Docstoc

Tallinna Vesi

Document Sample
Tallinna Vesi Powered By Docstoc
					Tallinna Vesi

        Yana Bespalova
             Ettevõttest:

              PÕHIÜLESANNE:
 AS Tallinna Vesi osutab vee- ja
kanalisatsiooniteenuseid Tallinna linnas ja
selle lähiümbruses.
                Sissejuhatus

   Linnade ja asulate ajalugu on otseselt
    seotud nende veevarustuse ajalooga.
    Joogivee puudumisel ei saa asula tekkida
    ja kui vett ei jätku, ähvardab asulat
    väljasuremine. Iga paiga ajalugu on
    olnud pidevalt seotud joogivee
    probleemide lahendamisega.
   Tallinn on tekkinud kohale, kus esialgselt saadi
    joogivett Härjapea jõest ja Toompea nõlvade
    paekaldast nirisevatest allikatest. Elanike arvu
    kasvuga praeguse Tallinna alal alustati ka
    kaevude rajamist nii all-linnas kui ka Toompeal.
    Seda tõestavad arheoloogilised kaevamised
    Raekoja platsil ja Toompeal.
RATASKAEV
  Esimeseks rae ürikutes
  mainitud linnakaevuks võib
  pidada tänapäeval oma
  algsel asupaigal
  rekonstrueeritud nn.
  Rataskaevu. Seda kaevu,
  mida tollases
  keskalamsaksa keeles
  nimetati Sternsot’iks,
  mainitakse esmakordselt
  1375. aastal.
TÕNISMÄE VEETORNIEHITUS
        1879. aastal kutsuti Saksamaalt
        Tallinna veevarustuse spetsialist
        insener Salbach. 8. mail 1881.
        aastal valmis tema poolt
        koostatud Tallinna veevarustuse
        rekonstrueerimise projekt. Juba
        samal aastal alustati Masina
        tänaval uue pumbajaama
        ehitusega. 1881. aastal algas ka
        inseneride Esseni ja Hoveni poolt
        projekteeritud Tõnismäe
        veetorniehitus
               EESTI VABARIIK
   Eesti Vabariigi algaastail tuli jätkata töödega
    sealt, kus need katkestas Esimene maailmasõda.
    Erakordselt kuiv 1921. aasta suvi ja sellele
    järgnenud väga külm talv tekitasid veetaseme
    languse ja kanalite põhjani külmumise
    tõttu suuri raskusi linna veega varustamisel.
    Veepuudus ei häirinud ainult elanikke, tekkis
    seisakuid ka tööstuses. Eriti palju vett vajas
    tootmiseks Tallinna Tselluloosivabrik. Just
    tema initsiatiivil ja jõul alustati 1. juunil 1922.
    aastal kanali rajamist Pirita jõe ja Ülemiste
    järve vahel.
   Töödega jõuti lõpule sama aasta
    oktoobris. 10,5 kilomeetri pikkune kanal
    suutis Ülemiste järve tuua 0,6 kantmeetrit
    vett sekundis. Vee pumpamiseks järve
    ehitati pumbajaam, mille tootlikkuseks oli
    30 m minutis.
            Veeäri algus Tallinnas
   Tõepoolest - arhiivides õnnestus leida jälgi Tallinna rae
    tegevusest linna veega varustamisel. Juba varem
    publitseeritud dokumentidest õnnestus kindlaks teha, et
    Tallinna linna vanimas säilinud
    märkmeteraamatus on aastal 1337 sissekanded
    veevedajatest, kellele tasutakse linna rae korraldusel.
    Vee vedamine ei saanud kaua rahuldada linna elanikke.
    On teada mitmeid elanikele kuulunud kaeve linnas. Seda
    ei saa aga vaadelda rae kui linna juhtinud võimu keskset
    tegevust linna veega varustamisel. Erakaevude kõrval
    pidi paratamatult päevakorrale tõusma linnakaevude
    rajamine.
          Tähtsat sündmused
 1923. aastaks oli Härjapea jõe reostus
  jõudnud sellise tasemini, et see oli muutunud
  ainult reovete äravoolu teeks ja kaeti
  laudkattega, 1932. -1939. muudeti aga kinniseks
  kollektoriks.
 Veepuhastusjaam anti katseliselt
  ekspluatatsiooni 27. novembril 1927.
  aastal. Seda daatumit võib lugeda kaasaegse
  tehnoloogiaga toimiva veevärgi alguseks
  Tallinnas. Puhastusseadmete lõplik vastuvõtt
  toimus alles 7. juunil 1929. aastal. Heakorratööd
  kestsid aga kuni 1937. aastani.
         Tähtsat sündmused
 Kui 1867. aastal oli Tallinna veetorustike
  üldpikkus 9,6 kilomeetrit, siis
  veepuhastusjaama käikulaskmisel juba 93
  kilomeetrit.
 1925. aastaks oli Tallinna
  kanalisatsioonivõrkude üldpikkus kasvanud
  77,65 kilomeetrini, 1939. aastal oli see
  aga 129,6 kilomeetrit.
           Tegevusvaldkonnad
   Ülemiste veepuhastusjaam - hangib,
    puhastab ning suunab linlastele kvaliteetse
    joogivee
    veepuhastusjaama veetootmise
    maksimumvõimsus on u. 123 000 m3
    ööpäevas
     täna antakse linna veevõrku ööpäevas
    keskmiselt 69 000 m3 vett
         Tegevusvaldkonnad
 Paljassaare reoveepuhastusjaam - võtab
  vastu linna reo- ja sadevee, puhastab selle
  ja suu nab puhastatud vee edasi 3 km
  kaugusele Läänemerre.
 jaama reoveepuhastuse maksimusvõimsus
  on 350 000 m3 ööpäevas
 täna on keskmine töödeldav reoveekogus
  110 000 m3 ööpäevas
           Tegevusvaldkonnad
   Vee- ja kanalisatsioonivõrgul on kaks
    põhiülesannet. Esiteks tagada, et
    kvaliteetne joogivesi jõuaks häireteta
    Ülemiste veepuhastusjaamast ja
    põhjaveehaaretest linlasteni ja teiseks,
    juhtida reovesi töötlemiseks Paljassaare
    reoveepuhastusjaama.
              Kvaliteet ja keskkond

   Parendamaks klientide rahulolu ja keskkonnaalase
    tegevuse tulemuslikkust on Ettevõttes rakendatud
    kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem.
   Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem on
    sertifitseeritud ISO 9001 ja ISO 14001 rahvusvaheliste
    standardite alusel. Meie tegevus vastab ka Euroopa Liidu
    kehtestatud keskkonnajuhtimise ja auditeerimise
    süsteemi EMAS (Eco-Management and Audit Scheme)
    nõuetele. Ettevõtte töökeskkond vastab rahvusvahelise
    tööohutuse ja -tervishoiu standardile OHSAS 18001.
  Olulised keskkonnaaspektid
*Veepuhastus (pinnaveehaare Harju ja Järva
maakonnas, Ülemiste veepuhastusjaam
Järvevana tee 3)
*Veevõrguga seotud olulised
keskkonnaaspektid:
*Kanalisatsiooni- ja sadeveevõrguga
seotud olulised keskkonnaaspektid:
*Reoveepuhastusega (Paljassaare põik 4)
seotud olulised aspektid:
*Ehitustöödega seotud olulised aspektid:
*Energia ja jäätmed
*Positiivsed aspektid
    TALLINNA VESI VÄÄRTUSED
 Missioon: Luua puhta veega parema elu!
 Visioon: Tahavad olla eeskujuks igale
  teenindusettevõttele ja tööandjale. Et Tallinna
  Vesi kliendid, töötajad, omanikud tunneksid,et
  nendest hoolitakse.
 Pakkuvad: loodussäästliku mõtteviisi
  kujundajaks ja pakume täisväärtuslikku elu.
    TALLINNA VESI VÄÄRTUSED
 Pühendumus: Teevad oma tööd südamega ja
  annavad endast parima, et saavutada seatud
  sihid.
 Kliendikeskus: Nende tegevus aitab klientidel ja
  töökaaslastel lahendusteni jõuda.
 Meeskonnatöö: Moodustavad ühtse meeskonna,
  mille edu sõltub “minust ja minu töökaaslastest”.
 Loovus: Nendel on julgust ja energiat otsida uusi
  võimalusi ning saavutada paremaid tulemusi!
TALLINNA VESI STRUKTUUR
            JUHATUS
ASi Tallinna Vesi juhatus on
kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad:

 Britt Ian Plenderleith töötab
 ettevõtte tegevjuhi ja juhatuse
 esimehena alates 1. oktoobrist 2008.
 David Hetherington, tootmisdivisjoni
 direktor - britt, töötab ettevõttes alates
 2006. aasta maist. Tal on
 märkimisväärsed veeärialased
 kogemused nii Ühendkuningriigis kui
 välismaal töötades
           JUHATUS
Siiri Lahe, finantsdirektor - eestlane, liitus
ettevõttega 1994. aasta novembris. Tal on
enam kui 12-aastane töökogemus ning
ulatuslikud juhtimiskogemused ASi Tallinna
Vesi erineva taseme finantsvaldkonna
ametikohtadelt, kuuludes kahel viimasel
aastal ettevõtte tippjuhtkonna koosseisu.
2007. aasta 1. augustist töötab ta ettevõtte
finantsdirektori ning juhatuse liikmena. Siiril
on ökonomisti diplom ning haldusjuhtimise
magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.
                 NÕUKOGU
        ASi Tallinna Vesi nõukokku kuuluvad:
1)Robert John Gallienne, nõukogu esimees
2) Leslie Anthony Bell
3) Andrew James Prescott
4) Matti Hyyrynen
               Tallinna linna esindajad:
5) Rein Ratas
6) Elmar Sepp
7) Deniss Boroditš
                 Sõltumatud liikmed:
8) Valdur Laid
9) Mart Mägi
            AKTSIONÄRID




United Utilities (Tallinn) B.V. – 35,30%
Tallinna linn -34,70%
Credit Suisse Securities (Europe)…- 5,76%
HSBC Bank -5,46%
Väikeaktsionärid – 8,75%
Töötajad ja töökeskkond
     “Hea tööandjana väärtustame
     oma töötajaid kõrgelt. Pakume
     toetavat keskkonda, kus
     üheskoos pühendunult
     eesmärkide poole liikuda,
     arendades end läbi uute
     kogemuste ja mitmekülgsete
     koolituste. “ - Tallinna Vesi
  TALLINNA VESI EESMÄRK:
“Soovime luua keskkonna, kus on hea
töötada ja areneda. Tahame, et meie
töökeskkond oleks ohutu ning töötajad
terved. Et töökeskkonnaga seotud
küsimusi veelgi järjepidevamalt
lahendada, oleme viinud oma
töökeskkonnaalased tegevused vastavusse
rahvusvaheliselt aksepteeritud tööohutuse
ja -tervishoiu standardiga OHSAS 18001.
(tegevuskohad, mida sertifikaat hõlmab) “
                KOKKUVÕTTE:
   Tegevuse lühiülevaade:
   Tegevusala: Joogivee varustus ja
    reoveekogumine ning puhastus
   Asutamisaeg: 1967 a. asutati ettevõtte eelkäija
    Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Valitsus
   Registreerimiskuupäev: 1997 registreeriti
    aktsiaseltsiks Tallinna Vesi
   Noteerimise kuupäev: 1. juuni 2005, Tallinna
    Börsi põhinimekirjas.
               TALLINNA VESI
   AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, kes
    pakub joogivee- ja kanalisatsiooniteenust rohkem
    kui 400 000 elanikule Tallinnas ja mitmes selle
    naabervallas. Tallinna teeninduspiirkonnas on ASil
    Tallinna Vesi vee ja kanalisatsiooniteenuste
    osutamise ainuõigus aastani 2020. Ettevõttel on
    kaks puhastusjaama – Ülemiste veepuhastusjaam
    (VPJ) ja Paljassaare reoveepuhast usjaam (RPJ).
         LISAINFO:
 VABAD TÖÖKOHAD:
“Vabu ametikohti hetkel ei ole!”
Tänan tähelepanu eest!

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Stats:
views:59
posted:5/26/2010
language:Estonian
pages:29