UNIX-is on root kataloogis olemas kindlad katloogid, mis sisal

Document Sample
UNIX-is on root kataloogis olemas kindlad katloogid, mis sisal Powered By Docstoc
					                                                                                      1


UNIX-is on root kataloogis olemas kindlad kataloogid, mis sisaldavad kindlat tüüpi
informatsiooni.

      /bin
       See kataloog sisaldab käivitatavaid faile mida UNIX-is loetakse käskudeks.
      /dev
       See kataloog sisaldab spetsiaalseid faile, mis vastavad füüsilistele väljunditele
       ja sisenditele.
      /etc
       Selles kataloogis asuvad kasud mis on vajalikud süsteemi administreerimiseks.
      /lib
       Siin kataloogis asuvad failid mida kasutavad erinevad programmid oma töös.
      /tmp
       See on kataloog kuhu luuaks ajutisi faile.
      /usr
       Siin kataloogis asuvad ülejäänud kataloogid.(manuaalid, mängud, jms.)

Järgnevalt on ära toodud mõningad UNIX-i käsud koos väikese seletusega. Täpsema
info saamiseks vaata man käsuga manuaale.

      cat - failide kuvamine ja ühendamine
      cd - aktiivse kataloogi muutmine
      cp - kopeerimine
      bg - protsessi taustal käivitamine
      diff - tekstifailide erinevuste kuvamine
      echo - argumentide väljastamine standardväljundisse
      fg - protsessi toomine taustalt ette
      file - faili tüübi kindlaks tegemine
      find - failide otsimine
      grep - failist regulaaravaldise otsimine
      jobs - aktiivsete tööde listingu vaatamine
      kill - protsesside tapmine
      ln - kataloogide ja failide linkimine
      lpr - failide trükkimine
      ls - kataloogi sisu listimine
      mail - kirjade saatmine ja lugemine
      man - manuaalide vaatamine
      mkdir - kataloogi tegemine
      more - failide kuvamine
      mv - failide liigutamine ja ümbernimetamine
      passwd - parooli muutmine
      nispasswd - parooli muutmine
      ps - protsesside vaatamine
      pwd - aktiivse kataloogi nimi
      rm - kataloogide ja failide kustutamine
      rmdir - kataloogide kustutamine
      sort - failide sisu sorteerimine
      uniq - korduvate ridade kustutamine
      who - kes on süsteemi sisse logitud
                                                                                           2



                Kuidas mõista faili juurdepääsu õigusi
On olemas kolme sorti õigusi. Õigused käituvad kataloogide ja failide puhul kergelt
erinevalt.                                                       r - lugemis õigus.
Faili võib lugeda.(Trükkida välja faili sisu)
Saab näha kataloogis olevate failide listingut.                  w - kirjutamis õigus.
Faili võib kirjutada.
Kataloogis võib tekitada, ümber nimetada ja kustutada faile.      x - käivitamis õigus.
Faili võib käima lasta.
Kataloogis olevaid faile saab lugeda, käivitada ja neisse võib kirjutada.

Kõiki neid õigusi saab eraldi panna järgmist tüüpi isikutele:
u - Faili omanik.
g - Faili gruppi omanikud.
o - Kõik teised kasutajad.
Õigused antakse 9 tähelise stringina: kasutaja           grupp         teised
                                             rwx          rwx          rwx
Näiteid:
-rw------- - Faili omanik võib seda faili lugeda ja sinna kirjutada.

-rw-r--r-- - Faili omanik võib jällegi lugeda ja kirjutada. Kõik teised, nii gruppi
liikmed kui kõik ülejäänud liikmed, võivad ainult faili lugeda.

-rwx--x--x - Faili omanik võib selle failiga kõike teha. Teised võivad seda faili ainult
käivitada.

drwxr--x--- See on kataloog. Kõige alguses olev taht d näitab selle ära. Kataloogi
omanikul on olemas kõik õigused. Grupil on lugemise ja kirjutamise õigused, ning
ülejäänutel pole mingeid õigusi selle kataloogi suhtes.

                                       jobs

Aktiivsete tööde listingu vaatamine. Süntaks:       jobs [ -l ]
jobs toob ekraanile nimekirja taustal töötavatest protsessidest.
Lisades juurde lipu -l näitab käsk jobs ka iga protsessi numbrit.

Näiteid:
 > jobs
 [1] + Running      xterm -g 90x55
 [2] - Running      xterm -g 90x55
 > jobs -l
 [1] + 3584 Running       xterm -g 90x55
 [2] - 3587 Running       xterm -g 90x55

                                       fg - Protsessi toomine taustalt ette
Kui mõni protsess töötab taustal, siis on võimalik teda tuua esiplaanile käsuga fg. Kui
on olemas mittu tausta protsessi, siis võib käsu taha anda ka protsessi numbri, et
                                                                                         3


määrata ära millist protsessi tahetakse ette tuua. Protsessi nmbreid saab teada käsuga
jobs.


Näide:
> jobs
[1] ghostview slaid.ps &
[2] find . -name '*.ps' -print &
> fg 2
find . -name '*.ps' -print


                                             bg - protsessi taustal käivitamine

Kui mõni protsess on peatatud (näiteks Ctrl-Z vajutades), on võimalik käsuga bg see
protsess taustal tööle panna!
Näide:
                 find . -name '*.txt' -print > tulem
                  Ctrl-Z
                  ^Z
                  Suspended
                  > bg
                  [1] find . -name *.txt -print > tulem &


                                             echo

Argumentide väljastamine standardväljundisse
Süntaks: echo [argument]
echo väljastab oma argumendid standard väljundisse. Argumendid on eraldatud
tühikutega. Bourne shellis suudab echo aru saada järgnevatest C-ga sarnastest
märkide konverteerimisest:
\b - kustutada viimane märk (backspace)
\c - kirjutada rida ilma reavahetuseta
\f - form-feed
\n - reavahetus
\t - tabulaator
\v - vertikaalne tabulaator
\\ - kaldkriips
Asetades $ mõne sõna ette tõlgendab echo seda sõna siis keskkonnamuutujana.
Pannes $ - ile ette kaldkriipsu väljastatakse $ märk ja järgmist sõna ei tõlgendata ka
muutujana. Argumente saab grupeerida, kasutades " või ' märke. Samuti nagu $-il
saab ka nendelt märkidelt kaldkriipsuga tähendust ära võtta, nii et need väljastatakse
nende märgilisel kujul.

Näiteid:
                                                                                        4


> echo $HOME
/home/mart
> echo Tere maailm
Tere maailm
> echo \$-i ma\"rk
$-i ma"rk


                                             find - failide otsimine


Süntaks:         find kataloog -name failinimi -print
find otsib rekursiivselt etteantud kataloog-i alamkataloogidest failinimi-ga määratud
faile. Lipp -print näitab et tulemused tuleb väljastada ekraanile. Selle asemel võib
kasutada ka muid lippe. Täpsema info saamiseks uuri man-i.
Ette antavas failinimes võib kasutada ka metamärke.

Näiteid:         find . -name mtg_jan92 -print
Käsk otsib aktiivsest kataloogist ja tema alamkataloogidest faili mtg_jan92.
                     find ~/ -name '*.fm' -print
Käsk otsib kodukataloogist ja tema alamkataloogidest faile, mis lõppevad .fm-iga.

                                             kill - Protsesside tapmine

Süntaks: kill [-signal] protsessi_number
Käsuga kill on võimalik protsessi_number-iga määratud protsessi ära tappa(lõpetada
tolle töö). Lipuga -signaal (signaal on number 1-st kuni 9-ni) võid näidata kui
tungivalt sa protsessi tapmist nõuad. 1 on kõige nõrgem ja 9 kõige tugevam. Kõige
nõrgem variant on aga üldse see lipp ära jätta.

Näide:
 ps
  PID TT STAT TIME COMMAND
  9408 p9 S 0:00 ue temp2.xdh
  9450 pa S 0:01 -Tcsh (Tcsh)
  9501 pa T 0:00 less csh.1
  9503 pa R 0:00 ps
 kill -9 9501
                                             more - failide kuvamine.


Süntaks:        more failinimi
more väljastab ekraanile faili failinimi sisu lehekülgede kaupa. Kui teksti juba
näidatakse on võimalik more-ile edastada järgmisi käske klahvivajutustega:

tühik - lehekülg edasi
d - pool lehekülge edasi
b - lehekülg tagasi
q - vaatamise katkestamine
                                                                                             5


                                           rm , rmdir

kataloogide ja failide kustutamine. Süntaks:
rm [-i] failinimi...
rm -r [-i] katalooginimi...
rmdir katalooginimi
rm kustutab failid mis on talle parameetriteks antud. rm -r kustutab kataloogi koos
temas asuvate alamkataloogide ja failidega. rmdir kustutab tühja kataloogi.
NB! Ole ettevaatlik rm -r -i kasutamisel. Andes kogemata käsu rm -r * oma
kodukataloogis, kaovad kõik sinu failid ja tagasi neid UNIX-is ei ole enam võimalik
saada. Lisades käsule rm lipu -i küsitakse enne iga faili kustutamist kas see ikka
kustutada.

Näiteid:          rm -i *.fm
See käsk kustutab kõik .fm -iga lõppevad failid , kusjuures enne iga faili kustutamist
kasutajalt küsitakse, kas see fail ikka kustutada või mitte! rmdir docs
Kustutab aktiivse kataloogi alamkataloogi docs. See kataloog peab olema tühi , muidu
keeldutakse seda kustutamast.            rm -r projekt
Kustutab aktiivse kataloogi alamkataloogi projekt, milles võib olla alamkatalooge ja
faile (Need kustutakse samuti).
                                           mv

failide liigutamine ja ümbernimetamine. Süntaks:         mv fail1 fail2
mv fail1 kataloog1
mv kataloog1 kataloog2
mv kas nimetab faili fail1 failiks fail2, või tõstab faili fail1 kataloogi kataloog1, või
nimetab kataloogi kataloog1 kataloogiks kataloog2.

Näiteid:
> mv esimene teine
failile esimene antakse nimi teine:
> mv programm /bin
Fail programm tõstetakse aktiivsest kataloogist kataloogi /bin

                                           ln - kataloogide ja failide linkimine


Süntaks: ln [ -s ] failinimi [ lingi_nimi ]
ln tekitab failile failinimi uue lingi. Uues kohas on selle faili nimi lingi_nimi, kui aga
seda pole antud saab ta sama nime mis tal originaaliski on. Lisades juurde lipu -s
tekitatakse pehme link.

Näited:         ln osa1.txt /public/helpdoc/osa1


Tekitab failile osa1.txt uue lingi nimega osa1 kataloogi /public/helpdoc .
                                                                                       6


ln -s /bin    Lingib kataloogi /bin aktiivse kataloogi alamkataloogiks.

                                         diff - Tekstifailide erinevuste kuvamine

 Süntaks:             diff fail1 fail2
Käsk väljastab read mis on erinevad antud failides. Failid peavad olema tekstfailid.
diff ytleb sulle millised muudatused tuleb failides teha, et nad oleks sarnased.
a - lisada rida faili
d - rida kustutada
c - rida muuta
Read, mis on märgitud sümboliga < on faili fail1 read, ja sümboliga > märgitakse faili
fail2 ridu.

Näide:        On kaks faili:
fail1                                        fail2
See on katse fail,                           See on katse fail,
mis on mõeldud diffi testimiseks.            mis on mõeldud diffi testimiseks.
Rida on sarnane.                             See rida tuleks lisada.
See rida on moneti erinev.                   Rida on sarnane.
                                             See rida on erinev.
Käsu: diff fail1 fail2 tulemus on:
2a3
> See rida tuleks lisada.
4c5
< See rida on moneti erinev.
---
> See rida on erinev.
See tähendab, et faili fail2 3 rida tuleb lisada faili fail1 2 rea järele.
Faili fail1 4 rida ja faili fail2 5 rida on erinevad.


                                         echo

Argumentide väljastamine standardväljundisse.
Süntaks: echo [argument]
echo väljastab oma argumendid standard väljundisse. Argumendid on eraldatud
tühikutega. Bourne shellis suudab echo aru saada järgnevatest C-ga sarnastest
märkide konverteerimisest:
\b - kustutada viimane märk (backspace)
\c - kirjutada rida ilma reavahetuseta
\f - form-feed
\n - reavahetus
\t - tabulaator
\v - vertikaalne tabulaator
\\ - kaldkriips
Asetades $ mõne sõna ette tõlgendab echo seda sõna siis keskkonnamuutujana.
Pannes $-ile ette kaldkriipsu väljastatakse $ märk ja järgmist sõna ei tõlgendata ka
                                                                                         7


muutujana. Argumente saab gruppeerida, kasutades " või ' märke. Samuti nagu $-il
saab ka nendelt märkidelt kaldkriipsuga tähendust ära võtta, nii et need väljastatakse
nende märgilisel kujul.

Näiteid:
> echo $HOME
/home/mart
> echo Tere maailm
Tere maailm
> echo \$-i ma\"rk
$-i ma"rk
                                      ps - Protsesside vaatamine

Süntaks:           ps [ -lipud ]
Ilma parameetriteta see käsk annab nimekirja sinu protsessidest, mis on seotud antud
terminaliga. Lisaks muule infole annab see käsk ka protsessi numbri, mida on vaja sel
juhul, kui soovite mõnda protsessi tappa. Antud käsu lipud sõltuvad sellest, millist
UNIX-i süsteemi sa kasutad. Täpsema info saamiseks pöördu man-i poole. Toome
siin ainult ära ühe lipu kahes erinevas UNIX süsteemis. Lisades selle lipu on näete te
kõiki teile kuuluvaid protsesse.
System V:
ps -u kasutajanimi
BSD
ps -x
Näiteid. ps -u joanne
         PID TTY       TIME COMMAND
         13251 ttyAF/ABFd 0:00 ps
         13187 ttyAF/ABFd 0:01 bash
         18765 ?       0:08 xclock
         3012 ?       0:00 bash


                       Käsuinterpretaatori asendussümbolid

Enne käsu täitmist asendatakse käsus erisümbolid vastavalt nende tähendusele.
Erisümboleid kasutatkse failinimede genereerimisel.

Erisümboliteks on järgmised märgid:       *?[]
* - asendab mistahes märgijada(isegi tühja)
? - asendab mistahes (täpselt üht) märki
[märgid] - antud kohal on üks kantsulgudes olevatest märkidest

Näiteid: Aktiivses kataloogis on järgmised failid kiri1 kiri2 kiri10 Ptk4.txr ptk5.txt
.login .
Siis:
                        * - kiri1 kiri2 kiri10 Ptk4.txt ptk5.txt
                                    kiri? - kiri1 kiri2
                                kiri* - kiri1 kiri2 kiri10
                              [Pp]tk* - Ptk4.txt ptk5.txt
                                 *.* - Ptk4.txt ptk5.txt
                                        .* - .login

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Stats:
views:7
posted:6/13/2010
language:Estonian
pages:7