Docstoc

Kortsleht nr6

Document Sample
Kortsleht nr6 Powered By Docstoc
					                                                                                                  rohelistelt rohelistele




jaanuar 2008
               Kortsleht
Kuidas on roheline                                                                                Erakonna liikmed
                                                                                                                         nr 6


erakond eriline?                                                                                  seaduste tegemises
                                                                                                  kaasa lööma
Erakonnal täitus esimene
aasta tegevust. Sel puhul                                                                         Tanel Tammeti otsede-
ajasime juttu mõne asutaja                                                                                   mokraatlik eel-
ja eestvedajaga.                                                                                                 nõu nr 9
                                                                                                                  “ Riigikogu
                                                                                                                   seaduseel-
                                                                                                                   nõude lõpp-
                                                                                                                   hääletustel
                                                                                   Pilt: Termer                   seisukoha
                                                                                                                võtmiseks si-
  Peeter Jalakas pa-                                                                              sehääletuste korraldami-
neb ette: “Peaksime endilt                                                                        sest” pälvis erakonna liik-
küsima, mida teistest era-
kondadest paremini teeme,
                                  Tallinna piirkonna                                              mete ülekaaluka toetuse.
                                                                                                     Poolt hääletas 88 ro-
mis on meie erilisus.”                                                                            helist ja 22 vastu. 5 sede-
                                      sünnivalud                                                  lit tunnistas valimiskogu
                                                                                                  kehtetuks. Hääletusel osa-
                                Erakonna piirkondlike ük-        12. jaanuaril piirkonna loo-     lenute arv on hämmasta-
                                suste loomine on täies           miseks planeeritud ürituse       valt suur, avaldas ju oma
                                hoos, järg jõudis ka pea-        uueks eesmärgiks sai piir-       arvamuse kaugelt üle saja
                                linnani. Tallinnas koos-         konna liikmete kokkukut-         rohelise.
    Alex Lotman tuletab         käivad liikmed otsustasid        sumine ja esindusorgani             Eelnõule osaks saanud
meelde: “Erakond on ainult      moodustada Tallinna piir-        valimine.                        suur toetus näitab liikmete
üks osa üldisest rohelisest     konna, mida juhatus siiski           Juhatus leidis, et Tal-      huvi seadusloomes aktiiv-
liikumisest ja seda tuleb ka    ei kinnitanud. Piirkonna         linna liikmete otsus ei ole      selt kaasa lüüa. Loodeta-
nii võtta.”                     loomine on toonud kaasa          vastav Leisi üldkoosolekul       vasti loob erakond nüüd ka
                                arusaamatusi ja eriarva-         osalenud erakonna liikme-        selleks vajalikud tehnilised
                                musi Tallinna liikmete ja        te seal väljendatud tahte-       võimalused.
                                juhatuse enamuse vahel.          ga. Juhatuse seisukohalt
                                                                 oli tegu ebaeetilise “JOKK”
                                    Siiani on erakonna liik-     käitumisega ning jättis loo-
                                mete tegevus Tallinnas ol-       dud piirkonna kinnitamata.
    Andres Siplane rõõ-         nud suhteliselt tagasihoid-      Lisaks pöörduti liikmete
mustab: “Meil on täiesti        lik. Koos on käidud paar         tegevuse kohta hinnangu
tõsiseltvõetav erakond ja       korda kuus, osalejaid on         saamiseks ka erakonna
puhas rõõm on kogeda, et        olnud paarikümne ringis.         aukohtu poole.
meie areng kulgeb ebaefek-      Need liikmed on aga olnud            Tekkinud olukord on
tiivselt, aga see-eest suhte-   täis tahet ka teisi liikmeid     keeruline, kuid mõlemad
liselt demokraatlikult.”        kaasata ja seetõttu otsus-       pooled on siiski valmis          Suhteid erakonnas
                                tati moodustada Tallinna         lahendusi otsima. Nii era-       korraldab
                                piirkond.                        konna juhatus kui Tallinna       Rull & Rumm
                                    Et Leisi üldkoosolekul       aktiiv on ühel meelel, et
                                vastuvõetud uus põhikiri oli     olulisem kui reeglites näpu-     Alates 2008. aasta algusest
                                detsembri alguseks ametli-       ga järge ajada, on inimesi       korraldab EER sisesuhtlust
                                kult registris kinnitamata,      kaasata.                         ja mainekujundust suhtekor-
   Toomas Trapido ar-           võis aluseks võtta vana põ-          Kohtumiseni 12. jaanua-      raldusfirma Rull & Rumm.
vab: “Kui on mingeid al-        hikirja, milles piirkonna loo-   ril, Tallinna liikmete kogu-     Erakonna juhatus otsustas
gatusi, siis 90% juhtudel       misele piiranguid ei seatud.     nemisel ja avatud ruumil         alustada suhtekorraldajaga
oleks mõistlik juhtidel neid    6. detsembri koosolekul          – arutleme koos erakonna         pikaajalist koostööd, mis
toetada ja suunata.”            võeti vastu Tallinna piirkon-    jaoks olulistel teemadel!        kestab kuni 2009. aasta
                     Lk 6–7     na loomise otsus. Algselt                      Riho Raassild      kohalike valimisteni.

                                                                                                                            1
Kortsleht                                                                                                             jaanuar 2008



                                  Tere tulemast,
                                 uus, 2008. aasta!
Sinu tulemist valgustas ilutulestik                                                       istutatud mõte kasvab puuks, mille
linnakumas, küünlahelk koduaken-                                                          juurteks on raiskav omakasu ja mille
del, šampanjaklaasi sära omaste ja                                                        latv kiigub sõjatuultes.
sõprade seltsis.                                                                             Inimsammude raskus võib tallata
                                                                                          olematuks põlislaaned, saastada
   Sa astud juba meie ajamaailma                                                          maad ja veed, võtta hinguse kõigelt
olevikus, mis pole kunagi pilvitult                                                       elavalt, mille keskel harjumuspära-
õnnelik, kuid mille elurütm on tiksu-                                                     selt elame. Päevast päeva saabuv
nud juba tuhandeid aastaid. Tänas-                                                        uudistetulv toob meile maailma
te sammude jäljerida ulatub tagasi                                                        kätte kogu oma hiilguses ja viletsu-
eilsesse, kuid kõnnib homse päeva                                                         ses ka alanud aastal, ja küsib meie
poole ja iga hingetõmme viib lähe-                                                        arvamust.
male sellele, mille poole ollakse teel.                                                      Meie vastus muudab maailma.
Soovunelmate piirjooned selginevad                                                        Muutuste sammurütmis astume
ja saavad kuju valguse käes - korraks                                                     oma igapäevast rada planeedil, mille
võid tahta oma unistustest loobuda,                                                       nimeks on Maa. Imekaunina paistab
kui elukontrastid su rajalt kõrvale                                                       ta kosmoses oma õrnsinises heiastu-
paiskavad...                                                                              ses ja meie Eestimaagi on seal teiste
   Liigud edasi ja peagi märkad teisi                                                     maade ja merede vahel – ütlemata
teelolijaid looduse rüpes, kus kõik                                                       kodune ja armas.
näib elavat inimtaolist elu. Kogu
loodus ja selle valdkonda kuuluv                                                          Kallis mõttekaaslane!
inimenegi, on allutatud sünni, kas-
vamise ja närbumise seadusele. Kõik                                                       Soovin sinu ja meie ühiste unistus-
on alatasa saavas, muutuvas ja ka-                                 Pilt: Matthew Bowden   te täitumist, mille poole me juba
duvas olukorras, kuid mitte selleks,                                                      sammhaaval teel oleme.
et lõplikult kaduda, vaid selleks, et      maakeral koos selle elanikkonnaga
loovutada oma olemasolu teistele           – 5 miljardi inimesega. Jumaliku                      HEAD UUT AASTAT!
vormidele. Elu kui igavene ringlemi-       terviku osana on inimene kadumatu,
ne võib olla mõttelohutuseks üksik-        kuid mõttetardumuses sündinud hir-
olendile, kes on hetkel astumas meie       mud räägivad teist keelt. Ahelatesse                                            Zoja Mellov




Mida me tahame, et meist teataks?                                                                            Kortsleht
                                                                                                               nr 6
Meie kümnete tuhandete           peaksid korraldama ühte        on suurendada märksõnade                   jaanuar 2008
(ka potentsiaalsete), valijate   kutsekooli kasutatud pata-     hulka, millega ta meie kodu-
peades on kümneid tuhan-         reide kogumiskasti. Teises     lehele – täiesti juhuslikult
deid pildikesi, mida kõike       vestluses selgub, et selle     – jõuda võiks. Nii suureneks                   Lehe tegid
peaks roheline erakond           põhjal hinnatakse, kas era-    tõenäosus, et internetis sur-                  Toivo Ellakvere,
muutma. Kuna neil suurt ko-      kond on väärt, et järgmistel   faja loeks ka meie erakonna            Ekke-Kristian Erilaid, Airi Hallik,
gemust meie tehtust pole,        valimistel tema poolt hääle-   olulisi tekste – programmi,           Ilmar Kähr, Juta Luts, Sirli Pehme,
ei tohiks see meid üllatada.     tada. Selgitused, et erakond   ilmunud rohelisi artikleid.           Riho Raassild, Lüürika Rüütli, Ruth
Muidugi on ka erakonna           peaks edendama rohelist        Kui meil õnnestuks erakon-            Tammeorg, Juta Tasa, Raul Veede,
sees juba vähemalt 1500          mõtteviisi pigem strateegi-    na lehele luua arvestatav                     ja Marju Õunpuu.
eri versiooni, mida teha.        lisel ja seadusandlikul ta-    roheliste lingikogu, tuldaks
Peame omakeskis ühise            semel, ei leia loodetud aru-   varsti teadlikultki selletee-                Kaastöö saada
tuleviku läbi rääkima.           saamist. Kutsekool muidugi     malist infot EERi kodulehelt               kortsleht@gmail.com
    Millisena meid eemalt        sai oodatud info: kui nad on   otsima. Samas peaks olema             Toimetus ei luba käsikirjade kohta
nähakse? Põnev on erakon-        nõus konteineri tühjenda-      kergesti leitavat ja ajakohast        midagi kindlat. Aga anname oma
navälise sõbraga vesteldes       mise eest maksma, saavad       teavet erakonna kohta. Hea                          parima.
aru saada, mis huvitavad         nad selle ka tellida.          lugeja, hoiame kodulehel
ootused mõnelgi EERi suh-           Kui tihti satub roheliste   koos silma peal ja pakume                   Uus leht tuleb
tes on. Näiteks ootus, et        valija meie kodulehele ning    välja uuendusi – mitu pead                        veebruaris.
rohelised (just erakonnana)      mida ta sealt leiab? Oluline   on ikka mitu pead!

2
jaanuar 2008                                                                                             Kortsleht

      EERi Rohelisest Hartast,                                                                  Kortslehele
                                                                                                tehtud annetustest
     vastutustundest ja mainest                                                                 Aitäh Sulle! Sinu anne-
                                                                                                tused aitavad Kortslehel
             Ahto Oja,             EER Rohelise Harta            soovi korral saab              ilmuda! Meil on endiselt
             EER aukohtu        täistekst on saadetud          harta eelnõu e-kirjaga,          plaanis saata kõigile nei-
             liige              EER teadete listi 13.12,       vastavast soovist tuleb          le erakonna liikmetele,
                                on alla laetav EER             märku anda Ahto Ojale            kes e-posti aadressi pole
                                foorumist:                     aadressil                        teada andnud, leht pabe-
                                http://foorum.erakond.ee/      ahto.oja@gmail.com               ril koju, listide tellijatele
                                index.php?topic=2481.0         või tigupostitsi                 listi ja ülejäänutele teade
EERi Roheline Harta on                                         Ahto Oja, külavanem,             lehe ilmumisest e-kirjaga.
EERi liikmete omavahe-                                         Ääsmäe küla, Harjumaa,           Teie annetusi kasutame
line kokkulepe, kuidas                                         76402, tel 5082990               e-posti aadressita liikme-
koos toimida eetiliselt, tõ-                                                                    teni jõudmiseks – lehe
husalt, abivalmilt, erakon-    mist hetkeajel ja tunnetest     siis miks tekivad liikmete       paljundamiseks ja posti-
na programmi elluviimist       tulvil läbimõtlemata välja-     vahel konfliktid?                kuludeks.
toetavalt.                     ütlemistega, justkui vest-          Inimesed oma olemuselt           Kortsleht nr 4 kulud
    Ükski kokkulepe aga ei     leks 2 inimest omavahel.        on erinevad, neid erinevusi      olid 3208,70 kr, sellest
kuku meile küpse õunana        Isegi siis tasuks enne “ver-    tuleb tunnistada ning tun-       postikulu 1636,90 kr.
taevast sülle, vaid selleni    baalset vastutulistamist“       nustada ja leppida kui para-     Tartu ökomessi tarbeks
tuleb jõuda erinevaid arva-    lugeda sõnum mitu korda         tamatusega! Teise inimese        tegime messil käest kätte
musi välja tuues, vaieldes     läbi, püüda aru saada, mida     mõistmine hukkamõistmi-          levinud pisema erinumb-
ja lõpuks ka hääletades.       teine pool öelduga mõtles       se asemel peaks olema            ri, mille kopeerimiskulu
Rohelise Harta eelnõuga        ja kui tundub, et miski jäi     esmatähtis, tuleb meeles         läks maksma 735 krooni.
oleme teisel ringil, teel      arusaamatuks, siis küsida       pidada vanasõnu “enne            5. numbri kulud jäävad
kokkuleppe saavutamise         otse, mitte jutulistis. On ju   mõtle, kui ütled”, “üheksa       samasse suurusjärku nel-
suunas. Ja kui korra oleme     jutulistis kirjutamine võrd-    korda mõõda, üks kord            janda numbriga. Pisike
kokku leppinud, kuidas         ne sõnavõtuga mitmesaja         lõika”, “lendulastud noolt       lisakulu – 147 krooni
on eetiline liikmena käitu-    inimese ees                     tagasi ei too”, “ära tee tei-    – tekkis seoses kortsleht.
da, siis see on alus liikme        Erakond on inimeste         sele seda, mida sa ei taha       ee domeeni registreerimi-
eetilisele käitumisele kuni    kogum, kes soovivad koos        et sinule tehakse”, “kuidas      se ja veebimajutusega.
uute ja paremate kokkule-      viia ellu rohelist program-     sina külale, nii küla sinule”.       Annetustena oleme
peteni!                        mi. Minu arusaama ko-           Keskendugem sellele, mida        saanud kahe viimase kuu-
    Erakonna maine on era-     haselt tähendab roheline        me erakonnana oleme tul-         ga 9435 krooni, sellest
konna kõige olulisem vara.     progamm peaaegu seda-           nud koos tegema, jätame          toimetusevälistelt inimes-
Maine tekitavad inimesed,      sama, mis on EERi prog-         ebaeetilise käitumise, üks-      telt 7005 krooni.
erakonna liikmed, maine        ramm. Peaaegu sellepä-          teise solvamise ja solvumi-
tekib või hävib eelkõige       rast, et seda saab alati pa-    se, kaebuste kirjutamise ja           Kortslehele on
liikmete käitumisest teki-     remaks, elulähedasemaks         kohtuga ähvardamise EERi               annetanud:
tatud või hävitatud kuvan-     ja täpsemaks muuta.             ukse taha.
dist oma erakonna kohta.           Seega leian ma, et EERi         EERi põhikiri sätestab       Mall Sume, Malle Tamm-
Rohelise Harta eesmärk         liikmete tunnuseks on           reeglid, mille erakond ise       laan, Esta Ivask, Marge
on kokkulepitud käitumis-      programmi tunnistamine,         endale seab, et toimida          Loo, Hans Vaaks, Jane
reeglite abil hoida ja kas-    selle parendamine ja selle      kooskõlastatult ja kõigile       Vain, Ingrid Unt, Alfred
vatada erakonna mõnusat        elluviimisele kaasa aita-       üheselt arusaadavate reeg-       Einmann, Raivo Seepter,
mainet ning ennetada ja        mine iga liikme parima-         lite järgi. Põhikiri kinnita-    Ülle-Mari Venger feldt,
võimalusel vältida erakon-     te võimaluste, oskuste ja       takse erakonna üldkogul,         Jüri Kangur, Elle Vaks,
na maine kahjustamist.         teadmiste toel. Programmi       ja sõltumata juriidilistest      Rein Hansson, Ilmi Il-
Kui ühest küljest tundub,      tunnistamise aluseks on         nüanssidest on see era-          ves, Johannes Jüriado,
et see on ju iseenesest        tavaliselt maailmavaade,        konnaliikmete kokkulepe,         Maimu Schmidt, Rainer
mõistetav, siis see ongi       väärtushinnangud, ühise         mis kehtib kuni järgmise         Põld, Laine Luik, Urve
iseenesestmõistetav. Kuid      eesmärgi ja visioooni tun-      koos ümberotsustamiseni.         Saarso, Rosilli Tamm,
teisest küljest kipub see      nistamine ja selle poole        Ma arvan, et peaksime en-        Ülo Kärner, Juta Lõpp,
iseenesestmõistetavus tihti    püüdlemine. Muus osas           nekõike sisemiselt ja siis       Lea Teinonen, Leo Rai-
ununema meie omavaheli-        võivad liikmete ilmavaated      ka avalikult ütlema, et me       dur, Lehte Pärkson, Eino
ses sõnakasutuses, mõte-       ja väärtused erineda, seda      ei ole JOKK-erakond selle        Logina, Asta Saltsen,
tevahetuses ja teinekord ka    tuleb teadvustada ja selle-     termini halvas tähendu-          Malle-Mari Lauk.
tegudes. EERi aukohtule on     ga leppida.                     ses. Selleks aga tuleb meil         Kes tahab annetaja-
esitatud mitmeid taotlusi                                      endil ennekõike omavahel         na anonüümseks jääda,
süüdistustega üksteisele       Kui liikmed jagavad sama        käituda eetiliselt ja aluse      tehku ülekande selgituse
halvasti ütlemise kohta.       visiooni ja soovivad koos       selleks annab EERi Roheli-       lahtrisse vastav märkus.
Minu hinnangul on tege-        ellu viia EERi programmi,       ne Harta!                                          Juta Tasa

                                                                                                                           3
Kortsleht                                                                                                     jaanuar 2008



     Inimasustusega
kokku kasvanut tuleb hoida
                               Gilleke Kopamees arvab, et lisaks liigilise
                               mitmekesisuse säilitamisele tuleks kaitsta
                               põliseid taimesorte ja loomatõuge.
Millise plaaniga sa ju-                                                                         teha. Ei riiet selga ega toitu
hatusse kandideerisid,                                                                          suhu panna ega ehitada,
mida lootsid kindlasti ära                                                                      ilma, et me peaks kuskilt
teha?                                                                                           Prantsusmaalt kivi vedama
    Minu viie aasta töö on                                                                      või Soomest tellist.
kohaliku tooraine tarvitami-
se edendamine ja kohalike                                                                       Kas sellel sulle nii sü-
geeniressursside säilitami-                                                                     damelähedasel teemal
ne, tulevad need siis põllult                                                                   on erakonnas mingi töö-
või loomade seljast, küljest                                                                    rühm?
või seest. Seda ka vanade                                                                          Eesti maaelu arenguka-
viljasortide, puu- ja köö-                                                                      vas 2007–2013 on meie
giviljasortide ning kodu-                                                                       tööd ja mõtted ometigi
loomatõugude säilitamise                                                                        sees, niipalju kui neid kuul-
osas. Juhatuses olles tahan                                                                     da võeti.
rahvast sellest teavitada,                                                                         Otseselt erakonna liik-
kuna Eestis pole kombeks                                                                        mete suhtes tunnen puu-
sellest rääkida. Mujal Eu-                                                                      dust sellest, et ma ei saa
roopas ja üldse maailmas                                                                        oma kehva internetiühen-
on väga aktuaalne, et ei            Erakonna koosseis on         olen sellist avalikku tööd     duse tõttu olla jutulistis,
kaitsta mitte ainult loodus- kirju ja arusaamu rohelisest        ka teinud, viimane üritus      jutulisti kaudu saaks ka
likku liigilist mitmekesisust, maailmavaatest on seinast         oli Eesti meistrivõistlused    väga hästi inimesi harida.
vaid ka seda, et kui inim- seina. Selle asemel, et min-          ketramises. See oli otsene        Maaelu- ja kultuuritoim-
asustus on ikka üle 5000 na mõne karusnahapoe                    viide just kohaliku tooraine   konnaga koostööd olen tei-
aasta vana, nagu näiteks ette streikima, peaksime                kasutamisele ja loomade        nud küll. Kõik see meie aja-
näiteks Eesti saartel, siis hoolitsema hoopis selle              kasvatamisele kohapeal.        lugu ongi ju nii lühike,aga
ka see, mis inimesega eest, et meie väikesed ta-                    Samamoodi on arhitek-       kus on vaja olnud, seal
koos kujunenud on – tema lumajapidamised säiliks, et             tuuriga, materjalidega, mis    olen ma oma sõna sekka
koduloomad ja te-                           meil oleks, mida     on Lääne-Eestis ja saartel     öelnud.
ma söögiviljad –,            Gilleke        süüa ja selga        valdavad olnud. Mulle teeb        Mulle tundub, et roheli-
vajab samamoodi Kopamees on panna.                               väga muret, et inimesed        ses erakonnas neid maaini-
hoidmist.             Eesti Maalamba           On väga ohtlik,   nii vähe teavad, et siin on    mesi on väga vähe, kes üld-
    See kõik on ju          Ühingu          kui meie loomad      olnud mängus meie oma          se neid teemasid mõikavad
väga pikaajalise,       eestvedajaid,       ja põllusaadu-       savi, meie oma kivi, liiv,     ja jagavad. Meil on väga
tasakaalustatud            vaata ka         sed kogunevad        puit, tõrv ja lubi. Me ole-    linnastunud seltskond.
koostöö tulemus          http://www.        väga suurtesse       me saanud elada nii, et ei
looduse ja inime- maalammas.ee tootmisüksustes-                  pidanud võõrast ja kauget      Kas juhatuses on sul ka
se vahel ja seda                            se, kas siis väga    sisse tooma, raiskama selle    konkreetne vastutusvald-
hoida on hädavajalik, see suurtesse lautadesse või               peale kütust ja energiat.      kond?
ongi meie geenipank. See, linnufarmidesse. Kui tuleb                Täna on praamid ju             Minu ülesanne on abis-
mida ollakse siin üle 5000 mingi taud või pahataht-              põhiliselt kaubaauto -         tada Marekit ürituste kor-
aasta kasvatatud, sedavõrd lik rünnak, on meid liht-             sid täis. Ja siis tahetak-     raldamisel. Ja ürituste kor-
kaua – peaks ka täna meie ne julgeoleku seisukohast              se silda, sest praamid         raldamisega olen siin Lää-
kõhtu täitma ja kehakatet täiesti lagedaks, abituks ja           ei jaksa kõike seda p...a      ne-Eestis ka tegelenud.
pakkuma.                         relvituks teha, täiesti nälga   siia ära kanda. Et me ei       Mingit vastuseisu juhatuse
                                 suretada.                       mahu praami. Sellepärast       poolt pole minu tegevusele
On sul mingi mingi konk-            Ma lootsin, et juhatuses     ei mahugi, et meie riided      küll olnud.
reetsem tegevuskava, olles saan selle heaks mi-                  tassitakse siia, meie toit
kuidas seda erakonnas dagi ära teha, kasvõi meie                 tassitakse siia, me ei oska                  Küsimusi esitas
ellu viia?                       oma rahvast harides. Ma         siin mitte midagi enam ise                        Juta Luts

4
jaanuar 2008                                                                                                       Kortsleht

                          Pakendiseaduse pääsuke
             Andres               Inimesed vaatavad oma kraa-        jonilt ja ka Riigikogu suurelt    Sel moel kaotas eelnõu oma
             Siplane,             nikausi alla ja nuputavad, et      saalilt. Kõik vist mõistsid, et   esialgse mõtte ja harmoonia
             erakonna liige       mitu kotti seal nüüd olema         eelnõu vastu seismine tõm-        rakenduva sorteerimata prü-
                                  peab. Järgmine nuputamise          baks kaela kodanike meele-        gi ladestuse keeluga alates
                                  koht - kuhu need kotid viia?       paha ja süüdistused keskkon-      2008. aastast.
                                  Sest keegi ju prügiveole ku-       navaenulikkuses. Siiski leidus        Raske hinnata, millal saab
Nüüd see siis juhtus – rohe-      lutusi teha ei taha.               huvigruppe (kaubandus-töös-       olukorda täiuslikuks pidada ja
liste poolt esitatud eelnõu          Et karmi uut prügiaastat        tuskoda ja Eesti Toiduaine-       millal lugeda õiguskeskkonda
kiideti Riigikogus heaks          pehmendada, tegid rohelised        tööstuste Liit), kes eelnõu       segadust külvavaks. Suhteli-
ning on jõustunud. Jutt käib      ettepaneku tõsta uuest aas-        vastu seisid (minu arvates        selt kindlalt saab aga öelda,
pakendiseaduse parandu-           tast pakendijääkide taaska-        üsna asjatundmatute argu-         et rohelistel on nüüd esimene
sest, mis tõstis pakendijäät-     sutusmäära kümne protsendi         mentidega).                       eelnõu jõustunud. Paraku sa-
mete taaskasutusmäära 50          võrra. See oleks tähendanud           Raske öelda, kus pööre toi-    mavõrd kindlalt on menetluse
protsendilt 60 protsendile.       taaskasutusorganisatsiooni-        mus, kuid ühel hetkel seadus-     käigus selle esialgne mõte ja
                                  de poolt pakutavate avalike        andja meel muutus ja taaska-      mõju hajunud. Vähemalt me
   Teadupärast ei tohi enam       konteinerite arvu kasvu.           sutusmäära suurendamine lü-       püüdsime ja kavatsused olid
uuel aastal prügilates sortee-       Eelnõu sai hakatuses toe-       kati aasta võrra edasi, 2008.     head, seda tunnistasid isegi
rimata jäätmeid ladestada.        tuse tervelt keskkonnakomis-       aasta asemel 2009. aastani.       oponendid.



          Loodusesse tuuakse üha rohkem prügi
Võrumaa metsnik Kalle Ka-         100-200kiloste prügilaadun-        sidki metsamehed prügihun-        Võru jäätmejaama tasuta
lamees pelgab, et pärast          gite kõrval on ära viidud          niku ära. Karta on, et puhtaks    anda, kuid Kalameest hirmu-
üleriigilist prügikoristus-       ka 2,5tonniseid. Suur hulk         see metsaalune ei jää.            tab see, et äkki peavad ka
kampaaniat ei jää loodus          “prügilaid” aga alles ootab           Koos kolleegidega korjab       metsnikud hakkama uuest
mitte just kauaks kõntsast        koristamist.                       Kalle igal aastal Urvaste ja      aastast prügi eraldi kontei-
puhtaks.                              Peamiselt veavad prügi         Kanepi riigimetsast kokku         neritesse sorteerima või sor-
                                  metsa alla linnainimesed,          7–8 veoautokoorma jagu            teerimata prügi eest maksma
   Veerandsada aastat Erast-      aga on ka selliste maamajade       prügi. “Prügi on igal pool, kus   hakkama. “Siis on koristami-
vere metskonnas töötanud          omanikke, kellele võiks pea-       saab auto metsatee otsast         sega lõpp,” ütleb ta ja viitab
Kalle Kalamees ütleb, et riigi-   aegu kauni kodu vimpli anda.       sisse tagurdada, eriti muidugi    kavandatavatele reformidele,
metsa alla tuuakse prügi igal     “On näiteks selline talu, mille    Tartu–Võru maantee äärses         millega tahetakse taas terve
aastaga rohkem. “Inimesed         õuest läheb tee riigimetsa.        metsas,” tõdes Kalamees. Ja       hulk metsnikke koondada.
teavad väga täpselt, kus rii-     Ja just seal, kus talumets läbi    ikka veel tuuakse metsa vanu         Kalle ei näe metsaprügi
gimets on – erametsadesse         saab ja riigimets algab, oli to-   autokumme, vanamööblit,           vähendamiseks muid võima-
prügihunnikuid eriti ei teki.”    hutu suur prügihunnik. Ei saa      akusid ja kõike muud, mille       lusi, kui see, et võimalikult
   Erastvere metskond on          pererahvast üles kah anda,         jäätmejaama andmine on            suurele osale pannakse peale
“Teeme ära” kaardil ära mär-      sest siis panevad tee kinni ja     eraisikule tasuta.                maksumärgid ja nende äravii-
kinud need prügihunnikud,         pean ilmatu ringi tegema, et          Tänu lepingutele on ka         mise eest saab raha.
mis tänavu ära koristati.         riigimetsa saada.” Nii korista-    RMK saanud kõiki jäätmeid                            Airi Hallik



                  Teeme kevadel Eestimaa puhtaks!
Kampaania “Teeme ära”             se tegevusena, aga Rainer oli      prügihunnikuid peaks lisandu-     eraldi arvet pidanud. Ilm-
meeskond loodab tuleva            see, kes leidis, et peame kes-     ma samuti umbes samapalju.        selt tulevad näiteks laulu- ja
aasta 3. mail terve Eesti         kenduma kindlale päevale, kui      Arvan, et umbes neljandik või     tantsupeolised päris suure
loodusesse visatud prahist        kogu Eestimaa prügi koristab.      viiendik on kaardile kantud.      seltskonnaga, sest nad on üle
puhtaks saada.                    Kampaanial on kaks põhiees-        Jääb silma, et suurem osa         riigi hästi organiseerunud ja
   Kortslehe küsimustele vas-     märki: et vähemalt korraks         kaardistamisest on tehtud         tantsupeolised tahtsid 2009.
tas meeskonna liige Toomas        saaks terve Eestimaa puhtaks       Harjumaal. See tuleb sellest,     aastal niikuinii minna randu
Trapido.                          ja et see tegu inimeste kõrva-     et vabatahtlikud kaardistajad     koristama. Need tegevused
                                  de vahel midagi muudaks.           on peamiselt olnud tallinla-      haakuvad omavahel hästi.
Kes on “Teeme ära” idee                                              sed, kes käivad linnast väljas    Kuidas oma kodulähedasi
autor?                            Kuidas prügihunnikute kaar-        kaardistamas.                     prügihunnikuid üles märkida
    See sündis väikeses kam-      distamine edeneb?                                                    ja ühiskoristamises osaleda,
bas – Rainer Nõlvak, mina,           1. jaanuari seisuga on üle      Millised ühendused on kam-        lugege aadressilt
Ahti Heinla liitus kohe… Mul      Eesti ära märgitud üle 800         paaniaga liitunud?                www.teeme2008.ee
oli see küll mõeldud pikaajali-   punkti ja RMK kaardistatud           Me ei ole nende kohta                               Airi Hallik

                                                                                                                                    5
Kortsleht                                                                                                  jaanuar 2008




                                      Erakond on
              Milleks meile erakond? Kas parlamentaarseteks mängudeks?
              Kuidas määratleda oma erilisus, mille poolest oleme teistest
              erakondadest paremad ning kas see on sama, mida tunnetame
              ühisosana? Vestlusringi kutsus kokku ja kirjutas üles Tiiu Arro.

Jüri Ginter: Mis meie era-                                                                   põhjuseks, et parem lööd
konda ühendab?                                                                               käega ja lähed koju. Mulle
   Oleks naiivne loota, et                                                                   tundub, et täna, valimiste-
kõik meie põhikirja ja prog-                                                                 vahelisel ajal, võiks rohkem
rammi lugejad seda üht-                                                                      olla neid, kes tunneksid,
moodi mõistaksid. Sellest                                                                    et erakond on neile sobiv
tulenevalt oleks peamistes                                                                   väljund. Aga see ei teki
põhimõtetes vajalik kokku                                                                    iseenesest.
leppida, või las arvavadki                                                                      Teine pool - ühiskondlik
igaüks isemoodi?                                                                             kandepind. Kuna esimene
                                                                                             pool lonkab, lonkab ka
Alex Lotman: Ühendab                                                                         teine.
meid kindlasti arusaam, et                                                                      Oleme enda olemasolu-
tuleb muuta ühiskonna käi-                                                                   ga harjunud, aga poliitilisel
tumist loodusressursside                                                                     maastikul hetkeks tekkinud
kasutamisel ja suhtumises                                                                    erutus on tänaseks taandu-
loodusesse üldse.              meie asi oleks rohkem alg-    Tiiu Arro: Kas meil on tõsi-    nud. Väga tõsiselt rohelist
   Ühine on äratundmine,       andmeid ja fakte esitada      seltvõetav erakond?             erakonda paraku ei võeta.
et osa tänapäeva üldisest      ning järeldused inimeste
poliitikast ja majandus-       hooleks jätta.                AS: Jah, meil on täiesti        AL: Erakonna tõsiseltvõe-
suundumusest on inimkon-                                     tõsiseltvõetav erakond ja       tavuse tunnuseks on tema
nale tervikuna väga ohtlik.    Toomas Trapido: Inimesed      puhas rõõm on kogeda, et        olemasolu parlamendis.
Seepärast rohelised orga-      ongi väga erinevad. Mina      meie areng kulgeb ebaefek-
nisatsioonid, sh roheline      olen seda tüüpi, et koos      tiivselt, aga see-eest suhte-   PJ: Seal olid ka kuningriik-
erakond, proovivad igaüks      arutades, uutele järeldus-    liselt demokraatlikult.         lased, kas nad olid tõsiselt-
oma nišis, mõjutada inim-      tele jõudes, need kinnis-                                     võetavad?
konda ja oma ühiskonda.        tuvad. Muud, iseenesest       Peeter Jalakas: Kellele see
Kõige suuremad keskkon-        õiged põhimõtted aga ei       erakond mõeldud on?             AL: Nende roll oli kunin-
naprobleemid tulenevad         kinnistu.                         On kaks poolt. Esiteks      ga narri roll, noore de-
energiakasutusviisidest,          Erakonna alguspäevil       – erakonna liikmed, ehk         mokraatia lombakustele
ehkki probleeme on väga        oli jutuks, et peaksime       siis inimesed, kes on oma       tähelepanu juhtida. Meil
mitmes valdkonnas.             oma programmi ja maa-         poliitilises eelistuses kind-   on teine roll, esitame sea-
                               ilmavaadet lugudena esi-      lad. Teisalt inimesed, kes      duseelnõusid, küsimusi ja
JG: Minu jaoks on olulised     tama. Lood, mida edasi        põhiküsimustes on meiega        arupärimisi.
jagatud arusaamad, et me       räägitakse, jäävad meelde.    sarnastel arvamustel.
tõesti millestki ühtemoodi     Arvan, et pikalt sõnastatud   Mulle tundub, et problee-       PJ: Nemad esitasid sama-
aru saaksime.                  põhimõtetel ei ole erilist    me on mõlemal suunal.           moodi. Ühiskond ootas ja
   Võiksime üritada vähe-      tähtsust.                     Tegevus on, aga ebaefek-        lootis rohelistelt enamat.
malt mõnes asjas jõuda            Arvan, et meid ühendab     tiivne. Mitmes küsimuses        Täna tundub, et olemegi
selleni, kus me ei hakka       tunnetus. Muutuda on vaja,    võib raporteerida, et meil      kuningriiklastega võrrel-
enam vaidlema. Mõned           sest nii enam edasi ei saa.   on justkui kõik tehtud, aga     davas positsioonis. Miks
võivad ju eriarvamustele       See ongi ühisosaks, üle-      vaistlikult tunned, et see      see nii on, selle üle võiks
jääda.                         jäänu vajab arutelu. Mingil   pole õige. Särtsu ja elu,       arutleda.
                               hetkel tehakse valikuid,      ühisosana tunnetatavat im-
Andres Siplane: Teadupä-       mida ühed kritiseerivad,      pulssi on vähe.                 AL: Milliseid ootusi me ei
rast on kõige püsivamad        teised mitte. Meie asi on         Alati võib küsida miks      täida?
veendumused ja hoiakud         ühisosa suurendada ja teha    sa ise midagi ei tee? Seda
need, millised inimene ise     valikuid, mida kritiseeriks   võib lausa raevukalt küsida     PJ: Ennekõike, et oleme lu-
tuletanud on. Teisisõnu:       erakonnast vähesed.           ja seesama raevukus... on       banud tuua uut hingamist

6
jaanuar 2008                                                                                               Kortsleht



üheaastane
kodumaisesse demokraa-          osa üldisest rohelisest liiku-   instrumentide suurem ka-       JG: Kui erakonna nimel
tiasse.                         misest ja seda tuleb ka nii      sutus.                         antakse välja risti vastukäi-
                                võtta. Miks me ei siirdunud                                     vaid signaale, siis hakatak-
JG: Viiks ühe mõttesuuna        massilisemalt nendesse or-       PJ: Ootused ühiskonnas         se viltu vaatama?
edasi. Kuuel inimesel opo-      ganisatsioonidesse?              on vägagi olemas. Isegi kui
sitsioonis on kitsas tege-                                       läheneda selliselt, et era-    PJ: Et tõeni jõuda, ongi
vusväli. Võib-olla peaksime     PJ: Miks siis üldse erakon-      konna põhiline töövahend       vaja selliseid vaidlusi. Iga-
muid väljundeid otsima.         da vaja oli? Rohelised liiku-    on parlament – väidan ma,      üks lahkub siit vaidluspart-
                                mised eri vormides olid ka       et inimesi kaasamat, neile     neri arvamusega. Ega see
AL: Loomulikult peame           varem, erakond tõi justkui       väljundit pakkumata, ühtse     õhku haihtu, see jääb meel-
jõudma ka europarlamen-         kohustuse mängida ainult         tunnetusega koosluseks         de. See ongi osa organisat-
ti.                             ettemääratud, parlamen-          ühinemata puudub ka pea-       siooni tekitamisest.
                                taarseid mänge.                  mine töövahend.
PJ: Nagu iga teine era-                                             Peaksime endilt küsima,     TA: Meil on erakonnas
kond Eestis. Kogu püramiid      AL: Mitte ainult, aga see        mida teistest erakondadest     oma kuningriiklased – det-
moodustubki nii, et on hulk     on erakonna peamine töö-         paremini teeme, mis on         sembris loodud Tallinna
valijaid, erakonnad, nende      vahend.                          meie erilisus.                 piirkond.
kohal erakondade juhtkon-
nad ja parlamendiliikmed.                                                                       AL: Selle loomisel ignoree-
Ma arvan, et paljud liitusid                                                                    riti kehtivat põhikirja.
rohelistega ootuses koha-
ta täiesti uut suhtumist,                                                                       TT: Põhikirja kehtivusest ei
puhtust, idealismi, mida                                                                        saa keegi aru.
tänastes parlamendiera-
kondades enam pole.                                                                             AL: Tegemist on omaal-
                                                                                                gatusega erakonna sees,
JG: Mul oli õnn või õnne-                                                                       mida juhatus ei saa regist-
tus tegutseda kahes Eesti                                                                       reerida. Loomulikult on
suures erakonnas. Lõpeta-                                                                       igaühel õigus ühendusi
sin nendega koostöö, sest                                                                       moodustada, aga see on
nägin, et erakonnad tegut-                                                                      veidi eksitav, kui neid ni-
sesid ainult parlamendikoh-                                                                     metada piirkonnaks. Kui
tade nimel.                                                                                     kuningriiklastega võrrelda,
                                                                                                siis nende rolliks on juhtida
TT: See on meedia võimen-                                                                       tähelepanu meie organisat-
datud illusioon, et parla-      Alex Lotman, Jüri Ginter, Toomas Trapido ja Peeter              sioonilisele arengule.
mendis peitub suur võim.        Jalakas.                                   Pilt: Tiiu Arro
Parlament ise on eraldunud                                                                      TT: Inimesed tahavad mi-
- see on probleem. Suureks      PJ: Erakonnaks hakkami-          AS: Usun, et erakonnalt        dagi teha, aga kui pole täp-
erakonna ideaaliks oli ot-      ne tähendab ühiskonnas           oodatakse teisi mitte hal-     seid reegleid ja ei innusta-
sedemokraatia, mis pole         märksa laiema rahvahul-          vustava joone jätkamist või    ta, vaid surutakse alla, siis
korralikult käivitunud. Tei-    gaga rääkimist. Paljud, kes      taastamist, teiste erakon-     nii juhtubki. Üks hea näi-
seks, konkreetne tegevus.       erakonnale kaasa elavad,         dade sarnaseks mittemuu-       de on Kortsleht. Erakonna
Praktilised tegevused, mis      tunnevad, et organisatsioo-      tumist (seda nii retoorikas    sisekommunikatsioon oli
erakonna seest välja kas-       ni kuulumine eeldab aktiiv-      kui ka rahaasjades).           nõrk ja selle parandamiseks
vaksid, majade ehitamine        set seisukohavõttu. Aga                                         heas mõttes reaktsioonina,
või puude istutamine, liida-    et erakond paneks endale         PJ: Just. Meil on erakond,     tekkiski Kortsleht.
vad inimesi ja sealt tulevad    kaasa elama, on vaja roh-        aga natuke kehvem kui tei-
uued algatused.                 kemat kui parlamentaarne         sed. Teised on suuremad,       AL: Erakonna sees võib olla
                                sebimine.                        tugevamad. Selleks, et         vabatekkelisi ühendusi ja
JG: Me võiksime mõelda,                                          efektiivselt tegutseda, peab   initsiatiivi. Selle asemel, et
et riigikogu liikmete roll ei   AS: Erakonna eksistentsi         paratamatult raha olema.       vägikaigast vedada, võiks
ole ainult eelnõude esita-      võti seisneb selles, kuivõrd     Selleks, et raha oleks, peab   midagi vajalikku teha.
mine, vaid tõesti ka laie-      erakond suudab vastata           inimestel olema usku, et
male kandepinnale apel-         rohelise kogukonna ootus-        tegevusel on mingisugune       TT: Kui on mingeid algatu-
leerimine.                      tele. Saamaks teada, mida        mõte ja omapära. Toetajaid     si, siis 90% juhtudel oleks
                                kogukond ootab, on häda-         ja sponsoreid ei teki, kui     mõistlik juhtidel neid toeta-
AL: Erakond on ainult üks       vajalik otsedemokraatlike        pole “midagi erilist”.         da ja suunata.

                                                                                                                            7
Kortsleht                                                                                                       jaanuar 2008



           Tuumaenergia kasutamine
               kogub toetajaid
                                        Põhjustest, miks nii mõnigi roheline
                                        tuumaenergia pooldajatega liitub, kirjutab
                                        välispoliitikahuviline Andres Laiapea.

Mõned aastad tagasi val-                                                                          Moore, keda nooruses
mis Massachusettsi Teh-                                                                           kannustas hirm tuuma-
noloogiainstituudis põhja-                                                                        holokausti ees. “Kolmküm-
lik uurimus,1 mille autorid                                                                       mend aastat hiljem on
leidsid, et tuumaenergiat                                                                         minu vaated muutunud, ja
ei tohiks maha kanda,                                                                             ka ülejäänud keskkonna-
sest selle laialdasem ka-                                                                         kaitseliikumine peab oma
sutamine aitaks oluliselt                                                                         vaateid uuendama, sest
vähendada süsinikdiok-                                                                            tuumaenergia võib olla
siidi õhkupaiskamist. Vii-                                                                        just see energiaallikas, mis
maste aastate jooksul on                                                                          suudab päästa meie pla-
seda seisukohta asunud                                                                            needi teisest võimalikust
toetama ka mitmed tun-                                                                            õnnetusest: katastroofi-
tud rohelised, kes otsivad                                                                        lisest kliimamuutusest,”
paaniliselt võimalusi üle-                                                                        arvas Moore.5
ilmse kliimasoojenemise                                                                               New York Timesi ajakir-
pidurdamiseks. Nende ar-                                                                          janik Nicholas D. Kristof
vamused väärivad kui mit-                                                                         – kes on Eestis suhteliselt
te enamat, siis vähemalt                                                                          tuntud tänu meie kunagise
tähelepanu.                                                                                       peaministri Juhan Partsi
    “Me ei saa jätkata ener-                                                                      intervjueerimisele6 – leiab
gia hankimist fossiilkü-                                                                          samuti, et tuumaenergia
tustest ning ei ole mingit                                   Ignalina tuumaelektrijaam            kasutamisele puudub al-
                                                                         Pilt: Euroopa Komisjon
võimalust, et taastuvad                                                                           ternatiiv. Praeguste prog-
energiaallikad võiksid õi-                                                                        nooside kohaselt suure-
geaegselt piisavalt ener-      et tuumaenergia tuleb lähi-   uute jaamade kerkimist,              neb maailma energiatarve
giat pakkuda,” tõdes Gaia      tulevikus võimsalt tagasi,”   kuid paraku puuduvad va-             järgmise veerandsajandi
teooria loojana tuntud Briti   teatas ta möödunud aas-       lutud lahendused, sest jäik          jooksul 60% ja seda tekki-
teadlane James Lovelock        tal.3 Blixi kindlust toetab   vastuseis tuumaenergia               vat auku olla kõige mõistli-
juba paari aasta eest. 2       see, et tuumaenergiale        kasutamisele suurendaks              kum täita tuumaenergiaga.
Lovelock soovitas võima-       näib puuduvat reaalne al-     veelgi süsinikdioksiidi õh-          “Praegu on tuumaenergia
luse korral kasutada taas-     ternatiiv.                    kupaiskamist.                        ainus energiaallikas, mis
tuvenergia allikaid, kuid                                       Neid vaateid jagab sa-            ei aita kaasa üleilmsele
oli sunnitud nentima, et       Vastumeelne,                  muti rahvusvahelise kesk-            kliimasoojenemisele ning
leidub vaid üks enam-vä-       kuid vajalik                  konnakaitseorganisatsioo-            võib kiirelt elektrivõrgu tu-
hem kohe ja piisavalt kät-                                   ni Greenpeace kunagine               gisambaks saada,” kirjutas
tesaadav energiaallikas,       Silmapaistev keskkonna-       juht ja kaasasutaja Patrick          Kristof.7 Kas ta eksib?
mis ei põhjusta üleilmset      aktivist George Monbiot
kliimasoojenemist – tuu-       märkis,4 et kui ta rääkis     1 http://www.mit.edu/afs/athena/org/n/nuclearpower
maenergia.                     oma rohelistele sõpradele,    2 http://comment.independent.co.uk/commentators/article61727.
    Ka Rahvusvahelise Aato-    et on tuumaenergia kasuta-    ece
mienergeetika Agentuuri        mise osas muutmas enese       3 http://weekly.ahram.org.eg/2005/729/in1.htm
endine peadirektor Hans        varasemaid seisukohti, siis   4 http://www.latimes.com/news/opinion/commentary/la-op-
Blix on öelnud, et kuulub      mõjus see neile ärritavalt,   monbiot11jun11,0,5430628.story
küll roheliste hulka, kuid     sest arenenud tööstus-        5 http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/
pooldab sellegi poolest        maades andis roheliste lii-   2006/04/14/AR2006041401209.html
tuumaenergiat, sest see        kumiste tekkele tõuke just    6 http://www.nytimes.com/packages/khtml/2004/12/08/
aitab ohjeldada kliima soo-    vastuseis tuumajaamade-       opinion/20041208_ESTONIA_VIDEO.html
jenemist. “Ma olen kindel,     le. Temagi ei tahaks näha     7 http://www.nytimes.com/2005/04/09/opinion/09kristof.html

8
jaanuar 2008                                                                                                       Kortsleht


Tuumaenergeetika ei ole lahendus
                       Kommentaariks Andres Laiapea loole
                                                                                                            Leedu projekti halvi-
Elmer Joandi,                                                                                           mad küljed on tõenäoline
                                                                                                        suur rahakulu ja et projekt
erakonna liige                                                                                          ise on vabanduseks, miks
                                                                                                        edasi lükata energiama-
                                                                                                        janduse tõsist restruktu-
                                                                                                        reerimist.
Pragmaatilisi rohelisi                                                                                      Eestil on võimalus leida
maailmapoliitikuid, neid,                                                                               7 aasta jooksul 600 me-
kes tuumajaamades näe-                                                                                  gavatti stabiilset tootmis-
vad osalist lahendust                                                                                   võimsust taastuvenergee-
globaalsele kliimaprob-                                                                                 tika, säästumeetmete ja
leemile, huvitab rohkem                                                                                 piiriülese energiakoostöö
globaalne tasand.                                                                                       kombinatsioonist. Selleks
   Kindlasti on neil õigus,                                                                             tuleb teha palju tööd väi-
et tuumajaamad võimal-                                                                                  keste projektidega. Kan-
daks kiiremini vähendada                                                                                gelaseks on lihtsam saada
meie sõltuvust fossiilse-                                                                               tuumajaamaga – paar rei-
test kütustest. Maailma                                                                                 si, mõned allkirjad ja juba
tuumajaamade koguvõim-                                                                                  tuleb. Meie praeguses
sus kasvab kindlasti lähi-                                                                              olukorras tuleks see nii
ajal täistempos.                                                                                        oleviku kui tuleviku kulude
   Samas, inimeste soov                                                                                 arvelt.
mugavuse ja raiskamise                                                                                      Kuna on ette teada, et
järele ei kahane ega jää                                                                                tuumaenergeetika projek-
samaks. Isegi kui Euroopa                                                                               tid suure tõenäosusega ei
ja USA vähendaks oma            Euroopa tuumajaamad 2007. aasta septembri seisuga.                      jõua kuhugi, siis käsitlevad
energiatarvet kordades,         Kõige rohkem tuumajaamu oli Prantsusmaal (59), kuid                     neid teemasid pikalt ja
suudavad Aasia ja Aafri-        näiteks Itaalias, Portugalis ega Norras pole ühtegi.                    rõõmuga ka põlevkiviener-
ka oma tarbimisvajadust                                                Pilt: European Nuclear Society   geetikud, sest kui valitsus
kindlasti samal määral tõs-                                                                             jookseb oma tuumapro-
ta ja fossiilkütuste varud ei                                                                           jektidega rappa, jäetakse
ole lõpmatud.                                                                                           alternatiivenergeetilised
   Seega, tuumajaamad                                                                                   tegevusplaanid unarusse
ei ole lõplik lahendus,
ainuke lahendus ega ka
Eestile sobiv lahendus.
Eestil jääb (tänase seisuga
                                            “  Leedu projekti
                                            halvimad küljed on
                                            tõenäoline suur rahakulu
                                            ja see, et projekt ise on
                                                                                                        ja saab jälle kahe suupoo-
                                                                                                        lega rumala tehnoloogiaga
                                                                                                        kivi õgida.
                                                                                                            Sestap ei laskuks ma
käed rüppes edasi istudes)                  vabanduseks, miks edasi                                     dispuuti kõigi maailma fi-
2015. aasta paiku puudu                                                                                 losoofiliste tõlgendustega,
ligikaudu 600 megavat-                      lükata energiamajanduse                                     kuna mõned neist võivad
ti elektritootmisvõimsust.                  tõsist restruktureerimist.                                  olla õiged argumendid va-
Eesti suvine elektritarve                                                                               les kohas.
on koormuse miinimumis
üldse 400 megavatti.
   “Odav” (ilma jaamade         megavatti) ostmine Lee-         võimekus hankida endale                     Loe ka raamatut
lammutamise ja kütuse           dus tähendab aga poliitilisi    tuumajaam ja koolitada                   ja ülevaadet Carbon-
lõpliku matmise kuludeta)       riske, elektritranspordiku-     tuumaenergeetika spet-                   Free and Nuclear-
elekter tuleb aga tuuma-        lusid ja Leedus ühe järve       sialiste on suur. Küll on                Free, mis pakub välja
jaamadest, kus toodetakse       soojendamist. Tuumajaam         aga kaheldav selle projekti              plaani, kuidas USA
stabiilselt (ühtviisi öösel     sobib Helsingisse, kus tal      tulusus. Leedu projekt ta-               suudaks tuumajaamu
ja päeval, talvel ja su-        on kogu aeg optimaalne          gavaraplaanina ei ole kõi-               ehitamata ja
vel) 2000 megavatti. See        elektri- ja enamus aega ka      ge halvem, eelkõige kuna                 majanduskasvu ohvriks
on Eesti jaoks hetkeline        optimaalne soojuskoor-          Poola seeläbi kiirendab                  toomata loobuda
maksimumkoormus aasta           mus.                            meie elektrivõrgu ühenda-                fossiilkütustest:
lõikes.                            Eesti on tuumajaama          mist Euroopaga lõunapool-                http://www.ieer.org/
   Samalaadse osaku (400        jaoks liialt väike riik. Meie   set teed pidi.                           carbonfree/

                                                                                                                                  9
Kortsleht                                                                                                      jaanuar 2008




Volitamine Eesti erakondades seaduste
             Jüri Ginter,        Erakonna asutajad taotlesid erakonna liik-     Seoses sellega koguti erakonnakaaslastelt
             erakonna            mete aktiivset osalust erakonna tegevu-        volitusi, et koosolek ikka toimuda saaks. Pal-
             juhatuse liige      ses. Sellest ka põhikirja punkt, mis nõuab     judes erakonnakaaslastes tekitas rahulole-
                                 10 protsendi erakonna liikmete osalemist       matust asjaolu, et mõnel erakonna liikmel
                                 üldkoosolekul. Erakonna teine üldkoosolek      oli üle kümne volituse ja nad kasutasid neid
                                 korraldati Leisis ning eelnev registreerimi-   ka enda poolt hääletamisel. Otsustasin uuri-
                                 ne näitas, et kvoorumi kokkusaamine on         da, kuidas on see küsimus reguleeritud sea-
                                 raske.                                         duses ja teiste erakondade põhikirjades.



     Reformierakond                                                                              Sotsiaaldemokraatlik
                                                                                                       Erakond
20.10 Erakonna juhatuse                            Eestimaa Rahvaliit
otsusel kutsutakse Üldkogu                                                                      1. Erakonna kõrgeim organ
kokku volinike koosoleku             33. ERL-i kõrgeim organ on ERL-i kongress. ERL-i           on üldkogu. Üldkogu on era-
vormis. Volinike koosolek            kongressi kutsub volikogu kokku kord aastas, mil-          konna liikmete üldkoosolek
on pädev otsustama kõiki             lest teatatakse vähemalt üks kuu ette, erakorralise        või esinduskogu (mittetulun-
Üldkogu pädevuses olevaid            kongressi puhul vähemalt kaks nädalat ette.                dusühingute seaduse § 25
küsimusi. Volinikud valitakse        34. Kongressi esindusnorm on üks delegaat küm-             mõistes volinike koosolek),
piirkondlike organisatsiooni-        ne ERL-i liikme kohta, suurema esindusnormi võib           mis valitakse volikogu poolt
de poolt salajasel hääletusel        kehtestada volikogu. Ettepandava päevakorra,               kehtestatud juhendi ja esin-
arvestusega üks (1) volinik          kongressi korraldamise aja ja koha ning delegaatide        dusnormi alusel. Esindus-
kolme (3) kuni kümne (10)            valimise korra määrab volikogu. Kongressil osalevad        norm peab olema vähemalt
Erakonna liikme kohta. Täpse         hääleõigusega ERL-i kuuluvad Riigikogu ja Vabariigi        üks (1) delegaat kahekümne
esindatusnormi kehtestab             Valitsuse liikmed.                                         (20) liikme kohta või ühe osa-
enne volinike valimist Erakon-                                                                  konna kohta.
na volikogu.


            Isamaa ja Res Publica Liit
Suurkogul võivad osaleda kõik Erakonna liikmed. Suurko-                               Keskerakond
gul osalevad hääleõigusega mandaate omavad Erakonna
liikmed. Juhul, kui volikogu otsustab suurkogu kokku-           7.1.1. Keskerakonna kõrgeim organ on kongress, mille kut-
kutsumise mittetulundusühingu üldkoosolekuna, väljas-           sub kokku erakonna juhatus vähemalt üks kord kahe aasta
tatakse mandaadid kõigile suurkogule nõuetekohaselt             jooksul.
registreerunud erakonna liikmetele. Juhul, kui volikogu         7.1.2. Kongressi kokkukutsumise korra ja esindusnormi keh-
otsustab suurkogu kokkukutsumise volinike koosolekuna,          testab erakonna juhatus.
moodustub mandaatide arv volikogu poolt kehtestatud             7.1.3. Kongressi päevakorra eelnõu kinnitab erakonna voli-
esindusnormi alusel. Esindusnorm ei või olla väiksem kui        kogu.
1/10 erakonna liikmetest.                                       7.1.4. Erakorraline kongress kutsutakse kokku vähemalt viie
                                                                piirkonna juhatuse või erakonna volikogu otsuse alusel või
                                                                vähemalt ühe kolmandiku erakonna liikmete taotlusel kolme-
            Eesti Kristlikud Demokraadid                        kümne päeva jooksul pärast seda, kui erakonna juhatus on
                                                                taotluse kätte saanud.
       19.6 Kongress on otsustusvõimeline sõltuma-              7.2.1. Kongress on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa
       ta osavõtjate arvust.                                    üle poole kongressi saadikutest.
       19.8. Erakonna juhatuse otsusel kutsutakse               7.2.2. Kvoorumi puudumise korral on kokkutulnud saadikutel
       Kongress kokku volinike koosoleku vormis.                õigus määrata kongressi toimumise uus tähtpäev ja kongress
       Volinike koosolek on pädev otsustama kõiki               kutsutakse uuesti kokku kõige varem kümne päeva pärast, kus
       Kongressi pädevuses olevaid küsimusi. Voli-              jätkatakse sama päevakorraga ning kongress teeb otsused
       nikud valitakse piirkondlike organisatsioonide           kvoorumist olenemata.
       poolt salajasel hääletusel arvestusega üks (1)           7.3. Kongressil hääletamine
       volinik kümne (10) erakonna liikme kohta.                7.3.1. Kongressil tehakse otsused poolthäälteenamusega.
                                                                7.3.2. Keskerakonna põhikirja muutmise otsus tehakse osa-
                                                                lejate kahekolmandikulise häälteenamusega.
                                                                7.3.3. Hääli delegeerida ei ole lubatud.


10
jaanuar 2008                                                                                                    Kortsleht


ja erakondade põhikirjade alusel
                                                                               Mittetulundusühingute seadus
                                                                                        RT I 1996, 42, 811
                                                                       https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769860

                                                                                              sätestab:

                                                                    Paragrahv 21. Üldkoosoleku läbiviimine

                                                                    (1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukut-
                                                                    sumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu
                                                                    põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikir-
                                                                    jas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete
                     Erakonnaseadus                                 osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises kor-
                                                                    ras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoos-
                     RT I 1994, 40, 654                             olekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.

 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12807928                  Seega ei ole seadus kehtestanud mingit kvoorumi-
                                                                      nõuet, kui me ise endale seda ei kehtesta.

Paragrahv 91. Erakonna üldkoosolekul osalemine ja hääle-            (4) Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes,
tamine                                                              mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui
                                                                    põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole
Erakonna üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada erakonna           üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu
liige või põhikirjas ettenähtud juhul tema esindaja, kellele        võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud
on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine   mittetulundusühingu kõik liikmed.
erakonna liige.
                                                                    (5) Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada mittetulundus-
  Seega ei saa me volitamist keelata, küll aga saame                ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik
  seda põhikirjas täpsemalt sätestada, näiteks siduda               volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine mittetulundusühingu
  põhjuste äramärkimisega.                                          liige.




                  ODOM-hääletus kahe hiireklikiga
Valimiskogu liige Klaus-Eduard                  Loodud süsteem salvestab veebi-          UNK vastab mõnele hääletussedeli-
Runnel kirjutab Kortslehe palvel             vormina täidetava “hääletussedeli”          test. Räsi arvutatakse ühesuunalise
hääletamissüsteemist, mille ta lõi           andmebaasis esialgu “kinnitamata”           funktsiooniga, st mitte keegi ei saa
Tartu juhatuse valimiseks, ent mis           sedelina. Sedeli täitja tuvastamise         räsi põhjal UNKd arvutada. UNKd on
sobib ka ODOM-hääletuseks.                   võimaldamiseks peab hääletaja               piisavalt pikad, et nende juhuslikku
                                             sedelit täites märkima ka isikliku          tekitamist välistada.
   Hääletusvahendit looma ajendas            meiliaadressi. Süsteem saadab sel-              Kõik kokku tagabki, et hääletus-
vajadus otsustamisse suuremat hul-           lele meiliaadressile kinnituskirja vii-     portaali omanik saaks hääleandja
ka inimesi kaasata - ka neid, kes ei         tega unikaalset kinnituskomponenti          isikus kindel olla. Et tuvastada, kas
saa koosolekule tulla ning neid, kelle       (UNK) sisaldavale veebiaadressile           ligipääsuga isik kuulub erakonda,
jaoks tavakirja teel hääletamine tü-         ja ei märgi sedelit kinnitatuks enne,       võrreldakse meiliaadressi ning hää-
likas on. Seega pidi hääletusvahend          kui tuvastab, et keegi on külastanud        letussedelile märgitud isikukoodi
olema mugav ja lihtne kasutada.              UNKle vastava veebiaadressiga kin-          liikmete andmebaasiga.
   Hääletamine lihtsa elektronkirja          nituslehte. UNKd süsteem ei talleta             Uus süsteem teeb seega hääleta-
teel on kindlasti mugav, kuid häälte-        – seda tohib teada vaid hääletaja ise.      mise hõlpsamaks ja sobib igati ava-
lugejatel pole võimalik kontrollida,         Küll aga talletab süsteem UNK põhjal        like ODOM-hääletuste läbiviimiseks.
kas kirja saatjaks on aadressiomanik         arvutatud väärtuse, nn räsi, mille alu-     Selle pruukimine salajaseks hääleta-
ise. Digitaalallkirja andjaid on meie        sel hiljem on võimalik arvutada, kas        miseks eeldab aga tugevat usaldust
seas veel napilt.                            kinnituslehe veebiaadressis sisalduv        tehnilise meeskonna vastu.

                                                                                                                               11
Kortsleht                                                                                             jaanuar 2008


         Tähelepanu, pealinna rohelised!                                 17.–18. jaanuaril 2008
                                                                                   toimub
           Tallinna piirkonna koosolek
             ja avatud ruum teemal                                     keskkonnamüra konverents
            “Kokkuhoidlik Tallinn”                           ”Kas me oleme müraks valmis?”
          toimub TLÜ aulas Narva mnt 25                           Tallinna Tehnikaülikoolis Ehitajate tee 5,
                12. jaanuaril 2008                                            auditoorium 226,
                                                                                 VII korpus

            Koosoleku eesmärk on käivitada                            Konverentsi töökeel on eesti keel
      piirkondlik tegevus ning valida juhtorganid.                      või soovi korral inglise keel.
                                                                          Osalemiseks on vajalik
 Avatud ruumis arutleme kohalikke valimisi silmas pi-                   registreerumine aadressil:
      dades linnaosade arengusuundade üle.
                                                                              www.okokratt.ee
      Avatud ruumi veab eest Toomas Trapido.
        Tallinn on ilus ja kallis. Hoidkem kokku!                    Täita tuleb registreerumise ankeet.
                                                                           Kohtade arv on piiratud.
 Päevakava                                                           Samal aadressil on võimalik tutvuda
 10.00 registreerumine                                                      konverentsi kavaga.
 11.00 piirkonna koosolek
 14.00 lõuna                                                         Registreeruda saab 10. jaanuarini.
 15.00 avatud ruumi arutelud                                           Konverents on kõigile tasuta.
 18.00 hääletuse lõpp ja pidulik lõpetamine
                                                             Keskkonnamürakonverentsi toetavad SA Kesk-
  Koosolekust osalemisest palume teatada meiliaad-           konnainvesteeringute Keskus, Tallinna Tehnika-
 ressil tallinna.rohelised@gmail.com või telefoni-           ülikool, keskkonnaministeerium, MTÜ Ökokratt,
  del 56 678 740 (Tiiu Arro), 51 70 264 (Juta Tasa)          Roadservice OÜ, Akukon Eesti OÜ, ELLE OÜ,
                                                             Ramboll Eesti AS ning Hendrikson & Ko.
     Hääletada on võimalik 10.–12. jaanuaril veebis:
             http://roheline.erakond.ee/
           index.php/Eri:TallinnaValimised
                                                                                      Tule!
                                Meeldiva kohtumiseni!
                                    Algatustoimkond                  Tallinna roheliste kokkusaamised
                                                                                   toimuvad

                                                                 teisipäeval, 22. jaanuaril kell 18–20
            Tule Kitsale tänavale Tartus!                                             ja
                                                                 teisipäeval, 5. veebruaril kell 18–20
 EERi Lõuna-Eesti Ühenduse regulaarsed kokkusaa-
 mised toimuvad iga kuu esimesel esmaspäeval                            EER büroos Toom-Rüütli 10–3.
 kell 18–20 Tartu kontoris, Kitsas 3, III korrus.                         Vajalikud vahetusjalatsid.
 Väljaspool seda aega toimuvatest kokkusaamistest
 teavitatakse Lõuna listi kaudu.                                            Täpsem info: Tiiu Arro, 56 678 740


              Kuidas Kortslehte tellida? Kuidas Kortslehte mitte tellida?
    Et kõik huvilised Kortslehe olemasolust teada saaks, püüame edastada lehe võimaluste piires kõigile era-
  konnaliikmetele. Kelle e-posti aadressi teame, neile saadame Kortslehe sedakaudu. Kellel ei tea, neile läkita-
        me lehe koju. Kui sa Kortslehte rohkem saada ei taha, anna palun sellest toimetusele teada aadressil
        kortsleht@gmail.com, et me teaks su soovi arvesse võtta. Kirjuta ka siis, kui tahad tellida paberlehte.
                            Praeguse seisuga on lehetegemise kulud 13 krooni numbri kohta.

        Siiani pole Kortslehel muud sissetulekut kui lugejate ja tegijate annetused. Seepärast oleks armas, kui
                        leiaksite võimaluse toetada Kortslehe trükkimist ja levi. Täname ette!
                       MTÜ Kortsleht konto number SEB Eesti Ühispangas: 10220074667016
                     Avaldame aruande annetustest ja kulutustest kord kuus Kortslehe veebilehel.
                              Kortslehe veebileht elab aadressil http://www.kortsleht.ee
                               Kortslehe postiaadress on Möldre tee 5–2, 10915 Tallinn


12

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:6
posted:7/6/2011
language:Estonian
pages:12