A CES BRO et by EuropeanUnion

VIEWS: 26 PAGES: 42

									                     Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee




    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
        tegevus Austria eesistumisajal

                               _____________




CESE 1382/2005 fin                                          …/…



                                                                  ET
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE –
SILD EUROOPA JA ORGANISEERITUD KODANIKUÜHISKONNA
VAHEL

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) on organiseeritud kodanikuühiskonna erinevate
majandus- ja ühiskonnaelu alade esindajate esindusorgan. Tegemist on 1957. aastal Rooma lepinguga
loodud institutsioonilise nõuandeorganiga. Komitee nõuandev roll võimaldab tema liikmetel ja seega
organisatsioonidel, mida liikmed esindavad, osaleda ühenduse otsustusprotsessis. Mõnikord täiesti
vastandlike seisukohtade tõttu eeldavad komitee arutelud lisaks traditsioonilistele tööturu osapooltele,
nagu tööandjad (I rühm) ja palgatöötajad (II rühm), ka kõigi muude ühiskonnaelu alade huvirühmade
(III rühm) esindajate osalemist. Asjatundlikkus, dialoog ja ühise lahenduse otsimine parandavad
ühenduse poliitiliste otsuste kvaliteeti ja usaldusväärsust, sest soodustavad nende otsuste mõistmist ja
aktsepteerimist Euroopa kodanike poolt ning demokraatiale hädavajalikku läbipaistvust. Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on Euroopa institutsioonide hulgas eriline koht: tegemist on Euroopa
Liidu kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohtade esindamise ja arutamise peamise foorumiga.
Arutelude ja nõuandefoorumina aitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaasa demokraatia
tugevdamisele Euroopa Liidu reeglite rakendamisel, sealhulgas Euroopa Liidu suhete edendamisele
kolmandate riikide sotsiaalmajanduslike rühmadega. Sel viisil aitab komitee edendada tõelist
samastumist Euroopaga.


EUROOPA LIIDU NÕUKOGU EESISTUJARIIK

Euroopa Liidu Nõukogu ühendab Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajaid. Nõukogu kohtub
erinevas koosseisus vastavalt arutusel olevale poliitikavaldkonnale. Nõukogu seadusandlikke ja
poliitilisi otsuseid valmistavad ette arvukad spetsialiseeritud töörühmad ning need esitab nõukogule
alaliste esindajate komitee. Liikmesriikide valitsused juhivad nõukogu kohtumisi rotatsiooni korras
ning esindavad nõukogu teistes Euroopa Liidu institutsioonides ja Euroopa Liitu maailmas laiemalt.
Traditsiooniliselt seab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik laiaulatuslikud poliitilised prioriteedid ja
koostab tööprogrammi. Austria on Euroopa Liidu eesistujariik 2006. aasta esimesel poolaastal ja
tema prioriteetidega saab tutvuda aadressil http://www.eu2006.at.

Käesolev väljaanne annab ülevaate Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevusest Austria
eesistumisajal (jaanuar–juuni 2006).
SISUKORD

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi pr Sigmundi sissejuhatus              1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevus                                          3
Austria eesistumisajal

        Euroopa asjadest teavitamine                                                  3

        Suhted Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidega                          4

        Lissaboni strateegia parema rakendamise nimel                                 5

        Majandus- ja rahaliit, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus                 6

        Ühtne turg, tootmine ja tarbimine                                             9

        Ühtse turu seireüksus                                                         9

        Tööhõive ja sotsiaalpoliitika                                                 10

        Põllumajandus, maaelu areng, keskkond ja jätkusuutlik areng                   12

        Transport, energeetika, infrastruktuur, infoühiskond                          14

        Tööstuse muutused (CCMI – Tööstuse Muutuste Nõuandekomisjon)                  15

        Euroopa Liit maailmas                                                         16

Nõukogu Austria eesistumisaja prioriteedid, jaanuar – juuni 2006                      19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)                                           23

Austria Majandus- ja Sotsiaalnõukogu                                                  25

Mõned põhifaktid Austria kohta                                                        27

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Austria delegatsioon                             29

Ürituste kava 2006                                                                    31

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning eesistujariigi ettevalmistavad koosolekud   36




CESE 1382/2005 fin                                                                         …/…
                                                  -1-



EMSK PRESIDENDI PR SIGMUNDI SISSEJUHATUS




Austria võttis Euroopa Liidu eesistumise üle Euroopa Liidu arengus olulisel ajajärgul. Austria oli
juba kord eesistujariik, tehes seda pärast laienemist vastselt liitunud riikidest esimesena ning tegemist
ei ole üksnes minu rahvusliku uhkusega, mis lubab mul täiesti veendunult öelda, et minu riik tuleb ka
seekord talle esitatud väljakutsega toime.

2006 aasta esimene pool toob endaga kaasa mõningad arengud, millel on Euroopa Liidu jaoks
otsustav tähtsus. Kõige olulisem neist on ehk juunis 2006 toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine, kus
peetakse nõu Euroopa integratsiooniprotsessi tuleviku üle. Jaanuariks kavandatud Salzburgi
kõrgetasemeline konverents, kus keskendutakse Euroopa ühistele väärtustele näib mulle sobiva
avalöögina sellele nõupidamisprotsessile. Seetõttu on mul eriti hea meel Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee kaaskorraldaja rolli üle nimetatud olulisel üritusel, mis rõhutab kultuuri rolli nii, nagu
meie komitee selle aastaid tagasi määratles: nimelt protsessina, ühise mõtlemise ja tegutsemise
vormina, mis läbib meie igapäevaelu ja loob sotsiaalset tegelikkust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi ametiaja alguses rõhutasin oma pühendumust
“Euroopa asjadest teavitamisele” või paremini öeldud – püüdlustele tuua Euroopa institutsioonid
kodanikele lähemale. Komitee on andnud olulise panuse Brüsseli tasandil toimunud aruteludesse ja
kuulamisprotsessidesse. Eraldi märkimist väärib novembris 2005 toimunud äärmiselt edukas
sidusrühmade foorum, kus käsitleti lõhe ületamist Euroopa ja selle kodanike vahel. Austria
eesistumisajal tegeleb komitee sarnaste protsesside edendamisega liikmesriikides, eelkõige mitmete
detsentraliseeritud sidusrühmade foorumite korraldamise teel, rajades need juba nii edukalt välja
töötatud foorumi mudelile.



CESE 1382/2005 fin                                                                                  …/…
                                                     -2-


Komitee, mis on jätkuvalt pühendunud oma rollile sillana Euroopa ja organiseeritud
kodanikuühiskonna vahel, teeb erilisi jõupingutusi talle 2005. aasta kevadel Euroopa Ülemkogu
kohtumisel antud volituste täitmiseks, et edendada Lissaboni strateegia arendamist ja organiseeritud
kodanikuühiskonna kaasamist Lissaboni strateegiasse.

Interaktiivsesse võrgustikku ühendatud EMSK, riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ja muude
organiseeritud kodanikuühiskonna osalejate kooskõlastatud töö peab vilja kandma. Seega on märtsis
toimuv Euroopa Ülemkogu ja EMSK eduaruanne komiteele oluline verstapost, kuid loodetavasti ka
oluline samm edasi Lissaboni strateegia jaoks.

Lissaboni strateegia on ka taustaks esimesele ettevalmistava arvamuse taotlusele paljudest taotlustest,
mis Austria on eesistujariigina komiteele esitanud. Nii hakkab komitee muuhulgas tegelema
organiseeritud kodanikuühiskonna rolliga teel teadmistepõhisesse ühiskonda. Õnneks on komitee töö
ja eesistumisaja programmi prioriteetide lähenemine toonud kaasa võimalusi edasiseks tööks
eesistujariigi heaks praegusel kujul, eriti nii erinevatel teemadel, nagu laienemisjärgsed tööstuse
muutused piiriäärsetel aladel, bioloogiline mitmekesisus ja jätkusuutlik areng.

Sellise prioriteetide lähenemise tulemuseks on mitu eesistujariigi Austria egiidi all komitee
korraldatavat või komitee ja Austria koostöös esimesel poolaastal Viinis korraldatavat üritust, nagu
Euroopa tarbijapäev, Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika kodanikuühiskonna ühiskohtumine ja
kõrgetasemeline seminar osalusdemokraatia kohta laienenud Euroopas.

Vaid kord elus tuleb ette võimalus olla Euroopa institutsiooni president oma riigi eesistumisajal.
Seetõttu olen isiklikult põnevil koostöövõimaluste osas perioodil, mida tähistavad lahendusi ja
ühismeetmeid nõudvad väljakutsed.

Käesolevas brošüüris on võimalik välja tuua vaid mõned Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2006.
aasta esimeseks pooleks kavandatud tegevused, kuid neist piisab, et näidata komitee töö ja
eesistumisaja prioriteetide tugevat vastastikust ühildumist. Ootame huviga koostööd eesistujariigiga
sellel Euroopa Liidu arengu võtmeperioodil.

Anne-Marie SIGMUND



                                                      *

                                                 *         *



Kontaktisik: hr Andreas Lernhart, kabineti juhataja (+32 2 546 9741; andreas.lernhart@esc.eu.int)




CESE 1382/2005 fin                                                                                  …/…
                                                -3-



EUROOPA MAJANDUS- JA                               SOTSIAALKOMITEE                    TEGEVUS
AUSTRIA EESISTUMISAJAL

EUROOPA ASJADEST TEAVITAMINE

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on järjekindlalt hoiatanud ohtliku lõhe eest Euroopa Liidu
poliitiliste ambitsioonide ja üldsuse seisukohtade vahel. Lissaboni strateegiast jätkusuutliku arengu
strateegiani, finantsperspektiividest Doha läbirääkimiste vooruni on komitee järjekindlalt kutsunud
Euroopa Liitu, selle liikmesriike ja institutsioone üles tagama, et Euroopa kodanikega suhtlemine
oleks poliitika lahutamatu osa, mitte teisejärguline element. Seetõttu on komitee innustunult toetanud
2005. aasta teisel poolel toimunud arenguid, mis ühiselt võetuna hakkasid muutma suhtlemist
selliseks, nagu see peaks olema. Kõnealuste arengute kulminatsioon oli 2006. aasta alguses Euroopa
Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa Liidu kommunikatsioonistrateegia valge raamat. Valge
raamatu koostamisse andsid väikese panuse ka 7.–8. novembril 2005 toimunud komitee
uuendusmeelsete sidusrühmade “lõhe ületamist” käsitleva foorumi järeldused. Komitee ise vastab
valgele raamatule ametlikult Austria eesistumisajal. Siiski tasub meelde tuletada teisi, eelnevaga
seotud arenguid 2005. aasta teisel poolel, mis vaadatakse läbi 2006. aasta esimesel poolel.

2005. aasta juunis teatasid Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et Euroopa
integratsiooniprotsessi osas on vaja järelemõtlemisperioodi. Nad innustasid laiaulatuslikku debatti ja
rääkisid Euroopa Liidu institutsioonide erilisest rollist. 2005. aasta oktoobris avaldas Euroopa
Komisjon teatise “D-kava” kohta, mis koostati debati edendamiseks järelemõtlemisperioodil ja pärast
seda. Arvamuse võttis vastu ka Euroopa Parlament (raportöörid olid hr Andrew Duff ja hr Johannes
Voggenhuber). Oktoobris esitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse
järelemõtlemisperioodi kohta Euroopa Parlamendile ning detsembris võttis komitee vastu arvamuse
vastusena komisjoni teatisele “D-kava” kohta (mõlemal korral oli raportöör Jillian van Turnhout).
Kõigi nimetatud algatuste ühine joon oli üleskutse kohalikuks debatiks ning kõik institutsioonid on
näinud vaeva, et pakkuda erinevaid viise ergutamaks debatti integratsiooniprotsessi kohta
liikmesriikides. Komitee kavatseb näidata kõnealuse teema puhul üles erilist aktiivsust, ergutades
detsentraliseeritud sidusrühmade foorumite läbiviimist liikmesriikides.

Eelnevalt nimetatud juunis 2005 esitatud deklaratsioonis otsustasid riigipead ja valitsusjuhid anda
olukorrale hinnangu 2006. aasta esimesel poolel. Seda arvestades teatas Euroopa Komisjon teatises
“D-kava” kohta esialgse tagasiside ajana aprilli 2006, et oleks võimalik teha esimesi järeldusi.
Esimese sammuna korraldab komisjon Euroopa päeval 9. mail 2006 konverentsi Euroopa tuleviku
üle, kaasates kodanikuühiskonna, liikmesriikide esindajad, Euroopa Parlamendi ja riiklike
parlamentide esindajad, kodanikud ning muud Euroopa Liidu institutsioonid ja organid. Konverentsil
püütakse kokku võtta Euroopa tasandil toimunud debati peamised järeldused. Mais 2006 koostab
komisjon dokumendi, mis annab tervikliku ülevaate. Nii saab eesistujariik suunata olukorrale
hinnangu andmise ettevalmistusi juunis 2006 toimuval Euroopa Ülemkogul.


CESE 1382/2005 fin                                                                              …/…
                                                   -4-


Komitee täidab täiel määral oma rolli erinevates algatustes ning annab oma panuse olukorrale
hinnangu andmisel, mida komisjon kavatseb läbi viia, kasutades eelkõige ära oma häid kontakte ja
erilisi suhteid organiseeritud kodanikuühiskonnaga.

Kontaktisik: hr Martin Westlake (+32 2 546 9226; martin.westlake@esc.eu.int)


SUHTED EUROOPA KODANIKUÜHISKONNA
ORGANISATSIOONIDEGA

Kodanikuühiskonna osalemisel avalikus otsustusprotsessis on oluline tähtsus Euroopa Liidu
institutsioonide ja Euroopa Liidu tegevuse demokraatliku õiguspärasuse tugevdamisel. Sellel on
samuti suur tähtsus ühise nägemuse edendamisel, mis puudutab küsimust, milline on Euroopa
eesmärk ja millises suunas tuleks edasi minna ning on seega otsustav uue konsensuse jaoks, mille
põhjal peaks olema võimalik jätkata Euroopa integratsiooniprotsessi ning määratleda ja rakendada
tulevast Euroopa projekti, mis vastaks paremini selle kodanike ootustele.

Väljakutsetele vastamine on veelgi kiireloomulisem, kuna vaatamata põhiseaduse lepingu
ratifitseerimisprotsessi ebakindlusele on Euroopa üldsusel seoses Euroopaga kõigele vaatamata suured
ootused. Enamik Euroopa inimesi soovivad anda Euroopa Liidule suurema rolli teatud
võtmeküsimustes, nagu tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine.

Seetõttu palub komitee Euroopa institutsioonidel tegutseda edasi põhiseaduse lepingu vaimus ja luua
tõeline osalusdemokraatia, töötades tulevastel aruteludel välja riikliku, piirkondliku ja kohaliku
tasandi vahendid kodanikuühiskonna suuremaks hõlvamiseks, ning innustada Euroopa kodanikke
väljendama konkreetseid ootusi. Selleks tuleb viia ellu tõeline Euroopa Liidu poliitikat ja ühist
tulevikuvisiooni käsitlev kuulamis- ja arutelustrateegia.

Sellega seoses peaks juunikuus riigipeade ja valitsusjuhtide poolt välja kuulutatud järelemõtlemisaega
kasutama loomulikult selleks, et kaaluda võimalusi Prantsusmaa ja Madalmaade referendumitest
tulenenud poliitilisest ja institutsioonilisest kriisiolukorrast ülesaamiseks. Siiski tuleks
järelemõtlemisaega kasutada eelkõige selleks, et aidata luua kodanike ühist Euroopa tulevikuvisiooni
ning uut ühiskondlikku lepet Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel, saavutada uut konsensust, mis
aitaks panna ka aluse raamistikule, kuhu saaks paigutada järgmistel aastatel rakendamist vajavad
poliitikavaldkonnad, et täita Euroopa üldsuse ootusi majanduskasvu, tööhõive ja heaolu osas.

Organiseeritud kodanikuühiskonda esindava institutsioonina täidab komitee täiel määral oma rolli
tõelise debati õhutamisel kodanikuühiskonnas. Selleks teeb komitee tihedat koostööd Euroopa
Komisjoniga, et viia ellu komitee poolt möödunud aasta oktoobris järelemõtlemisperioodi tehtava
panusena ja pärast seda (“D-kava”) esitatud algatusi. Ka teiste Euroopa Liidu institutsioonide,
liikmesriikide ja kõigi muude kodanikuühiskonna osalejatega tuleb teha tihedat koostööd nende poolt
tehtavate jõupingutuste raamides tõelise Euroopa avaliku dialoogi ja arutelu ruumi loomiseks.



CESE 1382/2005 fin                                                                              …/…
                                                    -5-


Viimastel aastatel on komitee olnud kaasatud tugevama ja struktureerituma dialoogi loomisse
Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustikega, mis viis EMSK ja nimetatud
organisatsioonide ja võrgustike vahelise kontaktrühma loomiseni.

Selles osas jätkab komitee, vastavalt kirjale ning Euroopa Komisjoniga 7. novembril 2005
allkirjastatud uue koostööprotokolli vaimule algatusi, mille eesmärk on anda otsustav panus Euroopa
Liidu institutsioonide ja Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna vahelise dialoogi ja
konsulteerimise edendamisse ja paremasse struktureerimisse.

Kõnealusel teemal esitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatusliku arvamuse Euroopa
kodanikuühiskonna organisatsioonide esindatuse kohta kodanikuühiskonna dialoogis.

Kontaktisik: hr Patrick Fève (+32 2 546 9616; patrick.feve@esc.eu.int)


LISSABONI STRATEEGIA PAREMA RAKENDAMISE NIMEL

2004. aastal esitatud arvamuses Lissaboni strateegia kohta väljendas Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee teravat kriitikat liikmesriikide suutmatuse kohta viia täide Lissaboni strateegia
eesmärke. Komitee nõudis, et nii kodanikuühiskonda kui Euroopa kodanikke tuleb võrdselt teavitada
Lissaboni strateegiast. Organiseeritud kodanikuühiskond ja tööturu osapooled peavad etendama
selgemat rolli Lissaboni strateegia rakendamises.

22.–23. märtsil 2005 toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes kinnitatakse strateegia
tähtsust ja rõhutatakse, et kõik asjaomased osalejad – parlamendid, piirkondlikud ja kohalikud
organid, tööturu osapooled ja kodanikuühiskond – peaksid olema strateegia sidusrühmad ning võtma
aktiivselt osa selle eesmärkide saavutamisest. Sellega seoses toob Euroopa Ülemkogu selgelt esile ja
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee olulise panuse ja tervitab seda ning kutsub komiteed üles
rajama koostöös liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning teiste partnerorganisatsioonidega
kodanikuühiskonna algatuste interaktiivse võrgustiku, mis on suunatud strateegia elluviimise
edendamisele. Lisaks kutsus Austria oma eesistumisaja ootuses 22. aprillil saadetud kirjas Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles koostama ettevalmistava arvamuse teemal “Tee Euroopa
teadmistepõhise ühiskonnani – organiseeritud kodanikuühiskonna panus Lissaboni strateegiasse”.
EMSK allkomitee täiendas kõnealust ettevalmistavat arvamust, mis võeti vastu suure
häälteenamusega 2005. aasta detsembris toimunud täiskogu istungjärgul ning mille osas võetakse
järelemeetmeid Austria eesistumisajal.

Seoses kevadise Euroopa Ülemkogu antud volitusega rajada kodanikuühiskonna algatuste
interaktiivne võrgustik, kutsuti EMSK allkomitee koosolekutel osalema ka riiklike majandus- ja
sotsiaalnõukogude ning teiste partnerorganisatsioonide esindajad ning novembris viidi läbi 150
osalejaga kuulamine. 2005. aasta kevadise tippkohtumise järelduste täpseks järgimiseks koostatakse
aruanne, mis põhineb riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning teiste partnerorganisatsioonide
panusel ning mis esitatakse 2006. aasta kevadel toimuvale Ülemkogule.

CESE 1382/2005 fin                                                                            …/…
                                                 -6-



Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee analüüsi raames rõhutab kõnealune aruanne iga majandus-ja
sotsiaalnõukogu tehtud tööd Lissaboni strateegia elluviimisel riiklikul tasandil ning lubab
kodanikuühiskonna esindajatel väljendada arvamust strateegia hetkeseisu ning nende kaasatuse kohta
pädevate riigiasutuste poolt, arutades konkreetseid olukordi erinevates liikmesriikides koos
hilinemiste ja tuleviku prioriteetidega. Sellega seoses tuletatakse meelde, et liikmesriike kutsuti oma
integreeritud riiklikke reformikavasid esitama oktoobris.

Mõlemaid dokumente, nii 2005. aasta detsembri ettevalmistavat arvamust kui riiklike majandus- ja
sotsiaalkomiteede ning teiste partnerorganisatsioonide ühiselt koostatud aruannet, tutvustatakse 2006.
aasta märtsis Budapestis kevadise Euroopa Ülemkogu eelõhtul toimuval konverentsil, mis
korraldatakse koostöös Ungari Majandus- ja Sotsiaalnõukoguga. Konverents annab samuti võimaluse
propageerida teisi Lissaboni strateegiaga seotud EMSK arvamusi, nt arvamusi majanduskasvu ja
töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta, millesse kaasatakse majanduspoliitika üldsuunised
ja tööhõivesuunised. Kontaktisik: hr Gilbert Marchlewitz (+32 2 546 9358;
gilbert.marchlewitz@esc.eu.int)


MAJANDUS- JA RAHALIIT NING MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE
ÜHTEKUULUVUS

Majanduspoliitika kooskõlastamine

Majanduspoliitika üldsuunised

12. aprillil 2005 võttis komisjon majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste osana
vastu soovituse majanduspoliitika üldsuuniste kohta (aastateks 2005–2008). Majanduspoliitika
kooskõlastamise ühe peamise tööriistana kajastab see Lissaboni strateegia uut käivitamist ning
keskendub majanduspoliitika panusele majanduskasvu suurendamisel ja suurema hulga töökohtade
loomisel. Majanduspoliitika kooskõlastamisega tegelev alaline uurimisrühm koostab omaalgatusliku
arvamuse uute majanduspoliitika üldsuuniste (2005–2008) kohta, mis on kavas vastu võtta veebruaris
2006.




CESE 1382/2005 fin                                                                               …/…
                                                -7-


Flexicurity (paindlikkus ja turvalisus)

Üks suuremaid väljakutseid, millega Euroopa Liit praegu silmitsi seisab, on konflikt suurema
konkurentsivõime – mis sageli nõuab suuremat paindlikkust (sh tööturul) – ning Euroopa
sotsiaalmudeli säilitamiseks ja kindlustamiseks vajalike sammude vahel, et vastata üldsuse õigustatud
soovile majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse järele. Taanis on tööandjate selgelt väljendatud
paindlikkuse ja turvalisuse nõudmised täidetud, samas on töötajate kaitse tagatud tervikliku
tööhõivepoliitika ja tööturuasutuste kaudu. Komitee täiendab kõnealuses valdkonnas koostatavat
omaalgatuslikku arvamust teemal “Flexicurity praktiline kogemus: Taani näide”, mis võetakse vastu
enne suve.

Kontaktisik: hr Gilbert Marchlewitz (+32 2 546 9358; gilbert.marchlewitz@esc.eu.int)

Stabiilsuse ja kasvu pakti reform

Omaalgatuslikus arvamuses teemal “Majandusjuhtimise tõhustamine – stabiilsuse ja kasvu pakti
reform”, mille EMSK võtab vastu 2006. aasta esimesel poolel, kavatseb komitee:

−   anda ülevaate erinevatest seisukohtadest, mis on olnud poliitilise ja majandusliku debati
    põhjustajaks rohkem kui kuus aastat, mil stabiilsuse ja kasvu pakt on kehtinud;

−   anda hinnangu pakti reformimisprotsessile, millega viimastel kuudel on alustatud;

−   anda ülevaate Euroopa majandusjuhtimise tõhustamise suunistest.

Pakti reformimisprotsessi ei tohi pidada lõppenuks, kuna see ei ole andnud tagatist, et sellega
tõhustatakse Euroopa majanduspoliitika kooskõlastamist – protsessi, mis võimaldaks meil ära
kasutada kõik majandus- ja rahaliidu pakutavad majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalused.

Kontaktisik: hr Roberto Pietrasanta (+32 2 546 9313; roberto.pietrasanta@esc.eu.int)

Euroopa rahaliidu laienemine

Pärast Euroopa Liidu laienemist seisab majandus- ja rahaliit uute väljakutsete ees. Omaalgatuslikus
arvamuses “Euroopa rahaliidu laienemine” käsitletakse ühisraha kasutuselevõtu ajastamist ja
tingimusi uutes liikmesriikides. Arvamus on kavas vastu võtta 2006. aasta alguses.

Kontaktisik: pr Imola Bedő (+32 2 546 8362; imola.bedo@esc.eu.int)




CESE 1382/2005 fin                                                                             …/…
                                               -8-


Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus

Komisjoni teatis teemal “Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele:
ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013”, mis peegeldab tuleviku ühtekuuluvuspoliitika
strateegilist lähenemisviisi, on EMSK olulise arvamuse teema, mis võetakse vastu 2006. aasta alguses
ning arvamus on kindlasti lähtepunkt järgnevatel kuudel majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse
teemal koostatavatele arvamustele. Eesmärgiga suurendada ELi ühtekuuluvuspoliitika läbipaistvust,
tõhusust ja lähedust kodanikuühiskonnale, koostab komitee omaalgatusliku arvamuse teemal
“Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika
rakendamisse”.

Komitee teeb kõnealuses arvamuses ettepaneku rõhutada vajadust jälgida ja kontrollida, kuidas
määratletakse partnerlust struktuurifonde puudutavates õigusaktides, mille eesmärk on tõsta
teadlikkust vajaduse kohta kaasata erinevaid partnereid kõigi struktuurifondide raames võetud
meetmetesse.

2006. aasta esimeses kvartalis peaks komitee alustama oma-algatusliku arvamuse koostamist, milles
käsitletakse ühtekuuluvuspoliitika mõju tõelisele lähenemisprotsessile.

Kontaktisik: hr Roberto Pietrasanta (+32 2 546 9313; roberto.pietrasanta@esc.eu.int)

Maksustamine

Konsolideeritud ettevõtete ühtne tulumaksu alus
Komisjon kavatseb teha ettepaneku, mille eesmärk on kõrvaldada mitmed praegused probleemid
(topeltmaksustamine, läbipaistvuse puudumine). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistav
arvamus kõnealusel teemal ilmub 2006. aasta alguses.

Käibemaks – Teenuste osutamise koht
Komitee arutab praegu komisjoni pakutud eeskirju mittemaksukohustuslastele teenuste osutamise
koha kohta. Arvamus on kavas vastu võtta 2006. aasta esimeses kvartalis.

Sõiduautode maksustamine
Komisjoni ettepanek nõuaks liikmesriikidelt sõiduautode maksustamissüsteemide ümberkorraldamist
eesmärgiga kõrvaldada sõiduautode ühest liikmesriigist teise viimisele kehtivad maksutõkked, võttes
seejuures arvesse ka jätkusuutlikkust. Arvamus on kavandatud 2006. aasta esimesesse kvartalisse.

Rahaülekanded
Arvamuses raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta tegeleb komitee komisjoni
ettepanekuga, mille eesmärk on tagada põhiandmete kohene kättesaadavus rahapesu ja terrorismi
rahastamise vastu võitlemise eest vastutavatele ametiasutustele. Arvamus on kavandatud 2006. aasta
esimesesse kvartalisse.


CESE 1382/2005 fin                                                                            …/…
                                                 -9-


Kontaktisik: pr Imola BEDŐ (+32 2 546 8362; imola.bedo@esc.eu.int)


ÜHTNE TURG, TOOTMINE JA TARBIMINE

Austria eesistumisajal võtab komitee vastu mitu arvamust teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise
valdkonnas, sealhulgas arvamuse ühenduse teadusuuringute hindamise kohta ja arvamuse
nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kohta.

Komitee osaleb nagu tavaliselt Euroopa konkurentsipäeval ning esitab oma seisukohad, mis on
toodud hiljutises arvamuses komisjoni konkurentsipoliitika aruande kohta.

Eesistujariik Austria korraldab märtsis 2006 turismialase konverentsi, kus osaleb Austria ja Soome
turismiministrite kutsel ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Enne konverentsi võtab komitee
vastu arvamuse teemal “Kultuur ja turism”.

Tarbijapoliitika

Austria eesistumisajal võtab komitee vastu kaks arvamust: arvamuse komisjoni tervise- ja tarbijakaitse
programmi kohta ning omaalgatusliku arvamuse tarbijapoliitika õigusliku aluse kohta. Euroopa
tarbijapäev 2006 korraldatakse koostöös komiteega 15. märtsil Viinis.

Eesistujariigi huvi parema õigusloome arendamise vastu annab võimaluse propageerida komitee poolt
hiljuti samal teemal vastu võetud arvamusi. Komitee koostab ka teisi arvamusi, mis on seotud
Lissaboni eesmärkidega, nagu uuendustegevus, teadusuuringud, tööstuspoliitika ning omaalgatusliku
arvamuse ühtse teenusteturu mõju kohta tööturule ja tarbijakaitsele.

Eesistujariigile peaksid huvi pakkuma mitmed 2006. aasta esimesel poolel vabadusel, turvalisusel ja
õigusel rajaneva Euroopa ala loomise valdkonnas vastu võetavad arvamused.

Kontaktisik: hr Joao Pereira dos Santos (+32 2 546 9245; joao.pereiradossantos@esc.eu.int või
             int@esc.eu.int)


ÜHTSE TURU SEIREÜKSUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee prioriteetsete valdkondade hulka kuulub jätkuvalt Euroopa
Liidu õigusliku keskkonna lihtsustamine ja parendamine, seda eelkõige kuue eesistujariigi, sealhulgas
Austria, ühisdeklaratsiooni valguses. Seireüksus jätkab EMSK siseturu, tootmise ja tarbimise
sektsiooni osana oma tegevuse arendamist kõnealuses valdkonnas. Nende töö tulemusi levitatakse
laialdaselt, eriti teistes Euroopa Liidu institutsioonides ja kodanikuühiskonna organisatsioonides.
Austria erinevate huvirühmade seas levitatakse septembris 2005 vastu võetud ja pikaajalises
perspektiivis olulisi komitee arvamusi “Parem õigusloome” ja “Euroopa Liidu õigusaktide parem
rakendamine”.

CESE 1382/2005 fin                                                                              …/…
                                               - 10 -



2006. aastal kavatseb ühtse turu seireüksus koostöös Euroopa Komisjoni peasekretariaadiga muuta
internetis kättesaadavaks uue PRISM II andmebaasi. Andmebaasist saab esimene interaktiivne kaas-
ja isereguleerimise algatuste kataloog Euroopas.

Kontaktisik: hr Jean-Pierre Faure (+32 2 546 96 15; jean-pierre.faure@esc.eu.int or
             smo@esc.eu.int)


TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALPOLIITIKA

Tööhõive ja töötingimused

Komitee koostas hiljuti mõned võtmearvamused liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste ning
tööhõive ja Lissaboni protsessi kohta. Uuendatud suuniste osas konsulteeritakse komiteega 2006.
aastal Austria eesistumisajal. Samuti keskendub komitee jätkuvalt konkreetsele noorte tööpuuduse
probleemile. Arvamused töötajate vaba liikumise, liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta ning
tööhõive ja andmekaitse kohta võetakse vastu Austria eesistumisaja alguses. Euroopa Parlamendi
palvel koostatav arvamus tervishoiu ja tööohutuse kohta töökohal uutes liikmesriikides valmib 2006.
aasta aprilliks. Komitee koostab ka olulise arvamuse ühenduse uue töötervishoiu- ja tööohutuse alase
strateegia kohta. Komitee arvamus muudetud tööaja direktiivi ettepaneku kohta võeti vastu 2005.
aastal. Tulevase eesistujariigi Soome taotluse alusel hakkab komitee koostama arvamust tööelu
kvaliteedi kohta.

Kontaktisikud: hr Alan Hick (+32 2 546 9302; alan.hick@esc.eu.int)
               hr Torben Bach Nielsen (+32 2 546 9619; torben.bachnielsen@esc.eu.int)

Sotsiaalpoliitika

Komitee jätkab kaasarääkimist Euroopa sotsiaalmudelit käsitlevates strateegilistes aruteludes,
keskendudes ehk sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodakondsuse küsimusele. Mais võtab komitee vastu ka
arvamuse teemal “Euroopa töönõukogud: uus roll Euroopa integratsiooni edendamisel”.
Märkimisväärne arutelu on tõstatatud täiendavate pensioniõiguste ülekantavuse küsimuses ning
komitee võtab oma arvamuse vastu eeldatavasti veebruaris. Austria eesistumisajal koostatakse ka
arvamused sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise ja sotsiaalse kaitse ratsionaliseerimise kohta.
Arvamus puuetega inimeste Euroopa aasta tulemuste kohta võetakse vastu jaanuaris. Samuti võetakse
Austria eesistumisajal vastu arvamus, mis käsitleb 2006.–2007. aasta tegevuskava.

Kontaktisikud: hr Alan Hick (+32 2 546 9302; alan.hick@esc.eu.int)
               pr Stefania Barbesta (+32 2 546 9510; stefania.barbesta@esc.eu.int)
               pr Ewa Kaniewska (+32 2 546 8117; ewa.kaniewska@esc.eu.int)
               pr Susanne Johansson (+32 2 546 8477; susanne.johansson@esc.eu.int )
               hr Torben Bach Nielsen (+32.2.0.546.0000.9619; torben.bachnielsen@esc.eu.int)


CESE 1382/2005 fin                                                                            …/…
                                                - 11 -


Naised ja sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus on jätkuvalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töö üks peamisi
teemasid, kuna Euroopa Parlamendi palvel koostatakse olulist arvamust naiste osakaalu kohta
Euroopa Liidu majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade otsuseid tegevates organites. Euroopa
Parlamendi palvel koostati hiljuti ka teine arvamus, mis käsitleb vaesust Euroopa naiste hulgas. Lisaks
võttis komitee vastu arvamuse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi kohta ning on lõpetamas
arvamuse ettevalmistamist, mis käsitleb võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise
raamstrateegiat 2007. Praegu koostatakse omaalgatuslikku arvamust, mis käsitleb naiste vastu
suunatud koduvägivalda.

Kontaktisik: hr Torben Bach Nielsen (+32 2 546 9619; torben.bachnielsen@esc.eu.int)

Noored, haridus ja kultuur

Komitee on aastate jooksul teinud suuri jõupingutusi noori puudutavate küsimuste osas. Komitee
kõige uuemas arvamuses noortepoliitika kohta keskenduti integreerituma poliitika arendamisele alates
koolist kuni aktiivse kodakondsuse ja tööeluni. Komiteel oli oluline roll Euroopa noorte nädala
korraldamisel. Samuti tegeleb komitee omaalgatusliku arvamuse koostamisega alaealiste õiguste
kohta ning peaks olema tihedalt kaasatud programmi “Aktiivsed noored” 2007–2013 koostamisse.

Austria eesistumisajal koostab komitee arvamuse elukestva õppe kohta ning arvamuse haridus- ja
koolitusstatistika kohta.

Samuti võetakse vastu täiendav arvamus kultuuri sotsiaalse mõõtme kohta.

Kontaktisik: pr Stefania Barbesta (+32 2 546 9510; stefania.barbesta@esc.eu.int)

Rahvatervis

Komitee võttis hiljuti vastu olulise ja kõikehõlmava omaalgatusliku arvamuse teemal “Rasvumine
Euroopas”. Austria eesistumisajal võtab EMSK vastu ka uue omaalgatusliku arvamuse patsientide
õiguste ning arvamuse vaimse tervise kohta.

Kontaktisikud: pr Ewa Kaniewska (+32 2 546 8117; ewa.kaniewska@esc.eu.int)
               hr Alan Hick (+32 2 546 9302; alan.hick@esc.eu.int)

Vabadus, turvalisus ja õigus

Pärast Tampere programmi (mille kohta on komiteel põhjalik arvamuste kogum ja tunnustatud
ekspertteadmised) võttis komitee hiljuti vastu uue olulise arvamuse teemal “Haagi programm:
järgmise viie aasta kümme prioriteeti – partnerlus Euroopa uuenemiseks vabaduse, turvalisuse ja
õiguse valdkonnas”. Komitee koostab ka uut omaalgatuslikku arvamust teemal “Sisseränne,

CESE 1382/2005 fin                                                                               …/…
                                                - 12 -


integratsioon Euroopa Liidus ning koostöö piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja
kodanikuühiskonna vahel”. Veebruaris võetakse vastu arvamus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti
kohta.

Euroopa Komisjoni taotluse alusel hakkab komitee koostama ettevalmistavat                    arvamust
kodanikuühiskonna rolli kohta organiseeritud kuritegevuse ja terrorismivastases võitluses.

Kontaktisik: hr Pierluigi Brombo (+32 2 546 9718; pierluigi.brombo@esc.eu.int)

Lisaks võtab komitee jaanuaris vastu mitmekülgse arvamuste kogumi põhiõiguste ja õiguse,
rändevoogude juhtimise, turvalisuse ja vabaduste kaitse kohta.

Kontaktisik: pr Susanne Johansson (+32 2 546 8612; susanne.johansson@esc.eu.int )


PÕLLUMAJANDUS,   MAAELU                                  ARENG,          KESKKOND                JA
JÄTKUSUUTLIK ARENG

Austria eesistumisajal on põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni tegevus kõikides
valdkondades seotud eesistumisaja prioriteetidega:

Põllumajandus

Kooskõlas Austria eesistumisaja prioriteetidega kaalub komitee, kuidas hiljuti ümberkorraldatud ühist
põllumajanduspoliitikat veelgi tugevdada, et tagada stabiilsus ja usaldusväärsus Euroopa
põllumajandustootjatele. Selleks korraldab komitee koos Euroopa noorte põllumajandustootjate
nõukoguga Mainzis konverentsi teemal “Euroopa põllumajandusmudel aastaks 2015”. Kõnealuse
algatuse tulemus loodetakse saavutada märtsiks ning see peab näitama, et põllumajandussektor on
oluline vahend Lissaboni eesmärkide saavutamisel, luues maakohtades töökohti ja edendades
maapiirkondade majanduskasvu. Nimetatud konverents võib panna aluse omaalgatuslikule
arvamusele ühise põllumajanduspoliitika võimalike stsenaariumide kohta pärast 2015. aastat.

Austria eesistumisajal on EMSK kaasatud ka Eestis toimuva konverentsi korraldamisse teemal
“Maaelu arengu meetmete rakendamine uutes liikmesriikides”, mille eesmärk on esitada soovitusi uue
maaelu arengu kava kohta aastateks 2007–2013.

Komitee jätkab ka peamiste ühiste turukorralduste reformi kooskõlas viimase ühise
põllumajanduspoliitika reformiga. Komitee esitab oma seisukohad eelkõige ühise puu- ja
köögiviljaturu, veinituru ja banaanituru korralduse reformi käsitlevate komisjoni ettepanekute kohta.

Kontaktisik: pr Eleonora Di Nicolantonio (+32 2 546 9454, Eleonora.DiNicolanotnio@esc.eu.int)




CESE 1382/2005 fin                                                                              …/…
                                                - 13 -


Keskkond

2006. aastal tehakse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõte. EMSK jälgib seda
hoolikalt, eriti oma arvamustega seitsme temaatilise strateegia kohta õhukvaliteedi, merekeskkonna,
pinnasepoliitika, pestitsiidide, jäätmekäitluse, loodusvarade ja linnakeskkonnaga seotud teemadel .
Loodusvarade teemal esitab EMSK ka omaalgatusliku arvamuse teemal “Taaskasvavad toorained”.

Ülemaailmne eesmärk peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010 on Austria
eesistumisaja üks peamisi keskkonnaalaseid prioriteete. Austria on palunud EMSK-l koostada
arvamus kõnealuse olulise teema kohta.

2006. aastal alustatakse Kyoto-järgseid läbirääkimisi ning EMSK annab arutellu panuse komisjoni
taotluse alusel koostatava ettevalmistava arvamusega teemal “Põllumajandus-, metsandus- ja
kalandussektori säästev areng ning kliimamuutustega seotud väljakutsed”, arvamusega lennunduse
mõju kohta kliimamuutustele ning kevadel valmiva omaalgatusliku arvamusega kliimamuutuste
kohta.

Kontaktisik: pr Annika Korzinek (+32 2 546 8065, Annika.Korzinek@esc.eu.int )

Jätkusuutlik areng

Jätkusuutliku arengu parandatud strateegia on Austria eesistumisaja kavas olulisel kohal. Eesistujariik
kavatseb edendada Cardiffi protsessi ning paremini integreerida jätkusuutliku arengu küsimusi mitte
ainult keskkonnanõukogu, vaid kõikide nõukogude töösse. EMSK koostab arvamuse uue
jätkusuutliku arengu strateegia kohta ning kavatseb korraldada 2006. kevadel kõnealusel teemal
kuulamise.

Kontaktisik: pr Annika Korzinek (+32 2 546 8065, Annika.Korzinek@esc.eu.int )

Toiduohutus

Austria on võtnud eesistumisaja kavva toiduainetesse vitamiinide ja mineraalainete lisamise küsimuse.
EMSK on juba koostanud arvamuse, mis käsitleb toitude kohta edastatud toiteväärtuse ja tervisealast
teavet ning arvamuse lisa- ja magusainete kohta toiduainetes ning peab kõnealuseid algatusi oluliseks
õigusalase töö jätkamisel ohutute toiduainete tarnimise tagamiseks.

Kontaktisik: pr Yvette Azzopardi (+32 2 546 9818, Yvette.Azzopardi@esc.eu.int)

Loomade tervis

Austria eesistumisajal tähtsustatakse loomade tervist, sealhulgas loomadel esinevate haiguste
ennetamist ja tõrjet. Kõnealuses valdkonnas koostab EMSK arvamuse, milles käsitletakse


CESE 1382/2005 fin                                                                               …/…
                                                 - 14 -


akvakultuurloomade ja akvakultuuritoodete loomatervishoiunõudeid ning teatavate veeloomadel
esinevate haiguste ennetamist ja tõrjet.

Kontaktisik: pr Yvette Azzopardi (+32 2 546 9818, Yvette.Azzopardi@esc.eu.int)


TRANSPORT,                        ENERGEETIKA,                           INFRASTRUKTUUR,
INFOÜHISKOND

Energeetika

Austria eesistumisajal tegeleb TEN sektsioon komisjoni taotluste alusel mitmete ettevalmistavate
arvamuste koostamisega. Seoses Austrias toimuva avaliku ja poliitilise aruteluga pakuvad erilist huvi
ettevalmistavad arvamused “Euroopa Liidu energiavarustus – optimeerimisstrateegia” ja
“Energiatõhusus” ning omaalgatuslik arvamus “Taastuvad energiaallikad”. Kõnealused arvamused
viivad lõpule EMSK algatuste seeria, mille tulemusena on üksikasjalikult analüüsitud peaaegu kõiki
energiapoliitika aspekte. 2006. aasta esimesel poolel korraldatakse energiapoliitika voliniku hr
Piebalgsi osalusel avalik kuulamine, kuhu on kaasatud ka eesistujariik.

Arvamustes edastatakse eriti olulisi küsimusi, nagu taastuvate energiaallikate toetamise määr ja vorm
(küsimust on palju arutatud Austrias, kus hiljuti muudeti vastavasisulisi õigusakte), tuumaenergia
uuesti kasutuselevõtu võimalus (“... eesistujariigid peavad eriti tähtsaks kõrget tuumaohutustaset”... ja
Austria eesistujariigina “peab Euratomi asutamislepingu ajakohastamist” äärmiselt vastuoluliseks
küsimuseks), tarnekindluse ja energiatõhususe meetmed. Arvamustes käsitletakse energiadebati kõige
uuemaid arenguid ning töötatakse välja eesistujariigile huvipakkuvaid huvitavaid ettepanekuid ja
soovitusi.

Transport

Transpordi valdkonnas on EMSK võtnud viimasel ajal vastu mitu arvamust, millega tegeletakse
Austria eesistumisajal. Kõnealuste arvamuste hulka kuulub arvamus raskete kaubaveokite
maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel, mis on Austria ja eesistumisaja jaoks eriti
tundlik teema, ning arvamus kolmanda raudteepaketi kohta.

Transpordiliikide turvalisusega seotud küsimused on 2006. aasta alguses EMSK keskne
arutlusteema. Komitee koostab Euroopa Komisjoni taotluse alusel kõnealusel teemal ettevalmistava
arvamuse.

Austria eesistumisajal võtab EMSK vastu ka seisukoha muudetud määruse suhtes reisijateveo kohta
raudteel ja maanteedel, mis on väga tähtis, kuid ka väga vastuoluline teema, ning jätkab oma tööd
siseveetranspordi sotsiaalsete, majanduslike ja õiguslike aspektide osas.




CESE 1382/2005 fin                                                                                 …/…
                                                - 15 -


Üldhuviteenused

Hiljuti loodud üldhuviteenuste alaline uurimisrühm jätkab tööd eesmärgiga koostada omaalgatuslik
arvamus, mis käsitleb üldhuviteenuste tulevikku Euroopas.

Infoühiskond

Seoses infoühiskonna küsimustega koostab EMSK arvamuse piirideta televisiooni direktiivi 97/36/EÜ
muutmise ettepaneku kohta.

Kontaktisik: hr Luis Lobo (+32 2 546 9717; luis.lobo @esc.eu.int)


TÖÖSTUSE MUUTUSED                          (CCMI         –     TÖÖSTUSE             MUUTUSTE
NÕUANDEKOMISJON)

Austria eesistumisajal jätkab EMSK Tööstuse Muutuste Nõuandekomisjoni (CCMI) kaudu tööstuse
muutuste protsesside uurimist, et teha ettepanekuid tagamaks sotsiaalselt vastuvõetava muudatuste
juhtimise ilma ettevõtetevahelist konkurentsi ohustamata, arvestades samas territoriaalsete ja
keskkonnaga seotud aspektidega.

Oktoobris 2005 Bratislavas peetud CCMI ja EMCC samateemalisel ühisseminaril alustatud töö
jätkuna pöörab CCMI tähelepanu Euroopa Liidu laienemise mõjule tööstuse muutuste protsessidele
piirialadel. Kõnealusel kohtumisel uuris CCMI laienemise mõju tööstuse muutustele “CENTROPE”
piirialal, mis hõlmab Austriat, Ungarit, Tšehhi Vabariiki ja Slovakkiat. Seminari otsene tulemus,
millel oli Austria jaoks nähtav tähtsus, on tulevase eesistujariigi taotlus CCMI-le koostada kõnealusel
teemal ettevalmistav arvamus (CCMI/023), mida tutvustataks 2006. aasta esimesel poolel. Arvamuses
võetakse arvesse ka tulevase eesistujariigi muid prioriteete, sealhulgas töötajate liikuvuse küsimust.

Ettevõtete järjest suurema ümberpaiknemise kontekstis (nii Euroopa Liidu sees kui väljaspool) jätkab
CCMI kõnealuse nähtuse mõjude uurimist teabearuandes “Ümberpaiknemise sektoraalne uuring”
(CCMI/030). Teabearuanne, mis on mõeldud hetkel puuduvate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete
andmete saamiseks ettevõtete ümberpaiknemise kohta Euroopa Liidus, põhineb CCMI tellitud
samateemalisel välisuuringul.

Jätkusuutlikkus on Austria eesistumisaja üks võtmeteemasid ning CCMI jätkab selles valdkonnas
tööd, koostades eelkõige omaalgatuslikke arvamusi, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamiseks sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete olemust ja mõju tööstuse muutuse protsessidele
Euroopa Liidus (CCMI/024), jätkusuutliku arengu rolli tööstuse muutuste liikumapaneva jõuna
(CCMI/029) ning Euroopa tööstusele toormaterjalide tarnimisega seotud ohtusid ja probleeme
(CCMI/028), mis puudutab nii jätkusuutlikkust kui tööstuspoliitika küsimusi.




CESE 1382/2005 fin                                                                               …/…
                                                  - 16 -


CCMI jätkab poliitilist analüüsi külastustega kohapeale, et uurida üksikasjalikult teatavate
tööstustegevuste olukorda uutes liikmes- ja kandidaatriikides, kasutades liikmete kogemusi ja
ekspertteadmisi. CCMI delegatsioonid arutavad koos vastavate sidusrühmadega poliitikakogumi üle,
mis on asjaomastes tööstustes ja riikides toimuvate muutustega tegelemiseks kõige sobivam.

2003. aastal käivitatud avalike kuulamiste seeria EMSK kogemuste ja dialoogi levitamiseks jätkub
üritusega Rumeenias.

Erilist tähelepanu pälviv sündmus on suur tööstuse muutusi käsitlev konverents, mis korraldatakse
2006. aasta teises kvartalis EMSK peahoones.

Kontaktisik: hr Pol Liemans (+32 2 546 8215; pol.liemans@esc.eu.int)


EUROOPA LIIT MAAILMAS

Komitee jätkab osalemist laienemisprotsessis, eelkõige läbi ühiste nõuandekomiteede, mis on loodud
Bulgaaria, Rumeenia ja Türgiga. EMSK kaasab järk-järgult oma töösse vaatlejatena Rumeenia ja
Bulgaaria kodanikuühiskondi, et paremini valmistuda eesseisvaks laienemiseks.

Türgi nõuandekomitee tähistas oma kümnendat aastapäeva. Nõuandekomitee prioriteedid on
organiseeritud kodanikuühiskonna läbirääkimistesse kaasamine, ühenduse õigustiku vastuvõtmise
sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede analüüs ning Türgis elluviidud majandus- ja
sotsiaalnõukoguga seotud reformide jälgimine, ILO konventsioonide ja liite käsitlevate õigusaktide
elluviimine.

Kontaktrühma tegevuse ning piirkondliku foorumi ettevalmistamisega keskendub komitee jätkuvalt
suhetele Balkani riikidega. Balkani riikide kodanikuühiskonna foorumi esimene kohtumine toimub
Brüsselis 2006. aasta märtsi lõpus. Üritusse kutsutakse panust andma ka eesistujariik Austria. Lisaks
koostab komitee praegu ettevalmistavat arvamust Lääne-Balkani kodanikuühiskonna olukorra kohta.
Arvamus on kavas vastu võtta Austria eesistumisajal.

Euroopa naaberriikide poliitika osas koostab komitee Euroopa Komisjoni taotlusel arvamuse
“Euroopa naaberriikide poliitika: eesmärgid ja meetmed – eelkõige kodanikuühiskonna panusega
seotud aspektid”. Samuti moodustas EMSK kontaktrühma, millele tehti ülesandeks luua ja arendada
tihedaid kontakte kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega Euroopa Liidu idapoolsetes
naaberriikides (Valgevene, Moldova, Ukraina ja Venemaa). Pärast EMSK presidendi visiiti
Ukrainasse korraldab komitee veebruaris 2006 Kiievis seminari kohalikule kodanikuühiskonnale.
EMSK teeb ettepaneku koostada omaalgatuslik arvamus Valgevene kohta, et väljendada oma
solidaarsust Valgevene kodanikuühiskonnaga, mis kannatab inimõiguste ja demokraatia tõsise
piiramise all.




CESE 1382/2005 fin                                                                             …/…
                                               - 17 -


Komitee jätkab oma tegevust Euroopa-Vahemere koostöö valdkonnas. Seetõttu annab komitee
temaatilise panuse järgmise Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude
ning samalaadsete institutsioonide tippkohtumise ettevalmistamisse.

Seoses kontaktidega Ladina-Ameerika kodanikuühiskonnaga korraldab EMSK Austria eesistumisajal
aprillis 2006 Viinis, Austrias Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide organiseeritud
kodanikuühiskonna neljanda kohtumise. Kohtumisel osaleb Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik
Austria. Kohtumisel koostavad Ladina-Ameerika ja Euroopa kodanikuühiskonna nõuandeorganid ja
organisatsioonid soovitused teemade kohta, mida arutatakse järgmisel iga kahe aasta tagant toimuval
Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel
(Viinis, mais 2006). EMSK ja selle Ladina-Ameerika partnerite panuses pööratakse muuhulgas
tähelepanu Ladina-Ameerika uue ühiskondliku leppe teemale. Teabearuannet selle kohta, kuidas
kodanikuühiskond saab kaasa aidata kõnealuse eesmärgi saavutamisele, tutvustatakse välissuhete
sektsioonile märtsis 2006.

EMSK jätkab oma tegevust Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide arengu ja suhete
valdkonnas. 2006. aasta esimesel poolel korraldab EMSK Malil AKV-ELi majanduslike ja
sotsiaalsete huvirühmade kaheksanda piirkondliku seminari, kaasates Lääne-Aafrika majanduslike ja
sotsiaalsete huvirühmade esindajad. Seminaril kutsutakse osalema ka Euroopa Liidu Nõukogu
eesistujariik Austria.

Lisaks võtab EMSK Austria eesistumisajal vastu arvamuse “Aafrika prioriteetseks muutmine –
Euroopa kodanikuühiskonna vaatenurk” ning alustab tööd teabearuandega “Uued rahvusvahelised
arengufondid”. Viimane aruanne on EMSK panus Majandus- ja Sotsiaalnõukogude ja Samalaadsete
Institutsioonide Rahvusvahelise Assotsiatsiooni vastavasse töörühma. Lõpuks osaleb EMSK Euroopa
Liidu Nõukogu Austria eesistumisajal aktiivselt nii juunis 2006 Viinis toimuval AKV-ELi
parlamentaarse ühisassamblee 11. istungjärgul kui AKV-EÜ ministrite nõukogu 31. istungjärgul.

Jätkub Euroopa Liidu ja India ümarlaua raames algatatud arutelu India kodanikuühiskonnaga.
Ümarlaud kohtub kevadel 2006 kümnendat korda, et teha muuhulgas konkreetseid ettepanekuid
arengu kohta. Ümarlaud käivitab Euroopa Liidu ja India internetifoorumi, et lihtsustada
mõtetevahetust kodanikuühiskonna osalejate vahel.

Pärast Hiina Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ja EMSK presidentide vahel sõlmitud lepingute
tugevdamist jätkatakse kontakte Hiina Majandus- ja Sotsiaalnõukoguga ning käivitatakse piirkondliku
arengu teemaline ühisprojekt.




CESE 1382/2005 fin                                                                            …/…
                                                - 18 -


Komitee jätkab mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste jälgimist. Kõnealuses valdkonnas jätkatakse
kontakte eesistujariigi, Euroopa Komisjoni ja kodanikuühiskonna esindajate vahel.

Kontaktisik : hr Jean-François Bence (+32 2 546 9399, jean-francois.bence@esc.eu.int)



                                                  *

                                            *            *




CESE 1382/2005 fin                                                                         …/…
                                               - 19 -


NÕUKOGU AUSTRIA EESISTUMISAJA PRIORITEEDID, JAANUAR –
JUUNI 2006

Märkus: trükkiandmise hetkel (25. november 2005) ei olnud Austria eesistumisaja prioriteetide lõplik
versioon veel kättesaadav. Käesolev ülevaade on koostatud teabe põhjal, mis oli kättesaadav selle
koostamise hetkel.

Üldist

Aastateks 2004–2006 loodud mitmeaastasele programmile tuginedes on tulevased eesistujad Austria
(2006. aasta esimene pool) ja Soome (2006. aasta teine pool) teinud tihedat koostööd 2006. aasta
ühisprogrammi väljatöötamisel. Hiljutistes aruteludes rõhutati Euroopa Liidu tähtsust keskendumisel
teemadele, mis on olulised kodanikele nende igapäevaelus. Kõnealused eesistujad teevad tihedat
koostööd tagamaks, et nõukogu pühenduks oma 2006. aasta töös nimetatud eesmärgile ning samuti
Euroopa Liidu tegevuse üldisele tõhususele ja järjepidevusele. Austria eesistumise ajal on erilise
tähelepanu all nõukogu sujuv ja tõhus toimimine ning tegevuse maksimaalse läbipaistvuse tagamine.

Arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle

2005. aasta juunis otsustas Euroopa Ülemkogu juhatada sisse järelemõtlemisperioodi Euroopa
tuleviku üle, kaasates sellesse nii liikmesriigid riiklike arutelude kaudu kui Euroopa Liidu
institutsioonid. Üks peamine eesmärk on käivitada laiaulatuslik dialoog oluliste küsimuste
määratlemiseks ning ületada usalduselõhe Euroopa ja tema kodanike vahel. Eesistujariik Austria on
seisukohal, et arutelu peaks keskenduma Euroopa ühiskonnamudelile ja selle väärtustele 21. sajandi
Euroopa Liidus ning uurima võimalusi ja vahendeid selleks, et võtta otsuseid vastu madalaimal
tasandil, tagades samas tegevuse tõhususe.

2005. aasta juunis kogunenud Euroopa Ülemkogu nõustus, et riiklike arutelude üldine hinnang tuleb
läbi viia 2006. aasta esimesel poolel. 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogul esitletud
järelemõtlemisperioodi vahearuanne lõi kõnealuseks hinnanguks hea aluse. Nimetatud aruandele
tuginedes ja jätkuva arutelu tulemusi arvestades teeb Euroopa Ülemkogu juunis
järelemõtlemisperioodist kokkuvõtte .

Euroopa Liidu tulevane rahastamine

Austria eesistumisaja eesmärk on jätkata kõnealust tööd 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu
järelduste põhjal.




CESE 1382/2005 fin                                                                            …/…
                                                 - 20 -


Töö majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel

2000. aastal ellukutsutud Lissaboni strateegia on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks jätkuvalt
oluline vahend tulemaks toime globaliseerumisest tingitud väljakutsetega. See on Euroopa Liidu
järgmiste aastate üks peamine prioriteet. 2005. aastal kohandati Lissaboni strateegiat, et saavutada
strateegia peamisi eesmärke, milleks on majanduskasv ja töökohtade loomine. See on osa Euroopa
majanduse konkurentsivõime suurendamise ning Euroopa ühiskonna- ja heaolumudeli
jätkusuutlikkuse tagamise üldisest eesmärgist.

2006. aastal on tähelepanu keskpunktis uue haldussüsteemi edu tagamine, ja eelkõige esimeste,
koostöös asjaomaste sidusrühmadega väljatöötatud riiklike reformikavade, samuti riiklike kavade
täitmisele suunatud ühenduse meetmete rakendamine. Täiendavad jõupingutused on suunatud
reformide vajalikkuse selgitamisele laiale avalikkusele.

Esikohale tuleb seada majanduskasvu elavdamise ja töökohtade loomisega seotud meetmed. Euroopa
Liidu konkurentsivõime suurendamise eesmärgi osana on erilise tähelepanu all ka ühenduse
õigusaktide täiendav lihtsustamine ning teadus- ja arendustegevuse raamtingimuste loomine ja
toetamine.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamine

Vabaduse, turvalisuse ja õiguse tagamine on Euroopa kodanike jaoks olulise tähendusega.
2004. aastal vastuvõetud Haagi programm loob raamistiku nimetatud eesmärgi täitmiseks. Kõnealuse
programmi rakendamine on üks 2006. aasta prioriteete.

Jõupingutused keskenduvad programmiväliste aspektide rakendamisele, Euroopa Liidu terrorismi- ja
tõsiste kuritegude vastase võitluse tõhustamisele (muuhulgas teabevahetuse parandamise teel), ühise
varjupaigapoliitika loomisele ning ühisele rändevoogude juhtimisele. Komisjoni hindamisaruandel
põhinev Haagi programmi vahekokkuvõte loob võimaluse hinnata programmi ning võimalikke
muutusi, mis on vajalikud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks.

Aasta jooksul astutakse täiendavaid samme inimeste vaba liikumise edendamiseks, kaasajastades
Schengeni infosüsteemi ja viies läbi tehnilise hindamise selle kohta, kas uued liikmesriigid täidavad
Schengeni õigustiku täieliku rakendamise tingmusi.

Ettevalmistused Euroopa Liidu laienemiseks

Laienemisega saab Euroopa Liidu stabiilsus ja heaolu osaks suuremale hulgale Euroopa riikidele.
Seetõttu on nii Euroopa Liidule kui liituvatele riikidele oluline, et liitumisprotsess toimuks parimates
võimalikes tingimustes.




CESE 1382/2005 fin                                                                                …/…
                                                 - 21 -


2007. aastaks kavandatud liitumisettevalmistuste raames tõhustatakse 2006. aastal Bulgaaria ja
Rumeenia jälgimist.     Lisaks jätkatakse liitumisläbirääkimisi Horvaatia ja Türgiga vastavalt
kokkulepitud läbirääkimiste raamistikule.

Euroopa Liidu rolli tugevdamine maailmas

Peaaegu poole miljardi elaniku ja 25% maailmakaubanduse osakaaluga on Euroopa Liidul maailma
suurima arenguabi andjana oluline rahvusvaheline roll. Välissuhete valdkonnas on Euroopa Liidu
peamine eesmärk turvalisuse, stabiilsuse, demokraatia ja heaolu ülemaailmne suurendamine. Eesmärgi
täitmiseks on oluline võidelda ebastabiilsuse põhjustega ning luua tõhus mitmepoolsete suhete
süsteem. 2006. aastal jätkab Euroopa Liit kõnealuste eesmärkide saavutamist erinevate
käsutusesolevate vahendite koherentse ja integreeritud kasutamisega.

Kogu aastaks on kavandatud mitmeid olulisi tippkohtumisi. Need aitavad Euroopa Liidul tugevdada
strateegilist partnerlust nii USA ja Venemaa kui Ladina-Ameerika ja ASEMi riikidega. Euroopa Liit
keskendub ka piiriülese stabiilsuse tugevdamisele, jätkates stabiliseerimispoliitikat Lääne-Balkani
riikidega ning arendades Euroopa naaberriikide poliitika ja põhjadimensiooni tugevdamise abil
suhteid ida ja Vahemere naabritega. Euroopa Liit teeb 2006. aastal ka koostööd oma partneritega, et
saavutada edu kaubandusläbirääkimistel Doha arengukava raames.



                                                   *

                                             *            *




CESE 1382/2005 fin                                                                           …/…
                                                - 23 -



EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE (EMSK)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on 1957. aastal Rooma lepinguga loodud nõuandeorgan.
Komiteesse kuuluvad organiseeritud kodanikuühiskonna majandus- ja ühiskonnaelu eri valdkondade
esindajad. Komitee põhiülesanne on nõustada kolme suurt institutsiooni (Euroopa Parlament, Euroopa
Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon).

Komiteega konsulteerimine on kohustuslik Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ettenähtud juhtudel
ning iga kord, kui kõnealused institutsioonid seda vajalikuks peavad. Samuti võib üks nimetatud
organisatsioonidest taotleda komiteelt ettevalmistava arvamuse koostamist ning komitee võib
arvamust avaldada ka omal algatusel (umbes 15% komitee arvamustest on omaalgatuslikud). Komitee
võtab aastas keskmiselt vastu 150 arvamust erinevatel Euroopa integratsiooni puudutavatel teemadel.
Komitee osaleb seega aktiivselt ühenduse otsustusprotsessis.

EMSK-l on ka kaks täiendavat ülesannet: kaasata suuremas ulatuses kodanikuühiskonna
organisatsioone ühinevasse Euroopasse, ja tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli
Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides või riikide rühmades, näiteks Euroopa Liidu liikmestaatust
taotlevates riikides, kellega on moodustatud aktiivselt tegutsevad nõuandekomiteed;
Vahemereäärsetes Euromedi riikides; Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikides;
Mercosuri riikides (Ladina-Ameerika), Indias jne. Komitee peab struktureeritud dialoogi
kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega kõnealustes riikides ja piirkondades ning toetab
nõuandestruktuuride loomist komitee mudeli alusel. Tänu EMSK-le ei ole Euroopa ehitamine mitte
ainult Euroopa Liidu ja poliitikute, vaid ka avaliku elu tegelaste ülesanne, kes on tegevad majandus-,
ühiskonna- ja kultuurielus aktiivselt osalevates organisatsioonides.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on 317 liiget, kes jagunevad kolme rühma: tööandjad,
töötajad ja erinevate elualade esindajad. Viimatinimetatu ühendab majandus- ja ühiskonnaelu
esindajaid, kes ei kuulu esimesse kahte rühma, st käsitöölised, põllumajandustootjad, väikesed ja
keskmise suurusega ettevõtted, vabakutselised, tarbijaid esindavad ja sotsiaalmajanduslikud
organisatsioonid, perefirmad ning puuetega inimeste eest ja tõrjutuse vastu võitlevad liidud, üldhuvi
esindavad organisatsioonid jne. Komitee koosseis ei ole alaline. Komitee liikmeskond vahetub iga
nelja aasta tagant, kajastades võimalikult täpselt kodanikuühiskonna arengut liikmesriikides. Viimati
uuendati komitee koosseisu uueks nelja-aastaseks perioodiks 2002. aasta oktoobris. Siis vahetus 40%
liikmetest.

2006. aasta septembrini on EMSK president pr Anne-Marie Sigmund (erinevate elualade rühm,
Austria), komiteel on kaks asepresidenti: hr Roger Briesch (töötajate rühm, Prantsusmaa) ja hr
Dimitrios Dimitriadis (tööandjate rühm, Kreeka). Komitee sekretariaati juhib peasekretär hr Patrick
Venturini.




CESE 1382/2005 fin                                                                              …/…
                                                 - 24 -


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sidemed riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning
samalaadsete organisatsioonidega

EMSK teeb tihedat koostööd majandus- ja sotsiaalnõukogudega ja samalaadsete institutsioonidega.
Euroopa Liidu liikmesriikides põhineb kõnealune koostöö regulaarsetel kohtumistel kindlaksmääratud
teemadel,         teabevahetusel         ja       ühise         kodulehekülje          arendamisel
(http://www.esc.eu.int/CESlink/en/ceslink_e.htm).

Lisaks on komitee aktiivselt tegev Majandus- ja Sotsiaalnõukogude ja Samalaadsete Institutsioonide
Rahvusvahelises Assotsiatsioonis (IAESCSI), millesse kuuluvad 50 riigi organisatsioonid.

Lõpuks on EMSK-l regulaarsed suhted kodanikuühiskonna organisatsioonidega Euroopa Liidu
liikmestaatust taotlevates riikides ning mitmes riigis või riikide rühmas väljaspool Euroopa Liitu.
Kõnealune tegevus toimub koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogudega.



                                                   *

                                             *            *




CESE 1382/2005 fin                                                                           …/…
                                                   - 25 -


AUSTRIA MAJANDUS- JA SOTSIAALNÕUKOGU

Austria Majandus- ja Sotsiaalnõukogu loodi 1963. aastal mitteametliku kokkuleppe alusel, mille
sõlmisid Austria tööturu osapooli esindavad neli suurt organisatsiooni (Austria Majanduskoda,
Austria Töötajatekoda, Austria Ametiühingute Liit ja Austria Põllumajanduskoja Esimeeste Alaline
Komitee). Kokkulepet on vastavalt muutuvatele tingimustele aeg-ajalt kohandatud ja kaasajastatud.
Nõukogu ei ole seega juriidiline isik. Nõukogu tegevus ei tugine õigusaktidel, vaid nagu kogu tööturu
osapoolte süsteemi puhul Austrias, on selle aluseks vabatahtlik ja mitteametlik lähenemine. Nõukogu
koostab majandus- ja sotsiaalpoliitilisi uurimusi ja aruandeid, mis sisaldavad kõnealuse nelja
organisatsiooni ühiseid – seega üksmeelseid – soovitusi riigi valitsusele ja teistele majandus- ja
sotsiaalpoliitika kujundajatele.

Nõukogu tööülesannete hulka kuulub muuhulgas: majandus- ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi
puudutavate uurimuste koostamine, milles käsitletakse nende mõju riigi majandusele; soovituste
väljatöötamine, mis aitaksid kaasa stabiilse ostujõu, püsiva majanduskasvu ja täistööhõive
saavutamisele; ettepanekute väljatöötamine majandus- ja sotsiaalpoliitika meetmete paremaks
koordineerimiseks ning kõnealuste valdkondade põhiküsimuste käsitlemine. Nõukogu peab arvestama
vajadust käsitleda majanduspoliitilisi küsimusi läbi majandusaruannete koostamise. Seega on tegu
institutsiooniga, kes kasutab poliitiliste diskussioonide lahendamiseks objektiivset lähenemist,
töötades välja ühised alused ning kogudes fakte ja teavet. See loob lähtepunkti tööturu osapoolte
koostatud ja riigi valitsusele ning teistele majandus- ja sotsiaalpoliitika eest vastutajatele esitatavatele
ühismeetmetele ja -soovitustele. Töö käigus on nõukogu tegevusvaldkonda laiendatud ning üldiselt
öeldes sisaldab see praegu panust majandus- ja sotsiaalpoliitikasse, niisiis ka tegevust väljaspool
makromajandust. Nõukogu pädevusse kuuluvad struktuuriline areng ning mikromajanduslikud
küsimused. Tööturu osapoolte viimases kokkuleppes seati muuhulgas järgmised eesmärgid: sammud
rahvusvahelise konkurentsivõime parandamise suunas läbi investeeringute, teadustegevuse, suurema
tootlikkuse ning paranenud kvaliteedi; inimeste oskuste toetamine ja arendamine, eelkõige läbi
koolituse ja täiendõppe; inimliku töökeskkonna säilitamine ja parandamine ning võimalikult õiglaste
sotsiaalstruktuuride jätkuv arendamine.

Nõukogu koosneb 21 liikmest: 16 nõukogu liikmest ning 5 alalisest eksperdist. Lisaks on nõukogul
kaks tegevdirektorit (peasekretäri), üks esindab tööandjaid, teine ametiühinguid. Liikmed ja eksperdid
on reeglina tööturu osapoolte majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonna nelja peamise organisatsiooni
tipptasemel esindajad. Ainus liige, kes ei esinda tööturu osapooli, on Austria Majandusuuringute
Instituudi juhataja. Ta on nimetatud nõukogu alaliseks eksperdiks.

Austria Majandus- ja Sotsiaalnõukogu suurus, struktuur ja töömeetodid erinevad suuresti EMSK või
Prantsusmaa ja Itaalia majandus- ja sotsiaalnõukogude mudelist. Tulenevalt mitteametlikust
õigusstruktuurist puudub nõukogul siduv ja kirjalikult määratletud töökord, samuti ei ole nõukogul
oma ruume ega eelarvet. Nõukogu praktiline töökord on kujunenud tegevuse käigus, see põhineb
traditsioonidel ega ole õiguslikult siduv. Nõukogu juhatus (eesistumine) vahetub iga kuue kuu järel
ning on jaotatud tööturu osapooli esindava nelja organisatsiooni vahel. Juhataja (eesistuja) juhatab

CESE 1382/2005 fin                                                                                    …/…
                                                   - 26 -


nõukogu koosolekuid ning esindab nõukogu väljaspool. Nõukogu koguneb kord kuus eesistujaks
oleva organisatsiooni ruumides. Nõukogu koosolekud on salajased ja kinnised. Nõukogu otsused
põhinevad tavaliselt konsensusel. Sõnastuse üle arutletakse kuni konsensuse saavutamiseni.
Erapooletuks jäämist ei ole seega ette nähtud ja häältevähemust esineb vaid erandjuhtudel. Liikmed ja
eesistujad nimetavad ametisse tööturu osapooli esindavad neli organisatsiooni vastavalt nende
töökorrale. Põhimõtteliselt on nende mandaat ajaliselt piiramatu ning selle võib organisatsioon, kellele
mandaat kuulub, alati tagasi võtta. Nõukogu liikmete, juhataja ja mõlema peasekretäri kohad ei ole
palgalised. Kõiki nõukoguga seotud ülesandeid täidavad nad osana oma tavakohustustest oma
organisatsioonis. Nõukogu tegevusest johtuvad võimalikud kulud (väljaanded, konverentsid jne)
jagatakse tavaliselt võrdselt kõigi nelja organisatsiooni vahel.

Traditsiooniliselt koostab nõukogu oma aruandeid järgmiselt. Tööturu osapooli esindava nelja
organisatsiooni presidendid teevad nõukogule ülesandeks aruande koostamise konkreetsel teemal.
Nõukogu loob aruande koostamiseks töörühma. Töörühma võib kaasata ka väliseksperte; need võivad
olla ministeeriumide, majandusuuringute organisatsioonide, ülikoolide või muu asjaomase valdkonna
esindajad. Seejärel esitab töörühm teksti nõukogule. Nõukogu sõnastab peasekretäride juhatusel
soovitused nii, et nõukogu saaks aruande vastu võtta ühehäälselt. Aruanded ja soovitused saadetakse
nelja organisatsiooni presidentidele, paludes neilt nõusolekut aruannete ja soovituste avaldamiseks.
Nõukogu aruande tohib avalikustada vaid pärast nimetatud nõusoleku saamist. Aruanne edastatakse
ametlikult riigi valitsusele ja antakse välja nõukogu väljaannete sarjas, avalikkusele esitletakse
aruannet tavaliselt pressikonverentsil. Nõukogu aruannete ja soovituste tähtsus peitub eelkõige selles,
et ekspertteadmised leiavad sihipärast kasutust poliitikaloomele lähedalseisvates ringkondades, et
töötada ühiselt välja kõigi tööturu osapoolte üksmeelsed seisukohad.



                                                     *

                                               *            *




CESE 1382/2005 fin                                                                                …/…
                                               - 27 -


 MÕNED PÕHIFAKTID AUSTRIA KOHTA

Pealinn          Viin                      Kõige        SKP inimese kohta       27 800 EUR
                                           olulisemad
                                           faktid
Rahvastik        8 miljonit                             SKP kasv 2005. aastal 2,1%
Keel             Saksa                                  Inflatsioon    2005. 2,3%
                                                        aastal
Rahaühik         Euro                                   Tööpuudus      2005. 4,1%
                                                        aastal
Pindala          83 858 km²

 Poliitiline struktuur

 Riigipea          Heinz Fischer
 Peaminister       Wolfgang Schüssel
 Välisminister     Ursula Plassnik

 Austria on alati olnud Euroopa suurte majandus- ja kultuuriruumide ristumispunkt. Austria on
 föderatiivne vabariik, mis koosneb üheksast iseseisvast liidumaast: Alam-Austria, Burgenland,
 Kärnten, Salzburg, Steiermark, Tirool, Viin, Vorarlberg ja Ülem-Austria. Viin on ka riigi pealinn.

 Seadusandlikku võimu teostavad parlamendi kaks koda – Nationalrat ja Bundesrat. Viimatinimetatu
 esindab liidumaade huve. Liidumaade seadusandlust teostavad liidumaade parlamendid. Nationalrat’i
 183 saadikut valib Austria rahvas kord nelja aasta jooksul. Liidumaade parlamentide liikmed valivad
 konkreetse liidumaa elanikud. Bundesrat’i liikmed – hetkel on neid 62 – määravad ametisse
 liidumaade parlamendid. Viimastel riigi parlamendi valimistel 2002. aastal jagunesid kohad
 järgmiselt: Austria Rahvapartei (ÖVP) 79, Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPÖ) 69, Austria
 Vabaduspartei (FPÖ) 18, Rohelised (Grüne) 17.

 Austria kõrgeimad täidesaatvad organid on Austria president ja vabariigi valitsuse liikmed, kelle
 eesotsas on liidukantsler. Liidumaade kõrgeimad täidesaatvad organid on liidumaade valitsused, mida
 juhivad liidumaade valitsusjuhid. 1955. aastal võttis Nationalrat vastu riigi põhiseaduse, millega
 kuulutati Austria alaliselt neutraalseks riigiks.

 1955. aastal liitus Austria Euroopa Liiduga ning omandas vaatlejastaatuse Lääne-Euroopa Liidus.
 1998. aasta teisel poolel oli Austria esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Austria on
 ÜRO, Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni pikaajaline ja aktiivne
 liige.




 CESE 1382/2005 fin                                                                           …/…
                                            - 28 -


Mõned kasulikud internetileheküljed
Austria president                           www.hofburg.at
Peaminister                                 www.bka.gv.at
Välisminister                               www.bmaa.gv.at
Valitsus                                    www.austria.gv.at
Parlament                                   www.parlament.gv.at
Austria kaardid                             www.austrianmap.at
Austria turismiliidu ametlik koduleht       www.austria-tourism.at



Austria ajakirjanduse internetiväljaanded
Die Presse                                  http://www.diepresse.at/
Der Standard                                http://derstandard.at/
Wirtschaftsblatt                            http://www.wirtschaftsblatt.at/


Allikas: Austria Riigipank




CESE 1382/2005 fin                                                            …/…
                                              - 29 -


EUROOPA MAJANDUS-                        JA       SOTSIAALKOMITEE                    AUSTRIA
DELEGATSIOON



                                       Ülem-Austria Töötajate ja Teenistujate Koja (AKOÖ)
                     Belabed, Eva
                                       Euroopa poliitika osakonna juhataja




                     Delapina,         Austria Majandus- ja Sotsiaalnõukogu direktor; Viini
                     Thomas            Töötajatekoja sekretär




                                       Erasektori Töötajate Ametiühingu (GPA) rahvusvaheline
                     Greif, Wolfgang
                                       sekretär




                     Kleemann,
                                       Austria Tööstuse Liidu (VÖI) juhatuse liige
                     Johannes




                     Kletzmayr,
                                       Austria Põllumajanduskoja esimeeste konverents
                     Hans




                     Költringer,       Österreichischer Raiffeisenverband     (ÖRV)     –   Austria
                     Johann            Piimatootjate Liidu tegevjuht (VÖM)




                     Peter, Heinz      Vorarlbergi Töötajatekoja direktor




CESE 1382/2005 fin                                                                            …/…
                                                - 30 -




                                       Austria Ametiühingute     Liit   (ÖGB),   rahvamajanduse
                     Pfister, Angela
                                       osakond




                     Schweng,          Austria Majanduskoja (WKÖ) sotsiaalpoliitika ja tervishoiu
                     Christa           osakonna liige, tegevusvaldkond: Euroopa sotsiaalpoliitika




                     Sigmund, Anne-
                                    Austria Vabade Elukutsete Komitee Euroopa Liidu nõunik
                     Marie




                     Stöllnberger,
                                       Austria Majanduskoda (WKÖ), ettevõtte Gallia peadirektor
                     Klaus




                                       Metalli-, Kaevandus- ja Energiasektori (GMBE) Töötajate
                     Zöhrer, Gustav
                                       Ametiühingu rahvusvaheline sekretär




                                                  *

                                            *            *




CESE 1382/2005 fin                                                                          …/…
                                              - 31 -


                                                                                               LISA

                                  ÜRITUSTE KAVA 2006
               Konverentsid, seminarid, kuulamised ja erakorralised koosolekud
                                         I poolaasta

1.     KOMITEE TEGEVUS

VALDKONNAÜLESED ALGATUSED

Eesistujariigi Austria nimel osaleb Austria majandus- ja tööminister Brüssel, 18. jaanuar 2006
hr Martin BARTENSTEIN 2006. jaanuaris toimuval täiskogu
istungjärgul

Koostöös Ungari Majandus- ja Sotsiaalnõukoguga korraldatav Budapest, 9.–10. märts 2006
konverents teemal “Lissaboni strateegia rakendamine”
GB CESE 10/2006

EMSK juhatuse erakorraline koosolek                                 Viin, 6. juuni 2006

RÜHMADE TEGEVUS

I rühma erakorraline koosolek                                    Brüssel, EMSK, 6. märtsil
                                                                 algav nädal
I rühma erakorraline koosolek (ettevalmistused uueks koosseisuks Brüssel, EMSK, 25. juuli 2006
2006. aasta oktoobris)

II rühma erakorraline koosolek (roll, töömeetodid, poliitiline Brüssel, EMSK, 8. veebruar
strateegia)                                                    2006

II rühma erakorraline koosolek (EMSK uus koosseis; Bulgaaria ja Brüssel, EMSK, 21.juuni 2006
Rumeenia liitumine)

II rühma erakorraline koosolek (ettevalmistused EMSK uueks Brüssel, EMSK, 25. juuli 2006
koosseisuks 2006. aasta oktoobris)

III rühma erakorraline koosolek (kodukord)                          Brüssel, EMSK, 3. märts 2006

III rühma juhatuse erakorraline koosolek                            Tallinn, Eesti, 31. märts 2006


III rühma erakorraline koosolek                                     Viin (Austria) 2006. aasta
                                                                    esimene pool


CESE 1382/2005 fin                                                                              …/…
                                                  - 32 -



SEKTSIOONIDE TEGEVUS

ÜHTSE TURU, TOOTMISE JA TARBIMISE SEKTSIOON

Ühtse turu seireüksuse kuulamine teemal “Teenuste siseturg” Brüssel, 29. märts
INT/289

Ühtse turu seireüksuse kuulamine [kinnitamisel]                      Küpros, 19 .mai

PÕLLUMAJANDUSE, MAAELU ARENGU JA KESKKONNA
SEKTSIOON

Avalik kuulamine teemal “Põllumajandus raskustes piirkondades”       Otsustamisel

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA KODAKONDSUSE
SEKTSIOON

SOC-sektsiooni juhatus/delegatsioon                                  Viin, veebruar/märts 2006
                                                                     (kuupäev kinnitamisel)

Kuulamine      teemal      “Euroopa     Liidu       sisserände-   ja Kataloonia     piirkondlik
integratsioonipoliitika”                                             omavalitsus
                                                                     Barcelona, 2–3. veebruar
                                                                     2006

VÄLISSUHETE SEKTSIOON

Konverents teemal “Euroopa Liidu ja Ukraina kodanikuühiskonna Kiiev, 6.–7. veebruar 2006
suhted”

Balkani Kodanikuühiskonna Foorum                                     Brüssel, 27.–28. märts 2006

Euroopa Liidu ja Bulgaaria ühise nõuandekomitee 14. koosolek         Brüssel, aprill/mai 2006

Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna Viin, Austria, 5.–7. aprill 2006
organiseeritud kodanikuühiskonna 4. koosolek

AKV ja Euroopa Liidu majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade 8. Bamako, Mali, 21.–24. mai
piirkondlik seminar                                              2006

Euroopa Majanduspiirkonna nõuandekomitee 14. koosolek                Hofn, Island, 26.–27. juuni


CESE 1382/2005 fin                                                                              …/…
                                               - 33 -


                                                                     2006

Euroopa Liidu ja Rumeenia ühise nõuandekomitee 13. koosolek          Rumeenia, juuni/juuli 2006

India ja Euroopa Liidu ümarlaua 10. koosolek                         Austria või Brüssel, 2006.
                                                                     aasta kevad

Euroopa Liidu ja Türgi ühise nõuandekomitee 21. koosolek             Kayseri, Türgi,13.–14. juuli
                                                                     2006

MAJANDUS- JA RAHALIIDU NING MAJANDUSLIKU JA
SOTSIAALSE ÜHTEKUULUVUSE SEKTSIOON

Kuulamine teemal “Flexicurity (paindlikkus ja turvalisus): Taani Kopenhaagen,        11.     jaanuar
näide”                                                           2006

Kuulamine teemal “Ühtekuuluvuspoliitika mõju tegeliku lähenemise EMSK, Brüssel (kinnitamisel)
protsessile

TÖÖSTUSE MUUTUSTE NÕUANDEKOMISJON

Avalik   kuulamine    – ESTÜ          õigustiku    levitamine   ja 2.–3. veebruar 2006
kogemustevahetus – Rumeenia

Tööstuse muutuste teemaline konverents                               EMSK; Brüssel, kinnitamisel

TRANSPORDI, ENERGEETIKA,              INFRASTRUKTUURI           JA
INFOÜHISKONNA SEKTSIOON

Avalik kuulamine teemal “Energialiikide valik – optimeerimise 2006. aasta esimene pool
strateegia” (energia valdkonna eest vastutav komisjoni volinik
Piebalgs on oma osalemist kinnitanud); eesistujariiki kutsutakse üles
aktiivselt osalema.

EMSK ja Euroopa Komisjoni ühiskonverents “Üldhuviteenuste iga- veebruar–märts              2006     –
aastase hindamisaruande” ametlikuks esitlemiseks. Aruanne on kinnitamisel
koostatud TEN-sektsiooni alalise uurimisrühma “Üldhuviteenused”
töö raames.




CESE 1382/2005 fin                                                                                …/…
                                               - 34 -



2.     EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE OSALEMINE VÄLISÜRITUSTEL

VALDKONNAÜLESED ALGATUSED

Euroopa Tarbijapäeva       korraldamine    koostöös     eesistujariigi Viin, 15. märts
Austriaga

Koostöös Austria Majandus- ja Sotsiaalnõukoguga korraldatav Viin, 15.–16. mai 2006
ühiskonverents teemal “Osalusdemokraatia väljakutsed laienenud
Euroopas”

SEKTSIOONIDE TEGEVUS

VÄLISSUHETE SEKTSIOON

Osalemine AKV–EÜ ministrite nõukogu 31. istungjärgul                   Paapua Uus-Guinea,          mai–
                                                                       juuni 2006

Osalemine AKV ja Euroopa Liidu parlamentaarse ühisassamblee 11. Viin, Austria, 17.–22. juuni
istungjärgul                                                    2006

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA KODAKONDSUSE
SEKTSIOON

Eesistujariigi konverents teemal “Demograafiline väljakutse”           Viin, 2.–4. veebruar 2006

Eesistujariigi konverents teemal “Uuendused rahvusvahelisel Viin, 16.–17. veebruar 2006
tööturul”

Eesistujariigi konverents teemal “Sotsiaalteenused”                    Viin, 20. aprill 2006

Eesistujariigi vaesuseteemaline konverents (EAPN)                      Brüssel, 12.–13. mai 2006
                                                                       (kinnitamisel)

Ühiskondliku osaluse konverents                                        Viin, 15.–16. mai 2006

PÕLLUMAJANDUSE, MAAELU ARENGU JA KESKKONNA
SEKTSIOON

Konverents teemal “Euroopa Liidu noored põllumajandustootjad ja Mainz, Saksamaa, 16.–19.
tulevik – põllumajandussektor aastaks 2020”. Konverentsi märts 2006


CESE 1382/2005 fin                                                                                 …/…
                                              - 35 -


korraldab Euroopa Noorte Põllumajandustootjate Nõukogu koostöös
EMSKga.
EMSKd esindab konverentsil 9-liikmeline delegatsioon.

Konverents teemal “Maaelu areng ühise põllumajanduspoliitika Tallinn, Eesti, 9.–11
rakendamise kontekstis uutes liikmesriikides”. Konverentsi veebruar/märts 2006
korraldab Eesti Põllumajandustootjate Liit koostöös EMSKga.
EMSKd esindab konverentsil 9-liikmeline delegatsioon.

Roheline nädal                                                       Berliin, 13.–22. jaanuar 2006

MAJANDUS- JA RAHALIIDU NING MAJANDUSLIKU JA
SOTSIAALSE ÜHTEKUULUVUSE SEKTSIOON

Rahvusvaheline partnerlusmess, OEDC LEED-foorumi 2.                  Viin, 13.–15. veebruar 2006
kohtumine teemal “Partnerlus ja haldus kohalikul tasandil”



Iga-aastane rahvusvaheline sümpoosion “Euroopa Liit - fondid         Berliin, 6.–7. märts 2006
2006: ERDF – ESF – EAFRD – jooksva toetusperioodi elluviimine.
Uuendused, strateegilised ja operatiivsed eesmärgid perioodiks
2007–2013

EurOreg, Euroopa piirkondade esimene majandusfoorum                  Pariis, 7.–8. märts 2006

Brüsseli majandusfoorum (DG ECFIN)                                   Brüssel, kevad 2006



Territoriaalsete strateegiate juhtimine: enam kui strateegiliste Viin, 29.–30. mai 2006
dokumentide koostamine – eesistujariigi Austria seminar



Euroopa Liidu regionaalpoliitika     kujundamine:      majanduslik- Leuven, 8.–9. juuni 2006
sotsiaalne ja poliitiline surve




TRANSPORDI, ENERGEETIKA,              INFRASTRUKTUURI           JA
INFOÜHISKONNA SEKTSIOON

Sektsioon planeerib korraldada sektsiooni koosoleku Austrias Kinnitamisel
Austria transpordi- ja/või energeetikaministri osavõtul.


CESE 1382/2005 fin                                                                               …/…
                                              - 36 -




      Täiendavat teavet EMSK sektsioonide töö kohta leiate komitee koduleheküljelt aadressil
                                       www.esc.eu.int
                                       _____________




CESE 1382/2005 fin                                                                             …/…
                                                  - 37 -



EUROOPA    MAJANDUS-    JA                     SOTSIAALKOMITEE            JA      EESISTUJARIIGI
ETTEVALMISTAVAD KOOSOLEKUD

Heinz Fischer        Austria president                                   22.11.2005
Josef Pröll          Austria põllumajandus- ja metsandus-, keskkonna- ja 29.11.2005
                     veemajandusminister
Ursula Haubner       Austria sotsiaal- ja tarbijakaitseminister                10.1.2006
Martin               Austria majandus- ja tööminister                          18.1.2006
Bartenstein
Eduard Mainoni       Austria side-, uuendustegevuse- ja           tehnoloogia 30.11.2005
                     ministeeriumi riigisekretär
Hans Winkler         Austria välisministeeriumi riigisekretär                  8.12.2005
Rudolf               Austria Põllumajanduskoja president                       12.10.2005
Schwarzböck
Herbert Tumpel       Austria Töötajatekoja president                           22.11.2005
Veit Sorger          Austria Tööstuse Liidu president                          30.11.2005
Fritz Verzetnitsch   Austria Ametiühingute Liidu president                     30.11.2005
Christoph Leitl      Austria Majanduskoja president                            5.12.2005




CESE 1382/2005 fin                                                                          …/…
Täiendav teave

Käesolev brošüür on üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabeväljaannetest. Samast sarjast on
välja antud: “Kümme küsimust EMSK kohta”; “EMSK - sild Euroopa ja organiseeritud
kodanikuühiskonna vahel” ja “EMSK prioriteedid aastateks 2004-2006”. Nende ja mõnede erialaste
väljaannetega on võimalik tutvuda ning neid on võimalik tasuta alla laadida koduleheküljelt
www.esc.eu.int . Kõigi EMSK väljaannete trükiversioonid on saadaval tasuta; selleks tuleb saata
taotlus e-posti teel aadressil publications@esc.eu.int või kirjalikult külastuste ja väljaannete üksusele
aadressil 99 rue Belliard, B-1040 Bruxelles.

Eesistujariigi Austria kodulehekülg http://www.eu2006.at annab igakülgset ja päevakohast teavet
eesistujariigi tegevuste kohta.

Euroopa Liidu Nõukogu kodulehekülg internetis http://ue.eu.int/ pakub palju teavet nõukogu ja tema
tegevuste kohta.

Euroopa Parlamendi kodulehekülg http://www.europarl.eu.int pakub ulatuslikku teavet parlamendi ja
tema tegevuste kohta.

Euroopa Liidu kodulehekülg internetis http://europa.eu.int/ , mida haldab Euroopa Komisjon, pakub
väga mitmekülgset teavet ELi tegevuse kohta. Sellelt võib leida mitmeid interaktiivseid lehekülgi, mis
on loodud spetsiaalselt Euroopa Liidu kodanikele pakutavate teenuste interaktiivsuse suurendamiseks.

Euroopa Liidu alastele küsimustele vastuse saamiseks saatke palun e-kiri Europe Directi teenistusele
aadressil http://www.europa.eu.int/europedirect/ või helistage tasuta telefoninumbril
00 800 67 89 10 11.

								
To top