Mulgisõnastik.doc - tuleme =tulema=

					Mulgi sõnastik

aab,aava,aaba = 1.haab = ma värisi ku aava leht = ma värisesin nagu haavaleht =
      2.haav = käe pääl olli(ve) sügäve aava = käe peal olid sügavad
      haavad = aabe täüs kik´k sel´g = haavu täis kogu selg =
`aabine,`aabise,aabist = haavane, haavapuust = mede sannalava om `aabine = meie
      saunalava on haavapuust =
`aabne,`aapse,`aapset vt aabine
aak,aagi,`aaki = haak = rõõvastel om aagi = riietel on haagid = jänes tiip
      aake = jänes teeb haake =
aak,`aakse,`aakest = haoke =`aaksit olli liidi ehen = haokesi oli pliidi ees =
`aame ~ aama,aia,aa =ajama = aap lume`piindres(e)=ajab lume peenrasse=
      aias~aet(e)s väl´lä = aetakse välja =
aamer´t,aamer´ti,aamer´tit = püsimatu,kärsitu = sii poiss om egävene aamer´t
      = see poiss on igavene püsimatu =
`aarak,`aaraku,`aarakut =(korraga haaratav)peotäis =
`aarame,aarate,`aara = kinni võtma,tõmbama = lina peo `aarati käege = linapeod
      tõmmati käega =
aasants,aasantse,aasantset = pastla ristpael =
`aaste,`aaste,`aastet = aasta =`aastidel = aastatel = laits käüp seitsme(n)det
      aastet = laps käib seitsmendat aastat(st on üle kuue aasta vana)=
`aastene,`aastese,`aastest = aastane
aavelteme,aavelte,aavelde = ahvatlema,meelitama = sa olet aavelten tat võle
      tunnistuses = sa oled meelitanud ta valet tunnistama =
abe(n),abene,abe(n)t = habe = abenekarva ollive allis lännu ~ minnu =
      habemekarvad olid halliks läinud =
abi,abi,abi=abi=mia ole abin = ma olen abis=
`aeleme,`aelte~`aelde ~`aelda,`aele = aelema,edasi-tagasi jooksma,indlema =
      ta tahap ringi `aelte = ta tahab ringi joosta = mõni lehm aelep mitu
      kõrda = mõni lehm indleb mitu korda =
a(h)er,`a(h)ere~a(h)ert = harkadra künniraud = mia laśse seppä `aere teräves(e)
      tetä = ma lasin seppa künniraua teravaks teh =
aharik,aharigu,aharikku = nurme veere pääl om aharik puu = põllu ääres on kahar
      puu
aher,`ahtre,`ahert = aher=lehmä om ahtres jäänu = lehm on ahtraks jäänud =
aga,aa,aga = hagu =
agan,agane,agand~agant = agan = agante = aganate = aganit = aganaid = aganaleib
aganik, aganiku, aganikut = aganik = ruum aganate hoidmiseks = Mat´s olli lännu
      aganikus = Mats oli läinud aganikku =
agin, agine, agind~agint = hagijas
agu, ao, agu = agu, eha, aovalgus = ao ja päevä`tõusmise vahet ütelts kaits
      `tunni olevet = ao ja päikesetõusu vahet üteldakse kaks tundi olevat =
ahel, ahele, aheld ~ ahelt = ahel = aheltege = ahelatega =
ahervar´s, ahervarre, ahervart = ahervare = ahervarren `kinni = ahervares kinni
ahi, ahu ~ ahju, ahju = ahi = ahju `perse kammer = ahjutagune tuba = ahju
      kuruksehen = ahju nurga sees =
`ahess,ahte, ahest = kitsas = kört om ahess = seelik on kitsas =
`ahteline = kitsavõitu =
`ahtep = ahtam, kitsam =
ahukivi = ahjukivi, kerisekivi = ahukivi ütelti mere veerest ärä `toodavet
      = ahjukivid üteldi mere äärest ära toodavat =
ahun, ahune, ahunt ~ ahund = ahven =
aiamulk, aiamulgu, aiamulku = aiaauk = aiamulk, mis `seante üle astutev om
      = aia auk (st väravakoht), mis selline üle astutav on =
aid,aia,aida = aed, tara, aed loomalauda ees = `aidute karjamaad sääl pole =
karjamaid sääl ei ole = ilma aedadeta karjamaid seal ei ole =
`aidu = aed, sulg, lahter = `aiduss(e) = sulgu, lahtrisse =
aig, aa, aige(a) = aeg = aaperäst =(mõne) aja pärast= aig `arvamede, tun'n
      täädmede = aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamise ajast)= ma sai
      parajel aal`sinna = ma sain parajal ajal sinna= neil `aigel = neil
      aegadel = mea ei mälete vana `aigest = ma ei mäleta vanadest aegadest =
`aigapidi = aegapidi, aeglaselt = `aigapiditsebest ei `saaki minnä =
      aeglasemalt ei saagi minna =
`aigeline = haiglane =
`aige, àige, `aiget = haige, valu(hoog) = `aigide =haigete = `aigit = haigeid =
      `aigese käisiv mitu `tiiru = valuhood käisid mitu korda =
aig-ilm = eluolu = aigilm om ukan = elu on hukas =
`aigine = aegne = vanaaigine inime = vana aegne inimene =
`aigline, = haiglane = temä olli aiglise olekuge = ta oli haiglase olekuga =
aigpäe = tähtpäev = eila olli aigpäe = eile oli tähtpäev =
`aigume = pleekima, seisma (linast, kuni luu murdub ning kiudu on võimalik
      eraldada)=
`aigume = vanaks minema = leib om `aigunu = leib on vanaks läinud =
`aiksest = aegsasti = me tullime täem(b)pe aiksest = me tulime täna aegsasti
ais = ais = aiste = aisade = aisten = aisades =
ais,aisu,aist = lõhn = sii äitsmeke om ää aisuge = see lill on hea lõhnaga =
ait = ait = `aitest = aitadest =
`aituma = aitüma, aitäh = at'tumakst, ole sa terven = aitäh, ole sa terve(na)=
      rhv `aituma `andemesta, pikä pätsi `pistämeste, laia kaku `kastamesta
      = aitüma, aitüma andmast, pika pätsi pistmast, laia kaku kastmast =
ajage = aeglane; aeglaselt = temä om ajage inimene = tema on aeglane inimene =
ajak = ajake, kallis aeg =
ajalt = aegsasti =
ajoti = ajuti =
ajotiline = ajutine =
aken, akne, akent = aken = `aknit = aknaid = akentede = akendeta = akentest =
akendest = akne om peräni valla = aknad on täiesti lahti =
ak´k, aki, `akki 1. viljahakk = rügä panti akki = rukis pandi hakkidesse =
      2. hakk(lind)
akkame, akade, àkka = hakkama = akkame mineme = hakakem minema = akkam
      `maadlem, kaeme, kumbas üle saa = hakkame maadlema, proovime, kumb üle
      (st võidu) saab = akkas viiedet `aastet `käimä = hakkab viiendat aastat
      käima (st on üle nelja aasta vana)= akage = hakake = akats =hakatakse =
      akasi = hakkasin = akas´ = hakkas =
akkaje`aigus = nakkushaigus =
alamp, alampe ~ alembe, alampet ~ alembet = halb, paha = nii olliv alampe
      niintest = need olid halvematest niintest = alambep = halvem =
alaneme, alante, alane = alaneme = alani =alanes= jõe vesi alani peräst = jõe
      vesi alanes pärast =
alanteme, alante, alande =alandada =ärä alante miut =ära alanda mind =
ale =hale=ma näi alet inimest = ma nägin hea südamega inimest =
aletig =alati= mee käüme üittõśtest aletig läbi = me käime üksteise juurest
      alati läbi =
alg, alu, algu = halg = puualu om riidan = puuhalud on riidas =
algas = kergesti lõhkev =
all = all, allpool = mee olem all tule, suits tule meil pääle =
all, alla, `alla = hall, = ommuku olli all mahan = hommikul oli hall maas =
al´l, alli, `alli = hall, al´lep = hallim =
al´las, `al´le, al´last =1. haljas, 2. roheline =
alle(a) = alles = meil ürjäti alle `äesteme = meil hakati alles äestama =
al´lenteme = haljendama =
allikine = allikane = sii kotos om allikine = see koht on allikaline =
allik, alliku, allikut = allikas = allikus = allikasse = allikus lää jah =
      allika juurde läheb jahh =
alventeme, alvente, alvende = laimama, laitma = ärä alvente miu latsi = ära
      laima minu lapsi =
amaleme, amalte, amale =edvistama, rabelema= vasik amales juumisega =vasikas
      rabeleb joomise juures=latse amaleve põhun =lapsed rabelevad põhus=
ameleme, vt amalema
ammas, `amba, ammast = hamba = `amba `laosse ärä = hambad lagunevad ära =
      ammastede = hammasteta =
ame, `amme, amet = särk = `ammit = särke= amedess = särkidesse = `ammil = särgi
      väel = naistel olli pahkluust `saantigi ame = naistel oli pahkluuni särk
ammat ~ ammat´, ammadi, ammadit = amet = ega ammat´ süvvä ei küsü = ega amet
      süüa ei küsi =
`ammilti ~ ammilti = särgi väel =
ammu `aiga = kaua aega = ma ei oole ammu àiga saanu `kuskil `vällä = ma ei ole
       kaua aega saanud kusagile välja (külla) =
ammuki = juba ammu, kaua aega = ma ei oole ammuki temät nännu = ma ei ole kaua
      teda näinud =
ammuli = avatud = võta koti suu `valla ja oia ammuli = võta koti suu lahti ja
      oia avatud =
`an(d)me ~ `an(d)ma, anda, anna = andma = anna miul = anna minule= anna
(t)suukest
      = anna musi, suukest = anna tal änäp ku änäp ega ta rahu ei joole = anna
      talle enam ja enam, ega ta rahul ei ole = anna tal änäp ku änäp, temal ei
      mõjo kedägi = anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski = anna siale
      neid külmä rabat kardulid = anna seale neid külma võetud kartuleid =
      ańd ~ ańds selle `võõrile inimestele = andis selle võõrastele inimestele
      = ańds äbemede sõnu `vastu = andis (ütles) häbematuid sõnu vastu =
      `anden ~ `andan = andnud; oleks pidanud andma = ku sa `tahtsit siiä tulla
      `vaatem, sis `ärden raha võtta, `tulden mud´u, `anden raha lesenaisel =
      kui sa tahtsid siia tulla vaatama, sa ei oleks tohtinud raha võtta,
      pidanuksid
      tulema tasuta, võinuksid raha anda lesenaisele =
ang, angu, `angu =(kolme haruga heina)hang =
ańg, ange, `ange =(lume)hang= päe om angen = päev on hanges (küünlapäeval)=
      kudas ma `angest läbi saa = kuidas ma hangedest läbi saan = mea võti
      naise ku ange vahelt = mina võtsin naise kui hange vahelt =
`angume = hanguma = `angus = hangub = sült om ärä angunu = sült on ära hangunud
anguteme =1. ahvatlema,2. meelitama,3. nöökama
ani = hani = anise vihuv siibuge = haned lehvitavad tiibadega =
annak,annaku, annakut =(väike) and = kirikusantel anti annakut = kirikusanti-
      dele anti ande =
annene =Anne-nimeline = miul om üits annene tüdär = mul on üks Anne-nimeline
      tütar =
aotäht = ehatäht =
aovalgus = ehavalgus = ei paista ao`valgust änäp = ei paista aovalgust enam =
apu = hapu = apep = hapum =
apane = porine
apatsiauk = poriauk
apants = mülgas
`apneme, apante ~ apente ~ apate,`apne = hapnema = apań ~ `apni = hapnes =
      kapsta panti apneme = kapsad pandi hapnema =
arak, araku ~ aragu, arakut ~ aragut = harakas =
arakmari = punane sõstar =
arbelteme, arbelte, arbelte = 1.talitama, 2.askeldama, 3.toimetama = ega siin
      `pal´lu ämp arbelte ei ole, leib om `kasta ja toa koriste = ega siin
      palju enam toimetada ei ole, leib on küpsetada ja toad koristada =
ardsik ~ artsik = võsa, võsastik = sii einämaa suur´ asi ei oole, seast
      ardsikut täis puha =
`ardu ~ ardu ~ artu = varjualune, põhu panipaigana või laudana kasutatud ruum
      rehealuse otsas = `ardus =varjualusesse= seina `viiri tett mõni `ardu,
      kos siga `pańti või obene = seina veerde tehti mõni varjualune, kuhu siga
      pandi või hobune =
arduk ~ ardus, vt `ardu
arg, aru, `argu = haru = suund = nemä lätsiv egäüits esit `argu = nemad läksid
     igaüks erinevasse suunda =
ari, arja, `arja = hari, ülemine osa = ega siul tuld tare arja otsan ei ole =
      ega sul tuld maja (katuse)harja otsas ei ole = karas miul arja = kargas
      mulle kallale =
arjak = kidur mets = põllu veerel olli arjak = põllu ääres oli kidur mets =
arjuteme, arjute = harjutada =
ar´k = hark =
ar´kader ~ arkader = harkader =
`arvame, arvata, arva 1.arvama 2.arvutama = `vällä arvade = kokku arvutada =
ase, aseme, aset = ase, voodi = asemide = asemete = asemide pääl = voodite peal
=
assak, assaku, assakut = väike metsatukk, kidur mets =
`astme ~ `astma, `astu, astu = astuda =
asuteme, asute, asude = asutama, hakkama =
asutemin =(teele)asutamine = akkame asuteme = hakkame minema =
asunik, asunigu ~ asuniku, asunikku = väike talunik = asunigit = asunikke =
`atme ~ àtma, atte, ata = ahtma = vilja kuivatama = atets =
`audume, `audude, `audu = hauduma = `auduje kana = hauduja kana =
`autu, `autu, `autut = auto = `autuse `lendäp üüd ja `päevä Abja vahet =
      auto(sid) lendab ööd ja päeva Abja vahet =
avi = haug =
aviteme, avite, avide = aitama = mea lää avite sikute = ma lähen aitan sikutada
aud, avva, `auda = haud =
auk, augu, àuku = auk = mia akka ohertige `auku `laskme = ma hakkan puuriga
      auku laskma (tegema)=
aus, `ausa ~ `ause, `ausat ~ `auset = aus, õiglane, korralik = `sakse meelest
      aus miis om =(mõisa)sakste meelest korralik mees on =
`auteme =autama
auts = hautis = võta liidi pääl`t auts ärä = võta pliidi pealt hautis ära =
edesi = edasi =
edimene, edimese, edimest = esimene = ta om kiges asjus edimene = ta on kõiges
      asjades esimene =
edits, editse, editset = esik = luud om editsehen = luud on esikus =
edviśk = edev tüdruk =
eerik, eeriku, eerikut = heeringas =ma and tal eerikut süvvä = ma andsin talle
       heeringat süüa =
ega =egä = ega = ega ta elu-aig ei kurda = ega ta eluaeg ei seisa (st ei pea
     vastu)=
egä =iga= egäde = kõikide = egädel = kõigil, kõigile = egäs kottel = igale
      kohale = egäs kottel võip esit `muudu kõnelte = igas kohas võib isemoodi
      kõnelda = egäs poole = igale poole = egä kõrd = iga kord = egä pühäda
      `üüse kallil üül /.../ käünü `puustle `lambit pügämen = igal pühadeaja
      öösel /.../ kallil ööl käinud nõiad lambaid pügamas =
egäüits = igaüks =
ehen ~ ihen = ees = ehen õhtu olli sii olek = õhtu eel oli see oleng = ärä ole
      ihen = ära ole ees =
`eht´me ~ `eht´mä, ehti, ehi = ehtima = kaunistama = ehtgu = latse ehtgu kuuse
      ärä = lapsed ehtigu kuusk ära =
ei = ei = ei oole ~ ei jole ~ ei ole = ei ole = ei `lääki = ei lähegi = ei
      lausu `musta ega `valget = ei lausu musta ega valget = ei läpe = ei
      kannata =
eidipuu = puulusikas =
eilä = eile = eilätse üü sehen = eile öösel =
eiläne = nagu eile sündinud =
ein, einä, `einä = hein = einte = heinte= `einu ~ `einü = heinu = eintest =
      heintest = einä tahave üles palade(küvvä) = einad tahavad üles keerata
      (kuivatamiseks)= einä lauga = tärkavad rohuotsad = einä sae tuleve küüni
      manu vedäde = vanad heinad tuleb küüni juurde vedada =
einämaa = heinamaa =
`eitme ~ èitmä~ eitma(Trv)= heitma =
`eitume, `eitude, èitu = ehmuma = `eituss = ehmub = ; `eitusim = ehmatasime =
      ma eitusi ärä = ma ehmatasin ära = enne levä kastmist om vaja leibä
      eidute = enne leiva kastmist on vaja leiba ehmatada (st alla suruda)=


eitumin = ehmumine =
ele, ele, elet 1. = rehte kuivama veetav vili = elet ei ütelte mud´u ku kodu
      vedämise man = ele (viljast) ei ütelda muidu kui koju vedamisel = elese
      tahav kodu vedäde = vili (tarre kuivatamiseks) tahab koju viimist=
      2.= hele, tuline = `aeti kivi eles, kõrvetide ärade = kivid tulikuumaks,
      kõrvetati ära = miul om kere ele = mul on kõht tühi = 3.= heledasti = päe
      paist elest = päike paistis heledasti =
eli, eli, eli = õli =
eline, elise,elist = õline = ta käe ollive elitse = ta käed olid õlised =
elivańt =elevant= elivańt olevet suur luum, elust peräst mia ei ole tat nännü
      =elevant olevat suur loom, elusana ma ei ole teda näinud=
`elkäme~elkmä, elgäte, `elkä = helkima, särama = mih-ni sääl taga sel´lä
      `elkäve? = mis need seal selja taga helgivad = tuli akas elkmä = tuli
      hakkas paistma =
el´le = hele, kõrge (hääl)= tal olli el`le ääl = tal oli kõrge hääl =
`eller-ein=pääsusilm=
`ellerdeme = pilutama = sii ame om ellerdet = see särk on pilutatud =
eläje(s), eläje, eläjet = loom (eriti veis) = luur´`lupja andas eläjidel ~
      elädel = kloorlupja antakse loomadele = läits sia karjast eläde `karja =
      läks seakarjast elajate (st veiste) karja = aa eläje vällä = aja loomad
      välja =
eläjemokk, -moka, -mokka = huulhein = vt ka lehmämokk, mokalill´
eläme, eläde, elä = elama = `elli ~ `el'le = elas = miu lastest eläve kaits
      tükkü viil = minu lastest elavad kaks tükki veel = mis ärä elet sii om
      ärä nätt, miss elämede, sii om nägemede ja `täädmede = mis ära elatud,
      see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata =
eläve, eläve, elävet = elav, elus = miul ei ole elävet `enge kodun = minul ei
      ole elavat hinge (st kedagi) kodus =
eluaig = eluaeg =
eläteme, eläte, eläde = elatama = elätiv =elatasid = ta om eläten inime = ta on
      elatanud(vana) inimene =
eläts = elatis =
emmis = emis =
`emmä = emasse, ema moodi =
emä, emä, emät = ema = emä õpaś esi kodun lugeme = ema õpetas ise kodus lugema
      = emä om `kanden tal süvvä iki = ema on kandnud talle süüa ikka (st
      toitu)= miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa =mul ei ole isa ega ema
      ega suguvõsa = emäl ütelt unel = emale üteldud unes = emät-tüdärt olliv
      sanna `kamren ollu = ema ja tütar olid saunakambris olnud = emäte laits =
      emata laps =
emäk = võõrasema =
emäkse = emake =
emäńt, emänti, emäntit = emand =
emääidsen = emasõis =
`ende~endä, = enda, enese, oma = `endel = endal = un't võtten `ende `sel'gä
      temä = hunt võtnud oma selga tema = `ende oma ma-i-anna ja tõise oma ma-i
      taha = enda oma ma ei anna ja teise oma ma ei taha =
eńg,enge, ènge = hing = ei võta ma `ende enge sissi seast = ei võta ma oma
      hinge sisse (st peale) sellist (tegu)=
engeline = elusolend = sääl ep ole engelistki = seal ei ole hingelistki =
engipäe = hingede päev =
`Englismaa ~ `Inglismaa = Inglismaa =
`engäme, engäde, `engä = hingama = engänut maad (~ seisnu maad) võets üles
             = hinganud maad (seisnud maad) võetakse üles (st harimisele)=
engätse auk = õhuauk, hingamisauk = engätse augu keväde tetäs `sissi järve
      `viiri = õhuaugud kevadel tehakse sisse järve äärde =
engätse kotus 1. vt engätse auk ei ole engätse kotust =ei ole hinagamisauku=
             2. = hauakoht, võrendik = engätse kotus, inimisi uppuvet mõni ärä
             = hauakoht,inimesi uppuvat mõni ära =
en(n)ist = äsja =
ennast`vastu = rase =
enne`aig(i)ne = enneaegne =
ennine = endine = enditsel aal nikruudi võtiv `mõisen `luusu = endisel ajal
      nekrutid võtsid mõisas loosi = ennine laits = vallaslaps =
enämpest~enämbest(Trv)-rohkem= enamjagu=
ereline = herilane =
erev = ere =
erevil= ärkvel =
erne, `erne, ernet = hernes = `erne keedeti `suurmidege = herned keedeti
      tangudega =`erne kõder = hernekaun =
erält(d)eme, erält(d)e, erälde =(tervikust) lahutama, jaotama (hrl maad)=
      eräldep ennast esi`paika = jääb omaette=
es = ei (minevikus)= es jole ~ es joole = ei olnud = es joole kurjust änäp
      `kunnigi ollu = ei ole kurjust enam kuskil olnud = es `lääki = ei
      läinudki =
esi, ii, ett = töölõik, lõikusrind = lina`kakje `kaksive linu eside `kaupa
      = linakitkujad kitkusid linu lõikude kaupa =
esi 1. = ise 2.erinev = esi `panden jala `kinni usses ja tõise jala tulbas ja
      siss sikuten = ise pani jala kinni uksesse (ukse vastu) ja teise jala
      tulpa (tulba vastu) ja siis sikutanud = ka ma esi ei või minnä = kas ma
      ise ei või minna = esi`ende = iseenda = esit tiid = erinevat teed =
este = esialgu =
esiksi = isekeskis ~omaette =
esikeskine = iseäralik =
esines = eriti =
esitei(je)= esitaja =
esitmoodu = isemoodi =
esiäränis = eraldi, lahus =
esivanem(b)pe = esivanemad =
`essüme, `essüde, èssü ~ èssi = eksima = marjalise ollive mõtsa ärä essünü =
      marjalised olid metsa ära eksinud =
essüts, essütse, essütset = eksitus, eksimine = ma lätsi essütses = ma läksin
      eksitusse, st eksisin ära =
`essä = isasse, isa moodi =
essütüs = eksitus =
esä, esä, esät 1. isa,2. isane = lääp esäl = läheb isa juurde = esä käśk `poiga
      obest ette panna = isa käskis poega hobune ette rakendada (vankrile)=
      esäte =isata = esä kuuśk om aru, ilma käbudede = isane kuusk on harv,
      ilma käbideta =
esäśk = mees (halvustavalt)=
esääidsen = isasõis =
`ialine = ealine =
ianess = iganes =
ida, ia, ida =idu=
idsa vt idse
idse, `itsme, idset = hitse, (külvi)järg,(külvi)riba = `itsme vedäje =
      külvijärje märkija = `itsmit vedäme = külvijärge vedama =
ige, ige, iget = ige =
igä, ia, igä =(elu)iga=
igäve = igav =
igävene, igävese, igävest = igavene, ilmatu = igävene must `suitsunu ümärikse
      `pal'kest tare = igavene must suitsunud ümarpalkidest tare = igävesi
      päkkumõts täüs = ilmatuid seeni mets täis =
ihu, ihu, ihut = ihu, keha = ihuss = ihhu =
ihume, `ihva, ihva = ihuma = ihvets = ihutakse = ihveti = ihuti = sa ihvat küll
     `ambit mu `pääle = sa ihud küll hambaid mu peale =
ihnits = kooner =
`iilme(a)Trv, iilate, `iila = hiilima, luurama = miis lännü `vaateme,iil´me
      = mees läinud vaatama, luurama =
iiltmaa = esimest korda küntud maa = iiltmaa küńd = esimene künd =
il´dä = hilja =
il´däaigu = hiljuti = ildäaigu tullive sõbra meil küllä = hiljuti tulid sõbrad
         meile külla
iir, iire, iirt = hiir = iire jooseve `jalksi peris, nõnda pal'lu om `iiri
      = hiired jooksevad jalgadesse päris, nõnda palju on hiiri =
iiruk, iiruku ~iirukse, iirukut ~ iirukset = hiirekarva hall =
iisebe ~ `iisebe, `iisebe, `iisepe = esmaspäev =
ikes, ike, ikke = ike = ikes `panti ärjäl `sarvi pääle = ike pandi härjal
      sarvede peale =
iki = ikka = rhv iki oisid sa minuda, kasvatit sa lasta kallist, kasvatit ja
      kallistit, ellätit ja ehitit = ikka hoidsid sa mind, kasvatasid sa last
      kallist, kasvatasid ja kallistasid, hellitasid ja ehtisid = ma iki vähä
      aimust tunnes ku ma tat näes = ma ikka natuke aimust tunneksin (saaksin),
      kui ma teda näeksin =
ik´k,iku, `ikku = nutt =
`ikme ~ `ikma, ikke, ike = nutma = mia akka ikme = ma hakkan nutma =
ikkur, ikkuri, ikkurit = kiusakas, piripill =
ilbenteme, ilbente, ilbende = 1.hilbendama, 2.lipendama, tolknema = ilbents ku
      varestel ärä kist = hilbendab kui vareste poolt kisutud =
il´läksi = 1.hiljakesi, 2.tasakesi, 3.aeglaselt =
illike = armsake =
il´läksi = 1.tasakesi,2.aeglaselt =
ilma =ilma= ilma miut = ilma minuta = ilma ammadid = ametita = ilma `meete =
      ilma meieta = ilma sarved eläje = ilma sarve(de)ta loomad =
ilmäaigu = ilmaegu =
ilmäasjande = ilmasjata =
ilmaśanti = 1.asjata, 2.tasuta = ilmaśanti ei teeni ka `kennigi = tasuta ei tee
      keegi tööd =
ilmatse ~ilmatuse = ilmatu suure =
`ilmpsi = ilmsi = ka sa unel näid või `ilmpsi = kas sa unes nägid või ilmsi =
ilus, iluse ~ ilusa, ilust = ilus = ilusa ilmage niideti ommukult = ilusa
      ilmaga niideti hommikul (v. hommikuti)= iluse lage ma, ilma kivedede =
      ilusad lagedad maad, ilma kivideta = küll olli ta näost iluss = küll oli
      ta näost ilus (st ilusa näoga) =
iluse(mb)p, iluse(m)be, iluse(mb)pet = ilusam = ilusebess = ilusamaks =
      ilusepide= ilusamate = ilusepit = ilusamaid =
ilust(e) ~ ilusti = ilusasti =
ilves, ilvesse, ilvest = ilves = ilvessege tett puul nädält `jahti, enne ku
      kätte `saadi = ilvesele peetud pool nädalat jahti, enne kui kätte saadi =
`imbume, `imbude, `imbu = hauduma, imalduma (toidust) = teräse om salven ärä
       imbunu = terad on salves ära haudunud =
imbuteme, imbute, imbude = imbuda laskma, imaldama = imbudet leib = magusaks
      immutatud leib =
ime, ime ~ `imme, imet = ime = ta om mõni seidse imet ärade tennu = ta on mõni
      seitse imet ära teinud =
`immes`pantave = imekspandav =
imeje = imev = imeje laits = 1.imik; 2.rinnalaps =
imeme, imede, ime = imema =
imeteme, imete, imede = imetama = imeteje naistel olli levä otsak `päetsin ollu
      = imetavatel naistel oli leiva otsakene peatsis olnud =
imeve = imev = imeve laits om alle =imev laps (st rinnalaps) on alles=
im(m)u =himu=
ind =hind=
inime(n), inimese ~ inimise, inimest = inimene = inimen õpip senigu ta eläp ja
       rumal surep iki viil ärä = inimene õpib kuni elab ja rumalana sureb ikka
       veel ära = inemisi = inimesi = inimestede =inimesteta=
inimesek = inimesekene =
iran = vilets = sii mõts om küll iran = see mets on küll vilets =
irent = hõre =
irt = irt = tüdrik = edev tüdruk =
´irtme = edvistama =
irm, irmu, `irmu = hirm = mul irm vere `sissi jäänu = mul (on) hirm verre
      jäänud =
`irmus ~ irmus = hirmus =
irvakil = praokil = usse olliv irvakil = uksed olid praokil =


`iskme ~ `iskma, `iski, issi = keeru peale lööma, (lõnga) korrutama = ärä sa
        kana `sel´gä `iski, oia ütelin, küüdse vahel = ära sa kana selga
      keeruta (lõnga), hoia ühetaoline, küüne vahel =
`istme ~ `istma, `istu, istu = istuma = istu `vankres = vankrisse =
      istun läve pääle = istunud läve peale =
istuteme, istute, istude = istutama = istuteve = istutavad =
itse vt idse
iuk, iugu, `iuku = hiuk, peenike koht; peenike, pehme = lõng läits katik iugu
      kottelt = lõng läks katki peenikesest kohas =
`iuku = peenikeseks, pehmeks = ku `äkśelt peenikeses lää, `iuku lää = kui äkki
      peenikeseks läheb (lõngast)=
ius, `iusse, iust = juus = `iusse = juuksed =, vt juusse
iva, iva, iva 1. = viljatera 2.tuum = terä akkas kasume, iva om sehen joba =
tera hakkab kasvama, tuum on sees juba= 2. = toiduiva, eine = tulge `süümä,
      `kaege kah iva ärä = tulge sööma, proovige ka iva ära = ja neid olli
      küll, ken jõulu`laube öösi `veskel tood magasi vil'lä kakus küpsetive, et
      edimesel pühäl maja ivast ilma es joole = ja neid oli küll, kes jõulu-
      laupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel
      pühal maja ivast ilma ei oleks =
ivak = ivake =
ivik = 1.terake, 2.tükike =
jaanimari = punane sõstar =
jaanipäe, -päävä, -`päävä = jaanipäev = jaanipäävä ommuku aet õige vara kari
      `vällä = jaanipäeva hommikul aetud õige vara kari välja =
jagame, jagade, jaa = jagada =
`jageleme, jagelte, jagele = vaidlema =
jagu, jao, jagu = jagu = miu jagu = minu oma =
jahe, jahe, jahet = jahe = jaak `viskas jahe kivi `merre = jaak st jaagupipäev
      viskab jaheda kivi merre =
jaheline = jahedavõitu =
`jahtume, `jahtude, `jahtu = jahtuda =
jahume, `jahva, jahva = jahvatama = jahvet = jahvatatud = jahveti = jahvatati=
`jahvame,jahvate, jahva-jahvatama =
jak´k, jaki, jakki = jakk =
jakk, jaku, jakku = jätk =
jakkame, jakate, jakka 1.jätkama= 2. pookima (viljapuud)=
jakuvihk = jätkuvihk, väike esimesena lõigatud rukkivihk =
jala(i)e, jalaje, jalajet = jalakas =
jalakine = jalakane =
jalas, jalase ~ jalasse, jalast = jalas = rii jalase olive libeve = ree jalased
        olid libedad =
jalats, jalatsime, jalatsit ~ jalatsimet = jalats = jalatsime =jalanõud=
      jalatsimide jaos `panti kõtualutsit `villu = jalatsite jaoks pandi
      kõhualuseid villu =
jalg, jala, `jalga = jalg = jalg lää kiviss `kinni, sõss olet mahan ka rändsäts
      = jalg läheb kivisse kinni (st jääb kivi taha), siis oled maas ka
             rändsakil = jala `kistavet `kokku = jalad kistavat kokku = miul
      tahav `pastle `leote, `pastle pitsitev jalan = minul tahavad pastlad
      leotada, pastlad pigistavad jalas =
jalginime(n) = jalakäija =
jalgpakk, -paku, -pakku = jalapakk vangidel (jalaraudade asemel) =
jalgpäe = inimese tööpäev ilma hobuseta =
jalgrahvas = jalakäijad =
jalgraud = 1.jalaraud; 2.uisk=
jalgrätt, -räti, -rätti = jalarätt =
jalgtii =teerada=jalgtii om puhma kasunu = teerada on põõsasse kasvanud =
`jalgume, `jalgude, `jalgu = idusid ajama =
jalksi =1.jalgade abil, 2. suisa =
januma,jänuma = janunema =
jama, jama, jama = kinni kasvanud haavakoht=
`jampśme ~ `jampśma, `jampsi, jampsi = 1.jampsima, 2.sonima=
`jandame, jannate, `janda = jändama =
jaoss = jaoks =
`jaurame, jaurate, `jaura = mässama =
joba = juba = joba om urva otsan `kaskil, pihlapidel, lehe puidel = juba on
      urvad otsas kaskedel, pihlakatel, lehtpuudel=
johka =lõss=
joodik =jooja= joodik tallek =talleke, keda kasvatatakse lehmapiimaga jootes=
joovik, joovigu ~ jooviku, joovikut = sinikas =
´jortsuteme,jortsutede,jortsute = halvasti tegema =
juder, judra, jutra = tuder, hiirekõrv = linal om `jutre sehen linal on tutra
      sees =
judisteme, =võbistama= na judisteve oma õlgu =nad võbistavad oma õlgu=
juga, jua, juga =pikalt kokkuriisutud hein, vili; vaal= vanast `aeti `kõlka
      kokku, tetti juga =vanasti aeti kõlkad kokku, tehti vaal=
juhat(se), juhatse, juhatset =juhatus= juhatset `müüdä =juhatust mööda=
juhateme,juhatede,juhate=
`julge, `julge, `julget =julge= julgide =julgete= julgit =julgeid=
`julgeme vt `julgume(Krk)
`julgume, `julgude, `julgu =julgema=
`jundam, jundami, jundamit(Krk)=simman
`jutik,jutiku,jutikut=palmik
jupa`ts,jupatsi, jupatsit=väike mees=üits jupats tulli ussaian vasta= üks väike
        mees tuli õues vastu
`juuben, `juubne, `juubnet =joobnu= mis `juubness tege =mis joobnuks teeb=
`juuksev, `juuksva, `juuksvat =jooksvahaigus=
jurak,juraku,jurakut= suur= tänavu aaste om kasunu juraku marja= tänavu aasta
      on kasvanud suured marjad= juraku poisi mängive lepikun= suured poisid
      mängivad lepikus
jut`t,jut`i,jut`ti= joon
`juume ~ `juuma, juuvva ~ juvva, juu =jooma= jõive =(nad) jõid=joonu =joonud=
      juudav =joodav= mea jõi üte pudeli õlut ärä =mina jõin ühe pudeli õlut
      ära=
juuń, jooni, juunt(d)Trv =joon=
juurets =juuretis=
juur´, juure, juurt(d) =juur=
juurik,juuriku,kuurikut(d)= juurvili= kas juuriku om joba üles võet=kas
juurvil-
       jad on juba üles võetud
juurik,juriku,juurikut(d)= kangekaelne = Siipoiss olli egävene juurik = see
       poiss oli igavene kangekaelne
`juurtume, `juurtude, `juurtu =juurduma=
juusk, joosu, juusku =jooks=
`juusse ~ `juuse =juuksed=, vt ka `iusse =`juuse lääve allis =juuksed lähevad
      halliks= `juuste `kakje =juuksekatkuja= juusse om vatsunu (Trv)= juuksed
      on pulstunud
`juuskje, `juuskje, `juuskjet vt `juuksev
`juuskme ~ `juuskma, joosta, joose =jooksma= juust =joostud= juusksiv-jooksid
      =latse juuksiv mõtsan= lapsed jooksid metsas
juustnik =juustuvalmistaja
jõekõrend =veeputukas, kiil= `kõrte otsan ta om ja vii pääl ta `lendap,
      jõekõrend tõi `vihma kolmantel päeväl =kõrte otsas ta on ja vee peal ta
      lendab, kiil tõi vihma kolmandal päeval=
jõgi, jõe, jõge =jõgi= jõgi juusk katte `argu =jõgi jookseb kahte harru=
jõh´v, jõhvi, `jõhvi =jõhv=
jõhvik, jõhviku, jõhvikut = kõva aruhein= jõhvikut kasvass põndaku päl =kõva
      hein kasvab põndakul=
`jõmm, jõmmi, `jõmmi =jõmpsikas= jõmmi pidiv egäüits kolm `jalgevahetäüt puit
      `kor´game =poisijõmpsikad pidid igaüks kolm jalgevahetäit puid korjama=
jõm(p)sik, jõmsiku, jõmsikut =jõmpsikas=
`jõudme ~ `jõudma, `jõuda, jõvva =jõudma= jõusi =jõudsin= jõud´s =jõudis= ma
      es jõvva õigess aass= ma ei jõudnud õigeks ajaks
jõulu =jõulud= jõulu aik käüsiv tüdrugu-poisi `passi löömän taludel =jõulu ajal
      käisid tüdrukud ja poisid jõuluõlgi viskamas taludes=
`jõõberdeme,jõõberdede,jõõbert(d)e =edvistama
jõõbik, jõõbiku, jõõbikut =edev, kerglane; edvistaja= sii tüdrik om küll üits
     jõõbik = see tütarlaps on küll üks edvistaja
jõõrak, jõõraku, jõõrakut = kallak = vesi juusk jõõrakust alla = vesi jooksis
     kallakust alla
jäine, jäise, jäist =jäine= tii om libeve, jäine, ei kurda jala all =tee on
      libe, jäine, ei püsi jala all=
jäl´g, jäl´le, jäl´ge =jälg= ommuku olliv lume pääl karu jällä äste nätä = hom-
       mikul olid karu jäljed lume peal hästi näha
`jämline=jämedavõitu
`jämme ~ jämme, `jämme ~ jämme, `jämmet ~ jämet =jäme= jämmet `vihmä akkas
      sadame =jämedat vihma hakkab sadama= jämmesit ~ `jämmit =jämedaid=
jänes, jänese ~ jänesse, jänest =jänes= jänes makkap `valla `sil´mege =jänes
      magab lahtiste silmadega= jänes tullu karja sekkä joostan =jänes tulnud
      karja sekka joostes=
jänesek =jäneseke=
järetside(gu) =üksteise järel= värvilise lõnga olliv kangan järjetside=värvili-
      sed lõngad olid kangas üksteise järgi
jär´g, järe, `järge =järg= kas sa oled järe pääle saanu = kas sa oled järje
      peale saanud
järk, järgu, järku =jäme= järgu lõnga =jämedad lõngad=
järss,järsa,järssa= kidur= siin kasup üits järss= siin kasvab üks kidur
      puu
jär´v,~järe= järve, `järve =jär´v akkass lainentem ja kohisem =järv hakkas
     lainetama ja kohisema= lääme järe(i) veerde= lähme järve äärde
`jätme ~ `jätmä, `jättä, jätä =jätma= jät´s =jättis= jätim =jätsime=
jää, jää, jääd =jää= ujuje ~ vallaline jää =lahtine jää=
`jäädume, `jäädude, `jäädu =jäätuma=jahtuma= siakardule panti vööruses jäädume=
       seakartulad pandi esikusse jahtuma
`jääme ~ `jäämä, jäiä, jää =jääma= jäi üü pääle =jäi öö peale= jäiäs =jäädakse=
      jäänuki =jäänudki= karjast ma jäi `järgi viie`tõisku `aastene =karjast
      jäin ma ära (st ei käinud enam karjas) viieteistaastaselt=
`jääne, `jääse, `jääst vt jäine
`jääteme `jääte, `jääde =jäätama=
´jäätume,jäätude,`jäätset =jäide, jäätis= `jäätset satap nõnda et `karda
      `tõmmap =jäidet sajab, nii et jääkirme tõmbab (teele)=
jüripäe =jüripäev=
ka =kas= ka ilm sadame lä? =kas ilm läheb sajule= ka mea tas putti =kas ma
      temasse puutusin (puudutasin teda)= ka sa elät iki vanat `muudu =kas sa
      elad ikka vana moodi= ka te inimese kodun om =kas teie inimesed on kodus=
kaabe,kaape,kaabet =õhuke kiht=leväkaabe= leivataigna õhuke kiht
kaaber't =hulgus, lurjus=
kaabitseme,kaabitsede ,kaabitse(Trv)=kokku kaapima=riisuma= nii lehe om vaja
        kokku kaabitse= need lehed on vaja kokku riisuda
kaadsa,kaadsa,kaadsa =püksid = kaadsa om jalan= püksid on jalas
kaadsa =kraasitud villarull=
kaal, kaala, `kaala =kael=
kaalduk,kaalduki,kaaldukki =kaelus=
kaalik,kaalik(g)u,kaalik(g)ut =õlarätt= ma panni kaaligu pääle= ma panin
       õlaräti peale
kaalik,kaaligu,kaaligut = kaalikas=
kaalpuu,kaalpuu, kaalpuud =kaelkoogud= puud veepangede kandmiseks=
kaalender =kalender=
kaani`vaskine =atlastoime joonte ja ruudukestega=
kaanme,kaani,kaani =palju jooma=
`kaap´me ~ `kaap´ma, `kaapi, kaabi =kaapima= sii kaap´ kust ta saa, iki `eńde
      poole =see krahmab, kust ta saab, ikka enda poole=
kaar, kaara, `kaara =kaer=
kaar´, kaari, `kaar´t =kaar= ma kae sedä einäkaar`t = ma vaatan seda heinakaart
`kaari =kaares= niidet vili sadas maha `kaari = (niidetav vili) kukkus
         kaares maha= tulli suure kaarege = tulid suure kaarega = läits kaare
      alt läbi =läks kaare alt läbi
kaaruteme,kaarutede,kaarute = einä om vaja kaarute = heinad on vaja üles lüüa
`kaar´bu =käärpuud=
kaaren` ~ kaarn, `kaarne, `kaarnet =kaaren= kaitś `kaarnet `kakleve =kaks
      kaarnat kaklevad=
kaaś, kaase, kaast =kaas= kaase all laset `audude =kaane all lased haududa=
kaatsam =kidur mets, võsastik (nt karjamaal)
kaba, kaba, kabat =(lusika, kulbi, piibu) kaha= `luśka kaba om`lõhki =lusika
      kaha on lõhki=
kabel, kabla, `kaple(a)Trv =pael, nöör= kabla =pastlanöörid=
kabinen =kiiresti= teeme asja kabinel kõrda= teeme asjad ruttu korda=
kabiseme, kabiste, kabise =kahisema; kobisema, lobisema= kurda vait, mis sa iki
      kabiset pääl = püsi vagusi, mis sa ikka lobised=
kabi, kabja,`kapja =kabi= kabja lagin =kabjaplagin=
kabluteme, kablute, kablude =köitma= kablutets =köidetakse=
kadaje ~ kadai ~ kadajas =kadakas= kadajit =kadakaid=
kadajine =kadakane=
kadanik ~kadarbik =kadakapõõsastik, kadastik=
kade, kade, kadet =kade= nemä on ninda kadede =nemad on nõnda kadedad=
kadsa =ketas, sõõr (nt palgi otsast lõigatud)=kera,pundar Trv=
kadukuu =vanakuu=
kadume, kadude, kao =kaduma= väits kat`te ärä=nuga kadus ära=
kadunu =surnu=
kaduve =kaduv= kaduvel aal =vanakuu ajal=
`kaeme, `kaede ~ kaia, kae =katsuma, maitsma,vaatama= käüsim kuul´`meistri
       ehen egä kuu kõrra =läbikatsumas katsel) käisime kooliõpetaja ees
       (juures)iga kuu korra=
kaeteme,kaetede,kaete= kaetama= halva pilguga vaatama= laits om ärä
        kaetet,sii om kogu aig tõbine =laps on ära kaetatud,ta on kogu aeg
haige=
kaevandik, kaevandiku, kaevandikut =kaevik= mia lää kaevandikust `saantigi =ma
       lähen kaevikuni=
kah =ka= ma lõpete selle tüü kah ärä = ma lõpetan selle töö ka ära=
kahju, kahju, kahjut =kahju, häda= ega sõs õnnetust ei tule, ku kahjul kul´lus
       kaalan = ega siis õnnetust ei tule, kui kahjul on kuljus kaelas=
kahi=kahju=
kahmame, kahmade, kahma =haarama=
kahmerdeme,kahmerdede,kahmerd(t)e= toimetama =ma kahmerte siin viil raasike= ma
         toimetan siin veel natuke
kahmetu =kahvatu
kahme =kohmetu= sii poiss olli nii kahme =see poiss oli nii kohmetu=
kahre =kare, erk, elav=
`kahtekõld =kattekold, ungrukold= `kahtekõlla kasvave ütsikult `juśku sammel
       =kattekollad kasvavad üksikult justkui sammal=
`kahtleme ~ `kahkleme, kahelte, `kahtle ~ `kahkle =kahtlema=
kah´v, kahvi, `kahvi =mahv= tõmmaś kah mõne kahvi `suitsu =tõmbas ka mõne mahvi
       suitsu=
kahvma, kahvade,kahva =selga pilduma vett =ma kahvse sannan endäl vett selgä=
         ma viskasin saunas endale vett selga=
kaiapätsik =katsekakk=
`kaibame, kaevade, `kaiba =kaebama=
kaih vt kahju
kainal ~ `kaenla ~ `kańdle, =kaenal= `kańdlest saandik olli viin, üle `rinde
       vesi =kaenlast saadik oli vees, üle rindade vesi=
kaine ~ kaise, kaise, kaiset =jälk, vastik, ebameeldiv= peris kaise `vaate
       =päris jälk vaadata= kül´m vesi om, kaine `sisse minnä =külm vesi on,
       ebameeldiv sisse minna=
kaits ~ kaitś, kate, katte =kaks= katelt paarilt `tõmbave =kahe paarina, s.o
       neli inimest räägivad (kedagi taga)= katelt puult =kahelt poolt= katen
       lehen =kahes lehes=kate eluge maja =kahekorruseline maja=
kaitskümment, kate`kümne, kattekümment =kakskümmend=
kaits`tõisku, kate`tõisku, katte`tõiskut =kaksteist=
kajak =kajakas=
kajame, kajade, kaja =kajama=
kajo ~ kaeo, kajo, kajot ~ `kaivu =kaev=
       kajoje =kaevaja (pisted, torked)= es jõvvä enäp, kajoje lõi külle
       sissi=ei jõudnud enam, pisted lõid külje sisse =
kajome, `kaeva, kaeva =kaevama= kajosiv =kaevasid= kajoge =kaevake=
       kaevet =kaevatud=
kakasteme, kakastede, kakaste =katkestama= ülirasket tõstma =ta om end ärä ka-
       kasten =ta on end raskusega ärä tõstnud=
`kakleme, kakelte, `kakle =kaklema, tõrelema=
kaker´, `kakre, kakert =külakost (toit)= `pääle laulatemise sel pühäl, sis ànti
       jälle kakert =peale laulatamist sel pühapäeval, siis anti jälle
       külakosti=
kakerdeme,kakerdede,kakerd(t)e =komberdama=
kaker´t =katkistes rõivastes inimene=
kakkame, kakate, kakka = venitama= ma kakkasi end ärä =ma venitasin end ära=
`kakme ~ `kakma, kakku, kaku =katkuda= naine ja tüdruk `kakesiv lina =naine ja
       tüdruk kakkusid lina=
`kakneme, kakente, `kakne =katkema= `kaknes =katkeb=
kala, kala, kalat =kala= mea käüsi kalu `püüntmen =mina käisin kalu püüdmas=
       kala pillipõi =kalapõis=
kalber't =kaltsakas, hulgus=
      kalbus, kalbuse, kalbust =kalmus =kalbuse kasvive tiigin =kalmused
      kasvavad tiigis=
kaldame,kaldade,kalda= kalla=
kale,kale kalet= kae = silmäl om kale pääle tullu = silmale on kae peale tulnud
kale =kalk= rõõvas om kale =rõivas on kalk=
kallam =valing= vihmäkallam tulep selgä =vihmavaling tuleb selga=
kallis, `kalli, kallist =kallis= `kal´lepess =kallimaks=
kama =kama= kama tetäs kaartest, ubadest ja ernedest =kama tehakse kaeradest,
      ubadest ja hernestest=
kamal,kamalu,kamalut-kamal=kaks peotäit koos=
kammer, `kamre ~ `kambre, kammert =tuba, kamber= mea-i taha `ende kammert tuas
      ütelte =ma ei taha oma kambrit toaks nimetada=
kamp~ kamba, `kampa ~kamak,kamaku,kamakut=suur tükk, kamakas= küll om miul
      igäven kamp obest, `kange veo oben =küll on minul igavene hobusetükk,
      kange veohobune= ańd mul ää kamba liha =andis mulle hea suure tüki liha=
kam´ps, kampsi, `kampsi =kampsun=
kana =kana= kana lää `poigege =kana läheb poegadega= kanase akkav munel =kanad
      hakkavad munele=
kanaarjak =kanarbik=
kanakuul =varsakabi=
kanakorv =ree või vankri tugi=
kanaperse =karikakar=
kanasiiń, seene, -siint =kukeseen= vrd kukesiiń
kand, kannu, `kandu =känd= `kande =kändi= kannuseene =kännuseened=
`kan(d)me ~ `kandma, `kanda, kanna =kandma=
`kandje =rase= ku sa latse `kandje olet, siis jalage ei tohi `luuma lüvvä =kui
      sa last kannad (rase oled), siis jalaga ei tohi looma lüüa=
kandlik ~ `kandlin =kändlik, kännustik=
kandraak =kännu rajakas=
kands =kand; vikati osa, mis kinnitati varre külge=2.piits=ma ole kandsikut
      küll saanu = ma olen piitsa küll saanud=
kandsik, kandsikse, kandsikset =väike kõrgustik, põndak=
kandsujahu =tangude tegemisel jäänud kestadest saadud jahu
kants,kantsi,kantsi = heinahunnik =kivimüüritis=ta seis kantsu pääl = ta seisis
      kivimüüritise peal=
kanep, kanepe, kanepet =kanep= kanepest tetti nüüri =kanepist tehti nööri=
kangas, `kanga, kangast =kangas= `kanga `ür´gus=kanga alustus=
`kange, `kange, `kanget =kange= `kange `jõuge palas =suure jõuga põleb=
`kangur, `kangre, `kangurt =kangur= miu vanaesä olli `mõise `kangur =minu
      vanaisa oli mõisa kangur=
kanik, kanigu ~ kaniku, kanikut =kannikas= ku mõni ää müräk leväkanikut om =kui
       mõni hea (suur) leivakannikamürakas on=
kańnel, `kan(d)le, kańnelt(d) =kannel=
kannipuu =kaks puud heinakandmiseks=
`kantsame, kandsate, `kantsa =latvu pidi niitma= miss a `kantsat, oia vikadi
      kants mahan =miss a niidad latvu pidi, hoia vikati kand maas mis sa
      niidad latvupidi
kantskam =suur tükk leiba=
kapak, kapagu ~ kapaku, kapakut =sokk= vanast es ole kapakit, olli pikä suka
      =vanasti ei olnud sokke, olid pikad sukad=
kap´p, kapi, `kappi =kapp=
kap´s, kapsi, `kapsi =sokk, poolsukk= kapsi om lühemp(mb)e ku kapaku
       =meestesokid on lühemad kui sukad=
kapust, kapuste, kapustet =kapsas= kapuste om `uiskel ärä süüd =kapsad on
       usside poolt ära söödud= kapuste uisk =kapsauss= kapuste sup`p=kapsasupp
 ´kard, karra, karda =kirme=      ilm om vällän kardame akanu = ilm on väljas
       külmetama hakanud = külm võtt kik karda =külm kattis kõik kirmega
       =like rõõvas tõmmap karda =märg rõivas tõmbab kõvaks=(Krk)
kardame(a)-jäätuma =ilm om vällän kardame akanu = ilm on väljas külmetama
       hakanud=
`kardine =luine (lina)=linaluu ,mis kiu külge jääb=
kardul, kardule, kardult =kartul= kardule päälitse =kartulivarred=
        kardule om makese =kartulid on magedad=
kargame, karad(t)e, karga =hüppama= lääme kõrgust kargame =lähme kõrgust
       hüppama=
kar`gapsti = hopsti (hüppamisest)=
kari, karja, `karja =(kodulooma)kari= mul om kari `mõtsa aija~aade(Trv),
      karaski     tetä,tare mõsta =mul on kari metsa (st välja eemale) ajada,
      karaskid    teha, tare pesta=
kari-iir =karihiir=
karik, kariku, karikut(Krk),~karika,karikat (Trv) =karikas=
karjane, karjatse, karjast =karjane= karjatsel `panti `leibä manu =karjasele
      pandi leiba kaasa=
karm, karmu, `karmu =ving= tuki olliv alle ahjun, karm tulli sissi =tukid
      olid alles ahjus, ving tuli sisse=
karmine =vingune=
karman, karmani, karmanit =tasku= pane väits karmanis =pane nuga tasku
karre, karre, karret =kare, erk, tragi= = sii om karre tüüinime ,temä ei
      väävelte tüü man= ta on tragi tööinimene ,ta ei laiskle töö
      juures(Hls.Krk)=vasik om karre juuskme =vasikas on kiire
       jooksma=
karu, karu, karut =karu= karu tandsiteje olli kaünü vanast taluti, talust
`     tallu =karutantsitajad olid käinud vanasti taluti, talust tallu=
karukõld, -kõlla, -`kõlda =karukold= karu`kõllest =karukoldadest=
karumari, -marja, -`marja =karusmari, tikerber=
karupütsik, pütsiku, pütsikut =karuputk=
karusammel, karusam(b)le,karusammelt(Krk) =karukold=
karusteme, karuste, karuste =karvaseks tegema v. muutma =ma pea kanga ärä
      karusteme=ma pean kanga karvaseks tegema=
karuägel =vanem puuäke, oksäke=
karu, karva, `karva =karv= `karvest =karvadest=
karvane, karvatse, karvast =karvane=
karvakakk= kärsakas=
karvusteme,karvustede, karvuste = karvustama =tutistama=
kasevahulik =kaseriisikas= kus kasemõts om, kasevahuliku om `laagren =kus
      kasemets,sääl on kaseriisikaid hulgana=
kasevahunik vt kasevahulik
kasik, kasiku, kasikut =kaasik= kasikus =kaasikusse= kasikun =kaasikus=
kasinest = kasinalt= vähevõitu=
kasin, kasine, kasinet =vähene, kehv, vilets=
kaśk, kase, `kaśke =kask= `kaśkest =kaskedest=
`kaskin(e) =kasepuust; kase(tohu)karva (hobuse kohta) =neid kaskisi obesit põle
      pallu ilmän =neid kasekarva hobuseid ei ole palju ilmas=
kaśs, kassi, `kassi =kass=
kaśt, kasti, `kasti =kast=kasti iist tulli vihmä ja tei einä likes =kaste
       eest tuli vihma ja tegi heina märjaks=
kaste, `kaste, kastet =kaste, soust=
`kastme ~ `kastma, `kasta, kasta =kastma= `leibä `kastme =tainast sõtkuma=
      `kasten =(tainast) kastnud, sõtkunud=
kastus =kaste, soust= tii kardula kõrva kastus ka valmi =tee kartuli kõrvale
       kaste ka valmis=
kasu =kasu= kasu sa kellekidel ei tuu=kasu sa kellelegi ei too, =külm võtap
      kasu kinni =külm võtab kasvu kinni=
kasuje, kasuje, kasujet =kasvav= kasuje laits =kasvav laps= kasuje puu =kasvav
      puu=
kasuje =vähkkasvaja= tal olli kasuje küllen =tal oli vähkkasvaja=
kas(u)k, kasugu ~ kasuku, kasukut =kasukas= kasugu pel´ts = lühike kasukas
kask, kaska, kaskat Hlm=kasukas
kasume, `kasva, kasva =kasvama= puu kasvive ääste=puud kasvasid hästi=
kasupuu =istutatud puu=
kasupõli, -põlve, -`põlve =kasvupõlv, lapsepõlv=
kasuve =kasvav= kasuvel aal =kasvaval ajal (st kuu esimesel veerandil),
      noorkuu ajal=
kasvateme, kasvate, kasvade =kasvatama= kasvats =kasvatab=kurja süänt kasvateme
        =jonni täis =
kate`kõrdine, `kõrdise, `kõrdist =kahekordne=issip lõngä katekõrdises = ketrab
               lõnga kahekordseks=
kateksi~katekeste Trv~ =kahekesi=kateksi om ää kõndi=kahekesi on hea kõndid=
katese, `katsme ~ kateseme, katse(me)t =kaheksa= katese nädälit `aiga =kaheksa
      nädalat aega= kateseme `aasteselt lätsi juba `karja =kaheksa-aastaselt
      läksin juba karja= katsmedess =kaheksatesse=
kates(e)kümment =kaheksakümmend= kate`kümne viientel jaanuaril saa kateskümment
      kolm `aastet vana =kahekümne viiendal jaanuaril saan kaheksakümmend kolm
      aastat vanaks=
kates(e)Krk~katesa(Trv)~kahessa (Pst)`tõisku =kaheksateist= ma lätsi karja
      katesa aastaselt =ma läksin karja kaheksa aastaselt=
katik =katki= taller putte maha ja läits katik =taldrik kukkus maha ja läks
      katki=
      `katku, `katku, `katku =nuhtlus, häving= olli `katku kaalan =oli nuhtlus
      kaelas=
`katkuse vt `katku
`katme ~ `katma, katta, kata =katma kateti =kaeti= katet =kaetud= kardulekuhi
      kateti põhuge kinni=kartulakuhi kaeti põhuga kinni=
`katsmeksi =kaheksakesi=
`katsmentik =kaheksandik=
`katsmes, `katsmede, `katsmedet =kaheksas= `katsmetel =kaheksandal=
`katsmes`kümnes =kaheksakümnes= `katsmes`kümnes viies =kaheksakümneviies=
katus, katus(s)e, katust =katus= = katuse lüüjä,ken katustlüüp =katuselööja,
      kes    katust lööb=
kaugas, `kauka, kaugast =rinnatasku =endisaegse meeste särgi põuetasku
     =vanast olliv kaukage amme =vanasti olid põuetaskutega särgid=
kauge(mb)p-kaugem=miul om kaugembel minnä =minul on kaugemale minna=
kavva =kaua= kavva sa viil sääl kolisted =kaua sa veel seal kolistad=
kavede =kaugele= sõdupoisi lätsive kavede ärä =sõdurpoisid läksid kaugele=
kavene =kauge =miul om kavene minnä = mul on kaugele minna=
kaval, kavale, kavalt =kaval= repän om kaval=rebane on kaval =
kavalatska-suur ahi
kedsä =kera= niinekedsä = niinekera=
kedägi ~ kedäk =kedagi, midagi= ei saa ma säält kedägi `tarkust =ei saa ma
      sealt mingit tarkust (nõu)= ilma sõnnikute(de) ei kasva kedägi =ilma
      sõnnikuta ei kasva midagi=
keediliha =keedetud liha= mia sei keedilihä= ma sõin keeduliha=Krk
kedruteme, kedrutede, kedrute=ringi hulkuma,sehkendama= mes sa kedruted
      üttepuhku, kurda paigal kah= sehkendad kogu aeg seisa paigal kah=

keejä =keev= keejä allik `püstü pand üless =keev allik ajab otse (vett) üles=
keerenteme, keerentede, keerente =keerlema=tuul akas keerenteme =tuul hakkas
       keerlema=
keerents =tuulekeeris
keeruteme, keerute, keerude =keerutama= keeruten säl `valge rõõvaste kottel
      =keerutanud seal valgete rõivaste kohal=
kehv, kehvä, `kehvä =kehv= obene om kehväs jäänu =hobune on viletsaks jäänud =
kehväteme, kehväte, kehväde =kõhnuma= obene om kehväten =hobune on kevadeks
      kõhnaks jäänud=
keids =köis=
keller, keldre, kellert(d)Trv =kelder= keldres(se)=keldrisse,kellerte
       =keldrite= pannas kikke aia `raami =keldrisse pannakse kõike aiakraami=
kell, kellä, `kellä =kell= kell käip `kolme =kell on üle kahe, st kahe ja kolme
      vahel= kell käip kateset =kell käib kaheksat,kellä akasiv rüük'me ku üits
      mürin =kellad hakkasid röökima kui üks mürin=
kellässep,kellässepä,kellässeppä =kellassepp=
ken =kes= vt kes ken sääl om? =kes seal on= ken seast rohi ei tää =kes sellist
      rohtu ei tea=
`kendral =kindral=
keńg ~ keng, keńgä, `keńgä =king= `kengä =kingasse=
kengissep,kengissepä,kengisseppä =kingsepp=
kengälti =kingadeta, palja jalu= ta juusk kengälti =ta jooksis paljajalu=
`kennigi ~ `kennig =keegi= mis meist kellekist saa =mis meist kellestki saab=
kenä, kenä, kenät =kena=ta om õige kenä oma juttege= ta on õige veider oma
      juttudega=ta sai omi keni tempege peris kuulsas =ta sai oma veidrate
      tempudega päris kuulsaks=
kepp, kepi, `keppi =kepp= kepise =kepid=
keres, keres(s)e, kerest =keris=
`kerge ~ `ker´ge =kerge= miu nõna om kerge `tunme =minu nina on kerge tundma
      (st tunneb kergesti lõhnu)=
kergeke =rumalavõitu,kergevõitu=
kerime, keride, keri =kerima= kerilutev pulk =(lõnga) kerimispulk=
kerip, kerip(u) ~ kerib(u), kerip(b)ut =keripuu, lõnga kerimisvahend=
kerjak, kerjaku, kerjakut =kerjus, kerjaja= vanast käisive kerjäku talusit
       müüdä= vanasti käisid kerjused talusid mööda=
`ker´kume, `ker´kude, `ker´ku =kerkima= me panni `ker´kum =me panime kerkima
      (taigna)=
kerä, kerä, kerät =kera= kerrä =kerasse= kos nüit o punatse lõngä kerä =kus
      nüüd on punase lõnga kera=
kes ~ ken, kelle, kedä =kes= kes kaśs roidap, sii oma poja toidap =kes (nagu)
      kass nuusib ringi, see oma poja toidab= kelles-si väits om? =kelle see
     nuga on= kellest ma kua tat, sõnust või sõrmist =millest ma koon seda,
     sõnust või sõrmist=
kesu ~ kesü, kesvä, `kesvä =oder= kesvä oras =odraoras= kesväjahu karaśk
     ==odrakarask= kesü jääp käppä =oder jääb käppa
kesä, kesä, kesät =kesa
kesänoorik =vallasema=
kesäjass (Trv)=hall väike parm=
kesätilk (Krk,Hls)=võrse
kesämulk-Saarde kihelkonna inimesed
`keträme, kedräte, `keträ =ketrama= lõnga tules ärä kedräte=lõngad tuleks ärä
      kedrata=
keväje =kevad, kevadel= keväje tõutegemise aal sii ollu =kevadel suvivilja
      tegemise ajal see olnud=
keväteme, keväte, keväde =(kevadeks) jõuetuks jääma= mõni eläjes om kuri
      keväteme, egä keväde jääp kõhnas =mõni loom hakkab kergesti kõhnuma, igal
      kevadel jääb kõhnaks=
kibeleme~kibelema,kibelde,kibele =kibelema=küll iki kibeles=küll ikka kibeleb=
kiber, kibra, `kipra =(peen) korts
kiberhein-kortsleht
kibran=kortsus =vanaemä nägu om kibran,kuid illike =vanaemanägu on kortsus aga
      armas=
kibruteme, kibrute, kibrude =kurrutama= käüse õla om kibrutet= käise õlad on
      kurrutatud
kida, kia, kida =kida, västrakonks=
kidsi (Trv)= liigesevalu =kidsi om käe sehen=kitsi on käe sees=
kigen-koos=na ollive kigen üten =nad olid kõiges koos=
kigenes=ainult=ta mängs kigenes üte luu pilli =ta mängis ainult ühe pilliloo=
kigepäält =kõigepealt= kigepäält tuudi noorikul kangas kudade =kõigepealt
      toodi noorikul kangas kududa=
kiha ~ kihä =keha= õige laia maoge ja jämme kihage inime =õige suure kõhu ja
     laia kehaga inimene=
kihame=kihisema=hapnema =kardulapuder kihap=kartulapuder hapneb=
kiht´, kihti, `kihti =mürk, kihvt=
kihuline,kihulise, kihulist =kihulane=ku ilm läep kurjas, sõs om aken
      kihulisi täüs= kui ilm läheb halvak, siis on aken kihulasi täis=
kihuteme,kihute,kihute=kihutama,ässitama,sundima,kiiret sõitu tegema= kihute ta
      mineme,ku ta nõnda kuri om =kihuta ta minema,kui ta nii kuri on =
kiiame,kiiate,kiia=vallatlema =latse kiiave ussaian=lapsed vallatlevad õue
      peal=
kiib, keevä, `kiibä =keev= keevä vii sehen =keeva vee sees=
kiid´, keedi, `kiidi =kee=
kiidser´t Krk =kõhn olend= laits om säänte kiidsert0laps on selline kõhnake=
kiidus, kiiduse, kiidust =kiitus=
kiidume = tilgastama = seisnu piim läep kiidume= seisnud piim läheb tilgastama=
kiigessep =kiigumeister=
kiik, kiigu, `kiiku =kiik=
kiil´, keele, kiilt =keel= kiil´ peris palas suhun `kange januge =keel päris
      põleb suus kange januga (st janu tõttu)=mike keeli sa kõnelet? =mis
      keeles sa räägid=
kiiliauk,kiiliaugu, kiiliauku= püksiauk=Tarvastu meestel olliv kaldsa ja neil
      olliv kigel kiiliaugu=Tarvastu meestel olid püksid ja neil kõigil olid
       püksiaugud
`kiil´me ~ `kiil´mä, keeltä, keelä =keelama= keelit =keelasid=mes sia keelit
       miut? =mis sa keelasid mind?=
`kiilame, kiilate, `kiila =läikima= kiilanu =läikinud=vesi kiilas vastu päevä
      =vesi läikis vastupäeva=
kiild, keelu, `kiildu =keeld=
`kiiltumisi =keelavalt, keelates=
`kiime ~ `kiimä, kiiä, kii =keema=vesi `kiije paan=vesi kees potis=
kiis =kiisk=
`kiitme ~ `kiitmä, `kiitä, keedä =keetma= mea keedäs ärä küll, ei ole
      keedetevet =mina keedaks ära küll, ei ole keedetavat=
kiitsak, kiitsku, kiitsakut= kõhn inimene=sääntest kiitsakut inimest map oole
     varep nännu =nii kõhna inimest ei ole mina varem näinud=
kiivit =kiivitaja=
kiiverteme,kiivertede, kiiverte(Trv)= kibelema=mes sa kiiverted siin =mis sa
      kibeled siin =
kikk ~ kik´k, kige ~ kike, kikke =kõik= kik sii nädäl olli mia tõbine=kogu
      selle nädala olin ma haige= kige `kultsemb(Trv) =kõige kuldsem=
      kige kaduvep(Krk) aig =kõige kaduvam aeg=
kikk, kiku, kikku =lstk leivatükk=kate käe kikk=kahe käe(õhuke) leivatükk =
kilbiline 1. =risttoimne (kangas)= linane `koeti kilbiline, kirivene, palajit
      tetti =linane kooti risttoimne, kirju, voodilinu tehti=
kimaline =metsmesilane=
kimbun=hädas =ma olli temäge peris kimbun = maolin temaga päris hädas=
kimm,kimmu,`kimmu = korts =memme pale olli `kimmege kaet=memme nägu oli
      kortsudega kaetud =
kimama,kimada, kima = jooma
kimmama,kimmada,kimma= parandama =kimma sii koti auk kinni=paranda see koti
       auk ära
kindre,kinnert,kindre = jalg põlveõndlast saati =jala valuteve kindre alt =
      jalad valutavad põlvest allpoolt
kingitse, kingitse,kingitset =kingitus= viimätsel ku ütel anti jõulukingitse =
     viimasel kui ühel anti jõulukingitus
`kińkme ~ `kińkma, `kinki, kingi =kinkima= ma `kinksi ubine `väikse latsel
      =ma kinkisin õunu väikestele lastele=
kinnas, `kinda, kinnast =kinnas= ma tei `kinda ülejäänuste lõngast =ma tegin
      kindad ülejäänud lõngast=
kinu,kinu,kinut=(väike) küngas, kink, soosaar= mädä maa sehen kinu om ka saar´
      =vesisel maal on väike künkake ka (soo)saar=
kinunären =kidura kasvuga puu=
kinukas =künklik= `seante kinukas nurm om tal =selline künklik põld on tal=
kinuline ~ kinulin, kinulise, kinulist =künklik= sääl o kinulise maa puha =seal
      on kõik künklikud maad=
kinune vt kinuline
kipe~kibe, kip(b)e, kip(b)et =kibe, kiire= kipesit =kibedaid= kige kipep =kõige
      kiirem=
kipitseme,kipitsede,kipitse=kipitama, kripeldama=sii asi kipits tal keele pääl
      =see asi kripeldas tal keele peal =
kippame,kipate,kippa=nihutama,nihkuma=kippa edesi ma istu siu kõrva =nihuta
      edasi ma istun sinu kõrvale=
kipuline=kirbukirjaline kindakiri
kirendeme,kirent(d)e,kirente=kirendama,helkima,sädelema=aas   kirendes  lillest=
      aas kirendab lilledest=päe kirents kangest=päev oli selge=
kiri, kirjä, `kirjä =kiri=varepest panti kik latse    kirikun kirja=varem pandi
      kõik lapsed kirikus kirja=
kirik, kiriku, kirikut =kirik= eestlase käive vägä vähe kirikun =eestlased
      käivad väga vähe kirikus=
kiriküüt´ =ööbik=kiriküüt laksutes ossa pääl =ööbik laulis oksa peal =
kirivene, kirivese, kirivest =kirev, kirju=suka tetti kirivese =sokid tehti
      kirjud =
kirivine vt kirivene
kirjuteme, kirjute, kirjude =kirjutama= ku ma kirjuteme `õpsi =kui ma
      kirjutama õppisin= kirjuten kirja sääl ja `anden naise kätte =kirjutanud
      kirja seal ja andnud naise kätte= mea es kirjude =mina ei kirjutanud=
kirjuteje =ametnik=
kirjuts ~ kirjutse, kirjutse, kirjutset =kirjutis=
kirjätlehm,lehmä   ´lehmä=lepatriinu=kirjätlehmäü   tleve   kun    me  poja   om
      =lepatriinud ütlevad kus me pojad on =
kirm,kirmi,`kirmi=loor,tüll=ruudil om kirm ehen = pruudil on loor ees=
kirm,kirmi,`kirmi=õhuke kord =jääkirmike om pääle tullu =õhuke jää on peale
      tulnud =
kirmask,kirmaski,kirmaskit =külapidu =noore lätsive kirmaskil=noored läksid
      külapeole =
kirn, kirnu, `kirnu 1. =puunõu (piima ja koore hoidmiseks)= 2. =küünlakirn=
      rasu suladide paa sehen, `panti kirnu `sissi =rasv sulatati paja
      sees,pandi kirnu sisse=
kirp, kirbu, kirpu =kirp=
kirves, `kirve, kirvest =kirves= miul om kirvest vaja =mul on kirvest vaja=
`kiskme ~ `kiskma, kista, kisu =kiskuma= kisu jala valla =võta jalad lahti =
`kistme, `kistu, kistu =kustuma=
`kistme, `kistu, `kistu =kustuma,surema =tuli kist ärä =tuli kustus ära=surmake
      kist ärä =väga vana inimene suri ära =
kistuteme, kistute, kistude =kustutama= kistude tuli ära =kustuta tuli ära=
`kitme ~ `kitmä, kittä, kitä =kiitma=mia kitä siut mehel =ma kiidan sind mehele
kits, kitsi, `kitsi =kits=
kitsi=kitsi,ahne=ta oll vägä kitsi =ta oli väga ahne=
      kitsik,kitsiku,kitsikut=ruumipuudus, vaesus=na ellive kitsikun =nad olid
      vaesed=
kitsipaadsip =paakspuu=
`kitsme ~ `kitsma, `kitsu, kidsu =kitkuma, rohima =peedi tahave kitsu = peedid
      tahavad rohida =
kiud, kiu, `kiudu =(lina)kiud= sikke `kiuge lina =sitke kiuga lina=
`kiudleme, kiudelte, `kiudle =üksikuid lumehelbeid sadama=
`kiusame, kiusate, `kiusa =kiusama= `kiusas mut ümmer =kiusab mind=
kiusleme,kiuslede,`kiusle= kiuslema=küll ta taht miuge kiuslede =küll ta tahtis
      minuga kiusleda=
kivi, kivi ~ kive, kivit =kivi= kivi kivin `kinni =kivi
      kivis kinni= kivil ja `kirvel pand `vastu =kivi ja kirvega(st kogu jõuga)
      paneb vastu= kivi kangutev puum =kivi kangutamise poom=
kiviruus,-ruusi,-`ruusi= haigus-roos =kiviruus olevet kige valusemb ruus =
      kiviroos olevat kõige valusam roos =
kivisammel =kivisammal=
kivitäks =tikutaja (elab kivihunnikute ümbruses)=
kobev(e) =kobe=kobev leinb om ää süvvä =kobe leib on hea süüa =
kobrenteme,kobrende,kobrente= vahutama= vesi akas kobrenteme =vesi hakkas
      vahutama =
koda, kua, koda =koda,esik=kuan om külm =esikus on külm =
kodu, kodu, kodut =kodu= kodun om ää olla = kodus on hea olla =
kodupoolis,-poolitse-poolitset =toit(kaasavõetav) =latse kütsetive     kodupoo -
      litses kuuke=lapsed küpsetasid kaasavõtmiseks kooke =
kodutüdrik,-tüdrigu,tüdrigut=teenija=
koduiir =koduhiir=
koe, koe, koed =kangakude=
koer, koera, `koera =koer= koerepit kutsuts =koeremaid(vallatumaid) kutsutakse=
koeranagel,-nagla -`nakla =koeranael=tal om koeranagel lõvva otsan=tal on
      koeranael lõua otsas =
koerustük´k =vallatus;
koev, koeva, `koeva =koib= pikä `koevige lehm =pikkade koibadega lehm=
kogemede =kogemata =ma satte kogemede ta pääle =ma sattusin kogemata ta peale=
kogin,kogine,koginet =haiglane,põdur=ei saa sust koginest kedäki = ei saa sust
      põdurast midagi asja =
kogiseme,kogistede,kogise= häälitsema =kennigi kogisi kambrenurgan sängun
      =keegi häälitses toanurgas voodis =
kogume, kogude, kogu =koguma= mõni kogunu `terve kuu, tõise olli nädäli kogunu
      =mõni kogunud terve kuu, teised olid nädala kogunud=
kogunti =koguni=
kogusehen =koos=
kohalt= kohe, kohati =tõine olli jäänu kohalt magame =teine oli kohe magama
      jäänud=
kohe 1. =kuhu= 2. =kohe= mea `tundsi ta kohe ärr =ma tundsin ta kohe ära=
kohendus ,kohenduse ,kohendust =parandus,korda tegema =ma ei ole suka auku kah
      kohende võtten    = ma ei ole suka auku ka parandada võtnud=ma kohende
      siin viil = ma korrastan siin veel=
kohekil =kuhugi= ma ei saa kohekil `liiku =ma ei saa kuhugi liikuda (st minna)=
kohinen =kohinal=
kohin, kohine, kohint =kohin=
kohlap ~ kohlapu, kohlapu, kohlaput =kuslapuu= kohlapidest tetäs küütslevardid=
      =kuslapuudest tehakse kudumisvardaid=
`kohmur,kohmuri,`kohmurt =tige, korratu, omakasupüüdlik inimene=
`koht,koha,`kohta=töökoht = linnast om kergemb kohta löüda =linnast on kergem
      töökohta leida =
kohus, `kohtu, `kohtut =kohus= `kohtus =kohtusse= ma lää `kohtus =ma lähen
      kohtusse= `kohtu poolest om temät mitu `kõrda rahvit =kohtu poolt on teda
      mitu korda trahvitud=
kohuteme, kohute, kohude =kohut käima= ta om kik oma raha ärä kohuten =ta on
      kõik oma raha kohut käijes ärä kulutanud =
koi, koi, koid =koi= koi aap kasugu naha ärä =koi ajab (sööb) kasukanaha ära=
      `koide om `rõõva ärä söönu =koid on rõivad ära söönud=
koigerteme ,kogerde,koigerte=komberdama =vask koigert lauta müüdä =vasikas
      komberdas lauta mööda =
`koigur =vigane, viletsa tervisega inimene=sii ei süü ei juu ,om siande
      koigerts=see ei söö ega joo, on selline viletsa tervisega =
kolak, kolaku, kolakut =pauk, hoop= ma sai sääntse kolaku ,et enegst lei kinni=
      ma sain sellise hoobi ,et hingest võttis kinni =
kolaśk, kolaski, kolaskit =kolakas, suur asi või olevus= mis-sa`seantse suure
      obese -kolaskist ostit =mis sa sest hobusest nii suurest kolakast ostsid=
kolbits ~ kolbitse, kolbitse, kolbitset =kolgits, lõuguti=
koldas,`kolda,`koldast     =kaldaõõnsus =ma sai `koldast üte vähjä kätte= ma
      sain kaldaõõnsusest ühe vähi kätte =
kole, kole, kolet =kole= koles =koledaks=mõts läits mustas ja koles =mets läks
      mustaks ja koledaks =
koletu =väga suur ,väga kole =sii asi om koletu kole= see asi on hirmus kole =
kolgispuu =linalõuguti=
kolk,kolgi,`kolki =puulatt,löök=adral olli üits suur kolk ja üits väike kolk =
      adral oli üks suur latt ja üks väike latt=ma andi talle kolki = ma andsin
      talle peksa =
kolguteme,kolgute ,kolgute= kolksutama,=mes sa kolguted ussege = mis sa
      kolksutad    uksega=
`kolkame,kolgate,`kolka=kõikuma=laud akas kolkame= laud hakkas kõikuma =
`kolkme(a),`kolki,`kolki=kolkima =na läeve linu kolkme =nad lähevad linu
      kolkima=
kollame,kollate,`kolla = hulkuma = kollab pääle aitu ja sahvret müüdä =hulgub
      pealegi aitasid ja sahvreid mööda =
kolle =tuhkhaud ahju suu ees=
kolm, kolme, `kolme =kolm= läits kolmes pääväs `karja =läks kolmeks päevaks
      karja=
kolmabe, kolmabe, kolmapet =kolmapäev=
kolmantik~kolmandik, kolmand(t)iki ,kolmadnd(t)ikit= kolmantikit läits kolm
      tükki vaka pääle = kolmandikke läks kolm tükki vaka peale =
kolmas, kolma(n)(d)te, kolman(d)tet =kolmas= kolmantel pääväl kasteti sis apu
      sai ärä =kolmandal päeval kasteti siis hapu sai ärä= kolmandel `õhtul
      pias kuu ennast `näütme = kolmandal õhtul peab kuu ennast näitama =
kolmakümnes = kolmekümnes = kolmante`kümnest =kolmekümnendast=
kolme`kiiltine = kolmekeeline (lõng)= nii lõnga om kolmekiiltise = need lõngad
      on     kolmekordsed =
kolmeksi =kolmekesi=
kolmkümment = kolmkümmend =
koltlik =urkliku kaldaga=
kol´u,ko´lu, ko´lut=`,vanad asjad`viska sii ko´lu ahju =viska need vanad asjad
      ahju =
komisteme, komiste, komiste =komistama= komisti =komistasin=
kommessaar =komissar=
komps, komsu, `kompsu=komps,pakk,pamp =tal ollive komsu käe otsan= tal olid
      kompsud käe otsas=
kommet,kommeti, kommetit = jant= ta tei üttepuhku kommetit = ta tegi kogu aeg
      janti=
komvek =kompvek=
konderik,konderiku, `konderikku=küumlik, levä tullive sääntse imeliku konderiku
      näoge=leivad tulid sellised imelikud kühmliku näoga =
kondrat´ =kontraht,leping0
kondrol´l =kontroll=
konds ~ konts, kon(d)sa, `kontsa =kand (inimesel, hobusel), konts= kondsa
      tagune om ärä `õõrgunu =kannatagune on ära hõõrdunud=
konguteme,kongute,kongute =noogutama,koogutama =obene kongas pääge= hobune
      noogutas    peaga =eile käüs üits miu man kongutemen = eile käis minu
      juures üks koogutamas=
konkś, konksi, `konksi =konks ,haak =uss om konksin =uks oli haagis =
konn, konna, `konna =konn= konna kudege =konnakuduga=
`konname, konnate,`konna =tulutult liikuma = eile käüs üits miu man `konnamen =
      eile käis minu juures nurumas =
konnamutike =konnakulles
konnakuusik =põldosi=
konnariha =aaskurereha= vrd ägläein
konnatater, -`tatre, -tatert =kassitapp=konnatatrel om suure valge äitsne =
      kassitapul on suured valged õied =
konnägel, -äglä, -`äklä =pakkäke=
końt, kondi, `konti =kont, jalakont=ame olli villane mustast rõõvast ulatus
      kondini = särk oli villane mustast riidest ja ulatus pahkluudeni =
koodsel =koonal= lina koodsel =linakoonal=
kooguteme,koogute,koogute = koogutama ,noogutama,= küll kooguts ja palle
      =küll koogutas ja palus =
kooliõpeteje, -õpeteje, -õpetejet =õpetaja= miu kooliõpetejest poig tulli
      `käümä miul =minu poeg, kooliõpetaja, tuli käima (külla) minu juurde=
koomits ~ kohmits =lobudik, vana lagunenud hoone= koomitsis panti mõni luum
      =lobudikku pandi mõni loom =
koonispuu =köiega varustatud puu, millega sarikaid üles tõmmatakse=
koonisratas =tuuliku osa=pääratas panes koonisratta käümä = pearatas paneb
      veevedamisratta käima=
koonuśk =kuivetu, kõhn inimene=tõine sõsar om ku koonusk = teine õde on nii
      kõhn =
koorik, koorikse, koorikest =kooruke, koorik = mia ei saa kooriksest jagu = ma
      ei saa koorikust jagu =
koorusteme,kooruste,kooruste = pilvitama = ilm koorustes =ilm pilvitab =
koosa,koosa, koosa=keretäis= ta sai üte ää koosa = ta sai ühe hea keretäie =
kooserdeme,kooserde,`kooserte = hulkuma kooserdama = siin ta kooserd ringi =
      siin ta kooserdas ringi =
koovik, koovigu,koovigut = koovitaja=koovigul om valge siiväotsa= koovitajal on
      valged tiivaotsad =
kopak(e),kopakse,kopaset=   puukauss=  lastel  ollive   kopakse  süümises    ehen
      =lastel olid puukausid söömiseks ees =
kopel, kople, kopelt =koppel ,taraga piiratud heimnamaatükk = Alma tääs küll
      sedä kopelt =Alma teab küll seda koplit=
kopiais =kopitanud lehk=
kopp vt kopak(e)
kops, kopsu,`kopsu =kops =
kopsme,`kopsi,kopsi=kopsima = ta taht jälle kopsi = ta tahtis jälle kopsida=ma
      kopsa säänsid sõnu, egä ma siiperäst viil kuri ei ole= ma ütlen
      selliseid sõnu, ega ma sellepärast veel kur ei ole =
`kopsume, `kopsude, `kopsu =mädanema, pehmeks muutuma= nii juuriku om kopsaten
      = need juurviljad on mädanenud=
korbateme,korbate,korbate =korbatama, krobeliseks muutuma =jala om ommukukasten
      ärä korbaten = jalad on hommikukastes ära korbatanud =
kori~koru,kori(ju), korit(just) =korjus= neit kujunit korisit o küll        =neid
      kuivanud korjuseid on küll=

`kor´game, korjate, `kor´ga =korjama= ma taht minna marju `korg´ame =ma tahtsin
      marju minna korjama =
kork,korgi,`korki=kork=
kor´p,kor´bi, `kor´pi= korp (sai)=korbi kütseve ahjun = korbid küpsevad ahjus =
korgus = korjamine
korm,kormi, `kormi=vara= ta ai säänse kormi kokku = ta ajas sellise vara kokku=
kormime, kormi, `kormi = ahnitsema,koguma ,korjama   =ta kormip kikke kokku = ta
      ahnitseb kõike kokku =
korsen, `korsne, korsent =korsten=korsen om rüükmede = korsten on pühkimata =
`kortel, `kortle, `kortelt =korter=sii kortel om ärä ant = see korter on ära
      antud =
`korten, `kortne, `kortent =korter=
kotus,kotuse kotust =kodu,koht =naine pidä ütsindi kotust = naine pidas üksinad
      kohta =
kos =kus= kos sel karjatsel muijal minekut om ku esäl =kus sel karjasel mujale
      minna on kui isa juurde=
kosja-kosjad=kosja om usse ehen = kosjad on ukse ees=
kośk, kose, `koske =puukoor= kuuse kośk puide küllest `aeti maha =kuuse koor
      aeti puude küljest maha=rõõva om külmänu ku kose = riided on külmunud kui
      koorikud=
koskume = sulama=lumi om akanu koskume =lumi on hakanud sulama =
`kośsul =kosja=võ ta selle tüdriku peräst läits, iki raha peräst läits kossul
      =või ta selle tüdruku pärast läks, ikka selle raha pärast läks kosja =
kost =kust,= kost süük `alla lääp = kust söök alla läheb=
kos´t,kosti,`kosti= moon,söök = latse om linnan kos´ti pääl =lapsed on linnas
      söögi peal =
kost-kotte(a)lt =kuskohast=
`kostume, `kostude, `kostu =(lahti) sulama=maa om päält ärä kostunu =maa on
      pealt sulanud =
kośuviin =kosjaviin=
`kotkas,`kotka, kotkast=kotkas =
kotspuul´-puuli, -`puuli -süstikuhoidja =pane puuli kotspuul`i = pane süstikud
      süstikuhoidjasse =
kottel =kohas= miu tüdär eläs ütsiku kottel =mu tütar elab üksikus kohas=
kotus, kotusse, kotust =koht=kodu,koht =naine pidä ütsindi kotust 0 naine pidas
      üksinda kohta =
ku =kui= ku ma sellest `aigusest viil pääses =kui ma sellest haigusest veel
      pääseksin= ku ma suurepes sai =kui ma suuremaks sain=
kubel, kubla, `kupla = nahapunn,vistrik vill = laits o ninda `sääskel ärä süüd
      ku kubla- kuhi =laps on nõnda sääskede poolt ära söödud kui kublakuhi=
kubjas, kubja, kubjast =kubjas= kubjas käunü vahel tõisen nurmen =kubjas käinud
      vahel teisel põllul=
kubin =täis,tihedalt=põrsse immev vanal seal ku kubin = põrssad imevad vanal
      seal tihedalt=
kubiseme ,kubiste ,kubise =kihama, palju olema =põõsa kubiseve marjest =põõsad
      on marju täis=
kubitseme =( Hls)kavatsema
kubu, kuu, kubu =kubu=
kuda =kuidas= kuda vanast nik`ruut'e võeti =kuidas vanasti nekruteid võeti=

kudamin =kudumine= kudamin ja `keträmin om `istmise tüü =kudumine ja ketramine
      on istumistööd=
kudas =kuidas= kudas kellekidel õńn om =kuidas kellelgi õnn on=

kudamin =kudumine= kudamin ja `keträmin om `istmise tüü =kudumine ja ketramine
      on istumistööd=
kude,koe, kude =kude =lõhmuse ja pajokoorest koeti viiske=pärna ja pajukoorest
      koeti viiske
kudemine,kudemise ,kudemist=kudemine=latiku koeve =latikad koevad =rohilise
      konna kudeneve tiigin =rohelised konnad koevad tiigis=
kudisteme,kudiste,kudiste   =kudistama,külge  puutuma,katsuma   =justku   kanase
      kudisteve kateksi =nagu kanad kudistavad kahekesi=
kudruteme,kudrute,kudrute =kudrutama =kudruteve ku tedrekuke =kudrutavad nagu
       tedrekuked
kudu, kuu, kudu 1. =kude, kudum= ei lää kuttu =ei lähe kudumisse (lõngast,
       mis jääb kudumisel pikalt kangale)= 2. =kudemine=sudaku tullive kuttuse
       aig =kohad tulid kudemise ajala =
kugar, kugare, kugart = kupar=kugarte sehen om linasiimle=kuparte sees on
       linaseemned =
kuhalt =kohe=
kuhati =kohati=
kuhlap, kuhlapu, kuhlaput vt kohlap
kui =kui=
kuine, kuise, kuist =kuune=katekuine kand kaala=kahekuune kannab kaela =
kuivats(e) Krk =kuivati,kuivad puud =kuivatse om enäpest kividest =kuivatsid on
       enamasti kividest =ku kütuse ollive alva ,sis panti kuivatsit manu =kui
       kütteüuud olid halvad ,siis pandi kuiva puud juurde =
kuju, kuiva, `kuiva =kuiv= kuju õhk ilma sehen =kuiv õhk ilma sees, st
       ümberringi=
kujume, kuiva, `kuiva =kuivama= `valge `rõõva ollu ällu nõdje pääl kujumen
       =valged rõivad olnud hälli vibul kuivamas= kes tat süü, sedä kujunut
       `leibä =kes teda (seda) sööb, seda kuivanud leiba= saepaku kurdiv
       kujunust peräst sääl = saepakud seisid kuivanust pärast seal=
kukeaeg,-aja,`aiga =aoaeg,varahommik =
kukemari, -marja, -`marja =     kukemarjad=suu sehen kasvave kukemarje ,nii om
       siandse musta = soo sees kasvavad kukemarjad ,need on sellised mustad=
kukeraatsu,-raatsu,-`raatsu=upakile,kukerpalli     =latse    pilluve   kukeraatsu
       =lapsed pilluvad kukerpalli =
kukerkuuti vt kukeraatsu
kukeräädsik,-räädsiku,-`räädsikut =vallatu laps =nii latse olli tillikse
       kukeräädsiku = need lapse olid vallatud=
kukesiiń, -seene, -siint =kukeseen= vrd kanasiiń
kukkame ,kukate.kukka =hüplema =obene kukas=hobune jooksis hüpeldes=latse
       akasive kukkame =lapsed hakkasid hüplema=
kukkume,`kukku kuku=kukkuma(kägu)=ku kesvä pää vällä tuleve ,sis kägu enäp ei
       kuku = kui odra pea väla tuleb ,siis kägu enam ei kuku =
kukur,kukru,kukrut=kukal=jooseb nõnda kippelt, et jala käive kukruss= jookseb
       nii kiiresti,et jalad käivad kuklasse ==
kuld, kulla, kulda 1. =kuld= 2. =kuldne= miul om peris kuld elu =minul on päris
       kuldne elu=
`kuldin(e), `kuldise, `kuldist =kuldne=
kulitama Hls =jalutama
  kullassep =kullasepp=
`kulleme, `kullede, `kulle ~ kulle =kuulama= `kulles =kuulab= kulle mis mea
       `ütle `ende rumalest pääst =kuule, mis mina ütlen oma rumalast peast=
       ku sa-i kulle =kui sa ei kuula= kullege ~ kulleke temä `käsku! =kuulge
       tema käsku!= kullege ma kõnele teil üte ennemus'tetse jutu! =kuulake, ma
       räägin teile ühe ennemuistse jutu!=
`kullemin, `kullemise, `kullemist =kuulamine=
kulu,kulu,kulu = kuivanud hein,kulu=minge lehmil mõtsa kulu kakme = minge
       lehmadele metsa kulu kakkuma =
kulume, kulude, kulu =kuluma= =mis asi liigus sii ka kulus = mis asi     liigub
,      see ka kulub =
kuluteme,kulute,kulute =kulutama =selle lorage kuluted pal`lald oma suud =
       selle jutuga kulutad ainilt oma suud =
kumaki, kumbakide, kumbakit =kumbki=neist ei saa kumakist siia tulijet =neist
       ei saa kumbastki siia tulijat =
kumali =kummuli,ümberkukkunud =kauss om kumali =kauss on kummuli = koorem läits
       kumali =koorem    läks ümber =
kumarteme, kumarte, kumarde =kummardama=ma kumarde siu ehen=ma kummardan sinu
      ees =
kumbas, `kumba, kumbast ~ kumbat =kumb= kumbas kõru pilli aa =kumb kõrv pilli
      ajab= kumbas vanep, kumbass noorep om? =kumb vanem, kumb noorem on=
      kumbast kanikut sea tahat? =kumba (leiva)kannikat sina tahad= kumbat pidi
      ~ kumbat `muudu ma tii? =kumba pidi, kumba moodi ma teen=
 kumel´, kumele, kumelt =kummel=peris kumel om kõllaste äitsnetege =päris
      kummel on kollaste õitega=

kump Hls = kamp =poisi olliv kumpan =poisid olid kambas =
`kumpus, `kumpuse, `kumpust =kompost=
kun =kus=kun kaits ütenimelist talu üittõiste lähüksen olliv =kui kaks
      ühenimelist talu teineteise lähedal oli=
kuna,kuna,kuna =ümar moodustis,kera,krunn,vurrkann=juusse olliv jutikus tett ja
      kunna pant =juuksed olid patsi tehtud ja krunni pandud=poiss veeres nigu
      kuna mäest alla = poiss veeres nagu kera mäest alla =
kuna =millal=
kunema (Trv)= lorutama=mes te sääl kunede=mis te seal lorutate =
kundsep, kundsepa,`kunseppa =keeruline =taarikann om kige kundsep tetä =
      õllekann    on kõige keerulisem teha =
kunig(es), kuniga, kunigat =kuningas=oma silm om kunig(es)= oma silm on
      kuningas =
kuninkes, kuninke, kuninket =kuningas=
kunnigi(l) =kuskil=ma`p näe tat kunnige =ma ei näe teda kusagil=
kunkottel(Krk)=kuskohas=kunkottel sa elat?=kuskohas sa elad ?=
kuńt, kundi, `kunti=kult= kunt taht rohkep süvvä = kult tahtis rohkem süüa =
kunts,kuntsi,`kuntsi=kunst =ta om kuntsimiis ollu = ta on kunstimees olnud =
kuntsak,kuntsku,kuntsakut =keeruline käsitöö =kangaaamine om kuntsak tüü
      =kanga ülespanemine on keeruline asi =
kunslik,kunsliku, ´kunslikku =kunstlik=üits kunslik asi ,mia tast jagu ei saa
      = üks kunstlik asi ,mina temast aru ei saa =
kunstiteme,kustite,kunstide =nõiduma =ta kunstites oma mehe ärä =ta nõidus oma
      mehe ära =
`kuntur, `kunture, `kunturt =kontor=
kupateme, kupate, kupade =kupatama, keetma= seene om ärä kupatet=seened on
      keedetud =
kupp,kupu,`kuppu=kupp =suure sõle nigu kupu ehen = suured sõled nagu kupud ees=
kuper(d)teme Krk =voltima,kuppu laskma =miu veli olli kuperdis, õpas miut kah
      kuperdeme=minu vend oli kupupanija ,õpetas mind ka kuppu panema =
kura,kura,kurat = vasak=sii tare jääs kura kätt = see maja jääb vasakut kätt
      =mõni tege kurapidist kude, es mõista üadpidist tetä= mõni tegi
      vasakutpidi kude, ei osanud parempidi teha=
kurapidi =vastupidi=nii lõnga om kurapidi kerit = need lõngad on vastupidi
      keritud =
kurat, kurati, kuratit =kurat= kuratil =kuradile=
kurb,kurva,`kurba =kurb =temä om kurb oma oleku sehen = ta on kurb =
kurdu Hls Krk = seisu
kurduauk =seisva veega auk=
kurduraha =seisev raha=kurduraha ,sedäei tervite kennigi=seisuraha ,seda ei
      kasuta keegi =
kurduvõti =võti, mis ei ole tarvitusel=
kurek, kurekse, kurekset =jõhvikas=
kuremari, -marja, -`marja =jõhvikas=
kuripäie (Hlm) =pahempidi =ame om kuripäie sel´län=särk on pahupidi seljas =
kuripidi vt kuripäie
kur´g, kure, `kurge =sookurg=
kurre   =kurt=sii om kurres jäänu = see on kurdiks jäänud =sii karre miis
      om kurres jäänu = see kange mees on kurdiks jäänud =
kur´k, kurgi, `kurki =kurk (aedvili)= kurgi om rohilise =kurgid on rohelised =
kurk, kurgu, `kurku =kurk= kurk om mao kül´len, kõri om kopsu kül´len =kurk on
      mao küljes, kõri on kopsu küljes=

`kurtav =seisev=siin põllul om kurtav vesi =siin põllul on seisev vesi =
`kurtje =seisev=
`kurtje lohk =seisva veega lohk=
`kurtme ~ `kurtma, `kurta, kurda =seisma, paigal püsima, lebama= kurt =seisab,
      lebab= kurdi =seisin= kurda vait= ole vait= küll ta kurt olla =küll ta
      kestab kaua)=
`kurtmin(e), kurtmise, kurtmist =(paigal)püsimine=
kuru, kuru, kurut =ahjunurk,kauge kant=tüdriku elliv mõtsakurun = tüdrukud
      elasid metsanurgas =ku sööd levä ärä sis jääs leväkuruke = kui sööd leiva
      ära ,siis jääb leivakannikas=
kus =kus= kus tegije, sääl nägije =kus tegija, seal nägija= kus te saide ta?
      =kus te saite ta? =
kust vt kost =kust= kust te tat `tääde= =kust te teda teate=
`kustigilt =kuskilt=küll ma ole otsin aga kustigilt ei lõvva= küll ma olen
      otsinud aga kuskilt ei leia =temäei mõista raha kustigilt tettä 0 tem ei
      oska raha kuskilt teha =
kutsik, kutsigu ~ kutsiku, kutsikut =kutsikas= mis kutsikun õpit, sedä penin
      piat =mis kutsikana õpitud, sellest penina pead=
kutsk,kutska,kutskat =kutsikas =eila sündüs viis valget kutskat =eile sündis
      viis valget kutsikat =
kutsiratsik, -ratsiku, -ratsikut =sipelgas=ku siibege kutsiratsiku vällä
      tuleve,sis tules vihmä=kui tiibadega sipelgad välja tulevad, siistuleb
      vihma =
`kutśme ~ `kutśma,`kutsu kutsu 1. =kutsuma= kutsu temä `sissi kah =kutsu teda
      sisse ka= kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah =kutsumata oled
      tulnud ja ajamata võid minna ka= 2. =nimetama= Ikemäe suus sedä kutsuts
      =Ikemäe sooks seda nimetatakse= Taagerperä rahvass kutsuv tedä Ikkemäe
      järves =Taagepera rahvas nimetab seda Ikemäe järveks=
kuu, kuu, kuud =kuu= ku `kuuge `eitüss =kui kuu tõttu ehmub= kuust om tulp
      läbi, ilm lää külmäl =kuust on tulp läbi, ilm läheb külmale=
kuuk koogi ´kooki=kook=
kuuk, koogu, `kuuku =kaevukook=
`kuuliluu =kooljaluu (kasvaja)=
`kuulme ~ `kuulma, kuulta, kuule =kuulma= kuule ei oma ennist õigakut =ei kuule
      oma varasemat hüüet= kuulu =kuulnud= kuulmede =kuulmata=
kuul´, kooli, `kuuli =kool= koolin õpati kirjuteme ani sulege =koolis õpetati
      kirjutama hanesulega=
`kuul´me ~ `kuul´ma, koolda, koole =surema= sii lehm om ärä koolu=see lehm on
      ära surnud =
`kuul´`meister, -meistre, -meistert =õpetaja= läits kuul´`meistres =läks
      koolmeistriks=
kuum ,kuuma `kuuma =kuum ,tuline=sõõr läits kuumas ,sii pidi kambre lämmis aame
      =lõõr läks kuumaks,see pidi toa soojaks ajama =
kuumaline,kuumalise, kuumalist Krk =kuum,tuline =sii om kuumaline vesi ,kuumep
      ku sa ihu pääle võid     panna =see on tuline vesi ,kuumem kui sa ihu
      peale võid panna =
`kuulus, `kuulse, `kuulust =kuulus,tuntud =
kuulutse, kuulutse, kuulutset =kuulutus=kuulutse pääl andas täädä =kuulutuse
      peal antakse teada =

kuup, kooba, `kuupa =koobas= `August kaevap `kuupa =August kaevab koobast=
kuur´, koore, kuurt =koor=keväde om paadsipidel kuur´valla = kevadel on pajudel
      koor lahti =
`kuurem, `kuurme,`kuurmet =koorem=koorem =poiss om kuurme otsan 0poiss on
      koorma otsas =
`kuurme ~ `kuurma, `kuuri, koori =koorima= mea kuurse kardule ja kaali ärä puha
      =ma koorisin kartulid ja kaalid ära=
kuus, kuvve, kuut =kuus=ta om kuvve poja emä = ta on kuue poja ema =
kuuś,kuuse,kuust    =kuusk=laanekuustest     lõhute    ka     laudu=laanekuuskedest
      lõigatakse ka laudu=
kuusik, kuusiku, kuusikut =kuusik=miis läits kuusiku viirt müüdä =mees läks
      kuusiku äärt mööda=kun noore kuusiku kasvave teeve karu endel pesä =kus
      noored kuusikud kasvavad, teevad karud endale pesa =
kuusiksiiń,   -seene,   -siint    =kuuseriisikad=kuusikseene    süä   om   jutilise
      =kuuseseened südamed on triibulised=
kuusk, kuuse, kuust =kuusk= kuuse kübene =kuuseokkad= kuustest mõts om
      kuusemõts =kuuskedest mets on kuusemets =
`kuuskine,     `kuuskise,      `kuuskist    =kuusene,      kuusest=majapalgi     om
      kuuskise=majapalgid on kuusest=
kuut´, koodi, `kuuti =koot (viljapeksmiseks)=
kuutam,kuutame,kuutamet=varjualune (teise hoone kõrval)=korvi olliv kuutamen =
      korvid olid varjualuses =
kõbi,kõbi ,kõbi =vilets,armetu,rauk=ma näi ütte kõbi tulemen =ma nägin ühte
      rauka tulemas =
kõbitseme,kõbitse kõbitse     Hls =vaevaliselt tegema,nokitsema =makõbitse siin
      viil = ma nokitsen siin veel =
kõbjas Hlm = kõblas=kõbjas olli kare aruge ,pütsik sellän =kõblas oli kahe
      haruga ja vars järel =
kõbel,kõbla,`kõpla =kõblas =kõbel om peris teräv =kõblas on päris terav=
kõbiseme,kõbiste kõbise 0kahisema =lehe kõbiseve riisuden = lehed kahisevad
      riisudes = vesi joba kõbises ja villi ollive pääl =vesi juba kahises ja
      mullid olid peala =
kõblasteme Hls= kõplama=ma kõblaste kik piindre ärä =ma kõplan kõik peenrad ära
 kõbu (Hls, Trv ,Hel)= rutt,säru,kiirus=tal tetti kõbu taha ,a sis olliv tal ka
      jala all = talle tehti säru taha,aga siis olid tal ka jalad all =
kõbus,kõbuse,kõbust   =elujõuline,reibas,tragi=ütesakümmend     aaste   vana  aõite
      kõbus alle =üheksakümmend aastat vana aga õige tragi alles =
kõdume(a),kõdude,kõdu=kõdunema      =kardulepäälitse     kõduve     kevädes     ärä
      =kartulapealsed    kõdunevad kevadeks ära =
kõder, kõdra, `kõtra =kaun=Türgi pipre kõder pannas viina sisse = Türgi pipra
      kaun pannakse viina sisse=
kõdisteme,kõdiste,kõdiste    =    kõdistama   =poisi    kõditeve    tüdrikid=poisid
      kõdistavad tüdrukuid =rinnun kühä kõdisti a välla es tule=rinnus köha
      kõdistas aga välja ei tulnud =
kõdrasteme,kõdraste,kõtra =Krk = salkuma,
kõdrapää,-pää,-pääd =sasipea
kõdriteme,kõdrite kõdrite Hls = kiiresti käime edasi tagasi=küll kõdrut =küll
      kõndis edasi-tagasi =
kõdrik =kõhn (lahja looma kohta)=kuju ku üits kõdrik =keha on lahja =
kõdruteme Hls =kõtru avama=nänn kõdrut kik erne ärä =vanaema puhastas kõik
      herned kauntest välja =
kõdur,kõdura ,kõdurat =põdur =küll om ksii inime kõduras kjäänu 0küll on see
      inimene põduraks jäänud =

kõdureme Krk = kiduma= luum kõdurep ärä lausa jala pääl = loom kidub ära lausa
      jala pealt=
kõdus,kõdusa,kõdust Pst Hls =kahanev,ebapiisav=liha olev vanal kuul kõdus=liha
      olevat vanal kuul kahanev=
kõetu =kõhetu,kõhn,kuivetu=tüdrik olli nii inetu,jumetu ja kõetu = tüdruk oli
      nii inetu,jumata ja kõhn
kõhame Krk =kahisema=saal akkas kõhame =saal hakkas kahisema =
kõhkam,kõhkame kõhkamet = Krk = hoop 0ta sai selle jutu iist üte kõhkame 0 ta
      sai selle utu eest ühe hoobi =
kõhkam Krk =salakaval=ta olli peris kõhkam oma jutuge = ta oli päris salakaval
      oma   jutuga =
kõhnetu =kõhnavõitu=kõhnetu om sii kel iki lihä luie pääl om viil = kõhnavõitu
      on see kel veidi liha luude peal on veel =
kõhnateme Krk =kõhnaks jääma=nii looma om kevädes nii kõhnaten = need loomad on
      kevadeks kõhnaks jäänud =
kõhr,kõhri `kõhri =kaelapealne kühm =kõhri pääld om obese kaalkatsik kulunu
      =hobuse kaelaapealne kühm on katki kulunud =
kõhre,`kõhre, kõhret =kõhrkude 0latse lutsive kõhret 0 lapsed lutsivad kõhret =
kõhvak, kõhvaku, kõhvakut =aganapuru (mis jäi rehe peksmisest)=
kõhverteme Krk =sügelema,kratsima =mis     ta kõhverdep siin kirpe maha = mis ta
      kratsib siin kirpe maha =
kõhvima Trv = sügama,kratsima= kana kõhvitseve siin =kanad kraabivad siin =
kõiguts Hls = laiskvorst=sii poiss om egävene kõiguts =
`kõikme ~ `kõikma, `kõiku, kõigu =kõikuma=
kõiv,kõjo,kõjo =kask=
kõiguteme,kõigute kõigute =edasi -tagasi liigutama ,kõigutam = ärä kõigute
      kihage = ära kõigu kehaga =
kõivik Trv Hls = kaasik=kõivikun kasuve kõjo =kaasikus kasvavad kased=
kõkuteme ,kõkute, kõkute =kõkutama,naerma ,hirtskama = tüdriku kõkuteve
      =tüdrukud kõkutavad =
kõla,kõla,kõla =kuulujutt =nüid om tühja kõla terve ilm täüs =nüüd on
      kuulujuttu terve ilm täis =
kõlak,kõlaku, kõlakut = kajav hoop =kate      kuiva puuge andas ää kõlaku =kahe
      kuiva puuga antakse hea kajav hoop =
kõlame, kõlade, kõla=kostma,kajama =ku puu vastu lüüd ,sis kõlates= kui puu
      vastu lööd ,siis kajab =
kõlbama,kõlvade, kõlva =kõlbama ,sobima =sii kõlbas egäs kottel = see kõlbas
      igas kohas =
kõlbmede leib,-levä, -leibä =hallitatud leib =
kõle, kõle ,kõlet =külm ,kõle =om ku kõle tuul = on kui külm tuul =
kõlin, kõline, kõlint = heli=linnu tõmbav mõtsan ku üits kõlin = linnud
      laulavad metsas =
kõliseme, kõliste, kõlise =helisema,kõlisema = kõrre kõllatse ja libeve ku
      kõliseve vahest = kõrred kollased ka kuivad kõlisevad vahel =
kõlisteme,kõlistw ,kõlist =helistama,kuulujuttu ajame =kõliste kah vahel =
      helista ka vahel =küll muti kõlisteve külä pääl = küll mutid ajavad küla
      peal kuulujuttu =
`kõlbume, `kõlbude, `kõlbu =kõlbama= mikes ta `kõlbus? =milleks ta kõlbab=
      kudas sa `kõlbusit tõisel sedäsi ütelte? =kuidas sa võisid teisele
      niimoodi ütelda=
kõlbulik, kõlbuliku, `kõlbulikku =kõlblik
kõlgus, `kõlka,kõlgast =väike ehitis =
`kõlka,`kõlka, kõlgast =käsitsi pekstud suvevilja põhk=
kõllane, kõllatse, kõllast =kollane= kõllatse äitsne äitsneve aasa pääl
      =kollased õied õitsevad aasal =
kõllateme, kõllate, kõllate=kollaseks tõmbuma = kase kolleteve mõtsan = kased
      tõmbuvad metsas kollaseks
kõllu,kõllu, kõllut =kollakaspruun hobune
kõlluteme, kõllute, kõllude =kollaseks värvima (taimevärvidega)=
kõlts,kõltsu,`kõltsu =õhuke kord,kirme,kelts =sarve aave kõltsa =sarved ajavad
      õhukest kirmet,tii pääl olli kõlts mahan =tee peal oli veel kelts maas =
kõltsme,`kõltsi,kõltsi=kõlksuma=vankri ratta kõltsive =vankri rattad kõlksuvad=
kõltsuteme,kõltsute, kõltsute = kõlksutama=
kõlvetu,kõlvetu,kõlvetut = nurjatu,rikutud = mia ei salli kõlvetut juttu = ma
      ei salli nurjatut juttu=
kõlu,kõlu,kõlut =silmakae =
kõma,kõma,kõmat =ulakas poiss =vaate kus vana kõma,tulli miut segäme = vaata
      kus ulakas poiss, tuli mind segama =
kõmak, kõmaku, kõmakut = kõva pauk = sedä kõmakut olli tõise külä otsa kuulda =
      seda pauku oli teise küla otsa kuulda =
kõminen =kõminal=
kõmpame,kõmbate,kõmpa = lonkama=ta iki kõmpab edesi=ta ikka lonkab edasi =
kõmps, kõmsi, `kõmpsi =jõud, ramm =sellel om ää kõmps ,sii viil ei sure =
      sellel on hea jõud ,see veel ei sure =
`kõm(p)sme, `kõm(p)si, kõm(p)si=vantsima,aeglaselt astuma=sii vanamiis kõmsp ja
      kõmps = see vanamees vantsis ja vantsis =
kõmu,kõmu, kõmu = ebaselge,imelik hääl,kuulujutt = kõmu kost mõtsa takka =
      imelik hääl kostis metsa tagant =rahva sehen om jälle kõmu =rahva seas on
      jälle kuulujutt =
`kõn(d)me ~ `kõn(d)ma, `kõndi, kõnni =kõndima= kõndin =kõndinud= kõndin kikk
      selle päävä `aiga `mõtsu `müüdä =kõndinud kogu selle päeva aja metsi
      mööda=
kõndsak,kõndsaku, kõndsakut( Krk =praht=mõts olli kik kõndsakut täüs = mets oli
      kõik prahti täis =
kõngerteme, kõngerde,kõngerte( Hls Krk )= lonkama= vanainimese kõngerteve ja
      kõngerteve a edesi ei   läe = vanainimesesd lonkavad ja lonkavad aga
      edasi ei lähe =
kõngerts, kõngertsi, kõngertsit(Krk) = lonkur= om üits kõngerts =on üks lonkur
kõneleme, kõnelte, kõnele =rääkima, kõnelema= kõneli =rääkisin= kõnelnu
      =kõnelnud= kõnelt =kõneldud= kõnelts =räägitakse= kõneles `tõelikut juttu
      =räägib tõsist juttu= ma kõnele sul üte `kohtutüki `vällä =ma räägin
      sulle ühe loo kohtust=
kõnnak,kõnnaku ,kõnnakut =hulkuja=sii miis olli egävene kõnnak 0 see mees oli
      igavene hulkuja =
kõnnus,kõnnuse,kõnnust =hulkur=laits, kes kodun ei püsi om kõnnus = laps, kes
      kodus ei püsi on hulkur =
kõnts,kõntsa ,`kõntsa =mustus=vana tare olli `kõntsa täüs = vana maja oli
      mustust täis =
kõrb,kõrvi,kõrbi = punakaspruun hobune =
`kõrbume, `kõrbude, `kõrbu = kõrbema =süük läits liidil kõrbume =söök läks
      pliidil kõrbema =
kõrd, kõrra, `kõrda =kord=egä õpeteje kurdi peräst katte kõrda jutlust es pea =
      ega õpetaja kurdi pärast kahte korda jutlust ei pidanud =
`kõrdame, kõrrate, `kõrda =kordame=kõrdamine om täädmiste emä= kordamine on
      tarkuse ema =
kõrend, kõrendi, kõrendit= kõhn inimene=sii tüdrik om küll üits kõrend =see
      tüdruk on küll kõhn =
`kõrdine =kordne=katekõrdise lõngage om ää kudade = kahekordse lõngaga on hea
      kududa =
kõrdlat´t, -lati, `latti =ristlatt= kõrdlati `panti `vitsege alumise roovigu
      `külgi =aiateibad (ristlatid) pandi vitstega alumise rooviku külge=
`kõrdline, `kõrdlidse, `kõrdlist =kihiline=
kõre,kõre,kõret =pikk ,sirge=
kõrdmalk, -malga, -`malka =ristlatt=
kõrdusküńd,-künni ,-kündi =korduskünd=keväde tetti kõrduskündi = kevadel tehti
      korduskündi =
`kõrge, `kõrge, `kõrget =kõrge= sellen mõtsatolgun om`kõrge puu =selles
      metsatukas on kõrged puud=
kõrgenteme, kõrgente, kõrgende =liialdama = ta taht egät asja kõrgente = ta
      tahtis igat asja liialdada =
kõrm, kõrmu,`kõrmu(Krk) = kirme=
kõ(o)rgusteme,   kõrguste,   kõrguste  =kerklema,   end   tähtsaks   tegema=mehe
      kõrgusteve kõrtsin = mehed kerklevad kõrtsis =
kõrguti =kõrguse poolest=
kõri, kõri, kõrit =kõri= kõri om `engämise jaoss =kõri on hingamise jaoks=
kõrik, kõriku, kõrikut =muistne pruudiseelik=
kõrratine Hls = kihiline,= kuuk om kõrratine =kook on kihiline =
kõrnits ,kõrnitse, kõrnitset =kõrvits =õrnitsest saas ää salati=kõrvitsast
      saab hea salati =
kõr´s, kõrre, kõrt =kõrs= rüäkõrre om tänavuaaste peenikse =rukki kõrred on
        tänavuaasta peenikesed
`kõrstus =Kristus=
kõru, kõrva, `kõrva =kõrv=miul kõru valutep =mul kõrv valutab =kõrugetassi kõru
      läits katik = kõrvaga tassi kõrv läks katki =
kõrulin(e), kõrulise, kõrulist =kõrvaline, sulane vm, kes elas talus=
kõrutside =kõrvuti=na kõndsive kõrutsi =nad kõndisid kõrvuti =tüdriku olliv
      kõrutside kiige pääl = tüdrukud olid kõrvuti kiige peal =
kõruviisi =kõrvuti latse olli koolipingin kõruviisi 0 lapsed olid koolipingis
      kõrvuti =
`kõrva =kõrvale= mea tii egät tüüd mea ei oija kellekide tüü iist `kõrva =ma
      teen iga tööd, ma ei hoia ühegi töö eest kõrvale (st ei põlga ühtki
      tööd)=
kõrvast =kõrvalt= aga nemä olliv tullu kaits tükki kõrvast =aga nemad olid
      tulnud kaks tükki kõrvalt=leväkõrvast pakuti kah =leivakõrvast pakuti ka
      =
kõrvenik,kõrveniku,kõrvenikku =põlenud mets=mul tulli kõrvenik vasta = mulle
      tuli põlenud mets vastu
kõrveteme, kõrvete, kõrvede =kõrvetama= ma kõrvede kohvi =ma kõrvetan kohvi=
`kõrvi =kõrvu=
kõrvik, kõrviku, kõrvikut =kõrvadega müts= vanast ollive talvel meestel kigel
      kõrviku pähän = vanasti olid talvel meestel kõigil kõrvadega mütsid peas=
kõrvini =kõrvuni= läits ninda kõrvini punases =läks nõnda kõrvuni punaseks=
kõsu,kõsu ,kõsu Pst, Krk = hing=
kõssame,kõssate kõssa =tasa häält tegema,vaikima =ta es kõssa kedäki=ta ei
      lausund midagi =
kõtt, kõtu, kõttu =kõht= apupiim aap kõtu mürräme =hapupiim ajab kõhu seest
      keerama =
kõtuk, kõtukse, kõtukest =kõhuke=latse kõtuk olli tühü =lapse kõht oli tühi =
kõtusteme, kõtuste, kõtuste =pikutama, lamama=mes sa kõtusted sääl,ei viitsi
      midägi tettä? = mis sa lamad seal, ei viitsi midagi teha? =
kõva, kõva, kõvat =kõva= kaits kõvat kivi ääd jahu ei tii =kaks kõva kivi head
      jahu ei tee =
kõval(Trv) = pingule =nüür tulep kõvale tõmmate =nöör tuleb pingule
      tõmmata =
kõvast(i) =kõvasti=poiss om tüdrigust kõvaste sisse võet = poiss on tüdrukust
      kõvasti sisse võetud =
kõver, kõvere, kõvert =kõverat=
kõõruteme,kõõrute kõõrute =laulma heleda häälega =kanase kõõruteve kah = kanad
      teevad ka heledat häält =
käbe, käbe, käbet=ergas =sedä käbet mutikest tää ma ammu = seda ergast mutikest
      tean ma ammu =
käblik, käbliku, käblikut =lepalind=
käbu, käbu, käbut =(kuuse)käbi; (oherdi lusikataoline) ots= käbust
      =kuusekäbist=
käbär, käbäre, käbärt =kähar=
kädsä =villa, niine kera=tiiveeren olli nätä raadikädsä = tee ääres oli näha
      traadikera =
kädisteme,kadiste,kädisde = siutsuma,kädistama = linnu kädisteve puu otsan =
      linnu siutsuvad puu otsas =
kägu, käo, kägu =kägu=
kägru(Krk) = kortsus=rõõva om kägrun kuun =riided on kortsus koos =
kähen = käes= kooliaig om jälle kähen = kooiaeg on jälle käes =
kähku (Trv) = hapuks=supp läits kähku = supp läks hapuks =
kähkuma (Trv) =hapuks minema
kähkupidi (Krk)= kiiremin=tüü tules kähkupidi tettä = töö tuleb kiiremini teha
=
kähmä (Krk) = kobarasse ,kokku=latse olliv kähmän = lapsed olid kobaras koos =
kähr ~ käher, kähri, `kähri =mäger=
käima,käiä,käi = käima = ta taht jala käiä = ta tahtis jala käia=
`käiss,`käisse,käist=käis =ma kääri `käisse üles =ma käärin käised üles =
`käitsme,`käitsmi, `käitsmid(mitm) =jalatsid=nüid om kigel uvve uhke käitsme =
      nüüd on kõigil uued uhked jalatsid =
käkert,käkerdi,käkerdit = saamatu = sii õmbleje om egävene käkerd= see õmbleja
      on igavene saamatu =
käkerdeme ,käkerte, käkerde =halvasti tegema =ta käkerds selle tüü ärä = ta
      tegi selle töö halvasti =
käkisteme (Krk)= hooletult tegema
käkk, käku, käkku =käkk,soperdus ,pahandus=
käkk,käki,`käkki =käkk =
käli ,käli, kälit =vendade abikaasa =sedä kälit tahas küll nätä = seda
      mehevenna naist tahaks küll näha =
kämbän (Krk) = kobaras= poisi olliv kik kämbän = poisid olid kõik kobaras =
kämmäl ,`kämblä,kämmält = pihk = pane kämbläge jahu manu = pane pihuga jahu
      juurde
kändlik, kändliku, kändlikut =kännune= nii lagendiku om kändliku = need
      lagendikud on kännused =
känerik,känerig(ku ,känerig(k)ut (Hls)= okslik=küll om känerik puu =küll on
      okslik puu =
`kängu =väiksekst= sii laits om küll `kängu jäänu =see laps on küll väikseks
      jäänud =
känkäme,kängate, känkä (Hls,Krk) = surema=ta känkä varsi ärä =ta sureb varsti
      ära =
känts,käntsu, `käntsu=suur tükk= sii olli ää känts lihä = see oli suur tükk
      liha =
känd(t)sak ,känd(t)saku ,känd(t)sakut=suur tükk=egäüits sai ää känd(t)säku
      leibä kah manu = igaüks sai suure tüki leiba ka juurde =
käokaldsa =nurmenukud=
käokengä =(sinised) käokingad=
käokübär, -kübäre, -kübärt =(suureõieline) kellukas=
käorügä, -rüä, -rügä =karusammal (kasvab kividel ja mätastel)=
käperteme, käperte, käperde =kobama, kompama=poiss käpert tüdrikut = poiss
      kobas tüdrukut =
käpisteme, käpiste, käpiste =näpistama=
käpme(a),`käppi, käpi =käppima =jätä `käpmine järgi =jäta käperdamine järgi =
käpp, käpä, käppä =käpp= käpage =käpaga=kass om nellä käpage = kass on nelja
      käpaga=
käppäme, käpäte, käppä =näppama=
käpäkil=käpakil Laits om käpäkil =laps on käpakil =
käputeme,käpute,käpute= roomama= ta käput(e)s sääl kardulepõllul ja korgas
      karduleid=ta roomas seal kartulipõllul ja korjas kartulaid =
`kärblisesiiń, -seene, -siint =kärbseseen=
kärbis,kärbise, kärbist =heinakuivatus puud = ein olli kärbiste pääle pant=
      hein oli kuivatuspuude peale pandud =
kärbän, kärbäse, kärbäst =krobeline =puu olliv kuurin kärbäse = puud olid
      kuuris krobelised=
käratus,kärätuse, kärätust(Trv)=kärgatus=kärätus kost kaugele=kärgatus kostis
      kaugele =
kär´g, käre, `kär´ge =kärg=käre olliv mesipuu pääl =kärjed olid mesipuude peal
=
kärk =kärp=
kär´k =kirvetera varrepoolne nurk=
`kärkme,`kärki,kärgi =pahandama = emäk muudku kärk = võõrasema muudkui pahandas
käsen, käsnä, `käsnä =käsn=käsnä om käte pääl =käsnad on käte peal =
käsi, käe, kätt =käsi= ma lää tühjä käsi =ma lähen tühjade kätega =
käsik,käsi(g)ku ,käsi(g)kut =käskjalg=
käsitse =käsitsi=ta mõsk kik mõsu käsitse = ta pesi kõik pesu käsitsi =
käsk, käsu, `käsku =käsk=käsu om ant= käsud on antud =
`käśkje, `käśkje, `käśkjet =käskija=
`käśkme ~ `käśkmä, `käśke ~ kästä, käse =käskima= ta es lase end `kästä=ta ei
      lasknud ennast käskida =
käuräm,käürämi,käürämit = suur tükk (võid)=lavval om käuräm võid = laual on
      suur tükk võid =
kääntme~käändmä,kään(d)tä, `käänä =nuka tagant tule ärä kääntä = nurga tagant
      tuleb ära    käänata =
`käär´me ~ `käär´mä, `kääri, kääri =käärima= ma `käärdsi `kanga ärä =ma
      käärisin kanga ära=
käärkammer,-`kambre, -kammert =käärkamber
käänispääväits,-väitsä -`väitsä = käänispeanuga
`käüme ~ `käümä, kävvä, käü =käima= ma käüsi minijel käümän =ma käisin minija
      pool külas=
käüs, `käüse, käüst =varrukas= `käüse =varrukad= sii ame om käüsteta=see särk
      on käisteta =
`köider =haiglane kidur olend=
`köijäm vt `köider
kör´t, kördi, `kör´ti =seelik= ma puserde kördi ännäst vii vällä = ma väänasin
      seelikust vee välja =
köögun= kummargil,kühmus=lehmä olliv nurme pääl köögun = lehmad olid nurme peal
      kühmus =
köömel, `küümle, köömelt =köömen= köömeltege =köömnetega=küümletii om ravitii
      =köömnetee on tavitee =
köüd´s, köüdse, köüst =köis=vallajäänu kövveotsa juussiv vankri perän =lahti-
      tulnud köieotsad jooksid vankri järel =
`köütme ~ `köütmä, `köütä, köüdä =siduma=
küben, kübene, kübent =kübe; (kuuse, männi) okas= kübene puu =okaspuu=
kübik, kübiku, kübikut =kübemeke=
kübenek=pisut,veidi,natuke=
kübär, kübare, kübärt =kübar, müts=
küdi, küdi, küdit =mehevend=
küdsä=küpse =nii marja om küdsä = need marjad on küpsed =
küdsäme, küdsäde, küdsä =küpsema= `kütsi =küpses= ma sei kaits küdsänut kardult
      ärä (~ kaits keenu kardult) =ma sõin kaks küpsenud kartulit ära (kaks
      keenud kartulit)=
küdsäteme, küdsäte, küdsäde =küpsetama= emä küdsätes puulbe kuuki =ema küpsetas
      laupäeval kooki =
kühä, kühä, kühät =köha= kühä om kuri akkaje `aigus =köha on kuri nakkushaigus=
kül´g, kül´le, `kül´ge =külg= kül'len =küljes=
külgiakkav =nakkav = sii tõbi om külgiakkav =see haigus on nakkav =
küliti =küljeli=peni olli küliti usse ehen =koer oli küljeli ukse ees =
küll =küll= küll mea `ot´se teid =küll mina otsisin teid= küll saas siit pal´lu
      `linnu tetä kivedest =küll saaks siit palju linnu teha kividest=
kül´lealune,- aluse,-alust = voodi ,ase =kül´lealune kott olli vaja ärä vahete
      = aseme kott oli vaja ära vahetada =
kül´lekont ,-kondi ,-konti =küljeluu,ribi=
kül´lelämiteje ,-lämiteje,-lämitejet =küljesoojendaja=vanapoisil es ole kül´le-
      lämitejet =vanapoisil ei olnud küljesoojendajat =
kül´lerätt,-räti,-rätti =puusapõll =
kül´m, kül´mä, `kül´mä =külm, külmus= kül´m kördi `karda tõmmanu, lääp ku
      kõginen =külm (on) seeliku kõvaks tõmmanud, läheb kõginal=
kül´mkammer =külmtuba (mida ei köetud)=
`kül´mme ~ `kül´mmä, `kül´mä, kül´mä =külmama=
külä, külä, külät =küla= külä `pernan läits `müüdä tõise talult =küla perenaine
      läks mööda teise talust= külä kubjas tullu läve ette talul =küla kubjas
      tulnud läve ette tallu=
küläkaker =külaleib, külakost=ka said küläkäkert kah? =kas said külakosti ka? =
küläti =külade kaupa=
külü =külv=
külüje =külvaja=
külüme, `külvä, külvä =külvama= peremiis läits rügä külüme = peremees läks
      rukist külima =
külima,külväte,külvä =
kümme, `kümne, kümme(n)t =kümme= `küündlepäeväst kümme künnüpäeväs
      =küünlapäevast kümme (nädalat) künnipäevani=
`kümnentik =kümnendik=
`kündje, `kündje, `kündjet =kündja=
`kündme, kündä, künnä =kündma= põld künnet(s) sügüse =põld küntakse sügisel =
küsüme, küstä, küsü =küsima= ma `tahtsi tede käest tiid küstä =ma tahtsin
      teilt teed küsida=
`kütme ~ `kütmä, `küttä, kütä =kütma = selle jutu pääle kütets kere kuumas
      =selle jutu peale antakse tappa =ahi om vaja ärä küttä = ahi on vaja ära
      kütta =
kütsü, kütsü, kütsüt =küps= leib om kütsü =leib on küps=
kütüs, kütüse, kütüst =kütis, kütisemaa= ku neit kütüses `panti =kui neid
      kütiseks pandi= kütüse `palliv paar-kolm `päevä =kütised põlesid paar-
      kolm päeva=
küüd´s, küüdse, küüst =küüs= mardiküüdse külmeteve =mardi küüned külmetavad =
küünäl, `küündle ~`küüntle, küünält =küünal=küündle panti jõulus kuuse
      otsa=küünlad pandi jõuluks kuuse otsa =
küünar,küünra,küünart =mõõtühik =mitu küünart sedä rõõvast om =mitu küünart
      (küünarvarres -käelabani ) seda riiet on
küür, küürü, küürt =küür=
laan, laane, laant =laas,põlismets = laanen om ää uigate =laaanes on hea
      hõigata =
laań, laani, `laani =plaan=tetti uusi laane= tehti uusi plaane =
laanelill´, -lilli, `lilli =valged ülased=
laaś, laasi, `laasi =klaas=laasi om kik puhtas mõst=klaasid on kõik puhtaks
      pestud =
laasissep =klaassepp=laasissepä lõikave akendel laase=klaasisepad lõikavad
      akendel klaase =
`laaster =plaaster=mul om laasterd(t)vaja = mul on plaastrit vaja =
laat, laada, `laata =laat=
laat´, laadi, `laati =plaat=
laatsateme,laatsate,laatsate =kukkuma=ma laatsate maha = ma kukkusin maha =
labane =labane, ühetaoline (kangast)=labane kanga kuut(a)s kate tallalavvage
      =labane kangas kootakse kahe tallalauaga =labatse koege kangas =labase
      koega kangas =
laberik, laberiku, laberikut =lapergune=sii nõu om laberik =see nõu on laper-
      gune =
labrat´s ,labrat´si labrat´sit = lobiseja =
lade, lademe, lademet =lade, kiht=
ladu, ladva, `latva =latv= ladvan =ladvas= `latve =latvade= ladupidi katuss ei
      `kurtvet `kuigi kava =latvapidi katus ei püsivat kuigi kaua=
ladvik, ladviku, ladvikut =terava ladvaga=
laentik,laentiku,laentikut =vihmavalang=sääntest laentikku pole ma kavva nännu
      = sellist vihmahoogu pole ma kaua näinud =
laev, laeva, `laeva laev tulep sademes =laev tuleb sadamasse= `laeva kisk
      `merre =laeva kisub merre=
lagame, lagade, laga =plagama=poisi pannive lagame =poisid panid plagaa =
lagasteme,lagaste,lagaste = lagastama= pidulise olliv(e) kik ärä lagasten=
      pidulised olid kõik ära lagastanud=
lage, lage, laget =lage= sii mõts om lage (lakkes(Krk))tettü =see mets on
      lagedaks tehtud =
lagendik, lagendiku, lagendikut =lagendikku= lagendikit =lagendikke=
lah =las= lah mu är kõnelte =lase mind ära rääkida= lah-na olla =las nad olla=
lahi ~ lahe ~ laih, lahja, `lahja =lahja,taine=küll olli ää sii lahi lihä =küll
      oli hea see taine liha=
lahe, lahe, lahet 1. =lõhe= lahe tuli kuiva puijest =lõhe tuli kuivadest
      puudest= 2. =lahe, lahtine= me olem puha lahe `kopsege ja `terve
   `rindege =me oleme kõik lahedate kopsudega ja tervete rindadega
   (st tugevate kopsudega)
lahink, lahinku, lahinkut =lahing=
`lahke, `lahke, `lahket =lahke= `lahke suu annap sõpru =lahke suu (st sõbralik
      jutt) annab sõpru=
`lahkume, `lahkude, `lahku =lahkuma=lahkuden ollive kigel pisäre silman=
      =lahkudes olid kõigil pisarad silmas =
laiat ,laiati laiatit = aiamulk
laialti =laiali= kuut linätse kanga olliv lumel laialti = kootud linased kangad
      olid lumel laiali =
laidus,laiduse,laidust = =laitus=sii laits olli küll laiduse ärä tiinin = see
      laps oli küll laituse ära teeninud =
laine, `laine, lainet =laine= lained(t)ege tulli ka jäärüsä randa =lainetega
      tuli ka jäärüsa randa =
lainenteme, lainente, lainende =lainetama=järve pääl lainendeve suure laine =
      järve peal lainetavad suured lained =
lait´s ~ laits, latse, last =laps= laits o kerge rada `õp´me =laps on kerge
      rada õppima (st õpib kergesti halbu harjumusi)= laits rüük´ kõttu =laps
      karjub kõhuvalu pärast=
lajat, lajati, lajatit =äratõstetav värav = tõsta lajat iist ärä = tõsta värat
      eest ära =
lakś, laksu, `laksu =plaks=
laksuteme, laksute, laksute =plaksutama=selle luu pääle laksutedi äste =selle
      loo peale plaksutati hästi=
lamema, lamede, lame =lauguma, lamendama = kangas om vaja lames rulli =kangas
      on vaja lauguma rullida =
lammas, `lamba, lammast =lambad= `lambase =lambad= lammas akkas kevädelt
      `villa `aama =lammas hakkab kevadel villa ajama=`lamba tullive undi taga
      `väl´lä =lambad tulid hundi järel välja=lammaste `aidu =lambaaedik=
lammusteme, lammuste, lammuste =purustama=
lańk, langu, lanku =plank=tääde olli langu pääle pant =teade oli plangu peale
      pandud =
lank,langi,`lanki = raielank =mõtsan om pirle pal´lu lan´ke =metsas on praegu
      palju raielanke =
lańkaid ~ lankaid, -aia, -aida =plankaed, laudadest aed=tare ümmer om lankaid
      =maja ümber on plankaed =
lantsik, lantsiku, lantsikut = pikk vits =luumi aeti lantsikuge =loomi aeti
      vitsaga
lantsiteme,lantsite,lantsite =taguma,vitsutama=ma taht sedä lehmä kohe lantsite
      =ma tahtsin sedä lehma kohe vitsaga lüüa=
`laoteme, `laote, `laode =laotama= laodide =laotati=sul om vaja sõnik ärä laote
      =sul on vaja sõnnik ära laotada =
lap(p)i, lapi, `lappit=labidas=lapige om ää maad kajude =labidaga on hea maad
      kaevata =ärä võta suurt lap(p)it =ära võta suurt labidat=
lapline=laiguline =soldanil ollive laplise rõõva =sõduritel olid lapilised
      riided =
larasteme,laraste,laraste =laristama =permiis olli talu maha larasten =peremees
      oli talu maha laristanud=
larbe,`larpe,larbet=kört =sedä larbet anti sigädel =seda körti anti sigadele =
lariste(i)je,laristeje,laristejet =laristaja,raiskaja=laristejest tüdrikust es
      saa ääd pernaist =laristajast tüdrukust ei saanud head perenaist =
larmitseme,larmitse,larmitse(Hls,Krk) =lärmitsema =mehe larmitseve poe man
      =mehed lärmitsevad poe juure =
larpme(a),larpi,larbi =lürpima,isukalt sööma=ta ist lavva manu larpme = ta
      istus laua juurde lürpima =
lartam,lartame,lartamet =lobiseja =küll om iki lartam = küll on ikka lobiseja =
lartame,lardate, larta =lobisema,latrama =ta taht kogu sii aig lardate =ta
      tahtis kogu see aega ladrata =
lartska,lartska,lartskat(Krk) =priiskaja =lartska miis =priiskaja mees =
lartskame,lartsate,lartsa =priiskama =pääle naese surma akas miis lartskame
      =peale naise surma hakkas mees priiskama =
las =las= vt lah =las mu `vällä arvade =lase mind välja arvutada= las-na `kasva
      =las nad kasvada=
`laskme ~ `laskma, `laske ~ lasta, lase =laskma= lask =laseb= las'k =laskis=
      `laśsev =(nad) lasksid= lase mu ärä jahvate `ende kot't =lase mul ära
      jahvatada oma kott, st las ma kõnelen enne oma jutu=
laśs,lassi,`lassi =laudadest ümmargune kinnine puupütt=võta lassige piimä kah
      üten =võta nõuga piima kah kaasa=
last, lastu, `lastu =laast=laste lõikame =laaste lõikama =
lastukatus =laastukatus=taren om lastukatus pääl =laastukatus on majal peal =
later,`latre,latert = hobuselater = `latren olliv ää einä = latris olid head
      heinad =
latern ,laterna ,laternat = latern =
latsek, latseke, latsekest =lapsuke= latsekse =lapsukesed=
latiklill = varsakabi=latiklille äitsnev latiku kudamise aigu = varsakabjad
      õitsevad latika kudemise ajal =
latsekoda, latsekoja, latsekoda = emakas
latsepõli,latsepõlve, `latsepõlve = lapsepõli
lat`t lati, lat´ti = mütsisirm (Krk, Hls)poisil olli latige müts =poisil oli
      sirmiga müts =
lattiiń, -tiini, -`tiini =plaatina=
`latvame, ladvate, `latva =heina latvu pidi, st liiga kõrgelt niitma=
lauba,lauba, laubat = laupäev =kambre mõskmine olli laubane tüü = tubade
      pesemine oli laupäevane töö =
laud, lavva, `lauda =laud=`pere ist lavva man ja sei = pere istus laua juures
      ja sõi =
laudine = laudne (Hls)sohu tetti laudine tii = soosse tehti laune tee =
laug, lau, laugu =silmalaug, viljalaug =ta lask silmälau luujä = ta jäi magama
=
laugas ,lauka ,laugast = laugas=suu olli laukid täüs = soo oli laukaid täis =
laukapäälsid=laukapäälsed
laugats, laugatse, laugatset =laugas=
laugatsine = laukaline (Krk)
lausilin =lausk (Hls)
`laulje, `laulje, `lauljet =laulja=
`laulme ~ `laulma, laulta, laula =laulma=
laul, laulu, `laulu =laul=laits lask laulu valla = laps laskis laulu valla =
`lausume, lausta, lausu =lausuma= es lausu `musta egä `valget =ei lausu
       musta ega valget =
laut, lauda, `lauta =laut= laut `pal´le põhjani maha =laut põles maani maha=
lautsik = kõhn loom Krk)
lautsik = vt.lavats
lavask,lavaski,lavaskit = lava (Krk),lavaski pääl om ää `tansi=lava peal on
      hea tantsida =
laver, lavere, lavert =klaver=ma panni nuudi laveri pääle = ma panin noodid
      klaveri peale =
leeberteme,leeberte, leeberde=liipama=vanamiis leeberts edesi(Hls) = vanamees
      liipas edasi =
leeduk(e)_jäneseke (Hlm)
leede,leede, leedet =pehme liivamaa = leete pääl kasvive suure kardule = pehme
      liivamaa peal kasvasid suured kartulad =
leedujänes =valgejänes (Hls)
leegilat´s, -latsi, -`latsi =pleekimisplats=
leegu(s)teme,leegu(s)te, leeguste =jooksma (Krk)
leekam, leekami,leekamit =ringijooksja tüdruk=leekam pani leeku = tüdruk
      jooksis ära =
leeme(n)deme ,leeme(n)te, leeme(n)te =higist leemendama =
leepäme, leepäde,leepä =liipama (Krk)
leesik, leesiku, leesikut =leesikas=leesikutii om ää põierohi = leesikatee on
      hea põierohi =
lehek, lehekse, lehekset =leheke= lehekse akkav joba puiest pudeneme =lehekesed
      hakkavad juba puudest pudenema=
lehm, lehmä, `lehmä =lehm= lehm om kodu tullu =lehm on lüpsma tulnud=
`lehmine =lehm-= `lehmine vasik =lehmvasik=
lehmämokk, -moka, -mokka =huulhein= vt ka eläjemokk, mokalil´l
leht, lehe, lehte =leht= lehe vajusiv `lonti kuumage =lehed vajusid kuumaga
      longu=
      `
leht(i)me,leht(i)de ,lehti = lehte minema =keväde puu lehtive = kevadel puud
      lähevad lehte =
lehtkübär, -kübäre, -kübärt =kaabu=
lehv ,lehvi, `lehvi = tutipael=juusse olliv lehvige kinni punut = juuksed olid
      patsipaelaga kinni punutud =
`lehvme ~ `lehvmä, `lehvi, lehvi =lehvima=lipu lehvive tuule kähen = lipud
      lehvivad tuule käes =
leib, levä, `leibä =leib= leib om kütsü =leib on küps= levä `taigen

`leidmä vt `löüdme
leier,leieri leiert =loor = noorikul panti leier pähä = noorikul pandi loor
      pähe =
`leinäme, leinäte, `leinä =leinama=
leit,leidi, leiti`=kleit =
leitsa(ä)k ,leitsa(ä)ku leitsa(ä)kut = kuum õhk = sann olli leitsäkut täüs =
      saun oli kuuma õhku täis =
lekissep =plekksepp=
lek´k, leki, lekki =plekk=
lemmel, lemle, lemmelt =kübe= lemmel putuss maha kangast kudaden =kübe kukub
      maha kangast kududes=
lend, lennü, `lendü =lend, lendamine= ma lassi lennüst ta maha =ma lasin
     lennust ta maha=
`lendäme, lennäte, `lendä =lendama= sügüse lendäv(e) linnu lõunas = sügise
      lendavad linnud lõunasse =
lendvä,lendvä,lendvät = valuhoog = lendvä lei rindu = valuhoog lõi rindu =
leok,leokse, leokset vt lõok
`leoteme, `leote, `leode =leotama=mõsu tahas leote = pesu tahab leotada =
lepik, lepiku, lepikut =lepik=lepikun kasuve lepikseene =lepikus kasvavad
      lepaseened =
lepiksiiń, -seene, siint =lepaseen (pruunid, piimased, mõrud)=
`lep´me ~ `lep´mä, `leppü ~ `leppi, lepü~lepi=leppima= me võis ärä leppi = me
      võiks ära leppida =
lepne, lepse, lepset =soe (Krk, Hls)
leppine =lepapuust tehtud =sanna sein olli leppine = sauna sein oli lepapuust =
lepsne =vt lepne
lepp, lepä, leppä =lepp= leppest =leppadest= lepä `äitsnes =lepad õitsevad=
leppine, leppise, leppist =lepane=
lesk, lese, `leske mea olli nende man lesen =mina olin nende juures
      lesknaisena=
lestuk,lestuki ,lestukit = liistak (Trv,Krk)
leväne, levätse, leväst =leivane= tonń om leväne = leivanõu on leivane =
leväurb, -urva, -`urba =pikk ja peenike lepaurb=
leväpäts, -pätsi, -`pätsi =leivapäts= madal uss olli ahjul,leväpäts es mahu
       sisse(Trv) = ahjul oli madal uks,leivapäts ei mahtunud sisse
levätegu ,-teo, -tegu =leivategu= mõni kaits nädält levätegu vana,mia tei iki
      egä nädäl teokse = mõni kaks nädalat leivategu vana, mina tegin ikka iga
      nädal väikse teokse=
libasteme, libaste, libaste 1.=libisema= 2.=meelitama= lusk libastes maha =
       lusikas libises maha (Hel)
libasteme, libaste, libaste = 1. kergelt niitma = ma libaste selle suuveere
      viil üle = ma niidan selle sooveere veel kergelt üle (Krk)= 2.kergelt
      pesema,pühkima =illä sai alle põrmand mõst, nüid ma libaste vähä üle =
      hiljuti sai alles põrand pestud, nüüd ma pesen (pühin) kergelt üle(Krk)=
libasteme, libaste,libaste = 1.libedaks tegema,saviga üle määrima = üüvlek taht
       viil üle vähä libaste = höövel tahtis veel natuke saviga üle määrimist,
       libedaks tegemist (Krk)0nurm taht üle libiste = nurm tahtis tasaseks
      siluda =
libev, libeve, libevet =libe= nii tiise om libeve = need teed on libedad (Krk)
libevek,libevekse ,libevest =libedake, siledake= sii rõõvatükk om küll ää
      libevek = see riidetükk on küll hea libedavõitu=
libel, `liblu, liplu =lible,lõik ,viil= lõigu lihä liblusse ja pane panni
      pääle (Trv)= lõigu liha viiludeks ja pane panni pääle =
libiseme, libiste, libise = värisema tuule käes = libisi nõndagu aavaleht(Hls)
=
        värises nii kui haavaleht = puu lehe libisev tuule kähen(Krk) =
      puu lehed värisevad tuule käes =
libisteme, libiste ,libiste =lipitsema = temä libist egäüte ehen (Hls)= tema
         lipitses igaühe ees
liblik, libligu , liblikut = liblikas = ku keväde kirivest libligut näed
      kigepäält tulep ilus suvi(Krk) = kui kevadel näed kirjut liblikat,tuleb
      ilus suvi=
lidume ,lidude, lidu = kiiresti jooksma = sõs ma lidusi kähku läbi suu (Trv)=
      siis ma jooksin ruttu läbi soo=
lidisteme ,lidiste ,lidiste = kiiresti rääkima ,tagaselja rääkima = küll nüid
      lidistap = küll nüüd räägib kiiresti (Trv)= lidistes iki oma keelege
      tõist tagasellä(Krk) = rääkis ikka teist selja taga=
lig(k)e =ligane,märg = ärä sedä obest väege aa, sii lääb ruttu
      ligese(Hel) = ära seda hobust väga aja ,see läheb ruttu märjaks = sai
      lõhut, ku
         pää olli like otsan(Krk) = sai lõhutud nii ,et pea oli märg otsas=
ligeneme, ligente, ligene =liguneda= tuhal pane kiibä vett pääle,lase üits päe
      ligente, sõs ligines vägi vällä = tuhal pane keeva vett peale ,lase üks
      päev liguneda ,siis liguneb vägi välja =
ligikorda =ligikaudu,peaaegu= ligikõrda täis sai nüssik piimä( Trv) =lüpsik
      sai piima peaaegu täis = ligikõrda puul tuupi =ligikaudu pool      toopi=
ligu, leo, ligu =(lina)ligu= lina tuleve leost vällä(Trv) = linad tulevad
      leost välja
ligi = juurde, kaasa, lähemal = ta es lase ligigi(Trv) = ta ei lasknud juurde
       = temäl panti leibä ligi ~ manu (Hls) = temal pandi leiba kaasa = laits
       läits esäge ligi ~ manu (Krk)= laps läks isaga kaasa= mis sa ligi
      tükid(Krk)= mis sa lähedale tükid=
ligistig( k)u =lähedal = makave üitstõise ligistigu (Trv)= magavad üksteise
      ligistikku =na kainus ligistiku istsive üittõistele(Hls) = noh küllalt
      ligistikku istusid ükteistele me eläm ligistiku ,tõine tõispuul tiid
      (Krk)= me elame ligistikku , teine teispool teed=
liha, liha, lihat =liha= liha om `suitskumen =liha on suitsumas=
      liha särveteme =liha (pannil) praadima= kus liha küdsäs ,sääl rasu silgus
      = kus liha küpseb , sääl rasv tilgub (Hel)=
lihaheide =vastlapäev=lihaheitel keedets(e) siajalgu , sis minnäs lingu
      laskme(Hls) = vastlapäeval keedetakse seajalgu ja siis minnakse liugu
      laskma=
lihave(a), lihave, lihavet =lihav= lihava lehe = lihavad lehed
lihane =lihav,lopsakas = nii lehe om nii lihatse(Trv) = need lehed on nii
      lopsakad
lihtaid = aiatüüp = lihtaid sai vitsaid ,sedä pallu es tetä, kana egä kennnigi
        läbi es lähä (Trv)= lihtaed sai vitsaed , seda palju ei tehtud , kana
      ega keegi ei läinud läbi=
lihtlabane, lihtlabatse, lihtlabast =lihtne= nii om lihtlabatse `tüüse =need on
      lihtsad tööd=
lihvateme, lihvate , lihva = 1.libisema = jalg lihvati, lätsi kõtuli maha(Trv)
      = jalg libisesläksin kõhuli maha=2. mööda vilksatama = ärä
      lihvat, es näe ka mitte(Krk) = vilksatas mööda, ei näinud ka mitte =
lihverts, lihvertsi,lihvertsit =liiderdaja (Hls)
liiane =liigne =sii üleliiane asi, mis enämp vaie ei ole(Hls) = see üleliigne
      asi mida enam vaja ei ole =
liiassilm = koht, kus veskitammilt vesi alla jookseb = liiassilmäst juusk vesi
       alla(Pst)= veskitammilt jooksis vesi alla=
liibak(as),liibak(g)u, liibak(g)ut =lombakas = sa olet peris liibak, liipat
      pääle,viat kinsu perän(Krk) = sa päris lombakas inimene , lonkad pealegi
      ja vead kintsu järel =
lii,lii liid =klii
`liide =kliid= vaesepel aal käüs levätegu iki üten liidege = leivategu käis
       ikka koos kliidega(Krk)
liiderik ,liiderigu,liiderigut = liiderlik =liiderik olli iki seante, kes
       kelmi tükkä tei( Hel) =liiderlik oli ikka selline, kes kelmi tükke tegi=
liige, liikme, liiget ~ liigent =liiges=mu liikme kik valuteve = mu liikmed
      kõik valutavad =
liiguteme,liigute, liigute = liigutama =liigute end raasike =liiguta end veidi=
`liikme ~ `liikma, `liiku, liigu =liikuma=laits taht(s) liiku = laps tahtis
      liikuda =
liimik, liimiku, liimikut =vihmauss= pääle vihmä om liimiku tii pääl = peale
        vihma on vihmaussid tee peal (Hls)
liin, liina, `liina)Hel ) =linn=
liipame, liibate, `liipa =lonkama,jalgu järgi vedama =ta liibas jalgu perän =
      ta vedas jalgu järel =
liips, liipsu, liipsu =lõik(Pst)=lõika siit üit liips =lõika siit üks lõik =
`liister, `liistre, `liistert =kliister=
`liiter, `liitre, `liitert =liiter=mitu liitert lehm piimä and?=mitu liitrit
      lehm piima andis? =
liivateme, liivate, liivade =liivatama ,liivaga nõusid valgeks küürima=liivate
      poti ja pa´a ärä = küüri potid ja pajad puhtaks=
like, like, liket =märg= likes =märjaks= likit ~ likkit like `rõõva
      =märjad rõivad= likest peräst ei tohi tuule kätte minnä =märjana ei tohi
      tuule kätte minna=
likeline =märjavõitu=
lillak, lillaku, lillakut =lillakas e lillakmari=
limasteme, limastede, limaste = poisse meelitama,lipitsema=külllimastes poisi
      ümmer = küll lipitses poisi ümber =
limätseme,limätsede limätse = lipitsema (Krk)
limbe, limbe, limbet =libe=tii olli nõnda limbe ,et mia käändsi    pikali = tee
      oli nii libe ,et ma kukkusin pikali =
limpka =liiderlik (Pst)= sii üits limpka miis ole = see üks liiderlik mees
       on(Pst)
limp, limbi, `limpi =klimp= mede kodun tetti tihtilugu limbisuppi(Krk)= = meie
      kodus tehti tihtilugu klimbisuppi=
lina, lina, linat =lina(taim)= lina akkap kujume =lina hakkab kuivama=
      lina saa ma kakku =lina saan ma katkuda= lina tulev libeves `raatsi ja
      `valmi `köütä =linad tuleb libedaks raatsida ja valmis siduda=
linaseemel´, -`siimle, -seemelt =linaseeme=
lind, linnu, `lindu =lind= `lindel =lindudel, lindudele=
lingu = liugu (Hls,Krk)
linksuteme ,linksutede linksute = õgima (Hls)
linn, linna, `linna =linn= oli linnal =oli linnas= `linnen =linnades=
linume, linude,linu = nuruma (Hls)
linnuk, linnukse, linnukset =linnuke= linnuksit =linnukesi
lipe, lipe, lipet =leeliseline vesi,kaselehe leotis =lippege mõst mõsu =
      kaselehe leotisega pesti pesu =
lipe ,lippe, lipet= helves (Hls,Hlm)
lipen, `lipne, lipent vt lipe
`lipnek =libleke=
liriseme,lirisde,lirise = 1.välja lobisema = pia suu kinni, et sa ärä ei
      lirise(Krk) = peas suu kinni, et sa ära ei lobise =
      2.klirisema = nii laasi liriseve = need klaasid klirisevad =
lirga´ts,lirgatsi,`lirgatsit = edvistaja = sii om üits lirga`ts tüdrik(Trv) =
      see on üks edvistaja tüdruk =
`lirkäme ,lirkäde,`lirkä = logelema = ärä `lirkä tüü man = ära logele töö
      juures(Pst)=
lirk(k)a ,lirka,lirkat = edvistaja = ta üits lirka om(Pst) = ta üks edvistaja
      on =
`lirku laskme   = logelema = sii üits `lirku laskmise päe om (Krk) = see üks
      laisklemise päev on =
`lirtam, lirtami ,`lirtamit =1. hulkuja tüdruk = om küll üits `lirtam, egäl
      poole taht minnä (Pst) = on küll üks hulkuja tüdruk, igale poole tahtis
      minna =
lirts, lirdsu, `lirtsu = väike sorts = ta sai lirdsu viinä (Hls) = ta sai
      väikse sortsu viina =
lirt, lirdi,`lirti =loba = ma tulli `lirti lüümä = ma tulin lobisema =
`lirtäme, lirtäde,`lirtä = 1. edvistama, tühja juttu ajama = muti lirtäve müüdä
      külä = mutid ajavad küla peal tühja juttu =
      2.edasi-tagasi jooksma = mes sa iki `lirtad (Krk) = mis sa ikka jooksed
      edasi tagasi =
lirtsik, lirtsiku, lirtsikut   = pehme = like maa pääl kasunu kardule om peris
      lirtsiku(Krk) = märja maa peal kasvanud kartulad on päris pehmed =
liud, livva, `liuda = kauss = temä pan`ds liuva lavva pääl(Hls) = tema pani
      kausi laua peale =
liug, liugu, `liugu = poisikse laseve liugu = poisikesed lasevad liugu(Trv) =
liugents~liugerts = hõre vili = sii om siande liugent(Hls) = see on selline
      hõre vili =
liusak(as) = kaldu = sii katus om õige liusak(Hls) = see katus on päris kaldu =
loaligult = vabalt (Trv)
loalik, loaligu, `loalikku = vaba (Trv)
loalt = 1.vabalt = sis saad loalt kõnelde (Krk)= siis saad vabalt rääkida =
      2.rohkelt = neli versta om sinna loalt( Trv)= neli versta on sinna
      rohkelt maad =
lobame(a),lobate, loba = tühja juttu ajama = aave loba suust vällä = ajavad
      tühja juttu =
lobjak =lobjakas, märg lumi = jälle om akanu lobjakut sadame = jälle on hakanud
      märga lume sadama =
lobev ,lobeve ,lobevet = lahe, avar = kört om sellän õige lobev = seelik on
      seljas õige avar =
lobevest = lobedasti, lõdvalt = ta panden pastlakabla õige lobevest kinni(Krk)
      = ta pani pastlanöörid õige lõdvalt kinni =
lobi = vedel jahukört = lobi olli mõni küben jahu ja sis valati vett pääle(Hls)
      = vedel jahukört oli - mõni tera jahu ja siis valati vett peale =
lobiseme, lobiste, lobise = lobisema ei tohi nõnda pallu lobiste 0 ei tohi nii
      palju lobiseda =
lobine = porine = nüid om lobine ja like puha(Krk) = nüüd on porine ja märg
      puha =
lobja(g)kult = lopsakalt = nii väege lobjagult kasunu kardula läeve keskelt
      lõhki(Trv) = need väga lopsakalt kasvanud kartulad lähevad keskelt lõhki
loblak, loblak(g)u, loblakut = murakas = sii om ülearu ärä kasunu loblak,
      kõllane = Krk) see on ülevalminud murakas, kollane =
lobusk, lobuski, lobuskit = 1.lobudik = üits lobusk seisab mõtsa veeren = üks
      lobudik seisab metsa veeres =(Trv)2.lobiseja = sii om üits lobusk(Hel)=
      see on üks lobiseja =
lobur, loburi, loburit = 1.rumal korratu inimene = ta om üits lobur(Krk) = ta
      on üks rumal korratu inimene = 2.vana kraam = ma os võinu nii loburi puha
      kokku visate(Krk) = ma oleks võinud selle vana kraami puha kokku visata =
lodev, lodeve, lodevest = lõtv = sii lon`t om peris lodev = see nöör on päris
      lõtv =
lodevast(e) =   lodevalt, lõdvalt = õite lodevaste köidet (Trv)= õige lõdvalt
      seotud = sii om lodevest õmmeld(Hls) = see on lõdvalt õmmeldud =
lodu, lodu, lodu = 1.mõistus, aru, taip(Trv,Hlm) =t al om iki ää lodu
      pähän(Hlm) =tal on hea        taip = 2.vana kübar = pane sii vana lodu
      pähe (Trv) =       pane see vana kübar pähe =
loeperäst = arvult (Krk)
loga, loga, loga = 1. vana kola = sii om vana vankreloga(Trv) = see on vana
      vanker lohvakas, lopsakas= 3.loga kasuge       = lohvaka kasvuga = üits
      loga inime(Krk) = üks lohvaka kasvuga inimene =
loga`sk,logaski,logaskit = vedeleja, laiskleja = küll om loga`sk inime(Hls)=
      küll on vedeleja inimene =
logaste   = lopsakalt = ein kasub logaste(Hls) =hein on lopsakalt kasvand =
      villaluum om nõnda logaste kasunu(Krk)= lammas on lopsakalt kasvanud =
      kapuste kasvive logaste = kapsad kasvasid lopsakal(Hls) =
logisteme, logistede, logiste = 1.logistama = ärä logiste sääl( Hls) = ära
      logista seal = 2.kaagutama 1. kana logistes ja and = kana kaagutas ja
      munes =
loge = lopsak (Trv)
logu, logu, logu = logu = küll sii sängulogu kägisep (Krk) = küll see sängilogu
      kägiseb =
logu`sk = logu (Krk)
lohklik, lohkligu,`lohklikku =    tükik om tat lohklist kinu, tükik tasast =
      tükike om lohklist kinu, tükik tasast    = tükike on lohklist einamaad ja
      tükike lohklist =
lohmits = vana lagunenud hoone = üits lohmits olli tii veeren = üks vana lagu-
      nenud hoone oli tee ääres =
lohvak,lohvagu ,lohvagut = 1.ropp must inimene = sii om üits lohvak inime = see
      on üks ropp ja must inimene = 2.jää jäänused = jäälohvagut om viil tii
      pääl(Hls)) = jääd on veel tee peal =
lohvakil = lohakil, hooletuses = ta jät puha lohvakil tüü(Krk) = ta jättis töö
      puha lohakile =
lohver`ts,lohvertsi lohvertsit = lohakas = sii naine om egävene lohvar`ts(Krk)=
      see naine on igavene lohakas
loi, loi(me), loid = haspel = ma lei lõngu loime pääle (Krk) = ma haspeldasin
      lõngu haspli peale =
loidu = 1.laugelt = katus om õige loidu pant (Hls) = katus on õige laugelt
      pandud = tii lääb loidu alla = tee läheb laugelt alla (Hel) = 2.silmad
      maas = silmä lääve loidu, ku ta tervit(Krk) = silmad lähevad maha, kui ta
      tervitas =
loidap ~ loidepu =lodjapuu=
loigas, `loika, loigast =1. suur, pikk inimene = om üits loigas poiss = on üks
      suur, pikk poiss = 2.pehme koht metsas = siin loika pääl nii jänesselilli
      kasvave(Hel) = siin vesise maa peal need jäneselilled kasvavad =
loiga`ts,loigatsi, loigatsit = loikam
loika, loika ,loikat =lodu = sääl loika pääl ei kasva midägi(Hel)= seal vesise
      maa peal ei kasva midagi =
loikam, loikame, loikamet = suur pikk inimene = siändsel loikamel om ää üle
      tõste pääde kikke nätä = sellisel pikal inimesel on hea üle teiste peade
      kõike näha =
´loikane, loikase, ´loikast = vesine = sii einamaa om vägä ´loikane = see
      heinamaa     on väga vesine =
loikleme, loigelde, ´loikle     =laisklema = tii tüüd , ärä loigelde(Krk)= tee
      tööd ära laiskle =
loim, loime, `loime =1.puu aastarõngad = puu loime järgi loetas puu
      vanust(Trv)= puu aastarõngaste järgi loetakse puu vanust =2.toim = tal om
      loim sihen, tast ei saa midägi tetä(Trv) = tal on toim sees ,temast
      ei saa midagi teha = 3. vt loi
loimakuli =küljeli (Hel)
loimerasu, loimerasu,loimerasut = ploomirasv =loimerasu - sii om katel puul
      külle pääl(Trv) = ploomirasv - see on kahel pool külje peal=
loimik = vesine maa =
loimeline = lohklik (Krk)
loi´sk, loisu, loisku = vesine maa = sii om üit loi´sk põllu sihen (Trv) = see
      on    üks vesine koht põllu sees =
lojus,lojuse, lojust = lojus(sõimusõna) = oh sa vana lojus(Trv) = oh sa vana
      lojus =
loisusse = sulale = ilm on loisusse minnu(Trv) = ilm on sulale läinud =
loi´sku = viltu = katus olli loisku(Hel) = katus oli viltu =
`loitame, loidate, `loita = 1.tugevalt põlema =tuli loidap lambi otsan ,käänä
      taht vähempes (Hls)= tuli põleb tugevalt lambi otsas, keera taht
      väikemaks = 2. haspeldama = ma loita lõngä loime pääl = ma haspeldan
      lõngad haspli peale =
lokat, lokati, lokatit = krapp = lokati olliv puust tettü ja kandilise(Krk) =
      krapid olid puust tehtud ja kandilised = 2. lehmäl olliv ka lokati
      kaalan, nii olliv katest lavvast tet = lehmal olid ka krapp kaelas, need
      olid kahes lauas tehtud =
lokateme~lokatama,lokate, lokka = tolknema = püksi lokateve mahan(Krk) = püksid
      tolknevad maas =
loka´ts, lokatsi, lokatsit, = lohakalt tehtud asi = küll om ta üits vana
      loka´ts, lää ümmer(Hls) = küll on ta üks lohakalt tehtud asi , läheb üm-
      ber =
lokendeme,lokende,lokende = lopsakalt,lokkavalt = kapuste kasvive         nõndagu
      lokendive(Hls) = kapsad kasvasid lopsakalt =
`lokleme,lokelt(d)e, lokle = lainetama = linä lokents puha(Hel)= lina
      lainetas puha =
lokerdeme, lokerdede,lokerd(t)e     = laisklema = oki man taht lokerde, ei taha
      talite kedägi(Krk) = ta tahtis voki juures laiselda,ei tahtnud talitada
      midagi=
lokk, loku, lokku = lokulauad = kate lavvaga löödi lokku = kahe lauage löödi
      lokku = 2. lehmäl olli ka lokk kaalan = lehmal oli ka lokk kaelas =
loksme(a),lokside, `loksi = loksuma = kana tahap `loksi = kana tahab loksuda =
lombak, lombaku, lombakut = lombakas = tal olevet obene lombakus jäänu (Hls)=
      tal oli hobune lombakaks jäänud =
lomberdeme,lomberd(t)e,lomberdi = jalgu järel vedama = vana miis läits lomber-
      din(Krk) = vana mees läks jalgu järel vedades =
`lompame, lombate,`lompa = lompama, kõikuma = vana laud lombas = vana laud
      kõikus =
longerdeme, longerde, longerdi = hulkuma = ta longerdes päe aiga,      ringi, ei
      ole tat enäp nännu(Krk)= ta hulkus päev läbi ringi, ei ole teda enam
      näinud =
longerts, longertsi,longertsit = laisk inimene       = om iki longerts küll =
      on ikka laisk inimene küll =
lońt,londi, `lon´ti = takune nööra kinni = pastla olliv londige kinni köidet =
      pastlad olid nööriga kinni seotud = tal om eng londige kaalan(Krk) = tal
      on hing nööriga kaelas =
loomaslava, loomaslava, loomaslava   = taimelava = looma kasvive loomaslavan =
      taimed kasvasid taimelavas =
loomits, loomitsa, loomitsat = vana lagunenud hoone= sii üits vana loomits om
      = see üks vana    lagunenud hoone on =
looster,loostri,`loostrit = hulkuja = loostei loosterdeve ringi = hulkujad
      hulguvad ringi =
loosterdeme,loosterde, loosterde = hulkuma = sii om küll looster, loostertep
      pääle ümmer = see on kull hulkuja , hulgub muudkui ringi =
loperd(t)eme, loperd(t)e, loperd(t)e = 1.korratult kõikuma = edimene ratas
      joosep õigest, aga tõine lopertep = 2.lohakalt tegema = = sii kudamine om
      loperdet kokku, sukk taht ka iluste kudade(Hel) = see kudumine on
      lohakalt tehtud, sokk tahab ka korralikku kudumist =
`loppume,loppude,`loppu   =1.  loksuma   =   tii   pääl  sõitan   `loppub   piim
      lassin(Trv)=tee   peal sõites loksub piim nõu sees = 2.kõikuma =kirves
      `loppus otsan = kirves kõikus otsas =
lopsak,lopsaku, lopsakut = 1. lihav = lumelörts = va lumelopsak om mahan (Trv)
      = va lumelörts on maas = 2.lihav = kardulavarre om lopsaku =
      kartulivarred on lihavad =
`lopsame, lopsate,`lopsa = midagi mõtlemata ütlema (Krk)= mudku lopsap vällä,
      mis    ette juhtup(Krk) = muudkui ütleb välja, mis ette juhtub
`lopsme, lopsi, `lopsi = lööma, peksma = temä om äkiline, ku ta vihases saab,
      sis lopsip kik läbi(Hls) = tema on äkiline, kui vihaseks saab peksab kõik
      läbi =
lopsune,lopsuse, lopsust = porine = va lopsune maa (Trv)= selline porine maa =
      likke ja lopsune ilm (Hls) = märg ja porine ilm =
lori, lori ,lori = loba = aab pääle oma lori(Trv)= ajab peale oma loba =
loriseme, loriste, lorise = lobisema = ärä lorise kedägi (Krk)= ära lobise
      midagi =
loru, loru, loru = rumal, oskamatu = no neist lorudest ei ole kellekil kedägi
      abi = no neist rumalatest ei ole kellegil midagi abi=
lorust = lohakalt, hooletult = sii om lorust tet(Krk )= see on lohakalt tehtud
=
lorutama,lorutada,loruta = vedelema,laisklema = mehe lorutava kõrtsin(Trv)= me-
      hed vedelevad kõrtsis =temä ei viitsi kedägi tetä, sis loruteb pääle(Hls)
      =tema ei viitsi midagi teha, siis laiskleb peale =
losenik~ lossenik, los(s)eniku, `los(s)enikku = suur hulk raha = ma sai täempe
      kätte ää losseniku(Krk) = ma sain täna kätte hea hulk raha=
losikond, losikonna, losikonda = suur hulk, palju = tal om üits losikond latsi
      (Pst)= tal on palju lapsi =
`loskume,loskude,`losku = tagasi sirgeks paiduma = rii jalase om ärä loskunu
      (Krk) = ree jalased on tagasi sirgeks paidunud =
`lossi = lössi, mõlki = piimanõu om lossin = piimanõu on lössis =
`losme, lossi,lossi =    mõlkima = nõu om kik ärä `lossit (Hel) = nõud on kõik
      ära    mõlgitud =
losun = norus olema = ta olli jälle nõnda losun (Hel) = ta oli jälle nii
      norus=
lotend(t)eme, lotente, lotende = tolknema, ripnema =väike Ats astup ku miis
      ,isä kuub lotentep sellän(Hel)0 väike ats astub kui meees ,isa kuub
      lotendab seljas =
lo´ts, lo´tsi, `lo´tsi = vana kübar = kun sii vana kübaralo´ts om jäänu(Trv)=
      kuhu see vana kübar on jäänud =
luba, lua, luba =luba= ken sul ands selle lua?= kes sul andis selle loa =
lubame, lubade, lua = emä es lua mul pidule minnä = ema ei lubanud mul peole
      minna.
lubamin =lubamine= lubamin om ää miis küll =lubamine on hea mees küll=
lubritseme, lubritse, lubritse =palju suitsetama= mia ei salli seast miist, kes
      ilmäst ilmä piipu lubritses = ma ei salli sellist meest ,kes kogu aeg
      piipu tõmbab=
lugeme, lugede, loe =lugema =lugenu (raha) pooles, tõine raha `tõisse `kuhja
      =lugenud (raha) pooleks, teise raha teise kuhja=noori loeti kirikun paari
      = noori laulatati ikirikus =
lugeje =(ette)lugeja= lugeje om palvemajan = lugeja on palvemajas =
lugu, luu, lugu =lugu= om üits kärssnõna ,kes esiendest suurt lugu es pidä =
      on üks kärssnina ,kes iseendast suurt lugu ei pea= 2.=mis lugu sii õite
      om ?(Trv) = mis lugu see õieti on ?= 3. pillilugu = nii om kik tuttave
      luu    = need on kõik tuttavad pillilood =
`luhkam, luhkame,luhkamet =hoop= ta olli paar luhkamet saanu = ta oli paar
      hoopi saanud=
luht, luha, `luhta =luht,madal heinamaa=luhan om suur paks ein (Trv)= luhas on
      suur paks hein     = 2.=luhahein=    järve veeren kasuve luhte, kõllatse
      nuti otsan(Krk) = järve ääres kasvab luhahein ,kollased nutid otsas =
luht´, luhi, `luhti =õhk= küll tulli ää kapustekeedu luht(Hls=küll tuli hea
      kapsastekeedu lõhn
luhime,luhide, luhi = vehkima =ein om kik maha luhan maha luhit (Krk)= hein on
      kõik luhas maha vehitud (niidetud)
`luine, luise, luist =luune= lina om `luise = linad on luised
luiduteme ,luidutede, luidute = pleegitama = päe luiduteb mõsu ärä ,võtab
      kirjä päält =päike pleegitab pesu ära ,võtab kirja pealt =
luisk, luisu, `luisku =luisk= ma ole luisu kunnigil ärä pisten =ma olen luisu
      kuhugile ära pannud =
luiskame ,luisate, luiska = ei ole tast suurt niitjat mudku luiskas aga
      vikatit(Trv)= ei ole tast suurt niitjat ,muudkui luiskab aga vikatit =ma
      oia luisku vikati man = ma hoisan luisku vikati juures =
luits, luitsa,luitsat, = lusikas =egäl anti puust luits kätte ja süüdi(Hlm) =
      igale anti puust lusikas kätte ja söödi
luitume,luitude, luitu = luituma =rõõvas luitub päevä kähen = riie luitub
      päikse käes =
lukuteme ,lukute,lukute = jorutama = ku karjatse mõtsa lätsive ,lukutive ja
      laulive(Trv)    =  kui   karjased  metsa   läksid   jorutasid  ja   laulsid
      =2.lukustama =lukute usse ärä =lukusta uksed ära =
luksme,`luksu,luksu=luksuma =laits akas luksme = laps hakkas luksuma =
lumi, lume, lume =lumi= lume tule nõnda pel´läten =lund tuleb nõnda kartes
      (vähe)
lupart´, lupar(d)ti, lupar(d)tit =kalts, räbal= sii lupart´o lavva nühkmise
      jaos = see kalts on laua puhkimiseks=
`lupjame, lubjate, `lupja =lupjama= keller om sügüse vaja ärä lubjate = kelder
      on vaja sügisel ära lubjata =
lusik, lusiku, lusikut =lusikas=lusikuge süvväs = lusikaga süüakse
lusk,luska ,luskat = lusikas =luskage süvvas = lusikaga süüakse =
luu, luu, luud =luu= sii õhvak om kehvä luiege = see vasikas on peenikeste
      luudega =
luud, luvva, `luuda =luud= luud om editsehen =luud on esikus=
luum, looma, `luuma 1. =kapsa-, linataim= küll olli ta ilus loomast peräst
      =küll oli ta ilus taimena= 2. =(kodu)loom= looma `aeti aidikus
      =loomad aeti aeda= looma lõhuv `kärblistege =loomad (veised) lõhuvad (on
      rahutud) kärbeste pärast=
luum, loomi, `luumi =ploom= `luu´me ja `kirsse jakat(e)s ka =ploome ja kirsse
      poogitakse ka=
`luume ~ `luuma, luvva, luu 1. =looma, tegema= ma luu kanga üles = ma loon
      kanga ülesse = sii rõõvas om ta selgä nigu luud = see riie ont a selga
      loodud =sii luu kuhja ,ken kätte and = see tegi kuhja, kes kätte andis =
`luupme(a),`luupi,loobi=loopima = küll ta `luup(s) jalguge(Hls) = küll ta
      loopis      jalgadega=
luutme(a) ,`luuta, looda = mia looda iki siu pääle        = ma looda ikka sinu
      peale =
luvvassep =luuategija= ken `mõise jäive luvvassepäs, neid es `võet nekrutis
      =kes mõisasse jäid luuategijaks, neid ei võetud (sõjaväkke)=
lõbime,lõbide, lõbi = õgima =ta akas lava man lõbime = ta hakkas laua juures
      õgima =
lõdu, lõdva, `lõtva =lõtv= nüür om lõdu = nöör on lõtv =
lõhmus, lõhmuse, lõhmust =noor pärn= lõhmuse kasvive vana talu ümmer =pärnad
      kasvasid vana talu ümber=
lõhandik,lõhandiku, `lõhandikku = süvend,lõhandik
lõhastik =lõhutud puu= lõhastiku om sara all(Hls) = lõhutud puud on kuuri all =
`lõhkame,lõhate,`lõhka =kiiresti jooksma= ma lõhka, mis jõvva = ma jooksen nii
      kiiresti kui jõuan=
lõhkme ~ `lõhkma, `lõhku, lõhu =lõhkuma=obene pand(s) lõhkme =hobune pani
      lõhkuma
lõim,lõime `lõime = lõimelõng = lõime veetäs kangakudamisel aluslõngas =
      lõimelõngad pannakse kangakudumisel aluslõngaks =
`lõikame, lõigate, `lõika =lõikama; vilja lõikama= lõigake sii puukaba maha!
      =lõigake see puutükk maha!= me lõigasim üte süllä puid peenikses =me
      saagisime ühe sülla puid lühikeseks=3.opereerima
lõkś,lõksi, `lõksi = =puust pesuäpits=pane mõsu lõksege kinni = pane pesu
      lõksudega kinni =
lõmaśk =lõhkuja, raiskaja= sii olli üits lõmask miis = see oli üks lõhkuja mees
lõmasteme, lõmaste, lõmaste =lõhkuma, raiskama=,rikkuma = sii tüdrik lõmastep
      kik asja ärä(Krk) = see tüdruk raiskab(rikub)kõik asjad ära =
lom´m,lom´mi, `lom´mi    =plomm= tohter pands mulle uvve lommi= arst pani minu
      uuele plommi=
lõng, lõnga, `lõnga =lõng=katekõrdse lõngage om ää kudade= kahekordse lõngaga
      on hea kududa =
lõngasteme, lõngaste, lõngaste =nõrgaks kasvama (taimed),kiduraks jääma = taime
      om õige ärä        einästet   ja   lõngästet(Hls)  =    taimed   on   õige
      heinakasvanud ja kiduraks jäänud =
lõõg, lõa, `lõõga =lõõg=
lõok,lõokse,`lõokest =lõoke= joba lõok vällän, nüid akas keväje tuleme(Krk) =
      juba lõoke väljas ,nüüd hakkab kevade tulema =
lõpe, `lõppe, lõpet =suunurk= mikege siu `lõppe o? = millega sul suunurgad on?
lõpeteme, lõpete, lõpede =lõpetama= temä nüid lõpet(s) tüüd= ta nüüd lõpetas
      tööd = lõpetem sii jutt ärä, ürgäm tõist juttu = lõpetame see jutt
      ära ,algame        teist juttu =
lõpets, lõpetse, lõpetset =lõpetus= miul om varda lõpetsen sehen(Krk) = mul on
lõpsme,`lõmpsi lõmpsi=lõõpima, lobisema vardad sukalõpetuse sees =
lõpik ,lõpiku, lõpikut = lõpp,tõõ lõpetamine = ma es lää tüü aas ,ma lätsi
      lõpikus = ma ei läinud töö ajaks ,ma läksin töö lõpetuseks =
`lõpme ~ `lõpma, lõppe, lõpe 1. =lõppema= leib akas otsa lõpme = raha lõppi
      puha poen ärä = raha lõppes poes ära = 2. =lõpma, surema (loom)= obene
      om ärä `lõp´nu = see hobune on surnud=
lõug, lõvva, `lõuga =lõug= lõvva kisuv nõnda laiali )Hls)= lõuad kisuvad nii
      laiali = mõne lõvva vatuteve pähän(Trv) = mõnel lõuad vahutavad peas =
lõugas, `lõuka,lõugast = ahju suu esine = söe tõmmati lõukas = söed tõmmati
      lõukasse =
lõun, lõunu, `lõunu =leil= mikege visats `lõunu? (Krk)= millega visatakse
      leili?=
lõuna,`lõune, lõune(a)t = 1.lõuna = midä `täembe `lõunes andas = mida täna
      lõunaks antakse =2. ilmakaar= lõune puult tulep lämit ilmä = lõuna poolt
      tuleb sooja ilma =
lõupeni,-peni ,-penit =lõvi=
lõuskame ,lõusate,lõuska = lõugama,lärmama = mes sa lõuskad siin = mis sa
      lärmad siin =
lõõg, lõa, `lõõga = looma kinnitus asemele = lehm om lõan(Trv) = lehm on kinni
=
lõõr, lõõri, `lõõri = liidi aive suitsu sisse,vist lõõri ol´live nõgitenü(Hlm)
      = pliidid ajasid suitsu sisse ,vist lõõrid olid nõgitanud =
lõõts, lõõdsa, `lõõtsa =1.sepa-lõõts= sepikoan tetti lõõdsage tuult = sepikojas
      tehti lõõtsaga tuult = 2.pill = sii miis olli egälpuul üten oma lõõtsage
      = see mees oli     igalpool koos oma lõõtspilliga =
`lõõtsme ~ `lõõtsma,lõõtsu, `lõõtsu =lõõtsuma= tuul lõõts vihmä vällä = tuul
      lõõtsus vihma välja =
läbeme(a), läbede, läpe = maldama, = ei läbe= ei läbe mitte süvvä kah(Trv)= ei
      malda mitte süüa kah =
läbi`käütäve =läbikäija, suhtleja= mee ollim vana tuttave ja läbi`käütäve
      =me olime vanad tuttavad ja läbikäijad=
lähike , lähikse, lähikset~lähikset =lähedane, lühike      =siit om `lähike maa,
      selle        lähikse maa pääl ei väsü ärä = siit on lähedane     maa, selle
      lühikese maa       peal ei väsi ära =
lähker, `lähkri, `lähkrit = puunõu = kalda piim lähkris(Hls) = kalla piim
      nõusse =
lähker,lähkru,lähkrut=puunõu=
lähäteme, lähäte, lähädi =saatma,lähetama = ma lähädi ärä sõna oma sõbral =ma
      saatsin oma sõbrale sõna=
läm(m)i, lämi, lämit =     soe, leige   = lämi ja lahe ilmäk(Pst) = soe ja lahe
      ilmake= tullan akas peris lämi(Hls) = tulles hakkas päris soe =
lämiteme, lämite, lämide =soojendama = õitsilise lämiteve tule veeren =
      hobusekarjased soojendavad tule ääres =
läpäts, läpätse, läpätset =1.hallitus= seante läpätse maik man = selline
      hallituse maik juures = 2. leitsak, seisnud õhk = lasken akna      valla
      ,kammer      puha läpatset täüs(Krk) = lasknud aknad lahti ,tuba   kõik
            leitsakut täis =
läppume, läppude, `läppu = läppuma=sii luht om läppunu = see õhk on läppunud =
läriseme, läriste, lärise = 1.plärisema= ne oki läriseve = need vokid
      plärisevad = las na läriste(Hls) = las nad plärisevad=
lärtäme, lärdäte,lärtä = latrama ,vatrama, lobisema,kähku käima = ärä sa
      kellekil lärtä,et        temä Ainul kosju tahap minna(Krk) = ära sa
      kellegile lobise, et tema       Ainule     kosja tahab minna = ma lärtä
      sääl ärä(Krk) = ma käin seal kähku ära =
`lärtsme(a), `lärtsi, lärdsu = klähvima = nii koera lärdsuve sama muudu = need
      koerad klähvivad niisama =
läte, lätte, lätet =kaev,allikas= vanast olliv puha valtage lätte = vanasti
      olid kõik    kaevupuuga kaevud = pa´ng `put´te `lättes = pang kukkus kaevu
lätte valdas =k aevupuu=
`lätline, `lätlise, `lätlist =lätlane= `lätlisi =lätlasi=
läträme ,lädräte, `läträ = latrama =
lävi, läve,läve = ukse lävepakk = ta ast üle läve = ta astus üle uksepaku
läütmä,`läütä,läüdä = tuld alustama,süütama =
lööberdeme ,lööberte lööberde =looberdama = ma lööberde jää pääl = ma looberdan
      jää peal =
`löüdme ~ `löüdmä, `löüdä, lövvä =leidma= = ma löüsi väitse =ma leidsin noa=
lödisteme,lödiste lödiste =lodistama = tillikse latse lödisteve lavva man      =
      väiksed lapsed lodistavad laua juures =
`lükkäme, lükäte, lükkä =lükkama= lükkä tuki kokkupoole, sõs palas kähkumb ärä
      =lükka tukid üksteisele lähemale, siis põleb kiiremini ära=
lüsi, löe, lütt =lüsi=
`lüüme ~ `lüümä, lüvvä, lüü =lööma= lüü sii uisk `surnuss =löö see uss surnuks=
maa, maa, maad =maa= mahan =maas= maa pääle =maa peale= `maani =maani=
      `maate =maata maie ~ maide =maade= maase =maad=
maailm, -ilma, -`ilma =maailm= päe olli maan-ilman üleven =päike oli veel üsna
      kõrgel=
maak, maakse, maakset =maake=
maakõrv, -kõrva, -`kõrva =hall lehetaoline sammal, kasvab söödil=
maaliseein, -einä, -`einä =põldmailane; roomav tulikas=
maanti, maanti, maantid =maantee=
maarasu, -rasva, -`rasva =rasvataoline hallitus rohul, kõrtel pärast vihma=
maasik, maasigu ~ maasiku, maasikut =maasikas= maasiku om maguse = maasikad on
      magusad =
madal, madale, madalt = madal= madale põllu pääl om loisk(Trv)= madalama
      põllu peal on loik =
madu, mao, madu =madu= mao kest olli jõe kalda veeren mahan = mao kest oli jõe
      kalda ääres maas =
magame, magade, maka ~ makka =magada= = ku te magame jäide =kui te magama
      jäite= = makka lahes ennast = maga lahedaks (s.o välja)     ennast =
mage vt make
magetaigna (põõsas) = magesõstar =makketaigna marju es süvvä = magesõstra marju
      ei söödud =
magjas, `makja, magjast =maias= magjas aab magjavust taga (Pst) = maias aab
      maiust taga=
magjavus =maius=
magu, mao, magu =maitse = 1. sel om sant magu(Trv) sellel on halb maitse=
      2.magu=loomal om kolm magu = loomal on kolm magu=
magus, maguse, magust = magus, mesi= vanast es ütle mett kennigi ,iki magus =
      vanasti ei öelnud keegi mesi, vaid ikka magus =
maha ~ mahade =maha= me palutime maha `murdunit puid =me põletasime maha
      murdunud puid=
mahl, mahla, `mahla =(kase)mahl= vahtre mahl om kige magusep(Krk) = vahtra mahl
      on kõige magusam =
`mahtume, `mahtude, `mahtu =mahtuma= ta lää uhkusege lõhki,ta ei mahu oma naha
      sisse(Trv) = ta läheb uhkusega lõhki ,ta ei mahu oma naha sisse=
mahutu =väga suur=sii
maiseein =kõrgemal niidul kasvanud hein=
maja, maja, majat =maja= maja `pal´le külän =maja põles külas=
make, make, maket =mage = kardule om `makke (Hls) = kartulid on magedad =
makke vt make
malk malga ,`malka=vits =ma anna siul kutsiräädsikul malka = ma annan sul
      vigurvändal vitsa =
malts, maldsa, `maltsa =malts= maldsa kasvive ussaian = maldsad kasvasid õues
=
man =juures= ämber om kajo man = pang on kaevu juures =
ma´nt,mandi,`ma´nti =kraam,juurest =küll olli tal pal´lu ma´nti =küll oli tal
      palju kraami =
`mannerg~manergas,manerga,manergat =piimanõu =võta manergas ka üten =võta
      piimanõu ka kaasa =
manitseme, manitse, manitse =õpetama, manitsema= küll emä manits tüdärt = küll
      ema manitses tütart=
manitsemin =õpetus, manitsemine=esiki manitsemin es avite =isegi manitsemine ei
      aidanud =
mann =manna=
manuline,manulise, manulist =manuline =sii miis olli sääl talun manulises = see
      mees oli seal talus manuliseks =
mardik,mardiku,mardikut =mardikas =musta mardiku ollive põllu pääl =mustad
      mardikad olid põllu peal=
margapu(u),margapu(u),margapu(u)d=kaalupuu=margapuuge kaaluts lõngu = margapuga
      kaalutakse lõngu =
mari, marja, `marja =mari= sii keedus om marjest tettü =see keedis on marjadest
      tehtud =
marjaaid =viljapuuaed=marjaaian ollive nii sitikmarja, ku ka arakmarja =
      marjaaias olid nii mustsõstrad, kui ka punased sõstrad=
marjak, marjaku, marjakut =umbrohuseemned= marjaku satti maha = umbrohuseemned
      pudenesid maha =
mar´sme,`marssi,marsi=marssima=kik soldani pannas `mars´sme=kõik sõdurid
      pannakse    marssima=
marts ~ `martsikuu =märts= martsin om päe kõrgepel = märtsis on päike kõrgemal
=
massin, massine, massint =masin; rehepeksumasin=nüid om kik tüü masinege
      `tettäve    =nüüd on kõik tööd masinaga tehtavad =
massinerahvas =masinarahvas (rehepeksumasinal töötajad)= masinerahvas tulev
       vigla sel´län =masinarahvas tuleb, hangud seljas=
`masme ~ `masma, `massa, massa =maksma= kätte masmede me ei või sul jättä
      =kätte maksmata me ei või sulle jätta=
`mastam =suur, raske, märg asi= vrd `mõstam=
matjuse,matjuse,matjust = matus=matjuse peeti iki ninda suure = matused peeti
      ikka nii suured =
materdeme,materte,materde =materdama =ta matert selle uisa ärä = ta materdas
      selle ussi ärä =
`matme ~ `matma, matta, mata =matma= mata `kinni tuli, et tõinekõrd jälle tuld
      saa! =mata kinni tuli (tuhaga), et teinekord jälle tuld saab!= mativ oma
      `surnu `Karksi `surnu`aida =matsid (nad) oma surnud Karksi surnuaeda=
matsak,matsaku,matsakut =suur tükk,paks =nii tüdriku olliv peris matsaku = need
      tüdrukud olid päris paksud =
matserdeme,`matserte,matserde)(Hls,Hel) =askeldama =küll sii noorik matserdes=
      küll see noorik askeldas =
mauk,maugu,`mauku =suur paks vorst =suurmige täidet mauk om ää süvvä =tangudega
      täidetud suur vorst on hea süüa=
me ~ mee, mee ~ mede, meid =meie= me arvasim iki =me arvasime ikka= mee `lepsim
      ärä =leppisime ära= nemä om mede külä mehe =nemad on meie küla mehed=
mea ~ mia ~ ma, miu, miut ~ mut =mina= mea ei oles lännu =mina ei oleks
      läinud= ma ole like =olen märg=
`mean(t)de =missugune,milline =meande miis taht latsege naist ää võtta?
      =missugune mees    tahab lapsega naist ära võtta?=
`meastigi =midagi= miul om siul `meastigi kõnelede = mul on sulle midagi
      rääkida =
minev`aaste,-aaste,-aastet =eelmine aasta=minevaaste ollu kik tõistmoodu
      =eelmisel aastal oli kõik teistmoodi =
meande =missugune=meande miis taht latsege naist ää võtta? =missugune mees
      tahab lapsega naist ära võtta?=
meastigi(Hls,Krk)=mitte midagi
meelütämä,meelüte,meelüte =meelitama=küll akas meelütämä =küll hakkas meelitama
mehkeldeme,mehkelte,mehkelde =mehkeldama =miis olli kange mehkeldeme =mees oli
      kange mehkeldama =
mehkendeme (Trv)vt mehkeldeme
mehik,mehiku,mehikut=metstuvi= mehiku `lennässive =metstuvid lendasid =
meister,meistre,`meistret =meister=vanast olliv ahjumeistre innan = vanasti
      olid ahjumeistrid hinnas
meisterdeme = meisterte ,meisterde =meisterdama =latse tahtsive linnupuuri
      meisterte =lapsed tahtsid linnupuuri meisterdada =
mekmä,`mekki,meki=katsuma,proovima,maitsma=ma meki sedä keedüst = ma maitsen
      seda sööki=
meldima ,meltmä,melti,meldi(Trv)= kirja panema= ta käüs end meldimen =ta käis
       end kirja panemas =
meltsas,metsase,meltsast= lind =roherähn=
meri, mere, merd =meri= mere puult =mere poolt=kardi pääl om maa ja
      mere=kaardipeal on maad ja mered =
mesi,mii,mett =mesi =saia võis süvvä miige = saia võiks süüa meeega =
mesikäpp, -käpä, -käppä =mesikäpp, karu= mesikäpä eläve mõtsan = karud elavad
      metsas=
mesiline = mesilane=
mesilind, -linnu, -`lindu = mesilane = mesilinnu võtav ku kõminen `tatren
      = mesilased võtavad (st korjavad mett) suminal tatras (tatrapõllul)=
midäs(s)(Trv)= mida,miks =midäs om siul ütelde? =mida on sul ütelda?=
mia vt mea
miand(t)e vt meande =missugune
mihiti =meeste järgi= nii tüürista om säet mihiti = need tööriistad on seatud
      meeste järgi=
miil´, meele, miilt =meel= ma pia kik oma miil ja `mõistus `kokku `võtme =ma
      pean kogu oma meele ja mõistuse kokku võtma=
miildime,miildi,`miildi=meeldima =es miildi sii asi = ei meeldinud see asi =
miis, mihe ~ mehe,miist=mees= miis ütelnu naisel =mees ütelnud naisele=
      miu miis teomaal es käü =minu mees teol ei käinud= nemä om siitkülä mihe
      =nemad on selle küla mehed=
mikeke(Krk,Hls)=miski
mikest(Krk,Hls)=millest
mikeperäst =mispärast= mikeperäst sa sedäsi tiit? =mispärast sa niimoodi teed=
mildine,mildise,mildist =paksukskeenud=sii leem olli küll ää mildine = see supp
      oli küll hea ja   paksukskeenud =
milt,mildi milti = paksukskeenud supp =
mil´lunäär, -nääri, -`nääri =miljonär=
mineme, minnä, lää =minema= minden mõne bussige vai lavva vedäjege =oleksid
      võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga= lää       pikä `sammege
      =läheb   pikkade    sammudega=       läit´s   `kamres   =läks   tuppa=mine
      `aigapiditsebest =mine aeglasemalt=
minek, mineku, minekut ~ minikut =minek= miul ei ole pakilist minekut =mul ei
      ole pakilist minekut, st vaja kiiresti minna=
minev(e) =möödunud = mineve nel´läbe =mineval neljapäeval=
minev(e)aastene,-aastese,-aastest =mullune
minevaastene,-aaste, -aastest = eelmisel aastal=
`mintäv(e) =mindav, minekuks sobilik= ega tal ess ole `mintäv kasuk sel'län
      =ega tal ei olnud minemise kasukas seljas=
mis ~ mih~mes, mike, midä =mis= mih-na teeve =mis nad teevad= mikes ta õpis?
      =kelleks ta õpib= mikest sii om tett(Krk)= =millest see on tehtud=
      = minnest nemä olli? =millest nad olid= mike mooduge sa `mõtlet sääl
      eläde?(Krk) =mis elada= mis-si tunni aig om= =mis kell on=
miski =midagi
missunäär´, -nääri, -`nääri =misjonär=
mitmeksi=mitmekesi=mitmeksi om ää tüüd tettä =mitmekesi on hea tööd teha =
mitte~mitti =mitte= mea tat nägupidi mitti ei tunne, äälest saa viil aru =ma
      teda nägupidi mitte ei tunne, häälest saan veel aru=
mitu, `mit´me, mitut =mitu= mitu teid sedä juttu kuulive?= =mitu teist seda
      juttu kuulsid=
mitu-setu =õige mitu= miul om `pirla mitu-setu `paari `vardit =minul on praegu
      õige mitu paari (suka) vardaid=
mitugümment =mitukümmend=
mojal=mujal=asja om mojale pant= asjad on mujale pandud =
mokalill´ =huulhein= vt ka lehmämokk, eläjemokk
mokk,moka ,`mokka=huul,mokk=obesel om suure moka =hobusel on suured
      mokad=ands moka pääle suud= suudles =
mokkame, mokate, mokka(Krk) =naljatama=ma tahas viil siuge mokate =ma tahan
      veel sinuga naljatada

mold,molli,`molli=küna = kalda siasüük moldi = kalla seasöök künna =
molgus, molguse, molgust = molkus=om üits molgus miis = on üks molkus mees=
mo´lu, mo´lu, mo´lut = molu,nägu= seda molu ei taha enämb nätä = seda molu ei
      taha enam näha =
moluteme,molute,molute=toitu rikkuma=roti moluteve keldren=rotid rikuvad
      keldris kõik toidu ära =
moonak,moonaku,moonakut =moonakas=mõisan ollive mõisamoonaku = mõisas olid
      mõisamoonakad =
moonuteme,moonute,moonute =moonutama =esä moonut oma ääle peris ärä = isa
      moonutas oma hääle päris ära =
moonut(u)s,moonut(u)se,moonutset=viirastus,hirmutis = =küll sii tüdrik om
      iki moonuts = küll see tüdruk on ikka hirmutis =
muda, mua, muda =muda= `muage ravites =mudaga ravitakse =
mudsu ,mudsu,`mutsu(Krk)=musi=ta ands mulle üte mudsu=ta andis mulle ühe musi =
mudsuteme,mudsute,mudsute =musitama =kik tahave mudsute=kõik tahavad musitada =
mugurik,mugurigu,`mugurikku (Trv)=mügarik =
mud´u vt= muidu
mu((u)dku =muudkui
muduki vt muidugi
muhklane =Muhu elanik=
muidu =muidu, teisiti= muidu ei saa obest juhate ku `ohje ei oole
      =teisiti ei saa hobust juhtida, kui ohje ei ole=
muidug(k)i=muidugi=muduki om nii asja sedäsi = muidugi on need asjad nii =
muidune(Trv)=tarbetu=
muial =mujal=muial on kik tõistmoodu säet= mujal on kõik teistmoodi säetud =
muina =muiste=
muinamuste =ammugi
muistne,muistse,muistset =muistne
muld, mulla, `mulda =muld=
muldsateme, muldsate, muldsade =mulksatama= satte vette ku muldsati =kukkus
      sisse nii et mulksatas=
mulk,mulgu,`mulku=auk,ava =mulgu ollive sihen =augud olid sees =
mu´lk,mulgi `mulki =Mulgimaa elanik
mullik, mullika, mullikat =mullikas=
mullu =möödunud aastal=mullu olli ää vil´läsaak =möödunul aastal oli hea
      viljasaak=
`multsidi =mulksti=
mumm,mummu,mummu =kimalane
muna ,muna,muna=muna =muna om ommuku ää süvvä =muna on hommikul hea süüa =
muneme, munede, mune =munema= ruuni kana muneve ruune mune =pruunid kanad
      munevad pruune mune=
munder, mundre,`mundert=munder=soldati om mundren=sõdurid on mundris=
murak, muraku, murakut =murakas=muraku kasuve sohun =murakad kasvavad soos =
murd, murru, `murdu =murd,tuulemurd= `murdege katus =murdega katus=mehe lätsive
      murdu koristeme = mehed läksid tuulemurdu oristama =
`murdme ~ `murdma, murda, murra =murdma= me palutime neit tormi murt puid =me
      põletasime neid tormi murtud puid=
`murdume, `murdude, `murdu =murduma= `murdunit puid o mõtsan pal´lu =murdunud
      puid on metsas palju=
mure, mure, muret =mure=latse tõbi om emä jaos kige suuremp mure =lapse haigus
      on ema jaoks kõige suurem mure =
murelane,murelase ,murelast= sipelgas = mõtsan om pallu murelase pesi = metsas
      on palju sipelgapesi =
 murrun = murdu
mursin = mossis=ta om kik sii aig mursin =ta on kogu aeg mossis=
murss,mursu,murssu = mossis inimene =
muru, muru, muru =muru=muru om egä nädäl vaja niita =muru on iga nädal vaja
      niita =2.leivaviil(Trv) =ta lõigas mulle muru leiba = ta lõikas mulle
      viilu leiba =
murumut´t =murumuna=
musu,musu,musu =musi =ta and(s) tüdrikule musu = ta andis tüdrukule musi=
must, musta, `musta =must,määrdunud=temä kört olli must =ta seelik oli
      määrdunud=
mustendeme,mustente,mustende =määrima=kik om ärä mustendet = kõik on ärä
      määritud =
musträstäs, musta`rästä, `mustarästäst =musträstas= mia näi nel´lä
      `mustarästäst =mina nägin nelja musträstast=
mustik, mustigu, mustikut =mustikas= mustigu kasvave `pedäjemõtsen = mustikad
      kasvavad männimetsades =

`mustline,mustlise, mustlist(Hls,Krk) =mustlane=
mutik, mutigu, mutikut =putukas= mutikit aijas `sul´gi siist `väl´lä =putukaid
      aetakse sulgede seest välja=
mu´ts,mudsu ,`mutsu=mõistus =ta om peris ilmä mudsute = ta on päris ilma
      mõistuseta =
`mutter,`mutre,mutert =mutter =auturatta om muterdege kinni käänät =     auto
      rattad on mutritega kinni keeratud =
muu, muu, muud 1. =muu= muud nõud es ole =muud (abi)nõud ei olnud= miul ei ole
      mundel kül´m ku kätel =minul ei muudel (kehaosadel) külm kui kätel=
`muudu =moodi,sarnane =laits om esä muudu = laps on isa moodi =
muun,moona, `muuna =kraam = karjatsel olli moonakott üten =karjasel oli
      moonakott kaasas =
muun,muuni, `muuni = moon = muuni siimle pannas saia pääle = mooni seemneid
      pannakse saia peale =
muunuteme, muunute, muunude =moonutama=sii laul om peris ärä muunutet = see
      laul on päris ära moonutatud =
muunuts(e), muunutse, muunutset( =moonutis=küll sii tüdrik om iki muunuts =küll
      see tüdruk on ikka moonutis(inetu)=
muut(d)suteme,muutsute,muutsute(Krk) =musitama =poiss taht muudku muutsute =
      poiss tahtis muudkui musitada =
mõdse(m),mõdse mõdset(Krk) =tüse tüdruk
mõhk, mõhe, mõhke=leivanõu=mõhe sehen tetäs leibä=leivanõu sees tehakse leiba =
mõikame,mõigate, mõika = aru saama, mõistma,mõjuma, taipama, piisama =sii rohi
      mõigas äste = see rohi mõjus hästi =
mõisavalitseje =mõisavalitseja=
`mõise, `mõise, `mõiset =mõis= `mõise =mõisasse= `mõisen olli egäst talust
      teomiis =mõisas oli igast talust teomees=
`mõistme ~ `mõistma, `mõista, mõista =oskama=ma ei mõista süvvä tetä=ma ei
      oska süüa teha=
mõle(m)pe ~ mõle(m)be =mõlemad=mõlembe sõsare om tüükä ja tubli =mõlemad õed on
      töökad ja tugevad =
mõni, mõne, mõnd =mõni= mõni leśknaine käte ja pihage toit ennast =mõni
      lesknaine käte ja pihaga toidab ennast= mõnel olli tanu paeltest, mõnel
      `lil´lest =mõnel oli tanu paeltest, mõnel lilledest=
mõnus,mõnuse,mõnust =mõnus=ta om mõnuse jutuge =ta on mõnusa jutuga =
mõnuste=mõnusasti =laits tund(s) end mõnuste =laps tundis end hästi =
`mõõtme ~ `mõõtma, `mõõta, mõõda =mõõtma=ütesa kõrda mõõda ,üits kõrd lõika =
       üheksa korda mõõda ,üks kord lõika =
mõrka,mõrka mõrkat =mõrkjas = sii siin om mõrka = see seen on mõrkjas =
mõrru, mõrru, mõrrut =mõru=sii õlu olli mõrru ja vihä = see õlu oli mõru ja
       kibe=
mõrts,mõrtsu,mõrtsu =võrkkott =ta võt(s) mõrtsu üten = ta võttis võrkkoti
kaasa=
mõrtsuk, mõrtsuka ~ mõrtsukse, mõrtsukat =mõrtsukas= mõrtsuka `tüüde om ju
       `irmsa =mõrtsuka tööd on ju hirmsad=
mõsilaud, -lavva, -`lauda =pesulaud=
`mõskme ~ `mõskma, `mõsta, mõse =pesema= nii rõõva om vaja ärä mõsta = need
       riided on vaja ära pesta =
`mõstam vt `mastam
mõte, mõtte, mõtet =mõte= mõttit =mõtteid= mõtedege =mõtetega=
mõtest =arust= miu mõtest lääs ta igäves =minu arust läheks see igavaks=
`mõtleme, mõtelte, `mõtle =mõtlema= `mõtles =mõtleb= Jaan mõtel´ naist võtta
       =Jaan mõtles naist võtta= `mõtlide =mõtlesite= mõtelnu =mõtelnud=
       mõtelt =mõeldud= mõtelti =mõteldi=

mõts, mõtsa, `mõtsa =mets= ma lätsi essütses mõtsan =ma eksisin ära metsas=
      mõts o vaeval lume all =mets on vaevas lume all(okstel palju lund)=
mõtsaline =metsane=meil anti mõtsaline einamaatükk= meile anti metsane
      heinamaatükk =
mõtsauńt, -undi, -ùnti =(metsa)hunt= mõtsaundis är kasunu, ei `kulle, ei tää
      kellekist kedägi =metsahundiks ära kasvanud, ei kuule, ei tea millestki
      midagi=
mõtsavahk´, `-vahi, -`vahki =metsavaht= miis sai mõtsavahis =mees sai
      metsavahiks=
mõtsik,mõtsiku,mõtsikut =kaanega puunõu=
mõtus,mõtuse, mõtust =metsis= mõtusekikas ist kõivu ossa pääl = metsisekukk
      istus kase oksa peal=
mügär, mügäre, mügärt =mügar=
mülgäs, `mülkä, mülgäst =mülgas= obesel olli rasse mülkäst vällä saia = hobusel
      oli raske mülkast välja saada=
mürateme, müräte, müräde =tilgastama (piimast) =piim om müräten =piim on
      tilgastanud (piim)=
mütäs =(maa)mutt=mütäse ollive kik muru üles aanu = mutid olid kogu muru üles
      aanud =
`müüdä = mööda= edesi tulli minna rüüsätiid müüdä= edasi tuli minna mööda
      kruusateed =
`müüme ~ `müümä, müvvä, müü =mul om autu müvvä =mul on auto müüa =
müürissep =müürsepp, müüritegija=miu esä olli nelikümmend `aastet müürissepp =
      minu isa oli nelikümend aastat müürsepp =
`müüräme, mööräte, `müürä =mässama=küll taht sii miis möörate =küll tahtis see
      mees mässata =
mädä, mää, mädä =mäda= `määge =mädaga=
mägi, mäe, mäge =mägi=
mäger, mägrä, `mäkra =mäger= ma näi mäkrä mõtsan =ma nägin mäkra metsas=
mähe ,`mähkme, mähet = mähe,surnulina =lastel om pirle ütekõrdse mähkme =
      lastel on praegu ühekordsed mähkmed =
`mähkme, mähki, mähi =mähkima=tillikseid latsi tules peris tihti mähki =
      väikseid lapsi tuleb päris tihti mähkida =
mäleteme, mälete, mälede =mäletama=vana inimese mäleteve äste oma nuurpõlve =
      vanad inimesed mäletavad hästi oma noorust =
mälu, mälu, mälu =mälu= miu mälu om ka kehväs jäänu = minumälu on ka kehvaks
      jäänud =
`mängje,mängje, mängjet =mängija= sii poiss olli ää jalgpallimängje = see
      poiss oli hea jalgpallur =
`mäńgme ~ `mäńgmä =mängima= mis sa mängit =mis sa mängid (st vigurdad)=
mäńn,männä,`mändä =mänd= männä kasuve õite pikas = männid kasvavad õige pikaks
`märkume vt `määrkume
märätseme, märätse, märätse =hullama=
mätäs, `mättä, mätäst =mätäs= einamaal ollive kõrge mättä= heinamaal olid
       kõrged mättad =
mätäskaru, -karu, -karut =müräkaru (öeldi koerale, lapsele jms, kes jalus)=
määg´ =(puu) mähk=
määr´kaśs =ahv, määrkass=sirkusen ollive nii koera ku ka määrkassi = tsirkuses
       olid nii koerad kui ka ahvid =
`määrkume,`määrkude,`määrgu =määrduma= `määrgunu `rõõva om vaja ärä `mõsta =
       määrdunud riided on vaja ära pesta =
mögä, mögä,mögä =hull jutt = kül aap mögä suust vällä = küll ajab hullu juttu
       suust välja =
mögame,mögade, mögä= hullu juttu ajama =
mökerdeme,mökerte,mökerde =vaevaliselt sööma =lats mökerts lavva man = laps sõi
       viletsalt laua juures =
möla,möla, möla =loba =na aave möla suust vällä = nad ajavad loba suust välja =
mölame,mölade, mölä(Krk) = nutma
müüräme,müüräte,müürä =mässama,õiendama =
müürissepp,-sepä,-`seppä= müürsepp = müürissepä tullive kik Pikvä tagant =
       müürsepad tulidkõik Pihkva tagant=
na ~ naa =nad= na lätsiv peris süli kokku kateksi =nad läksid päris sülitsi
       kokku kahekesi=
naar,naaru, naaru =naer=kik tullive suure naaruge =kõik tulid suure naeruga =
`naarme ~ `naarma, naarta, naara =naerma=ta ai miut peri naarma = ta ajas mind
       päris naerma =
`naaratuse,naaratuse ,`naaratust =naeratus=latsel om naaratus näol = lapsel on
       naeratus näol =
naaris,`naari,naarist =naeris=`naari kasuve põllul =naerid kasvavd põllul=
naber, nabra, `napra=
nadu, nadu, nadut =nadu= nadut-vellenaist olevet tullu =meheõde ja vennanaine
       olevat tulnud=
nagel, nagla, `nakla =nael (ka kaaluühik),sepä tettü nagla ollive kandilise =
       sepa tehtud naelad olid kandilised 0
nagu =nagu= vrd nägu nagu tei `ääpes `süäme =nagu tegi paremaks südame=
nahk, naha, `nahka =nahk= saan olli `nahkege katet = saan oli nahkadega kaetud
=
nahkine,nahkise nahkist = nahast =sii kask om nahkine = see kasukas on nahast =
nahta =nafta=
naine, naise, naist =naine= naisel ollu laits tulemen =naisel olnud laps
       tulemas= rhv naise lauliv lavvanegi, peiu naariv pengi pääle =naised
       laulsid lauaski, peiud naersid pingi peal= naistel =naistele=
naistepuna
nakateme, nakate, nakade =kogelema= kõneles nakaten =räägib nakatades (st
       kogeldes)=
`nakkame,nakate, `nakka =hakkama=selle asjage om vaja pääle nakate=selle asjaga
       on vaja peale hakata
nakkaje,nakkaje,nakkajet=nakkav =latsel olli nakkaj(e) aigus kül´len = lapsel
       oli nakkushaigus küljes =
  `naklame,naglate, `nakla =naelutama =katus tules ärä naglate = katus  tuleks
       kinni naelutada=
naks, naksu, `naksu=müks,löök =ta pand(s) temäl naksu ärä = ta müksas teda =
naksak vt naks
`naksme~naksma,`naksu,naksu=naksuma =põrmand aka´s `nak´sme =põrand hakkas
       naksuma =
nali, nal´la, `nal´la =nali=sii miis tei üttepuhku nal´la =see mees tegi kogu
       aeg nalja
nal`l(j)ak,nal`l(j)aku, nal`l(j)akut =naljakas =nii asja om iki nal´l(j)aku
      küll = need asjad on ikka naljakad küll =
nal`l,nalli,`nal`li=klamber=tüdrikul ollive juusse nal`lige kinni pant =
      tüdrukul olid juuksed klambriga kinni pandud=
napik, napiku, napikut = napp,napivõitu,lühike =nii kördi ollive küll napiku =
      need seelikud olid küll lühikesevõitu=
naps,napsi `napsi=löök=
napsateme ,napsate,`napsa=lööma =ta napsat kätege = ta lõi kätega =
napsame,napsate, `napsa (Trv)=haarama=ta napsas kärblädse kinni = ta haaras
      kärpse kinni =
napsiteme,napsite, napsite =napsitama ,jooma = ta taht(s) tihtipääle napsite =
      ta    tahtis tihti napsitada=
napp,napa, `nappa =puust pikergune karp=karjalatse võttive napage leibä üten
      =karjalapsed võtavad karbiga leiba kaasa =
nariseme , nariste, narise(Krk) =norskama =
´nar`me~´nar`ma,`narri, narri=narrima =ta taht miut narri =ta tahtis mind
      narrida =
nar´r, narri, `narri =narr= narri om sirkusen = narrid on tsirkuses =
nar´tskme(Krk) vt nariseme
natike,natikse ,natikest= natuke,vähe = siit om natike maad viil minnä (
      Krk)=siit on natuke maad veel       minna =
naut,naudi, nauti(Pst,Hls,Krk ) = malk=
nee vt nii =need =nee om kik täädä inimese = need on kõik tuntud inimesed =

neeläteme,neeläte,`neelä= neelatama=ma nakka nelläteme= ma hakkan neelatama=
neelult(Krk) =kiiresti=läits nindagu neeläten = läks kiiresti=
neelipeni vt neelusk
neelusk,neeluski,neeluskit =õgard=om üits egävene neelusk =on üks igavene
      õgard=
`neelusteme, neeluste, neeluste = himustama (sööki)= mes sa neelusted siin?
      =mida sa himustad siin=
neidis,neidise, neidist(Krk) = neiud = neidise pärjä olliv kik paeltege ehit =
      neidude pärjad olid kõik paeltega ehitud =
neli, nel´lä, `nel´lä =neli= nel´lä last om vahel kerge(m)p kasvate ku ütte
      =nelja last on vahel kergem kasvatada kui ühte =
nelipühä vt suvistepüha
nelikümment,nel´läkümne ,nel´läkümmet =nelikümmend=ta ei oole viil nel´läkümmet
      täüs=ta pole veel neljakümne aastane =
neli`tõist,nel´lätõisku,nel´lätõiskut =neliteist=nel´lätõiskuse noore om
      üttepuhku vanempide murelatse = neljateiskümne aastased noored on tihti
      vanemate    murelapsed=
nel´lä`jalgine =neljajalgne=siin om nelläjalgne vargilkäünu = siin on
      neljajalgne vargil käinud =
nel´läbe , nel´läbe, nel´läpet =neljapäev= nelläbelt surveti `tange ja
      puul´belt keedeti `tangeg ube =neljapäeval pressiti uhmris tange ja
      laupäeval keedeti tangudega ube=
nel´läs =neljas=
nel´läntesaast =neljasajast=nel`ländesaast olli mia viies=neljasajast olin
      ma viies =
nemä ~ nevä(Krk) ~ na, nende, neit =nemad= nemä lännü ütest `mõisast tõise
      =nemad      läinud ühest mõisast teise= nevä om sedä lubanu tetä = nad on
      seda lubanud teha =
nibritseme,nibritse,nibritse(Hel) =nokitsema = sii laits nibrits ütsindi(Hel) =
      see laps nokitses üksinda =
nibi,nibi,nibi(Trv)=nibu=norva nibi sehen om augu = kõrva nibu sees on augud =
nigel,nigla, niglat(Krk) =vilets = sii aaste ollive nigla kardule(Krk) = sel
      aastal olid viletsad kartulad =
nihuteme ,nihute, nihude =nihutama =kap´p om vaja paiga pääle nihute = kapp on
      vaja kohale nihutada =
nihvi mineme(Trv)= nurja minema
nihveldeme ,nihvelte, nihvelde(Trv,Hel) =nihverdama ,nüpeldama=
nii, nende, neit =need= nii `orje kopigu pidiv `kõrtsege `kinni püünet `saama
      =need orjade kopikad pidid kõrtsidega kinni püütud saama=
      neist luise pakaltest tett lõngust tuleb keriden ka luid `väl´lä =neist
      luistest linadest tehtud lõngadest tuleb ka kerides luid välja=
niidme,
niids,niidse, niidset = niin,kiud = viisu tetti lõhmuse niidsest = viisud tehti
      pärna niinest =
niin, nniil(d)mä~niil(d)ma,`neeli, neeli=neelama = mõru rohu om rasse alla
      neeli =      mõrudad rohud on rasked alla neelata
niin,niine, niint=kiud =niini `tuudi suurte `mõtsu sehest =niined toodi
      suurtest     metsadest=
niisutus,niisutse,niisutust =niisutus =
niiste =niiske=
niistuteme =niisutama=
niit, niidu,`niitu =niit, heinamaa =nüid kasuve pal`lude niite pääl joba väikse
      kõivu ja pedäje = nüüd kasvavad paljude heinamaade peal juba väiksed
             kased ja männid =
`niitme~niitma`niita, niida=niitma,pügama =`niitme `minti ulganti päevätõusuaig
      =niitma mindi hulgakesi päevatõusu ajal=lamba tules keväde ärä niita =
      lambad tuleks kevadel ära pügada =
nikasteme,nikasde,nikaste=nikastama = esä nikast jala nurme pääl vällä = isa
      nikastas nurme peal jala ära =
nikatuse, nikatuse, nikatust = nikastus =
nikuteme,nikute, niku = nõtkutama =nirki ja kärpi nikuteve tõine tõiselpuul
      jõge = nirk ja kärp nõkutavad teine teiselpool jõge =ärä nikute kiiguge =
      ära nõtkuta kiiguga =
nilgin(Krk) =marraskil = poisikse põlve ollive kik sii aig nilgin = poisikese
      põlved olid kogu aeg marraskil
`nilgme,`nilgi, nilgi =nülgima
nilpsateme,nilpsade, nilpsa (Trv) =limpsatama=peni nilpsates piimäkausi man =
      koer limpsatas piimakausi juures =
nikruut' =nekrut=
nimeteme,nimete,nimet(d)e =nimetama,ütlema = ta nimet oma nime = ta ütles oma
      nime
nimmes-nimelt,just=nii asja om nimmes sedäsi säet = need asjad on nimelt nii
      seatud =
nimi ,nime nime = nimi= nimi Madli ja Pibu om vana nimese(Krk) =Madli ja Pibu
      on vanad nimed=mike nime pääl ta om? =mis nime peal (nimega) ta on?=
nina vt nõna
ninda = nõnda = un't ollu ninda kõva vedäme = hunt olnud nõnda kõva     vedama=
nindagu =nõnda kui =nindagu`süüssi ärä =nõnda kui sööksin ära=
nindasamati = niisamuti=
nindamoodu =niimoodi
ning~nink = ning
ninna ~ nõnna=nõnda
nire, nire, niret =veenire=katust müüdä juusk nire alla = katust mööda jooksis
      veenire alla
niriseme,niriste, nirise = nirisema,sorisema=
nirk~nürk,nirgi~nürgi,`nirki~`nürki =nirk
nisu, nisu, nisu= nisu =nisu om kanadel är sõkut =nisu on kanade poolt ära
      sõtkutud=nisujahust tetti ka apented karaskid =nisujahust tehti ka
      hapendatud karaskit=
nitse~nitsme,nitset, `nitse =niied = ilmä nitsmede ei saa kangast kudade = ilma
      niieteta ei saa kangast kududa=
nobe,nobe,nobet =nobe,kiire= sii tüdrik om küll nobe = see tüdruk on küll nobe=
no =no=no kudas te nüid omal puul eläde= =no kuidas te nüüd oma pool elate=
nohu,nohu ,nohu = nohu
nohuteme,nohute, nohute = nohus olema =küll sii sügüs aap nohuteme = küll see
      sügis ajab nohule =
nokasteme, nokasde, nokaste = nokastama ,purju jääma=sii miis om küll nokastet
      =see mee on küll purjus =
noks,noksi `noksi(Trv) = nokats,konks, musi(Krk) =
nol´l,nolli, `nol´li(Trv)= rumal =
no´lp,nolbi, no´lpi = nolk=nii ollive nolbi poisi = need olid poisinolgid =
nooguteme ,noogute, noogute =noogutama, koogutama=märä oben noogut tii päl =
      mära hobune        koogutas tee peal =
noolme~noolma,`nooli,nooli = noolima=
nooper,noopri ,noopert = seksikas =nuurperemiis om õite nooper = noorperemees
      on õige seksikas =
noorent(d)eme,noorente, noorente = noorendama = ää reemi noorenteve nahka =
      head kreemid noorendavad nahka =
noorik, noorigu, noorigut = pruut,veel lasteta naine = noorik lännu `lehmä
      `nüsme =noorik läinud lehma lüpsma=nuurmiis ja noorik istiv kõrutsil taga
      lavva =noormees ja noorik istusid kõrvuti laua taga=
noorusteme,noorusde, nooruste =nooremaks tegema=
noos,noosi,`noosi = noos, saak,jagu = egäüits taht oma noosi saia = igaüks
      tahtis oma jagu saada =
`nop´me, `noppi, nopi = noppima=naise nop´sive kanasulgi = naised noppisid
      kanasulgi =
nosime ,noside, nosi =nosima =pähkle om ää noside = pähklid on head nosida =
nott,noti, `notti = puuront=noti ollive jõen = puurondid olid jões=
no´tme~no´tma ,`notti, noti = nottima =mõtsan om kik looma maha notit = metsas
      on kõik loomad maha notitud =
nuga,nua,nuga (Trv,Pst )= nuga =teräve nuage om ää lõigate = terava noaga on
      hea lõigata =
nuhkme, nuhki, nuhi = nuhkima =ta tahts egän kottel nuhki(Krk) = ta tahtis igal
      pool nuhkida =
`nuiame, nuiate, `nuia = nuiama=mõsu om vaja ärä nuiate = pesu on vaja ära
      nuiata =
nukili = ninali = laits putti nukili maha = laps kukkus ninali maha =
nuk´k,nuki, `nuk´ki= nurk,kühm,looma nina, =
nukk ,nuku,`nukku = nukk=valip süügi man, ei läe nuk´ki = valib söögi juures,
      ei söö
nummer,num(b)ri,nummert = number =
nurame,nurade, nura = nurisema = tap saa millegi üle nurade = ta ei saa millegi
      üle nuriseda =
nurik,nuriku, nurikut =länik,puunõu= =nurikideg `tuudi aput piimä `nurme
      =länikutega toodi kohvi põllule=
nurime,nuride, nuri(Trv)= norima =
nurjatu, nurjatu, nurjatut=tohutu=
nur´kme,nurki, nurgi = nuhkima=sii naine käüs egän talun nur´kmen = see naine
      käis igas talus nuhkimas =
nutme~nutma,`nutta, nuta = nutma =laits jäi kodu nutme = laps jäi koju nutma =
nutsuteme,nutsute,nutsute =kägardama = ta nutsut rõõva kokku = ta kägardas
      riide kokku =
nut´t,nuti, `nut´ti=taime pea, nutt = nuti õõtsuve tuule kähen = nutid õõtsuvad
      tuule käes =
nutt,nutu, `nuttu = nutt=
nuuskme~nuuskma ,`nuusk,nuusi =nuuskima=küll `nuusk ringi = küll nuuskis ringi
nõal,nõale, nõalt =najakil= emä nõal sii poiss eläp = ema najal see poiss elab=
nõakil,nõakile,nõakilt = najal = vikat olli nõakil vastu seina = vikat oli
      seina najal =
nõdi, nõdja ,nõdi = kätkivibu,oks=`valge `rõõva ollu ällü nõdja pääl kujumen
      =ja valged rõivad olnud hälli vibu peal kuivamas=
nõgel, nõgla, `nõkla = nõel=nõkluge pannas rõõva ütte = nõeltega pannakse
      riided kokku =
nõges,nõgese nõgest = nõges

nõglateme,nõglate, nõkla = nõelama=uisk nõglas last jalast = uss nõelas last
      jalast =
nõglume,nõglute nõglu = nõeluma = sii sukk om va nõglude = see sukk on vaja
      nõeluda =
nõidme~nõidma,nõidu,nõiu =nõiduma =ärä nõiu kurja karja =ärä nõiu halba karja =
nõal,nõale,nõalt =najal=sii tare seisas naise nõal = see maja seisab naise
      najal=
nõateme,nõate,nõade =najatama=ma nõade aia nõakil = ma najatan aia najal =
nõkuteme,nõkute, nõkute =nõtkutama =ta akas pilli pääle jalguge nõkuteme = ta
      hakkas pill(kuulates) peale jalgadega nõtkutama =
nõlu ,nõlva, `nõlva = nõlv,serv=
nõlvakil,nõlvakile, nõlvakil(Trv) = kallakil =
nõlvakul,nõlvakule,nõlvakult = kallakil =
nõlvi=kaldu =katus om nõlvi lüüdu= katus on kaldu löödud=
nõna ~ nina =nina= latse nõnaalune leemend üttepuhku =lapse ninaalune leemendas
      tihti =
nõnda =nii=nõnda ta ütel = nii ta ütles =
nõndasamati = niisamuti
nõnuli =ninuli = laits putte nõnuli = laps kukkus ninali =
nõre,nõre, nõret = nire= keväde juusk veenire ussaiast läbi = kevadel jooksis
      veenire õuest läbi =
nõrgume ~nõrguma=nõrguma=kik palaije panti keväde kätte nõrgume= kõik linad
      pandi päikse kätte nõrguma=
nõrk,nõrga, nõrka =nõrk ,vedel =sült tulli siände nõrgavõitu = sült tuli
      selline lahja =
nõst(s)e,nõst(s)e,nõst(s)et =rõuged= neil `nõst(s)in lastel ant `rinda =neile
      rõugetes lastele antud rinda=nõstin laits võet ällüst       =rõugetes laps
      võetud hällist=
nõu,nõu, nõu=nõuanne,plaan= mea kellekide nõu ei võta, mea kellekide nõu`järgi
      ei tii =mina kellegi nõu ei võta (vastu), mina kellegi nõu järgi ei
      tee=nõu jäi katik = plaan jäi pooleli =
nõukas, nõuka ,nõugast = jõukas,abivalmis = sii taluperemiis olli egät kanti
      nõukas = see taluperemees oli igatpidi rikas =
nõuskame,nõusate, nõuska(Trv) = nuuskama=vanamiis nõusas nõna = vanamees
      nuuskas nina =
nõutame,nõuta, nõuta =nõustama =
näbe,näbe,näbet =nobe,kärmas=küll sii lasep näbe kätege = küll see laseb
      nobedate kätega =
näbrä(s)teme,näbrä(s)te,näbre(s)te=keerutama=näbräste nii lõnga ütte = keeruta
      need lõngad kokku =
nädäl, nädäli, nädälit = nädal=sii nädäl tules põllu ärä künda= sel nädalal
      tuleks põllud ära künda =
nägeme,nätä,näe= nägema =küll nii asja ollive rasse nätä = küll need asjad olid
      rasked näha =
nägu vt nagu
nägu,näo, nägu= nägu = nemä om ütte nägu =nemad on ühte nägu=
nägus,näguse,nägust =nägus,ilus= selle talu tüdruku ollive väege näguse= selle
      talu tüdrukud olid väga ilusad =
näin ,näini, `näini= ema(hellitusnimi) =näin tei viisu `jalga ja `rüüdi-vammust
       `sel'gä =ema tegi viisud jalga ja rüü-vammuse selga=
näiu,näiu,näiut   =   neiu    =külä   näidise   näeve   =küla    neiud    näevad=
näitme,näitä,näidä= =näitama= näidä,midä sa ka tetä mõistad = näita, mida sa ka
       teha oskad =
`näkme,`näkki,näki =näkkima = ta taht toidu man `näkki= ta tahtis toidu juures
      näkkida =
`näksu(Krk) = tülli =naabri ollive jälle näksun = naabrid olid jälle tülis
`näl´gume,näl´gude,`nälgu =sedäsi sa `nälgud ärä = nii sa nälgid ära =
nälläurb vt lepaurb
näl´luteme,näl´lute näl´lute =näljutama=ta näl´lut looma ära = ta näljutas
       looma ära=
nänn,nänni, `nänni = hoidja ,vanaema =nänn olli laste oidje(Krk) = vanaema oli
      laste hoidja =
`näpme,`näppi, näpi=näppima = egät ei või näppi = kõike ei või näppida =
näpp,näpu, näppu = sõrm = ärä näütä näpuge = ära näita sõrmega =
närb,närvä,`närbä=närb,vilets = luum olli närb süümä =loom oli vilets sööma =
`närbume,`närbude, `närbu = närtsima =lille om ärä `närbunu = lilled on ära
       närtsinud =
närmendeme,närmente,närmende= narmendama = kördi veere joba närmendive =
      seeliku ääred juba narmendasid =
närvenu = uimane = ma ole `seante puul' närvenut= ma olen selline pooluimane=
näserik,näseriku näserikku = jändriku =mõtsan kasvive näseriku puu = metsas
      kasvasid jändrikud puud =
nässik vt näserik
näslik,näsliku, näslikut =tähniline, lapiline=
?näru,näru, näru =räbal,tüli =sii naine korgas kik näruse kokku(Krk)= see naine
      korjas kõik räbalad kokku =
nätse,nätse, nätset = niiske,nätske= sii mõsu om viil nätse = see pesu on
      veel niiske =mis-sa nende `nätske `leibist ahjust `väl´lä kissit
      =mis sa nendest nätsketest leibadest ahjust välja kiskusid=
nääl,näälu,`näälu=naiseõde = meil om nääl külän = meil on naiseõde külas =
näälmiis,näälmehe, näälmiist(Pst,Hel) = naisevend
näütme,näütä,näüdä= 1.näitama =ta tahts kigel oma illust naist näütä= ta tahtis
       kõigile oma ilusat naist näidata=2.süütama= kess`paika `jäeti auk, kus
      kütüsel tuli `sisse näüdeti =ja keskpaika jäeti auk, kust kütusele
      (aletegemisel) tuli sisse läideti=
nööberteme,nööberte,nööberde = näppama = sii miis nööberts egät = see
             mees näppas igat =
nööper,nööpri, nööpert(Hls, Krk) =askeldaja =nööprist tüdrukust saap ää
      pernaene = askeldajast tüdrukust saab hea perenaine =
nööserdeme,nööserte,nööserde = nuhkima = mis sa nööserded miu järgi? = mis sa
      nuhid minu järel? =
`nülgme~nülgma`nülgi, nüli = nülgima= jahimehe nülive mõtsan loomil kik naha
      joba maha= jahimehed nülivad metsas loomadel kõik nahad juba maha =
nüsme~nüsmä, nüstä, nüssä =lüpsma=lehm taht nüstä = lehm oli vaja lüpsta =
nüssik,nüssiku nüssikut = =lüpsik=noorik läits nüssikuge nüsme= noorik läks
      lüpsikuga lüpsma=
nüür,nüüri,`nüüri = nöör = pane mõsu nüüri pääle = pane pesu nööri peale =
`nüüstme,`nüüstä,nüüstä=sügama=nüüstä miu selgä = süga mu selga =
oben(e),obese, obest = hobune=oben jäänü tii pääl `kurtme =hobune jäänud tee
       peale seisma=oben lää `sammu `astun =hobune läheb sammu astudes =
odev,odeve,odevet,= vilets =
odav,odave,odavet =odav= mea osti `väime käest puid, säält sai ulga odevep =ma
      ostsin väimehe käest puid, sealt sai hulga odavamini=
ohes,ohte,ohet=ohakas= minge `ohtit `kakme =minge ohakaid katkuma=
ohkleme,ohelte, ohkle(Trv) =ohkama= ta aas miut oma jutuge peris ohkleme = ta
      ajas mind oma jutuga päris ohkama =
ohheteme,ohhete, ohhete = ohhetama =
`ohver,`ohvre,ohvert = ohver=
oidme,oida, oia=hoidma =oidje inimesel om egät ütte =hoidjal (kokkuhoidlikul)
      inimesel on kõike=oija mutt tali `aiga üle =hoia mind üle talve=
      oijat, sõs saa sull elus aas =hoiad (kokku), siis jätkub sulle eluks
      ajaks=
oja,oja,oja = oja =keväde om oja kik vett täüs = kevadel on kõik ojad vett
      täis=
ok´k,oki, `ok´ki=vokk = okige kedräts lõngu = vokiga kedratakse lõngu =
oks,oksa`oksa = oks= egän talun olli oksa raijutev pakk =igas talus oli okste
      raiumise pakk=
oleme,olla, ole =olema =olli kesvä är`pessen ja ärjä ärä tappen =oli odra ära
      peksnud ja härja ära tapnud=
olt =oldud=
om = on =om küll pimmese =on küll pimedad=om puha keedikuse =need maad on kõik
      allikased=oss=oss ma mõistass musta valge pääl panna, ma kirjutess kikk
      üless =oleks (et) ma mõistaks musta valge peale panna, ma kirjutaks kõik
      üles=
omalugu(Krk) =salaja= ma näi kõrvast esi omalugu =ma nägin kõrvalt ise salaja=
      mine sa omalugu, et `kennigi ei kuule =mina sa salaja, et keegi ei
      kuule=
ommigi =ongi = =nii asja ommigi sedäsi = need asjad ongi nii =
ommeti=ometi
ommen= homme =ommen ommuku vara piap leib joba tett oleme =homme hommikul vara
      peab leib juba tehtud olema=
ommuk,ommuku ,ommukut = hommik = mea ole iki ommukult käinu laste iist karjan
      ommukult lastel magus uni=mina olen ikka hommikuti käinud   laste eest oo
oodak, oodagu, oodakut =oodak =lõuna- või õhtueelne eine=

oorigubjass =voorijuht=
oorisjala (kiigu)=kiigetoed=
oorisjala =kuhjavarda toed=
opman,opmani, opmanit =opman=opman and mõisan käskusi = opman andis mõisas
      käskusid
oras, orase, orast = oras=oras om katen lehen =oras on kahes lehes=
orik,oriku,orikut = orikas =oriku kasuve parepest ku emise = orikad kasvavad
      paremini kui emised =
orjavits -vitsa -`vitsa = kibuvits = orjavitsa kasvive tii veeren = kibuvitsad
      kasvasid tee ääres =
orst,orsti, `orsti =vorst=orsti es oleki lavva pääl = vorsi ei olndudki laua
      peal =
osmik,osmiku osmikut = väike maja =üits osmik olli mõtsa veeren = üks väike
      maja oli metsa ääres =
ostme~ostma,`osta, osta =ostma =mea ostas küll, aga ku ostetevet ei ole,
      kellege sa ostat =mina ostaks küll, aga kui ostetavat (st raha) ei ole,
      millega sa ostad=
oss= oleks =oss ma mõistas musta valge pääl panna, ma kirjutes kik üles =oleks
      (et) ma mõistaks musta valge peale panna, ma kirjutaks kõik üles=
otsan =otsas =kik pulmasüük olli otsan = kõik pulmasöök oli otsas =
otselti=otseti=mitu rõõvast panti otselti = mitu riiet pandi otseti =
`otsme,`otsi, otsi = otsima =otsi obesit `ilma `müüdä =otsin hobuseid ilma
      mööda=
paadsip,paadsipi, paadsipit =paakspuu=
paar, paari,`paari =paari=küll na ollive kena paar = küll nad olid kena paar =
      paar' tüdrukut `panti obesit karjateme =paar tüdrukut pandi hobuseid
      karjatama=
paase =pasmas=
paastukuu,-kuu -kuud = märts
paastumaarjapäev = 25 märts =paastumaarjapäeväl üteldes sedäsi = oss temä
      `kündle ku ollu, temä külmetess naise levä `taigne `sisse käsepidi =
      oleks tema küünlakuu (veebruar), tema külmetaks naise leiva taigna sisse
      käsipidi=
pada, paa ,pada = pada =pada kei ku mullin =pada kees mulinal=
padi, padja, `patja =padi= nii undinuia saave `patjus tetä =nii hundinuijad

      saavad patjadeks teha=
padiseme,padiste, padise = padisema
padsin,padsina,padsinat = padinal=latse tullive nigu padsin = lapsed tulid
      padinal=
pael,paela,paela = pael = paelage köideti juusse kinni = paelaga seoti juuksed
paeteme,paete, pae =poetama,peitma=ma paete siimle mulda = ma poetan seemned
      mulda =
pageme,pagede,pae =põgenema= kes iist ärä pagede sai sii `pääsi =kes eest ära
      põgeneda sai,see pääses=
pahapidi(Pst,Krk) = pahempidi =kaits `silmä koets pahapidi /.../ senigu kondsa
      latini =kaks silma kootakse pahupidi, kuni kannalapini=
pahapoolt(Trv)=pahemalt poolt =
pahru,pahru, pahrut =kult=egän talun olli oma pahru = igas talus olioma kult =
pahupäi(Hel)= pahupidi
pahuteme ,pahute,pahute(Hls,Krk,Hel) = pahandama =

paik, paiga,paika = paik,koht= latse pükstel olliv paik paiga pääl = lapse
      püksetel oli paik paiga peal =2.kodupaik om miule iki armas = kodukoht
      on mulle ikka armas =
paikame ,paigate,`paika = püksipõlve tahave paigate =püksipõlved tahavad
      paigata=
pais,paisu,`paisu = suurvesi =
paisteteme,paistete,paistete=paistetama =jalg om üles paistetet = jalg on üles
      paistetanud =
paise,`paisme,paismet =paise,poolvalminud mari =
paistme ~paistma,`paista,paista =paistma=
pakal,pakla,pakalt=takk,lina=rõõva olliv paklase = riided olid linased=
pake(i) =kiire= kige pakepel aal =kõige kiiremal ajal=
pakitseme,pakitse, pakitse = =kiirustama=ma pakitse egä ommuk = ma kiirustan
      igal hommikul =
pakk',paku ,`pakku = =pakk=paku pääl köögin om ää istu = paku peal kõöögis on
      hea istuda
pakspiim-piima ,-`piima =kohupiim=
,palaje, palajet = palakas, voodilina= palajidel ja amedel `anti pilu ette
      = linadele ja särkidele anti pilu ette=
palame,palade pala = põlema =tule paladen sai ahi lämmis=tule põledes sai ahi
palanik,palaniku,palanikku =põlenud mets=sel suvel tulli palanikke pal´lu =
      sel suvel tuli põlenud metsi palju =
palav`aigus,-aiguse ,-aigust =palavikuhaigusesse= miu emä sures palav-
      `aigusege ärä =minu ema suri palavikuhaiguse kätte=
paljas, `pal´la, paljast =paljas= ma lää `pal'le kätege =ma lähen paljaste
      kätega (st ilma külakostita)=
pal'k,pa´lgi, `pa´lki=palk pal'ke `veeti Olstres ja `Aitu = palke veeti
palki põsiteme =palgi otsa kahelt poolt tahuma=
pal´lapoolik, -poolik ,-poolikut =pruudi küljerätt=
pallapuul = küljepeal=
`palleme,pallelde, `palle   =paluma = ma palle väega, ärä miut lüü = ma palun
      väga ära mind löö =
pal´lu =palju=pal´lu om viil tetä = palju on veel teha =
pal´t =paljalt, ainult= nii kaits last ma ole tal pal´t nännu =neid kahte last
      olen ma tal ainult näinud=
palu,palu, palu =nõmm=palu pääl om ää loomil süvvä = nõmmel on hea loomadel
      süüa =
paluku,paluku, palukut = =pohlad=palukutest saap ääd kuuki kütsete = pohladest
      saab head kooki küpsetada =
paneme,panna,pane = panema = =panema=ma pane pastle jalga = ma panen pastlad
      jalga= panti mõness raasiksess külä `kuuli =panti mõneks raasikeseks (
      ajaks) külakooli=
pang,pangi,`pangi= ämber =kaju man olli kaits `pange = kaevu juures oli kaks
      ämbrit=
paper,`papre,papert =paber=paper om siin elun kige tähtsemp = paber on siin
      elus kõige tähtsam =papre olliv puha sääl kuhjan ja angen =paberid olid
      puha seal kuhjana ja hangena=
paranteme, parante, parande =parandama= sedä massint ei saa parante =seda
      masinat ei saa parandada=
parep, parepe,parepet(Krk) = parem=parep `ärden andagi, sii es ole kelleki
      annak! =parem oleks olnud, kui sa ei oleks andnudki, see pole mingi
      and!=
paremb, paremba, parembat (Trv)=parem=paremb oida ku oijate, paremb `karta ku
       kahitse = parem hoida kui oiata, parem karta kui kahetseda=
par'ts,par´tsi,`par´tsi =part=par´tsi om jälle tiigi pääl = pardid on jälle
      tiigi peal=
pastal,`pastle, pastelt =pastel = eesti pastal =sileda ninapealsega pastel=
pedäje,pedäje, pedäjet =mänd=pedäje laasip ennäst `kasvan =mänd laasib
      ennast kasvades=
pedäje pidime = männiokkad=
pedäk ~ pedänik = männik=pedäniku om iluse mõtsa = männikud on ilusad metsad =
peenär,`piintre,peenärt =peenar=piintres om lille kasume pantu = peenrasse on
      lilled kasvama pandud =
peenik leib,-levä,-`leibä = peenleib=
peks, peksu ,`peksu =väike koorem=õhtas sai viil üits peks eina koju veet =
       õhtuks sai veel üks väike koorem heinu koju veetud =
pelgüs, pelgüse ,pelgüst = =kartus=pelgüs olli tal latsest pääle sehen = kartus
      oli tal lapsest peale sees =
pel´gäme,pel´läte,pel´gä =kartma = mia ei pel´gä kedäki = mina ei karda
       midagi=
pel'l,pel´li,`pel´li = koduvaim      pel´li ollive pal´lalt Mulgimaal =
      majavaimud olid ainult Mulgimaal=
pel'ts,pel´tsi,`pel´tsi =lühike kasukas=tal olli kasugupel´ts sel´län = tal oli
      lühike kasukas seljas =
peni,peni peni = koer = mis sa kutsikun õpit,sedä penin piat =mis sa kutsikana
      õpid, seda koerana pead=
penipütsik,-pütsiku ,-pütsikut = koeraputk =
pen'k,pen´gi, `pen´ki = pink = pen´gi ollive kik rean = pingid olid kõik reas
=
pen'n,penńi,penńi - sõlkpuu ,põikpuu=penńi pääl olli ää kiiku panna = põikpuu
      peale oli hea kiiku panna
      pere,pere, peret = pere = suve söönü pere lavva man ussaian = suvel
      söönud pere laua juures õues =
peremiis ,-mehe,-miist= ta olli egätpidi nõukas peremiis = ta oli igatpidi
      asjalik peremees =
peri = nõus = ma ole siuge peri = ma olen sinuga nõus =
peris = päris
perime,peride, peri = pärima,küsima =laits taht egät asja päride = laps tahtis
      igat asja küsida =
pernaene,-naese,-naest = perenaine = pernaene läits sanna manu = perenaine
      läks sauna juurde=
perrä=järele = kes tal sääl perrä tulep = kes tal seal järele tuleb =
perä,perä,perä = pära, järg=latse om kohe perän = lapsed on kohe järgi =
perän = järel=
peräni = pärani = kik usse ollive peräni valla = kõik uksed olid pärani lahti
=
perändeme,perände perände = pärandama =
peräteme,peräte, peräte = järele pärima =
perätside = pärastikku,järjestikku = lõngä köidet perätside = lõngad seoti
      järjestikku = rii olliv perätside kokku aet = reed olid pärapidi kokku
      aetud =
perätu = päratu=
peräst = pärast =
perästigu = järjestikku =
pesä,pesä, pesä = pesa = pesän ollive kaits kurepoiga = pesas oli kaks
      kurepoega =
pesme~`pesmä,`pessa,pessä = peksma = vanast pesset vilja = vanasti
      peksti vilja
pesu,pesu, pesu = pesu = ta akas pesu mõskme = ta hakkas pesu pesema =
`petme~`petmä `pettä, petä =petma,valetama=miis petten kogu aig oma naist =
      mees pettis kogu aeg oma naist =
pidäl,pidäli,pidälit(Trv,Krk) = pidalitõbi,haigla = pidäl om akkaje aigus =
      = pidalitõbi on nakkushaigus =
pidäme,pidäde,pia=pidama,kohustatud olema = pias ta nüid `värsket lume
      `viskame, sõs saas rii tiid = peaks ta nüüd värsket lund viskama, siis
      saaks reeteed=2.seisma = ta sai obese pidame= ta sai hobuse seisma =
      3.kohustatud olema = piat temät meeliteme võ vaigisteme =pead teda
      meelitama või vaigistama =
pidi(m),pidime,pidimet = männiokas = pedäijl om pidime = männil on okkad=
piduline,pidulise,pidulist = peoline=pidulise ollive kik joba paigan = peolised
      olid kõik juba kohal =
pigi,pigi,pigi = =pigi=
pigiteme,pigite, pigite = liidi lõõri ollive kik ärä pigitet= pliidi lõõrid
      olid kõik ära pigitanud
pigin = hädas = peremiis olli kevädtüüdege peris pigin = peremees oli kevad-
      töödega päris hädas =
piha`uul'me,-uulmige,-uulmid =pihasooned=piha`uul´me jääve ommuku vanast peräst
      peris kanges = pihasooned jäävad hommikuti vanana päris kangeks =
pihaluu,pihaluu,pihaluud = abaluu
pihlap(u),pihlapu, pihlaput =pihlapi vereteve mõtsaveeren = pihlakad
      punetavad metsa ääres=pihlapudel om säugä = pihlakatel on kobarad =
piht,pihi, pihti = tangid =
piht,piha, pihta =piht =tüdruku ollive peene pihage = tüdrukud olid peenikese
      pihaga =
piibel,piibli, piibelt = =piibel=egän talun olli iki oma piibel = igas
      talus oli ikka oma piibel =
piigert,piigerti, piigertit = peenike oherdi väikese augu tegemiseks =
piimnaat,-naadi, -`naati= piimaohakas=
piirak,piiraku,piirakut = nii ollive vägä ää piiraku = need olid väga head
      pirukad =
piirits,piiritsa, piiritsat =kangakudumise tööriist =
piirits,piiritse,piiritset = piiritus = piiritset aeti egän mõisan = piiritust
      aeti igas mõisas =
piiskäme,piisäte,piiskä = vihma tibutama = õvven akas piiskäme(Krk) = õues
      hakkas vihma tibutama =
pii`t,peedi,pii´ti =peet=peedi om maha külüt = peedid on maha külvatud =
piitsuteme,piitsute piitsute =piitsutama,peksma = tüüobest ei või piitsute =
      tööhobust ei tohi piitsutada=
pikäline,pikälise, pikälist = lauge,aeglane = küll om ta pikälise jutuge = küll
      ta on aeglase jutuga =
pikälti = aeglaselt,pikuti= ta akas tüüge pikälti pääle = ta hakkas tööga
      aeglaselt peale =
pikk, pikä, `pikkä = pikk = mia näi ütte pikkä uiska = mina nägin ühte
      pikka ussi =
´pikku = pikkune = miu tüdrik om velle `suuru, velle pikku = minu tüdruk
      on venna suurune, venna pikkune=

´pikku= jooksul = aa pikku uneted kik ärä = aja jooksul unustad kõik ära =
pikkässil'm,pikässil´mä,`pikässil´mä = kiiker =
pilak,pilaku,pilakut = pirruhoidja = pilakun palas pird = pirruhoidjas põles
      pird =
pilbas, `pilpa, pilbast = pilbas = pilpege om ää tuld ürjäte = pilbastega on
      hea tuld alustada =
pilbasteme,pilbaste,pilbaste = pilbasteks tegema = ta taht akate puid =
      ta tahtis hakata puid pilbasteks tegema=
pildme~pildmä,pildu,pillu = pilduma = naene pild kik vana rõõva kirstust
      vällä = naine pildus kõik vanad riided kirstust välja =
pildre(Pst,Hel)- praegu
pilgeni = ääreni täis = pangen olli vett pilgeni = ämbris oli vett ääreni täis
=
pili,pili,pilit = pilv, munavalge
piline = pilvine
piliteme,pilite, pilite = pilvitama
pill,pilli,pilli = pill = Ants mõist äste pilli mängi = Ants oskas hästi pilli
      mängida =
pillaje oben = lõhkuv hobune =
pilliruug,ruu,ruugu = pilliroog = järve veeren olli pal´lu pilliruugu = järve
      ääres oli palju pilliroogu =
piltnik,piltniku piltnikku = fotograaf = egäl laadal olli iki piltnik kah =
      igal laadal oli ikka piltnik ka =
pimme = pime = sügüse tuleve pikä pimme üüsse = sügisel tulevad pikad pimedad
      ööd
`pinmä,`pinni,pinni = pinnima,pingutama=vikat om vaja ärä `pinni = vikat on
      vaja ära pinnida =
pinsel,pinsle,pinslet = pintsel =tillikse pinslege om ää maali=väikse
      pintsliga on hea maalida =
pinseldeme,pinselte,pinselde = pintseldama=küll laits taht pinselte = küll laps
      tahtis pintseldada =
pirilda(Trv Hel )= praegu
pirildane(Trv )= praegune
pirla(e)(Krk,Trv,Pst,Hls,)= praegu,kohe = pirla om liha küdsätemede
      =praegu (on)liha küpsetamata = miul ei ole `pirle mahasadanut `marja suhu
      `pistä = mul ei ole praegu maha kukkunud marja suhu pista =
pirtsak,pirtsaku ,pirtskut = pirtsakas,tujukas = küll om siin külän pirtsaku
      tüdriku = küll on siin külas pirtsakad tüdrukud=
pirtsu(Krk)= peru =
piruk(Trv,Hls,Hel) = peru
piserteme,piserte,piserde = peenikest vihma sadama = ommuku akas piserteme =
      hommikul hakkas peenikest vihma sadama =
pistme~pistmä,`pistä,pistä = pistma = ku om uisal ärä pistet, sii aab
      irmus paisteteme = kui on ussi nõelatud,siis see ajab hirmsasti
      paistetama =
pisär,pisäre,pisärt= pisar =pisäre tuleve silmä ja ikk tule pääle = pisarad
      tulevad silma ja nutt tuleb peale=
pistuss(Trv)=soust
pisusoolane,-soolase –soolast = hästi soolane = lihä olli pisusoolane = liha
      oli väga soolane =
pitsiteme,pitsite,pitsite = pigistama=ta taht miut ärä pitsite = ta tahtis mind
      ära pigistada =
pitsitus,pitsituse,pitsitust = pigistus = õiget miist tääd käepitsitusest =
      õiget meeest tunned käepigistusest =
pitskume,`pitsku,pitsku(Pst,Hls Krk )= kokku vajuma
podiseme,podiste,podise = podisema = pott podisi il´luksi liidi pääl = pott
      podises tasakesi pliidi peal =
poig,poja, `poiga = poeg = poig ollu sis nõndaväärt vanembes saanu =
      poeg olnud siis nõndavõrd vanemaks saanud=

poiske,poiskse, poiskset=poisike = tal ala poikse tembu sehen = tal alles
      poisikese tembud sees =
poiss,poisi,`poissi = poiss = kik poisi ei kasu suures = kõik poisid ei kasva
      suureks = poiss läits obesteg `õidsele =(teo)poiss läks hobustega
      õitsile=
pojan'd,pojan´di,pojan´dit = võõraspoeg
pokerdeme,pokerte,pokerde = lohakalt tegema = ta tahts kikke pokerte = ta
      tahtis kõike lohakalt teha =
poker´ts,pokerti, pokertit = korratult tehtud asi=olli üits pokerts kokku
      käänät = oli üks lohakas asi tehtud =
pokk,poku, `pokku = oinas,sokk
poksateme,poksate, poksate = mütsatama =
poksme~poksma,`poksi, poksi = puksima = noore poku armastave poksi = noored
      sokud armastavad puksida =
poksleme,pokselde, poksle = poksima =poku lätsive nurme pääl poksleme = oinad
      läksid heinamaal poksima =
polut,poluti, polutit = looma söödasõim = polutin om eina = sõimes on heinad =
pon`n,ponni `ponni = punn,toores mari = mis sa neist `marjest olt ponnist
      peräst ärä kakkun, valmist peräst na om jo parembe,mis te neist mõrru
      `marjest sööde = mis sa neist marjadest oled punnidena (st toorena) ära
      korjanud, valmina nad on ju paremad, mis te neist mõruna sööte =
poogen,poogne,poognet =nööp = kasugu ehen om poogne = nööbid on kasuka ees =
popsme,`popsi, popsi = popsima = ta taht egä ommuk piipu popsi = ta tahtis igal
      hommikul piipu popsida =
popsuteme,popsute,popsude = popsutama = vanamiis popsut kogu aig piipu =
      vanamees popsutas kogu aeg piipu = siil popsut puhma all = siil popsutas
      põõsa all=
pork,porgu,`porku Trv,Hel )= vilets riie = ta kördi ollive kik porgust
      rõõvast = ta seelikud olid kõik viletsast riidest tehtud =
porkame,porgate,porka(Trv) = müttama = selle tüüge sai ta mitu aiga porgate =
      selle tööga sai ta kaua aega mütata=
`porsume,`porsude, `porsu (Hls,Hel ) = tursuma,mädanema = kardule om keldren
      porsume lännu = kartulid on keldris mädanema läinud =
poslamasla,poslamasla,poslamaslat = päevalille õli = poslamaslage om ää kuuki
      kütsate = päevalille õliga on hea kooki küpsetada =
potak,potaku,potakut = potikaupmees = potaku käive küläst küllä = potikaupmehed
      käivad külast külla =
pudev,pudeve, pudevet = pude = rõõvad om aage pudeves lännu = riided on aja
      jooksul pudedaks läinud =
pudisteme,pudiste,pudiste = pudistama = tillikse latse pudisteve lavva man =
      väiksed lapsed pudistavad laua juures =
puditeme,pudite, pudite(Krk) = pudendama = ta tahts levä tükkes pudite = ta
      tahtis leiva tükkideks pudendada =
pudruteme,pudrute, pudrute = pudrutama = map akka egä päe pudruteme = ma ei
      hakka iga päev pudrutama =
pudu,pudsu, pudsut = ebe,ude = kördi pääl ollive ele pudsu = seeliku peal olid
      valged ebemed =
puha= kõik = sii puha om miu oma = see kõik on minu oma =
puhkame,puhate, puhka =1.puhkama,magama,2.puhkuma = aig om puhkame minna = aeg
      on magama minna = ta puhka joba mitmid aastid sedä pilli = ta puhub juba
      mitmeid aastaid seda pilli =
puhkeme,puhete,`puhke = puhkema = keväde puhkeve puiel punga = kevadel puhkevad
      puudel pungad =
puhmas,`puhma,puhmast = põõsas = sitigupuhman ollive suure marja = mustsõstra-
      põõsal olid suured marjad =
puhmastik, puhmastiku,`puhmastikku = põõsastik =
puhutś ,puhutśe, puhutśet = puhitis = lehmäl ollive puhutśe = lehmal olid
      puhitised =
puistme,`puista,puista = puistama,varastama =
puistje,puisje,puistjet = varas = kaits puistjet ollive viil läve kõrvan = kaks
      varast olid veel läve kõrval =
puk´k,puki,`puk´ki = pukk,kartulivagu (Trv) = vanaesäl olli puie
      saagmises puk´k tettü = vanaisal oli puude saagimiseks pukk tehtud = puki
      ollive õigest aet = kartulivaod olid sirgelt aetud =
pu´lst,pu´lsti,`pu´lsti = pulstunud,räbaldunud=küll ta näep pu´lst vällä = küll
      ta näeb pulstunud välja =
pu´lstume,pu´lstu,pu´lstu = pulstuma, räbalduma = juusse om ärä pulśtunu
      = juuksed on ära pulstunud =
punder,`puntre,pundert = pundar = tal olli endege üits punder üten = tal
      oli endaga üks pundar kaasas =
punendeme,punende, punende(Pst,Hls,Krk) = punetama = käsi akas punendeme = käsi
      hakkas punetama=
pung,punga ,`punga = õiepung,rahakott = punga om vällän = pungad on väljas =
 `punme,`punni,punni = punnima = ta akas vastu `punme = ta hakkas vastu punnima
`pun´sume,`pun´sude ,`pun´su= punsuma = keldren ollive kaane kik üles punsunu =
      keldris olid kaaned kõik üles punsunud =
pu´nt,pundi, `pu´nti= punt,koos = ossa ollive `pu´nti seot = oksad oli punti
      seotud = na ollive kik üten pundin = nad oli kõik üheskoos =
punsu,punsu,punsut = õlleankur = jaanis olli punsu iki õllet täüs= jaanipäevaks
      oli õlleankur ikka õlut täis =
punu,punu,punu = kõht = lastel om iki punu ehen = lastel on ikka kõht ees =
punume,punude,punu = punuma, liduma,jooksma = ta pist punume = ta jooksis ära =
purgant,purganti,purgantit(Hls,Krk) = purgantisiimle om piindres külit =
      porgandiseemned on peenrasse külitud =
purik,puriku,purikut = purikas = katuseveeren ollive suure puriku = katuse
      ääres olid suured purikad =
purimine,purimise,purimist=purihammas= sedä purimist ei saa enämb parande =
      seda purihammast ei saa enam parandada =
`purres,`purrese,purrest = redel = eina kujuve `purrese pääl = heinad kuivavad
      redeli peal=
pur´ssi = torssi=ta nägu läits turśsi = ta nägu läks torssi =
`purśsme,`purśsi,pursi =purssima = ta akas vene kiilt purśsme = ta hakkas vene
      keelt purssima =
purtsateme,purtsate,purtsate = pursatama =kikke ei ole vaja vällä purtsate
      = kõike ei ole vaja välja pursata (ütelda) =
purtskame,purtskate,`purtska =purskama = torust akas vesi purtskame = torust
      hakkas vesi purskama =
puru = täiesti väga=
purus = katki = nii asja om purus = need asjad on katki =
puserdeme,puserte,puserde = väänama = ta puserd vii rõõvast vällä = ta väänas
      vee riidest välja =
`puskleme,puselte,`puskle = pusklema = keväde noore pulli tahave õvven puselte
      = kevadel noored pullid tahavad õues puselda=
`puskme~`puskma,`puski,puski = puskima = nuur vas(i)k akas puskme = noor
      vasikas hakkas puskima =
putme~putma,puttu,putu =puutuma,katsuma = ärä putu egät = ära katsu igat asja =
putuk,putuk(g)u,putuk(g)ut= putukas = putuk(g)u om kik roosi äidsne ärä
      söönu = putukad on kõik roosi õied ära söönud =
`puud,poodi,`puudi = pood= mul om täembe vaja `puudi minna = mul on täna vaja
poodi minna =
puut= vt puud
puuduline,puudulise ,puudulist = puudulik =nii laani ollive puudulise = need
      plaanid olid puudulikud =
`puukme~`puukma ,`puuki puugi = puukima,täis toppima = sahver olli egätsugu
      raami täüs puugit= sahver oli igasugust kraami täis topitud =
puul,poole, puult = pool = laits ands poole leväst sõbral = laps andis poole
      leivast sõbrale = poolest üüst tulime üles = poolest ööst tulime üles=
puulb(p)e,puulb(p)e,puulb(p)et = laupäev = puulbe tetti sanna = laupäeval tehti
      sauna = puul'belt (~ `puul'pelt) olli sann ja vihuti =laupäeval oli saun
      ja viheldi =
`puurme~puurma,`puuri, puuri = puurima = ta nakas kõivu auku puurma, et mahla
      saia = ta hakkas kase sisse auku puurima, et mahla saada =
puuslak,puuslaki,puuslakki = köha,haigus = puuslak vaevas eidekest `pikka
      `aiga = köha vaevas eidekest kaua aega =
`puutme~`puutma = vt putme
põdrik,põdriku,põdrikut(Hls,Krk) = noor põder,põdrakarva lehm = põdrik juusk
      tii pääle = noor põder jooksis tee peale =
põdurik,põdurigu,põdurikku = põdur = talun o´llive pa´llald põderigu
      vanainimese = talus olid ainult põdurad vanainimesed =
põiguti(Krk)= põigiti
põkk = põtk, väike sõrg veisel, lambal=
põ´ldik,põ´ldiku,põ´ldikut(Krk,Trv)= heidiktall =põ´ldikut om rasse üles
      kasvate = heidiktalle on raske üles kasvatada =
põletnik,põletniku,`põletnikku = põletik =põletnik olli kätte löönu = põletik
      oli kätte löönud =
põletse, põletse, põletset = (agu) = põletus(hagu
`põlgme~`põlgma,põlate,`põlga = põlgama = inimest ei massa tüü peräst põlate =
      inimest ei maksa töö pärast põlata =
põlk(g)tus,põlk(g)tuse,põlk(g)tust = põlastus = selle vembuge om ta küll
      põlk(g)tuse ärä teenin = selle vembuga on ta küll põlguse ära teeninud =
põli,põlve,`põlve = põlv =latse tahave kangest nänni põli pääl istu = lapsed
      tahavad kangesti hoidja põlve peal istuda =
põlili = põlvili =põlili om ää piindrepäält eina kitsu = põlvili on hea
      peenra pealt heina kitkuda =
`põnksme~`põnksma,`põnksi,põnksi(Krk) = kloppima,taguma = mul akas süä
      põnksme = mul hakkas süda kloppima =
põnni = kängu = põrsse om põnni jäänu = põrssad on kängu jäänud =
põ´nt,põndi, `põ´nti = väike küngas = põndi päält kaien olli külä nätä = väikse
      künka pealt vaadates oli küla näha =
põ´nts vt põ´nt
`põn´tsme,põn´tsi,`põn´tsi(Krk) = küll süä põn´tsip alle sehen = küll
      süda alles tuksub sees =
põrateme,põrate,põrate = põratama,kärkima = sellepääle om küll vaja kõva äälege
      põrate = selle peale on küll vaja kõva häälega põratada =
`põrgume,`põrgude,`põrgu   = põruma = lah-na `põrgude = las nad põruda =
põrmand,põrmandu,põrmandut = põrand = põrmandu pääl ollive emä kuut kaltsuvaiba
      = põranda peal olid ema kootud kaltsuvaibad =
põrmat vt põrmand
`põrni(Trv,Krk ) = põiki = palgi ollive põrni pant = palgid olid põiki pandud =
põrss,`põrsse,põrsest = põrsas = latse ollive ku `põrsse põhun = lapsed
      olid kui põrssad põhus =
põrtsateme,põrtsate,põrtsate = mürtsatama = kott põrtsat tävvege põrmandule
       = kott mürtsatas täiega põrandule =
põrtsatus,põrtsatuse,põrtsatust= mürtsatus = tarest kost üits suur põrtsatus =
      majast kostis üks suur mürtsatus =
põsiteme,põsite,põsite = tahuma palki = kik palgi olli sanna jaos vaja ärä
      põsite = kõik palgid olid sauna jaoks ära tahuda =
põud,põvva,`põuda = põud = kevädise päevä ollive põvvalise = kevadised päevad
      olid põualised =
päe,päevä, `päevä = päike = päe olli maan-ilman üleven = päike oli veel üsna
      kõrgel = õvven olli päe-ilm = õues oli päikesepaiste=
päev,päevä,`päevä= päev = päevä tuleve ja läheve = päevad tulevad ja lähevad=
päeväteme,päeväte,päeväte = päevitama =päevä kähen om ää päeväte = päikse käes
      on hea päevitada =
päevätus,päevätuse,päevätust = päevitus = päevätus olli näo punatses tennü =
      päevitus oli näo punaseks teinud =
pähel,pähkle,pähelt = pähkel = sel aastel ollive suure pähkle = sel aastal olid
      suued pähklid
pähn,pähnä,`pähnä = pärn = pähnä äitsnist saap ääd tiid tetä = pärnaõitest saab
      head teed teha
päits,`päitse,päitset = voodi peats = suure padja ollive päitsin = suured
      padjadolid peatsis =
päkk,päka,`päkka = 1.pöial,2.suur vana puravik = suure päka kasuve mõtsan =
      suured puravikud kasvavad metsas =
pärg,pärja,`pärga = pärg = neidudel ollive pärjä pähän = neidudel olid pärjad
      peas =
pätsik,pätsik(g)u,pätsik(g)ut = kukkel = pätsigu kütseve ahjun = kuklid
      küpsevad ahjus =
pää,pää,pääd = pea = pääge tules mõtelde = peaga tuleks mõelda =
päälistigu = pealistikku = kördi ollive päälistigu pant = seelikud olid
      pealistikku pandud=
päälitsigu vt päälistigu =
päälis,päälise,päälset = pealsed = päälitse om joba udsul ärä võetu
      = pealsed on juba udul ära võetud =
pääsme~pääsmä,`päästä,päästä = pääsema
pääsuke,pääsukse,pääsukest = pääsukene = pääsukse korgave putukit = pääsukesed
      korjavad putukaid =
pöönik,pöönigu, pöönigut = pöönigul om ää mõsu kuivate = pööningul on hea pesu
      kuivatada =
pügämä,pügäde,pügä = pügama= edimese püü villa sai `villest peräst mõst,
      viimätse om `lamba sel'län mõst = esimese pügamise villad sai villadena
      pestud, viimased on lamba seljas pestud (st enne niitmist)=
pügär,pügäre,pügäret = pügal =
pühä,pühä,pühä = püha = pühädeaigu saap puhate = pühade ajal saab puhata =
pühabe,pühabet,pühabet = pühapäev = pühabe tuleve kik latse kodu = pühapäeval
      tulevad kõik lapsd koju =
`pühkme~pühkmä,`pühki,pühi = pühkima
püksi,püksi,`püksi = püksid = püksi om sellen talun mehe jalan = püksid on
      selles talus mehe jalas =
pürst,pürsti,pürsti = hari = pürst olli nurgan = hari oli nurgas=
püsümä,püsüdä,püsü = püsima = tahas,et pere jääs püsümä = tahaks, et pere jääks
      püsima =
püstü = püsti = laits ai end edimest kõrda püstü = laps ajas end esimest korda
      püsti = püstjalu tulli uni pääle = püstijalu tuli uni peale =
pütsik,pütsigu, pütsigut = putk = tii veeren ollive penipütsigu = tee ääras
      olid koeraputked =
püügel,püügle,püügelt = püül = nisupüüglest tetäs saia = nisupüülist tehakse
      saia =
püügeldeme,püügelte,püügelde = püülima = ta läits veski pääle nisu püügeldeme =
      ta läks veskisse nisu püülima =
`püündmä,püündä,püünä= püüda = püüdma = ma püünä kik õiges aas valmis saia= ma
      püüan kõik õigeks ajaks valmis saada =
püür,püüri, `püüri = püür = padjapüüri ollive kik   tikit = padjapüürid olid kõik   tikitud
=
R-
raad,raadi,`raadi = praad = pidul pakuti ääd `raadi = peol pakuti head praadi=
raag, raa, `raagu = kuivanud oks,raag = ossaraa ollive mahan = oksaraod
      olid maas = lääme `lõikame sii vana kase raag maha = mingem lõigakem see
      vana kase oks maha =
raagelts, raageltse,raageltset(Krk) = traageldus = raageltseniidi om vaja
      väl´lä kakku = traageldusniidid on vaja välja kakkuda =
raagun = raagus = puu ollive kik raagun = puud olid kõik raagus =
raamat, raamadu ~ raamatu, raamatut = raamat = mike keeli sii raamat om? = mis
      keeles see raamat on?=
raanik,raanik(g)u, raanik(g)ut(Hls,Krk) = raiesmik = raanigu pääl olli pal´lu
      maasikid = raiesmikul oli palju maasikaid =
raasike, raasikse, raasikset = natuke, väheke = raasikse aa peräst om ta
      siin= natukese aja pärast on ta siin =
raa´t, raadi, `raati = traat = vankreais olli raadige kinni köidet =
      vankriais oli traadiga kinni seotud = obese ollive raataian kinni =
      hobused olid traataias kinni =
raa´ts,raatsi `raatsi = kraats = raatsige raatsites linu = kraatsiga
      kraatsitakse(kupardatakse) linu =
raatsme, raatsi, raatsi = kraatsima,linu kupardama = lina om vaja ärä raatsi =
      linad on vaja ära kupardada =
raav, raavi, `raavi = keväde om `raaven pal´lu vett = kevadel on kraavides pal-
      ju vett =
raavel, raavli,`raavelt = traavel= mehel olli ilus raavel = mehel oli ilus
      traavel =
raba,raba, raba = raba,kõrgsoo = raban kasuve kuremarja ja muraku = rabas
      kasvavad jõhvikad ja murakad =
raba,raba ,raba = õllepera = raba anti loomel süvvä = õllepera anti loomadel
      süüa =
rabadus,rabaduse,rabadust = rabandus(haigus)= rabadus tulli äkki pääle =
      rabandus tuli äkki=
rabame,rabade,raba = rabama,haarama = rabanu kasugu ümmer kaala =rabanud kasuka
      ümber kaela=
rabatis ,rabatise ,rabatist (Trv) =halvatus = ta olli rabatisege mahan = ta oli
      halvatusega maas =
rabeleme,rabelde,rabele = rabelema = ma rabele küll kogu aig, a tolku om vähä =
      ma rabele küll kogu aeg aga kasu on vähe =
rabin,rabine,rabint = vihmärabint om küünin ää kullelde = vihmakrabinat on
      küünis hea kuulata =
rabiseme,rabiste,rabise = krabisema = kuiva puulehe rabiseve tuule kähen =
      kuivanud puulehed krabisevad tuule käes =
rabisteme,rabiste,rabiste = krabistama = iire rabisteve nukan = hiired
      krabistavad nurgas =
rabitseme,rabitse,rabitse = siblima = kana rabitseve ussaian = kanad siblivad
      õues =
rada, raa, rada = selle mõtsaraa om looma sisse sõtkunu = selle metsaraja on
      loomad sisse tallanud =
radim,radimi,radimit(Hls,Krk ) = katkine, paigatud riie = vaeselatsel ollive
      pal´lald radimi sel´län = vaeselapsel olid ainult katkised ,paigatud
      riided seljas =
raendik,raendiku,`raendikku = raiesmik = mõts olli raendikke täüs = mets oli
      raiesmikke täis =
rageneme,ragende,ragene = pragunema = jää akas rageneme = jää hakkas pragunema
ragi = tragi = ta olli ragi egä tüü peale = ta oli tragi iga töö peale =
ragin,ragine,ragint = luum tulli kaatsamist väl´lä ku üits ragin = loom tuli
      võsast raginal välja =
ragiseme,ragiste,ragise = ragisema = puu ragiseve tormi kähen = puud ragisevad
      tormi käes =
ragisteme,ragiste,ragiste = ragistama = küll taevaesä ragist sääl taevan = küll
      taevaisa ragistas seal taevas =
ragu,rao, ragu = pragu = rao om samlege kinni topit= praod on samblaga kinni
      topitud =
ragume,ragude,ragu = raiuma = miis läits mõtsa puid ragume = mees läks metsa
      puid raiuma =
rahakas,rahaka,rahakat = rikas = naabrimiis om rahakas miis = naabrimees on
      rikas mees=
rahe,rahe,rahet= rahe =rahe tule akent `vastu ku põrinen = rahe tuleb põrinal
      vastu akent =
rahkin,rahkise, rahkist = kruusane, sõmerane= tii pääle olli rahkist liivä viit
      tee peale oli sõmerat liiva veetud =
rahu,rahu,rahu = neer =
rahuteme,rahute,rahute = liha praadides rasvaks sulatama = peräst siatappu
      rahutedi kõhulihä ärä = pärast seatappu sulatati kõhuliha ära=
rahvas,`rahva, rahvast = rahvas = rahvast olli sääl ku kuhjan ja murrun
      = rahvas oli seal kui kuhjana ja murruna=
raijuss, raijussi,raijussi = särgi külgõmbluse lahtijäetud ots all ääres =
rakk,raku,`rakku = villi = jala om rakun = jalad on villis =
rakme,`rakku ,raku =lahti harutama = õmmelus om vaja lahti rakku = õmblus on
      vaja lahti harutada =
raks,raksi,`raksi = sälk,sisselõige = raksi ollive sissi lüüt = sälgud olid
      sisse löödud =
raktiline,raktilise, raktilist = praktiline= ta olli raktilise meelege inime =
      ta oli praktilise meelega inimene =
raktur,rakturi,rakturt = rakturige künnets maad = traktoriga küntakse maad=
`ral´me~ ral´ma,`ral´li, ral´li = trallitama = tüdrik akas rõõmu peräst
      `ral´lme = tüdruk hakkas rõõmust trallitama =
rambas,`ramba ,rambast = puunott =
ram´p,rambi,`ram´pi = kramp = miu vellenaine `surri ärä `rampege = minu
      vennanaine suri ära krambihaiguse tõttu =
ram´p,rambi,`ram´pi = kinnitus = ussel olli ram´p ehen = uksel oli kinnitus
      ees =
randlin,randlise,randlist = randlane= randlise käisive silku müümen = randlased
      käisid silku müümas =
ran'ka ,ran`ka, ran`kat = karusnahast kübar =
rants, rantsi, `rantsi = pärg
rantsateme,rantsate,rantsate = prantsatama = mõla rantsative vette = mõlad
      prantsatasid vette =
rap'p,rapi, rap´pi = krapp = rapi olliv egän kodun = krapid olid igas kodus =
`rappe,rappe,rappid(m) = kala sisikond =´
`rapme~rapma,`rappi, rapi = kala rookima = ta es taha kalu rappi = ta ei
      tahtnud kalu rookida=
`rapsme~rapsma,`rapsi,rapsi = rapsima = laits nakas kätege `rapsma = laps
      hakkas kätega rapsima =
raskejalg,-jala,-`jalga = rase = tüdrik olli raskejalgne = tüdruk oli rase =
ras'me~ras´ma,`rassi,rassi = prassima = nuurperemiis taht kogu aig kõrtsin
      rassi = noorperemees tahtis kogu aeg kõrtsis prassida =
raspel,´raspli,rasplit = raspel = rasplige raabits rooste maha = raspliga
      kraabitakse rooste maha=
rasse,rasse,rasset = raske = tal ollive kik asja ninda rasse = talle olid kõik
      asjad nii rasked =
rasu,rasu,rasu = rasv = seebi jaos `panti rasu lipege `kiimä = rasv pandi
      leelisega keema=
rasvaluum' = ploomirasv =
rasvame,rasvate, rasva = määrima = okk om vaja ärä rasvate = vokk on vaja ära
      määrida =
ratsil (Hel,Krk )= ratsa = kaits `ratsil `sõamiist tullive = kaks sõjameest
      tulid ratsa=
raudine,raudise,raudist( Krk,Hls) = raudne = om iki raudine miis = on ikka
      raudne mees =
ravitseme, ravitsede,ravitse = ravitsema,toitma = ta taht kavva ravitsede = ta
      tahtis kaua ravida =
ravva,raudu,raudu(m) = rauad = ravva om jalun = jalad on raudades (vangist)=
rebäne, rebäse, rebäst = rebane = rebäne juusk nõmme müüdä = rebane jooksis
      põllul =
redel,redeli, redelt = redel = poiss ronis redelt müüdä tüdruku manu = poiss
      ronis reelit mööda tüdruku juurde =
redse,redse,redset = kärmas ,tragi =
Reeka = Kreeka=
reesi,reesi, `reesi = preesi = poistel ollive reesi = poistel olid preesid =
regi, rii, rege = regi = regedeg om ää talvel sõita = regedega on hea talvel
      sõita = rii olliv perätside `kokku aet =reed olid pärapidi kokku aetud =
rehi ,rehe,reht = rehi = ku rehi maha rabat olli, sis rehitsedi `pääde`väl'lä
      tarest reha`alla(Trv) = kui rehi maha rabatud oli, siis rehitseti
      (vilja)pead (rehe)toast välja rehe alla =
rehitseme,rehitse,rehitse = riisuma,rehitsema = rehitse ussaid puhtas =
      riisu õu puhtaks =
rehkents, rehkendsi,rehkentsit =rehkendus,arvutus=kodu anti kaits rehkentsit
      tettä – koju anti kaks rehkendust teha =
reibenk,reibengi,reipenki = treipink = ta tei reibengi man ääd tüüd = ta tegi
      treipingi juures head tööd =
reiel, reieli,reielt = treial = nuur miis õpas reielis = noor mees õppis
      treialiks
relli,relli,`relle = prillid = vanaemäl om relli ehen = vanaemal on prillid ees
ren'n,renni, `renni = renn =
repne-auk = tare leitseauk =
rep'p, repi, rep´pi   = repp = uvvel majal ollive kõrge repi = uuel majal olid
      kõrged trepid =
residen't,residendi,`residen´ti = president = egäl maal om üits resident
      kõrralti = igal maal on üks president ühekorraga =
rigatir,rigatiri,rigatiri = brigadir = mede loosi rigatir om karre miis = meie
      kolhoosi brigadir on käre mees =
ribunaal',ribunaali,`ribunaali = tribunaal = ribunaal´om sõakohus =
      tribunal on sõjakohus =
riha,riha,riha = reha = eina tegemisel om kige paremp iki puust riha = heina
      tegemisel on kõige parem ikka puust reha =
rihe,rihe,rihte = rehi = rehte pesseti vanast koodige = reht peksti vanasti
      koodiga =
riheline,rihelise,rihelist = reheline rihelise ollive õhtus kik väsünü =
      rehelised olid kõik õhtuks väsinud =
rihtme,rihti, rihi = rihtima( sõjaväest)
rii = prii = ta sai soldanist riiks = ta sai sõdurist vabaks=
riibuline, riibulise,riibulist =triibuline = aknel om riibulise kardine =
      aknal on triibulised kardinad =
riigel,riigli,riigelt = reegel =mänguriigle ollive rasse = mängureeglid olid
      rasked =
riik',riigi,riik´i = kriit =
riit,riidi, `riiti = kriit = laits kirjut´ts riidige tahvle pääle = laps
      kirjutas kriidiga tahvli peale =
rikme~rikma,`rikki,riki = trükkima = sõitun sai rikki ant = ajaleht sai
      trükkida antud=
ringel, ringle, ringelt = kringel = ta mõist ääd ringelt küdsäte = ta
      oskas head kringlit küpsetada =
`riske,`riske,risket = priske = tüdriku ollive riske = tüdrukud olid prisked =
ristal'l ~`rõstal'l,rõstal´li,`rõstal´li = kristall = ristal´lpitse om ää
      kristallpitse on hea kõlistada =
ristme~ristma,`risti,risti = ristima = laits taht ärä risti = laps tuli ära
      ristida =
riusal(Hel,Trv )= marraskil= latse põli olli riusal =lapse põlv oli marraskil =
rohiline,rohilise, rohilist = keväde om mõts rohiline = kevadel on mets
      roheline =
rohitseme,rohitse, rohitse =ravima, rohima = nänn mõis rohitse = vanaema oskas
      ravida = piindre tahave rohitsede = peenrad tahavad rohida =
rohkemb~rohke(m)p, rohke(m)be,roke(m)bet = rohkem = rohkemb ei ole kedäki
      kõnelde = rohkem ei ole midagi kõnelda =
rokk,roka,`rokka = rokk,jook = rukkijahust ja hapust piimast =
rokulüür´, rokulüüri,`rokulüüri = =prokurör= rokulüür om kohtuametnik =
      prokurör on kohtuametnik =
roobik-aid, roobikaia,roobikaida = horisontaalselt asetatud roovikutest aed =
roogudil'l, roogudil´li,rogudil´li =krokodill= roogudil´li om koleda looma =
      krokodillid on koledad loomad =
rokudill,rokudilli, roku´dilli = krokudill =rokudilli om irmse looma =
      krokudillid on hirmsad loomad =
rootsik,rootsigu,rootsigut = roots, tüügas = marja võip üten rootsege patta
      panna= marja võib ühes rootsudega potti panna =
ron´ts, rontsi,`rontsi = kimp, kobar = ta tõi laadalt mitu sibulerontsi =
      ta tõi laadalt mitu sibulakobarat =
ronts,rontsi, `rontsi = ront,kronu = ta ost laadalt selle obeserontsi = ta
             ostis laadalt selle hobusekronu =
roovik,roovigu,roovigut = latt= roovigu ollive aida veeren = latid olid aida
      ääres=
rosin,rosine, rosint =rosin = rosine om maguse = rosinad on magusad =
roste,roste,rostet = rooste = vana riijalase ollive roste minnu = vanad ree-
      jalased olid roostetanud=
rotsen´t,rotsendi,rot`sen´ti =protsent=
rõõm, rõõmu,`rõõmu = rõõm = rõõmu peräst õisas´ =hõiskas rõõmu pärast=
rõõsk, rõõsa, `rõõska =1.rõõsk, 2.pätsik = rõõsa om ahjun = pätsikesed on ahjus
rõõvas, `rõõva, rõõvast = rõivas,riie,kangas = rõõva om kujumen =riided on
      kuivamas=
rõun, `rõune,rõunet = küngas, rinnak,= obene vedäs vangert `rõunest üles =
      hobune vedas vankert künkast üles =
rõunak,rõunaku,rõunakut = mäenõlvak = tare om ehitet rõunaku pääle = maja
      on ehitatud kallaku peale
rõuk,rõuku `rõuku = rõuk = nätse eina säeti viglage rõuku = nätsked heinad
      pandi hanguga rõuku =
ruga,rua,ruga =heinasaad = rugadel om lepaossa alla säet = heinasaadudel on
      lepaoksad alla seatud =
ruhi,`ruhve,ruhit(Trv) küna =
ruhik,ruhiku, ruhikut(Krk) =küna= sigadel om ruhikun rokk ehen = sigadel on
      künades rokk ees =
ruhim,ruhime,ruhimet = kamal, peotäis = ruhimege võeti raavist vett juvva
      = peoga võeti kraavist vett juua =
ruime,ruiu, ruiu =1.rutjuma,2. kruvima =ruiu miu kaalasooni = rutju minu
      kaelasooni =
run´n,run´ni,`run´ni(Hls, Krk ) =!. koorega keedetud kartul, 2. krunn
rum´p,rumbi, rum´pi =1.truup,2.trump=suurvesi viis rumbi ärä = suurvesi viis
      trumbi ära =
run´t,rundi, run´ti = krunt = sii olli peris ää suur ruńt = see oli päris hea
      suur krunt =
rutski,rutski,rutskit = krutski, vigur = laits olli rutskit täüs = laps oli
      vigurit täis =
rutugul´l, rutugul´li,rutu`gul´li =protokoll= rutugul´l olli vällä kirjutet =
      protokoll oli välja kirjutatud =
`ruubel,`ruuble, `ruubelt = rubla= küll ta vehk oma ruubeldege = küll ta vehkis
      oma rubladega =
ruudiline,ruudilise,ruudilist =ruuduline= mõne rahvarõõva kördi om ruudilise =
      mõned rahvarriiete seelikuid on ruudulised =


ruug,ruu,`ruugu =pilliroog=`ruugu tules jää päält lõigate = roogu tuleks
      jää pealt lõigata =
ruug, roa, rooga =roog,supp =rooga ei kästä valitse      = toitu ei tohi valida=
ruukos, ruukosti, `ruukosti =1.pruukost, 2.hommikueine= teele peas ruukos´ti
       üten paneme = teele peab pruukosti kaasa panema=
 ruuksme~ ruuksma,`ruuksu,ruuksu = krooksuma = partsi rooksuve tiigi pääl =
      pardid krooksuvad tiigi peal =
ruus,ruus, `ruusa = kruus =
ruus, ruusi,`ruusi = kruus= ruusi om kik riiuli pääl rean = kruusid on kõik
      riiuli reas =
ruun ,ruuni, `ruuni = kroon = rooni tetti karukõllest, palukmarja vartest,
      kuuse ja tamme `ossest = kroonid tehti karukoldadest, pohla vartest,
      kuuse ja tamme okstest=
ruun´,ruuni,`ruun´i =pruun= vesti olliv kik ruuni = vestid olid kõik pruunid =
ruusk,ruusa,ruuska = vemmal= karjalatsel olli ruusk kähen = karjalapsel oli
      vemmal käes =
ruuskme~ruuskma,ruusate,ruuska = vemmeldama=
lehe ruuts, -ruutsu,-`ruutsu =roots=
ruuv´,roovi,`ruuvi =proov= näütemängu roovi akkave einäkuul = näidendi proovid
      algavad peale=
ruvi,ruvi ,ruvi =kruvi= ruvi olli kõvast kinni ruiut = kruvi oli kõvasti kinni
      kruvitud
rügä,rüä,rügä =rukis= meil o puha ostet leib ostet rügädest =meil on kõik
      ostetud leib, ostetud rukistest= rügä tetäss `tuhka, kesü tetäss läkku
      = rukis tehakse tuhasse, oder tehakse lägasse (st rukist võib külvata
       kuiva mulda, otra märga, vesisesse mulda) =
`rükme~rükma = vt rikme =
`rüükme~`rüükma, rüüki,rüügi = karjuma = laits pist `rüükme = laps hakkas
      karjuma =
`rüüpäme,rüübäde,`rüüpä = rüüpama = ta taht süämest rüübate = ta tahtis
      südamest rüübata =
rüüsine,rüüsise, rüüsist= kruusane= rüüsatiid pidi om vankrege paha sõita =
      kruusateed mööda on vankriga paha sõita=
rähm,rähmä,`rähmä=risu,praht,rämps =
rämejahu,rämejahu, rämejahu = klii=
rämps, rämsu,`rämpsu =rämps=rämsu sehen es ole rästikut nätä = rämpsu sees ei
      olnud rästikut näha =
rängäste = rängasti = rängasti, raskelt = ta sai õnnetusen rängäste kannate =
      ta sai õnnetuses raskelt kannatada =
rästäs,`räste,rästast = 1.räästas 2.(katuse) räästas = rästän om pääsupesä =
      räästas on pääsukese pesa =
rätsep~rätsebe,rätseb(pe,rätseb(p)et=rätsep= mea las'se rätsebet omal
      kasugu(kaska )tetä =mina lasin rätsepal endale kasuka teha=
rääk,räägu,`rääku =rukkirääk=
rääpme~rääpe,rääp(m)ede,rääp(m)id=1.rapped,2.jäätmed=kassi tahave kala rääpid =
      kassid tahavad kalajäätmeid =
`rääpme,`rääpi,rääbi = kraapima = rääbi poti põhi puhtes = kraabi poti põhi
      puhtaks =
rögä,rögä,rögä = röga = rögä om kurgun = röga on kurgus =
`röh´kme~`röh´kmä ,`röhki, röhi = röhkima = sulu täüs sigu pistiv `röh´kme =
      sulu täis sigu pistsid röhkima =
rönts(k)ume,`rönts(k)u,`rönts(k)u(Hls, Pst; Krk ) = väsima,roiduma = ta näi
            väl´lä vägä rön´tskunu = ta nägi välja väga väsinud =
röntsuteme, röntsute, röntsude = väsitama,roiutama = ta om oma tõvege naise
       peris ärä röntsuten(Krk) = ta on oma haigusega naise päris ärä väsitanud
rö´ts(k)ume,röts(k)u, röts(ku ( Hls, Pst,Krk) = kortsuma =mõsu olli kapin ärä
      rö´tskunu = pesu oli kapis ärä kortsunud =
rötsäkun =käkras= kört olli rötsäkun sängu pääle visätu=seelik oli käkras
      voodi peale visatud =
rööbäs,rüüpä, rööbast = rööbas =mõtsa sihi pääl ollive sügäve rüüpä =
            metsa sihi peal olid sügavad rööpad =
rübeleme, rübelte,rübele=1.rahmeldama2. kibelema = ärä rübele kik sii aig! =
      ära kibele kogu aeg! =
rübinal (Trv) =rabinal =latse lätsive rübinel ussest vällä = lapsed läksid
      rabinal uksest välja =
rügä,rüä,rügä = rukis = nänn kütsetes egä nädäl rüäleibä = vanaema küpesetas
      iga nädal rukkileiba =
rüükme, `rüüki,rüügi = röökima =laste pääle ei ole vaja rüüki = laste peale ei
      ole vaja röökida =
rüüpline, rüüplise rüüplist = rööpaline = külatiise ollive rüüplise = külateed
      oli rööpalised =
rühkmä,`rühki, rühi =rühkima = paksun lumen om rasse edesi `rühki = paksus
      lumes on raske edasi rühkida =
rüpp,rüpe, rüppe = süli = pernaisel olli ubine rüpen = perenaisel olid õunad
      süles =
rüssäk,rüssäku, rüssäkut = matsakas = sellen talun ollive rüssäku tütre =
      selles talus olid matsakad tütred=
S -täht
sa,= vt sea,sia =
`saagme~`saagma,`saagi, sae = saagima = puud om vaja keväde ärä saagi = puud on
      vaja kevadel ära saagida =
saame ~ `saama,`saada, saa = sa ei `saagi tat `saama ku ta viil sul saia om
      = sa ei saagi teda saama, kui ta veel sul saada on =
saandik ~ `saantig(i) = saadik =: Valgast `saantig olli rahe jut't lännu
      = Valgani oli rahejutt läinud=
`saaline,`saalise, saalist = sajaline = tal ollive pal´lalt saalise kaukan =
      tal olid ainult sajalised rahakotis =
´saandik, `saandiku,`saandikku = sajandik = egäle olli kaits saandikku väl´lä
      mõõdet = igale oli kaks sajandikku(maad) välja mõõdetud =
`saarmus,`saarmu,saarmu(Hls,Krk) = saarmas = ma näi katte `saarmu = ma nägin
      kahte saarmast =
saarik, saariku~saarigu, saarikut~saarigut = saarepuu mets
saarine,saarise,saaarist = saarene, saarepuust = sannan om saarine lava =
      saunas on saarepuust lava =
saas ~ `saantes ,saande,saandet = sajas =
saat, saadu, `saatu =1.ale 2.alepõld = saatu `ruuk'me =alemaa pealt põlemata
      jäänud tükke kokku korjama =
saatme~saatma,`saata,saada = saatma = ma saada siut = ma saadan sind =
`saatme~saatma, `saata, saada = saatma = kiri om vaja ärä saata = kiri on vaja
      ära saata =
sadame,sadade, sata~sada = kukkuma,sadama = mea sat'te otsedi maha = ma
      kukkusin pea ees maha =
sadu, sao,sadu = 1.sadu 2.känd,3.lagunenud hoone = mõtsa veeren olli üits sadu
      = metsa ääres oli üks lagunenud hoone =
sagame,sagade, saga = rohtu peenestama = sigadel sagati ravvage rohtu = sigadel
      peenestati rauaga rohtu =
sageste = sagedasti = suurmeputru om vaja sageste segäde = tanguputru on vaja
       sagedasti segada =
sahkam, sahkame ,sahkamet = vihmahoog = täebe lubas üte sahmaku vihmä = täna
      lubas ühte vihmahoogu = sagedasti segada =
`sahvel,`sahvle,sahvelt = sahtel = sii laud olli mitme `sahvlege = see laud oli
      sahtlitega =
`sahver,`sahvre,sahvert(d) = sahver = moosipurgi om kik `sahvren = moosipurgid
      on kõik sahvris =
sahvt,sahvti,`sahvti = moos = ubinidest keedet sahvt om koogi pääl ää
      =õuntest keedetud moos on koogi peal hea =
sain, saina ,`saina = sein
sakest = sageli = sakest `võeti ka kik katukse oonekste päält ärr ja `anti
      luumil ette = sageli võeti ka kõik katusekesed (katuseõled) hoonekeste
      pealt ära ja anti loomadele ette (süüa)=
sakk,saki,sakki =,sakk,hammas = väitsa teräl ollive saki sehen = noa teral olid
      sakid sees =
salaksi = salaja = noore saive koduste iist salaksi kokku = noored said koduste
      teadmata kokku =
salgame,salate,`salga = salgama = armastust ei saa salate = armastust ei saa
      salata =
sal´me~sal´ma,`salli ,salli = 1.sallima.2.armastama ta es või miut salli = ta
      ei sallinud mind = mia salli siut = ma armastan sind =
sammel,`samle,sammelt=sammal =puu olli `samlege kaet= puu oli samblaga kaetud =
sammat',sammati, sammatit =samet=neil ollive kördi sammatist tett = neil olid
      seelkud sametist tehtud=
sann, sanna, `sanna = saun =ku sann om lämmes kütet, sis om ää vihtu = kui
      saun on soojaks köetud,siis on hea vihelda =
`san´tme~`san´tma,`san´ti,sandi = kerjama =miul ei miildi kik sii aig vallan
      san´tmen kävvä= mul ei meeldi kogu aeg vallas kerjamas käia =
sap'p,sapi,`sappi= sapp = sap´p piap ärä `võtme, et ta kalas ei putu, lihas ei
      putu,sii tiis nii mõrus =sapi peab ära võtma, et ta kalasse ei puutu,
      lihasse ei puutu, see teeks nad mõrudaks =
sard,sarra,`sarda =kärbistele tehtud õhuke piklik rõuk=
sardhein,-heina `-heina = orashein=
sarap,sarapi,sarapit =sarapuu=sarapidel om pähkle kül´len = sarapuudel on
      pähklid küljes=
sea ~ sia ~ sa) =sina=; ma tahas oma pojal sut naises võtta = ma tahaks oma
      pojale sind naiseks võtta=
siande~seante =selline=seante maja, mis vanepidest perit om(Krk) =selline maja,
      mis vanematelt päritud on=
seemel,`siimle,seemelt =seeme=siimle om maha külit = seemned on maha külvatud =
seemelteme,seemelte, seemelde =1.seemendama 2.külvama =nurme om vaja kik
      keväde är seemelde =põllud on kõik kevadel vaja täis külvata =
`seesi = sedaviisi = miul olli `seesi ku kivis raijut =minul oli sedaviisi kui
      kivvi raiutud
sedäsamati=samamoodi=
segäme,segäde, sea(sa)siat =segama= seasüük om ärä seet = seasöök on ära
      segatud =
sehen ~ sihen =sees=luumi ollive korvi sehen = ploomid olid korvi sees =
sehkendeme,sehkente,sehkende =sehkeldama= kik sii aig om tal vaja sehkende =
      kogu aeg on tal vaja sehkeldada =
seidse, seitsme,seitset =seitse=
seitun(g),seitun(g)i, seitun(g)it = ajaleht =mulkel om oma seitun = mulkidel
      on ama ajaleht =
sekk,seki `sekki = tšekk = seki om vaja aigsast kokku korjate =tšekid on vaja
      õigeaegselt kokku korjata=
selg,sel´lä,`selgä = selg =tal olli kuldine kuu sel`län = tal oli kuldne kuu
sel'gume,selgude,selgu =selgima=vesi taht selgude = vesi tahtis selgida =
sel'läteme,sel´läte, sel´läte =seletama,õiendama=
senigava =senikaua=
senigu =senikui=senigu siu jala om miu lavva all, kulled miut = senikui sinu
      jalad on minu laua all, kuulad mind =
setu =natuke; nii mitu, palju, hulk= setu samakest viil om setukest =ainult nii
      palju veel on seda vähest= setu mul om =niipaljuke mul on=
sia =vt sea
sibame,sibade,siba =1.tibama,2.jooksma=vihmä akas sibame = vihma hakkas tibama=
sidsin,sidsina,sidsinat(Trv) = sidin=linnu laseve ku sidsin =linnud sidistavad=
sidsisteme,sidsiste,sidsiste =sidistama =küll ala sidsisteve = küll alles
      sidistavad =
siga, sia,siga=siga=sia kaeti sügüsepoole är `süütä, ku ilma alle
      lämmempe olliv = sead püüti sügiseks ärä nuumata, kui ilmad alles
      soojemad olid =
siake~seake,siakse~seakse,siakest ~seakest =selline = siake asi ei lää läbi =
      selline asi ei lähe läbi =
sihande~siande,sihandse,sihandest = selline =sihande suur ruhi olli = selline
      suur pikk küna oli =
sihen= vt sehen
sih´k ,sihi ,`sihki =1.siht,2.eeesmärk = ehen olli pikk mõtsasihk= ees oli pikk
      metsasiht =
`sih´kme~sih´kmä,`sihki, sihi = sihtima= inimest ei või püssige sihki =
      inimest ei või püssiga sihtida =
sihvak,sihvaku,sihvakut = sihvakas,sale= tal olli sihvaku tütre = tal
      olid saledad tütred =
sii,selle, sedä = see = selle maja ta ehits joba ütsikun põlven =selle maja ta
      ehitas juba üksikus põlves (st lesena)=
siib,siivä,`siiba =tiib = kikkal ollive kirivese siivä = kukel olid kirjud
      tiivad=
siimen't,siimendi,siimen´tit =tsement=siimen´tit om segu sissi vaja =tsementi
      on segusse vaja=
siin=siin= siin võet(e)s mihiti raha =siin võetakse meeste järgi raha=
siin,seene,siint =seen = sedä siint ma es tunne = seda seent ma ei tundnud =
siirup,siirupu,siiruput=siirup= siirupupada kiie = siirupipada kees =
siisama =vt seesama
`sikke,`sikke, `sikket=1.sitke,vintske 2.kitsi,ihne=ta oli üits sikke vanamiis
      =ta oli üks kitsi vanamees =
`sikkus,`sikkuse,`sikkust =1.sitkus 2.ahnus =sikkus ei vii kunnigi = ahnus ei
      vii kuhugi =
sild, silla, `silda =sild= mea sillast `saantigi saadi tat =mina sillani
      saatsin teda=
silm,silmä,`silmä =silm =silmä lätsiv pääst `vah´kin =silmad läksid peast
      vahtides=
silev,sileve,silevet = sile= küll olli iluse sileve põskige tüdrik = küll oli
      ilusate siledate põskedega tüdruk =
sinikas,sinika,sinikat=1.sinakas = taevas läits sinikas = taevas
      läks sinakaks =
`sinnä=sinna = `sinnä akats maja ehiteme =sinna hakatakse maja ehitama=
sirame,sirade,sira = särama =tüdrikut vaaten poisi silmä siräve pähän =tüdrukut
      vaadates poisi silmad säravad peas =
sirkus,sirkuse,sirkust = tsirkus= laadapääl olli kah sirkus = laadal oli ka
      tsirkus=
sir´p,sirbi `sirpi =sirp=sirbige lõigates rügä =sirbiga lõigatakse rukist=
sis = siis =sis sait tetä oma tüüd =siis said teha oma tööd=
sisas'k,sisas´ki,sisas´kit =1.ööbik 2.sisalik=sisas`ki laulave keväde
      paatsipiden =ööbikud laulavad kevadel paakspuudel =sisaskilämiteve
      kivipääl = sisalikud soojendavad kivi peal =
sissi =sisse=ta läits tarre sissi = ta läks majja sisse =
sitik,sitigu,sitigut, =1.sitikas, 2.must sõstar=
sitikmari,sitikmarja, sitik`marja =must sõstar=sitikmarja mahl om õite ää
      = mustsõstramahl on õige hea=
sobitseme,sobitse,sobitse = 1.sosistama, 2.soputama
soend~soends,soendi,soendit =libahunt=soendi om rahvajutten = libahundid on
      rahvajuttudes =
soekalmu =hundinuiad=
soeteme,soete,soete = soojendama = mia lätsi kolde manu käsa soeteme = ma
      läksin kolde juurde käsi soendama =
soherdeme,soherte,soherde = sokutama = ta soherds oma poja linnä ää tüü pääle=
      ta sokutas oma poja linna hea töö peale =
soldani,soldani,`soldanit =soldat,sõdur = soldani püünet vanast `kinni
      =soldatid püütud vanasti kinni=
soldsateme,soldsate,soltsade (Krk,Pst) =sulpsatama =konn soldsat(e)s vette=
      konn sulpsatas vette =
solksme,`solksu,solksu =loksuma =piim sols pütü sehen = piim loksus püti sees =
solksuteme,solksute,solksude = loksutama ta solksut vii maha = ta loksutas vee
      maha =
`sol´kus,`sol´kuse,`sol´kust= 1.roppus,2.jama = sedä solkust ei või kennigi
      kannate = seda jama ei või keegi kannatada =
sol´tsine, sol´tsitse, sol´tsist(Trv) =solgine=
sol´tsma,`sol´tsi, sol´tsi(Trv)=solkima = `süüki ei või`sol´tsi= toitu ei või
      solkida =
`songme~songma,`songi, songi = songima =sia songitu maa om songermus = sigade
      songitud maa on songermu=
songermus,songermu, songermut = songermaa
soovik =soine mets=
sora,sora ,sora = munarebu =sora ollive kik iluse kõllatse = munarebud olid
      kõik ilusad kollased =
sorinen(Hls, Krk )= sorinal=vesi juusk ku sorinen= vesi jooksis sorinal=
sor´kme~sor´kma,sor´ki , sorgi =torkima = egät ei või sor´ki= igat asja ei või
sorun =sorgus = änd sorun läits susi mõtsa poole = saba sorgus läks hunt metsa
      poole =
sosinen=sosinal = na kõnelive sosinen = nad rääkisid sosinal=
sosiseme,sosiste,sosiste = sosistama =latse akassive ahjukurun sosiseme =
      lapsed hakkasid ahjunurgas sosistama
sosisteme ,sosiste, sosiste = sosistama =
sudime,sudide,sudi =1.sundima,2.rahmeldama=tat olli kik sii aig vaja taga
      sudide = teda oli kogu aeg vaja taga sundida =
sugeme,sugede,soe = sugema,peksma =tat oles vaja sugede =teda oleks vaja sugeda
suguki = sugugi =sii es ole suguki kerge = see ei olnud sugugi kerge =
suguline,sugulise, sugulist = sugulane = sugulise ollive kik kokku aet =
      sugulased olid kõik kokku aetud =
sugu-summ =suguvõsa
suhv,suhvi,`suhvi = sahtel= papre ollive suhvin = paberid olid sahtlis=
suhvel, suhvli,suhvelt = sahtel
suime~suima,`suiu,suiu =sugema,harjama, kammima, siluma 2.linapeodelt kupraid
      eemaldama, 3.ropsitud linadest harjaga takku eemaldama = latse pää om
             vaja ärä `suiu = lapse pea on vaja ärä kammida =
suik,suigu,`suiku = suigatus,uinak,tukastus = suik tulli pääle = tukastus tuli
      peale =
`suikme~suikma,`suiku,suigu = suikuma= taat tahts suikme jäiä = taat tahtis
      suikuma jääda =
sutsuteme,sutsute,sutsude = suitsetama =poisi es või sutsute= poi-
      sid ei tohtinud suitsetada =
`suits(k)ume,`suits(k)u,`suits(k)u = suitsema = lihä pannas sanna `suits(k)ume
      =liha pannakse sauna suitsuma =
sumbuteme,sumbute, sumbute = summutama =tuli olli vaja pakilt ärä sumbute =
      tuli oli vaja kiiresti summutada =
`summa=ühtekokku,üheskoos =eläje om kik summan = loomad on küik üheskoos =
summan = üheskoos =inimese ollive kik summan=inimesed olid kõik
      ühekoos=
summagi =üldsegi, sugugi =ma ei mõista siut summagi=ma ei saa sust sugugi aru =
summene,summetse, summetset(Krk)= umbne,leitsakuline = summene päe olli =
      leitsakuline päev oli =
sulussen =ummuksis = kala ollive jõekäärun sulussen = kalad olid jõekäärus
      ummuksis =
sumak,sumaku, sumakut =patakas = ta olli oma rahasumaku maha uneten = ta oli
      oma rahapataka maha unustanud=
sureme,surra,sure = surema =inime `surri, a luum `kuul´i= inimene suri, aga
      loom kooles =
`survme~´surmme,`surva,surva =suruma,litsuma,pressima,tampima= suurme
      survati uhmren purus = tangud suruti uhmris puruks = =
susi,soe,sutt = hunt =soe ollive mõtsan kitsi maha murden = hundid olid metsas
      kitse maha murdnud =
susla,susla,suslat = kitsarööpmeline rong =
`sutme~sutma,`sutta,suta = suutma = ma ei suta enäp kannate = ma ei suuda enam
      kannatada=
sutsuteme,sutsute,sutsute(Hls,Krk) =1.suisutama 2.hällitama=sutsute laits ällün
      magame = suisuta laps hällis magama =
suulgume, suulgude,suulgu(Krk) =soolduma =seene `suulguve suulvii sehen =
      seened soolduvad soolvees=
suureste=enamasti = sii om suureste inimese ende tetä, kudas elu lääp = see
      on suuremjaolt inimese enda teha, kuidas elu läheb =
suurme~`suurma,suurma,`suurmid(t) = tangud =piimäge `suurmapuder olli egäõhtune
      süük = piimaga tangupuder oli igaõhtune söök =
`suuline,`suulitse,`suulist= soine=nii maa om `suulitse =need maad on soised =
suulliim,-leeme,liint =1.soolvesi 2. kaste,soust= puulbe küdsated räime ja
      vahel sai leibä suul´liimi sissi `kasta = laupäeval küpstati räime ja
      vahel sai leiba soolvette kasta=
suurentii,-tii,-tiid =suurtee, maantee=
`suutus~suutu = 1.sootu 2.täiesti = ta olli miu `suutus ärä uneten = ta oli
      mind täiesti ära unustanud
suurõõvas,`rõõva,`rõõvast = käterätik =suurõõva ollive linätse = käterätikud
      olid linased =
sõba,sõba,sõba = suurrätt= tüdrikil ollive sõba õlgu pääl = tüdrukutel olid
      suurrätid õlgadel=
sõber,sõbra, `sõpra = sõber
sõbruti =sõpruse poolest= sõbruti võis ju asja kaia = sõbra poolest võiks
      ju asja vaadata=
sõgel, sõgla,`sõkla =sõel = sõglage sõgluti `villä = sõelaga sõeluti vilja =
`sõglume,`sõklu, sõglu =sõeluma = levävili olli vaja kik sõklu = leivavili oli
      vaja kõik sõeluda
`sõitun,`sõituni,`sõitunit =ajaleht = mulkel om oma `sõitun = mulkidel on oma
      ajaleht=
sõkal~sõkel,`sõkla~sõkle ,sõkalt~sõkelt = sõkel
sõkline,sõklise, sõklist = sõklane,sõklaid sisaldav =leväjahu olli
      sõkline=leivajahu oli sõklane=
`sõklume = vt sõglume
sõlg,sõle~sõlu,`sõlge = sõlg= kigel tansjel ollive sõle ehen = kõigil
      tantsijatel olid sõled ees =
sõlm,sõlme,`sõlme = sõlm
`sõlmline,`sõlmlise,`sõlmlist = sõlmeline =sii lõng olli vägä sõlmline = see
      lõng oli väga sõlmeline=
`sõlmime,`sõlmide,sõlmi =sõlmima = ma`sõlmsi `kanga ärä =sõlmisin kanga ära=
`sõnna(Hls,Krk) =sinna= siut olli õnnes juhadet `sõnna `vastu tuleme =sind oli
       õnneks juhatatud sinna vastu tulema=
sõnuteme,sõnude,sõnu = sõnuma = eit akas sõnuteme = eit hakkas sõnuma =
sõpu,`sõppu,`sõppu =1.villane vaipseelik 2.suurrätt =vanast ollive naistel
      `sõppu sel´län = vanasti olid naistel vaipseelikud seljas =
sõrg,sõra,`sõrga=1.sõrg,2 vähi kehaosa =aassõra vastu = ajas sõrad vastu =
sõs=vt sis
sõsar,sõsare,sõsart = õde=me ollime kolmeksi sõsare = me olime kolmekesi õed =
sõudme~sõudma,`sõuda,sõvva= sõudma = ma sõvva kalda viirde = ma sõuan kalda
      äärde =
sõu(ke),sõukse,sõukest(Hls, Krk )=suurrätt=tal olli sõuke pääle visät = tal oli
      suurrätt peale visatud =
sõnuteme,sõnute,sõnude = sõnuma = eit akas sõnuteme = eit hakkas sõnuma =
sõõr,sõõri,`sõõri(Trv, Pst) =1. ring,2.lõõr = latse seisive sõõrin =
      lapsed seisid ringis = sõõri tule egä sügüs puhtes pühki = lõõrid tulevad
      iga sügisel puhtaks pühkida =
sõõrgume,sõõrgude, `sõõrgu = sõõrduma =
sõõruteme,sõõrute, sõõrude =sõõrutama= sii lehm taht kavva sõõrute = seda lehma
      tuli kaua sõõrutada =
sõssigi(Krk) =siiski=
säbärdeme,säbärte, säbärde =krussitama=
säbruteme,säbrute,säbrude = krussima,lokkima =juuse ollive ärä säbrutet =
      juuksd oli lokitatud =
säbuline,säbulise, säbulist =peenekirjaline =nii ollive säbulise käpiku = need
      olid peenekirjalised käpiku
säbrun = krussis = latse `juuse ollive säbrun= lapse juuksed olid krussid =
säbär,säbäre,säbäret = kruss =tal ollive juusesäbäre pähän= tal olid
      juuksekrussid peas =

sädse,sädse,sädset =peeneks,puruks tehtud asi=
      sädsin,sädsine,sädsin(e)t = sädin =ommuku kost mõtsast pal´lald üits
      linde sädsin =hommikul kostis metsast ainult üks lindude sädin =
sädsisteme,sädsiste,sädsisde = sädistama = linnu sädsisteve kõivuoste sehen
      =linnud sädistavad kaseokste sees =
sähkäm,sähkäme,sähkämet = 1.sähvakas 2.vitsahoop = ta an´ds üte sähmäku sääri
      müüdä = ta andis ühe vitsahoobi sääri mööda=
säl´g,säl´lä,`sälga(Trv,Hel)= selg = taadu säl´g olli rassest tüüst aiges jäänu
      = taadi selg oli raskest tööst haigeks jäänud =
sär´k,särgi, sär´ki= särk, naiste või meeste must pikk-kuub =mulgi meestel
      ollive musta pika särgi sel´län = mulgi meestel olid mustad pikkuued
      seljas =
sä´ng,sängu `sä´ngu(Trv,Hel) = säng, voodi =sängu pääl ollive tikit teki= voodi
      peal olid tikitud tekid =
`särrin= särin =tuli läits nigu särrin palame = tuli läks nagu särinal põlema =
särinen =särinal
särveteme, särvete, särvede(Krk) =pruuniks praadima süte peal=pernaene akas
      tüümeestel lihä särveteme =perenaine hakkas töömeestel liha praadima=
säräme,säräde,särä =särama,särisema= jõulutule säräve = jõulutuled säravad
      =jõuluvorsti säriseve = jõuluvorstid särsevad =
säuk~säük, säuga~säügä,`säuka~`säükä =1.kobar, 2.kimp=lõnga ollive säükä keidet
      = lõngad olid kimpu seotud =
säutsme,säutsu, säudsu = siutsuma = tibi akasive kana all säutsme = tibud
      hakkasid kana all säutsuma =
säädme,säädi,säe= 1.seadma, 2.korraldama = matjuses(Hls,Krk) olli kik kõrda
      `säädi vaja = matuseks oli kõik korraldada vaja=
sääl =seal= säält talult `anti kuiva `saapa `jalga =sealt talust anti kuivad
      saapad jalga=
säälsaman = sealsamas
sään(d)e,sään(d)se, sään(d)est = 1.selline, 2.niisugune=säändse nii asja om =
      niisugune need asjad on =
säärpiim ,-piima-`-piima = ternespiim
söeldeme,söelte,söelde = vt söenteme
söenteme, söente,söende = külmast kirvendama =külmä käest tullen
      käe söenteve = külma käest tulles käed kirvendavad =
sügüs,sügüse,sügüst = sügis= sügüs om kähen = sügis on käes=
sügäv,sügäve,sügävet =sügav= apantsiaugu ollive sügäve= porilombid olid
      sügavad =
süitme, süitä,süidä =1.sügama,2.kratsima 3.sügelema = laits akas pääd süitme =
laps hakkas pead sügama =selg süidäs = selg sügeles =
süli,süle,süle= süli= süle ja säl'läge oles sääl miut `vastu võet =süle ja
      seljaga oleks seal mind vastu võetud=
sül´g,sül´le,`sül´ge =sülg= sül´le sehen om pisilise = sülje sees on pisikud =
sündüme,sündüde,`sünnü =1.sündima,2.kokku sobima= nemä `sündsiv egädege =nemad
      sobisid kokku kõikidega=
süng~sünk,süngä,`sün´kä(Trv)=mätas= suu sehen om süngä= soos on mättad =
sünklik,sünkliku,`sünklikut(Trv)= küll olli sünklik maa = küll oli mättaline
      maa =
süngäs,`sünkä,süngäst=mätas =
sünnüteme,sünnüte, sünnüte =sünnitama= ta akas pakilt sünnüteme = ta hakks
      kiirelt sünnitama=
süä,süäme,süänt =süda= sii om süäme asi = see on südame asi = süä läits
      alampebes =süda läks halvemaks=
süü,süü, süüd = süü ,põhjus =
süü,süü,süüd = puutoime =
süüm,sööma,`süümä=1.söök,toit 2.loomasööt = lehmasüüm olli apus lännu =
      lehmasöök oli hapuks läinud =
süüme-süüma,süvvä,süü = sööma = ma ole söönu kikke ääd ja parembet= ma olen
      söönud kõike head ja paremat =
süüt´me,süütä,süüdä = sügama = selg taht süütä = selg tahtsis sügamist=
`süüt´me,sütitä,sütitä = süütama =miis taht(s) puu palame sütite = mees tahtis
T-
ta= vt temä=
taade (Hel)=taha=eit läits tare taade = eit läks maja taha =
taa`gammer,`-kam(b)re,-kammert =tagatuba= lännu taa`kambre `aknest `väl'lä
      =läinud tagatoa aknast välja=
taa´r,taari,`taari =taar, kali= arilik egäpäeväne juuk olli taar =harlik
      igapäevane jook oli taar =
taas,taasi,`taasi = pesukauss =
taba,taba,taba = tavalukk = taba olli aida ehen = tabalukk oli aida ukse ees =
taeva`võti,-võtme,-võtit =nurmenukk= taeva`võtme ma tunne tiladest, `äitsnil om
      pikä tilase =nurmenukke ma tunnen tilade (piklike õiekroonide) järgi,
      õitel on pikad tilad=
taevas,`taeva,taevast= taevas =tähe om taevan = tähed on taevas =
taga = 2.taha= taga akne =akna taha= 2. =tagant= Mikalai olli tullu taga
      Vil'ländi Sürgäverest siiä kooliõpetejes =Mikalai oli tulnud Viljandi
       tagant Sürgaverest siia kooliõpetajaks=
tagast(Trv,Pst,Hel )= tagant= lauda tagast olli järv nätä = lauda tagant oli
      järv näha =
ta(g)anteme,ta(g)ante,ta(g)ante = tagurdama = ma mõista autuge ta(g)ante = ma
      oskan autuga tagurdada =
tagel, tagla ,`takla =tael= taglage saap tule palame panna = taelaga saab tule
      põlema panna =
tahr,tahra `tahra = karjatara=
tahraid,_aia,-àida =karjaaed = lõuna-aig aeti kari tahraida = lõunaaeg aeti
      kari karjaaeda =
takiss,takisse,takist= takjas = takise kasvave nurme veeren = takjad kasvavad
       põllu ääres=
tahiline,tahilise, tahilist = tahuline, kandiline (nõel)= muu
      asja andvet meri`väl'lä puha, aga kolme tahilist `nõkla mitte=muud asjad
      andvat meri kõik välja, aga kolme kandilist nõela mitte =
tahtme~ tahtma,taht,taha= tahten miut `ende pojal naises = ta tahtnud mind oma
      pojale naiseks=
`taigen,`taigne,`taigent = tainas =ta mõist ääd taigent tetä = ta oskas head

      tainast teha
takan= taga=nõgesse kasvive aida takan = nõgesed kasvasid aida taga =
tali,talve,`talve = talv = ta olli kolm talve koolin käinu = ta oli kolm talve
      koolis käinud =
tal´ler,`tal´dre, tal´lert = taldrik= tal´dre ollive lillilise= taldrikud olid
      lillelised =
tallak,tallaku,tallakut = paksutallaga sokk = `talve `ollive meestel koet
      tallaku jalan = talvel olid meestel kootud paksud sokid jalas
talum,talumi,talumit = talutee =taluni veeren kasuve suure saare = talutee
      ääres kasvavad suured saared =
tamm,tamme `tamme = tamm=
tammine,tammitse,tammist = tammepuust = vaadi ollive tammitse = vaadid olid
      tammised =
tan'(t)sme~tan´dsma,`tan´(t)si,tan´(d)si =tantsima= küll sii õhtu sai tansit =
      küll sel õhtul sai tantsitud =
tanum,tanumi,tanumit=1.külatänav, 2.karjatee= tanumi veeren ollive suure kivi
      =karjatee ääres olid suured kivid=
taol= 1.-viisil, 2.kombel =kuumast taol = kuumana =
taose,taose,taosit (m)= rangid =obesel om taose kaalan = hobusel on rangid
      kaelas=
tapleme,tapelte,`taple =1.kaklema 2.tõrelema= poisi taplev kik sii aig = poisid
      kaklevad kogu aeg =
`tapme,`tappa ,tapa = tapma =
tapp,tapu,`tappu =humal = tapu ronive aidu müüdä üles =humalad ronivad aedu
      mööda üles =
taras-aid =teivastepaaride vahele libamisi asetatud lõhutud puudest tehtud aed=
tarants,tarantsi, tarantsit =1.käsipuu,2.lasipuu,3.tala
tare,tare, tare = väike maja = egä suurembe talu man olli kah alatare = iga
      suurema talu juures oli ka väike maja =
tarime,taride, tari =tassima =vett tulli allikust taride = vett pidi allikast
      tassida =
ta´sk,`tas´ki,`tas´kit=1. meeste kattega nahktasku 2. naiste lahtine riidest
      tasku=
task,tasku,`taskut = tasku =
tassa =tasa, tasaselt=ole nüid tassa = ole nüüd tasakesi =
tater,tatre, tatert = =tatart=tatert kasvatedi vähä = tatart kasvatati vähe =
te ~ tee = teie = mea lätsi tedest `müüdä ku-de einä `niitside
      =mina läksin teist mööda, kui te heina niitsite=
tegeme, tetä, tii =teeb= kes tege tüüd ja vaiva näge? = kes teeb tööd ja näeb
      vaeva? =
tegije,tegije, tegijet = tegija=tegijel om tüüd, magajel om und =tegijal on
      tööd, magajal on und=
tehe,tehe,tehet(Hls,Krk) =tihe= küll om tehe tüü = küll on tihe töö =
tehest =tihedasti= ta käüs tehest mede man = ta käis tihetasti meie juures=
teiväs ,`teibä,teiväst= teivas= teibit sai pal´lu kokku korjat= taibaid sai
      palju kokku korjatud =
tek'k,teki,`tek´ki =tekk= obeseteki ollive lappest kokku säet = hobusetekid
      olid lappidest kokku seatud =
tel'g,tel'le,`tel`ge= telg =kangatel´le ollive üles pant = kangasteljed olid
      ülesse pandud =
tel'levonn,tel´levoni, tel´levonni =telefon=
tem'p,tembi,`tempi=kanepiseemnetest leivamääre=
temä~ta,temä~ta temät~tat =tema= mike iist ma tage `kakle? =mille pärast ma
      temaga kaklen= temät ei olevet tullu =teda ei olevat tulnud=
teriteme,terite terite =kõdritsema= erne ja ua tuleve ärä terite = herned ja
      oad on vaja ära kõdritseda =
`terve,terve,`tervet = terve= tervest peräst lätsi, `aigest peräst tulli tagasi
      =tervena läksin, haigena tulin tagasi=
terä,terä terä = tera=terä lääve katik survan =terad lähevad katki surudes
teräv,teräve, terävet =terav=väitse ollive teräve = noad olid teravad
teräsk,teräski,teräskit = teras =sii olli teräskist tettü= sii oli
      terasest tehtud =
teräskine,teräskise, teräskist = terasene=
tiba,tiba tiba = tila(kannul)= sii olli tibage kann = see oli tilaga kann =
tibi,tibi,tibi =1. tibu 2.tila=kanal olli kaitstõisku tibi = kanal oli
      kaksteist tibu=
tidruku,tidruku,tidrukut = tüdruk = tidruku ollive kik ütenkuun= tüdrukud
      olid kõik üheskoos =
tihe vt tehe
tihest(e)= 1.tihedasti, 2.sagedasti= ta om akanu siin õite tiheste käümä = ta
      on hakanud siin õige sagedasti käima =
tiidme,teedä,tiia(Trv Hel)vt täädme =teadma =ma tiidse küll sedä miist = ma
      teadsin küll seda meest=
tii,tii,tiid =tee=tii olli käänuline = tee oli käänuline =
tinapulk, -pulga, pulka =pliiats =sahvlen ollive kirevese tinapulga =sahtlis
      olid värvilised pliiatsid
`tiiner,`tiindre,`tiinerd(t) =teener= miu esät-emät olliv talu tiindre ja
      `elliv talu suuren `kam(b)ren =minu ema ja isa olid taluteenrid ja elasid
      talu suures kambris
tiks'ma~tiksme,`tiksu,tiksu =tiksuma=kell akas `tik´sma =kell hakkas tiksuma
tilguteme,tilgute ,tilgute =tilgutama=
til'l ~ pil'l
tingert =väikeste sammudega astuv= miul olli ka `siante tinger´t obene =mul
      oli ka selline tippija hobune =
toeteme,toete,toete =toetama=ma toete teid egäti = ma toetan teid igatpidi=
tõelik,tõeliku, tõelikku = tõsine,õige= kõneles `tõelikut juttu =räägib õiget
      juttu=
tohik,tohiku,tohikut =kasetoht= tohikuge om ää tuld ürjate = kasetohuga on hea
      tuld alustada =
tohlak,tohlaku,tohlakut = kantud jalanõu = pane nii tohlaku `jalga = pane need
      vanad jalanõud jalga=
`toibe,`toibe,toibet = leige = sii olli `toibe vesi = see oli leige vesi =
toitme~toitma ,`oita,toida =tal olli suur pere`toita =tal oli suur pere toita =
to´kk,toki,to´kki = kepp = memmel olli to´kk kähen = memmel oli kepp käes =
tolk,tolgu, `tolku = =metsatukk=
tolgendeme ,tolgende,tolgende = tolgendama=
tolklin ,tolklise,tolklist =salguline =juusse om tolklise = juuksed on
       salgulised =
tolkleme,tolgelde,tolkne = ripnema =
ton'n,tonni, `tonni =kapsta om tonnin= kapsad on tünnis =
toores,tuure,toorest = toores
tõhk,tõhu, `tõhku =tuhkur=tõhk om `kange kana `murdje =tõhk on kange kana
       murdja=
tõhkam,tõhkami,tõhkamit=laisk, palju magaja=sii olli küll üits tõhkam miis =
       see oli küll üks palju magaja mees =
tõhv,tõhvi,`tõhvi (~ tõhk) =tammetõru=tõhvi ollive mahan = tammetõrud olid maas
tõine ,tõise tõist = teine=nemä `sõimav `tõinetõist järjest =nemad sõimavad
      teineteist järjes=
tõisibe,tõisibe tõisibet= teisipäev= kik olli tõisibes kokku lepit = kõik oli
      teisipäevaks kokku lepitud=
tõisku,`tõisku,`tõiskut,=teiskümnes = tüdrik olli katetõisku aastene = tüdruk
      oli kaheteiskümne aastane =
tõistre,tõistre tõistret =üleaedse, naabri= me lääme `tõistre Jaanige`linna =me
      läheme teisepere (naabri)Jaaniga linna=
tõll,tõllu,`tõllu =tõld= ärräl ollive uhke tõllu = härral olid uhked tõllad =
tuumine,tuumise, tuumist =toomine=ta toonu oma veimevaka ligi = ta toonud oma
      veimevaka kaasa =
toona =toona, kunagi
tõrik,tõriku,tõrikut =taarinõu=tõrikut olli rasse mõske = taarinõud oli raske
      pesta =
tõru,tõru, tõru =tõrv=katuksel olli tõru pääl = katusel oli tõrv peal =
tõstak,tõstaku,tõstakut =vedel pärmitaigen (enne sõtkumist)=
tõstatus,tõstatuse,tõstatust =vt tõstak
tõstam,tõstami ,tõstamit =kandam= tal olli üits suur tõstam sel´län = tal oli
      üks suur kandam seljas =
tõttame,tõtade,`tõtta=tõttama= ku mõts tõtap, sis piap ka põllumiis tõttame
      =kui mets tõttab, siis peab ka põllumees tõttama (st kui mets läheb
       kiiresti lehte, peab põllutööga ruttama)=
tõug,tõu, tõugu =suvevili= mede loosil om tõug mahan =meie kolhoosil on
      suvivili maas (külvatud)=
tõukame,tõugate,`tõuka =tõukama=
tuba,tua,tuba=tuba=kas tuba om kõrda tett=kas tuba on korda tehtud=
tugeme,tugede,toe =toetama,nõjatuma =ma toe sellä vasta ahju = ma toetan selja
      vastu ahju =
tugev,tugeve,tugevet= tugev sõnale,tugev `teole (ken om `kange sõnage) =kui
      tugeva sõnaga, olgu ka tugev tegutsema (kes on kange sõnaga)=
tuhant,tuhante,tuhantet =tuhat=tal olli tuhandit mõttid pähän = tal oli
      tuhandeid mõtteid peas =
tuhk,tuha,`tuhka = tuhk= miul o käe tuhage üten =minul on käed tuhaga koos=
tuhkine,tuhkise, tuhkist =tuhkjas, tuhasarnane=lumi olli tuhkine = lumi oli
      tuhasarnane=
tuhu`uudi =sünnitusvoodi= naine `surri tuhu`uudis ärä latse`aiguses =naine suri
      tuhuvoodisse ära, lastehaiguse kätte=
tui, tui,tuid =tuvi= mea näi kaits tuid =mina nägin kaht tuvi=
tuim,tuima,`tuima= tuim=na ollive tuima näoge = nad olid tuma näoga =
tuiskame,tuisate,`tuiska=tuiskama tii ollive täüs tuisat = teed olid täis
      tuisatud=
tuks'me~tuksma,tuksu,`tuksu=tuksuma=
tulden =oleksid võinud tulla=tulden appi, `panden käsi `külgi =sa oleksid
      võinud appi tulla, pannud käed külge=
tuli,tule, tule= tuli=tule `viiri tetti sängu =voodid tehti tule äärde=
tuleme, tulla, tule= tulema=tulev nii pikä pimme õhtu =tulevad nii pikad
      pimedad õhtud=
tulimaa,-maa, -maad =uudismaa, mis tehtud kütise abil=
tulioss,-ossa -òssa =oks, mis pikuti puutüve sisse kasvanud=
tuliteme,tulite,tulite =palavaks muutuma=
tuliänd,-änna,-`ända =kratt, varanduse vedaja= tuliänd pidi tõiste `aitest
      `vil'lä `tuuma =tulihänd pidavat teiste aitadest vilja tooma=
`tundme ~ `tundma,`tunda, tunne =tundma= mea tuusi temät =mina tundsin teda=
tunisteme,tuniste,tuniste =tunnistama=ta taht kik üle tuniste = ta tahtis kõik
       üles tunnistada =
tuńn, tunni, `tunni =tund; kell= tuńn om kaits =kell on kaks=
tunniaig, -aa,-`aiga =kellaaeg= mis sii tunniaig om? =mis see tunniaeg (st
      kell) on=
tuuja,tuuja, tuujat =tooja; sünnitaja= mea olli tuuja selle kõrrage =mina olin
      rase tol korral=
tuul, tuule, tuult =tuul=tuul käänäp külmä maas =tuul pöörab külma maa
      sisse=(külmä maa poole)
tuule-aga =haraline valge pilv (mille järgi ennustati tuult)=
tuulgume,tuulgude,tuulgu(Krk)=tuulduma=pernaene panni rõõva tuulgume =
      perenaine pani riided tuulduma =
tuuluteme,tuulute,tuulute = tuulutama=`kambre olli vaja ärä tuulute = toad oli
       vaja ärä tuulutada =
tuumine,tuumise, tuumist =toomine=ta toonu oma veimevaka ligi = ta toonud oma
      veimevaka kaasa =
tuume~tuuma,`tuvva,tuu = tooma=tuu mike `tahtenege =too millega tahes=
tuumine,tuumise,tuumist =toomine=
tuumine,tuumise, tuumist=toomingane= poisil olli tuumine tok`k kähen = poisil
      oli toomingane kepp käes =
tuup,toobi,`tuupi= toop= toobi sehen olli mõdu = toobi sse oli mõdu
tuustak,tuustaku,tuustakut =tuust =
täempe~täembe,täempe,~täembe,täempet~täembet=täembe om `kange `lõikaje kül'm
      =täna on kange lõikav külm=
tähtlik,tähtligu,`tähtlikku =täpiline=käpiku ollive tähtligu kirjage koet(u) =
      kindad olid täpilise kirjaga kootud=
täk's,täk`si, `täksi =väike kirves=
täo = tänavuaasta =täo om äste ivatse kaara kuivage kasunu =tänavu on hästi
      tuumakad kaerad, kuivaga kasvanud=
tär'r ,tär´ri,´tärri(Krk) =kidur talleke=kolmas olli niuke tärr = kolmas oli
      selline kidur ta
täädme~täädma,täädä,tää=teadma = ei tää mea `taeva `tähtist kedägi =ei tea
      mina taeva tähtedest midagi= ta tääs´sedä = ta teadis seda =
täädus,täädus,täädust = teade,teadmine,info =ma es saa ta käest kedägi `otsust
      ega `täädust =ma ei saanud ta käest mingit otsust ega teadet=
      täätu,täätu,täätut =tuntud ,teatud =
`täätuve,täätuve, täätuvet =teatud, tuntud= mea osti peris `täätuve inimese
      käest lehmä =mina ostsin tuntud inimese käest lehma =
täätu,täätu,täätut=tuntud, kuulus =
täüdüs =raatsib= ei täü =ei täi, raatsi=
täütme~täütma,`täütä, täüda =täitma=käsu ollive vaja täütä = käsud oli vaja
      täita =
tönts,töntsi `töntsi = vilets, mede memmel om töntsi jala = meie memmel on
      töntsid jalad =
tüdär, `tütre, tüdärt =tütar= mea lää oma `tütrel `käümä =mina lähen oma tütre
      juurde külla=
tüdruk~tüdrik,tüdrugu,tüdrugut =miu tüdrugust tüdär eläb linnan, naisest tüdär
      om kodun   =minu vallaline tütar elab linnas, abielus tütar on kodus=
tühjä =tühi=
tühjä käsi =tühjade kätega=ta jäi peräst mehe surma tühjä käsi = ta jäi pärast
      mehe surma tühjade kätega (ilma rahata =
tüü,tüü, tüüd =töö=mea ai tühü temät =mina ajasin teda tööle =

U
uba,ua,uba = uba==ua keedeti survet `tangege =oad keedeti uhmris purustatud
      tangudega=
ubin,ubine,ubinet = õun=ulgan käüve ku ubine , salgan käüve ku nee saksa
      =hulgana käivad kui õunad, salgana käivad kui need saksad=
udar,udare,udaret = udar= lehm olli suure udarege = lehm oli suura udaraga=
udras,udrase, udrast = saaramas
ud'sal =harv, vilets vili=
udsu,udsu,udsut =udu= põlitse puu seisive udsun = põlispuud seisid udus =
uhak,uhaku,uhakut =ohakas=uhaku ollive nurme veeren = ohakad olid põllu ääres =
uhmer',`uhmre,uhmert= uhmer=
uhkusteme,uhkuste,uhkuste =uhkustama=
uibu,uibu uibut =õunapuu= uibul ollive vereve ubine = õunapuul olid punased
      õunad =
uisk, uisa,`uiska = uss = ei ole ütte `uiska `kunnigil =ei ole ühte(gi) ussi
ulgandi =hulgana=ulganti käive mõtsan tühün = hulgana käivad metsas tööl =
ulk = hulka,palju =ulk inimesi olliv üten kähmän, aive juttu =hulk inimesi oli
      üheskoos, ajasid juttu=
ulvama,ùlva,ulva = uluma = tuul ulvap= tuul ulub=
ulume,`ulva, ulva = uluma =
undamisi =tuimalt, mitte ägedalt=
 undarmen't,undarmendi,`undarmen´ti =vundament=undarme´nt olli ärä lagunu =
      vundament oli ärä lagunenud =
unarus,unaruse,unarust = unustus =
uneteme,unete,unete =unustama = unete uni, mälete mälu =unusta uni, mäleta
      mälu=
unegunu =ununud=nii asja ollive peris ärä unegunu = ned asjad olid päris ära
      ununud =
unevus,unevuse, unevust =unustus=
uni,une,une =uni ma näi unel `mustlist =ma nägin unes mustlast=
unik,uniku, unikut =hunnik=lehe olliv unikus raabit = lehed olid unnikusse
      riisutud =
unine, unitse, unitset =unised=ta olli õite unitse näoge = ta oli õige unise
      näoga =
un´t,undi,`un´ti=hunt= unt läit's `mõtsa joosten =hunt läks metsa joostes
un'tlik,un´tliku,`un´tlikku =ontlik, korralik=ta olli un´tlik miis0 ta oli
      korralik mees =
urame,urade,ura = torisema =ta uras egä asja pääle =ta torises iga asja peale =
urb,urva,`urba =nii lehe- kui ka õiepungad=
ur'kme,ur´ki,urgi =sundima,torkima=ta ur´k mahan= ta torkis maas=
urtam, urtami, urtamit(Krk) =rahutu olend=
usin,usine,usinet =kiire, virk=tuli palas usinest=tuli põles kiiresti=
us's, us´se,us´t =uks : ukse= `küüki lää `vöörusest uśs =kööki läheb esikust
   uks=
uss(e)aid,uss(e)aia,uss(e)aida =õu, õue piirav aed=
uskme~uskma,usku,usu =uskuma=sedä ei või usku = seda ei saa uskuda =
`uudi,`uudi,uudit – säng,voodi=uudi=`uudi olli akne all = voodi oli akna all =
uug,uu,`uugu =hoog=tal käisive rambiuu pääle = tal käisid krambihood= peale=
uul,uule,uult =huul= uultel sai, ammastel es saa kedägi =huultele sai,
    hammastele ei saanud midagi=
uul'me~uu´lma,uuli, ooli =hoolima= uulmede olekust tuleve `seantse asja
   =hoolimata olekust tulevad sellised asjad=
uul,oole, uult= hool, mure =ta om miu oole all = ta on minu hoole all =
uul'me, uuli, ooli =voolima, siluma=
uur',oori,`uuri =voor, seljatäis=tal olli ää uur´ einä sel´län= tal oli hea
   voor heina seljas =
   uurat =kärsitu, püsimatu, üleannetu=

   V
vaabline,vaablise,vaablist =vaablane=vaablise lendliv tule paisten = vaabalased
   lendasid tule paistes =
vaatme~vaatma,vaate, vaate=vaatama= ma `vaate mis mul `anti =ma vaatan, mis
   mulle anti=
vabar,vabare,vabaret =vaarikas=aia veeren om kõllatse vabarne = aia ääres on
   kollased vaarikad =
`vaevame,vaevate,`vaeva =vaevama=tal akas süä ´vaevame = tal hakkas süda
   vaevama =
vagi,vagja,`vakja =vai=vagja ollive maa sissi lüüdu = vaiad olid maasse löödud
=
vaher,`vahtre,vahert =vahtrest saap ääd mahla = vahtrast saab head mahla =
vahkame,vahate,vahka = lõõtsutama
vahk',vahi,vah´ki =vaht=vahi ollive väl´län =vahid olid väljas=
`vahk'me~vahkma,`vahki, vahi =vahtima=ta jäi vahk´me = ta jäi vahtima =
vaidunu = riknenud=mea ei taha seast `vaidunet =mina ei taha sellist riknenut
   (halvamaitselist, taarist)=
vaikine,vaikise, vaikist =vaikne=
vaist = vast = vaist olli iki näl'lep rahvas =vahest oli ikka kehvem
   (nälj(as)em) rahvas=
vaja =tarvis=
vajome,vajode,vaju =vajuma=palgi ollive ärä vajunu = palgid olid ära vajunud =
vaist = vahest =
vakk,vaka,`vakka = vakk ,mõõt =kardule panti vakka = kartulid pandi vakka=
vald,valla,`valda = vald= valla rahvas teive =valla rahvas tegi=
valdas,valdase,valdast = =1.koormapuu, 2.kaevuvinn 3.linamasina osa=lättevaldas
   olli kaevupuu,
valgeämäriksen=koidu ajal lätsi kodust mineme =valge hämaras, st koidu ajal
      läksin kodust minema=
valiste =valjusti
valitseje,valitseje,valitsejet = =valitseja= selle `kohtult olli valitsejel ka
   suur ähvärtuss saadet =ja selle kohtu poolt oli valitsejale ka suur
   ähvardus saadetud=
valitseme,valitsede,valitse = valima,sorteerima = kardule tullive ärä valitse
   = kartulad tulid ära sorteerida =
valla = lahti,vabaks= tii uśs valla = tee uks lahti =
vallime,`valli,valli(Hel) =1.meeldima, 2. hõljuma ,3. kiikuma =
valts,valtsi,`valtsi = valss =valts om ilus tants = valss on ilus tants=
valus,valuse,valust =valus,kiire =Sia Andres om õige valus `juuskme ollu =Sea
   Andres on õige valus (kiire) jooksma olnud=
valvme,valvate, valva = valvama =
vammus,vammuse,vammust = vammus,pikkkuub = meestel ollive kigel vammuse sel´län
   = meestel olid kõigil vammused seljas =
vana,vana,vana =vana=vana `jaakapäävä luvvass `marjel, õuntel, kardultel,
   sibultel maik manu =vanal jaagupipäeval luuakse marjadel, õuntel,
vanan =vanana=
vanani =vanaduseni=
vanas'k,vanas´ki,vanas´kit =vanamees=
vanast=vanasti = vanast olli kaits `Anne ollu, kes `ketrusege ennäst elätiv
   =vanasti oli kaks Annet olnud, kes ketramisega ennast elatasid=
vanavus,vanavuse,vanavust =vanadus=
van'dline,van´dlise,van´dlist =vaenlane=van´dlise ollive linna all = olid
   linna all =
vanger,vankre,vangert = vanker =ta ist(s) vankrese = ta istus vankrisse =
vanme~vanma,`vandu,vannu = =vanduma=ta olli miis `vanme = ta oli mees vanduma =
`va´nneme,vannede,vanne = hapnema = piim panti `va´nneme = piim pandi hapnema =
vanunu piim,-piima-`piima =hapupiim=
vaome~vaoma,vaode, vao = vajuma =
vaotus,vaotuse,vaotust = vajutus =kapustidele tulli kivi vaotuses pääle panna =
   kapsastel tuli kivi vajutuseks peale panna =
varasteme, varaste,varaste = varastama =
varastus, varastuse,varastust (Trv) = varastamine =
varbline,varblise,varblist=varblane =varblise om kõllatse pugudege = varblased
   on kollaste pugudega =
vares,varese,varest = vares = varesl valu ,arakäl ädä ,musta linnul muud tõbe =
   varesel valu ja harakal häda ja mustale linnule muud haigust =
varik,variku,varikut =metsatukk
varin,varine, varinet =
var's,varre,vart = lehevars= kardule varre ollive sii aaste tugeve =
   kartulavarred olid sel aastal tugevad =
varss,varsa,`varssa = =varss = varsa ollive koplin = varsad olid koplis =
`varssi(Krk) =varssi lää ilm `õhtus =varsti läheb ilm (päev) õhtuks (pimedaks)=
varu,varu,varu = =võru(õlgedest,puuokstest,nöörist = kiigu varuse =kiigevõrud=
vasar,vasare,vasart =haamer=
vas'k ,vase,`vas´ke = vask=
vas´k,vas´ka,vas`kat= vasikas =aidun ollive kate päevätse vas´ka = aias olid
   kahe päevased vasikad =
vaskine,vaskise,vaskist = vaskne =
vast =vt vaist
 vass,vassa,´vassa = vaks
vastane,`vastse,vastset= uus = ta olli vastsen rõõvin = ta oli uutes riietes =
vastatside(Krk ) = vastamaisi=
vastatsikku (Trv)= vastastikku =
vastikas ,vastikase,vastikast(Trv) vastuhakkaja =
vastne,vastse,vastset = uus,hiljutine=tüdrukul ollive vastse pastle jalan =
   tüdrukul olid uued pastlad jalas =
vastu = vastu =vastu üüd `väl'lä minek kodust =vastu ööd kodust väljaminek=
vatt,vati,`vatti =1.raske töö, 2.kahju,õnnetus 3.suur kogus ,palju.4.üleriie=
vatt,vatu,vattu = vaht= ta aas suust vattu väl´lä = ta ajas suust vahtu välja
vatune,vatuse,vatust = vahune =
vatuteme,vatute,vatute 1.vahutama 2. palju rääkima, lobisema =küll nüid akas
      vatuteme = küll nüüd hakkas lobisema =
vats ,vatsa,`vatsa = kõht= ta olli suure vatsage miis = ta oli suure kõhuga
   mees =
vatsu(n)(Trv) = sass(is)=
vedäme,vedäde,vi(e)a =vedama= obene akas vangert vedäme = hobune hakkas
   vankrit vedama =
veebrual,veebruali,veebruali = veebruar= veebruali kuu om talve süä =veebruari
   kuu on talve süda=
veenus'k,veenus´ki,veenus´kit =vedeleja= om iki egävemne veenus`k 0 on ikka
   igavene vedeleja =
veereme,veerta,`veere =veerema=veerede vaat' lätte viiri =veereta vaat kaevu
   äärde=
vehverments ,vehvermen´tsi,vehvermen´tsi=piparmünt =
veidu(Trv) = veidi =
veli,velle,`velle =vend= veli ellä vellekene,ärä sa võta leske naista,ostak ärä
   vana obesta =vend hell, vennakene, ära sa võta lesknaist, ära osta vana
venek,venekse,venekest =venelane=
 `verdume ~ `verbume,`verbude~`verbude,`verdu ~`verbu =verduma=
verev,vereve,verevet(Hel)=sügüseom vahtre lehe vereve = sügisel on vahtra
      lehed punased=
verkus,verkuse,verkust(Hel)=simman =
vesi,vii,vett = vesi =vesi om kiib =vesi on keev=
vesik = vesine (maa)=
vesitse,vesitse,vesitset= vesine = ta silmä lätsive vesitses = ta silmad läksid
   vesiseks =
vesserteme,vesserte,vesserde (Krk, Hel) =kuduma,lobisema =
vettume,vettude,`vettu =vettima=puu jäive sügüses õvve vettume = puud jäid
   sügiseks õue vettima =
vigel,vigla,`vikla =hark,hang =viglage visates einu = hanguga vistakse heinu
vihk,vihu,`vihku = vihk=
vihm,vihma,`vihma = vihm =vihm satti tüki `aiga =vihma sadas tükk aega=
vihtme~vihtma, vihtu,vihu = =1.vihtuma,2.vihtlema= me vihtsim sannan=me viht-
   lesime saunas =
vihuti(Hel) = kiuste= ta tei sedä vihuti = ta tegi seda kiusu pärast=
viime~viima,viia, vii =ma vii siut täembe kodu = ma viin sind täna koju =
viimane,viimäse,viimäst = viimane= viimastel `aastil olli iki nätä, et tal jõud
   ärä lõpenu =viimastel aastatel oli ikka näha, et tal jõud (oli) ära
   lõppenud=
viir,veere,viirt =äär, veer= mine jõe `viiri =mine jõe äärde=
viirgus,viirguse,viirgust(Trv,Hel )=vagu=
viirje,viirje,viirjet = veerev =viirje kivil ei kasva sammalt `sel'gä
   =veereval kivil ei kasva sammalt selga=
viisk,viisu,´viisku = viisk= tal ollive viisu jalan = tal olid viisud jalas =
viis'me,`viisi,viisi=viitsima
viime~viima,`viia, vii=viima =viit `põrguss talutüdär tõllage nõndagu kõlinen
   =viidud põrgusse talutütar tõllaga kõlinal (nii et kõlin taga)=
vikat,vikati,vikatit = vikat =vikati lei `vastu kivi ku `särtsidi =vikati
   lõin vastu kivi nii et särtsus=
viks´,viks´viksi =erk, kärme=sii olli üits viks`poiss = see oli üks erk poiss =
vili,vil´lä,`vil´lä = esä külüs villä nurme pääle = isa külis vilja põllu
   pääle =
vilbus,vilbuse, vilbust = temp, viirastus =na teive kik sii aig oma vilbusi =
   nad tegid kogu aeg oma tempusid =
vilispill,-pilli,-`pilli =vile=
vill,villa,`villa=vill =vill=villest tetti lõnga = villadest tehti lõnga=
`villame,`villade,`villa =tormama ,kiiresti tegema =
villendeme,villendede,villende =karvendama =
vilklik,vilkliku,`vilklikku(Krk) = ebaühtlane (lõng )
viram,virami,viramit(Hls,Krk) =koorem=
virbume,virbude,`virbu =virguma= ma ole `seante puul' `virbunut =ma olen
   selline poolärkvel=
virgume,virgude,`virgu = ärkama =
virevil= poolärkvel =ma ole ala virevil = ma olen alles poolärkvel =
virin,virine,virint =virin=sedä virint ei taha enämb kullete = seda virinat ei
   taha enam kuulata =
virme,`virme,virmet (Trv ) virve=
virmendeme,virmende,virmende =virvendama =tähe virmendeve silme ehen = tähed
   virvendavad silmade ees=
virpmä,virpi,virbi(Trv) =lürpima =
virts,virsa,`virsa = virts =
virtsaht,-sahti,-`sahti = toimetus,tegemine=
viruteme,virute,virute = virutama =ta taht(s) virute=ta tahtis virutada =
viskame,visate,`viska =viskama=ta olli `sängu visanu =ta oli voodisse visanud =
viss,vissi,vissi = toores puuvili =uibul ollive viil vissi otsan = õunapuul
   olid veel toored õunad otsas =
vitsik,vitsigu,vitsikut = 1. võsastik,2.väike puunõu = lehmä ollive vitsigun =
   lehmad olid võsastikus =
vomm,vommi,´vommi = 1.reheahju pealne 2.hoop = ät´t läits vommi pääle lämmese =
   vanamees läks ahjupealsele sooja =
vudiseme,vudiste,vudiste = värisema = sii jutt võt´s vudiseme = see jutt võttis
   värisema =
vuhiseme,vuhiste,vuhise =vuhisema =tuul akas vuhiseme = tuul hakkas vuhisema=
vur´ts,vur´tsu,`vur´tsu =´1.lõss, 2. limonaad = vaskale anti vur´tsu juvva =
   vasikale anti lõssi juua =
vusiseme,vusiste,vusise = vusisema =autu kumm´ akas vusiseme = auto kumm hakkas
   vusisema =
vuug,voo,´vuugu = voog = vii vuug viis keväde tammi ärä = vee voog viis kevadel
   tammi ära =
vuul,voolu,´vuulu = vool =
vuun, voona,`vuuna = lambatall =
võ = või = võ ta `säälgi oleme jääs = või ta sealgi olema jääb=
võle,võle, võlet = vale = ku om tõsi, sõs `tõusku, ku võle, sõs vajugu = kui
   on tõsi, siis tõusku, kui vale, siis vajugu=
võleteme,võlete,võlete =valetama= ää võlete kik sii aig = ära valeta kogu see
   aeg =
võltsme,võltsi,võltsi(Trv,Hel)= 1.võltsima, 2.valetama =
võmm, võmmu, `võmmu = hoop = ta sai võmmu kukrus(e) = ta sai hoobi kuklasse =
võõras,`võõra,võõrast =võõras=`võõra inimestel vahit suhu ja`silmi
   võõrastele inimestele vahid suhu ja silmadesse=
võõrgume,võõrgude,võõrgu = võõrduma =latse om peris ärä võõrgunu = lapsed on
   päris ära võõrdunud =
võrk,võrgu,`võrku = võrk =võrku `koeti `oimege = võrku kooti piiritsaga=
`võrsume,`võrsude,´võrsu = võrsuma = täo aastel olli`võrsunu ää lina = sel
   aastal oli võrsunud hea lina =
võsa,võsa,võsa = võsa = nurme veeren om võsa =põllu ääres on võsa=
võsim,võsime,võsimet(Krk) = raiumise vikat=
võtateme, võtate,võtade = koera ajama = koer võtatedi lehmä pääle = koer aeti
   lehma ajama=
võtme,´võtta,võta = võtma = võta naine näidussene, osta varsune obene =võta
   naine neidudest, osta hobune varsana =
võti,võt´me, võtit= võti= võt'mede ei saa `ussi `valla võtta = võtmeta
   ei saa uksi lahti teha=
võttaje,`võttaje,`võttajet = 1.käre, 2.tige, 3.tülinorija = tal olli üits
   võttaje naene = tal oli üks käre naine =
vouksuteme,vouksute,vouksute (Krk) = vilet ajama =
vägev,vägeve,vägevet = 1.tugev, 2.rasvane (lihast)= mia ei süü vägevet liha =ma
   ei söö rasvast liha=
vähi,vähja,`vähjä = vähk = vähjä om kivi all = vähjad on kivi all =
vähik(e) = väike =
vähiksen =väiksena= miu Juhan olli vähiksen tuline ja ulak = minu Juhan oli
   väiksena tuline ja ulakas=
vähe(mb)p,vähe(mb)pe,vähe(mb)pet = väiksem = kige vähep laits võet manu = kõige
   väiksem laps võeti kaasa =
väimiis,`väime,`väimiist =väimees= mea osti `väime käest puid = ma ostsin
   väimehe käest puid=
väits,väidse,`väitse =nuga= teräve väidsege om ää lõigate = terava noaga on
   hea lõigata
väline,välise,välist(Krk)=lage= meil om iluse välitse põllu, teil mõtsa`maase
   = meil on ilusad lagedad põllud, teil metsamaad =
`väl´lä = välja=
väl´län = väljas = väljas on ää ilm = väljas on hea ilm =
väkräm,väkrämi,väkrämit = konn =
väkerdeme,väkerte,väkerde (Krk)= kakerdama = mis sa väkerded siin ehen = mis
      sa kakerdad siin ees =
värm,värmi,`värmi = värv =egä kört olli esit värmi = iga seelik oli ise värvi=
värät,väräti, värätt = värat = värät om valla = värat on lahti =
väsüme,väsude,väsü = väsima =laits olli peris ärä väsünü = laps oli päris ära
väändume,väändude,`väändu= = kõveraks minema =
väänme, vääntä, väänä = väänduma = ta jalg sai vääntä = ta väänas jala ära =
väär,väärä,`väärä =1.vale,2.kiriku rõdu =siul om väärä mmõtte pähän= sul on
   valed mõtted peas =
väär, vääri, `vääri = kirikurõdu =
vääräme,vääräte,väärä = väärama =
vääräteme,vääräte, vääräte = vääratama =tal taht(s) jalg jää pääl vääräte =
   tal tahtis jalg jää peal vääratada =
vää´s,vääsi, `vääsi=(Krk,Hel) toigas,kepp
väävelteme,väävelte,väävelte =vedelema töö juures=ta väävelt(s) kik sii aig
   tüü man = ta laiskles kogu aeg töö juures =
vüürus,vüüruse,`vüürust = esik= tüürõõva ollive vüürusen = tööriided olid
   esikus =
Õ-täht
õbe,õbe,õbet = hõbe=
õbene,õbese,õbest = hõbedane=memmel ollive õbese juusse = memmel olid hõbedased
   juuksed =
õbeteme,õbete, õbete = hõbetama=
õdak,õdagu, õdagut(Hel) =õhtu =
õhe(m)p,õhe(m)be,õhe(m)pet= õhem=
õheteme,õhete,õhete = õhetama = tüdriku palge õhetive = tüdrukul palged õhe-
   tasid
õhil = õhinal =
õhin,õhine,õhinet=õhin =na teive kikke ku üits õhin = nad tegid kõike õhinal =
`õhkame, õhate,`õhka =1.ohkama,2.õhkuma =
õhkamise märk, -märgi,-`märki = hüüumärk =
õhta,õhta,õhtat (Krk)= vt õhtu
õhtsapoolik,-pooliku, poolikut = õhtupoolik =
õhtsepuulse,õhtsepuulse,õhtsepuulset=õhtupoolik= sa võis õhtsepuulsen mede manu
   tulla = sa võiks õhtupoolikul meie juurde tulla =
õhtu,õhtu,õhtut = õhtu =õhtult istsive kik suure lavva man = õhtul istusid kõik
   suure laua juures =
õhtult = õhtuti =
õhuke,õhukese,õhukest = õhuke=
õhuteme,õhute,õhude = 1.õhutama,2.ässitama =
õhvake,õhvakese,õhvakest =lehmmullikas = tal olli üits õhvake laudan = tal oli
   üks lehmmullikas laudas =
õienteme,õiente,õiende = õiendama = taat akas egä asja pääle õiendeme = taat
   hakkas iga asja peale õiendama =
õieti = õigesti =
õigak,õigaku,õigakut = hõige,hüüe = küll olli vali õigak = küll oli kõva hüüe =
õigede(Trv)=1.õige, 2.otse = sii tii läe õigede = see tee läheb otsemini =
õigest(e) =1.õigesti 2. otse = siit saas õigeste minna = siit saab otsemini
   minna =
`õikme,`õiku, õigu = 1.hõikama, 2. kutsuma = ma õigu tat = ma kutsun teda =
õiskame,õisate,õiska =hõiskama = laits akas õiskame= laps hakkas hõiskama =
õitsil = öine hobuste karjatamine = poisi käisiv õitsil = poisid käisid öösel
   hobusekarjas =
õkva(Hel)=1.otse,2.just =ta kõnel õkva nii = ta kõneles just nii =
õlm,õlma,`õlma = hõlm = tal ollive õlma valla = tal olid hõlmad lahti =
õlpa(m),õlpa,õlpit = kaelkoogud =
õlpe(m),õlpe,õlpid=kaelkoogud =õlpege om ää kajust vett tuvva= kaelkookudega on
   hea kaevust vett tuua =
õmblik,õmbligu,õmbligut = õmbleja = Liisa om ää õmblik = Liisa on hea õmbleja =
õmleje,õmleje,õmlejet = õmbleja = ta olli üle külä õmleje = ta oli üle küla
   õmbleja =
`õmleme,õmmelte,`õmle =õmblema =ta mõist äste õmmelte =ta oskas hästi õmmelda =
õmmelus,õmmeluse,õmmelust = õmblus = kik õmmeluse ollive kätege tettü = kõik
   õmblused olid käsitsi tehtud =
õmmelusemas(s)in, -mas(s)ine, mas(s)inet = õmblusmasin =
õngitseme,õngitsede,õngitse =1.õngitsema 2.koukima =
õnn,õnne,`õnne = õnn
õnneline,õnnelise,õnnelist =õnnelik = ma ei ole siandest õnnelist nägu kavva
   aiga nännu = ma ei ole sellist õnnelikku nägu kaua aega näinud =
õnnetus,õnnetuse,õnnetust = õnnetus =tal om kik sii aig õnnetuse saban = tal on
   kogu aeg õnnetused sabas(tihti juhtub halba)=
õpeteje~õpeteij,õpeteje,õpetejet(Hls,Krk,Pst) = õpetaja = kirikun om kiriku-
   õpeteje = kirikus on kirikuõpetaja =
õpeteme,õpete,õpete = õpetama =
õpik,õpiku,õpikut =algaja õpilane = ta olli alle õpik = ta oli alles algaja
   õppija=
õpme~`õpma,`õppi,õpi = õppima =ta taht(s)edesi õppi = ta tahtis edasi õppida
õppama,õpata,`õppa (Hls,Krk,Hel)= õpetama =ta akas miut `õppama = ta hakkas
õppaje,õppaje,õppajet = õpetaja = õpetemis man om kige tähtsemp õppaja =
   õpetamise juures on kõige tähtsam õpetaja =
õrn,`õrna,´õrna = õrn, pude, = olli siande õrn naesterahvas = oli selline õrn
   naisterahvas=
õrnus,õrnuse,`õrnust =õrnus =
õrs,õrre, õrt =puuritv =kanase ollive kik õrre pääl= kanad olid kõik õrre
   peal=
õvve,õvve,`õvve =õu =latse ollive õvven = lapsed olid õues =
õõnisteme,õõniste,õõniste = õõnestama = puu ollive vaja ärä õõniste = puud oli
   vaja ära õõnestada =
`õõrme~õõrma,`õõru,õõru = hõõruma= uvve kenga akasive õõrme= uued kingad
   hakkasid hõõruma =
õõrgume,õõrgude,õõrgu(Krk) =hõõrduma =jala ollive villi õõrgunu = jalad olid
   villi hõõrdunud=
õõsik,õõsiku,õõsikut = õõnes =nii puu ollive kik õõsiku = need puud olid kõik
   õõnes =
(õ)õtsik,(õ)õtsigu,(õ)õtsigut =linnupugu = kanadel om (õ)õtsigu = kanadel on
   linnupugud =

   Ä –täht
äbärik,äbärigu,äbärikut= vilets=põrsse ollive äbärigu = põrssad olid viletsad =
äbävus,äbävuse,äbävust = häbedus =
äbämede = häbemata = olli üits äbemede inime = oli üks häbemata inimene =
äbeneme,äbenete,äbene= häbenema =
äbi,äbi,äbi =häbi=
äbisteme,äbiste,äbiste = häbistama =
äbä,äbä, äbät = valus, haige = ärä tii mu käele äbä = ära tee mu käele haiget =
ädä,ädä,ädä = häda = ädä ei anna äbenede = häbi ei anna häbeneda =
ädine,ädise,ädist = hädune, haiglane = ta olli aastid siande ädine = ta oli
   aastaid selline haiglane =
ädäl,ädälä,ädälät=hädal= sääl olli ää rukkiädäl kasunu = seal oli hea rukki
   hädal kasvanud =
ädäldeme,ädälte,ädälde = hädaldama = küll võis mõni inime ädälde = küll võis
   mõni inimene hädaldada =
ädäline,ädälise,ädälist = hädaline = ädälist tule iki avite = hädalist tuleb
   ikka aidata =
ädäne,ädäse,ädäst = haige
ädäste= hädasti = vältimatult, kiiresti = ädäste olli vaja tohtre manu sõita =
   kiiresti oli vaja arsti juurde sõita =
ägel,äglu,äkla = äke = sedä äklä om iki vaja = seda äket on ikka vaja =
ägiseme,ägiste,ägise = ägisema =
ähkme~ähkmä,`ähki,ähi= ähkima =
ähvärdeme,ähvärde,ähvärde = ähvardama = ta olli pal`lald miis ähvärdeme = ta
   oli ainult mees ähvardama =
äidse(n),`äids(n)e,äidse(n)t =õis=puhmal ollive iluse `äidsme =põõsal olid
   ilusad õied =
`äitsmä,äitsä,`äitse = õitsema puhkema = =
äitsneme,äitsnede,äitsne= kaua õitsema= kõllatse lilli äitsneve nurme pääl =
   kollased lilled õitsevad põllu peal =
äiäk(e),äiäkse,äiäkset(Krk,Hls,Pst) =imik=
äkke = vt äkki
äks,äksi,`äksi = väike kirves
äl´l,äl´lu,`äl´lu= häll =laits magas äl´lu sehen = laps magas hällis =
ällüteme,ällüte,ällüte = hällitama,kiigutama =
ämär,ämärä,ämärät = hämar =
ämlik,ämligu,ämlikut = ämblik = pallu inimesi pelgäve ämligut = palju inimesi
   kardavad ämblikku =
änd,ännä,`ändä = saba = ta võts ännä üükse vahel ja läits = ta võttis sab vöö
   vahele ja läks=
äniline,änilise,änilist =linavästrik=
äpärdeme,äpärte,äpärde = äparduma =
äpärdüs,äpärdüse,äpärdüst = äpardus=tal olli selle lehmäge äpärdüs = tal oli
   selle lehmaga äpardus =
ä´rg,ärjä,`ä´rgä = härg =
ärdäs,ärdäse,ärdäst =härras
ärä(de) = ära
ärgiteme,ärgite,ärgite =ärgitama,sundima =tat on vaja ärgite = teda on vaja
   sundida =
ärm,ärmä,´ärmä = hämatis =
ärmäne,ärmäse,ärmäst =puu ollive ärmän = puud olid härmas=
äripäe,äripäevä,äripäevä = argipäev= peräst pidu tulep äripäe = pärast pidu
   tuleb argipäev=
ässi=kängu,
ässin = kissis = silmä om ässin = silmad on kissis=
ätsäk,ätsaku,ätsakut(Pst,Trv) = edev
ät´t,äti,`ätti = vanamees, vanaisa=
ätik,ätiku,ätikut = äädikas=kõrnitse ollive ätikuge keedet= kõrvitsad olid
   äädikaga keedetud=
ärbän,ärbäni,ärbenit = häärber =
äästus,äästuse,äästust = äestus =
äälitseme,äälitsede,äälitse= häälitsema =
äästeme,`äästä,`äästä = äestama = nuurperemiis olli nurme pääl äästemen =
   noorperemees oli põllu peal äestamas =
Ö-täht
össendeme,össende,össende (Hls,Krk )= vt ossendeme =
Ü-täht
üdsi,üdsi,ütsi =süsi = `kolden ollive üdsi = söed olid koldes =
ü(h)essa,ü(h)essa, ü(h)essat(Trv, Hel ) = üheksa= ü(h)essa kõrda mõõda ,üits
   kõrd lõika=
ühmäme, ühmäte,`ühmä = pomisema,kobisema= taat ühmäs midägi vastu ütelde = taat
   kobises midagi vastu öelda=
`ühmüme,`ühmüde,`ühmü = hanguma = sült akas sahvren ühmüme = sült hakkas
   sahvris hanguma =
ühnä(Krk)= üsna = na om ühnä ütte nägu = nad on üsna ühte nägu =
ühüteme,ühüte,ühüte = ohkima = obene akas ühüteme = hobune hakkas ohkima =
üits,üte,ütte = üks = üits ütte om üits laste mäng = üks ühte on üks laste
   mäng =
üitsi (Krk,Hls) = üksi= ta tei kikke üitsi = ta tegi kõike üksi =
üitsigi(Krk)=ükski = temät es avite üitsigi rohi = teda ei aidanud ükski rohi =
üitsainus = üksainus = Meil om sõitun „Üitsainus Mulgimaa“ = meil on ajaleht
   „Üksainus Mulgimaa“=
üitskikk = ükskõik = üitskikk mis ta ütel = ükskõik mis ta ütles =
üitstagikk = vt üitskikk
üitstõ(i)se = üksteise = na kõnelive üitstõ(i)se võidu = nad rääkisid üksteise
   võidu =
üitskõrd = ükskord = üitskõrd tahas tedä nätä = ükskord tahaks teda näha =
üitspuha = ükspuha = mul om tast üitspuha = mul on temast ükskõik =
üitstapuha = vt üitspuha
ülekäte,ülekäte,ülekätt = ülekäte = laits om ülekäte lännu = laps on ülekäte
   läinud =
ülemb,ülembe,ülembet = kõrge = Talnan om ülembkohus = Tallinnas on ülemkohus=
ülemp~ülemb,ülempe~ülembe,ülempet~ülembet = ülem, kõrgem =
ülendeme,ülende,ülende =ülendama, kiitma = ta võis oma latsi kik sii aig ülende
   = ta võis oma lapsi kogu aeg kiita =
ülep,ülepe,ülepet(Krk,Hls) = kõrgem =
ülepääkaala = ülepeakaela = sii tüü olli ülepääkaala tett= see töö oli üle-
   peakaela tehtud =
ületsidi = ülestikku = mitu körti olli ületside pant = mitu seelikut oli
   ülestikku pandud =
ülevene,ülevese,ülevest = ülemine = ülevene suhvel olli valla = ülemine sahtel
   oli lahti =
ülijak´k, -jaki,-jak´ki = pealmine jakk = ülijak´k olli naeste rõõvas =
   pealmine jakk oli naiste riie=
üllen (Krk,Hls,Pst) = peal,üleval= tal olli sõba üllen= tal oli suurrätt peal=
ülpämä,ülbätä,`ülpä (Trv,Krk)= hüppama = põder taht üle jää ülbätä = põder
   tahtis üle jää hüpata=
üm(m)ärik,üm(m)ärigu,üm(m)ärikku = ümarik =ta olli siande ümmärik = ta oli
   selline ümarik =
   ümmer = ümber = tal olli lämi sa´ll kaala ümmer mässit= tal oli soe sall
   kaela ümbere mässitud=
ümmerringi = ümberringi = ümmerringi ollive suure taluse = ümberringi olid
   suured talud =
ümmertiiru (Pst,Trv,Hel)= ümbertringi = keväde tulli lumevii peräst talu manu
   ümmertiiru sõita = kevadel tuli lumevee pärast talu juurde ringiga
   sõita =
`ümrik,ümrigu,`ümrigut (Hls ) = ümbrik =
`ümrus,ümruse,`ümrust = ümbrus = vanast olli kooli`ümrus tõistmoodu = vanasti
   oli kooli ümbrus teistmoodi =
ümiseme,ümiste,ümise = ümisema =ta taht laulu ümiste = ta tahtis laulu ümiseda=
ümmerkeeru (Pst, Trv)= ümberringi =
ümmertkaudu = ümberkaudu = ümmertkaudu kik tääsive tat = ümberkaudu kõik
   teadsid teda =
ümmerus (Trv) = riietusese(vaipseelik) =
üpiteme, üpite, üpite = hüpitama = laits taht(s) üpite = last tuli hüpitada =
`ürgus,ürguse,`ürgust = algus = ürgaig olli kige algus= ürgaeg oli kõige algus=
ürgäme,ürjäte,`ürgä = algama = ma `ürgä laulu = ma alustan laulu =
ürin, ürine, ürinet = urin =
üriseme,üriste,ürise=urisema =koer es ürise vaid panni kohe otsa = koer ei
   urisenud vaid hammustas kohe=
üppäme,üpäte,üppä = hüppama =
   ürjäts,ütjätse,ürjätset(Krk,Hls) = alustus= kanga ürjätsen rabas kudaje ää
   sõna pääle ütelte = kanga alustuses kiirustas kuduja head sõnad peale
   ütelda=
ürjätüs, ürjätüse,ürjätüst(Trv,Hel)= vt ürjäts =
ürri aame =jonnima= ta ai kik sii aig oma ürri = ta jonnis kogu aeg=
üräme,üräde,ürä=urisema=
`ürräme,ürräte,`ürrä = urisema,mürisema =
üsigi = iialgi,iganes, mitte sugugi =
üssäme,üssäte,üssä = asjatult rahmeldama= midä sa üssät sääl= mida sa rahmeldad
   seal
ütekallis,- kalli, -kallist = samakallis= nii autose ollive ütekallitse =
   need autod olid ühekallid=
ütekangune,-kanguse,-kangust = ühekangune = vellekse ollive ütekanguse =
   vennakesed olid ühekangused =
ütekõrra = ühel korral,kunagi = sedä rohi tulli ütekõrra võtta = seda rohtu
   tuli ühel korral võtta =
üteline = ühtlane,ühtemoodi= sängi om ütelise= voodid on ühtemoodi=
üten = koos,ühes = latse kasuve üten = lapsed kasvavad koos=
ütesse,ütesse,ütesset(Krk,Hls) = üheksa =
ütesugune = ühesugune =
ütsi = vt üitsi
ütsijäri = ühtejärge =kik õnnetuse om tullu ütsijäri = kõik õnnetused on tulnud
   ühtejärgi =
ütsik = üksik = ta olli peris ütsik = ta oli päris üksik =
ütsilugu = ühtelugu =
ütsiluine(Hls, Krk ) = paindumatu =
ütsinde = üksinda = ta olli ütsinde jäänu = ta oli üksinda jäänud =
ütsiperrä = ühtejärgi =
ütsipidi = ühtepidi = ütsipidi om asja selge, tõistpidi mitti = ühtepidi on
   asjad selged, teistpidi mitte =
ütsisilmi = üksisilmi = ta vahk miut ütsisilmi = ta vahtis mind üksisilmi =
ütsiviisi =ühteviisi=ütsiviisi om kik paigan 0= ühteviisi on kõik paigas =
ütsmeksi(Krk) = üheksakesi =na tullive ütsmeksi = nad tulid üheksakesi=
ütt,üti,ütti = hurtsik =
üttelugu = ühtelugu = üttelugu ollive na nõnatpidi kuun = ühtelugu olid nad
   ninapidi koos =
üttteviisi = ühtemoodi =
üttepuhku = ühtepuhku = ta ikk üttepuhku = ta nuttis ühtepuhku =
ütteviisi =vt ütsiviisi
üttigi (Trv ,Hls ) = ühtegi =
üvä, üvä, üvät = hea =
üväpidi = parempidi = rõõvä tulli üväpidi käändä = riided tuli parempidi
   käänata =
üväkäsi,-käe,-kätt =parem käsi = käänä ümmer nuka üvä kätt= pööra nurga tagant
   paremat kätt=
üü, üü, üüd = öö = üü olli pimme = öö oli pime =
üübik,üübigu,üübigut = ööbik =
üüdme,üidä, üiä =hüüdma=
üir,üiri,`üiri= üür= selle korteli Üir olli peris suur=selle korteri üür
   oli päris suur=
üirnik,üirnigu,üirnikku = üürnik= tal om egä aaste üürnigu = tal on iga aasta
   üürnikud=
üüke,üükse,üükest = vöö= pane üüke ümmer= pane vöö ümbere=
üükme,`üüki, öögi = öökima = sii jutt ai miut üükme= see jutt ajas mind öökima=
`üirme,`üiri, üiri = üürima= ta taht kammert üiri = ta tahtis tuba üürida =

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:326
posted:12/27/2010
language:Estonian
pages:92