Docstoc

Ecotourism Impact on Nature and Local Community in Soomaa National Park

Document Sample
Ecotourism Impact on Nature and Local Community in Soomaa National Park Powered By Docstoc
					             Tallinna Ülikool
           Kehakultuuri teaduskond




                 Juta Pertel


ÖKOTURISMI MÕJU LOODUSELE JA KOHALIKULE
  KOGUKONNALE SOOMAA RAHVUSPARGIS

              Bakalaureusetöö




                                 Juhendaja:
                                 Assistent MSc Mart Reimann




                  Tallinn 2006

                        1
SUMMARY

SISSEJUHATUS

Eesti turismimajanduses viimastel aastatel ilmnevad trendid räägivad
regionaalse turismi kasvu kasuks. Kasvanud on välisturistide huvi Eesti
erinevate regioonide vastu ning märgata on siseturismi hoogustumist ja
üldist loodus- ja ökoturismi osatähtsuse kasvu (Ruukel, 1998). Väljaspool
suuri linnu Eestis hinnatakse puhast ja puutumatut looduskeskkonda turismi
põhiliseks ressursiks ning selle hoidmist ja kaitsmist turismi arengu üheks
eelduseks. Turismi , kui majandusharu arengut ei vastandata enam
looduskaitsele. Otse vastupidi, looduskaitse ja loodushoid on üks osa
turismimajandusest. Loodusparkide ja looduskaitsealade paremaks
säilitamiseks korrastatakse neid eesmärgiga tutvustada kaitsealasid
erielamus- ja teistele turistidele ( Rebane, 1998).

Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja
kultuuripärandi, sh. Ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse,
rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks,
uurimiseks ja tutvustamiseks.

Soomaa Rahvuspark (edaspidi Soomaa RP) on loodud suurte soode,
lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe- Eesti edelaosas. Maastikuliselt
liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg- Eesti piiril.
Soomaa RP erineb tunduvalt meile juba harjumuspärastest rahvusparkidest,
sest seal ei ole hästikorrastatud mõisakomplekse, teeäärseid kohvikuid ja
muud tavaturistidele vajalikku. Soomaa RP väärtuseks on tema puutumatu ja
ürgne loodus ning säilinud kultuuripärand. Huvi pakub see piirkond oma
eripärase, inimese poolt peaaegu puutumatu maastiku, floora, fauna ja ka
pakutavate mitmekülgsete tegevuste poolest. Kuna Soomaa RP on rajatud
just looduse kaitsmise ja haruldase loodusfenomentide säilitamise
eesmärgiga, eeldab see praeguste külastajate ja ettevõtjate poolt
loodussäästlikku tarbimist. Mistõttu tuleb loodusega arvestada uute toodete
pakkumisel, külastajate vastuvõtu planeerimisel, ettevõtluse laiendamisel ja
kõige sellega seonduval.
Mitmes Eesti atraktiivses turismipiirkonnas, nagu näiteks Taevaskojas ja
Kõrvemaal, on juba täheldatud loodusele ohtu. Reguleerimata ja
planeerimata turismiareng võib ohtu seada ka Soomaa RP-i looduse.
Hoolimata sellest tuleb loodusturismi kasvava populaarsusega arvestades

                                     2
luua loodusturismiks soodsaid võimalusi. Hästi säilinud looduslikke paiku
tuleb optimaalselt, tasakaalust välja viimata ära kasutada. Soomaa turismi
arengukavades on looduskaitse nõudeid arvesse võetud ja turismi
arendatakse viisil ning suundades, mis loodusele kahju ei tee.

Teema valikul on lähtutud järgmisest küsimusest: kuivõrd on
turismitegevus Soomaa Rahvuspargis mõjutanud kohalikku loodust ja
kogukonda?
 Bakalaureusetöö eesmärgiks on seatud välja selgitada:
- Soomaa rahvuspargi külastamise eesmärgid ja sagedus,
- kohalike elanike seotus turismiga,
- turismimajanduse olukord ja probleemid rahvuspargis,
- Soomaa RP ja turismi arengu mõju kohalikele elanikele ja loodusele.


1.SOOMAA RAHVUSPARGI ISELOOMUSTUS

Käesolev peatükk on koostatud lähtudes Sooma rahvuspargi
kaitsekorralduskavas välja toodud andmetele. Kaitsekorralduskava hõlmab
aastaid 2000-2010.

1.1 ÜLDINE ISELOOMUSTUS

1.1.1 Staatus

Soomaa RP on moodustatud 8. detsembril 1993. a. Sooma RP põhieesmärk
on Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitse. Rahvuspargi
eesmärgid on määratletud rahvuspargi põhimäärusega.
Alates 17. juunist 1997 on Sooma RP rahvusvahelise tähtsusega märgalade
nimekirjas (Ramsai alal).
Soomaa on Bird Life Internationali poolt aksepteeritud rahvusvahelise
tähtsusega linnupark.
Aastast 1998 on Soomaa RP UNESCO maailmapärandi looduspärandi
nimekirja nominant.
Alates 1. jaanuarist 2006, seoses looduskaitse reformiga, kuulub Riikliku
Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni.

1.1.2 Geograafiline asend, piirid ja tsoneering




                                      3
Soomaa RP pindala on 39 844 hektarit, mis asub Viljandi maakonna Suure-
Jaani vallas, Vastsemõisa vallas ja Kõpu vallas ning Pärnu maakonna
Paikuse vallas, Tori vallas ja Vändra vallas.
Rahvuspargi maa-ala jaotub vastavalt kaitsekorrale ja majandustegevuse
piiramise astmele kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks ning kahekümne
üheksaks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega
ala, selle eesmärk on (metsa) ökosüsteemi arengu tagamine üksnes
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Rahvuspargis on
Tuhametsa reservaat, mis on 0,4 % rahvuspargi pindalast.

Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on Kuresoo, Karuskose, Lemmjõe,
Kikepera, Laasioja, Pääsma, Venesauna, Öördi, Valgeraba ja Paelamaa
vööndites metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
.Halliste luha , Vireksaare, Piirinõmme, Pöörikaasiku, Tõrvaaug, Räksi,
Mardu, Tipu, Tõramaa, Sandra, Mulgi, Miiliaugu ja Ruunaraipe
sihtkaitsevööndites on eesmärk bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine. Rahvuspargis on 22 sihtkaitsevööndit, mis on 77,3 %
rahvuspargi pindalast.

Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna
säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate
loodusobjektide seaduses ja kaitse-eeskirjas (lisa) kehtestatud tingimustega.
Piiranguvöönd on rahvuspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu
loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse. See moodustab 22,2 %
rahvuspargi pindalast.

1.1.3 Elanikkond

Soomaal elab praeguse (jaanuar 2006) seisuga kokku 45 inimest. Aesoo
külas elab Navesti vastaskaldas 2 inimest. Riisa külas 18 inimest, kellest neli
on kooliealised lapsed. Tipu külas elab 14, kellest 5 on ainult hooajalised ja
Sandra külas 11 inimest.


1.2 LOODUS

1.2.1 Eluta loodus



                                       4
1.2.1.1 Kliima

Klimaatilistelt tingimustelt on Soomaa ülemineku piirkonnaks otseselt mere
poolt mõjutatavalt maa-alalt Lõuna-Eesti tasandikulisele alale. Aasta
keskmine õhutemperatuur on + 4,5 kuni 5 kraadi, juulis +16,6 ja veebruaris
-6,6 kraadi. Sademeid langeb keskmiselt 670 mm aastas.

1.2.1.2 Aluspõhi ja pinnakate

Aluskorra pealispind lasub Soomaa piirkonnas 400-500 meetri sügavusel.
Aluskorda katavad vendi ja kambriumi liivakivi, aleuriit ja savi,
ordoviitsiumi ja siluri karbonaatkivimid. Aluskorra pealispinna
moodustavad keskdevoni vanusega Narva lademe liivakivi, savi ja
dolomiitmergel (Kalm jt. 1994).
Pinnakate lasub vahetult siluri ja devoni kivimitel, koosneb põhiliselt
jääpaisjärve setetest ja moreenist. Pinnakatte paksus suureneb Soomaa piires
ala kaguosas 5-10 m kuni 25-30 m loode osas. Jää taandumisel Sakala
kõrgustikult põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku
vahelisele alale kohalik jääpaisjärv ning Soomaa oli mitmesaja aasta jooksul
vee all. Vastavalt veetaseme alanemisele maismaastus ka Soomaa , mille
käigust annavad ettekujutuse kunagise veekogu vanusele vastavad
rannamoodustised, mis avalduvad selgelt ka tänapäevases reljeefis.

1.2.1.3 Mullastik

Soomaa kuulub kamar-, glei- ja lammimuldade Lääne-Eesti valdkonda.
Soomaal on valdavalt gleiliiv-, saviliiv-, liivsavi ja mitmekihilise
lõimimisega mullad ning raba- ja siirdesoomullad. Halva loodusliku
äravoolu ja kõrge põhjavee tõttu, mis ulatub suurtel aladel maapinnale,
valdavalt soomullad. Jõgede lammidel on lammimullad. Lammist kaugemal
on levinud leostunud leetjad ja küllastunud gleimullad.

1.2.1.4 Veestik

Hüdrograafiliselt kuuluvad Soomaa jõed Liivi lahe vesikonna Pärnu
jõgikonda. Üheks tervikuks seob Soomaa jõed Pärnu jõgi. Äravool on
reguleeritud looduslikul teel soode ja metsadega. Tasane reljeef ei soodusta
pinnavete äravoolu ja sagedased on jõgede üleujutused. Jõgede veetase
kõigub Soomaal suuremas ulatuses kui enamikul Eesti jõgedest. Navesti,
Halliste, Raudna ja Lemmjõe alamjooksul tuntakse Riisaküla üleujutusala,

                                      5
mis pindalat on Eesti suurimaid (maks 110 ruutkilomeetrit9. Üleujutus
kestab kevadeti tavaliselt 2-3 nädalat. Normaalne veeseis taastub mai lõpus
ja kestab umbes kolm kuud. Sügisene suurvesi kestab umbes nädala ja ei ole
nii suureulatuslik kui kevadel. Talvel tekib jääkate tavaliselt detsembri teisel
dekaadil.

1.2.2 Elus loodus

1.2.2.1 Taimestik

Soontaimed
Soomaa RP-s on registreeritud 555 liiki soontaimi, neist puu- ja põõsarinde
liike 38. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 22, Eesti Punase Raamatu liike 9:
karulauk, liiv-hundihammas, kaunis kuldking, austria sõnajalg, kolmeõieline
madar, niidu-kuremõõk, siberi võhumõõk, pääsusilm ja künnapuu.

Sammaltaimed
Soomaalt on leitud 193 liiki samblaid. EPR-i kuuluvad: kunze parbik,
kolmehõlmaline batsaania, loitlesbergi niitsammal, rabapirnik, ruthe
põikkupar, harilik võlvik ja sulgjas õhik. Esinduslik on epifüütsete
sammalde floora. Eestis esinevast 36 turbasambla liigist on Soomaalt
leitud26. Inimtegevuse suhtes tundlikke samblaliikide suur arv näitab
Soomaa metsade üldiselt vähest inimmõju, kuigi erinevates kooslustes on
sammalde arv väga erinev.

Samblikud
Teada on 119 samblikuliigi esinemine, neist 68 kuulub suursamblike ja 51
pisisamblike hulka. On leitud kaks EPR-sse 4. kategooriasse kuuluvat liiki:
harilik poorsamblik ja harilik kopsusamblik.
Lihhenoloogiliselt huvitavaimad paigad on Ruunaraipe luited (34 liiki)
eelkõige maapinnasamblike poolest ja Tõramaa puisniit (38 liiki) erinevaid
valgustingimusi vajavate liikide poolest.

Seened
Soomaa RP-s on registreeritud 360 liiki seeni. EPR-sse kuulub 4 liiki:
haavanääts, seakõrv, lõunanahkis ja lodupoorik.

1.2.2.2 Loomastik

Putukad

                                       6
Kaitsekorralduskava raames on uuritud putukafaunast vaid luhtade liike.
Praeguseks on teada 276 liiki liblikaid. Ekspert R. Karulaane hinnangul
elutseb aga rahvuspargis hinnanguliselt 600 liiki liblikaid. Mitmed liigid,
mis on Eestis haruldased, on Soomaal tavalised.
Limused
Soomaa veekogudest on leitud 21 limuseliiki. Dominantseks liigiks on
paksuseinaline jõekarp, kelle asurkond on üheks elujõulisemaks ja suurema
asustustihedusega Eestis.

Kalad, sõõrsuud ja jõevähk
Soomaalt on leitud 18 liiki kalu ja 1 liik sõõrsuid. Dominantliikideks on särg
ja viidikas. Üldlevinud on ka haug.
Jõevähki esines enne 1940. aastat väga arvukalt, kuid nüüdseks on liik
kadunud.

Kahepaiksed ja roomajad
Kahepaikseid on leitud 6 liiki. Rohukonn on kõige laiema levikuga ja
arvukaim liik. Roomajaid on kindlaks tehtud 4 liiki, neist arusisalik ja rästik
on arvukaimad.

Linnud
Soomaa RP territooriumil on tõestatud 172 linnuliigi esinemine, neist 135
liiki on pesitsejad, 4 liiki on kohatud ainult toitumas, 21 liiki esineb siin
rändeperioodil ning 5 liiki juhukülalistena. Kaitstavatest liikidest on
esindatud: must-toonekurg, kaljukotkas ja rabapüü- on regulaarsed
pesitsejad, rabapistrik esineb mittepesitsejana, madukotkas on võimalik
pesitseja ning kalakotkas ja merikotkas on toitekülalised.

Imetajad
Soomaal on kohatud 46 liiki imetajaid, neist 6 on EPR liigid. Esindatud
pisiimetajate liigid: kasetriibik, laanekarihiir, tava-leethiir, niidu-uruhiir,
lendorav. Kährik on Eestis introdutseeritud liik (liigi arvukus 200-300
isendit). Kobras taasasustati Soomaale 1982. aastal (kokku umbes 30
pesakonda, 85-120 isendiga, arvukus suureneb jõudsalt). Saarmas on
tüüpiline veeloom (25-30 isendit). Sõraliste- põder, metssiga, metskits-
kõikide liikide arv 100 isendi piirimail.Suurkiskjate- ilves (12-15 isendit9,
hunt (0-8 isendit, pesitsejaid 1-2 paari), karu (5-6 isendit suvisel perioodil)-
seisund väga hea.




                                        7
1.3 KULTUURIPÄRAND

1.3.1 Külade kujunemine ja rahvastiku muutused

Rohked leiud nagu luust ja sarvedest ahingud, nooleotsad, õngekonksud,
kivist talvad, kirved jm tõendavad, et Pärnu jõgi koos lisajõgedega oli
keskmise ja noorema kiviaja üks tihedamini asustatud piirkond Eestis.
Esimesed kirjalikud teated soomaa asustusest pärinevad teadaolevalt aastast
1588. Külad hakkasid kasvama 19. sajandi lõpukümnendil ja külaelu
õitseaeg oli 1920.-1930. aastail. Teine Maailmasõda, küüditamised ja
metsavendlus on oma jälje jätnud kogu Soomaa piirkonnale. Suuremate
külade, nagu Riisa, Tipu ja Sandra elanikkond on viimase 60 aastaga
vähenenud kuni kümme korda.

1.3.2 Traditsioonid ja kultuuripärand
Kohalike kultuuritraditsioonide kujunemisel on olnud osa siinsetel
looduslikel oludel: ulatuslikud sood, üleujutused, jõgede rohkus ja
jõelammid on mõjutanud siinse piirkonna omapära kujunemist.
Inimene kohandas Soomaal elades oma elu looduse järgi. Riisal öeldi: „Meil
on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi”.
Soomaal säilinud taluarhitektuur köidab oma lihtsuse ja looduslähedusega.
Tavaliselt asuvad taluhooned ümber muruga kaetud taluõue. Rehielamu
poolt pidi olema hea ülevaade kõigile rajatistele ja õuele. Aidad asusid
tavaliselt elamu kambripoose otsa lähedal. Saun ehitati veidi kaugemale
veekogu lähedale tuleohu tõttu. Vanemad taluhooned on tahumata palkidest,
kivi kasutati keldrite ja vundamentide rajamisel. Kuni 1930. aastate
keskpaigani ehitati kõrvalhooned õlgkatusega, hiljem mindi kõikjal üle
laastkatusele.
Kultuurmaastik on kõige paremini tajutav Tipu külas, mis on veel terviklik
ja juurdepääsuteedega varustatud. Suurema väärtusega on Pauna, Tipu ja
Auru rehielamu ning Päästola talukompleks.Säilinud on mõned 19. sajandist
pärinevad aidad (Ado-Jaani, Lemmjõe) ja vanad reheahjud endises Tõramaa
külas.
Suurvesi tõusis kevaditi nii kõrgele, et viis kergemad hooned paigast.
Liikumisvahendiks suurvee ajal olid ühepuulootsikud, mis tahuti
siledakoorelisest ja tervest haavapuust.
Jõgede kaldaid ilmestasid ripp- ja pukksillad. Pukksillad olid kasutusel
hooajati: paigaldati pärast suurvett ja võeti enne jõe külmumist taas maha.
Iseloomulikke rippsildu on säilinud 4: Lätis, Karuskosel, Aesoos ja Jõesuus.



                                     8
Üle soode kulgesid taliteed. Looduslikest oludest tingituna oli talitee ainsaks
võimaluseks pääseda külast välja. Taliteed olid kasutuses umbes 4 kuud
aastas. Taliteede ühinemiskohtades olid puhkuseks ja ööbimiseks kõrtsid
(Oksal, Tõramaal, Kitsapaigal, Aesoos, Jõesuus ja Kanakülas). Tänaseks ei
ole säilinud tervena ühtegi kõrtsi.
Kevaditi käidi veerohkematel jõgedel palke parvetamas. Eristati parvedega
parvetust e. Üksikparvetust ja lausparvetust. Üksikparvedel oli pikka aega
eesõigus sõita välja kohe peale jääminekut. Lausparvetus algas tavaliselt
siis, kui suurvesi oli veidi alanenud ja vool muutus kiiremaks. Parvetus
lõppes Soomaal koos nõukogudeaegse masinapargi jõudmisega Soomaa
laantesse. 1950.-60. aastatel ehitati Soomaale metsa paremaks väljaveoks
Karuskose- Kildu tee äärde raudteelõik, mida 1970. aastail enam ei
kasutatud ja millest praeguseks on järele jäänud kõrgem teetamm.

1.3.3 Elulaad

Majanduselu Soomaa külades arenes kiiresti 20. sajandi esimesel poolel.
Piirkonnas kasvatati tori ja ardenni tõugu hobuseid ja tõuveiseid.

Põllupidamises kasutati 6-7 vljalist külvikorda. Et maid paremini harida,
rajati heinamaadest uudismaid põlluks. Seati sisse põldheina kasvatus.
Metsheinamaad asusid jõeluhtadel. Metsa polnud taludel üldjuhul palju ja
seda majandati väga arukalt.
Talinisu ja –rukist külvati tavaliselt mustkestale. Suviteraviljadest kasvatati
valdavalt otra. Levinud oli linakasvatus. Kartulit ja juurvilja kasvatati ka
loomasöödaks.
Teine Maailmasõda ja sellele järgnenud kolhooside loomine lõhkus tugevad
ja elujõulised talud. Palju taluinimesi küüditati ja need, kes jäit, suunati
kolhoosidesse. Külade elanikkond kahanes kiiresti. Soomaal asunud
ühismajandeid liideti ja reorganiseeriti 1940. aastate lõpust kuni 1992.
aastani mitmeid kordi. Viimased kolm likvideeriti 1992. aastal.

Kalapüük algas kevadel haugipüügiga ja kestis suve lõpuni.
Kalapüügiriistadeks olid mõrrad, noodad, liivid ja notid. Sügisel püüti
esimese jääga ka vitsmõrdadega jää alt. Rajati jäätõkked, mis laoti kivides
või jõe põhja taotud vaiade vahele punutud vitstest.

Enne rahvuspargi moodustamist oli piirkond jahiala, kus erinevatesse
jahtkondadesse kuulus ca 150 jahimeest. Keskmiselt kütiti aastas 100 ulukit



                                       9
(valdavalt põtru, metskitsi, metssigu) ning jahilinde. Suurtes rabades
korraldati talviti hundijahte.

1.4 RAHVUSPARGI TÄHTSUS

1.4.1 Suurus, paiknemine ja võrdlus teiste kaitsealadega
Eesti kaitsealade hulgas on Soomaa RP suuruselt kolmas (maismaa pinnalt
teine) kaitseala. Kogu Euroopas on selliseid suuri märgalade komplekse
säilinud vähe. Sarnaseim kaitseala on Alam-Pedja looduskaitseala.
Soomaal asuvad ühed esinduslikumad terviklikumalt säilinud soomassiivid.
Praegu on rahvuspargi koosseisu lülitatud territoorium, mis siinses
piirkonnas on olnud kõige vähem inimtegevusest mõjutatud ning seega
säilinud kõige iseloomulikumal kujul.

1.4.2 Bioloogiline mitmekesisus

Maastikuline mitmekesisus- sooökosüsteemid, jõelammid, luitestikud.
Elupaikade mitmekesisus, kusjuures esineb palju liigirikkaid
üleminekualasid- ökotone.
Eestile omaste elustiku-, taime-, looma- ja seeneliikide suhteliselt suur
arvukus. Poollooduslikke e. Pärandkooslusi- lamminiite ja puisniite- on
säilinud kõikide jõgede lammidel.

1.4.3 Hüdroloogiline väärtus

Looduslähedase veereziimi säilimine ja erinevate veeobjektide olemasolu.
Soomaale on iseloomulikud suhteliselt lühiajalised, kuid eriti järsu
veetõusuga üleujutused, milliseid mujal Eestis taolisel kujul ei esine.
Hüdroloogiliste protsessidega seotud maastikulised muutused, esmajoones
lammitasandike ja soode areng, kulgevad looduslähedastes tingimustes.

1.4.4 Algupärasus

Põlised Eestile ja piirkonnale omased maastikud: sood, jõed, metsad, niidud.
Looduslikus seisundis rabad. Jõgede looduslikke sänge pole muudetud.

1.4.5 Haruldus




                                      1
Ulatuslikud rabamaastikud, lamminiidud ja lammimetsad on muutunud
haruldaseks kogu Euroopas. Haruldaste ja kaitsealuste taime-, seene- ja
loomaliikide kasvukoht ja elupaik.
Ühepuulootsiku kasutamise kultuur.

1.4.6 Haavatavus

Loodusmaastik on tundlik veereziimi suuremate muutuste suhtes.
Poolooduslike alade kinnikasvamise oht.
Külade hääbumisel traditsioonide ja elulaadi kadumine.

1.4.7 Kultuurilooline väärtus

Veega ja üleujutustega seotud kultuuripärand on säilinud osaliselt
tänapäevani. Säilinud on põlise taluarhitektuuri näited. Luhti ja puisniite, kui
poolooduslikke pärandmaastikke on kasutatud aastasadu.

1.4.8 Sotsiaalne ja majanduslik tähtsus

Enne RP loomist oli piirkond tüüpiline ääremaa. Elujõulised külad
praktiliselt puuduvad ja elanikkond vananeb kiiresti. Tööhõive on
minimaalne, valdab Soomaa RP- ga ja sellega kaasnevate tegevustega
seotus. Soomaa RP loomisega ja siia tehtud investeeringutega on loodud
eeldused piirkonna „taasärkamiseks”. Potentsiaal turismi arenguks ja seeläbi
tööhõive kasv.

1.4.9 Loodushariduslik ja puhkemajanduslik tähsus

Soomaa RP on Eesti edelaosa ainus rahvuspark ja suurim kaitseala. Soodne
asend Viljandi ja Pärnu maakonna suhtes, arendamaks loodusharidust ja
mitmekesistamaks puhkemajanduslikku tegevust. Loodud on turistidele
mõeldud infrastruktuur ja enam kui 10 matka- ja õpperada. Soomaa
Külastuskeskus omab suurt potentsiaali loodushariduse edendamiseks ja
funktsioneerib ka I- punktina.

1.4.10 Teaduslik tähtsus

1968. aastast on Tipus olnud Tartu Ülikooli välibaas, välipraktikate
läbiviimiseks. Hüdroloogiline vaatlusvõrk tegutseb 1920. aastatest. Soomaa
on ulatuslik loodusmaastik, puhver- ja kompensatsiooniala

                                       1
põllumajanduslike ja tööstusmaastike vahel. Võimalus erinevate kooslust ,
elupaikade ja liikde uurimiseks looduslähedastes tingimustes.

2.TURISM JA ÖKOTURISM

2.1 Turism
2.1.1 Turismi mõiste
Maailma Turismiorganisatsiooni (World Travel Organisation) kohaselt
nimetatakse turismiks inimeste reisimist ja viibimist väljaspool oma
igapäevast keskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, kui külastuse
kestus ei ületa ühte kalendriaastat. Turism jaguneb väljaminevaks,
sissetulevaks ja siseturismiks. (www.agenda21.ee)
Väljaminev turism on riigi residentide reisimine väljaspoole riigi
territooriumi. Sissetulev turism on riigi mitteresidentide reisimine riigi
territooriumil asuvatesse paikadesse. Siseturism on riigi residentide
reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljaspoole nende igapäevast
elukeskkonda jäävatesse paikadesse (Riiklik Turismiarengukava 2002-2005).

Turismi all mõistetakse reisi tervikut, mis hõlmab reisimise tehnilisi aspekte
ja reisi ettevalmistamist, organiseerimist, sihtpunktis viibimist ning reisi
sisustamist. Seega hõlmab turism kõiki nähtusi ja tegevusi, mis on seotud
inimese lahkumisega tavaelukohast ja viibimisega teatud aja jooksul teises
kohas ( Siimon, I. 1996).

Turismi kui majandusharu moodustavad ettevõtted, mis loovad külastajatele
vaatamisväärsused, infrastruktuuri ning teenused. Turismi nelja sektorina
eristatakse: majutust, reisitransporti, vaatamisväärsusi, reisi organiseerijaid.
Turismi lõpptooteks on paljudest komponentidest koosnev külastuselamus
(www,agenda21.ee)

Turism on ühiskonna sotsiaal- majanduslikest suhetest tulenev nähtus. Tema
nõudluspoolt kujundavad elankkonna majanduslikud võimalused,
kodanikuvabaduse määr, vaba aja olemasolu, reisivalmidus jt. Tegurid.
Turismi pakkumispoolt kujundavad riigi ettevõtluspoliitika ja sotsiaal-
majanduslikud eesmärgid. Turismi keskkonna moodustavad tema arengut
põhjustavad tegurid: majanduslik, sotsiaalne, poliitiline, tehnoloogiline ja
ökoloogiline keskkond (Siimon, I. 1996).

2.1.2 Turismi mõju majandusarengule ja piirkonnale



                                       1
Turismi mõju üldisele majandusarengule avaldub nõudluse suurendamises
lisaks otseselt turismiga tegelevate ettevõtete toodetele ka teiste
majandusharude toodete ja teenuste järele, mõjutades nii paljusid
majandussektoreid. Turism loob töökohti ja sissetueluid kolmel tasandil.
Esimene tasand hõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit, kes saavad
oma põhitulu turismist: majutus- ja toitlustusettevõtted, transpordiettevõtted,
reisikorraldajad ja reisibürood, muuseumid ning põhiliselt turistidele
suunatud müügiartiklite (näiteks suveniiri-9 kauplused (Riiklik
Turismiarengukava aastateks 2002-2005).
Teise tasandi moodustavad peamiselt esimest tasandit teenindavad ettevõtjad
ja ettevõtted, kes saavad osa oma tulust turistide kulutuste kaudu: majutus-
ja toitlustusettevõtete tarnijad, kauplused, turismitrükiste ja kaartide
väljaandjad, bensiinijaamad, taksod, pangad, ürituste korraldajad. Teise
tasandi ettevõtete kaudu jõuab tulu turismist paljudesse
majandussektoritesse ( kolmas tasand) : ehitus ja kinnisvara, põllumajandus,
toiduainetööstus, rõivatööstus, trükitööstus, sidekanalid, koolitus, reklaam
jms. ( Riiklik turismiarenduskava aastateks 2002-2005).

Turismi mõju piirkonnale seisneb kui elu-, ettevõtlus- ja vaimset keskkonda
loov, kujundav ja väärtustav tegur. Samuti on turism kui kontakte loov ja
informatsiooni kojukättetoov võimalus. Turismil efektiivne osa
rahvusvahelisest infosüsteemist. Kindlasti on turism atraktiivne
suhtekorralduse ja mainekujundamise kanal teatud piirkonnas (Kask, T.
1999).

Nagu eelpool mainitud, on turism tõhus piirkonna maine looja, kujundaja,
vahendaja, väärtustaja. Maine tekib ja kujuneb isikliku kogemuse, meedia ja
sotsiaalse teabelevi (kuulujutud, teiste arvamused jne.9 koosmõju
tulemusena. Peamised mainet kujundavad tegurid on ajalugu, keskkond
8loodus-, sotsiaalne-, ettevõtluskeskkond), inimesed (üldine meelsus,
hoiakud, aktiivsete inimeste osakaal, nende tuntus ja maine, identiteet) ja
kohalik võim (kompetentsus) (Kask, T. 1999).

Turism ei ole aga alati piirkonna arengule ainukeseks väljapääsuks, sest
turismi arengut võivad takistada erinevad tegurid: väikeettevõtete
huvipuudus turismi vastu, puudus organiseeritud struktuuridest
turismimajanduses, vähene kvalifikatsioon ja väljaõpe, teiste sektorite
toetuse puudumine, puudus piisavatest turismiatraktsioonidest, välismõjude
kontrollimatus, sotsiaalsete konfliktide tekkimine, looduse ja
kultuuripärandite kahjustumine (European Communities, 2003).

                                       1
2.2 Ökoturism

2.2.1 Ökoturismi mõiste

Ökoturism on suund turismis, mis kerkis esile 1980-ndatel aastatel.
Ökoturism on sündinud inimeste murest keskkonna tuleviku pärast ja turismi
poolt põhjustatud keskkonnakahjustustest ning teiselt poolt turistide soovist
kogeda puhast ja algupärast loodust või turismikeskkonda (Meimer, R.,
1998).

Rahvusvaheline Ökoturismi Ühendus (International Ecoturism Society)
defineerib ökoturismi kui vastutustundlikku reisimist, mis toetab loodus- ja
kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Kiss, A., 2004).
Seepärast nähakse ökoturismi kontseptsioonis kui peamist vahendit, millega
vastata kasvavale rekreatsioonile ja turismi survele rahvusparkides ning
teistel kaitsealadel (Nelson, G., Serafin, R., jt. 1996).

Ökoturismi valdkond puudutab ennekõike selliseid paiku, kus juhitakse
tähelepanu ning püütakse säilitada paikkonna looduslikke väärtusi. See on
üks kiiremini arenevaid sektoreid maailmas (10-15 % turismindusest)
(Jenkins, J.M., Pigram, J.J.).

Ökoturismi peetakse üheks alternatiivse turismi vormiks. Alternatiivne
turism laiemas tähenduses on kui kooskõla looduslike, sotsiaalsete ja
ühiskondlike väärtuste vahel ning kus positiivsest interaktsioonist ja
kogemuste vahetamisest saavad osa nii külastajad kui elanikud. Vastandudes
tava- ehk massiturismile on ökoturismile omased väiksem maht ja
tundlikkus ning taotluseks on reisijate teadmiste ja kultuurilise mõistmise
suurendamine (www.ecoturism.ee).

Peamised ökoturismi probleemsemad valdkonnad sisaldavad keskkonna
halvenemist, mõju kohalikule kogukonnale ja vajadust kõrgekvaliteetse
turismi korraldamise järele, et saavutada säästlikkus. Edukas ökoturism
tähendab praktikas ressurssidele tulutoova ja säästva kasutamise vahelist
tasakaalu. See saavutatakse erasektori, avaliku sektori ja valitsusväliste
organisatsioonide vahelise tiheda koostööna, mis eeldab ühist visiooni ja
arusaama, mis on turism, millised on turismi ohud ja võimalused
(www.agenda21.ee). Ökoturismi korraldamisega seotud võtmeprobleemid
seisnevad riigipoolses toetuses, säästlikus ressursside kasutamises,

                                      1
huvigruppide vahelises tulu jaotamises, kohalike institutsioonide
tugevdamises, regionaalsete ja riiklike tasemete ühendamises, harimises ja
väljaõppes (Kiss, A., 2004).

2.2.2 Ökoturismi seos teiste turismitüüpidega

Koos ökoturismi mõiste tekkimisega 1980-ndatel arenesid erinevad seotud
mõisted, nagu loodusturism, säästev turism, seiklusturism ja alternatiivne
turism (Weaver, D., 2001). Ökoturismi ühene tõlgendamine ja ammendav
määratlemine on võrdlemisi raske, sest turismialases kirjanduses on sõna
„ökoturism” sünonüümidena kasutatud erinevaid formuleeringuid, nagu
loodusturism, roheline turism, keskkonnaturism, alternatiivne turism, pideva
arengu turism, keskkonnasäästlik turism (Meimer, R., 1998). Ebaselge ja
vale terminoloogia kasutamine on sageli loonud arusaamatust ja vääriti
mõistmist. Järgnevates alapeatükkides on välja toodud ökoturismi ja teiste
loodusel põhinevate turismitüüpide vahelised seosed.

2.2.2.1 Loodusel põhinev turism

Loodusturismi võib defineerida kui looduskeskkonnas aset leidvat,
looduselamust pakkuvat ja loodust ärilistel eesmärkidel ära kasutavat
(Ruukel, A., 1998).

Üldise loodusel põhineva turismi definitsiooniga ei saa täielikult ökoturismi
määratleda. Loodusel põhineva turismi alla kuulub iga turismitüüp, mis
tugineb otseselt looduskeskkonnaga seotud atraktsioonide (nt. Seiklusturism,
teatud terviseturismi tüübid jne.) (Weaver, D., 2001). Ökoturism väljendub
eelkõige looduskaitses, keskkonna teadlikkuses, vastutuses ja kogukonna
osalemises (Drumm, A., 1998). Seega on ökoturism loodusel põhineva
turismi alammõiste, mis peale looduskeskkonna väärtustamise keskendub ka
sihtkoha kultuuri omapärale (Weaver, D., 2001).

2.2.2.2 Kultuuriturism

Nagu eelpool mainitud, sisaldab ökoturism kultuurilisi komponente, kuid
võrdsustada kultuuriturismi ökoturismiga saab harva. Kultuuriturism pöörab
tähelepanu eelkõige kultuurilistele aspektidele, samal ajal on ökoturismis
kultuurilised elemendid teisejärgulised. Sageli on aga kultuuri- ja ökoturismi
vaheline piir ebaselge, sest teatud situatsioonides on kultuuri- ja
looduskeskkonnal raske vahet teha (Weaver, D., 2001).

                                      1
2.2.2.3 Seiklusturism

Seiklusturismi iseloomustavad kolm peamist komponenti: risk, füüsiliste
pingutuste kõrge tase, spetsiaalsed oskused, et tegevustest edukalt ja
turvaliselt osa võtta. Mõni ökoturismi vorm (eriti need, mis ilmnevad
metsikus looduses või merekeskkonnas) sisaldab neid komponenete ja seega
kvalifitseeruvad kui seiklusturism. Kuid siiski ei saa erinevatel põhjustel
suuremat osa seiklusturismist liigitada ökoturismi alla (Weaver, D., 2001).
Esiteks ei ole seiklusturismi atraktsioonid alati looduspõhised. Teiseks, nagu
loodusturismis üldiselt, ei ole seiklusturismis kohustuslikku säästlikkuse
vajadust, kuigi paljudes seiklusturismiga tegelevates ettevõtetes tegutsetakse
säästlikul viisil. Kolmandaks, mis on väidetavalt kõige tähtsam erinevus
seiklus- ja ökoturismi vahel, on see, et ökoturism tunneb muret osaleja ja
atraktsiooni vahelise interaktsiooni pärast looduses. Kui ökoturism otsib
õpetlikke7harivaid kogemusi, siis seiklusturism ihaldab peamiselt
keskkonda, mis võimaldab riskida, pakub väljakutseid ja nõuab füüsilisi
pingutusi. Siiski võib ökoturism teatud osas kattuda seiklusturismiga, mida
võis täheldada ka kultuuri- ja ökoturismi seoste juures, kuid seiklusturismi
puhul ei ole kattuvus nii suur (Weaver, D., 2001).

2.2.2.4 Säästev turism

Ökoturism on seotud säästva turismi definitsiooniga, mis suunab kõiki
ressursse majandama sel viisil, et hoida kultuurilist terviklikkust, olulisi
ökoloogilisi protsesse, bioloogilist mitmekesisust ja elu toetavaid süsteeme.
Kui ökoturism on hästi planeeritud ja korraldatud, siis võib see olla säästev
turism (Kiss, A., 2004).

2.2.3 Kohalikul kogukonnal põhinev ökoturism

Ökoturismi eesmärgiks on suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist
mõistmist ning seda eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid
tegevusi ja mõjusid. Ökoturismi tähtsamateks ressurssideks Eestis on
maaelanike poolt kantav omakultuur ja selle kõrval olev looduspärand,
eeskätt siis kaitsealadel (www.ecoturism.ee).

Ökoturismiga kaasneb majanduslik kasu, mis on heaks initsiaatoriks
erinevatele huvigruppidele ning samas võimalus kaitsta ressursse, millest
sõltuvad tulevased põlvkonnad. Samuti aitab ökoturism parandada ja säästa

                                      1
kohalike elanike heaolu (Kiss, A., 2004). Aktiivne kohaliku kogukonna
osalemine ökoturismi planeerimise protsessis ja tegevustekorraldamisel on
oluline, et jõuda kaitse ja säästva arengu eesmärkideni (Drumm, A., 1998).
Mida rohkem on kohalike elanike hulgas omanikke ja ettevõtlusega seotud
isikuid, seda stabiilsem on majandus ning väiksem kõrvalejäetuse tunne
(Kiss, A., 2004).

Kohaliku kogukonna osalemine planeerimises ja turismitegevuse juhtimisel
on aga traditsiooniliselt loodusturismi arenemisel ökoturismiks olnud üsna
puudulik. Kohalik kogukond on liitunud loodusturismiga, kui üldse, siis kas
odava tööjõuna või värvika huviobjektina erasektori reisikirjeldustes. Need
kogukonnad saavad sageli mittemärkimisväärset majanduslikku kasu ning
omavad vähest, kui mitte üldse, rolli turismi planeerimisel või tegevuste
juhendamisel, kus nad tegelikult on osalised.

Sellistes tingimustes on kogukonnal turismi edendamisel vähe ajendit
säilitada looduslikke ressursse ja ei oma soovi tugevdada kultuurilisi
väärtusi. Loodusturism, nagu enamus turismi tüüpe, kalduvad tüüpiliselt
jäädvustama ekspluateerivaid suhteid eraettevõtete ja kohaliku kogukonna
vahel ning on sageli tekitanud negatiivseid keskkonna mõjusid.

Kohalik kogukond peaks ökoturismis nägema alternatiivi, mille kaudu on
neil võimalik parandada tervise ja hariduse olukorda, müümata oma
looduslikke ressursse või leidmata kompromisse kultuuri osas. Kogukonnal
põhineva ökoturismi juhtimine viitab ökoturismi programmidele, mida
pidevalt kontrollitakse ja kus osalevad aktiivselt kohalikud elanikud, kes seal
elavad või on loodusatraktsioonide omanikud (Drumm, A., 1998).

2.2.4 Ökoturismi põhifunktsioonid

   - stimuleerida turistide ja kohalike elanike teadlikkust, lugupidamist
     ning arusaamu ökosüsteemi eesmärkidest,
   - suurendada kohalike teenuste ning toodete tarbimist ja valmistamist,
     kasutades kohalikke ressursse,
   - minimaliseerida turistide hoiakutest tingitud mõju loodusele,
   - säilitada sihtkoha kultuuripärand, kasvatades külastajates
     lugupidamist kohaliku ajaloo, traditsioonide ning inimeste vastu,
   - peegeldades austust sihtkoha kauni looduse ja huvitava kultuuri vastu,
     inspireerib ökoturism kohalikke elanikke oma loodusressursside üle
     uhkust tundma ning neid veelgi enam hoidma,

                                      1
   - suurendada kohalike elanike ning turistide vahelist suhtlemist ja
     seeläbi paremat üksteise mõistmist,
   - suurendada austust ning arusaama, et turismindus ja ökosüsteem on
     omavahelises keerulises ning tundlikus seoses. Turistide käitumine on
     suunatud põhimõttele, etvältida tuleb looduse reostamist,
     pealetükkivat käitumist, eluslooduse häirimist ja vigastamist,
   - ökoturism baseerub eelkõige turismiettevõtetele ja –asutustele, kelle
     ülesandeks on kujundada, planeerida, organiseerida ning
     koordineerida turismiprogramme,-töötajaid ja giide, kes omakorda
     kontrollivad tegevust sihtkohas (Wood, M.E., 1993).


3. TURISM SOOMAA RAHVUSPARGIS

3.1Turismi korraldamine

Soomaa RP-s on loodusliku mitmekesisuse kaitse primaarne, turism ei tohi
seda kahjustada, vaid peab toetama. Turismiareng lähtub säästva arengu
põhimõtetest, eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegiast ja
tegevuskavast. Samas on Soomaa RP-s hea potentsiaal eriilmeliste
turismitoodete arendamiseks: tootmisvahendid on juba eksisteerivad
loodusväärtused ja loodusväärtuste ühisobjektid, toode on pakutav elamus
tervikuna ja tarbija so huviline tuleb ise toote juurde.

3.1.1 Rahvuspargi tsoneering

Soomaa RP väärtuste tutvustamiseks ja turismipiirkondade
väljaarendamiseks on Soomaa RP jagatud erinevatesse vöönditesse.
Turismipiirkondade väljaselgitamiseks on rahvuspargi territoorium jagatud
ROS süsteemi kasutades nelja vööndisse: keeluala, erielamusala,
üldelamusala ja keskus.

Keelualal külastust ei toimu. Vastavalt kaitse-eeskirjast tulenevatele
piirangutele on keelualad Tuhametsa loodusresrvaat, Kikepera raba,
Paelamaa ja Venesauna sihtkaitsevöönd.

Erielamusalal puudub turismile vajalik infrastruktuur ja objektidele ligipääs
on raske. Tavaliselt on külastajate hulk seal tühine.




                                       1
Üldelamusalal on turismi jaoks infrastruktuur olemas. Ligipääs on rahuldav
kuni hea (Soomaa oludes) ja külastajate hulk suur.

Keskustesse on kontsentreerunud turismile vajalik infrastruktuur. Reeglina
on juurdepääs hea, külastusele ei ole seatud rangeid piiranguid, v.a kaitse-
eeskirjast tulenevad piirangud ning külastajate hulk on suur.

3.1.2 Soomaa Rahvuspargi tegevuste planeerimine turismindusest lähtuvalt

Turismialased eesmärgid:
   - jätkusuutlik soomaa: vaikne , rahulik, kuid külalistele elamust ja
      kvaliteetset teenust pakkuv, suhteliselt tasakaalustatud majandusega
      arenev piirkond,
   - toimivate struktuuride (matkaradade võrgustik, laagriplatsid, majutus-
      ja toitlustuskohad, reisikorraldus) väljaarendamine ja olemasolevate
      säilitamine ja hooldamine.

Võimalikud eesmärkide saavutamist ohustavad tegurid:
  - maa- ja omandireformidega seoses on käivitunud elustiku
     mitmekesisust ja maastike omapära ohustavad protsessid. Maade
     tagastamine ja intensiivne majandamine,
  - säästva looduskasutuse põhimõtete vähene populaarsus maaomanike
     seas,
  - Soomaa RP ei ole massiturismi objekt, piirab bioloogiline ja
     sotsiaalne taluvuspiir,
  - Infrastruktuuri ja kommunikatsioonide ebaühtlane ja ebapiisav areng,
     puudub läbiv ühistransport,
  - Tuleb arvestada loodusoludega: suurvete ajal on teed paiguti
     läbimatud, kuival suvel metsade ja rabade sulgemine tuleohutuse
     tagamiseks,
  - Maastikke risustavad mahajäetud ja lagunenud hooned ja rajatised,
  - Ei laabu päästeteenistuse ja hädaabi andmine.

3.1.3 Sihtgrupid

Soomaa arvestatavaid külastajaid on palju ning nende soovid ja nõudmised
on erinevad. Seepärast on analüüsitud külastajate sihtgruppe neljast
erinevast aspektist lähtudes- vastavalt grupi koosseisule, liikumisviisile,
tegevusele ja viibimisajale. Vastavalt erinevate sihtgruppide vajadustele saab
planeerida erinevaid turismirajatisi ja korraldada turismiteenuste pakkumist.

                                      1
3.2 Kultuurielu Soomaal

Tänapäevane kultuurielu Soomaal pakub aastaringset tegevust ja
mitmesuguseid võimalusi nii kohalikele kui ka Soomaa külastajatele.
Ürituste korraldamisel osalevad rahvuspargi töötajad ning Soomaal
tegutsevad eraettevõtjad.

Sügisest kevadeni toimuvad kord kuus Soomaa RP külastuskeskuses
loodusõhtud tuntud bioloogide, ornitoloogide, zooloogide,
loodusfotograafide jt. Osalusel, mida illustreeritakse filmide, fotode ja
slaididega.

Rahvuspargi keskuses tähistatakse looduskaitsekuud ja kaitsealade päeva
koristustalgute, ürituste, näitustega, millesse on kaasatud Soomaa Sõprade
Selts ja lähiümbruse koolide õpilasd.

Sügise hakul kohtuvad Karuskosel haabjameeste kokkutulekul need, kes
enne- jaanipäeva käsitöölaagris enesele haavatüvest ühepuulootsiku on
meisterdanud.

Talviseks tavaks on saanud 8. detsembril Soomaa RP sünnipäeva
tähistamine, aastalõpu veetmine Karuskojas, Tipu külarahva ühine
jõulupidu.

Tegevusterohke on suvine turismihooaeg. Külastuskeskus pakub soovijaile
vaadata erinevaid loodusfilme ning pidevalt muutuvaid- uuenevaid
loodusteemalisi näituseid.

Algust on tehtud muinasküla ehitusega Tõramaa jõe suudmes. Külastajatel
on võimalik tutvuda koobassauna, lakk- tüüpi elamuga ja
aastatuhandetetaguse paadisillaga.

Selleks, et Soomaal tegevust pakkujad ise vormis püsiksid, toimuvad kord
aastas (septembris-oktoobris9 kohalikud karikavõistlused, kus katsutakse
omavahel jõudu rahvuslikes sportmängudes.

3.3 Turismiobjektid

3.3.1 Külastuskeskus



                                       2
Soomaa RP Külastuskeskus asub Soomaad läbiva kahe riigitee ristumiskoha
vahetus läheduses, Tõramaa jõe kaldal. Külastuskeskus on soomaad
külastava turisti jaoks peamine keskus, kust saavad mitmekülgset teavet
Soomaa kohta erinevad sihtgrupid.
 Külastuskeskuse funktsioonid:
   - reisikorraldaja ja vahendaja: soomaa reiside, matkade,
      ekskurssioonide, majutuse vahendamine koostöös piirkonna
      ettevõtjatega. Tegevuste (matkade), toitlustuskohtade kohta info
      andmine,
   - tegutsemine I-punktina: info erinevate vaatamisväärsuste, vabaaja
      veetmise võimaluste, matka- ja õpperadade ning laagriplatside kohta.
      Külastuskeskuse majutuse broneerimine,
   - Soomaa looduse ja kultuuripärandi tutvustamine, säilitamine ja
      täiendamine: ekspositsioon, filmid, slaidiprogrammid, infotahvlid,
      matka- ja õpperajad, trükised. Esemeline kultuuri kogumine ja
      eksponeerimine.
   - Majutamine: soomaa Külastuskeskus on eelkõige ühepäeva keskus.
      Vajadusel ja võimalusel pakutakse tavakülastajatele lühiajaline
      majutus, pikemaajaliselt vaid praktikante, teadureid jt.
   - Koolitus- ja teavitustöö. Giididega ekskurssioonide ja matkade
      korraldamine, osavõtt olulistest turismialastest messidest.
   - Meenete ja käsitööesemete müük.

3.3.2 Muuseumid ja ekspositsioonid

Mart Saare majamuuseum asub Suure-Jaani vallas Hüpassaares. Asutati
1964. aastal, tutvustamaks muusiku elulugu ja loomingut. Muuseumi
lähedale on ehitatud vabaõhulava, mis on kasutamist leidnud hulgaliste
kontsertide läbiviimisel. Hüpassaarest viib õpperada laudteed pidi Kuresoo
laugastele.

Johann Köleri talumuuseum asub Vastsemõisa vallas Lubjassaares. Talus on
eksponeeritud taluvara ja reprod kunstniku tuntumatest maalidest.
Lubjassaare omanikud on Kölerite suguvõsast.

Kurekiiva topistetuba asub Vastsemõisa vallas Sandra külas. Eksponeeritud
on ligi 50 topist. Ekspositsioon vaheldub. Aastast 2000. on võimalik tutvuda
kaavikute valmistamisega.




                                     2
Villem Reimanni sümmikoht asub Pauna talus Tipu külas. 1886. aastal
ehitatud rehielamu on eravalduses.

Soomaa RP külastuskeskuses asub püsiekspositsioon „Soomaa viis
aastaaega”, mis avati külastajatele 1990. aasta juunis. Suured fotopannood
toovad näitusesaali Soomaa suurimad loodusväärtused. Interaktiivse kaardi
abil saab teha retke Soomaa loodus- ja kultuuriilma.

3.3.3 Olemasolevad matka- ja õpperajad

Rabaökosüsteemide tutvustamine
Hüpassaare õpperada (1,6 km) laudtee viib läbi rabastuva metsa rappa. Riisa
õpperada (1,4 km) laudtee lookleb Riisa rabas ja Navesti jõe kaldal. Öördi
õpperada (1,4 km) laudteeon ehitatud kunirabajärveni, laagriplatsil
matkaonn. Põlendmaa matkarada (0,6 km) laudtee viib läbi rabastuva metsa
Kikepera rabasse. Ingatsi õpperada (10 km) laudtee Karuskoselt Kuresoo
rabanõlvale. Toonoja matkarada (5 km) viib endisesse Toonoja külla, rada
lookleb Toonoja kallastel, metsas ja Kuresoo raba servas. Taastatud on saun
Mardi talundi juures.

Metsaökosüsteemide tutvustamine
Lubjassaare matkarada (3 km) kulgeb läbi Ruunaraipe ja Miiliaugu luidete
kuni J. Köleri kodukohani. Ruunaraipe matkarada (1,2 km) lookleb
samanimelises luitestikus läbi erinevate metsatüüpide. Kuuraniidu õpperada
(0,8 km) laudtee läbi erinevate metsakoosluste. Lemmjõe keelemetsa –
Kuusekäära õpperada (8 km) tulvaveest mõjutatud lamminiit ja – mets on
üleujutuste ajal paiguti läbimatu. Meiekose õpperada (1 km) lookleb
Tõramaa ja Raudna jõe kallastel. Keskuse koprarada (2 km) viib
erinevatesse metsakooslustesse ja tutvustab kobraste elutegevust.

Luhaökosüsteemide tutvustamine
Oksa kompleks (vaatetorn, laudtee) , vaated Lemmjõe luhale
tammepuisniidule, linnuvaatluspaik. Tõramaa puisniidurada, Karuskose
matkarada (15 km) on mõeldud eelkõige suusatajatele ja jalgratturitele. Läti
vaatetorn (8 m kõrge) , vaated Halliste jõe lammile, linnuvaatluspaik.

3.4 Turismiteenuste pakkujad

3.4.1 Matkad



                                      2
Kanuumatkad on soomaa piirkonnas kõige populaarsem turismitegevus.
Soomaal on 7 kaanuutatavat jõge. Kanuumatku pakuvad rahvuspargi
territooriumil järgmised isikud ja ettevõtted: OÜ Edela Loodusmatkad (avo
Hansberg), Kanuumaa ( Heikki Tuoppi), Saarisoo kanuukeskus ja Karuskose
OÜ (mõlemad Aivar Ruukel), OÜ Soomaa Kanuumatka- ja saunakeskus
(Heitti Sosi), Torimatkad (Silver Sams) ja Junsi Puhkekeskus (Aivar Paas)
(www.soomaa.ee).

Ratsamatkdega tegeleb ja õpetab hobusega sõitma Adojaani (Ande Arula)
(www.soomaa.ee).

Suusamatkadega tegeleb Karuskose ÖÜ.(www.soomaa.com).

3.4.2 Majutus

Kui on plaanis pikemalt Soomaal viibida, siis Ööbimisvõimalust pakuvad
Linnamehe Puhketalu, Tori Veski Villa, Klaara-Manni Puhkemaja, Junsi
Puhkekeskus, Vahelaane talu, Soomaa Kanuumatka- ja saunakeskus, OÜ
Kasesalu Puhkelaager, Riisa Rantso ja J. Köleri majamuuseum
(www.soomaa.ee)

3.4.3 Toitlustamine

Toitlustamisega tegeleb Kodukõrts ja ettetellimisel saab korraliku kõhutäie
igast majutusega tegelevast ettevõttest.

3.4.4 Giidid

Soomaa giidide koolitus toimub tavaliselt talvel ja kevadel enne uue
külastushooaja algust. Giidikoolitusel jgatakse võimalikult palju teavet
SoomaaRP kohta. Giide hoitakse kursis rahvuspargi tegemistega,
seiretöödega, projektidega, metsa- ja maaprobleemidega, seadusandlusega
jne. Giidikoolitusega tagatakse, et tunnustuse saanud giidid oskavad Soomaa
Rp territooriumil tegutseda, oskavad rääkida Soomaa minevikust, olevikust
ja tulevikust ning annavad külastajatele õiget teavet.
Soomaa RP administratsiooni poolt tunnustatud giidid on:
Aivar Ruukel (eesti, vene, inglise, rootsi keeles), Andrus Algirdas martsoo
(eesti, inglise9, Anne Borkvel( eesti), Ako Luts ( eesti, vene), Asso Kommer
(eesti, vene), Avo Hansberg (eesti, vene), Edu Kuill (eesti, vene, inglise),



                                      2
Piret Suurkask (eesti, inglise), Triin Saluste (eesti), Urve Kolk (eesti)
(www.soomaa.ee).


3.5 Infrastruktuur ja kommunikatsioon

Teedevõrk on hõre, piirkonnas on riigiteedest olemas kolm kohalikku teed,
neist rahvusparki läbivad kaks: Kõpu-Tõramaa- Jõesuu (üldpikkus 37 km).
Tee on kruusakattega ja teel on kaks korras silda, Meiekose ning Riisa.
Oksa- Tõramaa- Kildu (pikkusega 23,6 km). Teel on kaks rahvuspargi terro
´itooriumile jäävat silda, Oksa ja Kuusekäära. Tee vajab remonti ja
järelvalvet metsaveo üle. Suurvee ajal osaliselt üleujutatud.
Soomaa metskond hooldab kokku 26 km teid, Taali metskond hooldab
Soomaal 11 km teid. Metskondade hallata olevad teed on halvas seisukorras.
Teede üldist kehva seisukorda halvendab transiitveokitega liikumine
teedelagunemise ajal.

Sillad on Soomaale iseloomulikud. Turismi arengu seisukohalt on neil nii
praktiline kui ka visuaalne otstarve turismiobjektina.

Elektri- ja sideliinid: elektrita on Vastsemõisa vallas Sandra külas hooajalise
asustusega Väike-Härma talund. Sideliinid on Vastsemõisa ja Kõpu valla
piires amortiseerunud ja liinid osaliselt eemaldatud. Paigaldatud on
raadiosidesüsteemidel põhinevad telefonid. Mobiilside on paranenud seoses
Kõpu ja vastsemõisa mastide tööle rakendamisega. Mobiilside ei kata kogu
rahvuspargi ala.

4.UURIMUS

4.1Eesmärk
Uurimuse eesmärgiks oli kohalikke elanikke küsitledes välja selgitada
turisminduse olukord Soomaa Rahvuspargis ning külastustegevuse mõju
kohalikele elanikele ja loodusele. Samuti soovis autor teada, milline on
kohalike elanike suhtumine turismi arendamisse rahvuspargis.

4.2 Meetod
Uurimismeetodiks oli ankeetküsitluse läbiviimine Soomaa Rahvuspargis.
Ankeedi (vt. Lisa) koostas lõputöö autor koos juhendaja Mart Reimanniga.




                                        2
Küsitlus viidi läbi kevad-talvel 2006 Soomaa rahvuspargis
kohapeal.Ankeedid jaotati laiali individuaalselt kõiki majapidamisi
külastades. Küsimustikud jaotati laiali ühel päeval ja korjati ka kokku ühel
päeval. Vastamiseks jäeti kaks päeva.
Uurimus põhineb kokku 30 Soomaa Rahvuspargi elaniku poolt täidetud
küsimustikul. Küsitluses osalenud olid vastutulelikud ning sutusid uurimusse
suhteliselt positiivselt. Üks elanik andis tagasi täitmata jäänud enkeedi.

4.3 Küsitluse tulemused

4.3.1Vastajate üldandmed
 Sooline jaotus:Vastanud kolmekümnest inimesest oli mehi 17 (57%9 ja
naisi 13 (43%).

Vanuseline jaotus: Kesknine vanus oli 49 aastat. Noorim küsitletu oli 24
aastane ja vanim küsitletu oli 73 aastane.

Rahvuseline jaotus: Vastanutest 29 olid eestlased ja üks oli ukrainlane.

Amet, tegevusvaldkond.Tegevusvaldkondadest olid esindatud järgmised:
arhitektuur (2), ratsaturism, mahepõllundus, matkakorraldus (2), kaubandus
(2).
Ametitest olid esindatud : ettevõtja (2), hooldusametnik, autojuht, giid,
talupidaja (2), HJ vaatleja, postiljon.
Lisaks sellele oli 2 töötut, 4 kodust ja 6 pensionäri.

Haridustasemeline jaotus: Algharidusega vastajaid ei olnud. Põhiharidusega
vastajaid oli 4, mis moodustab 13% kogu vastajate hulgast, keskharidusega
(keskkool, gümnaasium) inimesi oli 8 (27%). Kõige rohkem oli esindatud
kutseharidusega (kutsekool, tehnikum) inimesi- 15, mis moodustab poole
(50%) vastajatest. Kõrgharidusega oli 2 inimest (7%) ja teaduslik kraad oli
ühel vastajal (3%).

Seotus RP territooriumiga. Vastanutest oli Soomaa Rahvuspargi
territooriumil metsaomanikke 7 (23%), turismiettevõtjaid 3 (10%),
teenindussektori töötajaid 2 (7%) ja turismitegevusest kaudselt tulusaajaid 4
(14%). Variandi muu (kokku 46%) all pakuti end elanikuks 9 korda (30%),
maaomanikke oli 3 (10%), talupidajaid 2 (3%).

Joonis 1

                                      2
Küsitletute seotus Soomaa Rahvuspargiga

4.3.2 Soomaa Rahvuspargi külastatavus

Selles osas soovis autor teada saada, millistel eesmärkidel külastatakse
kohalike arvates Soomaa Rahvusparki kõige enam, kas nende arvates on
külastajate hulk suur või väike ning millised tegevused on kõike
populaarsemad nii külastajate, kui nendi enda hulgas.

4.3.2.1 Külastamise eesmärgid
Küsimus koosnes kaheksast etteantud vastusevariandist, millest pidid
vastajad välja valima kolm kõige sobivamat. Tulemused olid järgmised:
Looduse uurimine, tundmaõppimine (9) 10 %, kultuuriväärtustega
tutvumine (-), loodusväärtustega tutvumine (8) 9 %, puhkamine
turismitaludes (3) 3 %,
tähistatud matkaradadel käimine (23) 26%, matkamine (kanuu-, jalgsi-,
ratsamatkad jne) (28) 32%, puhkamine suvilates (2) 2%, sugulaste ja
tuttavate külastamine (-), konverentsidel, seminaridel jms. osalemine (1) 1%,
juhuslikud läbisõidud (3) 3%, marjade, seente korjamine (3) 3%, kalapüük
(9) 10% ja vastsevariant muu (1) 1%- et peaks ka Soomaal ära käima, et nö
„punkti kirja saada”.

Joonis 2
Soomaa Rahvuspargi külastamise eesmärgid


4.3.2.2 Külastajate hulk
Siin soovis autor teada saada, kuidas hindavad kohalikud turistide arvukust
Soomaa külastamisel.
Vastanute arvates käib külastajaid rahvuspargis: väga vähe (-), vähe (4)
13%, piisavalt (17) 57%, palju (9) 30%, väga palju (-)

Joonis 3
Külastajate hulk Soomaa Rahvuspargis

4.3.2.3 Populaarsemad piirkonnad/vaatamisväärsused
Selles küsimuses vastusevariante ette antud ei olnud. Seega, nagu on väga
erinevaid inimesi, oli ka vastuseid väga erinevaid. Mainitud olid enamus
Soomaa vaatamisväärsustest. Toodi välja üldised piirkonnad ja konkreetsed
kohad ning paigad.

                                      2
Turistide seas olid populaarseimad kohad/vaatamisväärsused järgmised:
Karuskose matkarada, Ingatsi laudtee, Kuuraniidu laudtee, Külastuskeskus,
Keskuse koprarada, Hüpassaare raba laudtee, Riisa raba, Karuskose OÜ,
Mulgiheinamaa, Ritsu turismitalu, FIE Ande Arula hobusekasvatus, Oksa,
Kuresoo, Raudna jõgi, Ruunaraipe luited, üleujutus. Üldiste nimetajatega
olid märgitud rabad, koprate elupaigad, põlismetsad, matkarajad,
turismitalud, jõed, laudteed, vaatetornid.
Üks vastajatest oli vastanud väga kirjanduslikult, kus märkis:” Riisa raba
laudtee, kui rabalaugastel õitsevad vesiroosid. Soomaa laudtee, kui metsas
laulavad kevadlinnud, õitsevad ülased ja sinililled. Karuskose laudtee ja
vaatetorn, kui rabas häälitsevad esimesed haned ja kudrutavad tedred.”

Elanike hulgas olid populaarsed samad paigad, kuid tundus, et valik langes
üldjuhul nendele paikadele, mis juhtusid olema nende endi kodude lähedal.
Järgnevalt on toodud kohalike elanike meelispaigad: Külastuskeskus,
Karuskose, Mulgiheinamaa, Kuresoo, Valgeraba, Öördi raba, Oksa luht,
Hüpassaare, Halliste jõe äärsed alad, Ritsu turismitalu, Ingatsi laudtee,
Toonoja, Kikebera, põlismetsad, laudrajad, looduslikud heinamaad, rabad,
jõed, luhad.
Üks vastajatest kirjutas aga, et ta elab siin ja talle meeldib kõik siin.

4.3.2.4 Populaarseimad tegevused
Siin soovis autor teada, millised tegevused on rahvuspargi territooriumil
kohalike elanike asvates kõige populaarsemad.Palusin tuua välja kolm kõige
enam toimuvat tegevust. Küsitlustest selgus järgmiselt:
Rabamatkad (16) 18%, matkad metsades 1%, kanuumatkad (27) 30%,
jalgsimatkad (9) 10%, ratsamatkad/ratsutamine (7) 8%, matkad laudteedel
(3) 3%, suusamatkad (7) 8%, kohalike isetegevuslaste esinemised 1%,
filmiöhtud/üritused külastuskeskuses (3) 3%, haabjaehitus Karuskosel (5)
6%, majutus taludes 1%, kalastamine (4) 4%, automatkad 1%, piknikud
lõkke ääres 1%, loodusega tutvumine (3) 3%, telkimine (2) 2%.

Joonis 4
Populaarsemad tegevused

4.3.3 turismiteenused ja -ettevõtted rahvuspargis
Siin soovis autor teada saada, kas antud piirkonnas ja selle ümbruses on
piisavalt turismiga tegelevaid ettevõtteid ja milliste ettevõtete teenustest
tuntakse kõige rohkem puudust.

                                        2
4.3.3.1 Turismiga tegelevad ettevõtted
Küsimusele, kas turismiga tegelevaid ettevõtteid on piirkonnas ja selle
ümbruses piisavalt, olid vastusevariandid ette antud. Kohalike hinnang oli
järgmine: jah (17) 57% , ei (7) 23%, ei oska öelda (6) 20%.

Joonis 5
Turismiga tegelevate ettevõtete hulk

4.3.3.2 Milliste ettevõtete teenustest tuntakse puudust
Transport (7) 15%, kaubandus (9) 18%, toitlustus (12) 24%, majutus (11)
23%, suveniiride, käsitöö jms. Müük (4) 8%, varustuse laenutus (jalgrattad,
paadid jne.) (3) 6%, harrastusvõimalused (ratsutamine, kalapüük jms.) (3)
6%

Joonis 6
Ettevõtted, mille teenustest tuntakse puudusteenused

4.3.4 Kohalike elanike huvi seoses turismi arenguga
Siin oli autori soov teada saada, kui suur on kohalike elanike huvi seoses
turismiarenguga, milles näevad nad takistusi turismi arenguks antud
piirkonnas ning kuidas oleks võimalik neid probleeme lahendada.Lisaks
sellele oli soov välja selgitada, kas turismiga tegelemine parandab/parandaks
kohalike elanike elukvaliteeti ja kui paljud vastanutest saavad tulu
turismitegevusega seoses.

4.3.4.1 Huvi turismi arengu vastu
Kas kohalikud elanikud on huvitatud turismi arendamisest rahvuspargis ja
selle ümbruses+ vastusevariandid olid ette antud ja vastati järgmiselt: jah
(14) 47%, ei (3) 10%, ei oska öelda (13) 43%.

Joonis 7
Huvi turismi arengu vastu

4.3.4.2 Probleemid turismiga tegelemisel ja nende probleemide
lahendamine
Siin soovis autor teada saada, millised on peamised takistused turismiga
tegelemisel antud piirkonnas. Vastused olid järgmised: huvipuudus (11)
14%, vastava väljaõppe või oskuste puudumine (12) 155, vähene
turismitegevuse koordineerimine ja nõustamine (5) 6%, tihe konkurents (69

                                      2
7,5%, finantseerimisraskused (13) 16%, rahvuspargi piirangud (5) 6%,
ebapiisav külasttatus (3) 4%, hooajalisus (17) 21%, takistusi ei ole (6) 7,5%,
muu (2) 3%- ideede vaegusja/või teostamatus, interneti puudumine, halb
levi.

Joonis 8
Turismiga tegelemist takistavad probleemid

Probleeme, nagu näha on, kuid võimalusi nende lahendamiseks oskasid välja
tuua ainult osad küsitluses osalenud.
Probleemide võimalikeks lahendusteks pakuti:
- teha rohkem koostööd rahvuspargi juhtkonnaga,
- elanike omavaheline koostöö peaks olema intensiivem,
- leida investoreid, kes oleks nõus oma raha paigutama kohalikku külaellu ja
kultuuripärandisse,
- leida aastaringset tegevust hooajalise asemele,
- saada/jagada mitmekesist infot kõigis valdkondades,
- korraldada koolitusi ja seminare,
- tuleks leida häid ideid ja neid ellu viia,
- ettevõtjate poolt tuleks kohalikele elanikele rohkem tööd pakkuda.

Üks vastanu arvas, et ei mõtlegi sellele ennastunustavalt, on elatud enne ja
elatakse edasi. Nelja vastanu arvates takistusi pole, kes soovib turismiga
tegeleda, saab sellega hakkama igas olukorras.Kaks inimest tunnistasid, et ei
oska lahendusi pakkuda.

4.3.4.3 Elukvaliteedi paranemine seoses turismitegevusega.
Autor soovis teada, kas turismi arendamine parandab/parandaks kohalike
elanike elukvaliteeti. Küsimusele olid vastuse variandid ette antud ja vastati
järgmiselt: jah (17) 57%, ei (4) 13%, ei oska öelda (9) 30%.

Joonis 9
Elukvaliteedi paranemine seoses turismitegevusega

4.3.4.4 Tulu turismitegevusega seoses
Autor soovis teada saada, kas vastajad isiklikult saavad otsest või kaudset
tulu turismitegevusega seoses. Uurimusest selgus, et sellele küsimusele ei
osanud vastata 15 inimest (50%). Olulist tulu sai 4 inimest, vähest tulu sai
11 inimest.



                                       2
Jah olulist tulu (4) 13%, jah, vähesel määral (11) 37%, ei oska öelda (15)
50%

Joonis 10
Tulu seoses turismitegevusega

4.3.4.5 Turismi edasine areng
Küsimusele, kuidas suhtute Teie turismi edaspidisesse arengusse antud
piirkonnas, olid vastsevariandid ette antud.
Turismi arengusse pooldavalt suhtus (23) 77% vastanuist, mitte pooldavat
suhtumist ei olnud ja seisukohta ei osanud võtta (7) 23% vastanuist.

Joonis 11
Suhtumine turismi edasisse arengusse

Millisena näete turismiarengut antud piirkonnas? Sellele küsimusele vastasid
küsitletutest. Nende nägemused Soomaa tulevikust olid järgmised:
   - Kuna turism ei tohiks siin enam kvantitatiivselt areneda, peaks areng
       toimuma kvalitatiivselt. Kuna tegemist on väga erilise
       looduskeskkonnaga, võiks spetsiaalseid pakette pakkuda tõsistele
       loodushuvilistele (linnuvaatlejad jms.),
   - Turismiteenused on rohkem hajutatud,
   - Turismiteenused on rohkem diferentseeritud lähtuvad kliendi
       ootustest,
   - Leida midagi sellist, mida teistes piirkondades ei pakuta,
   - Lootus, et luik, haug ja vähk hakkaksid vankrit ühes suunas vedama,
   - Praegu käib piisavalt turiste, kui jääb nii, siis on hästi,
   - Võiks vähem esineda nn firmade suvepäevade korraldamist, rohkem
       ehedamat/tõsist matka metsikus looduses, mida võiks korraldada
       kõikidel aastaaegadel,
   - Koostöö looduskaitseregiooni ja teiste konkurentide vahel,
   - Rohkem turiste ja rohkem korda,
   - Sellisena, nagu ta juba on, ainult et pakutaks kvaliteetsemat teenust,
   - Võiks olla senisest veelgi rohkem ettevõtlust ning elama tulla
       teotahtelisi noori, et külaelu selles piirkonnas välja ei surek,.
   - Teenuse pakkujad võiksid koonduda ühise mütsi alla,
   - Majutus- ja toitlustustusteenuse väljaarendamine.


4.3.5 Suhtumine Soomaa RP administratsiooni tegevusse

                                      3
Siin soovis autor välja selgitada kohalike elanike aktiivsuse ja suhtumise
rahvuspargi tegevusse.
4.3.5.1 Kas Soomaa loodus väärib kaitset?
Jah kindlasti väärib (24) 80%, jah mingil määral (6) 20%, mitte eriti (-), siin
pole midagi sellist, mis kaitset vajaks (-)

Joonis 12
Soomaa looduse kaitseväärsus

4.3.5.2 kohalike elanike aktiivsus
Autor soovis teada vastanute hinnangut kohalike elanike aktiivsusele
(ürituste korraldamine, arvamuse avaldamine, seltsitegevuse arendamine,
rahvakoosolekutest jms. Osavõtmine, osalemine arengukava koostamisel).
Vastanute arvates oli kohaklike elanike aktiivsus väga madal (4) 13%,
tagasihoidlik (26) 87%, suur(-), väga suur (-).

Joonis 13
Kohalike elanike aktiivsus

4.3.5.3 kohalike elanike informeeritus
Autor soovis teada saada, kas kohalikud elanikud on piisavalt informeeritud
Soomaa Rahvuspargi tegevusest.
Jah (-), enam-vähem (11) 37%, ei (14) 46%, ei oska öelda (5) 17%

Joonis 14
Kohalike elanike informeeritus

4.3.5.4 Info saamise viisid
Autor soovis teada saada, kuidas saavad kohalikud elanikud peamiselt
informatsiooni rahvuspargi kohta. Selles küsimuses olid vastusevariandid
ette antud ja küsitlusest selgus, et infot saadi: teiste rahvuspargi elanike
kaudu (12) 40%, infolehest „Jõhvikas” (4) 13%, maakonnalehtedest (2) 7%,
internetist (2) 7%, administratsiooniga suheldes (7) 23%, ei olegi saanud (3)
105, muu (-)

Joonis 15
Info saamise viisid

4.3.5.5 Jutkonna koostöö kohalike elanikega



                                       3
Autor soovis teada,kas Riikliku Looduskaitse Viljandi-Pärnu regioon teeb
küsitletute arvates kohalike elanikega koostööd turismi arendamisel.
Kas teeb? Jah (7) 23%, ei (7) 23%, ei oska öelda (14) 47%, ei pgem takistab
(-), muu (2) 7% -loodame, et hakkab tegema, võiks palju rohkem

Joonis 16
Juhtkonna koostöö kohalike elanikega

4.3.5.6 Muutused seoses looduskaitse reformiga
Kas looduskaitse reformiga muutub/muutus Soomaa Rahvuspargis
midagiTeie jaoks?
Ei (7)24%, ei, mitte oluliselt (10) 33%, ainult kooskõlastust on vaja mujalt
küsida (3) 10%, jah muutub/muutus mõningal määral (4) 13%, jah
muutus/muutub palju (6) 20%

Joonis 17
Muutused seoses looduskaitse reformiga

4.3.5.7 Kaitsekorrast tulenevad piirangud
Autor soovis vastust küsimusele,kas kaitsekorralduskavast tulenevad
piirangud takistavad Teie tegevust, kui jah siis millised piirangud.
Küsitletutest 9 leidis, et jah (30%) ja 21 arvas, et ei (70%).

Joonis 18
Kaitsekorraldusest tulenevad piirangud

Peamised piirangud olid metsa (4) ja maakasutusega (2) seotud piirangud,
ehituspiirangud (2) ja mitmesugused piirangud, mis seotud lindude
pesitsusega jms. (1)

4.3.6 Mõju loodusele ja elanikkonnale
4.3.6.1 Kahjustatud piirkonnad
Kas olete märganud, et teatud piirkonnad/vaatamisväärsused on kahjustada
saanud? Kui jah, siis millised?
Jah (12) 40%, ei (12)40%, ei oska öelda(6) 20%

Joonis 19
Kahjustatud piirkonnad




                                      3
Kahjustatud piirkondadena ei toodud vastustes esile ühtegi konkreetset
kohta, vaid märgiti ära üldisemad kohad ( jõed ja nende kaldad,
laagriplatsid, maanteede ja laudteede ääred, matkarajad), kus turistid kõige
enam liiguvad. Peamiseks kahjustuseks peeti prügi maha jätmist ja laiali
loopimist.
Üks vastanuist oli optimistlik ja arvas, et võrreldes teiste populaaarsemate
turismipiirkondadega, on Soomaa kahjustused minimaalsed.

4.3.6.2 Kahjuliku mõju vältimine
Autor soovis teada, kuidas on küsitletute arvates võimalik vältida turismi
kahjulikku mõju loodusele. Vastused olid väga mitmepalgelised, olgu need
siinkohal ära toodud:
- giidi vastutus grupi käitumise eest,
- valvurite palkamine turismiobjektidele,
- kontroll turismiettevõtjate ja turistide üle, kõik peaks olema registreeritud,
- piirata turistide liikumisvabadust,
- piirata turistide arvu,
-tõsta turistide teadlikkust,
-prügimajanduse korrastamine,
- trahvida, kui tabatakse otse teolt,
- vältida oleks saanud, kui Soomaad poleks üldse loodud.

4.3.6.3 Elanikkonna häirimine
Autor soovis teada, kas turistid häirivad kohalike elanike privaatsust ja mil
moel nad seda teevad.Küsitletutest
Üldse mitte (9) 30%, vähe (20) 67%, tihti (3) 1%, alati(-)

Joonis 20
Elanikkonna privaatsuse häirimine

Üldiselt ei ole turistid kohalike elanike jaoks häirivad. Kõige
ebameeldivamaks peeti suuri turistigruppe ja purjus matkajaid. Häirivaks
peeti lärmi ja reostust, mida turistid endast maha jätavad. Ebameeldivaks
peeti vales kohas telkimist ja lõkke tegemist. Ühe vastanu jaoks häirivad
turistid tema privaatsust oma olemasoluga.

4.3.6.4 Suure külastajate hulga poolt tulev oht
Autor soovis teada, kas suur külastajate hulk kujutab Soomaa piirkonna
jaoks mingit ohtu?



                                        3
Ei kujuta (4) 14%, praegu ei kujuta, aga tulevikus võib kujtada (16) 53%,
kujutab küll (1) 3%, ei oska öelda (9) 30%

Joonis 21
Suure külastajate hulga poolt tulev oht

4.4 Arutelu

Rahvuspargi külastatavus

Vaatamata hooajalisusele, arvas üle poole küsitletutest, et rahvuspargis käib
turiste piisavalt (57%). Paljuks pidas turistide hulka 30% vastanutest.

 Kuna Soomaa Rahvuspargi territooriumil on seitse kanuutatavat jõge ja
kanuumatku pakuvad seal kuus firmat, lisaks sellele pakutakse ka hulgaliselt
muid matku (jalgsi-, ratsa,- suusamatku jne), siis oli kohalike elanike arvates
suure osa Soomaa Rahvuspargi külastajate eesmärgiks matkamine.Kuna
piirkonnas on erinevate ökosüsteemide tutvustamiseks rajatud hulgaliselt
matka- ja õpperadasid, oli kohalike hinnangul teisel olulisel kohal tähistatud
matkaradadel käimine.

Kuna olulise hulga külastajate eesmärgiks Soomaa külastamisel oli
erinevatel viisidel matkamine, siis olid ka tegevused vastanute hinnangul
seotud just matkamisega. Kõige populaarsemaks tegevuseks pakuti
kanuumatku (30%), millele järgnesid rabamatkad (18%), jalgsimatkad
(10%), ratsamatkad/ratsutamine (8%) ja suusamatkad (8%). Olulisel kohal
oli kindlasti ka haabjaehitus Karuskosel (5%), mis on ainulaadne üritus kogu
Eestis.

Vastavalt tegevuste populaarsusele, olid meelispaigad seotud just nende
tegevuste harrastamisega. Kohalike elanike arvates olid turistide hulgas
populaarsed rabad, jõed, matkarajad, laudteed, vaatetornid, turismitalud,
põlismetsad ja koprate elupaigad.

Elanike endi hulgas olid populaarsed samad paigad, mis nende hinnangul
turistidegi seas, kuid üldjuhul langes valik nendele paikadele, mis asusid
nende kodudele kõige lähemal.Kohalike elanike meelispaigad olid
Külastuskeskus, Karuskose, Mulgiheinamaa, Kuresoo, Valgeraba, Öördi
raba, Oksa luht, Hüpassaare, Halliste jõe äärsed alad, Ritsu turismitalu,
Ingatsi laudtee, Toonoja, Kikepera raba. Oli ka vastuseid, kus nimetati

                                       3
üldiselt: laudteed, looduslikud heinamaad, rabad, jõed, luhad ja põlismetsad.
Üks vastajatest arvas aga, et talle meeldib kõik, kuna siin on tema kodu.


Turismiteenused ja –ettevõtted rahvuspargis

Turismiga tegelevate ettevõtete hulka Soomaa piirkonnas hindasid piisavaks
üle poole (57%) vastajatest ja ebapiisavaks neljandik (23%) vastajatest.
Kuna piirkonnas on ainult üks otseselt toitlustamisega seotud ettevõte
(Kodukõrts), millele lisaks tegeleb toitlustamisega eraettevõtjana üks isik
ning soovi korral saab toitu tellida ka kohalikest majutusettevõtetest, tunti
enim puudust toitlustamisest- 24%vastanutest. Kuigi piirkonnas pakub
majutusteenust üheksa ettevõtet/asutust, ületab nõudlus siiski pakkumist.
Probleemi majutusega pidas oluliseks 23% vastanutest. Lisaks sellele,
tuntakse puudust kaubandus- (18%) ja transpordi (15%) teenustest.

Kohalike elanike huvi turismi arengu vastu on positiivne peaaegu poolte
(47%) vastanute arvates. 3% vastanutest arvas, et kohalikud elanikud ei
poolda turismi arengut ja 43% vastanutest ei osanud hinnata kohalike
elanike seisukohti.
Peamisteks probleemideks turismiga tegelemisel peeti hooajalisust,
finantseerimisraskusi, vastava väljaõppe või oskuste puudumist ning
huvipuudust. Kuus vastajat aga arvas, ei takistusi turismiga tegelemiseks ei
ole.
Probleemide võimalikeks lahendusteks pakuti intensiivsemat koostööd
rahvuspargi jutkonna, kohalike ettevõtjate ning elanike vahel. Samuti loodeti
leida häid ideid aastaringseks tegevuseks, saada osa koolitustest ja
seminaridest. Soov oli ka leida investoreid, kes oleks nõus investeerima
kohalikku külaellu ja kultuuripärandisse.
Olulist tulu seoses turismitegevusega, sai vastanutest neli inimest, vähest
tulu üksteist. Pooled vastajatest ei osanud öelda, kas turismitegevus neile
tulu toob.
Üle poolte (57%) vastanutest arvasid, et turismitegevuse arenguga seoses
nende elukvaliteet paraneb/paraneks.
Turismitegevuse edaspidisesse arengusse suhtusid soosivalt väga paljud
(77%) vastanutest. Negatiivset suhtumist ei olnud, kuid veerand (23%) ei
osanud antud küsimuses seisukohta võtta.
Kuna suur hulk vastajatest pooldas turismi arengut, siis oli ka erinevaid
nägemusi turismi edaspidise arengu osas palju. Olgu siinkohal mainitud
olulisemad. Ettevõtlust tuleks laienda. Turismiteenuste kvaliteeti tuleks

                                      3
tõsta, neid kogu piirkonna ulatuses hajutada ja diferentseerida lähtuvalt
kliendi ootustele. Kindlasti tuleks leida midagi sellist, mis võimaldaks
turismiga tegeleda aastaringselt. Turismi arengut soodustaks koostöö kõikide
huvigruppide vahel.


Suhtumine rahvusparki ja rahvuspargi administratsiooni tegevusse

Soomaa loodust hindasid kaitse vääriliseks kõik vastanutest, kellest osa
(20%) arvas, et loodus vajab kaitset mõningal määral.

Kohalike elanike aktiivsus ürituste korraldamisel, arvamuste avaldamisel,
seltsitegevuse arendamisel, rahvakoosolekutest osavõtmisel jm., oli
vastanute arvates väga madal (13%) ja tagasihoidlik (87%).

Vastanute hinnangul ei ole valdavalt (46%) kohalikud elanikud Soomaa
Rahvuspargi tegemistest informeeritud. Enam-vähem informeeritud 37%.
Peamist infot rahvuspargi tegemiste kohta saavad kohalikud elanikud
vastajate hinnangul peamiselt teiste rahvuspargi elanike kaudu (40%) ja
administratsiooniga suheldes (23%). Kolm inimest ei olnud aga teavet üldse
saanud.

 Riikliku Looduskaitse Viljandi-Pärnu regiooni koostööle kohalike elanikega
ei osanud hinnangut anda peaaegu pooled (47%) vastanutest. Võrdse arvu
(mõlemad 23%) moodustasid vastajad, kes arvasid, et koostööd tehakse või
ei tehta. Üks vastajatest arvas, et koostööd võiks teha palju enam ja üks
vastaja lootis, et tulevikus hakkab koostöö toimima.

Seoses looduskaitse reformiga olnud muutustega arvas enda jaoks midagi
muutuvat kolmandik vastanutest (muutus/muutub mõningal määral 13%,
muutus/muutub palju 20%). Ülejäänud arvasid, et ei muutu oluliselt (33%)
ja ei muutu midagi (24%).
Kaitsekorralduskavast tulenevaid piiranguid ei pidanud takistuseks oma
tegevusele 70% vastanutest. 30% arvas, et piirangud takistavad nende
tegevust. Peamised piirangud, mis elanike tegevust takistavad, olid seotud
metsa ja maa kasutusega ning ehitusega.


Turismi mõju kohalikule loodusele ja elanikkonnale



                                      3
Turismi kahjulikku mõju teatud piirkondadele ja vaatamisväärsustele olid
märganud 40% vastanutest. Sama suur hulk vastanutest arvas, et kahjustusi
ei esine.
Peamiseks kahjustuseks peeti looduse reostamist prügiga, mis esineb kõige
rohkem turistide poolt liigutavates kohtades (jõed ja nende kaldad,
laagriplatsid, maanteede ja laudteede ääred ja matkarajad). Üks vastanu oli
optimistlik ja arvas, et võrreldes teiste populaarsemate turismipiirkondadega,
on Soomaa kahjustused minimaalsed. Kahjuliku mõju vältimiseks soovitati
suuremat kontrolli turistde ja turismiettevõtete üle, turismiobjektide ja
vaatamisväärsuste pidevat hooldamist, prügimajanduse korrastamist. Üks
vastanu arvas, et kahjustusi oleks saanud vältida, kui Soomaa Rahvusparki
poleks üldse loodudki.

Isikliku privaatsuse häirimist turistide poolt täheldas vähesel määral 67% ja
tihti 1% vastanutest. 30% arvas, et turistid ei häiri neid mitte kuidagi. Kõige
ebameeldivamaks peeti suuri turistigruppe ja purjus matkalisi. Häirivaks
peeti lärmi ja reostust, mida turistid endast maha jätavad. Ebameeldivaks
peeti vales kohas telkimist ja lõkke tegemist. Ühe vastanu jaoks häirivad
turistid tema privaatsust oma olemasoluga.Suur külastajate hulk ei kujuta
praegu piirkonaale erilist ohtu, kuid tulevikus võib kujutada. Nii arvasid üle
poole (53 %) vastanutest.




5. KOKKUVÕTE

Käesolevas töös kirjeldatakse Soomaa rahvuspargi loodust, kultuuripärandit
ja rahvuspargi tähtsust.Antakse ülevaade olemasolevatest turismiettevõtetest
ja objektidest, tutvustatakse turismi korraldamist ja eesmärke antud
piirkonnas.Töös käsitletakse turismi ja ökoturismi olemust. Uurimuslikus
osas püüdis autor välja selgitada Soomaa Rahvuspargi populaarsemad
piirkonnad/vaatamisväärsused, külastustegevuse, turismimajanduse
olukorra, probleeme ning mõjusid kohalikule loodusele ja elanikkonnale.
Selleks viis autor läbi ankeetküsitluse. Vastajad moodustusid 30 rahvuspargi
elanikust.

Soomaa Rahvuspargi külastamise eesmärgid ja sagedus

                                       3
Kohalike elanike seotus turismiga
Turismimajanduse olukord ja probleemid
Soomaa rahvuspargi ja turismi arengu mõju kohalikele elanikele ja loodusele



6. KASUTATUD KIRJANDUS

Allilender, K. Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000-2010

Drumm,A. 1998. NewApproaches to Community-based Ecoturism
Management. Ecoturism. A guide for planners and managers

Europa Communities, 2003. Using natural and cultural heritage to develop
sustainable tourism in nontraditonal tourist destinations.

Hooper,R, Suddes, S., Williams, R., Davis, J., Stronge, M. 1991 A
Collection of Ecotuism Guidelines

Jenkins, J.M., Pigram,J.J. 2001 Encyclopedia of Leisure and Outdoor
Recreation

Kask, T., 1999. Turism ja piirkonna maine. Turismipoliitika konverents
(Pärnu, 20.-21. mai, 1999)

Kiss, A.,2004. is community-based ecotourism a good use of biodiversity
conservation funds? Trends in Ecology and Evolution

Meimer, R., 1998. Ökoturismi mõiste ja sisu. (Konverents)

Nelson, G., Serafin, R., Skibick, A., Lawrence, P., 1996. Land Use and
Decision-making. National Parks and Protected Areas. Keystones to
Conservation and Sustainable Devalopment

Riiklik turismiarengukava aastateks 2002-2005

Ruukel, A., 1998. Loodushoid ja turism. Reisimaailm

Siimon, I., 1996. Turism ja turisminduse areng. Turisminduse alused

                                     3
Weaver, D., 2001. Ecoturism in the context of other tourism types.
Ecoturism

Wood, M.E. 1993 Ecoturism Guidelines

Interneti allikad

www.agenda21.ee
www.ecotusism.ee
www.soomaa.ee
www.soomaa.com




                                     3

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Stats:
views:293
posted:6/5/2010
language:Estonian
pages:39
Description: Ecotourism Impact on Nature and Local Community in Soomaa National Park Juta Pertel (2006) Tallinn University