Tallinn_ Toompea

Document Sample
Tallinn_ Toompea Powered By Docstoc
					                                                                                                          Eelnõu


                                           VABARIIGI VALITSUS

                                                KORRALDUS



Tallinn, Toompea                                                             juuni 2001 nr



Haldusterritoriaalse korralduse muutmise
algatamine


Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3, § 8
lõike 1 ja lõike 3 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 18.05.2000.a korraldusest nr 438-k
―Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettevalmistamise algatamine‖ teeb Vabariigi Valitsus
ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine.


Vabariigi Valitsuse 24.04.2001 istungil (protokoll nr 20, päevakorrapunkt nr 27) heaks kiidetud Vabariigi
Valitsuse haldusreformi programm sätestab, et haldusreformi eesmärgiks on optimaalsete kulutuste juures
saavutada kodanike huve ja õigusi arvestav, uuenduslik, paindlik, kvaliteetne ja mõjus avalike
funktsioonide täitmine. Kohaliku omavalitsuse kui teenusepakkuja ja kohaliku demokraatia edendaja
rollide kõrval on tähtsaks muutunud omavalitsuse kui sotsiaal-majandusliku kasvu toetaja roll. Sellise
tegevuse mõjuala ületab oluliselt paljude tänaste omavalitsuste piire. Oluline on leida kohalikele elanikele
vastuvõetav tasakaal kahe printsiibi – kogukondliku iseotsustamise ja mastaabiefektist tuleneva
efektiivsuse – vahel. Mastaabiefektist tuleneva efektiivsuse argumendi mittearvestamine kahjustab
eelkõige väiksemate ressurssidega omavalitsuste elanike huve. Kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel
täidetavate ülesannete puhul on riigi kohustus tagada nende osutamise ühtlane minimaalne tase kogu riigi
ulatuses, milleks on vältimatu omavalitsusüksuste tugevdamine nende liitumise või liitmise teel. Kohaliku
omavalitsuse reformi eesmärk on luua omavalitsused, mis oleksid suutelised täitma oma funktsioone
selliselt, et aidata kaasa sotsiaalsele arengule ja majanduskasvule piirkondades. Haldusreformi üheks
eesmärgiks kohaliku omavalitsuse valdkonnas on luua vastav mehhanism, mille kaudu suurendada
kohaliku omavalitsuse huvitatust aidata kaasa sotsiaalsele arengule ja majanduskasvule.

Kohaliku omavalitsuse süsteem Eestis taastati 1990-ndate aastate alguses. Aastail 1990-1993 läbiviidud
reformi põhieesmärgiks oli kohaliku demokraatia taasloomine ja arendamine. Süsteemi arenedes tõusid aga
üha enam päevakorrale efektiivsuse küsimused. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1997.a korraldusega nr 452-k
moodustatud haldusreformi asjatundjate komisjoni poolt 1999. a töötati välja ―Avaliku halduse arendamise
alused‖, 2000.a Siseministeeriumis valmis strateegia ―Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas‖.

Kohaliku omavalitsuse valdkonnas nõuavad lahendamist valdade ja linnade efektiivsuse ja administratiivse
suutlikkuse küsimused. Kohaliku omavalitsuse üksuste praegune arv (247) on liialt suur ning osa neist on liialt
väikesed selleks, et tulemuslikult ja efektiivselt teostada omavalitsuslikku haldamist. Rahandusministeeriumis
ettevalmistamisel olev kohalike omavalitsuste majandusliku olukorra hindamise süsteemi tööversioon näitab
ligi 160 omavalitsusüksuse nõrkust, mille ületamiseks tuleks neil naabri või naabritega ühineda.

Avalik haldus omavalitsuste tasandil tähendab üha enam omavalitsuse võimet efektiivselt esindada
omavalitsuste elanikke erinevate avalike teenuste tellimisel ja vahendamisel ning majandustegevuse
toetamisel ja reguleerimisel. Selleks, et teenuste tellija ja kohaliku arengu toetaja rolli efektiivselt täita, on
vaja teatud haldussuutlikkuse taset, mis omakorda eeldab piisavate rahaliste ja inimressursside olemasolu.
Suuremas omavalitsusüksuses avaneb võimalus kolmanda sektori organisatsioonide kaasamiseks teenuste
kodanikeni    viimisel.    Avalike    teenuste     delegeerimine    kodanikuühendustele ja   nende
esindusorganisatsioonidele suurendab läbipaistvust ja parandab kontrollitavust.

Omavalitsuste piisava haldussuutlikkuse saavutamiseks üldist maksukoormust suurendamata on vaja
väiksema haldussuutlikkusega omavalitsuste ressursside ühendamist. Suurema eelarvemahuga kohaliku
omavalitsuse üksused vastavad Euroopa Liidu struktuurifondide pikaajaliste programmide finantseerimise
nõuetele ning ―Vabariigi Valitsuse tegevuskavas Euroopa Liiduga integreerumiseks 2001‖ sätestatud
põhimõttele: ―Haldusreformi ettevalmistamise käigus töötatakse muuhulgas välja põhimõtted
munitsipaalinvesteeringute ja nende toetamise mehhanismi osas nii, et võimaldada erinevate
riigieelarveliste ja välisvahendite omavahelist seostatust ja tagada perspektiivis Euroopa Liidu
struktuurifondide vahendite võimalikult maksimaalset ärakasutamist. Nii omavalitsusüksuse
investeeringud kui riigieelarvelised toetusvahendid peavad olema kasutatavad Euroopa Liidu
struktuurifondide vahendite kaasfinantseeringuna‖.

Arenguprogrammide Keskuse EMI-ECO poolt 2001. aastal omavalitsusüksustes läbiviidud uuring näitas,
et kõige suuremaks probleemiks peetakse ettevõtluse ja ettevõtlike inimeste puudust, elanikkonna
passiivsust. Esimesega tihedalt seotud on raha nappus, eelarve väike maht, madal tulubaas, elanikkonna
maksujõuetus. Terava probleemina tuuakse esile madalat tööhõivet, tööpuudust ja rahvastikuprotsesside
ebasoodsat seisundit: elanikkonna vananemist, rahvaarvu vähenemist, laste sündivuse vähenemist,
pensionäride suurt osakaalu, noorte äravoolu.
Tõsiseks takistuseks vallaelu edendamisel on vallateede halb olukord. Hädas ollakse
kommunaalmajandusega, vee- ja soojamajandusega ning valla allasutuste remontimise ja renoveerimisega.
Muret tekitab investeeringute nappus.
Uuring toob välja märgatava seose elanike arvu ja ettevõtluse kasvu vahel. 3000-st kuni 5000 elanikuga
omavalitsuste hulgas on umbes 60% neid, kus ettevõtete arv on kasvanud. Vaadates ettevõtete arvu kasvu
tervikuna kõigis omavalitsustes on mainitud suurusega omavalitsuste osakaal 57%. Huvitav seos tuleb
välja vaadates ettevõtete arvu muutumise seost omavalitsusjuhtide erineva haridustasemega. On näha
suuremat ettevõtete arvu kasvu kõrgharidust omavate ja suuremat stabiilsust kesk- ja kesk-eri haridust
omavate juhtidega omavalitsustes.

Ühinemisläbirääkimisi on naaber-omavalitsustega pidanud 55% küsitletutest, samas peab ühinemist
vajalikuks vaid 37% omavalitsustest. Omavalitsusjuhtide poolt peetakse kõige enam positiivseks
eelarvemahu kasvu ja ametnike pädevuse suurenemist. Ühinemise peamiste negatiivsete külgedena
nähakse ääremaastumist (29%) ja võimu kaugenemist elanikust (22%), mis on sisuliselt üsna sarnased
probleemid.

1999-2000. aastal Tartu Ülikooli ja Maailmapanga Eesti Missiooni vahel sõlmitud lepingu alusel TÜ
Rahvamajanduse Instituudi poolt teostatud ―Eesti kohalike omavalitsuste tulude baasi analüüsist‖ selgub,
et efektiivsuse tõstmiseks avalikus sektoris on vaja detsentraliseerida otsustamist ja vastutust üheaegselt
halduse tõhustamisega ja ülalpeetavuse vähendamisega kohalikul tasandil.

Üheks indikaatoriks, mis iseloomustab kohaliku omavalitsuse eluvõimelisust on teenuste müükide-ostude
saldo. Kui see on negatiivne, tuleb omavalitsusel tõdeda, et praeguses ―turusituatsioonis‖ ta ei ole
konkurentsivõimeline ja otsima võimalusi liitumiseks.

Omavalitsuste vaheliste ostude ja müükide analüüsist selgub, et omavalitsused rahvaarvuga kuni 3000
inimest tekitavad täiendavaid transaktsioonikulusid, sest ei suuda ise toota vajalikul määral haridusteenust
ja on sunnitud seda ostma juurde. Sellest tulenevalt peaks haldusreformi tulemusena püüdma kujundada
omavalitsused, kus rahvaarv on minimaalselt 3500. Sellega oleks välditud suur osa täiendava
ümberjaotamisega kaasnevaid lisakulutusi. Andmetest selgub, et täies ulatuses on võimeline elanikkonnale
teenuseid tootma Eestis omavalitsus rahvaarvuga 6000 ja enam. Neid on kokku esialgu ainult 27.

Üldvalitsemiskulud moodustasid keskmiselt 16,7 % kohalike eelarvete kuludest, miinimum on 6,3 ja
maksimum 47,1 %.

Üldvalitsemiskulude summa elaniku kohta ja osatähtsus eelarve kuludes vähenevad omavalitsuse
rahvaarvu kasvades. 1999. aastal olid administratiivkulud elaniku kohta Tallinnas 404 krooni ja kasv
vahemikus 1996-1999 128 krooni. Väiksemates valdades ja linnades (elanike arv kuni 1500) kulutati
administratiivkuludeks ühe elaniku kohta 1999. aastal 1213 krooni ja kasv oli vaadeldaval ajavahemikul
353 krooni elaniku kohta (vt. lisa 4). Valdades kus rahvaarv on alla 1000 on üldvalitsemiskulude osatähtsus
keskmiselt 23,3 %, rahvaarvuga üle 20 tuhande – 8,3 %.

Üksikisiku tulumaksu regressioonalalüüs näitas, et kõige tugevamas korrelatsioonis on tulumaks ühe
elaniku kohta vallakeskuse kaugusega Tallinnast. Iga km vallakeskuse kaugenemist Tallinnast vähendab
tulumaksu laekumist ühe inimese kohta 12,6 krooni. Kaugus maakonna keskusest on samuti olulise
tähtsusega vähendades maksulaekumist 6,6 krooni võrra km kohta. Laekumisi suurendava tegurina toimib
rahvaarv - iga täiendav elanik vallas toob juurde 2,3 krooni tulumaksu ühe elaniku kohta.

Haldusreformi eesmärk peaks olema vastuvõetava elukeskkonna ja normaalse isetoimetuleku
võimaldamine igas Eesti paigas. See eeldab kohalike majandamisvõimaluste loomist või taaselustamist,
tasakaalustatud infrastruktuuri arendamist maksu, krediidi ja eelarvepoliitika kaudu. OECD riikide uut
avaliku sektori juhtimise paradigmat võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: (a) tugevam rõhuasetus
resultaadile teenuse efektiivsuse, tulemuslikkuse ja kvaliteedi aspektist vaadatuna; (b) tsentraliseeritud,
hierarhiliste organisatsiooniliste struktuuride asendamine detsentraliseeritud juhtimise keskkonnaga, kus
ressursside allokatsiooni ja teenuste osutamist puudutavad otsused tehakse võimalikult lähedal kohale, kus
teenust osutatakse ja mis võimaldab vajalikul määral tagasisidet klientidelt ja teistelt asjast huvitatutelt.
Sellest tuleneb ühest küljest fiskaalse detsentraliseerimise vajadus, teisest küljest vajadus kujundada
niisugused omavalitsused, kes oleksid suutelised täitma neile pandud ülesandeid.

Omavalitsuste roll olukorra analüüsijana, paikkonna arengu kavandajana, ressursside mobiliseerijana,
nõuandjana, aktiviseerijana, eestvedajana, informeerijana peaks kasvama. Seda saab nõuda suurematelt
omavalitsustelt. Etaloniks on seatud omavalitsus, kus elanike arv on 3500. Käesoleval ajal ei vasta paljud
linnadki sellele nõudele rääkimata valdadest. Eestimaal on praeguse seisuga 68 omavalitsust, kus elanike
arv on üle 3500. Nendest 35 on linnad ja 33 vallad. Mitmetes maakondades (Hiiumaa, Järvamaa,
Läänemaa) ei ole ühtegi
üle 3500 elanikuga valda, või on üks ja seegi rõngasvald mingi suurema linna ümber. Suuremad vallad
paiknevad Harjumaal (kaheksa valda), Lääne-Virumaal (neli valda), Pärnumaal (kaks valda), Raplamaal
(neli valda), Tartumaal (kolm valda), Viljandimaal (neli valda). Ülejäänud maakondades on suuri valdu
ühekaupa. Otstarbekas oleks töötada vallale minimaalsed nõuded. Need võiksid olla eelarve minimaalne
maht, mis kataks ära minimaalse teenustepaketiga seotud kulud ja infrastruktuuri olemasolu (minimaalselt
vajalik oleks Eesti praegustes oludes gümnaasiumi või mõne muu kesktasemel haridust võimaldava asutuse
olemasolu). Kaudsete indikaatoritena, mis räägivad valla aktiivsusest või tegevusetusest saab kasutada
administratiivkulude osatähtsust eelarves, müükide-ostude saldot ja mitmeid muid fiskaalnäitajaid.

Eesti Elukvaliteedi Keskuse poolt 2000. aastal teostatud uuring ―Elukvaliteet ja halduskorraldus‖ näitas, et
kohaliku infrastruktuuri asutusi võib viia isikust kaugemale, ilma et see mõjutaks elukvaliteeti kui samal
ajal parandatakse transporditeenust. Kuna vallamaja kaugusel ja sinna jõudmise ajal pole elukvaliteedi
jaoks tähendust, siis võib (sellest aspektist lähtudes) haldusterritooriume suurendada, ilma et see mõjutaks
elukvaliteeti.

Käesolevate haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepanekute koostamise aluseks
on Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2000.a istungi protokolli nr 30 (päevakorrapunkt nr 16) märgitud
otsusega heaks kiidetud “Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise
ettepanekute koostamise juhised”.

Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekute väljatöötamise aluseks
Vabariigi Valitsus kehtestas järgmised kriteeriumid:
   1) kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu alammäär on üldjuhul 3500 elanikku;
   2) linnalähedastes piirkondades, kus elanikkonna enamus on koondunud linna satelliitasulatesse, on
kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu alammäär üldjuhul 4500 elanikku;
   3) linnaline asula suurusega kuni 10 000 elanikku moodustab koos oma vahetu tagamaaga ühtse
kohaliku omavalitsuse üksuse;
   4) kohaliku omavalitsuse üksus moodustab võimalikult tervikliku regiooni ühe või omavahel tihedalt
seotud mitme keskuse baasil;
   5) kohaliku omavalitsuse üksus (sõltumata tema elanike arvust), mille erinevate osade seosed
naaberüksustega on tihedamad kui omavahelised, ühendatakse osade kaupa või tervikuna vastavate
naaberomavalitsusüksustega;
   6) üle 3500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus, mille keskuse (keskuste) vahetuks tagamaaks on
väiksemad naaberomavalitsusüksused või nende osad, ühendatakse kogu tervikpiirkonna ulatuses uueks
kohaliku omavalitsuse üksuseks.

Ülalnimetatud kriteeriumidest kõrvalekaldumine võib olla põhjendatud juhtudel, kui tegemist on mitme
alljärgneva teguri koosmõjuga:
    1) olemasolev või moodustatav kohaliku omavalitsuse üksus moodustab terviku, mille sisemine seotus
on tugevam kui seosed naaberkeskustega;
    2) olemasolev või moodustatav kohaliku omavalitsuse üksus kujutab enesest tervikut erinevates
ajaloolistes piirides (kihelkonna piirid jms.);
    3) valdav osa avalikest teenustest osutatakse kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal või
eksterritoriaalselt (kaugemal kui naaberomavalitsusüksuses);
    4) üle 50% kohaliku omavalitsuse üksuse elanikest elab naaberomavalitsusüksuste keskustest kaugemal
kui 15 km (2000-3500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksustes) või kaugemal kui 20 km (alla 2000
elanikuga kohaliku omavalitsuse üksustes);
    5) kohaliku omavalitsuse üksus on ulatusliku territooriumiga ja hõredalt asustatud;
    6) kohaliku omavalitsuse üksuse erinevad piirkonnad on seotud vallaväliste erinevate keskustega, kuid
nende piirkondade omavaheline tihe seotus raskendab valla jaotamist mitme uue kohaliku omavalitsuse
üksuse vahel.

Maavanemate poolt Vabariigi Valitsuse 18.05.2000.a korralduse nr 438-k täitmiseks 1. detsembriks 2000.a
Siseministeeriumile esitatud haldusterritoriaalse korralduse muutmist käsitlevad põhjendatud ettepanekud
on vaadatud läbi Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise
ettevalmistamisel tekkivate probleemide läbitöötamiseks ja Siseministeeriumile esitatavate ettepanekute
kohta ekspertarvamuse saamiseks nõuandva õigusega komisjoni poolt.

Jaanuaris informeeris siseminister Riigikogu fraktsioone haldusterritoriaalse korralduse muutmise
strateegiast. Ülevaade haldusterritoriaalse reformi käigust oli esitatud valitsuskabineti 23.01.2001.a
nõupidamisele.

Veebruaris-märtsis     maavanemate     nõupidamistel     Siseministeeriumis    toimusid    maakondade
haldusterritoriaalse korralduse muutmist käsitlevate ettepanekute täpsustamised. Pärast maakonna
haldusterritoriaalse korralduse muutmist käsitlevate ettepanekute täpsustamist kohtusid siseminister ja
maavanem rahvakoosolekutel antud maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega.

Maavanemate ja ekspertide koostöös valminud maakonna haldusterritoriaalse korralduse muutmist
käsitlevate ettepanekute põhjendused koos seletuskirja, kaartide ning piiride kirjeldusega esitati
Siseministeeriumile käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks.

Käesolev haldusterritoriaalne korraldus langeb põhijoontes kokku ajalooliste kihelkondade piiridega ning
on vastavuses politsei- ja päästeasutuste paiknemisega, arvesse on võetud ka koolide (gümnaasiumide)
asukohad. Arvestatud on eelnevate uuringute käigus selgunud ning ka viimaste aastate jooksul kohtadelt
saabunud soovidega üksikute külade haldusterritoriaalse kuuluvuse kohta.


1. HARJU maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:


1.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
PADISE vald senistes piirides tervikuna;
PALDISKI linna Pakri saared ja
VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna.
Padise kujunes Loode-Eestis laialdase ala keskuseks juba muinasajal. Pakri saared kuulusid 1866.-1891.
Padise kogukonnakohtu ja 1891.-1939. ühendatud Padise (Kloostri) vallakohtu ringkonda. Vald taasloodi
16.jaanuaril 1992.a. Padise külanõukogu alale, millest 1970-datel aastatel oli eraldatud Ämari ja Rummu
piirkond Vasalemma külanõukogu koosseisu. Vasalemma nn aedlinn on ajalooliselt kuulunud Keila
kihelkonda, Rummu, Ämari ja Veskiküla aga Harju-Madise kihelkonda koos Padise vallaga.
Rahvusvahelise projekti ―Padise planeering‖ raames väljatöötatud valla arengukava visioon aastateks 2010
ütleb, et Padise vald on atraktiivne, arenenud ja edukas, vähemalt 4000 elanikuga omavalitsus, kus säästva
arengu põhimõtteid järgides on loodusmaastikud, rannikualad ajaloo ja kultuuriväärtused hästi säilitatud ja
kaitstud.
Haldusterritoriaalse reformi kontekstis ja Loode-Eesti tasakaalustatud arengu huvides võiks parimaks
lahenduseks olla majandusliku arengu stsenaariumi variant, mis ühendaks suure, valdavalt hõredalt
asustatud ala praktiliselt selle keskel asuva muukeelse tiheasustusalaga sobivas vahekorras.
Omatulude tase on Padise vallal 3600 kr/el ja Vasalemma vallal 3343 kr/el kohta, mis jääb alla Harjumaa
keskmise, seda ka ühineva valla puhul. Üldvalitsemise kulud on Padise vallal 20,7% ja Vasalemma vallal
14,6% eelarve mahust. Laenukoormus on Padise vallal 2,8 miljonit ja Vasalemma vallal 1 miljon krooni,
uue omavalitsusüksuse puhul kokku seega 3,8 miljonit krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 4750 elanikku.


1.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning
PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared.

17.sajandil rajasid rootslased Pakri neeme lähedale väikese kantsi. Peeter I valis 1715. aastal Pakri lahe
Eesti põhjaranniku teiseks sõjasadama asukohaks Tallinna kõrvale. 1920.-1930.aastail oli Paldiski
tagasihoidliku majanduseluga väikelinn. 1939-aastast sai Paldiskist baaside lepinguga NSV Liidu sõjabaas.
Pärast vene sõjaväe lahkumist 1994. aastal sai Paldiskist Keila linnaosa ja 1996.a. kohalike omavalitsuste
valimiste järel sai Paldiskist iseseisev omavalitsusüksus.
Paldiski linn ei vasta Vabariigi Valitsuse kriteeriumidele (elanike arv vähemalt 10 tuhat elanikku), kuid
arvestades linna suurt arengupotentsiaali ja ajaloolist kujunemist, on oluline, et Paldiski jätkaks iseseisva
omavalitsusüksusena, suurendades tema mandriosa haldusterritooriumi kolme Keila vallale kuuluva küla –
Kersalu, Põllküla, Laoküla – võrra. Paldiski linna elanike arv võib tulevikus oluliselt kasvada Kersalus
paiknevate suvilaomanike püsielanikkonnaks muutudes.
Paldiski linna koolivõrk katab piirkonna vajadused – linnas on nii vene kui eesti gümnaasium.
Omatulude tase Paldiski linnal on 4476 kr/el kohta, mis jääb pisut alla Harjumaa keskmise. Üldvalitsemise
kulud moodustavad 22,3% eelarvest. Laenukoormus Paldiski linnal on 25 miljonit krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 4100 elanikku.


1.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KERNU vald senistes piirides tervikuna ja
NISSI vald senistes piirides tervikuna.

Nissi kihelkond hõlmas praegust Nissi ja osa Kernu valla territooriumi, Märjamaa valda kuuluvaid Russalu
ja Varbola külasid ning Varbola linnust. Kernu vald kujunes välja 1939.a. peale vallareformi. 1954-1960.a.
eksisteeris iseseisev külanõukogu, seejärel liideti 1961.a. Nissi külanõukoguga. Kernu vald eraldus Nissi
vallast augustis 1993.a.
Nissi vallas on gümnaasium ja põhikool. Valla haldusterritoorium ja gümnaasiumipiirkond langevad
praktiliselt kokku. Kernu vallas on kaks haridusasutust: Kernu Põhikool (käesoleval aastal õpib 150 last) ja
Ruila Põhikool (käesoleval aastal õpib 120 last). Juhul, kui Kernu ja Nissi vald ühinevad, siis piirkondlikus
keskkooliks saab Turba Gümnaasium, mis paraku asub Nissi valla ühes nurgas ega ole Kernu õpilastele
mingiks tõmbeks. Kernu lapsed omandavad keskhariduse kas Märjamaal, Keilas, Sauel või mõnes Tallinna
koolis. Kahe valla ühinemine võib tuua kaasa Turba Gümnaasiumi arengu vaid juhul, kui Riisipere-Haiba
maantee saab asfaltkatte (12km), pannakse käima koolibussiliinid ja investeeritakse Turba koolimaja
remonti. Sel juhul võiks piirkonnas tekkida perspektiivne keskkool - Turba Gümnaasiumi näol ning tekkida
tugevad põhikoolid Nissis, Kernus ja Ruilas. Turba kool võiks hakata teenindama ka Läänemaa Risti kandi
õpilasi, kuna see piirkond asub Turbale lähemal kui Taebla või Haapsalu.
Omatulude tase Kernu vallas on 3831 kr/el ja Nissi vallas 2778 kr/el kohta, mis jääb alla maakonna
keskmise, seda ka ühinemise korral. Üldvalitsemise kulud Kernu vallal on 18,6% ja Nissi vallal 16,5%
eelarve mahust. Laenukoormus on Kernul 2,2 miljonit ja Nissil 700 tuhat krooni, kokku seega 2,9 miljonit
krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 4800 elanikku.

1.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad;
KEILA linn senistes piirides tervikuna;
KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning
SAUE valla Valingu küla.

Keila linna kohal oli juba muinasajal asula, mille esmamainimine ulatub aastasse 1241 (Keikael). Aleviks
sai Keila 1925. a. ja linnastaatuse 1938. a. Keila vald on kujunenud endisest Keila kihelkonnast, mis hõlmas
lisaks praegusele vallale Keila linna, Harku ja Saue valla ning osa Saku ja Vasalemma valdadest. Keila linn
(u. 10 000 elanikku) on suurimaks Lääne-Harjumaa tõmbekeskuseks ja piirkonna arengumootoriks. Suur
osa Keila valla, aga ka Padise ja Vasalemma valla ning Paldiski linna elanikest käib tööl Keila linnas.
Pendelränne jääb suures osas uue omavalitsuse sisse. Kuna Keila linn on piirkonna tugevaks
tõmbekeskuseks, on otstarbekas liita linnaga tema tagamaa. Keila piirkonnaga ühineva Harku valla kolm
küla, samuti Saue valla Valingu küla jäävad Keila linna mõjupiirkonda. Keila-Joa alevik jääb enam Harku
valla mõjusfääri ning kolm Keila valla küla Paldiski linna mõjusfääri. Tõenäoliselt otsustab rahvaküsitlus
ka Tuula küla ühinemise Keila piirkonna alla. Olemasolev haridusvõrk rahuldab, juba täna kasutatakse
põhiliselt Keila linna koolivõrku. Keila Haigla rahuldab piirkonna ja suure osa Harju maakonna vajadused.
Omatulude tase Keila linnal on 6458 kr/el kohta, Keila vallal 3272 kr/el kohta. Uues omavalitsusüksuses
jääb omatulude tase maakonna keskmisest (4760 kr/el) tunduvalt kõrgemale. Üldvalitsemise kulud linnas
on 6,8% ja vallas 17,8%. Laenukoormus on linnal 33 miljonit ja vallal 9,8 miljonit krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 14500 elanikku.


1.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
SAUE linn senistes piirides tervikuna ja
SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad.

Praegused valla piirid on suuresti samad kui 1918. aastal, mil vald moodustati. 1975. aastast on Saue valla
keskuseks Laagri alevik.
Saue vald vastab Vabariigi Valitsuse kriteeriumidele. Kuigi Saue linn on samuti haldussuutlik ja tuleb oma
elanike teenindamise ning linna elu arendamisega hästi toime, ei vasta linna elanike arv Vabariigi Valitsuse
poolt kinnitatud kriteeriumidele.
Saue vald moodustab koos Saue linnaga ühtse majandusruumi s.t osa tööstushooneid asuvad korraga
mõlemas omavalitsuses. 40-50 % tööealisest elanikkonnast töötab väljaspool Saue linna ja 30-50% käib
tööle teistest omavalitsustest.
Vallas on Ääsmäe põhikool ja Jõgisoo algkool. Laagri alevikus kool puudub. Laagri lapsed käivad koolis
Tallinna linna ja Saue linna koolides. Laagris ja Ääsmäel on lasteaiad. Saue linnas on gümnaasium,
muusikakool ja lasteaed, mis on projekteeritud linna vajadusi arvestades. Linn tuleb toime nende
korrashoiu ja majandamisega. Gümnaasiumi osas teenindatakse ka Tallinna ja Lääne - Harjumaad.
Omatulude tase Saue linnal on 5497 kr/el ja Saue vallal 4769 kr/el kohta, mis mõlemad ületavad maakonna
keskmist taset. Üldvalitsemise kulud on linnal 8,1% ja vallal 12,1%. Saue linna laenukoormus on 18
miljonit, vallal laenukoormus puudub.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 11 500 elanikku.
1.6 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad;
KEILA valla Keila-Joa alevik ning
SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad.

Harku vald kujunes 1891.a. Keila kihelkonnas peaaegu praegustes piirides, koosnedes endistest Harku,
Hüüru, Habersti, Vääna ja Rannamõisa valdadest. Keila vallast on tulnud praegusele Harku vallale juurde
seoses endiste külanõukogude piiride ühitamisega majandite piiridega Kumna, Kütke ja Tutermaa külad.
Harku vald on oma praegustes piirides iseendaga toimetulev haldussuutlik omavalitsusüksus, kes on
võimeline täitma kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega temale pandud ülesandeid, omab
väljakujunenud infrastruktuuri ja suudab oma elanikele pakkuda soodsat ja kvaliteetset avalikku teenust.
Elanike arvult vastab vald Siseministeeriumi poolt linnalähedastele valdadele esitatud nõuetele.
Valla asukoht Tallinna vahetus läheduses tingib elanikkonna pendelrände tööle ja tagasi. Tööjõuliikumine
on valdavalt Tallinna-suunaline, mistõttu ei ole otstarbekas siduda teiste Tallinna-lähedaste valdadega.
Samal ajal on valda rajatud mitmeid uusi ettevõtteid, kus töötab hulgaliselt Tallinna linna elanikke.
Pendelränne on kahepoolne ja jääb hoolimata piiride muutmisest eksisteerima. Valla tööhõive on tunduvalt
üle maakonna keskmise. Ettevõtluse arenguks on vallas hea perspektiiv. Koolivõrk rahuldab valla
praeguseid ja ka tulevasi vajadusi.
Omatulude tase harku vallas on 5440 kr/el kohta, mis on üle maakonna keskmise. Üldvalitsemise kulud
moodustavad 13,7% valla eelarve mahust. Harku valla laenukoormus on 120 tuhat krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5000 elanikku.


1.7 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KIILI vald senistes piirides tervikuna ja
RAE vald senistes piirides tervikuna.

Esimesed ülestähendused Rae valla kohta pärinevad alles 1241. aastast. Rae valla sünniaastaks tuleb lugeda
1889. aastat. Järgides vallakohtu seadust ühendati väikesed mõisavallad üheks Rae vallaks. 1992. aastal
moodustati Saku külanõukogu põhjal Saku vald, mille koosseisu kuulus ka Kiili valla praegune
territoorium. Kiili vald moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 232 22. juulil 1993. aastal Saku
vallast eraldumise teel.
Valdade ühinemine toob kaasa suurema investeeringute ja väliskapitali kaasamise võimaluse. Jüri jääb
keskpunktiks kõigi asustatud punktide suhtes, seal on olemas gümnaasium, kirik, kultuurikeskus jne. Kiili
vallal puuduvad kirik ja surnuaed.
Kuigi Rae vallas asub Jüri kihelkonnakeskus, mille alla ka Kiili valla ala kuulus, puuduvad mõlemas suunas
tugevad tõmbekeskused, seda eelkõige Tallinna läheduse tõttu. Kiili valla seisukoht on, et lähema 5 aasta
jooksul on Kiili valla elanikele soodne jääda omaette omavalitsusüksuseks. Pikemas perspektiivis võib
osutuda võimalikuks või paratamatuks valla ühinemine mõne naaberomavalitsusega.
Arenemas on suurlinnaregioonile ja ühele Läänemere keskuspiirkonnale tüüpiline ettevõtlus, mis kasutab
ära linnalähipiirkonna eeliseid. Kohalikku ettevõtluskeskkonda mõjutavad peamiselt ligipääs turgudele,
olulise logistika- ja teeninduskeskuse lähedus, piirkonna ettevõtlikkuse kõrge tase, võrreldes Tallinnaga
odavam maa hind või rent ning võimalus valida tööjõudu. Teatud majandusharude arengule võib pealinna
lähedus takistuseks olla. Näiteks põllumajandusega tegelemiseks on heade põllumaade ja turu
kättesaadavuse näol eeldused olemas, kuid majandusharu madal rentaablus ning suure tööturu lähedus
tingib paljude potentsiaalsete suundumise teistele elualadele. Tulevikus kasvab väliskapitalil rajanevate
ettevõtete arv.
Rae vallas on 4 kooli: Jüri Gümnaasium, Lagedi Põhikool, Lehmja Põhikool ja Vaida Põhikool. Kokku
õppis seisuga 1. sept. 2000 koolides tarifikatsioonide andmetel 999 õpilast. Kiili valla territooriumil on
keskkool — 350 õpilasega. Koolivõrk rahuldab antud hetke vajadusi, kuid seoses uute elurajoonide
planeerimisega Peetri külas tekib ilmselt vajadus sinna uue koolimaja ja lasteaia ehituseks.
Omatulude tase Rae vallal on 5162 kr/el ja Kiili vallal 4784 kr/el kohta, mis mõlemad ületavad maakonna
keskmist taset. Eraldised riigieelarvest mõlemal vallal puuduvad. Üldvalitsemise kulud moodustavad Rae
vallal 12,5% ja Kiili vallal 19,4% eelarve mahust. Laenukoormus on hetkel vaid Rae vallal 300 tuhat
krooni; Kiili vallal laen puudub.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 9200 elanikku.
1.8 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad;
JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning
RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla.

Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane. Põhiosa elanikest on koondunud valla põhjaossa
(78%). Tallinn-Narva raudtee ääres on välja kujunenud 2 võrdselt tugevat keskust – praegune vallakeskus
Aruküla ja Raasiku. Kuna Raasiku on endine kihelkonna keskus, asub siin ka kirik.
Raasiku vald on territoriaalselt hästi paiknev ja oma kahe keskusega teenust pakkuv piirkond. Piirkonnas
on välja kujunenud tööstusala keskused nagu Raasiku Elekter (koos korruselamutega), Mistra Auteks (koos
korruselamutega), Vildivabriku piirkond koos elamutega, puidutöötlemise tööstused Arukülas jne.
Rahvaarv on stabiilselt suurenev, millele aitavad kaasa elamumaa planeerimised läbi planeeringute ja
mehhaaniline iive lõunast Tallinna suunas.
Kogu valla tõmbekeskuseks on 20-35 km kaugusel asuv Tallinn. Esmatasandi teenust osutab vallakeskus
Arukülas - raamatukogu, põhikool, erakool ja lasteaed, lasteaed (125 kohta), ambulatoorium,
rahvamaja-vallamaja (1600 m2), apteek, juuksur, postkontor, 3 toidukauplust. Raasikul - raamatukogu,
rahvamaja, põhikool, lasteaed, ambulatoorium, apteek, juuksur, postkontor, 4 toidukauplust. Pikaveres -
põhikool, kultuurikeskus, raamatukogu, postkontor. Piiriäärsetel külakoosolekutel on selgunud elanike
vajadused tõmbekeskuste suunas. Kõigi 12 küla vallakeskuseks on Aruküla või Raasiku. Kiviloo külas on
eriarvamusi. Raasiku ja Aruküla jäävad kaugeks, kuid lähedal asuva Kehra linnaga puudub ühendustee ja
transport. Raasiku aleviku ümbruses asuvad Anija valla külad Linnakse ja Salumäe ning Jõelähtme valla
Aru-Aru ja Sambu külad kasutavad Raasiku keskusest osutatavat teenust.
Raasiku valla üksikisiku tulumaksu maht on progresseeruv, mis moodustab 80-85% valla eelarvest.
Tulumaksu stabiilne tõus näitab elanikkonna head tööhõivet, huvi piikonna suhtes. Raasiku vald on tänu
oskuslikule eelarvepoliitikale ja juhtimisstrateegiale suutnud investeerida peamiselt omavahenditest.
2000.aastal investeeriti omavahenditest kokku 3,1 milj krooni ehk 20% eelarvest, millest suurim 2,1 milj
krooni maksis Raasiku koolisöökla juurdeehitus. 2001.aastal on kavas investeerida 3,3 milj krooni
omavahenditest, millest suurim on Raasiku ravikeskuse ehitamise omaosalus 1,5 milj krooni. Praeguse
seisuga ei ole võlakohustusi pankade ega teiste omavalitsuste ees. Vallal on oma lähiaastate
finantsstrateegia, mis võimaldab teenuste osutamise vastavalt kehtestatud normatiividele ja elanike
vajadusele.
Raasiku vallas on kehtestatud üldplaneering, kehtiv arengukava kuni 2001.aastani, vee- ja kanalisatsiooni
arengukava, liikluskorralduse arengukava, koostamisel on järgmise 3 aasta arengukava ja valla teede
arengukava.
Valla asukoht Tallinna linna läheduses tingib elanikkonna pendelrände tööle ja tagasi. Samas on vallas
mitmeid ettevõtteid, kus töötab ka Tallinna elanikke. Tööhõive on üle maakonna keskmise.
Aruküla, Raasiku ja Pikavere põhikoolid on normaalse maakooli suurusega. Keskhariduse saamiseks
sõidetakse Kehrasse, Jürisse või Tallinna.
Raasiku valla omatulude tase on 3365 kr/el kohta, mis jääb alla maakonna keskmise (4760 kr/el) taseme.
Kulud üldvalitsemisele moodustavad 17,2% valla eelarvemahust. Laenukoormus puudub.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 4600 elanikku.


1.9 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad;
KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning
RAASIKU valla Kiviloo küla.

Esimesed kirjalikud andmed Anija valla küladest on toodud 1241.a. Kehrat mainiti esmakordselt 1241.a.
(Kether) külana.
Anija vald on ―rõngasvald‖ ümber Kehra linna, mis on ühtlasi valla administratiivkeskuseks. Territoorium
on üks tervik, kus on olemas valla ettevõtluse arendamiseks mitmekülgsed võimalused. Head eeldused on
tegeleda põllumajandusega, puhkemajandusega ja turismiga. Kehra on sobilik tööstuse arendamiseks.
Kehra linn ja sellega piirnev osa Anija vallast on juba praegu üks tervik: valla ja linna elanikke teenindavad
tervisekeskus, apteek, kauplused. Kehra Keskkoolis õpivad paljud valla lapsed.
Ühinemise peamised argumendid: 1) kaovad omavahelise arvlemise probleemid laste kasvatus- ja
koolituskulude osas erinevates haridusasutustes; 2) kompleksselt on võimalik lahendada kütte-, vee- ja
kanalisatsiooniküsimusi; 3) tööstus- ja puhkepiirkondade kompleksne määratlemine ja planeerimine; 4)
osalemine turismi arendamise programmides; 5) ettevõtluse arendamine.
Pendelränne on põhiliselt Tallinna linnaga ja moodustab kuni 40 % tööealisest elanikkonnast.
Kehra Keskkooli teeninduspiirkonnaks on Kehra linn, Anija vald, Aegviidu vald, Jõelähtme vald, Raasiku
vald ja Kose vald. Kool on kakskeelne, seega kahe eraldi õppeprotsessiga asutus. Vajalik on keskhariduse
astmes erinevate üldhariduslike ja kutseharidusliku kallakuga õppeklasside moodustamine, mis loovad
erinevate võimetega noortes valmiduse õpingute jätkamiseks või tööleasumiseks. Üheks võimaluseks on
puidutöötlemise õppeklassi rajamine Kehra Keskkooli juurde. Alavere Põhikoolis õpib 163 õpilast, Anija
Algkoolis 27 õpilast, väljaspool valda õpib 386 õpilast.
Omatulude tase Kehra linnas on 2994 kr/el ja Anija vallas 3145 kr/el kohta, mis ka peale ühinemist jääb
tunduvalt alla maakonna keskmist taset. Üldvalitsemise kulud Kehra linnal moodustavad 14,2% ja Anija
vallal 18,7% eelarve mahust. Laenukoormus linnal on 14 miljonit ja vallal 5 miljonit krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 6600 elanikku.


1.10 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KOSE vald senistes piirides tervikuna ja
KÕUE vald senistes piirides tervikuna.

Ajalooliselt on praegused Kose ja Kõue vald kuulunud ühte kihelkonda, mille keskuseks oli Kose.
Ühinemist toetavateks asjaoludeks võib lugeda olemasoleva ajupotentsiaali paremat kasutust, rahaliste
vahendite efektiivsemat kasutust ning ametnike paremat koormatust. Samuti on paremad võimalused
korraldada vallasisest transpordi.
Praegune koolivõrk vajab optimeerimist, kuna põhikoole on liiga palju.
Omatulude tase Kose vallal on 3370 kr/el kohta ja Kõue vallal 3305 kr/el kohta, mis jääb ka ühinedes alla
maakonna keskmist taset. Üldvalitsemise kulud Kose vallal on 9,2% ja Kõue vallal 18,3%. Laenukoormus
on Kose vallal 6,2 miljonit krooni ja Kõue vallal 1,2 miljonit krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 7500 elanikku.


1.11 uue omavalitsusüksuse moodustavad
AEGVIIDU vald senistes piirides tervikuna;
ANIJA valla Pillapalu küla ning
LEHTSE valla (Järva maakond) Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika, Raudla külad.

Esimesed ametlikud andmed Aegviidu kohta pärinevad aastast 1796, mil krahv Mellini koostatud Liivimaa
kaardile kanti kohanimi Aegwid. Eesti Vabariigi algusaastatel kuulus Aegviidu alev Lehtse valla koosseisu.
Aegviidu vald koos Lehtse valla Jäneda piirkonnaga moodustaks ühtse terviku, mille peamisteks
arengusuundadeks oleksid turismi-ja puhkemajandus ning koolitus. Uuel omavalitsusüksusel oleksid
paremad võimalused puhkemajanduse ja koolitusega tegelemiseks. Uue omavalitsusüksuse suurem
territoorium aitaks kaasa täiendavate ressursside kasutamisele, kasvaks antud piirkonna tulude baas,
suureneks tööhõive.
Aegviidu valla elanikkonnast elab üle 95% naaberomavalitsuste keskustest kaugemal kui 15-20 km. Uue
omavalitsusüksuse elanike tõmbekeskuseks on Aegviidu.
Uuel omavalitsusel on olemas võimalus osutada valdav osa avalikest teenustest kohapeal. Olemas on
põhikool, lasteaed, perearstikeskus, kaubandus- ja toitlustusvõrk, raamatukogu, interneti punkt, rahvamaja,
postiside, juuksur, saun, kirik, kalmistu, staadion, spordihoone, täiskasvanute koolituse keskus.
Jäneda piirkonnaga on olemas ühise tegutsemise kokkulepe, mis on kinnitatud Aegviidu ja Lehtse
Vallavolikogude poolt.
Valdav osa avalikest teenustest osutatakse kohapeal. Eksterritoriaalselt on korraldatud hooldekodu ja
lastekodu teenuse osutamine.
Koolivõrgustik vajab ümberkorraldamist. Olemasolevast kahest põhikoolist võib üks muutuda algkooliks.
Aegviidu valla omatulude tase on 3071 kr/el kohta. Käsitletava piirkonna omatulude keskmine tase jääb
2600…2700 kr/el vahele, mis on alla maakonna keskmise. Üldvalitsemise kulud Aegviidu vallas on 28,1%
valla eelarvest. Piirkonna laenukoormus on umbes 185 tuhat krooni; Aegviidu praegune laenukoormus on
21,8 tuhat krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 1800 elanikku.
1.12 uue omavalitsusüksuse moodustavad
LOKSA linn senistes piirides tervikuna ja
LOKSA vald senistes piirides tervikuna.

Loksa nimi on esmakordselt kirjalikult mainitud XVII sajandil. Loksa vallal on Eesti omavalitsustest pikim
rannarajoon, mida ilmestavad ajaloolised rannakalurite külad. Vald asub tervikuna Lahemaa Rahvuspargi
territooriumil.
Loksa linn ja vald ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele. Ühinemise korral
moodustub uus omavalitsusüksus elanike arvuga üle 5800. Eelarve maht kasvab 30,0 miljoni kroonini,
mida on võimalik otstarbekamalt kasutada. Paraneb haldussuutlikkus.
Loksal asuvad ettevõtted, eriti Laevatehase AS, omavad head arengupotentsiaali. Arengule aitaks tugevalt
kaasa gaasitrassi toomine Loksale. Tänasel valla territooriumil on majandustegevus pärsitud Lahemaa
Rahvuspargi koosseisu kuulumise tõttu.
Praegune koolivõrk rahuldab piirkonna vajadused.
Omatulude tase Loksa linnas on 3475 kr/el ja Loksa vallas 3004 kr/el kohta, mis jääb alla maakonna
keskmise. Üldvalitsemise kulud Loksa linnal on 10,16% ja Loksa vallal 25,5%. Laenukoormus on linnal 6
miljonit krooni; vallal laen puudub.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5800 elanikku.


1.13 KUUSALU vald, välja arvatud Kolgu, Pala, Tõreska külad.

Ajalooline Kuusalu kihelkond hõlmas lisaks Kuusalu vallale praegust Loksa valda ja Loksa linna ning
väikest osa Jõelähtme vallast.
Kuusalu vallal on olemas üks suurem keskus Kuusalu aleviku näol haridus-, kultuuri-, teenindus- ja
tervishoiuasutuste, panga, sidejaoskonna, keskraamatukogu, kiriku, kalmistu ja suuremate kauplustega.
Mõned väiksemad keskused (Kiiu, Kolga ja Valkla) täidavad veidi väiksemat rolli igapäevaste toimetuste
juures. Vald on optimaalse suurusega, et olla kursis toimuvaga, teenindada kõiki abivajajaid parimal
tasemel, tunda oma rahvast ja tema vajadusi. Vallal on kõik vajalik olemas, et tegutseda edukalt. Kuusalu
valla seotus lähemate suuremate keskustega Loksa ja Kehra linna näol on nõrk, mistõttu tuleks neid
vaadata omaette omavalitsustena Ida-Harjumaal.
Positiivseks pooleks on suhteliselt suur ettevõtete ja töökohtade arv – on olemas suurettevõtted, kus saab
rakendust ka kvalifitseerimata tööjõud. Tallinna lähedus võimaldab rakendust leida kõigil, kellel on
spetsiifiline eriala, suurem palgasoov jne, töötute hulgas on vähe noori, lootusetuid töötuid on vähe.
Kuusalu vallas on Kuusalu Keskkool (760 õpilast, nendest 95 teistest omavalitsustest), Kolga Keskkool
(220, 43), Kuusalu Muusikakool (70), Kuusalu Lasteaed (120 last, mujalt 2) ja Kolga Lasteaed (40, 8).
Kolga Keskkooli gümnaasiumi osas võib õpilasi puudu jääda, et klassi avada.
Omatulude tase Kuusalu vallal on 3671 kr/el kohta, mis jääb alla maakonna keskmise taseme.
Üldvalitsemise kulud Kuusalu vallas moodustavad 10,6% valla eelarve mahust. Laenukoormus on 860
tuhat krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 4700 elanikku.


1.14 JÕELÄHTME vald, välja arvatud Aruaru ja Sambu külad.

Tänase Jõelähtme valla eelkäijaks võib lugeda Jõelähtme valda, mille esimene volikogu tuli kokku 19.
jaanuaril 1891. aastal, kus kuus väikest mõisavalda - Rummu, Kodasoo, Jägala, Kostivere, Ülgase ja
Jõelähtme – ühinesid suureks Jõelähtme vallaks. Sellest ajast alates on Jõelähtme vald eksisteerinud
iseseisva haldusüksusena. Viimased piirimuutused olid 1980. aastal, kui moodustati Maardu linn.
Vallas asub ainulaadne Rebala kaitseala. Vallas elab põliselanikkond – põlvest põlve oma koduga seotud
rahvas. Tänasel vallakeskusel on hea asukoht, mis oli ka endise Jõelähtme kihelkonna keskuseks.
Jõelähtme vald on haldussuutlik ja võimeline edukalt jätkama iseseisva omavalitsusüksusena. Tööealisest
elanikkonnast 66% töötab väljaspool valla territooriumi, kellest omakorda 95% töötab Tallinnas, mille
üheks põhjuseks on kindlasti see, et vallas puuduvad suured tööstusettevõtted, sest traditsiooniliselt on
Jõelähtme vallas olnud põllumajanduslik tootmine, samuti väikesed kaubandus- ja teenindusettevõtted.
Valla suurimaks tööandjaks on AS Tallegg, kus töötab 8,3% tööealistest elanikkonnast ja seejärel
vallavalitsus oma kolme kooli, kolme lasteaia, viie raamatukogu, kolme rahvamaja, kahe ambulatooriumi
ja nelja valla 100% osalusega äriühinguga (küte, vesi, elamuhooldus jne), kus töötab kokku 9,4%
tööealisest elanikkonnast. 01. jaanuari 2001. a seisuga ei ole oma töökohta registreerinud 10,4% tööealisest
elanikkonnast (313 inimest), kellest ametlikult on töötuks registreeritud 28 inimest. Uute töökohtade
loomiseks on tänaseks päevaks kinnitatud Uusküla ja Kallavere küla maadel kokku 87,6 ha Eesti Logistika-
ja Tööstuspargi detailplaneering, millega luuakse 630 uut töökohta. 2002. aastal peab käiku minema
Tallinna uus prügila, mis samuti lisab töökohti. Liivamäe külas on kinnitatud ja väljastatud
projekteerimistingimused mööbli kokkupanemiseks.
Jõelähtme vallas on kolm kooli – alg-, põhi- ja keskkool. Vaatamata sellele käib suur osa õpilastest ka
naabervaldade koolides, aga selline olukord jääb kindlasti kehtima ka suurte valdade puhul, sest õpilasel on
kooli valik vaba. Vallas on käima pandud kolm õpilasveo liini, kuid see ei välista õpilaste minekut
naabervalla koolidesse. Tänane elanikkonna struktuur ei anna alust mõne kooli ära kaotamiseks või
ümberkujundamiseks.
Omatulude tase Jõelähtme vallal on 5561 kr/el kohta, mis on tunduvalt üle maakonna keskmise taseme
(4760). Üldvalitsemise kulud moodustavad 8,8% valla eelarve mahust. Laenukoormus on 6,8 miljonit
krooni.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 4750 elanikku.


2. HIIU maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine
järgmiselt:

2.1 moodustavad ühe uue omavalitsusüksuse
EMMASTE vald senistes piirides tervikuna;
KÕRGESSAARE vald senistes piirides tervikuna;
KÄINA vald senistes piirides tervikuna;
KÄRDLA linn senistes piirides tervikuna ja
PÜHALEPA vald senistes piirides tervikuna.

Hiiumaa haldusjaotuse alguspunktiks võib lugeda 1254. a, millal saar jaotati Saare-Lääne piiskopi ja Liivi
ordu vahel ning tekkisid kaks hilisemat kihelkonda Pühalepa ja Käina. 1627. aastal moodustati lisaks Reigi
kihelkond ja 1866. aastal Emmaste kihelkond. 1920. a eraldus Pühalepa vallast esmalt iseseisva aleviku ja
hiljem linnana (1938) Kärdla. Seega alates 1866. aastast on Hiiumaa haldusjaotuslikult jagunenud vähemalt
4 omavalitsuseks.
Praegusel ajal ei vasta ükski omavalitsusüksus eraldivõetuna Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
kriteeriumidele. Ühinemisel üheks omavalitsusüksuseks paraneb otsustuste ratsionaalsus. Paranevad
võimalused piiratud inimressursi kasutamiseks: suureneb konkurents volikogu ja ametnike tasandil ning
paraneb võimalus pakkuda eriala asjatundjatele täiskohaga tööd ja konkurentsivõimelist palka. Väheneb
investeeringute killustatus, mis võimaldab teha ulatuslikumaid ja kiiremaid investeeringuid. Nii isiku, kui
erakonna tasandil konkretiseerub vastutus Hiiumaa arengu ja huvide esindatuse eest. Ühtse omavalitsuse
moodustamine võimaldab üle võtta mitmed maavalitsuse funktsioonid ning seega optimeerida praegust
ülesannete jaotust.
Hiiumaa moodustab tervikliku majandusruumi. Maakonnas on hinnanguliselt 4500 töökohta, millest
suurema osa moodustab avaliku sektori (~25%), tööstuse (~20%), kaubanduse (~10%) ja kalanduse (~7%)
tööhõive. Umbes 500 hiidlast käib tööl mandri-Eestis (peamiselt Tallinnas).
Teid on Hiiumaal kokku ligi 1000 km, millest u. 350 km on kõvakattega. Kõigi suuremate asulate vahel on
võimalik liigelda mustkattega teedel. Hiiumaal on 31 maakonnasisest bussiliini, millel 2000. a. veeti kokku
233100 reisijat. Tõenäoliselt kasvab ühtse omavalitsuse moodustamisel maakonnasiseste bussiliinide arv
ning seega vajadus riikliku ühistranspordi dotatsiooni järele. Maakonna arengu olulisemaks eelduseks on
võimalikult stabiilne, tihe ja odav praami- ning lennuühendus Mandri-Eesti ja Saaremaaga.
Koolivõrgu moodustavad 2 keskkooli, 4 põhikooli, 3 algkooli, 1 algkool-lasteaed, 1
kutseõppeasutus, 1 riiklik hälviklaste kool ja 3 huvialakooli. Munitsipaalkoolides õpib
praegu kokku u. 1900 õpilast. Tõenäoliselt puudutavad lähituleviku tähtsamad
haridusega seotud valikud 2 keskharidust (gümnaasiumi) ning 3 Kärdla - Palade -
Suuremõisa teljel põhiharidust andva kooliga jätkamise võimalusi. Samuti tuleb lõpetada
kesk- ja põhikooli hoonete rekonstrueerimine.
Hiiumaal on 2 suuremat kultuurikeskust, 10 rahvaraamatukogu, 9 muuseumi ja 21 suuremat spordibaasi.
Ilmub 2 maakondlikku ajalehte. Maakonnas on 11 avalikku interneti punkti.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 11 500 elanikku.
2000. a moodustasid Hiiumaa omavalitsuste omatulud 41,48 miljonit krooni (54,1% eelarvete üldmahust)
ehk 3609 krooni elaniku kohta. Omavalitsuste lõikes oli see Emmaste vallal 3649 kr elaniku kohta,
Kõrgessaare vallal 4393 kr elaniku kohta, Käina vallal 3096 kr elaniku kohta, Kärdla linnal 3798 kr elaniku
kohta ja Pühalepa vallal 3209 kr elaniku kohta.
2000. a. oli Hiiumaa omavalitsuste üldvalitsemise kulud 8,2 miljonit krooni. Seisuga 01.01.2001 oli
Hiiumaa omavalitsuste laenukoormus kokku 17,44 miljonit krooni s.o 42% kogu omatuludest.
Omavalitsuste lõikes oli see Emmaste vallal 1,8 milj. kr (33,1% omatuludest), Kõrgessaare vallal 2,52 milj.
kr (37,8% omatuludest), Käina vallal 1,92 milj. kr (25,3% omatuludest), Kärdla linnal 8,81 milj. kr (56,3%
omatuludest) ja Pühalepa vallal 2,39 milj. kr (38,7% omatuludest).


3. IDA-VIRU maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

3.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
AVINURME vald senistes piirides tervikuna;
LOHUSUU valla Jõemetsa, Kärasi, Piilsi külad ning
TUDULINNA vald senistes piirides tervikuna.

Ettepaneku kohaselt liituvad Ida-Virumaa kaks valda ning Jõgevamaa Lohusuu valla kolm küla, mille
eelistatavaks tõmbekeskuseks on väidetavalt Avinurme alevik. Lohusuu valla ülejäänud külad liituksid
Mustvee baasil moodustatava üksusega, kuid viimase, maakonna piire ületava muudatuse osas tuleks lõplik
otsus langetada lähtuvalt kohalike elanike arvamusest-soovist, sest Ida-Viru maavanema ettepaneku järgi
peaks Lohusuu vald tervikuna kuuluma Avinurme poole.
Uue valla elanike arvuks saab erandlikult ca 3,2 tuhat elanikku, kuna ühendatav territoorium on pindalalt
ulatuslik ning valdavalt hõreda (3-5 in/km2) ja ebaühtlase asustusega. Kuna teised arvestatavad keskused
jäävad sellest piirkonnast kaugele, ei ole Vabariigi Valitsuse seatud piirmäärale vastava suurusega uue valla
moodustamine otstarbekas ega võimalik. Ühinevate vadade seisukohad ettepandava ümberkorralduse
suhtes on vastandlikud: Avinurme on koostöövalmis ja teinud naabritele ühinemisettepaneku, samal ajal
kui Tudulinna Vallavolikogu on otsustanud mitte toetada haldusterritoriaalset ümberkorraldust.
Uus vald moodustab tervikliku territooriumi, mille arengu eelduseks on looduslikud metsa-, kala- ja
puhkemajanduslikud ressursid ning nn alternatiivne maa-ettevõtlus. Eeldatav uue omavalitsusüksuse
tulude laekumine vastab maakonna keskmisele tasemele. Haldusterritoriaalse ümberkorralduse eelduseks
on Rannapungerja –Tudulinna - Oonurme ning Lohusuu- Avinurme maantee rekonstrueerimine ja
mustkatte alla panek.


3.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ALAJÕE vald senistes piirides tervikuna;
IISAKU vald senistes piirides tervikuna;
ILLUKA vald senistes piirides tervikuna ja
JÕHVI valla Kose küla.

Kolme tervikvalla ja lisaks veel ühe küla baasil uue valla moodustamist pidasid võimalikuks ja otstarbekaks
eksperdid, kuigi sellist ettepanekut ei esitanud maavanem. Uue valla elanike arv on ca 4 tuhat elanikku,
kuid pindalalt on see üks suuremaid, ulatudes Peipsi järvest Jõhvini. Kaalumisel olnud variant säilitada
iseseisvana senistes piirides Illuka vald ei leidnud ekspertide üksmeelset toetust.
Ühinevad vallad on suhteliselt iseseisvad üksused, mille teenindamisalastest sidemetest suur osa koondub
Jõhvi poole. Iisaku ja Alajõe vallal on mõnesugused ajaloolised sidemed, samuti seovad neid kultuurilised
ja ühistegevuse sidemed, kasutatakse ühist infrastruktuuri (perearst, apteek, pangakontor, kool, lasteaed,
raamatukogu jne). Mõlema valla juhid on ühinemise heaks kiitnud. Logistiliselt paiknevad Alajõe ja Illuka
vald Jõhvi - Vasknarva maantee ääres, kuna Iisaku vald jääb teise, Jõhvi- Rannapungerja- Mustvee maantee
äärde. Kogu ühinevale piirkonnale on tuntavaks ühiseks tõmbekeskuseks Jõhvi linn ning seda nii avalike
teenuste saamise kui tööalase pendelrände seisukohast vaadatuna.
Kui senise Illuka valla tulud ületavad tänu ressursimaksule Ida-Viru maakonna keskmise taseme ligi 1,5
korda, siis Alajõe ja Iisaku valla omad ulatuvad vaevu keskmiste näitajateni. Mõnevõrra erinev on ka
rakendusstruktuur: Iisaku osas domineerivad loomakasvatuse ja maaharimisega ning puhkemajandusega
seotud osaühistud, Illuka poolel aga tööstuslik tootmine ning Kurtna järvistu ja Kuremäe kloostriga
seonduv turismialane ettevõtlus.


3.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
JÕHVI linn senistes piirides tervikuna ja
JÕHVI valla Jõhvi, Pargitaguse ja Pauliku külad.

Peamiselt Jõhvi linna baasil moodustub uus omavalitsusüksus elanike arvuga ca 13 tuhat. Jõhvi on praegu
maakonna halduskeskus, mis moodustab tervikliku ja kompaktse linna ning omab väga head logistilist
asukohta. Edasise arengu seisukohast on oluline paljude siin asuvate riigihaldusasutuste ning äriühingute
pea- ja harukontorite jäämine ja arendamine. Maavalitsus on seisukohal, et eeloleva 5-10 aasta jooksul
tuleb ette valmistada Jõhvi ja Ahtme linna tulevast ühinemist, mis hetkel ei ole arengustrateegiliselt
otstarbekas.
Jõhvi valla kolme küla kui linna arengulise tagamaa ühendamine linna koosseisu on vajalik ja otstarbekas
muudatus. Linna põhiline tuluallikas on üksikisiku tulumaks ning selle laekumist on oodata maakonna
keskmisel tasemel. Tänu soodsale majandusgeograafilisele asendile on Jõhvil eeldusi kujuneda tugevaks
kaubandus- ja teeninduskeskuseks.


3.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
JÕHVI valla Tammiku alevik, Edise, Kahula, Pajualuse, Puru, Sompa külad;
KOHTLA vald, välja arvatud Järve küla;
KOHTLA-JÄRVE linna Sompa linnaosa;
KOHTLA-NÕMME vald senistes piirides tervikuna ning
MÄETAGUSE vald senistes piirides tervikuna.

Maakonna keskosas moodustub ligemale 5 tuhande elanikuga uus vald. See hõlmab suures osas Jõhvi ja ka
Lüganuse kihelkonna alasid. Territoriaalselt struktuurilt on uus üksus keerukas, sest ühendab viit senist
üksust kas tervikuna (Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse vald) või osaliselt (osa Kohtla-Järve linnast, Jõhvi ja
Kohtla vald). Põhiliseks ühendamise argumendiks on territoriaalne kompaktsus ning olemasolevad
teenindamis- ja tööalased sidemed.
Kuigi maavanema ettepaneku kohaselt võiks Mäetaguse vald säilida iseseisvana senistes piirides ning
mõnevõrra erinevad oleksid ka Kohtla valla (Järve küla osas) ja Jõhvi valla (Kose küla osas)
haldusterritoriaalse korralduse muudatused, pidasid eksperdid otstarbekaks ülaltoodud alternatiivi.
Sarnaselt teiste Ida-Viru maakonna uute omavalitsusüksustega, mis ühendavad nii maalisi kui linnalisi
alasid, on probleemiks senise Kohtla-Järve linnastu osade (Sompa) integreerumine maavalla koosseisu.
Ühinevad, ühelt poolt, maakonna keskmisest madalama tulubaasiga Kohtla-Nõmme ja Kohtla vald, Sompa
linnaosa, ning teiselt poolt, Mäetaguse vald, mille tulude tase ületab 2,8 korda Ida-Virumaa keskmise. See
on eelduseks, et uus omavalitsusüksus kujuneb keskmiselt toimetulevaks üksuseks.



3.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ASERI vald senistes piirides tervikuna;
KIVIÕLI linn senistes piirides tervikuna;
LÜGANUSE vald senistes piirides tervikuna;
MAIDLA vald senistes piirides tervikuna;
PÜSSI linn senistes piirides tervikuna ja
SONDA vald senistes piirides tervikuna.

Uus vald hõlmab ajaloolisi Lüganuse ja Viru-Nigula kihelkondi ning kattub suures osas aastail 1950.-1959
eksisteerinud Kiviõli rajooniga. Moodustub suhteliselt ühtne ja kompaktne omavalitsusüksus , mille
terviklikkust toetab olemasolev teedevõrk. Probleemiks on Kiviõli kui tõmbekeskuse nõrkus ning teiste
võimalike keskuste paljusus – Püssi linn, Erra ja Lüganuse alevikud. Keskuste ja tagamaa teatav
vastuolulisus elulaadis, töössesuhtumises jmt. on Ida-Virumaale kui sõjajärgse perioodi eelisarendatud
regioonile iseloomulik nähtus. Seetõttu vajavad siinsed haldusterritoriaalse ümberkorralduse tulemusena
tekkivad omavalitsusüksused keskuste potentsiaali suurendamiseks sihtotstarbelisi tugimeetmeid.
Ühinevad osapooled on väga erineva demograafilise potentsiaaliga, näiteks, tööealiste osakaal kõigub 55%
-st (Lüganuse vallas) 65%-ni (Püssi linnas); noorte osakaal 15%-st (Sonda vallas) kuni 24%-ni (Püssis)
jne. Kogu piirkonnas on suhteliselt suur tööpuudus: 13-15% tööealistest. Peamine tuluallikas on üksikisiku
tulumaks ja selle laekumine on eeldatavasti maakonna keskmisel tasemel.


3.6 uue omavalitsusüksuse moodustavad
JÕHVI valla Kotinuka ja Linna külad;
KOHTLA-JÄRVE linna Oru linnaosa ning
TOILA vald senistes piirides tervikuna.

Uus moodustatav vald kattub üldjoontes omaaegse Jõhvi kihelkonnaga ja hõlmab osa nõukogude perioodi
Jõhvi väikerajoonist. See on ajalooline taust, mis on heaks eelduseks ka tulevasele ühisele haldamisele ja
tegevusele. Majanduslikult ja demograafiliselt erinevate piirkondade integreerimine ühte
omavalitsusüksusesse mitmeti problemaatiline ja tõsine katsumus. Tänane Toila vald on Ida-Viru
maakonna põhjaosa hinnatuim elamiskoht, kuhu tänu kaunile loodusele ja linnalähisele asukohale on
koondunud suhteliselt maksujõulisem elanikkond. Samal ajal aga Oru linnaosas on turbabriketi tootmise
lõppemise järel levinud nö minnalaskmise mentaliteet koos kõige sellest tulenevaga. Siiski omab Oru
eeldusi areneda eduka majandusega heakorrastatud elamupiirkonnaks (kaunis männimets, raudteejaam ja
haruteed, Jõhvi ja Sillamäe linnade lähedus jne).
Uues laiendatud vallas senised äärmuslikud demograafilised näitajad (Orul eakaid 14% ja tööealisi 65%,
Toilas vastavalt 18% ja 60%) ühtlustuvad maakonna keskmise lähedaseks nagu ka tulude laekumise tase.


3.7 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KOHTLA-JÄRVE linna Sirgala ja Viivikonna linnaosad;
NARVA linna aiandusühistu territoorium;
NARVA-JÕESUU linn senistes piirides tervikuna ning
VAIVARA vald senistes piirides tervikuna.

Ettepanekule vastav uus omavalitsusüksus moodustatakse eelkõige territoriaalsest kompaktsusest ja
majandusgeograafilisest loogikast lähtudes. Ida-Viru maavanema esitanud põhiettepaneku kohaselt tuleks
Narva-Jõesuu linn säilitada iseseisva üksusena enam-vähem senistes piirides (liita tuleks vaid
aiandusühistute ala). Seejuures on silmas peetud eelkõige rahvuspoliitilist aspekti. Maavanema
alternatiiv-variant näeb siiski ette Narva- Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise. Samas on Narva-Jõesuu
Veteranide Organisatsioon saatnud avaliku pöördumise Eesti Vabariigi presidendile, peaministrile jt
palvega taasühendada Narva-Jõesuu Narvaga. Oma kindlat seisukohta Narva-Jõesuu säilitamiseks
iseseisva omavalitsusüksusena on veelkord peaministrile, siseministrile ja maavanemale teadvustanud
Narva-Jõesuu Linnavalitsus.
Ekspertide seisukohtadele tugineva ettepaneku kohaselt moodustub vaid 5,5 tuhande elanikuga, kuid
silmapaistvalt ulatusliku territooriumiga uus vald. Uude valda kaasatavad senised Kohtla-Järve linna
Sirgala ja Viivikonna linnaosad asuvad keset Vaivara valla territooriumi, kusjuures Viivikonna töölisasula
eraldati Vaivara vallast 1950.a. ja Sirgala asula 1961.aastal Need on omaaegsed monofunktsionaalsed
töölisasumid, mis on minetamas oma rolli tootmiskoha lähedaste tööliste elupaikadena, sest põlevkivi
tootmine selles piirkonnas on lõpetatud. Narva-Jõesuu oli aastail 1934-1945 Narva linna omavalitsusliku
staatusega linnaosa, hiljem kuulus Narva Linnanõukogu koosseisu, omavalitsusliku linna staatuse sai
1993.aastal. Narva-Jõesuu on mõistetavatel põhjustel tihedalt seotud Narvaga, kuid see ei ole piisav
argument nende ühendamiseks. Kasutada tuleks nende linnade teineteise täiendamise ja vastastikuse
otstarbeka koostöö võimalusi. Seda nii maineka elamis- ja puhkepiirkonna kui ka turismimajanduse
seisukohalt vaadatuna. Keerukaid probleeme põhjustab ning erimeetmete rakendamist vajab
taandarenevate Sirgala ja Viivikonna kaasamine uude valda, sest seni on neid majandatud Kohtla-Järve
eelarve baasil.
Uue üksuse rahvastiku vanuseline koosseis demograafiline potentsiaal on tunduvalt tasakaalustatum kui
ühendatavates üksustes eraldi võetuna: näiteks Vaivara vallas on pensioniealisi ca 27%, samal ajal kui
Narva-Jõesuus alla 20%; alaealisi on Viivikonnas - Sirgalas ca 15%, aga Narva-Jõesuus 20%. Uue valla
suurim tuluallikas on ressursimaks, mis tagab Ida-Viru maakonna keskmisest vähemalt 1,5 korda suurema
tulu laekumise elaniku kohta. Heaks arengueelduseks on Narva-Jõesuu linna suur kuurordi- ja
turismipotentsiaal.
3.8 eraldi uue omavalitsusüksuse moodustab Kohtla-Järve linna AHTME linnaosa.

Ahtme on olnud Kohtla-Järve linna eraldiasuv linnaosa alates 1960.aastast. Ahtme on tüüpiline nõukogude
ajast pärit nn magala-linnaosa, kus kohapealne infrastruktuur on vähe arenenud. Loogiline lahendus Ahtme
haldusterritoriaalseks ümberkorraldamiseks on tema eraldamine Kohtla-Järve konglomeraat-linnast.
Arvestades Ahtme tõmbuvust ja seoseid ning ühist piiri Jõhvi linnaga, oleks üks võimalik lahendusvariant
Ahtme ja Jõhvi ühinemine. Arvestades siiski seda, et ca 13 tuhande elanikuga Jõhvi linn võib osutuda
hetkel liialt nõrgaks 21 tuhande elanikuga Ahtme linna, valdavalt mitte-eestlastest rahvastiku
integreerimiseks demokraatliku omavalitsuspoliitika kaudu. Ida-Viru Maavalitsus on seisukohal, et Ahtme
ja Jõhvi linna ühinemine on arengustrateegiliselt otstarbekas orienteeruvalt 2005-2010.a
Ahtme linna kui omavalitsuse põhiliseks tuluallikaks saab üksikisiku tulumaks, mille eeldatav laekumine
jääb alla Ida-Viru maakonna keskmise taseme, suur on ka oodatav riigitoetuste osakaal. Töötud ja
tööotsijad moodustavad ca 10% tööealisest elanikkonnast, mis on lähedane maakonna keskmisele
tasemele. Töökohti on üldiselt vähevõitu, mistõttu suur osa Ahtme elanikest töötab teistes
omavalitsusüksustes.


3.9 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KOHTLA- JÄRVE linna Järve linnaosa ja
KOHTLA valla Järve küla.

Kohtla-Järve oli nõukogude perioodil vabariikliku alluvusega linn, mis tegelikult koosnes mitmest
linnast-alevist. Praeguse Kohtla-Järve linna Järve linnaosa suurest konglomeraadist lahutamise
ettevalmistusi tehti juba 1990-ndate aastate alguses. Siis eraldusid Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning
Kohtla-Nõmme vald. Kuigi ka Järve linnaosa iseseisvumise kava oli valmis, jäi Kohtla-Järve linnastu
lõplik reformimine pooleli.
Järve linnaosa on kompaktne tervik, mis omab teiste linnaosadega administratiivseid seoseid ja
koostöötamise kogemust. Samas nähakse Järve arengulist tulevikku iseseisva omavalitsusüksusena,
millega on otstarbekas liita ka praegune Kohtla valla Järve küla (ca 700 el) kui loogiliselt linna juurde
kuuluv asustusala.
Uue omavalitsusüksuse suurus on ca 23,6 tuhat elanikku, peamiseks tuluallikaks kujuneb üksiksiku
tulumaks, kusjuures selle laekumine tase on madalam Ida-Viru maakonna keskmisest. Kuigi Järve linn
omab tööalase pendelrände sidemeid naaberüksustega, on töötuse tase siiski 12-13%. Esmased
teenindusasutused (koolid, lasteaiad, side, kultuuri- ja tervishoiusutused jmt on Järve linnas olemas. Ka
ühistranspordiga ei ole probleeme, sest linnaliine reisijate teenindamiseks on piisavalt. Ühistegevus toimub
Keskregiooni omavalitsuste baasil.


3.10 NARVA linn, välja arvatud Narva linna aiandusühistu territoorium.

Narva linn (ca 70 tuhat elanikku) säilib iseseisva omavalitsusüksusena üldjoontes senistes piirides, välja
arvatud väikesed piirimuudatused. Lähtudes majandusgeograafilisest loogikast arvatakse ümbritseva valla
koosseisu Narva elanike aiandusühistute alad, mis nõukogude perioodil administreerimise eesmärgil
kuulusid Narva linnale. Tegemist on piiride korrigeerimisega, mis mingil määral ei piira Narva linna
edasise arengu võimalusi.


4 JÕGEVA maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

4.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
PAJUSI vald, välja arvatud Aidu, Kaave, Kose, Kõpu, Vägari külad;
PUURMANI vald, välja arvatud Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla, Tammiku külad;
PÕLTSAMAA linn senistes piirides tervikuna ning
PÕLTSAMAA vald senistes piirides tervikuna.
Põltsamaa linna ümber moodustuv uus vald on üks Jõgeva maakonna kolmest suhteliselt hästi
väljakujunenud kohalikust asustussüsteemist. Piirkonna tuumikuks on ajalooline Põltsamaa kihelkond,
millega liitub Puurmanni vald kui osa Kursi kihelkonnast. Põltsamaa vald on linnaga lahutamatult seotud
rõngasvald ümber linna, kuid ka Pajusi valla Pajusi - Pisisaare kandil ning Puurmanni valla Pikknurme
kandil on tugev tõmme Põltsamaa suunas. Uus omavalitsusüksus kujutab endast Põltsamaaga tihedalt
suhtlevat linna tagamaad, mida muuhulgas näitab ka tööalase pendelrände areaal.
Ühendatud valla tõenäoliseks keskuseks saab piirkondlik majandus-, haridus- ja kultuurikeskus Põltsamaa
linn, mis oli aastail 1950 - 1962 rajoonikeskuseks veelgi ulatuslikumale territooriumile Kuna nimetatud
väikerajoon hõlmas ka Viljandi maakonna Kolga-Jaani valla alasid, võib päevakorda tõusta veelgi
ulatuslikuma Põltsamaa valla moodustamine kui Kolga-Jaani kandi rahvas seda soovib.
Uue üksuse elanike üldarv ulatub üle 12 tuhande, rakendatuse struktuur on mitmekülgne (ca 30 %
põllumajanduses, 10% toiduainetööstuses jne), omatulude tase (ca 52% eelarvetuludest) ületab Jõgeva
maakonna keskmise taseme (ca 46%).
4.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
JÕGEVA linn senistes piirides tervikuna;
JÕGEVA vald senistes piirides tervikuna;
PAJUSI valla Aidu, Kaave, Kose, Kõpu, Vägari külad ning
PUURMANI valla Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla, Tammiku külad.

Jõgeva linna ümber toimib teine tüüpiline kohalik asustussüsteem Jõgevamaal. See hõlmab teataval määral
alasid mitmest kihelkonnast – Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse, Torma. Kuigi Jõgeva ei ole vana ajalooline
keskus, on selle raudteejaama ümber tekkinud ja aastal 1938 linnaõiguse saanud asula kujunenud kindla
piirkonna majandus-, haridus- ja teeninduskeskuseks. Ajalooliste tausta puudumist kompenseerib
intensiivne areng nõukogude perioodil, mil Jõgevat arendati kui põllumajanduspiirkonna kompleksset
teeninduskeskust.
Moodustatav omavalitsusüksus baseerub suures osas liituvate valdade senisel koostöökogemusel.
Vooremaa kultuurmaastiku ja piirkonna ajaloolis-kultuurilise pärandi säilitamiseks ja tutvustamiseks on
loodud Vooremaa Looduskeskuse sihtasutus, millega on lisaks Jõgeva piirkonna omavalitsustele liitunud
ka Tabivere vald ja Tartu maakonna Tartu vald.
Uue omavalitsusüksuse elanike arvuks kujuneb ca 13,5 tuhat, demograafilise arengu territoriaalsed
erinevused uues vallas mõnevõrra ühtlustuvad, kuid elanike vananemine jätkub. See on Jõgevamaa uutest
valdadest parima tulumaksu laekumisega omavalitsusüksus, kus ka omatulude tase ületab maakonna
keskmise näitaja. Rakendatuse struktuur on mitmekülgne, iseärasuseks on avaliku sektori töötajate suur
osakaal (ligi 30% töökohtadest).


4.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
PALAMUSE vald senistes piirides tervikuna ning
SAARE valla Kallivere, Koseveski, Levala, Maardla, Nautrasi, Odivere, Pedassaare, Putu, Saare,
Saarjärve, Vanassaare, Vassevere, Voore külad.

Põhiliselt senise Palamuse valla baasil moodustatav uus vald hõlmab suures osas Palamuse kihelkonda,
samuti alasid Maarja-Magdaleena kihelkonnast. Palamuse vald senistes piirides on territoriaalselt terviklik
väikevald (elanikke ca 2,6 tuhat), mille haldusterritoriaalse korralduse muutmine on ajendatud rohkem
Saare naabervalla probleemidest (ca 1,6 tuh el, elanikkonna vananemine, tulumaksu suhteliselt vähene
laekumine jne). Kodanikualgatuse korras on tehtud ettepanek lisaks veel Jõgeva valla Kuremaa kandi
tulevaseks liitmiseks Palamuse vallaga.
Palamuse valla ja osa Saare valla baasil moodustatavas uues valla on elanikke ca 3,7 tuhat, asustus ja
teedevõrk on tihe, kuid kohalikud teed vajavad kohati mustkatet.. Võrreldes Jõgeva ja Põltsamaa linnaga on
Palamuse kui keskuse sotsiaal-majanduslik potentsiaal oluliselt nõrgem ning aleviku arendamine tugevaks
vallakeskuseks vajab nii ideid kui investeeringuid. Madalama taseme keskustena on tulevases vallas
arvestatavad ka Voore ja Kaarepere. Prognoositav üksikisiku tulumaksu laekumine uues vallas ületab
Jõgeva maakonna keskmise, omatulude tase vastab maakonna keskmisele. Rakendatuse struktuuri
iseloomustab suhteliselt suur hõivatus primaarsektoris (45%), samuti tihedad sidemed metsamajanduse ja
turismi-infrastruktuuriga.
4.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KASEPÄÄ vald senistes piirides tervikuna;
LOHUSUU vald (Ida-Viru maakond), välja arvatud Jõemetsa, Kärasi, Piilsi külad;
MUSTVEE linn senistes piirides tervikuna ning
SAARE valla Ruskavere küla.

Mustvee ümber kavandatav uus vald hõlmab lisaks linna vahetule tagamaale – Kasepää vallale ka praeguse
Ida-Viru maakonna Lohusuu valla Peipsi järve äärsed külad, samuti Ruskavere küla Saare vallast. Nii
moodustub halduslikult ühtne Mustvee linna tagamaa, mida praegu maakonnapiir poolitab. Ühinevad
üksused on elanike arvult väikesed - kõik alla 2 tuhande elaniku, ühinemise järgselt ulatub elanike arv ca
4,3 tuhandeni.
Mustvee oli aastail 1950-ndatel aastatel rajoonikeskus, mille haldusala oli oluliselt suurem territoorium kui
on eelseisva haldusterritoriaalse ümberkorralduse tulemusena kavandatav vald. Mustvee linn ja Kasepää
vald moodustavad terviku, mille vaheline halduspiir pole reaalselt tajutav. Mustvee keskkoolis õpivad
mitme valla lapsed ning teatud määral on linn ka tööalase pendelrände keskuseks. Kogu ühinevat piirkonda
iseloomustab sarnane ajaloolis-kultuuriline taust: vanausuliste kogukonnad, rannaline elulaad jmt. Mustvee
kui keskuse tähtsust suurendab asjaolu, et see on Peipsi järve olulisim sadamakoht.
Lohusuu valla põhiosa ehk Peipsiäärsete külade liitumist Mustvee poole tingib nii ajalooline traditsioon kui
ka tänane liikluskorraldus. Väidetavalt tuleb halvemate teeoludega aastaaegadel Lohusuust Avinurme sõita
läbi Mustvee, sest otsetee pole alati sõidetav. Samas on Ida-Viru Maavalitsusele saadetud Lohusuu elanike
pöördumine, milles teatatakse, et Lohusuu aleviku elanikud on kategooriliselt Ida-Viru maakonnast
lahkumise vastu ning palutakse Lohusuu kui vene keelt rääkiva elanikkonnaga piirkond jätta Ida-Virumaa
koosseisu. Ilmselt tuleks Lohusuu vallas riigi algatusel selgitada kohalike elanike arvamus haldusliku
kuuluvuse suhtes ning seejärel lõplikult otsustada uue omavalitsusüksuse moodustamine.


4.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
SAARE valla Jaama, Sirguvere, Tarakvere, Tuulavere, Veia külad ning
TORMA vald senistes piirides tervikuna.

Maakonna kirdeossa jääva, põhiliselt praeguse Torma valla ja Saare valla 5 küla baasil kujuneva uue valla
elanike arv jääb napilt alla 3 tuhande. Sellise erandliku omavalitsusüksuse moodustamist õigustab asjaolu,
et tegemist on ulatusliku territooriumi ja hõreda asustusega piirkonnaga Jõgeva maakonna äärealal. Torma
alevik kui tulevase valla keskus on ajalooline kihelkonnakeskus, rikka vaimse ja kultuurilise pärandiga.
Põhiline argument Torma valla ja osa Saare valla baasil uue omavalitsusüksuse moodustamiseks on
kihelkondlikul ühtekuuluvusel põhinev tugev piirkondlik identiteet.
Ühendatava piirkonna tööjõu taastootmise potentsiaal on väike, jätkub rahvastiku vananemine ning seetõttu
jääb uue valla eeldatav tulumaksu laekumine oluliselt väiksemaks Jõgeva maakonna keskmisest tasemest.
Üldistavalt võib öelda, et hoolimata kavandatavast haldusterritoriaalsest ümberkorraldusest
omavalitsusüksuse toimetulekuvõime kuigi oluliselt ei suurene. Uues vallas leiab üle 50% hõivatutest
rakendust primaarsektoris ja 26% avalikus
5. JÄRVA maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

5.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ALBU vald senistes piirides tervikuna;
AMBLA vald senistes piirides tervikuna;
LEHTSE valla Linnape küla ja
ROOSNA-ALLIKU Kihme küla.

Vaadeldava ühtse sotsiaalmajandusliku piirkonna kujunemise alged ulatuvad muinasaega, kui see
Kõrvemaasse kuuluv hõreda asustusega ala moodustas Loppegunde muinaskihelkonna. Ka kaasajal on
maakonna põhjapiirkonna vallad teinud tihedat koostööd. Eesti Vabariigi esimesel perioodil tehti koostööd
Ambla       konvendis,     Põhja-Järvamaa      Kodumajanduskeskkooli        sihtasutises,   et    asutada
Kodumajanduskeskkool Amblasse jm. Uue hoo sai koostöö peale Eesti taasiseseisvumist, kui koos asutati
Aravete Päästekomando, palgati ühine ehitusjärelvalve spetsialist jne.
Eraldivõetuna ei vasta nimetatud omavalitsusüksused Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele
(elanike arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku). Linnape ja Kihme külade ühinemisel lähtutakse nende
tihedatest sidemetest uue omavalitsusüksusega.
Ühinemist toetavad ka sellised asjaolud nagu kompaktne territoorium, hea teedevõrk, hea koolivõrk,
tugevad kultuuritraditsioonid, polüfunktsionaalne majandus, arvestatav eelarve maht ning hea piirkondlik
koostöö.
Suuremaks piirkonna tööstuskeskuseks on Aravete; maapiirkondades on oluline osa põllumajandusel,
turismil ja puhke-majandusel.
Teedevõrk on hästi orienteeritud valla suurimale keskusele Aravetele. Olemasolev ühistranspordi võrgustik
on üldjuhul rahuldav. Väljund tänu Rakvere-Pärnu ja Piibe maanteele on Tallinn-Tartu ning Rakvere-Paide
suunas hea.
Lasteasutuste võrk on elanikkonna vajadusi arvestavalt välja arendatud. Piirkonnas on Aravete keskkool,
Ambla, Albu põhikoolid ning Käravete ja Ahula algkoolid. Tegutseb Kõrvemaa Muusikakool.
Koolihooned on suhteliselt korras. Puuduseks on staadioni puudumine Aravetel ja võimla puudumine
Amblas.
Piirkond paistab silma kultuuriürituste rohkuse kui ka kvaliteedi ja osavõtuarvudega. Piirkonnas on 2
muuseumi Albus ja Aravetel ja raamatukogud Amblas, Käravetel, Aravetel, Albus 2, Ahulas ja Reineveres.
Kultuurimaju/rahvamaju on 6 (Jänedal, Lehtses, Amblas, Aravetel, Ahulas, Albus) ja 3 vabaõhu-lava
(Jäneda, Ambla, Aravete). Arendatakse Aravete Tervise- ja Suusakeskust. Piirkond on spordirajatistega
üldjuhul vajalikul määral kaetud. Ilmub 2 vallalehte.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 4350 elanikku.
Omatulu kokku on u. 3005 kr elaniku kohta, mis on enam-vähem maakonna keskmine tase. Kulude
kogumahust kulutatakse valitsemisele u. 14,1%, mis on maakonna keskmisest pisut suurem kulu.
Laenudele kulutatakse 9,4% kulude kogumahust.
Laenud kokku 5,81 milj. kr, sellest Albu 2,05 milj. ja Ambla 3,76 milj. krooni. Laenukoormus (koos
intressidega) elaniku kohta on Albu vallas 1294,3 kr ja Ambla vallas 1400,5 kr.


5.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
JÄRVA-JAANI vald senistes piirides tervikuna;
KAREDA vald senistes piirides tervikuna ja
KOERU vald senistes piirides tervikuna.

Ida-Järva, ühendajaks on iidsest ajast olnud Piibe maantee. Vaadeldav piirkond asub selle Tallinna ja Tartut
ühendava maantee keskkohas. Tänu Christian Kelchi poolt 1685. aastal Järva-Jaanis asutatud koolile ja
1837. aastal asutatud Ataste Koolmeistrite Seminarile ning nende kasvandikele hakkas piirkond juba 17.
sajandil kujunema ühtseks haridusruumiks. Jõudu sellele lisas Järva-Jaani Kodumajanduskooli ning
keskkooli asutamine eelmisel sajandil. Koos asutati ja hallati praeguseks riigistatud Koeru
Päästekomandot.
Eraldivõetuna ei vasta ükski omavalitsusüksus Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele
(elanike arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku).
Ühinemist toetavad kompaktne territoorium, hea teedevõrk, hea koolivõrk, hea spordibaaside võrk,
polüfunktsionaalne majandus ning tugev mittetulundussektor.
Uus omavalitsusüksus moodustab ühtse majandusruumi vajaliku infrastruktuuri ja polüfunktsionaalse
majandusega. Pendelränne jääb uue üksuse piiresse. Arenev tööstuspark Koerus, turismialane potentsiaal
kõigis liituvates valdades.
Teedevõrgu kogupikkus on 538,3 km ning on hästi orienteeritud valla suurimale keskusele Koerule.
Olemasolev ühendus maakonnakeskusega rahuldav ja väljund Tartu-Tallinna suunas olemas.
Omavalitsuste siseselt vajab ühendus korrastamist.
Lasteasutuste võrk on välja arendatud.
Piirkonnas on 2 keskkooli, Koerus 401 ja Järva-Jaanis 327 õpilasega, Peetri Põhikool ning
lasteaed-algkoolid Väinjärvel ja Vaol. Õpilaste arv on kokku 886. Haridusasutuste hooned on rahuldavas
seisukorras, v.a Koeru Keskkoolile kuuluv Aruküla mõis. Kõikidel koolidel on head sporditingimused.
Koerus tegutseb 2 õpetajaga muusikakool, kus õpib 26 õpilast.
Piirkonnas on tugev kultuuri- ja spordialane ühistegevuslik liikumine: Koeru Haridus- ja Kultuuriselts,
Järva-Jaani Tuletõrje Selts jt. Suurt tähtsust omab Kareda Kultuuri- ja Spordi Arenduskeskus. Välja on
kujunenud omad kultuuritraditsioonid. Piisav on kultuuri- ,rahva- ja seltsimajade (Järva-Jaani, Koeru,
Peetri, Vao, Väinjärve), raamatukogude (Järva-Jaani, Karinu, Peetri, Vao, Koeru, Ervita) ja vabaõhulavade
(Järva-Jaani, Koeru, Peetri) arv. Muuseumid on Koerus ja Järva-Jaanis. Spordisaalid on Järva-Jaanis,
Koerus ja Karedal, jalgpalliväljak Järva-Jaanis ja kergejõustiku-staadion Koerus. Välisväljakud on
korvpalli (Järva-Jaani Keskkool, Koeru Keskkool) ja võrkpalli (Järva-Jaani KK, Peetri Põhikool)
harrastamiseks. Rajatud on Järva-Jaani ja Koeru suusarajad ning Koeru KK orienteerumisrada. Ilmub kolm
ajalehte.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5700 elanikku.
Omatulud moodustavad 2416 kr. elaniku kohta, mis on väiksem maakonna keskmisest. Omatulud
moodustavad 62,2% tulude üldmahust. Kulude kogumahust kulutatakse valitsemisele 14,6%, mis on
maakonna keskmisest suurem. Valitsemiskulude keskmist tõstavad selles piirkonnas Kareda valla
valitsemiskulud, mis on 22,4% valla kogu kuludest. Kulutused 1 elaniku kohta on 5245 krooni, mis on 203
krooni võrra väiksemad maakonna keskmisest. Laenud kokku on 6,61 milj. kr, sellest Järva-Jaani vald 3,95
milj, Kareda vald 0,27 milj. ja Koeru vald 2,39 milj. krooni. Laenukoormus (koos intressidega) elaniku
kohta on Järva-Jaani vallas 1917,3 kr., Kareda vallas 270,3 kr. ja Koeru vallas 901,2 kr., piirkonnas kokku
1159,9 krooni.


5.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
IMAVERE vald senistes piirides tervikuna;
KOIGI vald senistes piirides tervikuna;
PAIDE linn senistes piirides tervikuna;
PAIDE vald senistes piirides tervikuna;
ROOSNA-ALLIKU vald, välja arvatud Kihme küla ning
VÄÄTSA vald senistes piirides tervikuna.

Iidsetele tihedatele sidemetele muinas - Järva ja Nurmekunna (Imavere piirkond) vahel viitab keeleline ja
kultuuriline sarnasus, mis Nurmekunna ala Viljandi komtuurkonnaga liitmisel pikkade aastate jooksul
vahepeal mõnevõrra kannatas. Vaadeldava ühtse sotsiaalmajandusliku piirkonna kujunemise alged
ulatuvad vähemalt 13. sajandisse, kui Paide ordulossi juurde, teede ristumiskohta oli tekkinud vanal
Liivimaal tuntud kauplemiskoht. Piirkonna ühtseks haridusruumiks kujunemine algas Paide Linnakooli
avamisega 19. sajandil ja jätkus Paide Gümnaasiumi asutamisega 1924. Käesoleval ajal kuuluvad siia peale
gümnaasiumide ka hästi väljaarendatud põhi- ja algkoolide võrk ning Paide Muusikakool, Paide
Huvikeskus, Paide Tervisekeskus jt. Piirkonna koostöö ja vastastikuste sidemete tugevnemine Kesk-Järvas
on toimunud koos tema peamise liiklusarteri Tallinn-Tartu maantee kujunemise ja tee lühenemisega, eriti
peale Kärevere silla valmimist ja otseühenduse rajamist Tartuga.
Ükski nimetatud valdadest ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (elanike arv
üldjuhul vähemalt 3500 elanikku, linnalähedastes valdades vähemalt 4500 elanikku).
Ühinemise poolt räägib väga hea asend, tugev keskus, tugev keskuse tagamaa, korralik teedevõrk, hea
ühendus keskusega, hea koolivõrk, suur eelarve maht, polüfunktsionaalne majandus, tugevad
ettevõtlusregioonid (Mäo, Imavere, Reopalu, Väätsa, Roosna-Alliku) ning hea piirkondlik koostöö.
Uus omavalitsusüksus moodustab suure ühtse majandusruumi. Suurem pendelränne Paide-Türi eri
omavalitsusüksuste vahel. Paide linn moodustab suure polüfunktsionaalse keskuse, kuhu toimub
pendelränne ühinevatest valdadest. Suuremad tööstuskeskused asuvad Mäos, Imaveres ja Reopalus.
Teedevõrgu kogupikkus on 1117,4 km ning on hästi orienteeritud omavalitsuse suurimale keskusele
Paidele. Olemasolev ühistranspordivõrk on rahuldaval tasemel, mis tagab ühenduse maakonna keskusega
ning omavalitsuste vahelise ühenduse. Samuti on hea Tartu-Tallinna suunaline väljund.
Lasteaedade võrk on välja arendatud ning nende töötingimused suhteliselt head ning olulisi investeeringuid
lähiajal ei vaja. Koolivõrku kuuluvad Paide Gümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, Paide Slaavi
Gümnaasium, Paide Täiskasvanute Keskkool, Sargvere Põhikool, Purdi Põhikool, Tarbja
Lasteaed-Algkool, Väätsa Põhikool, Lõõla Algkool, Imavere Põhikool, Roosna-Alliku Põhikool, Vodja
Algkool, Koigi Põhikool, Päinurme Internaatkool, Päinurme Lasteaed-Algkool. Õpilaste arv piirkonnas
kokku on 3093, sh. Paide linnas 2098. Paides asub kogu Järvamaad ja Eestit teenindav riigikool Paide
Kutsekeskkool. Paide linnas asub Paide Huvikeskus ja Paide Muusikakool, mis teenindavad lapsi ka
väljastpoolt Paide linna. Linnas tegutseb Kesk-Eesti Arenduskeskus, selle ―KEA Erakool‖ ja täiskasvanute
koolituskeskus ―Pedagoogikum‖. Paide linnas tegutseb Sihtasutus Kesk-Eesti Noortekeskus. Suuremaid
investeeringuid vajavad lähiajal Paide Gümnaasium ja Imavere Põhikool.
Piirkond on kultuuriasutustega suhteliselt hästi kaetud, v.a Paide valla põhjapoolne väheasustatud ala.
Piirkonnas on 10 kultuurimaja/rahvamaja ning 11 raamatukogu, 2 muuseumi ja 4 vabaõhulava. Paides
töötavad Muusikakool, Huvikeskus. Rahvaalgatuslikud kultuuriseltsid toimivad hästi Paide vallas
(Sargveres), Koigis, Imaveres ja Väätsal. Võimlad on Roosna-Allikul, Vodjal, Sargveres, Väätsal ja
Päinurme Internaatkoolil. Ehitamisel on võimla Koigi külla. Paides on võimlad gümnaasiumidel ja
kutsekeskkoolil ning Tervisekeskusel. Piirkonnas on 7 staadioni, 6 korvpalli-, 7 võrk-palli- ja 2
tenniseväljakut, lasketiire 3 ja sise-ujulaid üks. Lisaks veel Paide Ühisgümnaasiumi kergejõustikumaneež.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 17800 elanikku.
Omatulud on 3250 kr elaniku kohta, mis on suurem maakonna keskmisest. Omatulud moodustavad 81,5%
tulude üldmahust. Kulude kogumahust kulutatakse valitsemisele 12,1%, mis on maakonna keskmise
tasemel. Keskmisest suuremad on kulutused laenudele, mis moodustavad 15,7% kulude kogumahust.
Märgitud kulude taset tõstavad Imavere ja Paide vald, kelle kulud laenudele on vastavalt 39,7% ja 30,3%
kulude üldmahust. Kulutused 1 elaniku kohta on 5648 krooni, mis on 200 krooni võrra suurem maakonna
keskmisest. Laenud kokku on 30,93 milj. kr, sellest Imavere vald 6,37 milj., Koigi vald 3,61 milj. Paide
vald 4,29 milj., Roosna-Alliku vald 2,59 milj., Väätsa vald 0,07 milj. ja Paide linn 14,0 milj. krooni.
Laenukoormus (koos intressidega) elaniku kohta on Imavere vallas 5867,1 kr., Koigi vallas 2801,5 kr.,
Paide vallas 2086,2 kr., Roosna-Alliku vallas 1799,9kr., Väätsa vallas 44,0 kr. ja Paide linnas 1353,9 kr.,
piirkonnas kokku 1734,1 kr.



5.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KABALA valla Arkma, Kabala, Kurla, Meossaare külad;
OISU vald senistes piirides tervikuna;
TÜRI linn senistes piirides tervikuna ja
TÜRI vald senistes piirides tervikuna.

Türi sotsiaal-majandusliku piirkonna kujunemine algas peale Tallinn-Viljandi kitsarööpmelise raudtee
valmimist 1900. aastal. 1924. aastal asutatud Türi Gümnaasiumist, millest kasvas välja ka praegune Türi
Tehnika- ja Maamajanduse Kool, sai piirkonda ühendav vaimuelu keskus. 1950. aasta haldusreformiga
liideti piirkonna vallad ühtseks haldusüksuseks, Türi rajooniks, mis aga uute liitmiste tulemusena ühendati
hiljem Paide rajooniga. Vaatamata Türi rajooni eksisteerimise lühiajalisusele, aitas see oluliselt kaasa
vaadeldava nelja omavalitsuse halduspiirkonna lähendamisele ja Türi piirkonna ühtsustunde tekkimisele.
Selle loogiliseks jätkuks oli taastatud omavalitsuste vahelise tiheda koostöö tekkimine, alguses
päästeteenistuse ja kodanikukaitse küsimuste lahendamiseks, mis on aga laienenud kõiki eluvaldkondi
haaravaks.
Ükski nimetatud omavalitsusüksustest ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele
(elanike arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku, linnalähedastes valdades vähemalt 4500 elanikku; linnad
suurusega alla 10 tuhande elaniku peavad kuuluma valla koosseisu).
Ühinemist soodustavateks teguriteks on kompaktne territoorium, tugev keskus, hea teedevõrk, hea
koolivõrk, polüfunktsionaalne majandus, arvestatav eelarve maht, hea piirkondlik koostöö, samuti
Tagametsa skaudilaagri rahvusvaheline tuntus.
Piirkond moodustab küllaltki ühtse majandusruumi. Suurem pendelränne on Türi-Paide suuna erinevate
omavalitsusüksuste vahel. Suurem tööstuskeskus on Türi linn, kuhu toimub pendelränne uue
omavalitsusüksuse siseselt.
Teedevõrk on hästi orienteeritud omavalitsuse suurimale keskusele Türile. Olemasolev ühistranspordi võrk
tagab hea ühenduse maakonnakeskusega. Samuti on omavalitsuste siseselt võrk tihe ja väljund Türile hea.
Lasteaedade võrk on piisav ja materiaalsed tingimused õppe-kavatustööks on head. Koolivõrgu
moodustavad Türi Gümnaasium, Türi Majandusgümnaasium, Laupa Põhikool, Retla Kool, Kabala
Põhikool ning Türi Toimetulekukool, mis lahendavad piirkonna vajadused üldhariduse andmisel.
Vaadeldaval territooriumil asuvad Tartu Ülikooli Türi Kolledz ja Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, mis
lisavad piirkonnale vaimset ja kutsevalikualast potentsiaali. Piirkonnas on oma Muusikakool. Kõik koolid
on praegu elujõulised.
Piirkonnas töötavad Türi Kultuurimaja, Taikse Rahvamaja, Oisu Rahvamaja, Särevere Spordi- ja
Kultuuriselts ―Alem‖, Kabala Rahvamaja. Aktiivselt tegutseb Türil Järvamaa Rahvakunstiühing
―Veimevakk‖ ja käsitööselts ―Põimik‖. Piirkonnas töötavad: Villevere, Ollepa, Kabala, Retla, Taikse,
Türi-Alliku, Kirna, Änari, Kolu, Türi linna ja Laupa raamatukogud. Raamatu-kogud on ka kõikides
koolides. Retlas ja Laupal on kooli- ja rahvaraamatukogu viidud ühte hoonesse. Muuseumid asuvad Türi
linnas, Oisus, Käre-veres. Piirkonnas on 7 võimlat, 6 staadioni, 2 ujulat, välisväljakud korvpalli, võrkpalli,
tennise, laskmise, tehnikaspordi viljelemiseks, orienteerumise ja suusarajad, 2 jõusaali. Türil tuntakse
vajadust jõusaali järele. Sporditööd aitab korraldada mittetulundussektor; spordiühingud ja seltsid.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 12400 elanikku.
Omatulu on ligikaudu 3100 kr. elaniku kohta, mis on ligilähedaselt maakonna keskmisel tasemel. Kulude
kogumahust kulutatakse valitsemisele u. 10,5%, mis on maakonna keskmisest madalam. Laenusid on
Kabala vallal 2,25 milj, Oisu vallal 2,59 milj, Türi vallal 3,50milj. ja Türi linnal 3,64 milj. krooni.
Laenukoormus (koos intressidega) elaniku kohta on Kabala vallas 1857,1 kr., Oisu vallas 1694,0 kr., Türi
vallas 1285,8 kr. ja Türi linnas 523,3 kr, piirkonnas kokku ligikaudu 1000 kr elaniku kohta.


6. LÄÄNE maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

6.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HAAPSALU linn senistes piirides tervikuna;
MARTNA vald, välja arvatud Allikotsa, Kaasiku, Kabeli, Kasari, Keskküla, Laiküla, Rõude, Soo-otsa
külad ning
RIDALA vald senistes piirides tervikuna.

Umbes poole tulevase liitvalla territooriumist moodustab ajalooline Ridala kihelkond, teise poole peaaegu
sama pika ajalooga Martna kihelkond. Haapsalu linn on rajatud muinasaegse Rotalia (Ridala) hõredalt
asustatud rannaseljandikule. Ühendusteede arenedes kujunes Haapsalust piirkonna tähtis tõmbekeskus.
Enamik tulevase liitvalla asustusest on koondunud Tallinna-Haapsalu maantee ümbrusse, hõredamalt on
asustatud teise ühisvalda läbiva maantee Haapsalu-Laiküla tee ümbrus. Haapsalu linna tänane piir pärineb
suures osas juba keskajast, ka Ridala ja Martna valla piirid langevad enamasti kokku ajalooliste
kihelkonnapiiridega.
Ühinemist toetab asjaolu, et Haapsalu ja enamik teda ümbritsevast Ridala vallast moodustab tervikliku
üksuse ning ühtse majandusruumi ja et piirkonna oluliseks tõmbekeskuseks on Haapsalu. Ühinemisega
kaasneb aga Haapsalu kui ühe Eesti vanema linna (linnaõigused 1279) omavalitsusliku staatuse lõpp.
Piirkonna teedevõrk on rahuldavas seisundis. Haapsalus on kolm hästi toimivat linnaliini. Kohalike ja
kaugliinide võrk on aastatega välja arenenud. Bussijaam vajab kapitaalremonti ja moodsa infotehnoloogia
kiiret kasutuselevõttu nii piletite eelmüügi kui ka sõiduaegade info edastamiseks reisijatele.
Ühineva omavalitsusüksuse territooriumil on 4 gümnaasiumi (2 eestikeelset, 1 venekeelne, 1
õhtukeskkool), 2 põhikooli ja 3 algkooli. Õpilaste arv kokku on 2887. Koolide arv on optimaalne,
praeguste seaduste järgi väheneks aga valdkonna rahastamine. Kui praegu on Haapsalu koefitsient 0,9,
Ridalal 1,2 ja Martnal 1,5, siis uus Haapsalu koefitsient lähtuvalt praegusest määrusest oleks 0,9, mis võib
kaasa tuua kaugemalasuvate koolide reorganiseerimise.
Kultuuriasutustest on piirkonnas Läänemaa muuseum, Rannarootsi muuseum, Eesti Raudteemuuseum,
Haapsalu Piiskopilinnuse vahitorn ja Lossimuuseum, Haapsalu Kultuurikeskus, Rõude raamatukogu,
Martna raamatukogu, Ridala raamatukogu, Asuküla raamatukogu ja Läänemaa Keskraamatukogu.
Martna ja Ridala vallad eraldivõetuna ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (elanike
arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku, linnalähedases vallas vähemalt 4500 elanikku). Uue
omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 16600 elanikku.
Omatulud moodustavad eelarvest 56%. Laekumine on 6365 krooni elaniku kohta, mis ületab maakonna
keskmise 1620 krooni võrra (keskmine 4745 krooni). Eelarve üldsummast moodustavad kulud
valitsemisele 5%. Kulud laenu tagasimaksmisele moodustavad eelarvest 27%, sellest Haapsalu linnal 27%
ja Ridala vallal 39%.


6.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KULLAMAA vald senistes piirides tervikuna ja
LOODNA valla (Rapla maakond) Laukna, Leevre, Maidla, Sooniste, Soosalu külad.

Kavandatava Kullamaa valla moodustab umbes 2/3 ajaloolisest Kullamaa kihelkonnast. Välja jääb
kihelkonna põhjapoolne osa, kuna muutunud liiklusolud on selle piirkonna enim sidunud
Tallinna-Haapsalu maantee äärse asulateketiga.
Kullamaa koos ja ka ilma Loodna vallata on iseseisev majandusruum, mille tõmbekeskused on võrdselt
Haapsalu ja Tallinn. Moodustatav omavalitsusüksus moodustab terviku, mille sisemine seotus on tugevam
kui seosed naaberomavalitsusüksustega. Valdav osa teenustest osutatakse kohapeal või maakonnakeskuses
Haapsalus, mistõttu ei ole otstarbekas kaasata konkreetsesse liitumisprotsessi teisi
naaberomavalitsusüksusi.
Riigiteed on rahuldavas korras, kohalikud teed vajaksid kapitaalremonti. Ühistranspordi kasutamise
võimalused on oluliselt väiksemad, kui Haapsaluga ühineval territooriumil. Vajadusel tuleb reiside
regulaarsust parandada.
Vallas on üks kool (Kullamaa Keskkool) ning see, kas suudetakse säilitada gümnaasiumiosa, sõltub kooli
juhtimisest.
Kultuuriasutustest on uue omavalitsusüksuse territooriumil Kullamaa Kultuurimaja, Kullamaa
raamatukogu ja Liivi raamatukogu.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 2000 elanikku.
Ühineva omavalitsusüksuse omatulud moodustavad 48% eelarve mahust. Laekumine 2470 krooni elaniku
kohta jääb maakonna keskmisest alla 2275 krooni võrra (keskmine 4745 kr). Eelarve mahust moodustavad
kulud valitsemisele 12%. Laenu tagasimaksmisele kulutatakse 7% eelarve mahust.


6.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HANILA vald senistes piirides tervikuna
LIHULA vald senistes piirides tervikuna ja
MARTNA valla (Lääne maakond) Allikotsa, Kabeli, Kasari, Keskküla, Laiküla, Rõude, Soo-otsa külad.

Praeguse Lõuna-Läänemaa killustatus neljaks väikekihelkonnaks pärineb keskajast, mil siinsed maad
jagunesid siiluti ordu ja piiskopi vahel. Lisaks neile kuulus kuni 1949. aastani Läänemaa koosseisu ka
Varbla kihelkond. Vaadeldav piirkond on üks Läänemaa vanema ja läbiuurituma ajaloolise asustusega
alasid, eriti tuntud on Hanila ümbruses asuvad muistised, aga ka Vatla ja Massu maalinn ja mitmed
kultusekivid. Nagu sajandeid tagasi paiknes asustus põhiliste ühendusteede, tollal jõgede ja mereranna
lähistel, nii on see ka täna, mil peamiseks koondajaks on kujunenud maanteed. Enamik siinsest rahvastikust
elab Lõuna-Läänemaa peamise liiklustelje Risti-Virtsu maantee lähikonnas.
Ühinemist toetavaks teguriks on ühine infrastruktuur (Risti-Virtsu maantee) ja asjaolu, et Lihula linn on
piirkonna tõmbekeskus (gümnaasium, riigiasutused, kaubandus, liikluse sõlmpunkt). Lihula koos Hanila
vallaga on loogilises ühises majandusruumis, mille tõmbekeskus on Lihula ja väiksem keskus Virtsu.
Riigiteed ja kohalikud teed vajaksid investeeringuid. Piirkonnas on hästi toimiv kohalike- ja kaugliinide
võrk (bussijaama infosüsteem vajab väljaarendamist).
Haridusasutustest on uue omavalitsusüksuse territooriumil 1 gümnaasium, 3 põhikooli ja 3 algkooli.
Õpilaste arv on aga ainult 790. IImselt muutuvad siinsed kuueklassilised algkoolid kolmeklassilisteks ja
paar põhikooli esialgu kuueklassilisteks algkoolideks.
Kultuuriasutustest on piirkonnas Lihula raamatukogu, Virtsu raamatukogu, Metsküla raamatukogu, Kirbla
raamatukogu, Vatla raamatukogu, Kõmsi raamatukogu, Tuudi raamatukogu, Kõmsi rahvamaja, Vatla
rahvamaja, Lihula kultuurimaja, Penijõe muuseum, Matsalu muuseum, Virtsu kodu-uurijate muuseum,
Hanila muuseum ja Lihula muuseum.
Eraldivõetuna ei vasta ükski ühinevatest osapooltest Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele
(elanike arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku). Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5500
elanikku.
Omatulud moodustavad eelarvest 61%. Laekumine on 5300 krooni elaniku kohta, mis ületab maakonna
keskmise 555 krooni võrra. Eelarve mahust moodustavad kulud valitsemisele 13%. Kulud laenude
tagasimaksmisele moodustavad 5%, sellest Lihula vallas 6% eelarve mahust ja Hanila vallas 4% eelarve
mahust.
6.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
NOAROOTSI vald senistes piirides tervikuna;
NÕVA vald senistes piirides tervikuna ja
VORMSI vald senistes piirides tervikuna.

Vormsi ja Noarootsi on olnud iseseisvad kihelkonnad, Nõva abikirik kuulus Harju-Risti, hiljem Lääne -
Nigula kihelkonda. Ühisnimetajaks on siin kuni II maailmasõjani elanud rannarootslased.
Ühinemist toetavaks asjaoluks võib nimetada ühiseid probleeme ranniku puhkemaastike haldamisel ning
Rannarootsi tausta. Nõva ja Noarootsi on suhteliselt iseseisva majandusruumiga, mille tõmbekeskused on
võrdselt Haapsalu ja Tallinn.
Ühinemisega tuleb ette näha vajalikud investeeringud vallasiseste ühendusteede rajamiseks ja
rekonstrueerimiseks. Rekonstrueeritavat teed on 25 km, uut teed 13 km, kettpraami ühendus üle Voosi
kurgu 1,8 km. Kui kogu piirkonnal oleks püsiühendus Haapsaluga, aitaks see oluliselt kaasa majanduse
arengule. Vormsi on hetkel autonoomne majanduspiirkond, mille majandusarengule ja pendelrändele
annaks olulise hüppe püsiühendus Noarootsi poolsaarega. Vormsi teedevõrk vajab aastaringselt
süsteemsemat hooldusremonti vaatamata saarelisele asendile. Nõva riigitee Riguldist kuni Harju-Ristini
Harjumaal vajab mustkatte alla viimist ja kohalikud teed kapitaalremonti. Noarootsi teedevõrk on
rahuldavas korras. Nõva ühistranspordiühendus on võrdselt rahuldav nii Haapsalu kui ka Keila suunal (saab
hommikul linna ja pealelõunal või õhtul tagasi). Suviti on vajadus reisimiseks Tallinna suunal suurem. Kui
liitutakse Noarootsiga, siis tuleb Nõva ja Pürksi vahel sisse seada bussiühendus vähemalt mõnel päeval
nädalas. Pürksi-Haapsalu vahel avati 2001.a. veebruaris kohalik liin, mis toimib korralikult. Talvel
ühendab noarootslasi Haapsaluga Österby-Haapsalu jäätee, mis on Pürksi elanikule ligikaudu 6 korda
lühem tee Haapsalusse kui maanteed mööda. Vormsi on ainuke Eesti väikesaar, kus on aastaringi toimiv
regulaarne bussiliin, mis on seotud praamiliiklusega. Praegune praamiühendus aga ei rahulda vormsilasi.
Kui liitutakse Noarootsi ja Nõvaga ning tekib püsiühendus, siis peavad ühistranspordis toimuma suured
ümberkorraldused nii maakondlikul kui ka riiklikul tasandil.
Haridusvõrgu moodustavad Vormsi Põhikool, Nõva Põhikool, Noarootsi Kool ja Noarootsi Gümnaasium.
Ühinenud vallas on õpilasi kokku 227. Kõigis ühinenud valdades peaks säilima algkool (kuni 6 klassi).
Võimalikus tulevases vallakeskuses Pürksis peaks olema põhikool ja gümnaasium.
Kultuuriasutustest on piirkonnas Vormsi raamatukogu, Nõva raamatukogu, Peraküla muuseum, Sutlepa
raamatukogu, Noarootsi raamatukogu, Pürksi kultuurimaja ja Lyckholmi muuseum.
Ükski loetletud omavalitsustest ei vasta eraldi ega ka koosvõetuna elanike arvu poolest Vabariigi Valitsuse
poolt kinnitatud kriteeriumidele. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 1750 elanikku.
Omatulude laekumine moodustab 48% eelarve üldmahust. Laekumine 3264 krooni elaniku kohta on
maakonna keskmisest 1481 krooni võrra madalam. Eelarve mahust moodustavad kulud valitsemisele 20%.
Laenu tagasimaksmisele kulutati 5% eelarve mahust (Vormsi 7% ja Nõva 12%).


6.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
MARTNA valla Kaasiku küla;
ORU vald senistes piirides tervikuna;
RISTI vald senistes piirides tervikuna ja
TAEBLA vald senistes piirides tervikuna.

Umbes 2/3 uue valla territooriumist moodustab ajalooline Lääne-Nigula kihelkond. Valla idapoolne osa –
Risti ja Piirsalu kant on kuulunud Kullamaa kihelkonda. Piirkonna ühtekuuluvust on läbi aegade mõjutanud
Läänemaad läbivate ühendusteede areng. 20 sajandi alul valminud Keila-Haapsalu raudtee ja umbes samal
ajal kasutusele võetud uus Tallinna-Haapsalu maantee on oluliselt mõjutanud nende lähiümbruse
elukeskkonda, sidudes Taebla, Palivere ja Risti kandi asustuse tervikuks. Just tänu maanteele on loetletud
asulate omavaheline ühendus, aga ka ühendus maakonnakeskuse Haapsaluga hea.
Liitumist toetavateks teguriteks on ühine infrastruktuur (raudtee, riigimaanteed), ühine ajalugu Nigula
kihelkonna kaudu (Oru ja Taebla vald) ning asjaolu, et ei vajata täiendavaid vahendeid infrastruktuuri
ehitamiseks.
Kõigi ühinevate omavalitsusüksuste tõmbekeskus on Haapsalu ja pendelränne on kõigil Haapsalu linnaga.
Omavalitsuse keskuseks sobib Taebla.
Teedevõrk on rahuldavas korras. Taebla-Risti vahel on hästi arenenud kohalike- ja kaugliinide võrk. Oru ja
Taebla vaheline ühistranspordiühendus hetkel puudub, mis tuleb kohe pärast valdade liitumist luua. Oru ja
Taebla vahel on korralik mustkattega tee, investeerida tuleb uute bussipeatuste väljaehitamisesse.
Kõige suuremaid muudatusi on ette näha hariduse valdkonnas. Praegu on siin kolm põhikooli ja
gümnaasium, õpilasi ainult 831. Ilmselt võib mõni põhikool muutuda tulevikus algkooliks. Nende arvude
alusel võib rahastamine uues omavalitsusüksuses oluliselt väheneda. Kui praegu on Oru ja Risti koefitsient
1,4 ning Taebla Gümnaasiumil 1,0, siis uus Voore valla koefitsient praeguse määruse järgi oleks 1,0.
Kultuuriasutustest jääb piirkonda Taebla raamatukogu, Palivere raamatukogu, Risti raamatukogu, Oru
raamatukogu, Taebla Klubi, Koela Talumuuseum ja A. Laikmaa muuseum.
Ühinevad omavalitsusüksused eraldivõetuna ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kriteeriumidele
(elanike arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku). Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5000
elanikku.
Omatulud moodustavad eelarve mahust 64%. Laekumine 3323 krooni elaniku kohta jääb maakonna
keskmisest alla 1422 krooni võrra. Eelarve mahust moodustavad kulud valitsemisele 13%. Kulud laenude
tagasimaksmisele moodustavad 7% eelarve mahust (Taebla vallal 7%, Risti vallal 5% ja Oru vallal 10%).


7. LÄÄNE-VIRU maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

7.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
RAKVERE linn senistes piirides tervikuna;
RAKVERE valla Tõrremäe külad;
SÕMERU valla Papiaru, Roodevälja, Ussimäe külad ning
VINNI valla Piira küla.

Rakvere linn on kuni praeguseni eksisteerinud samades piirides; kihelkondade eksisteerimisel oli linn
suurema kihelkonna keskuseks.
Koos haldusterritoriaalse korralduse muutmisega on tekkinud vajadus ka Rakvere linna halduspiiride
korrigeerimise järele. Rakvere linn vajab loogilist piiri, et välja arendada oma infrastruktuuride ja
kommunikatsioonide võrku nii elamupiirkondades kui ka linna tööstuslikus põhjapiirkonnas tööstuse
jätkuvaks arendamiseks (teed, ümbersõiduteed, juurdepääsu teed jne.). Maavanem pakub välja linna
halduspiiri nihutamise Rakvere linna ümbritseva ümbersõiduteeni. Siseministeeriumi poolt pannakse ette
mõne küla tervikuna liitmine Rakvere linnaga ning vajadusel viia lahkmejoonte korrigeerimine läbi enne
või pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist.
Piirkonna näol kujuneb igati loogiline majandusruum linna infrastruktuuride ja tööstusliku osa
väljaarendamiseks. Lõpeb ära linnalähedaste tiheasustusalade elanike pendelränne valla ja linna vahel.
Piirkonnas (Rakvere linnas) on 5 lasteaeda (s.h. 3 eralasteada), 1 algkool, 2 põhikooli (s.h. 1 erapõhikool), 4
keskkooli/gümnaasiumi (s.h. 1 venekeelne). Kutseõppeasutustest on Rakvere Pedagoogikakool (lähiajal
ootab ees ühendamine Mõdriku tehnikumiga) ja Rakvere Kutsekeskkool. Töötab Rakvere Muusikakool,
Rakvere Spordikool ja 2 erahuvikooli. Linna hariduse arengukava on koostamisel.
Kultuuriasutustest on Rakvere linnas kutseline teater, 1 kino, 3 muuseumi, 1 kultuurimaja, 1 raamatukogu,
2 kunstigaleriid. Rakvere linnas ilmuvad maakondlikud lehed ―Virumaa Teataja‖, ―Kuulutaja‖, ―Virumaa
Nädalaleht‖. Tegutseb ―Raadio Viru‖.
Rakvere linn on Lääne-Virumaa Ühisomavalitsuse ja Eesti Linnade Liidu liige. Rakvere linn on koos
Rakvere valla ja Sõmeru vallaga AS Rakvere Vesi omanikuks.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab ligikaudu 20000 elanikku.
Omatulude tase on u. 2450 kr elaniku kohta, mis on üle maakonna keskmise. Valitsemiskulud on 10,6%,
laenude tasumiseks kulutatakse 7,7% eelarve kuludest. Laenu maht 01.01.2001.a. seisuga oli 13938,5 tuhat
krooni, sellest 2001.aastal tasutav 5855 tuhat krooni.


7.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HALJALA vald senistes piirides tervikuna;
RAKVERE valla Kloodi, Päide, Veltsi külad ning
VIHULA vald, välja arvatud Karepa, Rutja, Tidriku, Toolse külad.

Haljala kihelkond hõlmas praeguse Haljala valla ja enamuse praeguse Vihula valla territooriumist. Viru
kolhoosi koosseisu kuulusid enamus praeguse Haljala valla ja Vihula valla küladest.
Ühinemise poolt räägib tihe seotus hariduse valdkonnas – Haljala Keskkoolis on õppinud ja õpib jätkuvalt
rohkesti Vihula valla lapsi. Integreeritus kultuuri valdkonnas. Uus omavalitsusüksus moodustab
võimalikult tervikliku regiooni Haljala ja võsu alevike baasil. Vihula valla 4 küla on oma seostelt Kunda
linna suunalised ning seega on mõttekas see piirkond liita Kunda ja Viru-Nigulaga.
Praegusel oma valla territooriumil käib tööl üle 50-60% elanikest. Haljala vallast käiakse veel Rakvere
linna ja Tallinnasse. Vihula vallast käiakse peamiselt Tallinnasse (~10%) ja Haljalasse (7%).
Haljala vallas on kokku kohalikke- ja erateid 96,8 km. Riigimaanteid on 108 km. Viimase kümne aasta sees
olulisi investeeringuid pole tehtud. Täna vajab erinevas mahus remonti ca 90% kohalikest ja erateedest.
Vihula vallas on teede olukord läbilõikes analoogne. Ühistranspordi olukord on puudulik. Ühendus on
maakonna keskusest kaugemale jäävate küladega puudulik, kohati puudub täielikult. Normaalseks võib
lugeda ainult bussiliiklust Rakvere ja Essu, Aaspere, Haljala vahel. Vihula vallas on ühiskondliku
transpordi olukord veelgi halvem tänu hajaasustusele.
Haridus- ja lasteasutuste võrgu moodustavad 2 lasteaeda, 2 lasteaed-algkooli, 1 algkool, 2 põhikooli, 1
keskkool (Haljalas). Olemasolev koolivõrk on rahuldav põhihariduse omandamiseks.
Kultuuriasutustest on piirkonnas 3 muuseumi (kõik Vihula vallas) ja kodulootuba Haljalas, 2
rahvamaja/klubi (Haljalas ja Võsul), uus perspektiivne klubihoone on planeeritud Võsule.
Raamatukogusid/teabetubasid on kokku 7. Haljala vallas ilmub ―Haljala Leht‖ ja Vihula vallas ―Vihula
Valla Infoleht‖.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5600 elanikku.
Omatulu on ligikaudu 238 kr. elaniku kohta, mis on kõrgem maakonna keskmisest. Kulud valitsemisele on
u. 20,7%, laenude tagasimaksmise osatähtsus 1,3% eelarvest. Laenu jääk 01.01.2001.a. oli Haljala vallal
915 tuh. kr. Vihula vallal laenukohustused puudusid.
7.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KUUSALU valla (Harju maakond) Kolgu küla;
LEHTSE vald (Järva maakond), välja arvatud Jäneda, Kõrveküla, Linnape, Läpi, Patika, Raudla külad;
SAKSI vald, välja arvatud Kiku, Pariisi, Salda külad ning
TAPA linn senistes piirides tervikuna.

Tapa linn on Eesti tähtsamaid raudteesõlmpunkte. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli
Tallinn-Sankt-Peterburi raudtee. Siitpeale sai Tapast jõudsalt kasvav raudteelaste asula. Linnaõigused sai
Tapa 1926.aastal. Praegu kujuneb on Tapa kujunemas Eesti kaitsejõudude peamiseks keskuseks. Lehtse
vallale ja Saksi vallale on Tapa linn kujunenud ajalooliselt suuremaks tõmbekeskuseks.
Tapa linn koos oma tagamaaga moodustab võimalikult tervikliku regiooni keskusega Tapa linnas. Lehtse
valla rahvale tagatakse vallakeskus loogilises tõmbekeskuses. Sama kehtib ka Saksi valla puhul.
Ühinemisega tuleb luua eeldused Tapa-Lehtse vahelisele teele kõvakatte paigaldamiseks.
Oma linnas saab tööd üle 80% elanikest. Saksi vallast käiakse peamiselt Tapal (ligi 50%). Lehtsest käib
Tapal üle 10% töötajatest. Tapa oma eelpool nimetatud tagamaaga moodustab igati ühtlase toimiva
piirkonna.
Tapa linnas pole riigimaanteid. Kasutusel on juurdepääsuteed AS Eesti Raudtee, Eesti Kaitseväe ja
Riigireservi ladude juurde (asfaltkattega ja väga halvas olukorras). Suurim liikluskoormus on 5,3 km
pikkusel Tapa linna läbival Pärnu-Rakvere maanteel, kavandamisel on uus ringtee. Heas seisukorras on
Tapa-Loobu maantee, takistuseks on vaid ristumine raudteega. Lehtse tee on väga halvas seisukorras
(kruusakate ning kevadperioodil kohati kandevõime nõrk). Raudteereisitransport on järsult halvenenud.
Autobussiliiklus on oluliselt paranenud Tallinna suunal.
Piirkonnas on 4 lasteaeda (ka Lehtse oma), 1 põhikool (Lehtses), 2 gümnaasiumit (s.h. 1 venekeelne).
Töötab Tapa Muusikakool. Koolivõrk vastab vajadustele.
Kultuuriasutustest on muuseumid Tapal ja Moel. Töötab Tapa Kultuurikoda. On 3 raamatukogu. Ilmuvad
Tapa linna leht ―Sõnumid‖ ja Saksi vallaleht.
Ühistegevuse osas on Saksi ja Tapa vahel toimunud ühised ettevõtmised hariduse, kultuuri ja tervishoiu
valdkondades. MTÜ Tapa Arenduskojas osalevad Tapa linn, Saksi vald, Tamsalu linn, Tamsalu vald,
Kadrina vald ja Lehtse vald.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 10500 elanikku.
Omatulude osakaal on ligikaudu 1955 kr elaniku kohta, mis on madalam maakonna keskmisest. Kulud
valitsemisele moodustavad 16,6% eelarvekuludest. Laenude tagasimaksmisele kulub 8,95% kulude
üldmahust. 01.01.2001.a. seisuga oli tagastamata laenude kogumaht Tapa linnal 5557,8 tuh. krooni
(piirkonnal veidi enam), millest makstakse tagasi 2001. aastal 2194,2 tuh. kr ja 2002. aastal 1602,6 tuh. kr.
Saksi valla laenukoormus on 497,0 tuh. kr, millest kuulub 2001. aastal tagastamisele 129 tuh.kr. ja
2002.aastal 120 tuh.kr.


7.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KADRINA vald;
KUUSALU valla (Harju maakond) Pala ja Tõreska külad;
RAKVERE vald, välja arvatud Arkna, Kloodi, Paatna, Päide, Tõrremäe, Veltsi külad ning
SAKSI valla Kiku, Pariisi, Salda külad.

Piirkonna ühinemine võimaldab vallas korraldada koolieelsete lasteasutuste ja koolide sidumise Kadrina
Keskkooli õppe- ja majandustegevusega. Paremini saab korraldada Kadrina spordibaaside kasutamist.
Ühinemine võimaldab mitmekesisemalt ja otstarbekamalt kasutada olemasolevaid kultuuri- ja sporditöö
vahendeid ning kogemusi kultuurielu edendamisel; võimaldab hästi toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi
arendamist ja valla omandis oleva OÜ Kadrina Hooldekodu enamat kasutamist valla elanike huvides;
võimaldab korraldada keskkonnakaitset tulemuslikumalt suuremal territooriumil kasutades samu
vahendeid ja inimressurssi; võimaldab ehituse- ja maakorraldusliku planeerimise kvaliteedi tõusu ning
otstarbekat registrite koostamist ja pidamist; võimaldab kasutada valla tänaste äriühingute kogemusi ja
tehnilisi vahendeid sooja-, vee- ja kanalisatsioonimajanduse ning puhastusseadmete korraldamisel kogu
valla territooriumil, samuti elamumajanduse ja heakorratööde korraldamisel. Avaneb ka võimalus
saavutada majanduslikult parem tulemus suurendades investeeringuid, vähendades püsikulusid ja vältides
kattuvaid tegevusi. Valla territooriumil toimivate tegevusvaldkondade mitmekülgsus tasakaalustab avaliku
ja erasektori tegevust, täiendades ja toetades üksteist. Võimaldab teha valda atraktiivsemaks
potentsiaalsetele investoritele.
Linnalähedasel Rakvere vallal ei ole teist võimalust kui liitumine naabervallaga. Rakvere valda Rakvere
linnaga tervikuna pole mõttekas liita. Eesmärgiks on Rakvere linna kui maakonnakeskuse säilitamine.
Piirkond moodustab ühtlase regiooni.
Praegusel oma valla territooriumil käib tööl Kadrina vallas ligi 50% ja Rakvere vallas umbes 30%
vallaelanikest. Mingil määral käiakse Rakvere vallast ka Kadrina valda tööl, kuid peamiseks suunaks on
Rakvere linn (üle 40%). Järgmiseks suunaks on Kadrina jaoks Rakvere linn ja Tapa linn. Oluline on ka
Tallinna suund.
Teedevõrk vastab vajadustele nii oma tiheduse kui ka tehnilise seisundi poolest. Kohalikud teed vajavad
investeeringuid (remont, taastamine, katete tegemine, ehitus). Kadrina ja Rakvere linna vahel on piisavalt
tihe bussiühendus. Vajalikuks võib osutuda uue maakondliku avaliku bussiliini käivitamine marsruudil
Rakvere-Lepna-Jõepere-Lasila-Kadrina-Rakvere.
Piirkonnas on 1 lasteaed, 3 lasteaed-algkooli, 2 algkooli (Kadrinas algkoole ei ole), 1 põhikool ja keskkool
(Kadrinas), Kadrina Kunstidekool. Koolivõrk on korrastatud ja vastab piirkonna vajadustele.
Kultuuriasutustest on piirkonnas 1 rahvamaja (Kadrinas), 5 raamatukogu. Avatakse Kadrinas avalik
internetipunkt. Ilmuvad Kadrinas ―Kodukant‖ ja Rakvere vallas ―Rakvere Valla Sõnumid‖. Haridust,
kultuuri ja sporti teenindab OÜ Kadrina Sport (siseujulad, võimla, lasketiir, tõste- ja maadlussaal jne.).
Kokku on uues omavalitsusüksuses üle 7000 elaniku.
Omatulud on umbes 2160 kr elaniku kohta, mis on pisut alla maakonna keskmise. Valitsemisele
kulutatakse ligikaudu 16,6% eelarve mahust. Laenude tasumiseks kulub umbkaudu 5,4% eelarvest.
01.01.2001.a. seisuga oli laenukoormus Kadrina vallal 3721,4 tuh. kr ja Rakvere vallal 2810 tuh. kr.


7.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
TAMSALU linn senistes piirides tervikuna ja
TAMSALU vald senistes piirides tervikuna.

Praegune Tamsalu vald paikneb kas täielikult või osaliselt endiste Porkuni, Assamalla, Vao, Vajangu,
Võhmuta, Einmanni, Nõmmküla valdade vahel. Aastatel 1941-62 kuulus Väike-Maarja külanõukogu
koosseisu.
Kohaliku omavalitsuse üksus moodustab tervikliku regiooni. Tamsalu valla keskus oli seni Tamsalu linnas.
Piirkond moodustab ühtse majandusruumi. Üle 60% saab tööd antud piirkonnas. Järgmised tõmbekeskused
on Rakvere, Tapa, Tallinn.
1999.a. hinnati valla riigiteede katted väga heas või heas seisukorras olevateks. Arenenud teedevõrk ja
raudtee olemasolu on valla üks olulisi arengueeldusi. Valla kohalike teede olukorda võib lugeda küllaltki
heaks. Parandamist vajavad külateed ja talude sissepääsuteed. Kruusateedel käib pidev hooldamine.
Ühistranspordi olukorda ei saa hetkel rahuldavaks lugeda. Bussitransport on tunduvalt kallim ja kulub ka
rohkem aega sihtpunkti jõudmiseks kui rongiga.
Piirkonnas on kokku 3 lasteaeda, 1 põhikool ja 1 gümnaasium (Tamsalu linnas). Vajangu Põhikool
perspektiivis ümber korraldada 5-kl. algkooliks. Tamsalu Gümnaasium rahuldab piirkonna vajadusi.
Kultuuriasutustest on piirkonnas 1 muuseum Porkunis, 1 perspektiivne rahvamaja Tamsalu linnas, 3
raamatukogu. Ilmub kahe omavalitsuse peale üks vallaleht.
Ühistegevuses annavad ühinevad omavalitsusüksused koos välja Tamsalu ajalehte. Koos osalevad
tervisekeskuse arendamisel. Valminud on ühised arengukavad, üldplaneering. Toimuvad ühised
kultuuriüritused, projektides osalemine jne. Tööle on võetud ühine valla- ja linnaarst, arhitekt, jurist,
metsakonsultant, tööhõivekonsultant. Kõige sisulisem koostöö Lääne-Viru maakonnas.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5400 elanikku.
Omatulud on 1778 kr. elaniku kohta, mis on 451 kr alla maakonna keskmise. Kulud valitsemisele
moodustavad eelarvest. Laenude tasumiseks kulub 6,5% eelarve vahenditest. Laenukoormus seisuga
01.01.2001.a. kokku moodustas 6255,7 tuh. kr, sellest Tamsalu linn 5219,5 tuh. ja Tamsalu vald 1036,2
tuh. kr.


7.6 uue omavalitsusüksuse moodustavad
AVANDUSE vald senistes piirides tervikuna;
RAKKE vald senistes piirides tervikuna ja
VÄIKE-MAARJA vald senistes piirides tervikuna.
Hendriku Liivimaa kroonika andmeil oli Virumaa lõunaosas suur Lemmu muinaskihelkond. Seoses
ristiusustamisega tekkisid 13. saj. Viru-Jaagupi ja Simuna kirikukihelkonnad, viimasest aga 14. või 15. saj.
Väike-Maarja kihelkond. Looduslikult ühendab Väike-Maarja-Avanduse-Rakke piirkonda Pandivere
kõrgustiku lõunaosa oma põldude, metsade, jõgede ja järvedega. Siin asuvad kõrgustiku 3 kõrgemat mäge:
Emumägi (166 m), Kellavere (156 m) ja Ebavere (146 m) mägi. Avanduselt saab alguse Pedja jõgi.
Põltsamaa jõe lätted asuvad Väike-Maarja piirkonnas. Lisaks seitsmele kaunile Äntu järvele on Rakke
piirkonnas veel 5 väikest järve. Ümbruskonda ühendas balti-saksa kultuur. Väike-Maarja ja Simuna (sh.
Rakke) kihelkonnad olid kõrgema haridusliku tasemega alasid kogu Põhja-Eestis. Juba 1832.a. rajati
Simunasse kihelkonnakool, mis andis mitme aastakümne jooksul vallakooliõpetajaid paljudele Põhja-Eesti
koolidele. Sama tegi ka 1873. a. asutatud Väike-Maarja kihelkonnakool.
Tulevane omavalitsus moodustab võimalikult tervikliku regiooni. Väike-Maarja keskusena on keskuseks
ka ümberkaudsete valdade elanikele. Tänase Rakke valla piires pakutavad omavalitsusteenused on
lähiaastatel muutumas valdade piire ületavaks, eelkõige gümnaasiumi hariduse andmine. Vahemaa 17 km
Rakke ja Väike-Maarja vallakeskuste vahel on kergesti ja kiiresti läbitav ning võimaldab seetõttu ametniku
kiiret liikumist ja on väljakujunenud liikumissuundadest enim kasutatav. Väike-Maarja - Rakke suunas
liigub buss 10 korda päevas, vastupidi 8 korda. Liitumine Avanduse ja Väike-Maarja vallaga võimaldab
osutada ökonoomsemalt teenuseid.
Üle 60-70% elanikest saab tööd praeguses kohaliku omavalitsuse üksuses, kuid pendelränne toimub
rohkem Väike-Maarja suunas (sealt läbi on järgmine koht Rakvere linn).
Teedevõrk on piisavalt välja arendatud. Väike-Maarja vallas on vallateid 119 km, erateid 55 km, muid teid
80 km. Avanduse vallas on vallateid 43 km, erateid 6 km, muid teid 42 km. Rakke vallas on vallateid 82
km. Väike-Maarja vallateedest on 36 km asfaltkattega teed, mis on halvas seisukorras. Kruusakattega teed
on rahuldavas seisukorras. Lisaks läbib valdu piisava tihedusega riigi tugiteedevõrk. Ühistransport
Rakke-Väike-Maarja vahel on piisav, Simuna-Väike-Maarja vahel vajaks tihendamist. Väike-Maarja vallas
on külasid, mida ei läbi ükski bussiliin (v.a. õpilasliinid).
Kokku on territooriumil 2 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool, algkoole on 2, põhikoole 3,
keskkoole/gümnaasiume 2. Väike-Maarjas on kutseõppeasutustest Väike-Maarja Õppekeskus ning riigi
omanduses olev Väike-Maarja Päästekool. Tapa Muusikakooli Simuna filiaal. Väike-Maarja Muusikakool.
Salla Põhikool tuleb ümber korraldada 5-kl. algkooliks. Õpilaste arvu kahanemisel tuleb Rakke
Gümnaasium ümber korraldada põhikooliks.
Kultuuriasutustest on piirkonnas 3 muuseumi (1 perspektiivne on tegemisel Rakkes), 5 rahvamaja, 8
raamatukogu/teabetuba. Avanduse vallas (Simunas) on kaasaegne spordihoone. Igas vallas ilmub oma
vallaleht.
Ühistegevuses on Avanduse ja Rakke vald teinud koos ühist turismiprojekti. Samuti omavad nad kahe
omavalitsuse peale ühist ehitusjärelevalve spetsialisti ja maanõunikku.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 8300 elanikku.
Omatulu ühe elaniku kohta on u. 1840 kr, mis on maakonna keskmisest madalam. Eelarve kuludest
moodustavad halduskulud 14,4%. Laenude tagasimaksmiseks kulub 6,5% vahenditest. 01.01.2001.a. oli
laenukoormus kolmel omavalitsusel kokku 7809,0 tuh. kr, millest Väike-Maarja vallal 5000,0 tuh. kr,
Rakke vallal 1557,0 tuh. kr ja Avanduse vallal 1252,0 tuh. krooni.


7.7 uue omavalitsusüksuse moodustavad
LAEKVERE vald senistes piirides tervikuna ja
VINNI vald, välja arvatud Piira küla.

Vinni vald moodustab koos Laekvere vallaga tervikliku regiooni. Laekvere valla elanikele on see suund
kõige loogilisem, kuna nad liiguvad Rakvere linna läbi Vinni valla. Ühinemise kaudu saab ühtlasi
korrastada haridusasutuste võrku.
Oma vallas käib tööl üle 60% elanikkonnast. Mingil määral käiakse Laekvere vallast Vinni valda, kuid
vastupidist liikumist pole. Piirkond moodustab ühtse majandusruumi, tõeliseks tõmbekeskuseks on
Rakvere.
Riigiteede seisukord on hea. Kohalike teede võrk on rahuldav, kuid nende seisund üldiselt halb.
Ühistranspordi olukord on väga hea. Vajalik võib olla liikluse tihendamine Laekvere ja Pajusti vahel.
Piirkonnas on 6 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool, 4 põhikooli, 1 gümnaasium (Vinni-Pajusti).
Kutseõppeasutustest on Mõdriku Põllumajandustehnikum. Koolivõrk on optimaalne. Õpilaste arvu
vähenemisel tuleks Muuga Põhikool ümber korraldada 5.kl algkooliks.
Kultuuriasutustest on uue omavalitsusüksuse territooriumil 2 muuseumi, 5 rahvamaja, 8
raamatukogu/teabetuba. Mõlemas vallas ilmuvad vallalehed. Piirkonda jääb Vinni Spordikompleks
(võimla, ujula, maadlus, jõusaal, majutus), võimlad Vinni-Pajusti Gümnaasiumis, Mõdrikus, Roelas,
Tudus, staadionid Roelas, Mõdrikus. Eravalduses on tenniseväljak Pajustis.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 7300 elanikku.
Omatulud on ligikaudu 219o kr elaniku kohta, mis on pisut alla maakonna keskmise. Halduskulud
moodustavad 19,3% eelarvest. Laenude tagasimaksmiseks kulutatakse 7,1% eelarve vahenditest.
01.01.2001.a. seisuga oli laene kokku 3313,2 tuh. kr, sellest Vinni vallal 2645,6 tuh. kr, Laekvere vallal
667,6 tuh. kr.


7.8 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KUNDA linn senistes piirides tervikuna;
VIHULA valla Karepa, Rutja, Tidriku ja Toolse külad ning
VIRU-NIGULA vald senistes piirides tervikuna.

Ajalooliselt on Kunda linn kuulunud Viru-Nigula kihelkonda, haldusüksusena tegutsenud Kunda - Malla
valla territoorium on osa praeguse Viru-Nigula territooriumist.
Kunda linn koos Viru-Nigula valla ja Vihula valla 4 külaga moodustab uue omavalitsuse, kus on üle 6000
elaniku.
Nimetatud uus omavalitsus moodustab tervikliku regiooni keskusega Kunda linnas ja järgmise keskusega
Viru-Nigulas. Viru-Nigula valla ja Vihula valla nimetatud külade tõmbekeskuseks on Kunda linn.
Otstarbekas on Viru-Nigula vald ja Vihula valla mõned külad liita Kunda linnaga ühtseks uueks
omavalitsusüksuseks. Kunda linnale jääb vallasisese linna staatus.
Piirkond moodustab ühtse majandusruumi. Kunda linnas saab tööd 80% linnaelanikest ja ligi 50%
Viru-Nigula valla elanikest. Peamiseks tõmbekeskuseks antud piirkonnale on Kunda linn.
Riigiteede olukord on rahuldav. Kohalikud teed, sillad ja tänavad vajavad taastamist ja kapitaalremonti.
Bussiühendus toimib Rakvere, Tallinna, Narva, Kiviõli ja Tartuga. Lähipiirkondade bussiliiklus
Viru-Nigula valla Selja külaga ja Vihula valla Toolse, Rutja, Karepa küladega vajab haldusreformi järgselt
parandamist.
Kokku on piirkonnas 2 lasteaeda (1 neist Kundas), 1 põhikool, 2 keskkooli, 1 muusikakool. Vaieldamatuks
keskuseks hariduse valdkonnas on Kunda (1/3 Viru-Nigula valla põhikooliealistest lastest käivad Kundas.
Kundas asuvad 2 keskkooli ühendatakse 01.09.2001.a. Koolivõrk vastab vajadustele.
Kultuuriasutustest on uue omavalitsusüksuse territooriumil 2 muuseumi (Kundas ja Viru-Nigulas) ja 1
perspektiivne muuseum Karepal, 2 rahvamaja/klubi, 3 raamatukogu (Kundas, Viru-Nigulas, Karepal).
Ilmuvad valla- ja linnaleht – Kundas ―Meie Kodu‖ ja Viru-Nigulas ―Viru-Nigula Teataja‖. Kundas asub
turismi arendamise tarvis I-punkt.
Tulevikus võiks vähendada vallavalitsuse hallata olevate asutuste juhtide arvu, näiteks mitme kooli peale
oleks üks direktor. Liitumisel ei saa likvideerida ühtegi praegu tegutsevat asutust. Viru-Nigulasse peab
jääma pärast liitumist vähemalt üks ametnik, kes võtab vastu elanike avaldusi, registreerib sündi-surma,
korraldab teiste ametnike vastuvõttu vastavalt elanike vajadustele jne.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 6100 elanikku.
Omatulu on ligikaudu 2440 kr elaniku kohta, mis on üle maakonna keskmise. Kulud valitsemisele
moodustavad 7,1% ja laenude tagasimaksmisele 3% eelarve üldkuludest. 01.01.2001 seisuga oli
laenukoormus kokku 3306,1 tuh. krooni, sellest Kunda linnal 2006,1 tuh. kr ja Viru-Nigula vallal 1300 tuh.
krooni.


7.9 uue omavalitsusüksuse moodustavad
RAKVERE valla Arkna küla;
RÄGAVERE vald senistes piirides tervikuna ja
SÕMERU vald, välja arvatud Ussimäe, Papiaru, Roodevälja külad.

Mõlemad omavalitsused on kuulunud Viru-Nigula (ajalooliselt Mahu) kihelkonda. Eripäraks on
paiknemine maakonnakeskuse lähedal. Kahe valla ühine halduspiirkond on hästi arenenud
infrastruktuuriga ja edasiarenev elu- ning majandustegevusega ja rikkaliku kultuuripärandiga tugev
tööstus- ja ekspordipiirkond, kus on suudetud vältida ulatuslikumat ääremaastumist ning on säilinud
hästiarenenud põllu- ja metsamajandus. Olemas on hea koolivõrk ja avalikud teenused, välisinvestorite
arvestatav osakaal ettevõtluse arengus, maavarade ja metsaressursside lähedus, looduse ja
loodusressursside mitmekülgsus, arenev puhkemajandus.
Volikogud on 2001.a. märtsis otsustanud ühisvalla asutamise kasuks, mille praktiliseks realiseerimiseks
otsitakse sobivaid juriidilisi ja organisatsioonilisi lahendusi.
Sõmeru ja Rägavere valla ühinemisega tuleb Sõmerule hakata ehitama uut vallamaja, kuid seda leevendab
põhimõtte rakendamine, et oluline osa kohalikke teenuseid osutatakse jätkuvalt Rägavere valla keskuses
Ulvis, aga ka Sõmeru valla sisemises keskuses Uhtnas.
Piirkond moodustab suhteliselt ühtse majandusruumi. Sõmeru vallas ja Rägavere vallas saab tööd ligi 50%
oma valla elanikest. Peamisteks tõmbekeskusteks on Rakvere linn, Tallinn ja oluliselt ka Kunda. Rägavere
vallast käib Sõmeru valda 12% elanikest ja Viru-Nigula valda 6% elanikest.
Teedevõrk on välja kujunenud ja piisava tihedusega. Bussiliinid on ajalooliselt välja kujunenud. Ühisliinid
Sõmeru ja Rägavere valla vahel vajavad selgitamist.
Piirkonnas on 3 lasteaeda (Sõmeru, Uhtna, Ulvi), 3 põhikooli (Aluvere, Uhtna, Põlula). Riigi hallatavatest
koolidest asub piirkonna territooriumil Vaeküla kool. Piirkonnal on hea põhikoolide võrk, kuid
vaieldamatuks keskuseks keskhariduse osas on Rakvere linn. Põhihariduse vajaduseks on koolivõrk
optimaalne.
Kultuuriasutustest on olemas 2 väga hästi sisustatud koolimuuseumit. Rahvamajasid on Sõmeru vallas 2 ja
Rägavere vallas 1. Raamatukogusid on Sõmeru vallas 2 ja Rägaveres 2. Kohalikest lehtedest ilmuvad
Sõmeru vallas ―Sõmeru Sõnumid‖ ja Rägavere vallas ―Rägavere Valla leht‖.
Ühistegevuse kaudu on Rägavere vald ja Sõmeru vald koos MTÜ Mõedaku Spordibaas omanikud.
Rägavere ja Sõmeru vald osalevad koos Phare projektis ―Sõmeru valla integratsioonistrateegia ja
planeering‖ (2000-2001), mis viib ühise tegutsemiseni kahe valla haldusmajanduse juhtimisel ja
majandusliku ühistegevuse korraldamisel. Tegemist on kõige sisulisema koostööga Lääne-Viru
maakonnas.
Sõmeru ja Rägavere valla tippjuhid on omavahelistel läbirääkimistel jõudnud esialgsele otsusele teostada
organisatsioonide ühine audit, hindamaks vajadusi ja võimalusi lähiajal juhtimismeeskondade praktiliseks
ühendamiseks ehk ühiste teenistuste loomiseks vaatamata tulevase halduskorralduse rakendamise mudelile
või selle võimalikele vormidele. Sõmeru vald on kahe viimase aasta jooksul rakendanud arendusnõuniku ja
IT spetsialisti koha ning lähiajal kavatsetakse rakendada ettevõtluse ja tööhõive arendamisega tegelev
ametiisik. Nagu mitmete suuremate tegevusvaldkondade juhte, nii ka nimetatud spetsialiste kavatsetakse
lähiajal rakendada ühiselt mõlema valla arendamisel.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 4800 elanikku.
Omatulu on ligikaudu 2845 kr elaniku kohta, mis ületab tunduvalt maakonna keskmise. Valitsemiskulud
moodustavad 12,7%, pangalaenude tagasimaksmine moodustab 8,2% eelarvest. Seisuga 01.01.2001 oli
laenu Sõmeru vallal 1000,0 tuh. krooni ja Rägavere vallal 930,8 tuh. krooni.


8. PÕLVA maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

8.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KANEPI vald senistes piirides tervikuna;
VALGJÄRVE valla Abissaare, Mügra, Saverna, Sirvaste, Sulaoja, Tiido külad ning
SÕMERPALU valla (Võru maakond) Kärgula küla.

Uus vald moodustub Kanepi aleviku kui tänini tuntava mõjuga kihelkonnakeskuse tagamaa baasil, mis
suuresti ühtib ajaloolise Kanepi kihelkonna territooriumiga. Tingituna Kanepi asukohast Põlva maakonna
edelanurgas, kuulub aleviku mõjualasse ka Kärgula küla naabermaakonnast Võrumaalt.
Kanepi on läbi aegade olnud laiema piirkonna kui ühe valla või külanõukogu keskus, sest siin paiknevad
kirik, gümnaasium, kultuurimaja, raamatukogu, kaubandusettevõtted jt. infrastruktuuri objektid. Piirkonda
teenindab päästeteenistuse Kanepi tugikomando.
Valdade ühinemise ja uue üksuse eduka toimimise eelduseks on kohaliku teedevõrgu rekonstrueerimine ja
bussiliikluse parandamine lähtuvalt ühenduse pidamise vajadusest tulevase keskuse Kanepi alevikuga.
Ühinevad Kanepi vald ja Valgjärve vald on oma tulude-kulude struktuurilt enam-vähem võrdväärsed
partnerid, kuid rahvastiku vanuskoosseis on Valgjärvel oluliselt parem kui Kanepi vallas. Uue valla elanike
arv küünib ca 3,9 tuhande elanikuni, demograafilised näitajad ühtlustuvad, finants-majandusliku näitajad
jäävad veidi alla Põlva maakonna keskmise taseme.
8.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
AHJA vald senistes piirides tervikuna;
KÕLLESTE vald, välja arvatud Prangli küla;
LAHEDA vald senistes piirides tervikuna;
MOOSTE vald senistes piirides tervikuna;
PÕLVA linn senistes piirides tervikuna;
PÕLVA vald senistes piirides tervikuna ja
VASTSE-KUUSTE vald senistes piirides tervikuna.

Ettepaneku kohaselt moodustatav ligi 17,7 tuhande elanikuga suurvald hõlmab Põlvamaa keskosa ehk
piirkonna, mis on Põlva linna kui mitmekülgse infrastruktuuri kompleksiga keskuse tagamaa. Praeguse
maakonnakeskusena omab Põlva linn kõiki omavalitsuslike funktsioonide täitmiseks ja elanikele
kvaliteetsete teenuste osutamiseks vajalikke infrastruktuuri asutusi. Ka teedevõrk Põlvaga ühenduse
pidamiseks on selles piirkonnas olemas. Tööalase pendelrände areaal hõlmab kõiki neidsamu valdu, mis
moodustavad ümberkorralduste tulemusena uue valla.
 Ühendatavate valdade senise sotsiaal-majandusliku areng erisused on suhteliselt suured. Ühelt poolt, Põlva
linna ja selle ümbruse suhteliselt head demograafilised näitajad ja tugev majanduslik potentsiaal
(tulumaksu laekumise ja omatulude suhteliselt kõrge tase, väikesed valitsemiskulud jne), ning teiselt poolt,
näiteks Mooste, Vastse-Kuuste ja Laheda valla tunduvalt tagasihoidlikumad näitajad uues üksuses
vastastikku ühtlustuvad ning tagavad vähemalt maakonna keskmise toimetuleku taseme.
Sõltuvalt kohalike elanike arvamusuuringu tulemustest võivad Laheda valla Võru maakonna piiriäärsed
külad Joosu ja Suurküla hakata tulevikus kuuluma hoopiski Võru maakonna Võru valla koosseisu.


8.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
MIKITAMÄE valla Audjasaare, Beresje, Lüübnitsa, Võõpsu külad;
RÄPINA linn senistes piirides tervikuna;
RÄPINA vald senistes piirides tervikuna ja
VERIORA vald, välja arvatud Himmaste, Jõeveere, Koolma, Koolmajärve, Kunksilla, Leevi, Lihtensteini,
Timo, Vareste külad.

Uue omavalitsusüksuse moodustavad Räpina linna kui ajaloolise kihelkonna- ja nõukogudeaegse
rajoonikeskuse ning ühtlasi tunnustatud piirkonnakeskuse mõju ulatusse jääv praegune Räpina vald ning
osa Mikitamäe ja Veriora valla külasid. Räpina linn ja vald on pidanud läbirääkimisi vabatahtlikuks
ühinemiseks. Mikitamäe valla elanikelt on laekunud sooviavaldus ühinemiseks Räpina vallaga. Veriora
valla külade lõpliku haldusliku kuuluvuse peab selgitama elanike arvamuse uuring.
Piirkonna elanike ühiskasutuses on praegu Räpina gümnaasium ja haigla, samuti mitmed teised linna
kaubandus- ja teenindusettevõtted ning linnal ja Räpina vallal on palgal ühine kultuurinõunik.
Haldusterritoriaalse korralduse muutmise eelduseks on ühineva piirkonna kohalike teede remontimine.
Tekkiv ligi 6,9 tuhande elanikuga omavalitsusüksus ühendab seniselt arengutasemelt üsna ebavõrdsed
üksused. Suhteliselt paremini on seni toime tulnud ja ka potentsiaali on rohkem (rahvastiku noorem
koosseis, kõrgem tulumaksu laekumise tase ja omatulude osakaal jne.) Räpina linnal ja vallal, samal ajal
kui näiteks Mikitamäel moodustavad ainuüksi valitsemis- ja sotsiaalhoolduskulud üle 40% omavalitsuse
eelarvest. Ühinemise tulemusena demograafiline ja finantsmajanduslik olukord piirkonnas ühtlustub, kuid
maakonna keskmise tasemeni siiski ei ulatu.



8.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
MIKITAMÄE vald, välja arvatud Audjasaare, Beresje, Lüübnitsa, Võõpsu külad;
ORAVA vald senistes piirides tervikuna ja
VÄRSKA vald senistes piirides tervikuna.

Põlvamaa kaguosas moodustuva, geograafiliselt kompaktse ja mitte eriti ulatusliku territooriumiga (ca 448
km2) uue üksuse elanike arv on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärale vastav - umbes 3,6 tuhat.
Suurema omavalitsusüksuse moodustamisega praeguse Orava ja eriti Mikitamäe valla rahvastiku
ebasoodne vanuskoosseis mõnevõrra leevendub ja seda tänu Värska valla suhteliselt nooremale
rahvastikule. Sellest hoolimata jääb uue omavalitsusüksuse demograafiline potentsiaal ning tulude-kulude
tase tunduvalt maha maakonna keskmisest.
Ettepaneku Orava valla ühendamiseks Värska ja osa Mikitamäe vallaga on teinud Põlva maavanem, kuigi
Mikitamäe Vallavolikogu on arvamisel, et see variant lõhub ajaloolise Setomaa. Teatavasti hõlmab
ajalooline setude ala Värska ja Mikitamäe valla territooriumi ning Orava vald on sellest tõesti kultuuriliselt
mõnevõrra erinev. Siseministeerium on seisukohal, et setude etnilise ja kultuurilise identiteedi
säilitamiseks on esmatähtis jätkata ühistegevust ning territoriaalselt väljavenitatud kujuga piiriäärse nn
Setu valla moodustamine on ebaotstarbekas. Mikitamäe Vallavolikogu hinnangu kohaselt on Setu Valdade
Liidu, mis hõlmab ka praegust Meremäe valda Võru maakonnast, raames toimunud ühistegevus olnud
edukas ja Setomaa arengut edasiviiv.


9. PÄRNU maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

9.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
AUDRU vald senistes piirides tervikuna ja
LAVASSAARE vald senistes piirides tervikuna.

Heaks ühinemiseelduseks on see, et mõlemal vallal on olemas tasakaalustatud arengut silmaspidav
üldplaneering ning arengukava. Koolivõrk on piisav ja toimib hästi. Audru KK õppehoone vajab
kapitaalremonti, Jõõpre PK õppehoone ehitus on vaja lõpetada. Audru valla Jõõpre põhikooli juurdeehitust
teostatakse arvestusega, et ta tulevikus rahuldaks ka Lavassaare vajadusi. Tugeva impulsi kujunevale
vallale annaks Audru alevi väljaarendamine tugevaks kolmanda astme piirkonnakeskuseks, millega
kaasneks ka haldussuutlikkuse tõus ning paralleelstruktuuride kadumine – sh. suureneks võimalus võtta
tööle paremaid spetsialiste, vähendada juhtimiskulusid ja tõsta juhtimiskvaliteeti.
Olulise eeldusena tuleb prognoosida munitsipaalvara ühist ja efektiivset kasutamist ning tunduvalt
jõulisemat võimalust ühisprojektide käivitamiseks. Ühinemine aitab kaasa ka Audru keskkooli kui
regionaalse keskuse ühe olulise teguri potentsiaali tugevnemisele.
Lavassaare valla (0,6 tuh el.) väiksust silmas pidades on ühinemine Audruga vallaga (5,0 tuh.el.) parimaks
võimaluseks. Audru vald ei ole otseselt ühinemise vastu.
Uue omavalitsusüksuse omatulude tase 2515 kr elaniku kohta on veidi üle valdade keskmise (keskmine u.
2500). Üksikisiku tulumaks 1881 kr elaniku kohta on valdadest Tori järel teine, samas on väike maamaksu
ja muude omatulude osa. Toetused RE-st jm. väljastpoolt tulevad toetused elaniku kohta on alla valdade
keskmise. Teiste valdadega võrreldes on mõnevõrra suuremad kulud haridusele, teisi kulusid on tehtud
veidi alla valdade keskmise taseme. Laenukoormus 29,9% aasta omatulude mahu kohta on üle valdade
keskmise. Laenu on võtnud Audru, Lavassaarel laen puudub. Laenu summa 01.01.2001. a seisuga on 6,5
mln kr.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5600 elanikku.
9.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ARE vald senistes piirides tervikuna;
HALINGA vald senistes piirides tervikuna ning
SAUGA vald, välja arvatud Kiisa, Pulli, Rütavere, Tammiste, Urge, Vainu, külad.

Ajalooliselt on Halinga ja peaaegu terve Are vald kuulunud Jaagupi kihelkonda. Sauga põhjaosa liitmine
vaadeldava üksusega põhjendub läbi Via Baltica ruumilise arengukoridori ning haakub maakonna
arengustrateegia regionaalsete keskuste printsiibiga. Sellest tulenevalt kujuneb uue valla arengu peateljeks
rekonstrueeritav Via Baltica maantee.
Teatud valdkondades on ka seni toimunud arengu planeerimise alane koostöö (THTR ja VBSDZ
arenguvööndi strateegiline projekt). Ühinevad vallad omavad sarnast majanduspotentsiaali
(põllumajandus, turbatööstus jne). Samuti on neil soodne asukoht ettevõtluse aktiivseks käivitamiseks
Tallinna ja Pärnu vahel, koos sellest tulenevate ühisprojektidega. Uutes tingimustes tugevneb
Pärnu-Jaagupi keskkooli potentsiaal. Vajalik on teostada optimaalse koolivõrgu uuring. Pärnu-Jaagupi KK
õppehooned vajavad kapitaalremonti. Ka võimalused sotsiaalse infrastruktuuri spetsialiseerumisel on
suuremad.
Halinga vald omab Eestis esimest positiivset ühinemiskogemust ning on väljendanud valmisolekut veelgi
suureneda.
Omatulude tase 2395 kr elaniku kohta on alla valdade keskmise. Üksikisiku tulumaks 1640 kr elaniku
kohta on alla valdade keskmise, toetused RE-st jm toetused elaniku kohta on enam-vähem keskmisel
tasemel. Kõik olulisemad kululiigid elaniku kohta on valdade keskmisel tasemel või alla selle.
Laenukoormus 25,8% aasta omatulude mahu kohta on üle valdade keskmise. Laenu on rohkem võtnud
Halinga (32,3%), vähem Are (4,8%). Laenu kogusumma 01.01.2001. a seisuga on 5,3 mln kr.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 6900 elanikku.

9.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
TÕSTAMAA vald senistes piirides tervikuna ja
VARBLA vald senistes piirides tervikuna.

Oluline on geograafiline sarnasus. Mõlemad vallad paiknevad samas majandusruumis (Pärnumaa
looderannik koos sarnaste probleemide ja eesmärkidega). Neil on mitmeid väga sarnaseid olulisi
eluvaldkondi nagu näiteks merendus-kalandus ja turism-puhkemajandus. Samas ei ole neid võimalik
argumenteeritult liita ühegi naaberomavalitsusega, mistõttu antud juhul on põhjendatud ka elanike arvu
mittevastavus Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud elanike arvu kriteeriumidele. Lisaks seob neid ühtse
tehnilise infrastruktuuri väljaarendamise vajadus ja samas ka võimalus – saavutada arenguefekt
lääneranniku turismiketi atraktiivse osana (sh turismi alal ühise kaubamärgi loomiseks). Selle eelduseks on
värskelt rekonstrueeritud Audru - Nurmsi maantee lõik, kuid soodsama arengu seisukohalt on vajalik välja
ehitada ka ühendus Tallinn-Virtsu maantee suunal.
Ettepaneku positiivsesse poolde võib nimetada erinevate koostöövormide toimimine juba enne ühinemist,
mille näiteks on kahte valda ühendav Kihnu väina merepargi projekt. Nimetatud projekt omab juba praegu
Eesti Vabariigi piirest tunduvalt laiemat kõlapinda.
Ühinemist soodustavaks teguriks on mõlema valla võrdlemisi sarnane tulubaas ühe elaniku kohta.
Tõstamaa ja Varbla valla ühinemine vastab ka maakonna arengustrateegia tüviplaani põhimõtetele, sh
Tõstamaa kui ühe regionaalse keskuse tugevdamisele.
Tugevusena võib välja tuua, et mõlemad vallad on määratlenud oma arengukava põhimõtted (Varbla valla
kehtiv üldplaneering, Tõstamaa valla valmiv üldplaneering), kusjuures mõlemad dokumendid sisaldavad
peale territoriaalse aspekti ka arengustrateegilisi eesmärke.
Valdade liitumisel on võimalus spetsialiseeruda sotsiaalse infrastruktuuri alal, sh panna olemasolevad
sotsiaalhoolekandesüsteemid tööle tunduvalt efektiivsemalt.
Valla suurenemine tõstab Tõstamaa keskkooli potentsiaali mis omakorda on kogu piirkonna üheks
olulisemaks arengueelduseks. Tuleb lõpule viia Tõstamaa KK õppehoone renoveerimine ja Varbla PK
kapitaalremont ja juurdeehitus.
Praegu on Tõstamaa aleviku puhul tegemist maakonna kõige nõrgemini väljaarenenud kolmanda astme
keskusega, mille tagamaa väljub ainult kohati oma valla piirest, ulatudes Varbla valla lõunaossa. Varbla
ülejäänud osa tõmbub tänu heale juurdepääsule Pärnu-Lihula maanteele otse Pärnu linna kui
maakonnakeskuse poole.
Tulevane vald hõlmaks Pärnu maakonna planeeringus välja pakutud Lääneranniku majandusruumi. Valla
arengu peateljeks võiks kujuneda rannikumaantee (Pärnu-Tõstamaa-Varbla - Vatla), mille
rekonstrueerimine tuleb esmajärjekorras lõpetada.
Uus haldusjaotus suurendaks Tõstamaa aleviku potentsiaali piirkondliku keskusena. Tõstamaa vald on
väljendanud valmisolekut ühinemiseks.
Omatulude tase 2202 kr elaniku kohta jääb uues omavalitsusüksuses alla valdade keskmise. Üksikisiku
tulumaks 1032 kr elaniku kohta on valdadest üks madalam. Toetused RE-st jm toetused 2042 kr elaniku
kohta on valdadest ühed kõrgemad ja ületavad valdade keskmist. Suhteliselt suuremad võrreldes teiste
valdadega on valitsemiskulud (1017 kr elaniku kohta) ja kulud sotsiaalhoolekandele. Piirkonda teenindab 2
perearstipraksist: Tõstamaal ja Varblas. Omavalitsuste ühinemisel on oodatav pisut mahajäänud Varbla
esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõus.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 2800 elanikku.


9.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
PAIKUSE vald senistes piirides tervikuna;
SAUGA valla Kiisa, Pulli, Rütavere, Urge, Vainu, külad;
SINDI linn senistes piirides tervikuna;
TOOTSI vald senistes piirides tervikuna ja
TORI vald senistes piirides tervikuna.

Kõigil ühinejatel on sarnane ajalooline taust – nad on kuulunud Tori kihelkonda ning territoriaalne
ühtekuuluvus. Uus moodustuv vald on võrdlemisi kompaktne.
Vallad paiknevad ühises arenguvööndis mis baseerub neid siduval tehnilisel infrastruktuuril
(Pärnu-Rakvere ja Pärnu-Tori mnt). Lisaks on osapooli siduvad atraktiivsed piirkonnad Pärnu jõgi ja
Soomaa rahvuspark.
Uus kujunev vald saab olema mitmekülgse majandusstruktuuriga, kus on üheltpoolt Paikuse-Sindi arenev
ettevõtluspiirkond, Tori tugev põllumajanduspotentsiaal ja rahvusvaheliselt arvestatav Tootsi turbatööstus.
Samas Tootsi kuulumine uue valla koosseisu aitaks leevendada ülimonofunktsionaalsusest tulenevaid
probleeme.
Ühinemist soodustavad mitmesuguste koostöövormide toimimine juba enne ühinemist ning sarnaste ja
üksteist täiendavate majandusharude sünergiaefekt.
Sindi linna, Paikuse valla ja Tori valla ühistööna on rakendatud projekt DESIRE (Development - Sindi -
Region), mis käsitles regiooni üldiseid arenguküsimusi ning konkreetsemalt geo-infosüsteemi ja
infotehnoloogia arenguvõimalusi.
Tänu tagamaa suurenemisele saab Sindi linn võimaluse kujuneda tugevaks kolmanda astme keskuseks.
Ühinemist takistavaks teguriks ei tohiks olla laenukoormus, kuna kõik on kasutanud mõõdukalt laenu (Tori
vald 41%, Tootsi vald 27%, Paikuse vald 25%, Sindi linn 13% aasta omatulude kohta).
Moodustatava omavalitsusüksuse omatulude tase 2893 kr elaniku kohta on valdadest kõrgeim. Üksikisiku
tulumaks 2216 kr elaniku kohta on valdadest kõrgeim. Toetused RE-st jm väljastpoolt toetused elaniku
kohta on valdadest ühed madalamad. Kulude struktuur on põhiartiklite lõikes väga lähedane valdade
keskmisele kulude struktuurile. Laenukoormus 17,0% aasta omatulude mahu kohta on alla valdade
keskmise taseme. Laenu on võtnud kõik neli ühinevat valda (Tori 30,4%, Tootsi 28,1%, Paikuse 12,8%,
Sindi 9,1%). Laenu kogusumma 01.01.2001. a seisuga on 8,2 mln kr.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 11800 elanikku.


9.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HÄÄDEMEESTE valla Soometsa küla;
SURJU vald senistes piirides tervikuna ja
TAHKURANNA vald senistes piirides tervikuna.

Ühinemise poolt räägib ajalooline taust – tulevase valla tuumikpiirkond (Uulu-Surju), kus elab ka valdav
osa elanikkonnast, on kuulunud ühte (Pärnu) kihelkonda. Samas tuleb tõdeda, et Surju valla ida- ja
lõunapoolne osa (Kikepera ja Ristiküla paikkonnad) kuulus Saarde kihelkonda ja Tahkuranna lõunaosa
(Võiste paikkond) Häädemeeste kihelkonda.
Ettepanekule suhteliselt sarnaselt käsitleti piire ka 1938. aasta haldusreformi käigus.
Geograafilise asukoha poolest asuvad mõlemad vallad Pärnu linna kui kolmanda astme keskuse vahetul
tagamaal. Loodusliku eripära osas täiendaksid Tahkuranna ja Surju vald ühinemisel teineteist – esimene
oma mereranniku ja turismipotentsiaali, teine aga suure metsandusressursiga.
Moodustuvas vallas tekib kolm suuremat kohalikku keskust: Uulu küla, Võiste alevik ja Surju küla.
Ühisvalla territooriumil puudub keskkool. Enamus õpilasi omandab keskhariduse Pärnu linnas, üksikud ka
naabervaldade keskkoolides (nt Kilingi-Nõmme gümnaasiumis). Ühinemist toetavaks asjaoluks on juba
praegu toimiv koostöö tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkondades. Perearst on valdades ühine, Surju
vanurite hooldekodu teenuseid kasutavad ka Tahkuranna valla elanikud. Uulus asuv uus kultuuri- ja
spordikeskus saaks heaks ühiseks baasiks moodustuvas vallas.
Uues vallas kujunevad kaks arengu põhitelge: Via Baltica maantee ning Uulu-Valga maantee.
Moodustatav uue valla elanike arv (ca 3200 elaniku) ei vasta ette antud elanikkonna suuruse (3500
elanikku) kriteeriumidele. Üheks rahvaarvu suurenemise võimaluseks on valla territooriumil paikneva 400
suvila olemasolu, millede omanikest suur osa on potentsiaalsed püsielanikud.
Mõlema valla volikogud on väljendanud oma põhimõttelist nõusolekut ühinemiseks.
Ühineva omavalitsusüksuse omatulude tase 3045 kr elaniku kohta on valdadest kõige kõrgem. Eriti palju
tulusid laekub maamaksust (808 kr elaniku kohta, valdades keskmiselt 359 kr). Toetused RE-st jm
väljastpoolt toetused elaniku kohta on valdadest ühed madalamad. Teiste valdadega võrreldes suhteliselt
rohkem vahendeid eelarvest on kasutatud investeeringuteks. Valdadest kõige suuremad on kulud
sotsiaalhoolekandele ühe elaniku kohta. Laenukoormus 20,7% aasta omatulude mahu kohta on valdade
keskmisel tasemel. Laenu on võtnud ainult Tahkuranna, kelle koormus on 38,4%. Laenu summa
01.01.2001. a seisuga on 3,0 mln kr.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 3200 elanikku.


9.6 uue omavalitsusüksuse moodustavad
VÄNDRA alev senistes piirides tervikuna ja
VÄNDRA vald senistes piirides tervikuna.

Loodav omavalitsusüksus haaraks loogiliselt Vändra kui kolmanda astme keskuse tagamaa. Uue valla
üheks arengu põhiteljeks võib pidada nii Pärnu jõge kui ka sellega paralleelselt kulgevat
Pärnu-Paide-Rakvere maanteed.
Ühendav tegur on territoriaalne ühtekuuluvus Vändra alevi ja Vändra kui rõngasvalla puhul. Ühinemine
võimaldaks paremini rakendada kõrgkvalifitseeritud spetsialiste.
Juba praegu toimib hea koostöö sotsiaalhoolekande, hariduse ja kultuuri valdkondades. Siduvaks on ka
tehniline infrastruktuur (sh maantee Alustest Rapla suunas).
Eriti soodustavaks teguriks on see, et ainsana maakonnas on Vändra alev ja Vändra vald koostanud ühise
arengukava.
Arengut soodustavaks teguriks uues vallas saaks hea majanduspotentsiaali olemasolu tänu mitmekülgsele
tootmisprofiilile (põllumajandus, mets, erinevad tööstusharud). Aktiivse ettevõtluskeskkonnaga Vändra
alev on tugevaks mootoriks kogu tulevasele vallale.
Kindlasti annab efekti ühisprojektide käivitamine, sh turismi alal ühise kaubamärgi loomiseks. Tugevneb
regiooni keskuses paikneva Vändra gümnaasiumi potentsiaal.
Nii Vändra alev kui Vändra vald on avaldanud valmisolekut ka Kaisma valla kuulumiseks uue
omavalitsusüksuse koosseisu.
Omatulude tase ületab valdade keskmist. Üksikisiku tulumaks on veidi kõrgem valdade keskmisest. Samuti
ületavad toetused RE-st jm väljastpoolt valdade keskmist. Suhteliselt suuremad võrreldes teiste valdadega
on haridusse ja vallamajandusse tehtavad kulud. Laenu on võtnud Vändra vald (68,8%) ja Vändra alev
(24,5%) aasta omatulude mahu kohta, laenu kogusumma 1.01.2001 seisuga on 10,9 mln kr.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 6000 elanikku.


9.7 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KILINGI-NÕMME linn senistes piirides tervikuna;
SAARDE vald senistes piirides tervikuna ning
TALI vald, välja arvatud Laiksaare küla.
Liituvad omavalitsusüksused moodustavad endise Saarde kihelkonna tuumala. Ainult väike piirkond -
Tõlla küla on kuulunud Halliste kihelkonda. Kogu selle piirkonna keskus erineva haldusjaotuse aegadel on
olnud Kilingi-Nõmme – Pärnu maakonna üks tugevamaid piirkonnakeskusi.
Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla puhul võime rääkida territoriaalsest ühtekuuluvusest, sest tegemist on
klassikalise näitega kus ühinevad rõngasvald ja väikelinn.
Mõlema omavalitsusüksuse sotsiaalsfäär on tihedalt läbi põimunud. Erinevad koostöövormid kolme valla
vahel on toiminud juba pikka aega.
Ühinemine võimaldaks kergemini jätkata seniste rahvusvaheliste koostööprojektide arendamist (nt Lätiga:
Põhja-Liivimaa majandusruum, Rõngu-Kodaja kaitsealad - Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala).
Ühinevad kolm omavalitsust koos moodustaksid Eesti ühe tugevama metsandusliku potentsiaaliga
piirkonna. Loomulikult on see majandusharu ka piirkonna suurimaid tööandjaid.
Laenukoormuste erinevus omavalitsuste lõikes: Kilingi-Nõmme linn 43%, Saarde vald ja Tali vald 0%
aasta omatulude kohta.
Vältimatuks eelduseks Tali liitumisele on Kilingi-Nõmme – Kalita – Tali maantee rekonstrueerimine,
tagamaks Tali valla elanikele kindlustatud juurdepääsu vajalikele avalikele teenustele.
Tali vald on praegu saarte programmi üks sihtalasid.
Omatulude tase 1932 kr elaniku kohta on alla valdade keskmise. Üksikisiku tulumaks 1344 kr elaniku
kohta on alla valdade keskmise. Toetused RE-st jm väljastpoolt 1943 kr elaniku kohta ületavad valdade
keskmist. Suhteliselt suuremad võrreldes teiste valdadega on vallamajandusse tehtavad kulud.
Laenukoormus 17,1% aasta omatulude mahu kohta on valdadest üks madalam, kuna senisel Saarde ja Tali
vallal laenud puuduvad, Kilingi-Nõmme laenukoormus on 36,0%. Laenu summa 01.01.2001. a seisuga on
3,8 mln kr.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5800 elanikku.
9.8 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HÄÄDEMEESTE vald, välja arvatud Soometsa küla ning
TALI valla Laiksaare küla.

Häädemeeste vald on omavalitsusüksus, keda käesoleva põhivariandi kohaselt puudutavad
haldusterritoriaalse korralduse muudatused vähe. Põhjuseks on see, et ühelt poolt piirneb vald füüsiliselt
konkreetsete piiridega (meri, riigipiir) ning teisalt on naaberomavalitsused ühendatavad (lähtuvalt reformi
sisemisest loogikast ja/või volikogude otsustustest) juba teistes suundades.
Muudatused Häädemeeste valla osas tuleksid ainult kahe asula lõikes - Soometsa küla loovutamine
tulevasele Tahkuranna vallale ning Laiksaare küla liitumine praegusest Tali vallast.
Laiksaare küla liitumine Häädemeeste vallaga on loogiline, kuna neid seob ühine ajalooline taust. Nii jääb
praeguse Häädemeeste valla territooriumile ka enamus ennesõjaaegsest Laiksaare vallast (Massiaru
paikkond). Tänu heale asfaltkattega teele on Laiksaare küla tõmbekeskuseks Häädemeeste alevik.
Laiksaare küla piirkonna lisandumine täiendaks Häädemeestet metsaressursiga, haakudes Häädemeeste
seniste tugevate külgedega (meri, turism).
Häädemeeste valla eritaotlus on liita endaga seni Tali valla territooriumile jääv (suhteliselt väike) Nigula
Looduskaitseala osa.
Valla keskuseks jääb endiselt Häädemeeste alevik kui kolmanda astme keskus. Valla arengu põhiteljeks on
Via Baltica maantee.
Häädemeeste valla elanike arv 3462 jääb üsna napilt alla piirmäära (3500 elaniku.), kuid see erinevus on
piisavalt väike ülalpool mainitud valla eripära arvestades.
Toetus RE-st elaniku kohta ületab valdade keskmist. Võrreldes teiste valdadega on suhteliselt väikesed
vallamajandusse tehtavad kulud. Laenukoormus 17,6% aasta omatulude mahu kohta on alla valdade
keskmise. Laenu summa 01.01.2001. a seisuga on 2,4 mln kr.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 3500 elanikku.


9.9 uue omavalitsusüksuse moodustavad
PÄRNU linn senistes piirides tervikuna ja
SAUGA valla Tammiste küla.

Linnaga kokkukasvanud tiheasustusalade elanike identiteet on seotud enam Pürnu linnaga ning vähem
määratletakse end elukoha halduskuuluvuse järgi.
Linnaga liidetavatel aladel on suvilate piirkondi, kus ehitatakse suvemaju (omanikud enamasti linnast)
ümber aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Ühendamise argumendiks on ka piiriäärsete
tiheasustusalade orgaaniline seotus linnaga, piir oma olemuselt on kunstlik. Nende piirkondade elanikud
kasutavad suures osas linna poolt pakutavaid teenuseid.
Ülaltoodud piirkonna liitumine tooks Pärnu linnale juurde nii elamuehituseks, rekreatsiooniks kui
ettevõtluse arendamiseks vajalikku maad.
Omatulude tase elaniku kohta on omavalitsustest kõrgeim ja ületab teiste omavalitsuste taset tunduvalt.
Üksikisiku tulumaks elaniku kohta on omavalitsustest kõrgeim. Toetused RE-st jm toetused on
omavalitsustest kõige madalamad (teiste omavalitsuste keskmine u. 1647 kr elaniku kohta).
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 51200 elanikku.
9.10 uue omavalitsusüksuse moodustavad
JÄRVAKANDI vald (Rapla maakond) senistes piirides tervikuna;
KAISMA vald senistes piirides tervikuna;
KEHTNA valla (Rapla maakond) Ahekõnnu, Nõlva, Selja külad ning
RAIKKÜLA valla (Rapla maakond) Vahakõnnu küla.

Loetletud omavalitsusüksused ja nende osad moodustavad ühtse tervikliku süsteemi, mille keskuseks
kujuneb Järvakandi. Lähtutakse asustussüsteemi loogikast ja väljakujunenud teedevõrgust. Uus
omavalitsusüksus ei vasta elanike arvu poolest Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele, kuid
temaga külgnevad naaberomavalitsused ühinevad teistes suundades ning kõnealuse piirkonna puhul tuleks
lähtuda erandist.
Arvestades väljakujunenud infrastruktuuri ja tõmbekeskuse olemaolu, on Järvakandi valla kujunemine
uutes piirides loogiline ja põhjendatud, kuna Järvakandi on läbi aegade olnud lähiümbruse suuremaks
tööandjaks, haridus- ja kultuurikeskuseks.
Järvakandi on väljakujunenud struktuuriga töölisalev, mis annab kõik põhilised teenused nii alevi rahvale
kui ka lähiümbruskonnale. Siin on piirkonna ainsad pangakontor, gümnaasium, bensiinitankla, kirik,
korralik kultuurikeskus, suurim tööandja, väljakujunenud kaubandusvõrk. Suurim kaugus vallakeskusest
oleks 12-13 km. Ühendusteed eri piirkondadega on rahuldavad või head. Moodustub kompaktne vald ilma
ääremaastumise ohtudeta kaugematele piirkondadele. Kaisma valla elanikele on Järvakandi kättesaadavam
kui Vändra, samuti nagu Eidapere-Lokuta rahvale on Järvakandi vallakeskusena käepärasem kui Kehtna
või Rapla.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil paikneb üks gümnaasium 232 õpilasega. Õpilaste arv lähiaastatel ei
muutu. Võimalik internaadi kasutamine. Gümnaasiumiosa säilimine on võimalik õppekava sisu muutmisel
konkurentsivõimeliseks väljaspool oma koolipiirkonda. III kooliastmes õpib kokku alla 50 õpilase.
Kaismal on väike põhikool mis õpilaste vähesuse tõttu võidakse muuta algkooliks.
Omatulude üldmaht Järvakandi ja Kaisma valdades on kokku 6305 tuh. kr. Ühe elaniku kohta teeb see 2517
kr. Omatuludest moodustab suhteliselt suure osakaalu (Järvakandi mõjul) üksikisiku tulumaks – 86,4%,
suhteliselt suur (teistega võrreldes; Kaisma mõjul) on ressursimaksu osa – 2,5%. Maamaksu osakaal on
väiksem kui teistel omavalitsustel – 11,1%. Erinevaid toetusi saab uus omavalitsusüksus kokku 5224 tuh.
EEK (41,5% tuludest). Ühe elaniku kohta teeb see 2085 kr. Eelarvelisi kulutusi tegid Järvakandi ja Kaisma
vallad 2000.a. 12136 tuh. kr. Suurimad kuluvaldkonnad olid kulud haridusele (4666 tuh.) ja halduskulud
(2012 tuh.). Halduskulud moodustasid 16,6% kõigist kuludest. Eriti kõrged olid vastavad kulud Kaisma
valla puhul – 30,6%. Sotsiaalhoolekandele kulus 14,0% eelarve mahust, mis ületab maakonna keskmist
(10,3%). Siin oli kõrge just Järvakandi osa – 15,7%. Laenukoormus uue omavalitsuse puhul oli (seisuga
01.01.2001) 1419 tuh. kr., sellest kõik Järvakandis. Kaisma vallal laenukoormus puudus.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 2600 elanikku.


10. RAPLA maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

10.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
JUURU vald senistes piirides tervikuna ja
KAIU vald senistes piirides tervikuna.

Juuru on kihelkonnakeskuseks umbes 1240. aastast. Juuru kihelkonda on aastasadu kuulunud ka enamik
Kaiu valla külasid. Praegune Kaiu vald eraldus Juurust 1993.a., kuid ka varasemalt (1939.a.) eksisteeris
Kuimetsa vald enam-vähem samades piirdes. Ajaloolises plaanis on Juuru ja Kaiu valla ühendamine
põhjendatud, sest ka valdade taastamise ajal oli tegemist ühe vallaga.
Ühinemisega paranevad vormilised arengueeldused (rahvaarv, pindala, lasteasutuste ja koolivõrgu olukord,
sotsiaalhoolekandevõrk jt.), samuti suureneb tulunduslik potentsiaal (omatulude maht, omatulude ja muude
tulude suhe, tulumaksu osakaal tulude struktuuris). Kaiu liitumisel paranevad rahvastiku elujõu näitajad
(tööjõu taastootmise tase, tööpuudus, noorte paiksus, sotsiaalkulude maht 1 elaniku kohta). Paraneb
majanduslik seis (majanduslik reiting)
Riigiteede olukord uues omavalitsusüksuses on üldiselt rahuldav. Halvas seisukorras on teelõik
Kuimetsa-Vahastu-Roovere, asfalteerida tuleks teelõik Kaiu-Vahastu-Väätsa. Maakonnaliinid on
orienteeritud maakonnakeskusele, samas on Juuru osade maakondlike liinide ristumispunktiks ning on
seotud ka Harjumaa maakondliku liinivõrguga.
Piirkonnas on üks gümnaasium, üks põhikool, 2 lasteaed-algkooli, 1 algkool ja kaks lasteaeda. Kokku
õpilasi koolides 621, neist gümnaasiumis 329 (gümnaasiumiastmes alla 50 õpilase) ning põhikoolis 231
õpilast. Valdade liitumisel tuleks kaaluda II kooliastme hariduse üleviimist Kuimetsa algkoolist Kaiu
Põhikooli, Järlepa Algkooli liitmist Juuru Gümnaasiumiga, kutsealaste eeloskuste lülitamist
gümnaasiumiastme õppekavasse, Vahastus alghariduse (I kooliaste) omandamise võimaluste kindlustamist
ning Gümnaasiumi juurde internaadi taastamist.
Kultuuriasutuste võrgustik tagab kultuuriteenuste kättesaadavuse.
Eraldivõetuna ei vasta kumbki omavalitsusüksus Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele
(elanike arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku). Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 3450
elanikku.
Omatulude üldmaht Juuru ja Kaiu valdades on kokku 8343 tuh. krooni. Ühe elaniku kohta teeb see 2421 kr,
mis jääb alla Raplamaa keskmise (2631 kr). Halduskulud moodustasid 16,0% kõigist kuludest, mis on
rohkem kui maakonnas keskmiselt (12,9%). Eriti kõrged olid vastavad kulud Juuru valla puhul – 18,9%.
Laenukoormus uue omavalitsuse puhul oli (seisuga 01.01.2001) 1466 tuh. kr, sellest Juuru – 1029 tuh. ja
Kaiu – 437 tuh. krooni.


10.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KEHTNA vald, välja arvatud Ahekõnnu, Nõlva, Selja külad ning
KÄRU vald senistes piirides tervikuna.

Käru on ajalooliselt kuulunud nii Vändra kui Türi kihelkonda, kuid pole hästi sobinud ei ühte ega teise.
Seepärast ehitati sinna 1860. a. oma kirik ja hiljem kujunes välja omaette kihelkond. Kehtna vallale on oma
näo andnud alates 1925. a. siin tegutsenud kodu- ja põllumajanduskoolid, hiljem ka teadusasutused.
Aastatega on Kehtna kujunenud enam kui pooleteise tuhande elanikuga väljaarenenud struktuuriga
tõmbekeskuseks. On olemas kõik eeldused, et Kehtnast võiks saada Kesk-Eesti perspektiivne
kutsehariduskeskus. Viimase kümne aasta jooksul on valla erinevates piirkondades välja kujunenud
haridus- ja kultuurikeskused Kaereperes, Lelles, Eidaperes.
Tööhõive tase praeguses Käru vallas on paremaid riigis, tööpuudus on kõikunud 7-5% vahel ja näitab
alanemistendentsi. Kuritegevuse tase on madal tänu valla aastatepikkusele sihikindlale koostööle
kaitseliidu kohalikule üksikrühmaga. Kehtna valla vormilised arengueeldused on head (rahvaarv, pindala,
lasteasutuste ja koolivõrgu olukord, sotsiaalhoolekande võrk jt.). Omavalitsuse praegune tulunduslik
potentsiaal on normaalne (omatulude maht, omatulude ja muude tulude suhe, tulumaksu osakaal tulude
struktuuris). Vald on suutnud rakendada vallasisest regionaalpoliitikat ning teinud erinevate piirkondade
arenguks olulisi investeeringuid (valla hooldekodu, Ingliste haridus- ja kultuurikeskus, Valtu spordimaja
jms.).
Uue omavalitsusüksuse teedevõrk on valla territooriumit läbiva peatrassi osas hea. Teedevõrk on
ebarahuldav Eidapere piirkonna ja Järvakandi alevi vahel. Ühistranspordi olukord on rahuldav, kuna
kagu-loode suunalist kaugbusside ja rongide liiklust toetavad lõunasuunaline rongiliiklus ja suhteliselt tihe
maakondlik bussiliiklus.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil asub 5 põhikooli (Käru 114, Kehtna 341, Valtu 219, Lelle 91 ja
Eidapere 104 õpilast), Ingliste Algkool (33 õpilast), 5 lasteaeda (Kehtna 105, Valtu 34, Lelle 14, Eidapere
25, Ingliste 10 last). Keskhariduse saamise võimalused Türil, Raplas, Kehtna MTK-s. Koolivõrgustik vajab
tulevikus reorganiseerimist (majanduslik põhjus, õpilaste arvu kiire vähenemine Inglistel ja Lelles ning
aeglane vähenemine Eidaperes, kvalifitseeritud kaadriga vähene kindlustatus Lelles ja Eidaperes).
Võimalik reorganiseerimine hõlmab Ingliste kooli ja lasteaia liitmist, Lelle põhikooli ja Eidapere põhikooli
ümberkujundamist algkooliks või Eidapere ja Lelle põhikoolide ühendamist.
Keskhariduse saamise võimalused:
Kultuurimajad ja kultuuriseltsid olemas kogu valla territooriumil. Investeeringuid vajab eeskätt Kehtna kui
vallakeskus (raamatukogu ja klubi). Vajalikuks võivad osutuda investeeringud Käru Hariduse Seltsi
ruumidesse. Kohalik ajaleht on Valla Vaatleja – Kehtna valla infoleht.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 6000 elanikku.
Omatulude üldmaht Käru vallas ühe elaniku kohta on 2858 kr (Raplamaa keskmine 2631 kr). Omatulude
üldmaht Kehtna vallas ühe elaniku kohta on 2414 kr, mis jääb alla Raplamaa keskmist taset. Ühinevas
omavalitsusüksuses jääb see pisut alla maakonna keskmist taset.
Halduskulud moodustasid Käru vallas 14,3% kõigist kuludest, mis on pisut enam kui maakonnas
keskmiselt (12,9%) ning Kehtna vallas 7,7% kõigist kuludest, mis on väikseim maakonnas. Laenukoormus
Käru valla puhul oli (seisuga 01.01.2001) 813 tuh. krooni ning Kehtna vallal 4688 tuh. krooni.
10.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KOHILA alev senistes piirides tervikuna ja
KOHILA vald senistes piirides tervikuna.

Kohila on endise Hageri kihelkonna suurim keskus, mille kiire areng algas seoses Tallinn-Viljandi raudtee
ehitamisega ja paberivabriku rajamisega. 1945.a. aleviõigused saanud Kohila on arenenud tööstus-,
haridus- ja kultuurikeskuseks, ka oma piirkonna tõmbekeskus. Kohila alevi ja valla liitumine on nii
ajalooliselt kui majanduslikult loogiline ja põhjendatud. Uus omavalitsusüksus moodustab tervikliku
regiooni ühe keskuse baasil
Alevi ja valla sotsiaalmajandus on mitmes valdkonnas läbipõimunud; ühinevate omavalitsusüksuste vahel
on olemas koostöökogemus. Volikogud toetavad ühinemist.
Ühinemist toetavaks teguriks on vormiliste arengueelduste paranemine (rahvaarv, pindala, lasteasutuste ja
koolivõrgu olukord, sotsiaalhoolekandevõrk jt.). Suureneb tulunduslik potentsiaal (omatulude maht,
omatulude ja muude tulude suhe, tulumaksu osakaal tulude struktuuris). Paranevad rahvastiku elujõu
näitajad (tööjõu taastootmise tase, tööpuudus, noorte paiksus, sotsiaalkulude maht 1 elaniku kohta).
Paraneb majandusliku seis (majanduslik reiting).
Olemasolev teedevõrk on hea, seisund rahuldav. Olemasolev ühistranspordi olukord on rahuldav lisaks
maakonnaliinidele ja vallasiseste õpilasliinidele (õppeperioodil) valda läbivate kaugbussiliinide ja
rongiliinide tõttu.
Olemas on Kohila Gümnaasium 820 õpilasega ja Hageri Lasteaed-Algkool (4 klassi) 37 õpilasega.
Koolivõrk reorganiseerimist ei vaja. Investeeringuid vajab Kohila Gümnaasiumi koolihoone, Hageri
algkooli uue hoone ehitus ja Prillimäe lasteaia juurdeehitus. Lasteaia kohti napib Kohila alevis.
Kultuuriasutustest on olemas Tohisoo koolituskeskus, Hageri rahvamaja, raamatukogud Hageris ja Kohilas
ning muuseum Hageris. Kohila alevi ja valla kultuuriasutuste võrk ei rahulda kasvava pealinnalähedase
keskuse vajadusi (eriti Kohila alevi osas). Vajalikud on investeeringud kaasaegse raamatukogu
väljaehitamiseks. Ilmub Kohila valla ja alevi infoleht ―Kohila‖.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 6250 elanikku.
Omatulude üldmaht Kohila alevis ja Kohila vallas on kokku 18921 tuh. krooni. Ühe elaniku kohta teeb see
3026 kr, mis on kõrgeim Rapla maakonnas (keskmine – 2631 EEK). Selle viib kõrgeks Kohila valla näitaja
3843 kr, mis ületab selgelt teiste omavalitsuste vastavaid näitajaid. Halduskulud moodustasid 13,4%
kõigist kuludest, mis on vaid pisut enam kui maakonna keskmine (12,9%). Kõrged olid vastavad kulud
Kohila valla puhul (17,1%). Laenukoormus uue omavalitsuse puhul oli (seisuga 01.01.2001) 3134 tuh. kr,
sellest Kohila alevil 1144 tuh. ja Kohila vallal 1990 tuh. krooni.


10.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
LOODNA vald, välja arvatud Maidla, Laukna, Leevre, Sooniste, Soosalu külad;
MÄRJAMAA alev senistes piirides tervikuna;
MÄRJAMAA vald senistes piirides tervikuna;
RAIKKÜLA valla Kõrvetaguse, Pühatu, Riidaku külad ning
VIGALA vald senistes piirides tervikuna.

Märjamaa on ajalooliselt väljakujunenud kihelkonna keskus juba 13. sajandist. Ta on suurimaid keskusi
Tallinna ja Pärnu vahel, Tallinn-Riia maantee (Via Baltica) ääres. Alevi liitumine endise kihelkonna alaga
on ajaloolises plaanis igati mõistlik. Vigala on samuti kihelkonnakeskus 13. sajandist.
Märjamaa alevi seisukohalt seisneksid Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisega seotud plussid
eelkõige Märjamaa ja tema lähiümbruse ühtse planeerimise võimaluses, alevi poolt osutatavate avalike
teenuste ühtses arendamises ja finantseerimises. Märjamaa valla ja Märjamaa alevi ühinemine üheks
omavalitsusüksuseks suurendaks terviklikkust ja tekiks valla sisemine seostatus. Valla ametiasutuste
kättesaadavus ühinemise tulemusena ei muutu. Valla ja alevi avalikud teenused on omavahel
läbipõimunud, mistõttu on suur tähtsus teenuste ostmisel ja vastastikustel tasaarvlemistel. Ühinemise
kasuks räägib asjaolu, et ühe omavalitsusüksuse raames kaoks ebavajalik rahaline sisekäive. Võimalik
oleks paindlikumalt teha organisatsioonilisi muutusi avalike teenuste osutamisel, vähendamata seejuures
kättesaadavust eri kantide elanike jaoks. Laiem piirkondlik identiteet on seotud Märjamaa nimega.
Piirkonnas on arenenud avalike teenuste infrastruktuurivõrk, haridus-, meditsiini- ja hoolekandeasutused.
Piirkonna omavalitsusüksuste juhtimisstruktuurid on suhteliselt lähedased. Praegu teevad piirkonna
omavalitsused ja vastavad allüksused omavahel tihedat koostööd. Suurimaks omavalitsuste ühinemisel
avanevaks potentsiaaliks on võimalus paremini piirkonna arengut strateegiliselt kujundada, luua vastavaid
struktuure, ellu kutsuda projekte. Olemasolev haldusjaotus Märjamaa piirkonnas on nõukogude ajal
kujunenud ja selle säilimine sellisel kujul võib osutuda piirkonna edasise arengu seisukohast pärssivaks
teguriks.
Kogu iseseisvusperioodil on tehtud tõhusat koostööd, milles on osalenud ka Vigala vald – koostöö
Märjamaa Omavalitsuste Liiduna ja alates 1998. aastast sihtasutusena Märjamaa Piirkonna Omavalitsuste
Arendusfond.
Teedevõrgu seisund on üldiselt rahuldav. Oma suurusest tulenevalt on piirkond suhteliselt hõredamalt
kaetud maakondlike liinidega, samas pakub tuge kaugliinide võrk suundadel Tallinn-Pärnu ja
Koluvere-Rapla.
Olemas on 1 gümnaasium Märjamaal (881 õpilast), 2 põhikooli – 134 õpilasega Valgus ja 92 õpilasega
Haimres, 6-klassiline algkool Varbolas (23 õpilast), 4- klassilised algkoolid Sipas ja Lauknal (35).
Koolivõrk põhjalikku reorganiseerimist ei vaja. Haimre põhikool jääks suunaga erivajadustega lastele ja
vajab internaati. Lasteaia kohad on vajajatele olemas. Vigalas on olemas 2 põhikooli, Kivi-Vigalas 135
õpilast ja Vana-Vigalas 143 õpilast. Õpilaste juurdekasv piisav. Lisaks asub vallas kutseõppeasutus Vigala
TTK. Koolivõrk reorganiseerimist ei vaja. Kivi-Vigala ja Vana-Vigala koolimajad vajavad investeeringut.
Lasteaia kohad on olemas. Võib kaaluda Vana-Vigalas põhikooli viimist kutsekooli hoonesse.
Kultuuriasutusi piisavalt. Vajab juhtimisalast korrastamist. Vajatakse investeeringuid nii keskuse
kompleksi (rahvamaja ja raamatukogu) väljaehitamiseks kui ka kaugemate keskuste kultuuriasutuste
olukorra parandamiseks. Ilmuvad Märjamaa alevi infoleht Märjamaa Nädalaleht, Märjamaa Valla Infoleht,
Loodna Valla Infoleht ning Vigala valla ajaleht Vigala Sõnumid.
Vigala valla elanike arv ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (vähemalt 3500
elanikku) ning seetõttu on põhjendatud Vigala valla ühinemine uue omavalitsusüksusega. Uue
omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 9600 elanikku.
Omatulude üldmaht Märjamaa alevis ning Märjamaa ja Loodna valdades on kokku 18068 tuh. krooni. Ühe
elaniku kohta teeb see 2229 kr, mis jääb selgelt alla Raplamaa keskmise (2631 kr). Omatulude üldmaht
Vigala vallas on kokku 4023 tuh. kr. Ühe elaniku kohta teeb see 2147 kr, mis on madalaim Raplamaal
(keskmine 2631 kr). Märjamaa alevi ning Märjamaa ja Loodna valla halduskulud moodustasid 15,3%
kõigist kuludest, mis on rohkem kui maakonnas keskmiselt (12,9%). Eriti kõrged olid vastavad kulud
Loodna valla puhul (20,3%). Vigala valla halduskulud moodustasid 13,4% kõigist kuludest, mis on
enam-vähem võrdne maakonna keskmisega. Laenukoormus uue omavalitsuse puhul (ilma Vigala vallata)
oli (seisuga 01.01.2001) 2311 tuh. kr, sellest Märjamaa alevil 1928 tuh. kr ja Märjamaa vallal 383 tuh. kr.
Loodna vallal laenukoormus puudus. Laenukoormus Vigala valla puhul oli 69 tuhat krooni.


10.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
RAIKKÜLA vald, välja arvatud Kõrvetaguse, Pühatu, Riidaku, Vahakõnnu külad;
RAPLA linn senistes piirides tervikuna ja
RAPLA vald senistes piirides tervikuna.

Rapla on kihelkonnana eksisteerinud XIII sajandi teisest poolest või XIV sajandi algusest. Peale Rapla
valla on Rapla kihelkonda kuulunud ka Raikküla vald ja osa Kehtna vallast. Ajalooliselt on Rapla olnud
pikka aega selle piirkonna tõmbekeskuseks.
Ühinemisega paranevad vormilised arengueeldused (rahvaarv, pindala, lasteasutuste ja koolivõrgu olukord,
sotsiaalhoolekandevõrk jt.). Suureneb tulunduslik potentsiaal (omatulude maht, omatulude ja muude tulude
suhe, tulumaksu osakaal tulude struktuuris). Paranevad rahvastiku elujõu näitajad (tööjõu taastootmise tase,
tööpuudus, noorte paiksus, sotsiaalkulude maht 1 elaniku kohta). Liitumise tulemusena paraneb
omavalitsusüksuse majanduslik reiting.
Põhiteede olukord on rahuldav. Ühistranspordi olukord on rahuldav, kuna vald paikneb maakonda läbivate
teede ristmikul ja on kaetud nii kohalike- kui ka kaugbussiliinide ja raudteeliinidega.
Koolivõrku kuulub 1 algkool 4 kilomeetri kaugusel Raplast Alus (96 õpilast), 5 põhikooli alevikes ja
külades (kokku 476 õpilast), Rapla linnas 2 gümnaasiumi (1456 õpilast), õhtukeskkool (222 õpil.), Mainori
Majanduskooli filiaal (100 üliõpilast), Raikküla Kool erivajadustega õpilastele (116) ja Alu Rahvaõpistu.
Põhikoolide keskmine kaugus Rapla linnast on u. 12 km, kaugem 15 km kaugusel. Raikküla valla kolm
põhikooli Lipal (60 õpil.), Purkus (75 õpil) ja Tamme (119 õpil.) asulas asuvad 10 km ringi sees ja Rapla
valla 2 põhikooli Hagudis ja Kodilal, mille vahe on 10 km. Hetkel on I (1.-3.kl.) kooliastmes 9
klassikomplekti aastakäigu kohta. 2002-2005 väheneb õpilaste arv sedavõrd, et ühest aastakäigust on
võimalik moodustada 5 klassikomplekti, mille õpetamisega saaksid Rapla linna gümnaasiumid hakkama.
Põhikooli õppekavast lähtuvatele nõuetele vastavad koolihooned on Hagudis. Tammel on vaja juurde
ehitada spordisaal. Algharidust 1.- 6. klassini võib anda kõikides koolides. Lähtuvalt tingimustest on
vajalik liitvalla haridusvõrk ümber kujundada.
Väiksemates keskustes on kultuuriteenused kättesaadavad. Tähelepanu vajab Rapla kui maakonnakeskuse
kultuuriteenuste kaasajastamine. Investeeringuid vajab keskusena Rapla (Kultuuri- ja Huvikeskus,
laululava kompleksi väljaehitamine). Perspektiivis võivad osutuda vajalikuks investeeringud teatri- ja
kontserdisaali, kinosaali ning kunstigalerii väljaehitamiseks. Rapla linnas tegutseb eraomanikule kuuluv
kaabeltelevioon RA-SAT, ilmub Rapla linna ajaleht Rapla Teataja, Rapla valla ajaleht Vallanopped,
2000.a. on ilmunud ka Rapla Linna Noorteleht ja AS Lacto ajaleht Taluleht.
Eraldivõetuna ei vasta Rapla linn Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (elanike arv jääb alla
10 tuhande elaniku); elanike arvu poolest ei vasta kriteeriumidele ka Rapla ja Raikküla vallad. Uue
omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 18000 elanikku.
Omatulude üldmaht Rapla linnas ning Rapla ja Raikküla valdades on kokku 35560 tuh. krooni. Ühe elaniku
kohta teeb see 2933 kr, mis on kõrgemaid Raplamaal (keskmine 2631 kr). Halduskulud moodustasid 12,1%
kõigist eelarve kuludest, mis on ligikaudu võrdne maakonna keskmisega (12,9%). Kõrged olid vastavad
kulud aga Raikküla valla puhul – 19,2%. Laenukoormus uue omavalitsuse puhul oli (seisuga 01.01.2001)
18773 tuh. kr, sellest Rapla linnal 13014 tuh., Rapla vallal 5239 tuh. ja Raikküla vallal 520 tuh. krooni.


11. SAARE maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

KAARMA vald senistes piirides tervikuna;
KÄRLA vald senistes piirides tervikuna;
KIHELKONNA vald senistes piirides tervikuna;
LAIMJALA vald senistes piirides tervikuna;
LEISI vald senistes piirides tervikuna;
LÜMANDA vald senistes piirides tervikuna;
MUSTJALA vald senistes piirides tervikuna;
ORISSAARE vald senistes piirides tervikuna;
PIHTLA vald senistes piirides tervikuna;
PÖIDE vald senistes piirides tervikuna;
RUHNU vald senistes piirides tervikuna;
SALME vald senistes piirides tervikuna;
TORGU vald senistes piirides tervikuna ning
VALJALA vald senistes piirides tervikuna.

Ajalooliselt oli Saaremaal 13 kihelkonda. 1939. aastal läbiviidud haldusreformi käigus vähendati Saaremaa
omavalitsusüksuste arvu 19 pealt 17 peale (16 valda ja linn).
Ajalooliselt on Kuressaare linn kujunenud ühiseks tõmbekeskuseks kõigile Saaremaa valdadele, samal
põhjusel on ajalooliselt välja kujunenud ka radiaalne teedevõrk Kuressaare ja ümbritsevate valdade vahel.
Saaremaa omavalitsusjuhid ja maavanem peavad siiski oluliseks Kuressaare linna (u. 16 000 el.) jätkamist
iseseisva omavalitsusüksusena.
Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (elanike arv
üldjuhul vähemalt 3500 elanikku, linnalähedases vallas vähemalt 4500 elanikku). Laimjala, Lümanda,
Mustjala, Torgu ja Ruhnu vallas on elanike arv alla 1000 elaniku omavalitsusüksuse kohta.
Saare maakonnas elab ligikaudu 40 000 inimest, mis moodustab ca 2,7 % Eesti rahvastikust. Rahvastiku
tihedus on maakonnas ca 14 inimest/km2 (Eesti keskmine ca 34 inimest/km2).
Kuressaare linnas elab 41,2% Saare maakonna elanikest, Uues Saaremaa vallas saab elama 53,3 %
elanikest ja Muhu vallas 5,5 % elanikest.
Kogu Saare maakonna majanduse arengut mõjutavaks teguriks on saareline asend. Isolatsioon muudest
piirkondadest võimendab kohaliku tooraine ja müügituru väiksust ja olukorda tööjõuturul. Oluliseks
näitajaks on transpordikulude suur osatähtsus. Majandust iseloomustavateks näitajateks on kahanev
primaarsektor ja tugevalt sesoonsest turismist sõltuv majandus. Kokkuvõttes iseloomustab tööturu
olukorda saartel suur töökohtade puudus, ulatuslik pendelränne ja kohapealset tööhõivet toetava majanduse
struktuurne ebakindlus.
Väikesed Saaremaa kohalikud omavalitsused ei suuda investeeringuid ligi tõmmata ega luua tingimusi
ettevõtjate ligimeelitamiseks.
Mustkattega teedevõrgu seisund on rahuldav, kruusakattega maanteed Põhja-Saaremaal ja Sörves tuleks
viia asfalt- ja mustkatte alla. Ühistranspordi olukord on rahuldav, toimub liinide optimeerimine.
12. TARTU maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

12.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ALATSKIVI vald senistes piirides tervikuna;
KALLASTE linn senistes piirides tervikuna;
PALA vald (Jõgeva maakond) senistes piirides tervikuna;
PEIPSIÄÄRE vald senistes piirides tervikuna;
SAARE valla (Jõgeva maakond) Halliku, Kiisli ja Pällu külad ning
VARA valla Kargaja, Koosa, Koosalaane, Meoma, Metsakivi, Põldmaa, Rehemetsa, Selgise, Vanaussaia
külad.

Uus vald hõlmab täielikult või osaliselt 6 praeguse väikese (alla 2 tuh el) omavalitsusüksuse territooriumi
Tartu maakonna kirde- ja Jõgeva maakonna kaguosas. Piirkond ühtib täies ulatuses ajaloolise Kodavere
kihelkonnaga. Selle võrdlemisi ebaühtlase asustusega, kuid samas kompaktne piirkonna keskseks
tuumikuks ja ühendavaks lüliks on Alatskivi alevik ja Kallaste linn kui teeninduskeskused. Kallaste on
enam-vähem sama ulatusliku piirkonna rajoonikeskuse rolli täitnud ka 1950-ndatel aastatel.
Piirkonna areng on suuresti seotud Peipsi-äärse asukohaga (põhilised tegevusalad turism, järvega seotud
tegevused, metsandus) ning sellest tulenevad nii arenguprobleemid kui nende lahendused. Kogu piirkonna
kasutuses on Kallaste-Peipsiveere haridus- ja kaubanduskeskus, samuti Kallastel asub haigla.
Piirkonna seniste omavalitsusüksuste äärmiselt ebaühtlane arengutase (näiteks Peipsiääre ja Alatskivi valla
rahvastiku tugev vananemise tendents - laste/vanurite suhe 0,5-0,7, Kallaste linna ning Peipsiääre ja Vara
valla silmapaistvalt suur valitsemiskulude osakaal - 22-32%) mõnevõrra ühtlustub Vara ja Saare valla arvel
uue suurema omavalitsusüksuse tekkides, mille elanike arvuks kujuneb ca 6,5 tuhat.


12.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
LUUNJA vald senistes piirides tervikuna;
MÄKSA vald senistes piirides tervikuna;
TARTU valla Kükitaja, Taabri, Tammistu, Vilussaare külad ning
VARA valla Praaga, Põdra, Põrgu, Tähemaa külad.

Ühendada kavandatav piirkond hõlmab kahe kihelkonna – Tartu Maarja ja Võnnu alasid. Ühendavateks
lülideks on Suur Emajõgi ja suhteliselt hea kohalike ühendusteede võrk. Piirkond on nii teenuste saamise
kui ka tööalase pendelrände poolest suures osas orienteeritud Tartule kui väga tugevale tõmbekeskusele.
Tekkiv ligi 4,8 tuhande elanikuga uus vald moodustub praegustest ebavõrdse sotsiaal-majandusliku arengu
tasemega väikevaldadest. Seejuures on Luunja valla summaarne demograafiline ja finantsmajanduslik
potentsiaal oluliselt parem kui ühinemispartnerite Mäksa, Tartu ja Vara valla oma. Näiteks laste ja vanurite
suhe on Luunja vallas üle 1,5, aga teistes üksustes- alla 1, omatulude osakaal vastavalt 65% ja 45% ringis
jne.
Uus vald omab head arengupotentsiaali, mida näitab Tartu maakonna kõige kõrgem tööealiste osakaal ja
samal ajal töötute väike arv, ettevõtluse arengule antav hea hinnang.
12.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
MEEKSI vald senistes piirides tervikuna;
PIIRISSAARE vald senistes piirides tervikuna ja
VÕNNU vald senistes piirides tervikuna.

Uus moodustatav vald jääb kolme valla ühendamisele vaatamata oma elanike arvult (ca 2 tuh in)
erandlikuks. Piirkonna hõre asustus (5-6 in km2) ja suhteliselt ulatuslik territoorium ei võimalda suurema
uue üksuse moodustamist. Hõlmab põhiliselt Võnnu ja osalt ka Räpina kihelkonda.
Ühendatavate kantide omavahelised seosed on suhteliselt nõrgad. Vaid Võnnu valla Ahunapalu kanti ja
Meeksi valla Järvselja kanti peetakse ühtseks, kultuuriliselt aktiivseks piirkonnaks. Võnnus on küll
keskkool, aga Meeksi lapsed eelistavad Tartu koole.
Problemaatiline on Piirissaare valla (ca 100 el) lülitamine kõnesoleva uue valla koosseisu. Tartu maavanem
on esitanudki ettepaneku säilitada Piirissaare vald senistes piirides iseseisvana. Piirissaare valla säilitamise
kohta on teinud pöördumise saare elanikud, kes kurdavad mandriga ühenduse puudumist sügisel-kevadel
ning selle komplitseeritust talvel. Samuti rõhutatakse etniliste, kultuuriliste ja usuliste erinevuste olemasolu
(Piirissaare elanikest 90% on vene vanausulised).
Siseministeerium on siiski seisukohal, et äärmuslikult eaka rahvastikuga (laste/vanurite suhe 0,02) üksuse,
mille tuludest põhilise osa moodustavad riigipoolsed toetused ja tulumaksust laekub alla 10%
eelarvetuludest ning kus valitsemiskuludeks läheb üle ½ omavalitsuse kuludest, säilitamine iseseisvana ei
ole mõeldav. Ekspertide valdav seisukoht on, et kuna Võnnu - Meeksi - Piirissaare moodustavad ühtse
ajaloolis-kultuurilise Peipsiäärse piirkonna, siis võiks Piirissaare lülitada selle piirkonna baasil
moodustatava valla koosseisu.


12.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HAASLAVA vald senistes piirides tervikuna ja
ÜLENURME vald, välja arvatud Õssu küla.

Tartu maakonna lõunaosas moodustuv kompaktne, ligemale 6,5 tuhande elanikuga uus vald hõlmab
põhiliselt Kambja ja osaliselt ka Nõo kihelkonna alasid. Piirkonda iseloomustab tihe asustus ja teedevõrk
ning Tartu läheduse tõttu linnaga ühine majandusruum. Ühendusvõimalused tulevase tõenäolise
vallakeskuse Ülenurme alevikuga on enamasti olemas, välja arvatud Haaslava valla lõunapoolsed külad.
Ühinevad vallad teevad mitmel alal koostööd ning Ülenurme gümnaasium ja Tõrvandi päästekomando
teenindavad ka Haaslava valda. Kõrgema taseme avalikke teenuseid pakub tartu linn, kuid inimeste
põhiliikumine Tartusse kulgeb Ülenurme kaudu.
Ülenurme vald vastab nõutavatele kriteeriumitele ka praegusel kujul: elanikke 4,5 tuh, laste/vanurite suhe
üle 1,3, tulumaksu laekumine üks maakonna paremaid, omatulud 66%, jne, kuid oluliselt nõrgema
arengupotentsiaaliga Haaslava valla jätkamine iseseisvana ei ole kavandatava haldusterritoriaalse reformi
kontekstis otstarbekas.


12.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KAMBJA vald senistes piirides tervikuna;
KÕLLESTE valla (Põlva maakond) Prangli küla ning
VALGJÄRVE (Põlva maakond) valla Krüüdneri, Maaritsa, Vissi külad.

Kambja kihelkonda iseloomustav tugev identiteeditunne on säilinud tänapäevani, olles üheks tõsisemaks
Kambja valla iseseisvust põhjendavaks argumendiks. Esmaste avalike teenuste saamise võimalus kohapeal
olemas, kõrgema taseme teenuste saamiseks sõidetakse 15 km kaugusele Tartusse. Kambja valla säilimist
enam-vähem senistes piirides toetab Tartu maavanem.
Senise Kambja valla territoorium laieneb mõnevõrra naabermaakonna Põlvamaa piiriäärsete valdade
mõnede külade arvel. Need on alad, mille loomulik tõmme tänu lähedusele on Kambja suunas ja millel on
Kambjaga ka parem ühendust pidada. Uus Kambja vald on ca 2,9 tuhande elanikuga, kompaktse
territooriumi ja suhteliselt tiheda asustusega, selle toimetulekuvõime on keskmine: demograafiline
potentsiaal vastab maakonna keskmisele, omatulud suhteliselt väikesed - 23-24%, valitsemiskulud 10%
ümber ehk maakonna keskmisel tasemel.
12.6 uue omavalitsusüksuse moodustavad
PUKA valla (Valga maakond) Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste, Rebaste külad;
RANNU vald, välja arvatud Sangla, Suure-Rakke, Verevi, Väike-Rakke külad ning
RÕNGU vald, välja arvatud Käärdi alevik, Kalme, Käo, Tammiste, Uderna külad.

Piirkond on ajalooliselt kuulunud Rõngu ja Rannu kihelkonda. Praegu ühendavad kõnesolevaid kolme
valla alasid Võrtsjärvega seotud arenguprobleemid. Teatav suhtlemine toimub ka avalike teenuste osas,
näiteks osa Rannu valla lapsi käib Puhja keskkoolis jne. Üldiselt on ühineva piirkonna senine omavaheline
integratsioon tagasihoidlik, kõrgema taseme teenuste järele sõidetakse Tartusse või Elvasse. Praeguse
Valga maakonna Puka valla Aakre kandi rahvas soovib ennistada oma ajaloolist kuuluvust Tartu maakonda
ning ühtlasi Rõngu kihelkonna baasil moodustatava uue omavalitsusüksuse koosseisu. Seda on kinnitanud
mitmed eri aegadel läbiviidud kohalike elanike arvamuse uuringud.


12.7 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KONGUTA valla Kapsta, Karijärve, Kobilu, Mäeotsa, Vahessaare külad;
PUHJA vald, välja arvatud Palupõhja küla ning
RANNU valla Sangla, Suure-Rakke, Verevi, Väike-Rakke külad.

Eeltoodu lähtub põhimõtteliselt maavanema esitatud radikaalsest variandist, mida ekspertide ettepanekute
alusel on mõnevõrra muudetud. Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt eelkõige praeguse Puhja valla baasil
(v.a eraldatuna teisele poole Emajõge jääv Palupõhja küla) moodustatav uus vald erineb Tartu maavanema
poolt pakutust selle poolest, et poolitatud on kaks valda - Konguta ja Rannu, mis peaksid jagunema
vastavalt elanike tegelikele liikumissuundadele naabervaldade vahel. Näiteks Konguta valla põhjaosa -
Karijärve ja Kobilu kandi rahvas kasutab aktiivselt Puhja aleviku teenuseid, osa Rannu valla lapsi õpib
Puhja keskkoolis jne .
Uue omavalitsusüksuse elanike arv on ca 3 tuhat, kuid ulatuslikum ühendamine ei ole looduslike takistuste
tõttu võimalik.. Omab ajaloolist tausta - põhiosas Puhja kihelkond. Teedevõrk ja bussiühendus eri
paikkondade suhtlemiseks on olemas, kuid kohalikud külateed vajavad remonti. Tekkiva omavalitsuse
tulude-kulude tase jääb Tartu maakonna keskmisest madalamaks. Parema arengupotentsiaaliga ja
edukama Rannu ja Puhja arvel peaks edaspidi ühtlustuma kogu uue omavalitsusüksuse arengutase.


12.8 uue omavalitsusüksuse moodustavad
LAEVA vald senistes piirides tervikuna;
PUHJA valla Palupõhja küla;
TÄHTVERE vald senistes piirides tervikuna ning
ÜLENURME valla Õssu küla.

Moodustatav uus üksus kujutab endast osaliselt nö pool-rõngasvalda ümber Tartu linna, millega tuleb
paratamatult liita väike ja piiratud arenguvõimalustega Laeva vald (ca 900 el, valitsemiskulud ligi 55%
eelarvest). Piirkonnal puudub küll ajalooline seos, kuid ühendavaks lüliks on kindlasti Tartu linn kui tugev
tõmbekeskus kõigi ühinemise osapoolte jaoks. Hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolduse valdkonnas
kasutavad Tähtvere kui Laeva piirkond suures osas Tartu linna teenuseid.
Uue üksuse eduka toimimise nimel vajaksid parandamist liiklusvõimalused Ilmatsalu kui potentsiaalse
vallakeskuse ja Laeva kandi vahel. Moodustatav vald omab tervikuna head arengupotentsiaali:
laste/vanurite suhe 1,2, omatulud annavad ligi 60% eelarvetuludest, tulumaksu laekumine ületab maakonna
keskmise taseme jne.


12.9 uue omavalitsusüksuse moodustavad
TABIVERE vald (Jõgeva maakond) senistes piirides tervikuna;
TARTU vald, välja arvatud Kükitaja, Taabri, Tammistu, Vilussaare külad ning
VARA valla Alajõe, Kauda, Keresaare, Kusma, Kuusiku, Matjama, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla,
Sookalduse, Särgla, Undi, Vara, Välgi, Ätte külad.
Uus üksus moodustatakse Tartu ja Jõgeva maakonna nö piiriülesena Tabivere valla ning osa Tartu ja Vara
valla baasil. Ajalooliselt hõlmab see piirkond kolme kihelkonna alasid. Piirkond on kompaktse
territooriumiga, suhteliselt tiheda asustuse ja teedevõrguga.
Moodustuv omavalitsusüksus on elanike arvuga ca 8,2 tuhat, demograafilistelt näitajate poolest võrdlemisi
hea arenguperspektiiviga (v.a Vara valla kant), majanduslikult mitmekesise rakendusstruktuuriga,
finantsmajanduslikult tasemelt jääb Tartu maakonna keskmisest allapoole.
Esmaseid avalikke teenuseid saavad elanikud praegustes vallakeskutes, kuid tänu Tartusse suunduvale
teedevõrgule ja bussiühendusele suheldakse tihedalt Tartu linna kui tugeva tõmbekeskusega.


12.10 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ELVA linn senistes piirides tervikuna;
KONGUTA vald, välja arvatud Kapsta, Karijärve, Kobilu, Mäeotsa, Vahessaare külad;
NÕO vald senistes piirides tervikuna ning
RÕNGU valla Käärdi alevik, Kalme, Käo, Tammiste, Uderna külad.

Elva linn on tunduvalt laiema piirkonna kui ainult vahetu ümbruse halduskeskus olnud 1950- ndail aastail
rajoonikeskusena. Moodustatav uus vald hõlmab põhiliselt ajaloolise Nõo kihelkonna alasid, mida Elvaga
seovad nii tööalase pendelrände (eelkõige Konguta ja Rõngu valda) kui ka teenindamisalased sidemed.
Piirkond kujutab endast tüüpilist kohalikku asustussüsteemi ümber Elva linna kui kohaliku tähtsusega
tõmbekeskuse.
Uue valla elanike arv ulatub üle 12 tuhande. Kuna Elva linnas toimub silmapaistev rahvastiku vananemine
(laste/vanurite suhe 0,8), aga valdade elanikkond on mõnevõrra noorem (vastav suhe veidi üle 1), siis
piirkonnas tervikuna demograafiline potentsiaal ühtlustub. See tagab tulevikus uuele vallale
maksumaksjate näol tulumaksu laekumise vähemalt Tartu maakonna keskmisel tasemel.
13. VALGA maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

13.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HELME vald senistes piirides tervikuna;
HUMMULI vald senistes piirides tervikuna;
PÕDRALA vald senistes piirides tervikuna ja
TÕRVA linn senistes piirides tervikuna.

Kavandatav uue valla territoorium ühtib suures osas ajaloolise Helme kihelkonnaga ja ka nõukogudeaegse
Tõrva väikerajooniga. See on suur eelis juba harjumuspäraseks tihedaks suhtlemiseks. Tõrva linna ümber
on välja kujunenud tüüpiline kohalik asustussüsteem, mis toimib kui koostööpiirkond: olemas on ühine
gümnaasium, tervisekeskus, kiirabi.
Tõrva kui kohalik keskus moodustab koos oma tagamaaga uue kompaktse omavalitsusüksuse suurusega
umbes 8 tuhat elanikku. Piirkonna senine ebaühtlane sotsiaal-majandusliku arengu tase, hinnatuna
rahvastiku vanuskoosseisu, tulumaksu laekumise ja              omatulude taseme, sotsiaalhooldekulude,
valitsemiskulude jmt. alusel, ühtlustub. Seni suhteliselt tagasihoidlike arengunäitajatega Põdrala kandile
loob ühinemine eeldused senisest paremaks toimetulekuks edaspidi.
Tänu haldusterritoriaalsele ümberkorraldusele hakkab sotsiaal-majanduslikult arengult terviklikus
piirkonnas toimuma ka ühtne omavalitsuslik haldamine, mistõttu jäävad ära praegused omavahelised
arveldused, saab otstarbekamalt korraldada infrastruktuuri arengut, investeeringute tegemist jne.


13.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
PALUPERA vald senistes piirides tervikuna;
OTEPÄÄ vald senistes piirides tervikuna ning
VALGJÄRVE valla (Põlva maakond) Aiaste, Hauka, Kooli, Pikajärve, Pikareinu, Puugi, Valgjärve külad.

Ühinemise tulemusena tekkiv vald ühtib põhiosas ajaloolise Otepää kihelkonnaga, samuti aastail
1950-1959 eksisteerinud samanimelise rajooniga. Ajaloolisel jaotusel on arvestatav mõju tänasele ja ka
tulevasele haldusterritoriaalsele korraldusele, sest selle alusel ning sellest tulenevalt on välja kujunenud
ühendusteed, toimivad sotsiaalse infrastruktuuri objektid, arenevad igapäevased tööalased sidemed.
Mitmekesise sotsiaalse infrastruktuuriga väikelinn Otepää on kohalik keskus, mis koos ümbritseva Otepää
valla ning Palupera vallaga moodustab toimiva koostööpiirkonna. Piirkonna omavalitsused on koostöö
koordineerimiseks moodustanud piirkonnanõukogu ning sõlminud erinevaid eluvaldkondi puudutavad
koostöölepingud. Mitmete elualade paremaks juhtimiseks on moodustatud ühiskomisjone, näiteks
korrakaitsekomisjon, hariduskomisjon. Tegelikult on Otepää mõjuala suurem ja Otepää linn on
teeninduskeskuseks ka osale Põlva maakonna Valgjärve vallast, eelkõige selle lääneosa 7-le külale. Arengu
seisukohalt on otstarbekas osa Valgjärve valla kuulumine Otepää turismipiirkonda.
Kõnealuse, sotsiaal-majanduslikult arengu seisukohast tervikliku piirkonna omavalitsuste senine koostöö
asendub tänu haldusterritoriaalsele ümberkorraldusele ühtse omavalitsusliku haldamisega. Tekib ligemale
5,6 tuhande elanikuga uus omavalitsusüksus, milles praeguste valdade demograafilised ja
finantsmajanduslikud erisused tasanduvad ning see võimaldab edaspidi kogu piirkonna tasakaalustatud
arendamise huvides otstarbekamalt korraldada infrastruktuuri arengut, investeeringute tegemist jmt.
13.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
PUKA vald, välja arvatud Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste, Rebaste külad;
SANGASTE vald senistes piirides tervikuna;
TÕLLISTE vald, välja arvatud Jaanikese küla ja
ÕRU vald senistes piirides tervikuna.

Ettepaneku kohaselt tekkiv vald hõlmab Sangaste kihelkonna ning ajalooline identiteet ongi põhiline seda
piirkonda ühendav tegur. Praeguse Sangaste ja Tõlliste (v.a Valgaga ühendatav Jaanikese küla) valla ning
Puka valla Puka ja Kuigatsi paikkonna ühendamisel moodustatav uus vald kujutab endast väheste
omavaheliste sidemetega, suhteliselt iseseisvate valdade kooslust. Mõnes valdkonnas (haridus,
korrakaitse) koostöö valdade vahel käesoleval ajal siiski toimub. Praeguse Puka valla jagunemise ja uue
haldusliku kuulumise saab lõplikult otsustada kohalike elanike arvamuse väljaselgitamise järgselt.
Uues, ligi 5,7 tuhande elaniku ja küllalt suure territooriumiga vallas ühine väljakujunenud tõmbekeskus
praegu puudub Selle asemel on mitu võrdväärset väiksemat keskust, nagu Puka, Tsirguliina, Keeni, mis
peaksid ümberkorralduse järgselt säilima kui vallasisesed esmased teeninduskeskused. Kõrgema taseme
piirkondliku teeninduskeskusefunktsioone täidab Valga linn. Vallasisest suhtlemist võimaldavad
korralikud maanteed ja raudtee.
Ühinevatest valdadest mõnevõrra erandlik on praegune Õru vald, mille elanike arv on väike (ca 660 in),
omatulude osakaal vaid 30% ringis, kusjuures nendest ei piisa isegi sotsiaalhooldus- ja valitsemiskulude
katmiseks. Ühinemine paremas finantsseisus olevate Sangaste ja Tõlliste vallaga loob objektiivsed
eeldused piirkonna arengu ühtlustumiseks.


13.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KARULA vald senistes piirides tervikuna ja
TAHEVA vald senistes piirides tervikuna.

Kahe olemasoleva, nii demograafiliselt potentsiaalilt kui ka finantsmajanduslikult enam-vähem võrdväärse
valla ühendamine annab ca 2,3 tuhande elanikuga uue omavalitsusüksuse, mis kuulub Vabariigi Valitsuse
poolt kehtestatud kriteeriumite järgi erandite hulka. Piirkond on äärmiselt hõreda ja ebaühtlase asustusega
(5,3 el/km2) ning ka teede tihedus jääb alla Valga maakonna keskmise.
Maakonna kagunurgas asuvad Karula ja Taheva on praegusel kujul enam-vähem võrdväärsed ja suhteliselt
iseseisvad väikevallad, millel omavahelised sidemed praktiliselt puuduvad. Mõlemad on orienteeritud
Valga linnale. Kumbki valdadest ei ole praegusel kujul terviklik omavalitsusüksus, vaid mõlemad
koosnevad kahest erinevast kandist endisaegsete ühismajandite piirides. Just nimelt see asjaolu –
olemasolevate valdade heterogeensus, lubab ekspertide arvates teha ettepaneku Karula ja Taheva valdade
ühendamiseks. Siseministeerium on ühinemise vältimatu eeltingimusena aktsepteerinud omavalitsuste ja
maavanema taotlust rekonstrueerida kahte piirkonda ühendav Lüllemäe-Hargla tee.


13.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
VALGA linn senistes piirides tervikuna ja
TÕLLISTE valla Jaanikese küla.

Valga linna arengukava aastateks 2000-2005 näeb ette, et linna arengu huvides tuleks Tõlliste valla Paju
piirkond arvata Valga linna koosseisu. See tähendaks lisaks kahele külale ka olulise osa riigimetsa
üleandmist linnale, mida ei saa pidada mõistlikuks. Otstarbekas on Jaanikese küla ühendamine Valga
linnaga, sest see loob paremad eeldused Jaanikese spordikompleksi maa-ala planeerimiseks ning
terviklikuks arendamiseks.
14. VILJANDI maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

14.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ABJA vald senistes piirides tervikuna;
HALLISTE vald, välja arvatud Päidre küla ning
MÕISAKÜLA linn senistes piirides tervikuna.

Uus omavalitsusüksus moodustub valdavalt ajaloolise kihelkonna piirides. Õisu piirkonna (kuulunud
Paistu kihelkonda) külade sidumine on põhjendatud Ülemõisa, Kaarli ja Õisu vastastikuste sidemete
tugevnemisega ja tänapäeval moodustavad ühise terviku.
Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (elanike arv
üldjuhul vähemalt 3500 elanikku, linnalähedases vallas vähemalt 4500 elanikku, linnad suurusega alla 10
tuhande elaniku ühinevad oma tagamaaga).
Suur osa tööealistest leiab tööd väljapool omavalitsuse piire. Põllumajandusega seotud töökohtade arvu
vähenemine on peatunud.
Ühistranspordi ühendus vallakeskusega on hea kogu valla territooriumi ulatuses. Samuti on hea ühendus
maakonnakeskusega ja liikluseks Pärnu ja Tallinna suunal.
Koolivõrgu moodustab Abja Gümnaasium, Mõisaküla Keskkool, Halliste Põhikool, Kosksilla Algkool
(kuueklassiline) ja Vana-Kariste Algkool (neljaklassiline). Õpilaste arv väheneb lähiaastatel ühe viiendiku
võrra. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadus: Mõisaküla Keskkooli reorganiseerimine põhikooliks,
Kosksilla Algkooli reorganiseerimine kolmeklassiliseks ja Vana-Kariste Algkooli reorganiseerimine
kolmeklassiliseks (võib juhtuda, et kool lõpetab õpilaste vähesuse tõttu töö).
Varasema Halliste kihelkonna piirides moodustuv uus omavalitsusüksus annab soodsa võimaluse kultuuri-
ja seltsielu säilimiseks ja edasiseks arenguks antud piirkonnas. Abja (Halliste) vald on ka arvestatav osa
Mulgimaa kui ajaloolise kultuuripiirkonna identiteedi säilimisel. Valla keskuseks on Abja-Paluoja linn, mis
tänu oma soodsale asukohale on kohaliku kultuurielu peamiseks tõmbekeskuseks. Arvestatavateks
keskusteks jäävad ka Halliste (aktiivne kirikuelu) ja piiriäärne Mõisaküla linn. Vald annab välja oma
ajalehte ―Lõuna Mulgimaa‖. Omavalitsuse territooriumil asub 4 rahvamaja, 6 raamatukogu, 2 muuseumi ja
1 rahvatuba.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 6200 elanikku.
Omatulude tase uues omavalitsusüksuses on 267 kr/el kohta, mis jääb alla maakonna keskmise taseme.
Valitsemiskulud uues omavalitsusüksuses moodustavad 18% eelarve mahust ehk 818 kr/el kohta.
Laenukoormus Abja vallal on 1,6 miljonit, Halliste vallal 2,2 miljonit, Mõisaküla linnal 6,6 miljonit krooni;
uues omavalitsusüksuses tuleb laenukoormus ligikaudu 10,3 miljonit krooni ehk 1656 kr/el kohta.


14.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KÕPU vald senistes piirides tervikuna;
PÄRSTI valla Tohvri ja Väike-Kõpu külad ning
VASTEMÕISA vald senistes piirides tervikuna.

Uus omavalitsusüksus moodustub kahe valla liitmisel, kihelkonna baasil. Piirkond hõlmab ühist spetsiifilist
regiooni (Soomaa). Kõpu kaugus Viljandist on 22 km. Uus omavalitsusüksus vastab Vabariigi Valitsuse
poolt kinnitatud erandite kriteeriumidele, mistõttu ei ole põhjendatud tema liitmine ümbritsevate
omavalitsusüksustega.
Valla idapoolses osas käivad väga paljud tööle Viljandisse. Kohapealne tööhõive on seotud
põllumajanduse ja turismiga (perspektiivis).
Suuremad riigimaanteed on Viljandi - Kilingi-Nõmme ja Kõpu-Tipu. Mõlemad on tugimaanteed.
Olemasoleva teedevõrgu tihedus on ebapiisav ja teed halvas seisukorras. Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani
tee vajab investeeringut.
Koolivõrgu moodustavad Kõpu Põhikool ja Kildu Põhikool. Õpilaste arv väheneb lähiaastatel ühe
viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamine ei ole vajalik.
Valla kultuuri tõmbekeskusteks on Kõpu ja Vastemõisa asulad ning Viljandi linn. Kuna suur osa
omavalitsuse territooriumist hõlmab unikaalne Soomaa Rahvuspark, siis on ka antud piirkonna kultuuri- ja
seltsielul tugev seos nimetatud kaubamärgiga. Vald annab välja oma ajalehte. Omavalitsuse territooriumil
asub 1 rahvamaja, 2 raamatukogu ja 1 muuseum.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 2260 elanikku.
Omatulude tase uues omavalitsusüksuses on 455 kr/el kohta, s.o. 133 alla maakonna keskmise taseme.
Valitsemiskulud moodustavad 12% valla eelarve mahust ehk 875 kr/el kohta. Laenukoormus on Kõpu
vallal 2,9 miljonit ja Vastemõisa vallal 1,1 miljonit krooni; uue omavalitsusüksuse laenukoormus tuleb
ligikaudu 4,1 miljonit krooni.


14.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
OLUSTVERE vald senistes piirides tervikuna;
SUURE-JAANI linn senistes piirides tervikuna ning
SUURE-JAANI vald, välja arvatud Navesti, Võhmassaare külad.

Piirkond hõlmab ajaloolise kihelkonna tuumikala. Kihelkonna lõunaosa (Vastemõisa vald) on käesoleval
hetkel tugevamini seotud maakonnakeskusega. Moodustub keskmise suurusega omavalitsus, mille keskus
on erinevatele valla osadele hästi kättesaadav. Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi
Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku, linnalähedases
vallas vähemalt 4500 elanikku, linnad suurusega alla 10 tuhande elaniku ühinevad oma tagamaaga).
Uus omavalitsusüksus moodustab suhteliselt ühtse majandusruumi, aga halduskeskus ja majanduskeskused
ei pruugi kokku langeda. Osa inimesi käib siiski tööle Viljandisse.
Ühinemist toetavaks asjaoluks on ka see, et Olustvere ja Suure-Jaani vallad on algatanud ühiselt
üldplaneeringu koostamise.
Suuremad riigimaanteed on Paia-Nuia ja Mudiste-Vändra. Mõlemad on tugimaanteed. Olemasoleva
teedevõrgu tihedus on piisav kuid teed halvas seisukorras. Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee vajab
investeeringut. Ühistranspordi võrk rahuldab valla elanikke praegusel kujul. Valla eri osad on omavahel
üsna hästi ühendatud. Ühendus maakonnakeskusega piisav, Tallinna ja Pärnu suunal – hea.
Koolivõrgu moodustavad Suure-Jaani Gümnaasium, Olustvere Põhikool, Tääksi Põhikool ja Sürgavere
Põhikool. Õpilaste arv väheneb lähiaastatel ühe viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadust
lähiaastatel ei ole.
Kolme omavalitsusüksuse liitmisel moodustub kompaktne pikkade traditsioonidega kultuuripiirkond, mille
keskuseks on Suure-Jaani linn. Maakonna kultuuri arengukavas on Suure-Jaani piirkond ära märgitud kui
maakonna rahvusliku koorimuusika keskus. Sellega seoses toimuvad Suure-Jaanis iga-aastased
üleriigilised heliloojate Kappide muusikapäevad. Hetkel ilmub nimetatud piirkonnas mitu ajalehte, millest
edaspidi võiks saada üks kogu omavalitsusüksust teenindav häälekandja. Omavalitsuse territooriumil asub
3 rahvamaja, 4 raamatukogu ja 3 muuseumi.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 5220 elanikku.
Omatulude tase 730 kr. elaniku kohta, s.o 142 kr üle maakonna keskmise. Valitsemiskulud 12,3% ehk 712
kr/el kohta. Laenukoormus Suure-Jaani linnal on 2,3 miljonit, Suure-Jaani vallal 4,7 miljonit, Olustvere
vallal laenukoormus puudub. Laenukoormus uues omavalitsusüksuses tuleb ligikaudu 7 miljonit krooni
ehk 1349 kr/el kohta.
14.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HALLISTE valla Päidre küla;
PAISTU vald senistes piirides tervikuna;
PÄRSTI vald, välja arvatud Tohvri ja Väike-Kõpu külad;
SAAREPEEDI vald senistes piirides tervikuna ning
VIIRATSI vald senistes piirides tervikuna.

Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (elanike arv
üldjuhul vähemalt 3500 elanikku, linnalähedases vallas vähemalt 4500 elanikku).
Uus omavalitsusüksus moodustub mitme kihelkonna baasil. Viljandi linna ümbritsevate omavalitsuste
vahel on olnud läbi aegade tihe koostöö. Tööjõu liikumine ning teenuste tarbimine on valdavalt
linnasuunaline, mistõttu uue omavalitsusüksuse keskus hakkab paiknema tõenäoliselt Viljandi linnas.
Maavanema arvates oleks otstarbekas linna ümbritsevate valdadega ühendada ka Viljandi linn.
Suur osa töökohti asub valla keskuses ja selle lähemas ümbruses (Pinskal, Ramsil) aga ka Saarepeedil ja
Paistus.
Suuremad riigimaanteed on Tartu-Viljandi, Kilingi-Nõmme-Viljandi ja Viljandi – Rõngu.
Olemasoleva teedevõrgu tihedus on piisav ja teed rahuldavas seisukorras. Ühistranspordi võrk rahuldab
valla elanike vajadused praegusel kujul. Valla eri osad on omavahel halvasti ühendatud. Ühendus
maakonnakeskusega on piisav.
Koolivõrgustiku moodustab Kalmetu Põhikool, Saarepeedi Põhikool, Kutsari Lasteaed - Algkool
(neljaklassiline), Puiatu Lasteaed - Algkool (kuueklassiline), Ramsi Lasteaed - Algkool (neljaklassiline),
Pärsti Põhikool, Raudna Põhikool, Holstre Põhikool ja Paistu Põhikool. Õpilaste arv väheneb lähiaastatel
ühe viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadus: Pärsti vallavolikogu on vastu võtnud otsuse
ümber korraldada Kutsari Lasteaed – Algkool lasteaiaks, lõpetades kooli tegevuse 1. septembriks 2001;
Pärsti Põhikooli reorganiseerimine kuueklassiliseks algkooliks; Ramsi Lasteaed – Algkooli
reorganiseerimine kolmeklassiliseks.
Kuna valla keskuseks on Viljandi linn, siis koondub sinna valdav kultuuri- ja seltsielu. Tõmbekeskuse
soodne asukoht ja suhteliselt tihe raamatukogude-rahvamajade võrk loob hea võimaluse kultuurielu
säilimiseks ja edasiseks arenguks. Omavalitsuse piiridesse jääb ka osa ajaloolisest Mulgimaast – Paistu
kihelkond. Vald annab välja oma ajalehte. Omavalitsuse territooriumil asub 4 rahvamaja, 12 raamatukogu
ja 1 muuseum.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 11000 elanikku.
Omatulude tase on umbkaudu 400 kr/el kohta, mis jääb alla maakonna keskmist taset. Valitsemiskulud on
14,1% uue omavalitsusüksuse eelarve mahust. Laenukoormus Paistu vallal on 150 tuhat kr, Pärsti vallal 3,9
miljonit kr, Saarepeedi vallal 490 tuhat kr, Viiratsi vallal 5,5 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse
laenukoormus tuleb umbes 7,8 miljonit krooni ehk ligikaudu 850 kr/el kohta.


14.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
KABALA vald (Järva maakond), välja arvatud Arkma, Kabala, Kurla, Meossaare külad;
KÕO vald senistes piirides tervikuna;
SUURE-JAANI valla Navesti ja Võhmassaare külad ning
VÕHMA linn senistes piirides tervikuna.

Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kriteeriumidele (elanike arv
üldjuhul vähemalt 3500 elanikku, linnalähedases vallas vähemalt 4500 elanikku, linnad suurusega alla 10
tuhande elaniku ühinevad oma tagamaaga).
Uue omavalitsusüksuse territoorium kattub valdavalt ajalooliste kihelkonnapiiridega. Endisesse kihelkonda
kuulunud Kabala kandi, samuti Imavere tõmbekeskus on muutunud, mistõttu nimetatud alad ei kuulu enam
Võhma tagamaasse. Moodustuva omavalitsuse keskuses Võhmas on väga hästi välja arendatud tehniline ja
sotsiaalne infrastruktuur, mis on seni vähekasutatud potentsiaal piirkonna arenguks. Sellisel kujul uue
omavalitsusüksuse moodustamine eeldab maakonnapiiride muutmist.
Pendelränne on väga suures osas väljapoole valda (nii Järva maakonda kui ka Viljandi maakonna teistesse
valdadesse). Omavalitsus omab tööandjana suurt osatähtsust. Teenindus on vähe arenenud.
Suuremad riigimaanteed on Paia-Nuia ja Võhma-Põltsamaa. Mõlemad on tugimaanteed. Olemasoleva
teedevõrgu tihedus on piisav, kuid teed on halvas seisukorras. Ühistranspordi võrk rahuldab valla elanikke
praegusel kujul. Valla eri osad on omavahel üsna hästi ühendatud. Ühendus maakonnakeskusega on piisav,
Tallinna ja Põltsamaa suunal hea.
Koolivõrgu moodustavad Võhma Gümnaasium ja Kirivere Põhikool. Õpilaste arv väheneb lähiaastatel
kümnendiku võrra, seejuures Kirivere Põhikoolis ühe viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamise
vajadust lähiaastatel ette näha ei ole.
Kuna uus omavalitsusüksus moodustub valdavalt kihelkonna piirides, annab see soodsa võimaluse
kultuuri- ja seltsielu säilimiseks ja edasiseks arenguks. Valla keskuseks on Võhma linn, mis tänu oma
soodsale asukohale piirkonnas on ka kohaliku kultuurielu peamiseks tõmbekeskuseks. Vald annab välja
ühist ajalehte. Omavalitsuse territooriumil asub 3 rahvamaja ja 6 raamatukogu.
Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab u. 3820 elanikku.
Omatulude tase uues omavalitsusüksuses on ligikaudu 550 kr/el kohta ehk pisut alla maakonna keskmist
taset. Valitsemiskulud moodustavad uue omavalitsusüksuse eelarvest ligikaudu 18,8%. Laenukoormus
Kõo vallal on 160 tuhat kr, Võhma linnal 8,6 miljonit kr, Kabala vallal 4,9 miljonit kr, Suure-Jaani vallal
5,1 miljonit krooni.


15. VÕRU maakonnas teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse
muutmine järgmiselt:

15.1 uue omavalitsusüksuse moodustavad
ANTSLA vald senistes piirides tervikuna;
SÕMERPALU valla Alapõrda, Haava, Haidaku, Hargi, Heeska, Horma, Keema, Kurenurme, Lakovitsa,
Liiva, Linnamäe, Majala, Pritsi, Rauskapalu, Rummi, Udsali külad ning
URVASTE vald senistes piirides tervikuna.

Piirkonna ühendamise üheks eelduseks on ajalooline taust: kuulumine Urvaste kihelkonda ning aastail
1950-1959 Antsla rajooni. Ühendavaks lüliks on Antsla linn, mis omab potentsiaali pakkuda suhteliselt
mitmekesiseid ja kvaliteetseid teenuseid (gümnaasium, haigla, kiirabi, kultuuri- ja spordikeskus jne.).
Antsla ja Urvaste valla ning Sõmerpalu valla Linnamäe ja Kurenurme kandi sidemetes on selge
orientatsioon Antsla linnale. Mõjualade uuringu tulemused näitavad, et ka elanike igapäevane tööalane
pendelränne toimub sama areaali ulatuses.
Maakonnaplaneeringu kohaselt on Antsla piirkondlik keskus Antsla ja Urvaste valla ning osale Sõmerpalu
valla elanikele. Antsla linna tagamaaga ühendav teedevõrk on olemas, tolmuvaba katet vajab
Antsla-Tsooru teelõik kui ühendustee vallakeskusega.
Antsla valla, Urvaste valla ja osa Sõmerpalu valla baasil uue omavalitsusüksuse moodustamine tähendab
Antsla linna ja tema tagamaa terviklikku ühendamist ühtse omavalitsusliku haldamise alla. Selle
tulemusena tekib ca 7 tuhande elanikuga uus omavalitsusüksus, tänu millele vähenevad senised
väikevaldade vahelised sotsiaal-majandusliku arengu erinevused: ühtlustub rahvastiku vanuskoosseis,
samuti omavalitsuse tulude-kulude struktuur jne.
15.2 uue omavalitsusüksuse moodustavad
LASVA vald senistes piirides tervikuna;
SÕMERPALU valla Sõmerpalu alevik, Alakülä, Haamaste, Hutita, Hänike, Järvere, Kahro, Leiso,
Lilli-Anne, Mustassaare, Mustja, Mäekülä, Osula, Pulli, Punaküla, Sulbi, Sõmerpalu, Varese külad;
VERIORA valla (Põlva maakond) Himmiste, Jõeveere, Koolma, Koolmajärve, Kunksilla, Leevi,
Lihtensteini, Timo, Vareste külad ning
VÕRU vald senistes piirides tervikuna.

 Moodustatav uus omavalitsusüksus hõlmab Võruga tihedalt seotud linna vahetu tagamaa (Võru, Lasva ja
osaliselt Sõmerpalu vald) ning lisaks Põlva maakonna Veriora valla Leevi kandi (kokku ca 8,5 tuh el).
Viimase ühendamine Võru suunas on tingitud osalt ajaloolisest kihelkondlikust kuuluvusest (Põlva
kihelkond), rohkem aga elanike tänaste sõidusuundade eelistusest. Kuna tänased Lasva ja Sõmerpalu nagu
ka Veriora vald, ei suuda oma tagasihoidliku sotsiaalse infrastruktuuri tõttu pakkuda elanikele kõiki
vajalikke teenuseid, puuduvad neil väljavaated edukaks jätkamiseks väikeste (ca 2 tuh el ) iseseisvate
omavalitsustena. Tekkiva uue valla tulude ja kulude struktuur ühtlustub, suureneb piirkonna
arengupotentsiaal ning luuakse eeldused seni tagasihoidliku potentsiaaliga Lasva kandi toimetulekuvõime
paranemiseks.
Maavanem on teinud ettepaneku lülitada kõnesolevasse uude omavalitsusüksusesse ka Põlva maakonna
Orava vald ning Laheda valla 2 piiriäärset küla – Joosu ja Suurküla (kokku 1,3 tuh el). Siseministeeriumi
arvates tuleks aga nimetatud piirkondades eelkõige välja selgitada elanike arvamus ning sellest tulenevalt
otsustada nende halduslik kuuluvus.


15.3 uue omavalitsusüksuse moodustavad
MÕNISTE vald senistes piirides tervikuna ja
VARSTU vald senistes piirides tervikuna.

Uus omavalitsusüksus hõlmab kompaktse ja võrdlemisi sarnase majandusstruktuuriga ala maakonna
edelaosas, mida ühendava lülina läbib Valga-Mõniste-Varstu-Võru maantee. Ajalooliselt on enamus
Mõniste vallast ja osa Varstu vallast kuulunud Hargla kihelkond.
Piirkond on maakonna ääreala, asustustihedus on madal ning elanike arv küünib vaid ligemale 2,6
tuhandeni. Ühinevate valdade senine areng on toimunud suhteliselt autonoomselt, ühiskasutuses on näiteks
Varstu keskkool.
Suhteliselt noorema rahvastiku ja parema tulubaasiga Varstu valla ning tagasihoidlikuma potentsiaaliga
Mõniste valla ühinemisel ühtlustuvad piirkonna demograafilised ja finantsnäitajad, saavutades Võru
maakonna keskmisele lähedase taseme. Uue valla tõenäoline keskus Varstu alevik on
maakonnaplaneeringu järgi kavandatud kolmanda tasandi ehk piirkondlikuks keskuseks, mis peaks olema
teenindus- ja tõmbekeskuseks mitmele madalama tasandi keskuse mõjupiirkonnale.


15.4 uue omavalitsusüksuse moodustavad
HAANJA vald senistes piirides tervikuna ja
RÕUGE vald senistes piirides tervikuna.

Uus omavalitsusüksus hõlmab kompaktse ja võrdlemisi sarnase majandusstruktuuriga ala maakonna
edelaosas, mida ühendava lülina läbib Valga-Mõniste-Varstu-Võru maantee. Ajalooliselt on enamus
Mõniste vallast ja osa Varstu vallast kuulunud Hargla kihelkond.
Piirkond on maakonna ääreala, asustustihedus on madal ning elanike arv küünib vaid ligemale 2,6
tuhandeni. Ühinevate valdade senine areng on toimunud suhteliselt autonoomselt, ühiskasutuses on näiteks
Varstu keskkool.
Suhteliselt noorema rahvastiku ja parema tulubaasiga Varstu valla ning tagasihoidlikuma potentsiaaliga
Mõniste valla ühinemisel ühtlustuvad piirkonna demograafilised ja finantsnäitajad, saavutades Võru
maakonna keskmisele lähedase taseme. Uue valla tõenäoline keskus Varstu alevik on
maakonnaplaneeringu järgi kavandatud kolmanda tasandi ehk piirkondlikuks keskuseks, mis peaks olema
teenindus- ja tõmbekeskuseks mitmele madalama tasandi keskuse mõjupiirkonnale.


15.5 uue omavalitsusüksuse moodustavad
MEREMÄE vald senistes piirides tervikuna;
MISSO vald senistes piirides tervikuna ja
VASTSELIINA vald tervikuna senistes piirides.

Kolme senise valla baasil moodustuv uus vald kattub suures osas Vastseliina kihelkonna ning nõukogude
aegse Vastseliina rajooniga. Piirkonna tuumikuks olev Vastseliina alevik omab suhteliselt mitmekülgset
teenindamisasutuste kompleksi, mille kasutajaks lisaks Vastseliina valla elanikele on ka Meremäe ja Misso
valla rahvas.
Rahvastiku ebasoodsa vanuselise struktuuriga Meremäe ja Misso valla ühinemisel suhteliselt soodsamas
seisus oleva Vastseliina vallaga moodustub ligemale 5 tuhande elanikuga uus üksus, mille demograafiline
potentsiaal küll paraneb, kuid jääb siiski alla Võru maakonna keskmise taseme. Senised üksikute valdade
suured finantsmajanduslikud erinevused (näiteks tulumaks ja omatulud elaniku kohta, samuti haridus-,
sotsiaalhooldus-, valitsemiskulude osakaal ja tase jne) ühtlustuvad.


16. Maavanematel edastada punktides 1 kuni 15 toodud Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse
muutmise ettepanekud oma maakonna osas asjaomastele volikogudele1.

17. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud volikogu arvamuse
asjaomasele maavanemale esitamise tähtajaks on 15. oktoober 2001.a.




Mart Laar
Peaminister                                                     Aino Lepik von Wirén
                                                                Riigisekretär


                                              SELETUSKIRI
        Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepaneku juurde


Vabariigi Valitsuse korralduse ―Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine‖ eelnõu on koostatud
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3, § 8
lõike 1 ja lõike 3 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 18.05.2000.a korraldusest nr 438-k
―Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettevalmistamise algatamine‖.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi töörühm koosseisus:

Deiw Rahumägi Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu asekantsler;
Kaido-Allan Lainurm     Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna peaspetsialist;
Igor Ligema             Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja asetäitja;
Lia Liin        Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna peajurist;
Riina Nurmsaar Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna vanemspetsialist;
Elvi Sepp               Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna nõunik;
Üllar Vahtramäe Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja.


Käesolevate haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepanekute koostamise aluseks
on Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2000.a istungi protokolli nr 30 (päevakorrapunkt nr 16) märgitud
otsusega heaks kiidetud “Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise
ettepanekute koostamise juhised”.

Maavanemate poolt Vabariigi Valitsuse 18.05.2000.a korralduse nr 438-k täitmiseks 1. detsembriks 2000.a
Siseministeeriumile esitatud haldusterritoriaalse korralduse muutmist käsitlevad põhjendatud ettepanekud
on vaadatud läbi Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise
ettevalmistamisel tekkivate probleemide läbitöötamiseks ja Siseministeeriumile esitatavate ettepanekute
kohta ekspertarvamuse saamiseks nõuandva õigusega komisjoni poolt.

Jaanuaris 2001 informeeris siseminister Riigikogu fraktsioone haldusterritoriaalse korralduse muutmise
strateegiast. Ülevaade haldusterritoriaalse reformi käigust oli esitatud valitsuskabineti 23.01.2001.a
nõupidamisele.

Veebruaris-märtsis     maavanemate     nõupidamistel     Siseministeeriumis    toimusid    maakondade
haldusterritoriaalse korralduse muutmist käsitlevate ettepanekute täpsustamised. Pärast maakonna
haldusterritoriaalse korralduse muutmist käsitlevate ettepanekute täpsustamist kohtusid siseminister ja
maavanem rahvakoosolekutel antud maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega.

Maavanemate ja ekspertide koostöös valminud maakonna haldusterritoriaalse korralduse muutmist
käsitlevate ettepanekute põhjendused koos seletuskirja, kaartide ning piiride kirjeldusega esitati
Siseministeeriumile käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks.

Antud seletuskirjas on ära nimetatud Siseministeeriumi need ettepanekud, mis oluliselt erinevad
maavanemate ettepanekutest.

Harju maavanem esitas ettepaneku 18 (koos Tallinnaga) uue omavalitsusüksuse moodustamiseks.
Siseministeerium üldjoontes nõustub maavanemaga. Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu
Maardu ja Tallinna linna ning Saku ja Viimsi valla osas. Harju maakonnas kokku jääb 18
omavalitsusüksust.

Hiiu maavanem esitas ettepaneku moodustada 5 omavalitsusüksuse baasil uus kogu maakonda hõlmav
omavalitsusüksus. Siseministeerium nõustub maavanema ettepanekuga, kuna see vastab etteantud
kriteeriumidele. Hiiu maakonnas moodustatakse 1 omavalitsusüksus.

Ida-Viru maavanem esitas ettepaneku 14 omavalitsusüksuse moodustamiseks. Siseministeeriumi poolne
algatus sisaldab ettepanekut moodustada Ida-Viru maakonna senise 7 linna ja 16 valla asemele 11 uut
omavalitsusüksust, kusjuures senistes piirides omaette üksusena säilib Sillamäe linn ning ligilähedaselt
samades piirides Narva linn. Ida-Virumaa haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas on ekspertide
ettepanekutest lähtuvalt tehtud olulisi muudatusi võrreldes maavanema esitatud variandiga, mille kohaselt
võiks maakonda jääda kokku 14 omavalitsusüksust. Muudatustest olulisemad on: 1) Lohusuu valla põhiosa
lülitamine Jõgeva maakonna Mustvee linna baasil tekkiva valla koosseisu; 2) Iisaku, Illuka ja Alajõe
valdade ühendamine; 3) Narva-Jõesuu linna ühendamine senise Vaivara valla ning Kohtla-Järve linna
Sirgala ja Viivikonna linnaosadega; 4) Mäetaguse valla senistes piirides mittesäilitamine, vaid arvamine
Kohtla-Nõmme kandi valdade ühendusse. Kokku jääks maakonda 11 omavalitsust.

Jõgeva maavanem esitas ettepaneku 5 omavalitsuse moodustamiseks. Siseministeerium nõustub
maavanema ettepanekuga. Kokku jääks Jõgeva maakonda 5 omavalitsusüksust.

Järva maavanem esitas ettepaneku 4 uue omavalitsusüksuse moodustamiseks. Kuna Kabala vald asub
vastu maakonna piiri ning osa Kabala elanikkonnast omab tõmmet Viljandi maakonnas paikneva Võhma
linna suunas, teeb Siseministeerium ettepaneku osa Kabala valla ühinemiseks Viljandi maakonna
omavalitsusüksusega. Samadel põhjustel teeb Siseministeerium ettepaneku osa Lehtse valla ühinemiseks
Harju maakonnas paikneva Aegviidu vallaga ja osa Lehtse valla ühinemiseks Lääne-Viru maakonnas
paikneva Tapa linnaga. Kokku jääks maakonda 4 omavalitsust.

Lääne maavanem esitas ettepaneku 5 uue omavalitsusüksuse moodustamiseks. Siseministeerium toetab
seda ettepanekut. Kokku jääks maakonda 5 omavalitsust.

Lääne-Viru maavanem esitas ettepaneku 9 omavalitsusüksuse moodustamiseks. Siseministeerium
põhimõtteliselt nõustub ning teeb ettepaneku moodustada Lääne-Viru maakonnas 9 omavalitsusüksust.

Põlva maavanem esitas ettepaneku 4 omavalitsusüksuse moodustamiseks. Siseministeerium
põhimõtteliselt nõustub ja teeb ettepaneku moodustada 4 uut, kehtestatud suuruskriteeriumile vastavat
suurvalda, mille keskusteks on ajaloolised, mitmekülgse infrastruktuuri kompleksiga keskused: Põlva ja
Räpina linnad ning Kanepi ja Värska alevikud.

Pärnu maavanem esitas ettepaneku 11 uue omavalitsusüksuse moodustamiseks. Siseministeerium
mõnede eranditega nõustub maavanema esitatud ettepanekuga. Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei
toimu Koonga valla ja Kihnu valla osas. Kokku jääks maakonda 12 omavalitsust.

Rapla maavanem esitas ettepaneku 8 uue omavalitsusüksuse moodustamiseks. Siseministeerium teeb
ettepaneku Rapla maakonna Järvakandi valla ja Pärnu maakonna Kaisma valla baasil moodustunud
omavalitsusüksuse asukohaks määrata Pärnu maakond. Seega Rapla maakonda jääks kokku 5
omavalitsusüksust.

Saare maavanem esitas ettepaneku Saare maakonnas 3 omavalitsusüksuse ( Kuressare linn, Muhu vald
ning Saaremaa vald) moodustamiseks.             Siseministeerium nõustub esitatud ettepanekuga.
Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu Kuressaare linna ja Muhu valla osas. Kokku jääks
maakonda 3 omavalitsust.

Tartu maavanem esitas ettepaneku 14 omavalitsusüksuse moodustamiseks. Siseministeerium ei toeta
Piirissaare iseseisva vallana säilitamist, vaid selle ühendamist Võnnu vallaga. Tartu maakonna kohalike
omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse ümberkorraldamine on suhteliselt keerukas, sest maakonna
suur territoorium on ebaühtlaselt asustatud ning teatud tõketena toimivad ka looduslikud piirid (jõed, sood).
Esitatav muudatuste kava lähtub põhimõtteliselt maavanema esitatud radikaalsest variandist, mida
ekspertide ettepanekute alusel on mõnevõrra muudetud. Tartumaa senise 22 omavalitsusüksuse ning
naabermaakondade Jõgeva, Põlva ja Valga piiriäärsete valdade mõnede külade baasil moodustub kokku 10
valda. Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu Tartu linna osas. Maakonna territooriumile jääks
kokku 11 omavalitsusüksust.

Valga maavanem teeb ettepaneku moodustada Valga maakonnas 6 omavalitsusüksust. Siseministeerium
teeb ettepaneku moodustada Valga maakonnas 5 omavalitsusüksust. Karula ja Taheva on praegusel kujul
enam-vähem võrdväärsed ja suhteliselt iseseisvad Valga linnale orienteeritud väikevallad, millel
omavahelised sidemed praktiliselt puuduvad. Kumbki valdadest ei ole praegusel kujul terviklik
omavalitsusüksus, vaid mõlemad koosnevad kahest erinevast kandist endisaegsete ühismajandite piirides.
Just nimelt see asjaolu – olemasolevate valdade heterogeensus, lubab ekspertide arvates teha ettepaneku
Karula ja Taheva valdade ühendamiseks.

Viljandi maavanem esitas ettepaneku 9 uue omavalitsusüksuse moodustamiseks. Siseministeerium
üldjoontes nõustub maavanema ettepanekuga, kuid teeb ettepaneku Viljandi linna halduspiiride muutmise
küsimust mitte siduda haldusterritoriaalse korralduse muutmisega. Haldusterritoriaalse korralduse
muutmist ei toimu Viljandi linna ning Karksi, Kolga-Jaani ja Tarvastu valla osas. Kokku jääks maakonda 9
omavalitsust.

Võru maavanem tegi ettepaneku moodustada maakonnas 6 omavalitsusüksust. Siseministeerium
põhimõtteliselt nõustub ettepanekuga. Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu Võru linna osas.
Kokku jääks Võru maakonda 6 omavalitsusüksust.

Siseministeerium on seisukohal, et haldusüksuste piiride korrigeerimised ja asulate lahkmejoonte
muudatused ei ole haldusterritoriaalse korralduse muutmise objekt ning soovitab need muudatused viia
sisse enne haldusterritoriaalse korralduse muutmist juhul, kui need avaldavad otsest mõju reformidele.

Samas haldusterritoriaalse korralduse muutmine valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel
eeldab ―Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse‖, ―Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse‖, ―Valla- ja
linnaeelarve seaduse‖ ja ―Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse‖ muutmist. Nimetatud vajadus
on tõusetunud haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettevalmistamise käigus, kuna kehtiv regulatsioon
on liialt üldine ja võimaldab vastuolulisi tõlgendusi. Seoses haldusterritoriaalse reformi läbiviimisega on
vajalik korrastada haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise alused ning
täpsustada vastavaid toiminguid teostavate subjektide ülesanded, et kindlustada seaduse regulatiivsus ja
ühtne rakenduspraktika. Vastavad eelnõud on saadetud Riigikogule.
Haldusreformi üldeesmärkide saavutamiseks on lisaks haldusterritoriaalse korralduse muutmisele vaja teha
muudatusi kohaliku omavalitsusüksuste eelarvelises korralduses, juhtimises, funktsioonide määratlemises.




Tarmo Loodus
Siseminister                                                 Märt Kraft
                                                             Siseministeeriumi kantsler

				
DOCUMENT INFO