Docstoc
EXCLUSIVE OFFER FOR DOCSTOC USERS
Try the all-new QuickBooks Online for FREE.  No credit card required.

Tallinn - Eesti Elektroonikaühing

Document Sample
Tallinn - Eesti Elektroonikaühing Powered By Docstoc
					Eesti Elektroonikaühing

          45
       1958 - 2003



         Tallinn
           2003
                                    Sisukord

Eesti Elektroonikaühing / Estonian Electronics Society

Eesti Elektroonikaühingu struktuur

Eesti Elektroonikaühing
  Juriidiline staatus
  Liikmeskond
  Tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed
  Rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva konverents - Ühingu iga-aastane traditsiooniline üritus
  Tehnikanäitused
  Publikatsioonid
  Sügissessiooni üritused
  Standardimine
  Terminoloogiatöö
  Kutsetegevus
  Ühingu juures töötavad sektsioonid
  Sideklubi
  Osavõtt teiste organisatsioonide üritustest

Lisad
Lisa 1. Rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva konverentsid
Lisa 1a Sügissessioonid
Lisa 2. Ringhäälingustandardite töögrupi koostatud Eesti standardid
        Telekommunikatsioonitehnika standardimise komitee töögruppide
        koostatud standardid ja normdokumentatsioon
Lisa 3. Eesti volitatud insenerid, euroinsenerid
Lisa 4. Eesti Elekroonikaühingu sektsioonid
Lisa 5. Eesti Elektroonikaühingu Sideklubi üritused
Lisa 6. Eesti Volitatud Inseneri ning Euroinseneri kutse taotlemise ja omistamise kord
Lisa 7. Eesti Elektroonikaühingu põhikiri
                              Eesti Elektroonikaühing


on elektroonika-, raadio-, televisiooni- ja telekommunikatsiooniinseneride kutseühing.
korraldab erialaseid teadus- ja tehnikakonverentse, workshop‟e,               seminare,
tehnikanäitusi, koolitust, klubitegevust, tegeleb standardimisega,

otsustab ühingu liikmete erialakvalifikatsiooni ja töökogemuse vastavuse üle volitatud
inseneri kutse nõuetele, ja

korraldab kutseomistamisprotseduure.




                           Estonian Electronics Society


Is a professional society of electronics, radio, television and telecommunications
engineers.

Organises professional scientific and technical conferences, workshops, seminars,
technical exhibitions, training, club activities and is involved in setting standards.

Ensures that the standard of qualification and work experience fully meets the
requirements for the profession of engineer.

Manages professional accreditation.
                Eesti Elektroonikaühingu struktuur




                           EEÜ üldkoosolek




           EEÜ juhatus

                                                                         Terminoloogia
Kutse-                                                                     komisjon
komisjon               Ringhäälingu-
                         sektsioon

                          Mõõteelektroonika-
           Sideklubi          sektsioon

                                 Mikroelektroonika-
                                     sektsioon


                                    Raadiotehnika-sektsioon



                                          Bio- ja med. elektroonika-
                                                   sektsioon


                                                  Telekommunikatsiooni
                                                        sektsioon
                              EESTI ELEKTROONIKAÜHING

Eesti Elektroonikaühing (EEÜ) on detsembris 1958 asutatud A. S. Popovi-nimelise Raadiotehnika,
Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehnilise Ühingu Eesti Vabariikliku organisatsiooni õigusjärglane.
Praegust nime – Eesti Elektroonikaühing - kannab ühing alates 1991. a. maist, kui toimus ühingu töö
ümberkorraldamine ja uue põhikirja vastuvõtmine, vastavalt iseseisvunud Eesti seadusandlusele.
Aastail 1991-1993 tekkis taasiseseisvunud Eesti Elektroonikaühingu ühingu, nagu enamiku teiste
ühiskondlike ja kutseorganisatsioonide tegevuses seisak, mis suudeti ületada 1994. aastal. Järgnevatel
aastatel suutis EEÜ juhatus elavdada ühingu tegevust ning viimastel aastatel on saavutatud uut edu.

Juriidiline staatus
EEÜ on vabatahtlik mittetulunduslik kutseorganisatsioon ning eraõiguslik juriidiline isik. Ühing
juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ning oma põhikirjast.
Ühingu kõrgeim juhtorgan on ühingu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekute vahelistel perioodidel
juhib Ühingu tegevust üldkoosolekul valitav juhatus. Praegu on ühingu eesotsas 2002. aastal valitud
koosseis:
     esimees -      Andres Taklaja (TTÜ raadio- ja sidetehnika instituut),
     liikmed -      Zoja Metsis (Baltic Computer Systems),
                     Arvi Pitsner (Tallinna Polütehnikum),
                     Aimur Raja (TTÜ raadio- ja sidetehnika instituut),
                     Rein Ruudi (Ringhäälingu Saatekeskuse AS),
                     Uljas Tamm (TTÜ elektroonikainstituut).

Liikmeskond
Vastavalt mittetulundusühingute seadusele võisid varem ühingusse kuuluda vaid füüsilised isikud.
Seoses seaduse muutmisega 1996. a võivad nüüd ühingusse astuda ka juriidilised isikud, mis on
fikseeritud ka 15. mail 1998 EEÜ üldkoosolekul vastu võetud ühingu põhikirjas. Seda võimalust on
kasutanud mitmed ettevõtted: Eesti Telekom, Eesti Telefon, Ringhäälingu Saatekeskuse AS,
Tallinna Tehnikaülikool,      Eesti Mobiiltelefon,    Eesti Raadio,     Tallinna Polütehnikum,
Rohde & Schwarz Dannmark AS Eesti filiaal, Tondi Elektroonika AS.

Tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed
Eesti Elektroonikaühingu eesmärk on kaasa aidata elektroonika, telekommunikatsiooni-, raadio- ja
televisioonitehnika, informaatika ning arvutustehnika arendamisele Eestis. Ühing osaleb oma
tegevusvaldkondade probleemide arutamisel ja lahendamisel ning aitab kaasa oma liikmete
kvalifikatsioonitaseme tõstmisele.

Rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva konverents –ühingu iga-aastane traditsiooniline üritus
EEÜ on korraldanud rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva tähistamiseks igal
aastal konverentse. Konverentsi nimetuse määrab läbiviimise aasta ning plenaaristungil
arutatav temaatika (ja see kordub iga nelja aasta tagant).
Aastatel 1994, 1998 ja 2002 arutati telekommunikatsiooni-, 1995 ja 1999 raadio- ja
televisiooniringhäälingu-, 1996 ja 2000 elektroonika- ning 1997 ja 2001 raadiotehnika
probleeme. 2003. a. on taas ringhäälingu ja 2004. a. elektroonikaprobleemide päralt.
Konverentsi Elektroonika 2000 plenaaristungil käsitleti elektroonikaprobleemide kogu spektrit - alates
nägemusest elektroonika arengusuundadest, elektroonikainseneride ettevalmistamisest Tallinna
Tehnikaülikoolis, tööstuse kaadriprobleemidest ja elektroonikute toimimisest teaduses ja arendus-
töödes kuni nende osalemiseni äris, uute ettevõtete loomises ja olemasolevate arengu kindlustamises.
Konverentsi Raadiotehnika 2001 plenaaristung pühendus piirivalve, merejõudude ja õhuruumi tarbeks
loodavate side- ja seiresüsteemide ning mobiilside raadiotehniliste arengusuundade käsitlemisele.
Plenaaristungi ettekanne ökoloogiliselt ohututest radaritest ja sonaritest juhatas sujuvalt sisse samal
päeval alanud sonartehnika sektsiooni istungi, kus arutati kitsalt sonareid käsitletavaid teadus- ja
tehnikaprobleeme ning demonstreeriti OÜ Ahero loodud hajusspektriga sondeeriva signaaliga sonarit.
Konverentsi Telekommunikatsioon 2002 plenaaristungi ettekanded puudutasid kaasaja tele-
kommunikatsiooni sõlmprobleeme: lairibateenuseid xDSL ja kaabeltelevisiooni võrkudes, kolmanda
põlvkonna mobiilsidevõrkude võimalusi, traadita arvutivõrgu lairiba tehnoloogiat ning operaatori
kogemusi/nägemusi 2,5/3G mobiilvõrkudest ja teenustest Eestis.
Plenaaristungite kõrval, kus arutatakse üldhuvi pakkuvaid ettekandeid, on konverentsidel alati
töötanud kitsaid erialaprobleeme käsitlevad sektsioonid.
Oma istungeid on korraldanud ringhäälingu; mõõteelektroonika ja signaalitöötluse; mikroelektroonika
süsteemide; bio- ja meditsiinielektroonika jt. sektsioonid. Diskussioonide vormis on toimunud arutelud
elektroonikatööstuse ja elektroonikute päevaprobleemidest, “kuidas saada ja jääda inseneriks” ning
andme- ja arvutiside probleemidest.
Tavaliseks on saanud tuntud firmade aparatuuri demonstratsioonid ning spetsialistide uute
väljatöötluste tutvustamine sektsioonide istungitel.
Ühingu erialade tutvustamiseks ja propageerimiseks on korraldatud lahtiste uste päevi Tallinna
Tehnikaülikooli elektroonikainstituudis, raadio- ja sidetehnika instituudis ja elektroonika
kompetentsuskeskuses ning erialakirjanduse näitusi. Täpsem ülevaade konverentside päevakorrast on
toodud lisas 1.

Tehnikanäitused
Telekommunikatsioonipäeva konverentse on ilmestanud tehnikanäitused, kus oma ekspositsioone on
esitlenud nii kodu- kui välisfirmad, demonstreerides elektroonika-, raadio-, televisiooni- ja
telekommunikatsioonitehnikat.
Mitmed firmad on esinenud näitustel stendiettekannetega, firmade arendusi ja tooteid on tutvustatud ka
plenaaristungitel.

Publikatsioonid
Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on välja antud konverentsidel peetud ettekannete materjalide
kogumikud: Raadiotehnika ‟97, Ringhääling ‟99, Elektroonika 2000, Raadiotehnika 2001,
Telekommunikatsioon 2002.
Konverentsiks Telekommunikatsioon ‟98 anti välja kogumik, mis oli pühendatud Eesti
Elektroonikaühingu 40. ning Tallinna Tehnikaülikooli 80. aastapäevale.

Sügissessiooni üritused
2000. a korraldas ühing, lisaks kevadistele üritustele, ulatusliku konverentside ja
istungite sarja üldpealkirjaga Sügissessioon 2000, kus kolme kuu jooksul toimus neli
üritust:
      16. oktoobril – Ringhäälingusektsioonis käsitleti digitaaltelevisiooni probleeme, Ringhäälingu
       Saatekeskuse arengu võimalusi ning korraldati firma “Rohde & Schwartz” aparatuuri
       demonstratsioon,
      25. oktoobril – telekommunikatsioonikonverents “Lairiba juurdepääsuvõrgu lahendused. Kes
       võidab tormijooksu – kas püsiliini, raadiovõrgu või mobiili lahendused”,
    13. novembril – elektroonikute istung “Eesti elektroonikaettevõtlus: kuidas olla,
     kuhu minna”,
      6. detsembril – arutelu “Mobiilside arengutrendid”.
Kõikidel üritustel toimusid pärast väljakuulutatud ettekandeid elavad arutelud. Huvi oli
alati suur, osavõtt rohkearvuline ning sügisürituste korraldamise traditsioon jätkus ka
järgnevatel aastatel (lähemalt lisas 1a).
Standardimine
Alates aastast 1995 osales EEÜ erialaste riiklike standardite ja                             tehnilise
normdokumentatsiooni süstematiseeritud koostamises ja kasutuselevõtus.
Ühingu juurde oli moodustatud ringhäälingustandardite koostamise töögrupp (esimees TTÜ professor
Eduard Schults), mille koosseisu kuulusid:
  TV-ringhäälingustandardi töörühm (juhataja Tiit Tamm, Ringhäälingu Saatekeskuse AS tehnikadirektor),
  raadioringhäälingustandardi töörühm (juhataja Tiit Kasemetsa, Eesti Raadio tehnikadirektor),
  kaabelringhäälingustandardi töörühm (juhatajad Urmas Krusell ja Eduard Schults).
Kokku on koostatud 7 ringhäälingustandardikavandit, mis kõik on kinnitatud Eesti
Standardiametis ja kantud Eesti Standardite registrisse.
Telekommunikatsioonistandardite väljatöötamiseks oli moodustatud telekommunikat-sioonitehnika
standardimise tehniline komitee TK-3 eesotsas TTÜ erakorralise professori Vladimir Heinrichseniga.
Soovi osaleda komitee töös avaldasid nimekad telekommunikatsiooniettevõtted: Eesti Telekom, Eesti
Telefon, Eesti Mobiiltelefon, Ringhäälingu Saatekeskus, Eesti Raadio jt.
Kõik eespool nimetatud ettevõtted on toetanud ühingu standardimistegevust
materiaalselt sihtotstarbeliste annetuste ja standardikavanditele eksperthinnangute
andmisega.
Tõhusat koostööd on ühing teinud TTÜ raadio- ja sidetehnika instituudi ning Eesti
Standardiametiga, kust saadi samuti materiaalset toetust. Ringhäälingustandardite
töögruppide ja TK-3 töö tulemused on esitatud lisas nr 2.

Terminoloogiatöö
Standardite ja normdokumentatsiooni koostamise käigus tekkis vajadus pidevalt kasutada ja
kooskõlastada eestikeelset telekommunikatsioonialast terminoloogiat. Sel eesmärgil loodi tele-
kommunikatsioonitehnika standardimise komitee juurde terminoloogia komisjon (juhataja TTÜ
professor Ants Meister).
Komisjoni töö tulemusena varustati eestikeelsed telekommunikatsioonistandardid vastava valdkonna
terminisõnastikega, on samuti koostatud inglise-eesti tehnikasõnaraamatu raadio-, tele-
kommunikatsiooni- ja TVtehnika valdkonna sõnavara ning on tõlgitud terminoloogia standardi 60050
“Rahvusvaheline elektrotehnika sõnastiku” osa 702 (Võnkumised, signaalid ja vastavad seadmed) ja
osa 713 (Raadioside: saatjad, vastuvõtjad, võrgud ja ekspluatatsioon).
Terminitõlked ja määratlused on kooskõlastatud TTÜ küberneetika instituudi ja tõlke korrektuur Eesti
Keele Instituudiga.

Kutsetegevus
Üks oluline valdkond,millega EEÜ on tegelenud, on inseneride kutsetegevust
puudutavad küsimused.
Ühing on jõuliselt osalenud inseneride kutsetegevust käsitleva Eesti kutseseaduse eelnõu
ettevalmistamisel. Inseneride atesteerimiseks on välja töötatud ja juhatuse poolt kinnitatud eriala
kutsenõuded, moodustatud tippspetsialistidest koosnev ekspertide kogu ja kutsekomisjon koosseisus:
      esimees Vladimir Heinrichsen (TTÜ),
      liikmed Viido Paomets (Tondi Elektroonika AS),
               Rein Ruudi (Ringhäälingu Saatekeskuse AS),
               Toomas Sõmera (Infotehnoloogia Sihtasutus) ,
               Uljas Tamm (TTÜ).
Kutsekomisjoni ülesanne on inseneride erialakvalifikatsiooni ja töökogemuse hindamine taotlejate
poolt esitatud dokumentide ja ekspertide hinnangute alusel ning Eesti volitatud inseneri kutse
omistamise kohta otsuse langetamine. Kutse omistamine toimub telekommunikatsiooni, raadio ja
elektroonika erialadel. Ühingu otsuse kinnitab Eesti Inseneride Liit ja annab välja vastava tunnistuse.
Eesti Inseneride Liidu kutsenõukogu koosseisus on tegevad ka Elektroonikaühingu esindajad Vladimir
Heinrichsen ja Uljas Tamm.
Eesti volitatud insener saab järgmise sammuna taotleda euroinseneri (EUR ING) kutset (võib taotleda
mõlemaid kutseid korraga). Taotluse vaatab üle Brüsselis resideeruv Euroopa Rahvuslike Inseneride
Assotsiatsioonide Föderatsioon (FEANI), milline langetab ka vastava otsuse.
Ühingul on praegu 19 volitatud inseneri, kaks neist on ka euroinsenerid (vt lisa 3).

Ühingu juures töötavad sektsioonid
EEÜ-s on moodustatud mitmed pidevalt tegutsevad sektsioonid, mis tegelevad oma
erialaprobleemide süvauurimise ja lahendamisega:
      mõõteelektroonika sektsioon (juhataja professor Mart. Min),
      mikroelektroonika sektsioon (juhataja professor Toomas. Rang),
      biomeditsiinielektroonika sektsioon (juhataja vanemteadur Toomas Parve),
      ringhäälingu sektsioon (juhataja Rein Ruudi),
      raadiotehnika sektsioon (juhataja professor Ilmar Arro),
      telekommunikatsiooni sektsioon (juhataja Margus Malv).

Sektsioonid on korraldanud igal aastal avalikke üritusi, seminare ja koosolekuid oma probleemide
arutamiseks      ja    töötulemuste tutvustamiseks,    samuti    plenaaristungeid  rahvusvahelise
telekommunikatsioonipäeva konverentsidel ning ettekannete kogumike trükis avaldamist. Sektsioonide
tööst lähemalt lisas 4.

Sideklubi
Alates 1995. aastast töötab EEÜ juures Sideklubi, kus kord kuus toimuvatel klubiüritustel arutatakse
insenerkonnale huvipakkuvaid probleeme telekommunikatsiooni, raadio- ja televisioonitehnika ning
elektroonika valdkonnast.
Taoline klubivorm on pälvinud poolehoidu ja osavõtt sideklubi tööst on olnud elav, probleemide
arutelud Avo Otsa oskuslikul juhatamisel sügavad ja analüütilised. Alates 2002.a. sügisest korraldab
sideklubi tööd EEÜ juhatuse liige Zoja Metsis.
Sideklubi ürituste loetelu on lisas 5.

Osavõtt teiste organisatsioonide üritustest
EEÜ on aktiivselt osalenud teiste organisatsioonide poolt Eestis korraldatavatel üritustel.
Koos ettevõttega Telag Eesti AS ja Vela Sidetehnika AS on osaletud Balti telekommunikatsiooni ja
meedia messidel “Tele 96”, “Tele 97” ja “Tele 98” konverentside organiseerimisel, kus ühingu
liikmed on esinenud ettekannetega oma töödest Eesti telekommunikatsiooni- ja ringhäälingu
standardite koostamisest.
Ühing oli ka rahvusvaheliste elektrotehnikamesside “Eltex 96”, “Eltex 97” ja “Eltex 98”
peakorraldaja ja konverentside organiseerija. Mõlemad messid on praeguseks lakkanud olemast.
EEÜ teeb koostööd Eesti Inseneride Liiduga inseneride kutsetegevust puudutavates küsimustes ning
mitmete välismaiste inseneriorganisatsioonide ja komiteedega.
EEÜ jälgib pidevalt oma tegevusvaldkondade teaduse ja tehnika arengut ning püüab korraldatavate
ürituste kaudu tuua uut teavet ühingu liikmeteni.
                                                                                               Lisa 1
                       Rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva
                                konverentsid


                                  I Telekommunikatsioon ‟94
Plenaaristung:
1. Raadio- ja telekommunikatsiooni inseneri haridus ja kutse (V. Heinrichsen).
2. Digitaalne kommunikatsioon (A. Ots).
3. Eesti kommunikatsioonid täna ja homme (T.Sõmera).
4. Eesti digitaalvõrgu arengust (J. Ulman).
5. Koostööst rahvusvaheliste organisatsioonidega (J. Jõema).
6. Mobiilside (A. Viira).
7. Firma “OY LM Ericsson AB” esitlemine (J. Huhtanen).
8. Firma “Nokia Telecommunications OY” esitlemine.
9. Firma “Siemens OY” esitlemine.
10. Eesti Elektroonikaühingu esimehe ettekanne (T. Sõmera).


                                       II Ringhääling ‟95
Plenaaristung:
1. Avasõna (T. Sõmera).
2. Sada aastat raadiot (I. Arro).
3. Eesti Raadio uudiste tehnoloogia (H. Valdma).
4. Eesti Televisiooni tehnoloogiast täna ja homme ( L.Põldma ).
5. Ringhäälingu saatevõrkudest Eestis (R. Ruudi).
6. Digitaalne raadioringhääling Soomes (V. Erkkila).
7. Digitaaltelevisioon aastal 1995 (E. Schults).
8. Eesti kaugsidevõrk (P. Kroos).
9. Kaabeltelevisioon Eestis (P. Põldsamm).
10. Satelliittelevisioon Eestis (A. Sildnik).
11. Ringhäälingu- ja telekommunikatsioonipoliitika arengutendentsid maailmas ja Eestis (T. Palts).
12. Ringhäälingu sageduskasutuste hetkeseis ja arengusuunad Eestis (J. Vainu).
Mõõteelektroonika ja signaalitöötluse sektsioon:
1. Mõõtmismeetodid. Mõõtesüsteemide projekteerimine.
2. Signaalitöötluse algoritmid ja programmid.
3. Mõõtevahendite omaduste analüüs. Simuleerimine. Test ja täpsuse analüüs.
Mikroelektroonika süsteemide sektsioon:
1. Mikroelektroonika üldised küsimused.
2. Sisseehitatud kompuuteriga süsteemid.
3. Elektronlülitused, süsteemid ja sidud.
Bio- ja meditsiinielektroonika sektsioon:
1. Bio-impedantsi mõõtmine: Bio-impedantsi üldised küsimused.
2. Bio-impedantsi mõõtmise süsteemide loomise metodoloogia.
3. Bio-impedantsi mõõtmise vahendid ja nende rakendused: Impedantskardiograafia ja –pletismograafia.
4. Bioloogiline test kasutades impedantsi mõõtmist.
5. Impedantstomograafia.
6. Elektro(aku)punktuur.
                                        III Elektroonika ‟96
Plenaaristung:
1. Avasõna (L. Mõtus).
2. Elektrooniku haridus Tallinna Tehnikaülikoolist (M. Min).
3. Mikrosüsteemitehnika ja Eesti elektroonikatööstus (T. Rang)
4. TTÜ elektroonika kompetentsuskeskusest (R. Ubar).
5. Elektromagnetiline ühildavus. Mõõtmised (K. Märtens).
6. Signaalide digitaaltöötlusega sonar (I. Arro).
                          7. Kõrgsagedus-sideseadmed elektrivõrkudele (R. Kipper).
8. Tondi Elektroonika täna ja homme (V. Paomets).
                             9. Tööjõu-puudusest kõrgtehnoloogias (E. Kängsep).
10. Elcoteq elektroonika suurtootjana kasvavas konkurentsis (I. Petersen).
11. Personaalarvutite osa Eesti arengus (Ü. Veldre).

Arutelud:
1. TTÜ elektroonikainstituut täna (M. Min).
2. Eesti elektroonikatööstuse muredest ja elektroonikute õpetamise probleemidest       (U. Tamm).
3. Kohalalgatatud sõnavõtud, diskussioonid.

Sektsioonide teaduslik-tehnilised seminarid ja istungid:
1. Mõõteelektroonika ja signaalitöötlus.
2. Rakenduselektroonika.
3. Meditsaiinielektroonika.


                                       IV Raadiotehnika ‟97
Plenaaristung:
1. Mereside Eestis (T. Sullakatko).
2. Mereseire telekommunikatsioonisüsteemid (L. Ader).
3. Õhuseire sidesüsteem (L. Kulmar).
4. Piirivalve side areng (A.Lõhmus).
5. Digitaalne raadio- ja televisiooni ringhääling (J. Jõema).
6. Digitaalsel multiteenusvõrgul (ISDN) tuginevad televideokonverentsisüsteemid (L.Lemendik, A.Raja).

Elektroonikasektsioon:
1. Eesti elektroonikatööstuse hetkeseis ja arengutendentsid (T.Rang).
2. Trendid globaalses elektroonika arendustootmistegevuses ja Elektroonika Kompetentsuskeskuse
   funktsioonid (A.Usk).
3. Uus kaitsesignalisatsioonisüsteem, välja arendatud TTÜ ja Eesti Valvekoondise koostöös (U.Tamm).
4. PLL sagedus-demodulaator (M. Lavrov, M.Tammoja).
5. Hägusloogika protsessor adaptiivsele südamestimulaatorile (A. Kuhlberg).
6. Keeruka signaali komponentide identifitseerimise ja eraldamise võimalustest (A. Ronk).

Ringhäälingusektsioon:
1. Ringhäälingusüsteemide näitajate standardimine (E. Schults).
2. Televisiooniringhäälingusüsteemi põhinäitajate Eesti standardi kavand (T.Tamm, I.Arol, E.Schults).
3. Raadioringhäälingusüsteemi põhinäitajate Eesti standardist (T.Kasemetsa, K.Varandi, Ä.Järvik).
4. Kaabellevisüsteemi põhinäitajate standardimine (U. Krusell).
5. Eesti raadioringhäälingu ja raadiotööstuse algaastatest (V. Mägi).
                                   V Telekommunikatsioon ’98
Plenaaristung:
1. Avasõna. AS Eesti Telekom osa telekommunikatsioonisektoris (T. Sõmera).
2. AS Eesti Telefon roll telekommunikatsioonide arengus (J. Männik).
3. Telekommunikatsiooniteenused telefonist multimeediani (A. Käärik).
4. Telekommunikatsioonivõrk ja võrguteenused (R. Rebane).
5. Andmesidevõrgud ja teenused (J. Liivak).
6. Mobiiltelefoniside arengutrendidest (T. Grünberg).
7. Telekommunikatsiooniala seadusandlus ja regulatsioon (T. Naestema).
8. Telekommunikatsioonialasest haridusest (E. Schults).
Ringhäälingutehnikasektsioon:
1. Digitaaltelevisiooni arengusuundi (Eurobox) (P. Kern).
2. Visuaalse info komprimeerimine (V. Järve).
3. Eesti ringhäälingustandardid, info seisust (E. Schults).
4. Arutelu.
Elektroonikasektsioon:
1. Mis toimub Eesti elektroonikatöstuses? (U. Tamm).
2. Mikro-elektroonikatööstuse taastamine Eestis, innovatsiooniprojekt (M. Min).
3. Elektroonikute koolitus kutsehariduse kontekstis (T. Rang).
4. Eesti elektroonika ja ELCOTEQ (A. Kolk).

                                      Andmesidesektsioon
Diskussioon: andmeside aktuaalsed probleemid.


                                        VI Ringhääling ‟99
Plenaaristung:
1. Avasõna (T. Jürgenson).
2. Digitaalajastu eripära raadioringhäälingus (H.Valdma).
3. Ringhäälingusaadete edastamisest Eestis (R. Ruudi).
4. Videoserver-süsteemide adapteerimine teletootmises (T. Krimm).
5. Digitaalringhääling ja satelliitlevi Eestis (A. Rammus).
6. Digital Broadcasting DAB and DVB-T in Finland (V. Erkkilä).
7. Ringhäälingu- ja kaabellevi seadustest (P. Sookruus, T. Naestema).
Ringhäälingusektsioon:
1. Plenaaristungi ettekannete arutelu; küsimustele vastamine.
2. Eesti kaabellevist (M. Paap).
3. Ringhäälingutehnikaalase hariduse saamise võimalused Eestis (H. Eljas, O. Lilleberg, E. Schults).
4. Info ringhäälingutehnikaalasest standardimisest (E.Schults).
Elektroonikasektsioon:
1. Südamemudel (A. Kink).
2. Südamerütmurid (T. Parve),
3. Kunstnina (A. Kasemaa).
4. Elektroonikainstituudi ilmajaam (A. Usk).
Diskussion teadus- ja õppetöö teemadel.
Andme ja arvutiside sektsioon.
Diskussioon andme- ja arvutiside aktuaalsetel teemadel.
                                        VII Elektroonika 2000
Plenaaristung:
1.   Rektori tervitus (A. Keevallik).
2.   Avasõna: Elektroonilisi arutlusi (L. Mõtus).
3.   Elektroonikainseneride harimisest meil ja mujal (T. Rang).
4.   Elektroonika-tööstuse kaadriprobleemid ELCOTEQ’i näitel (A. Kolk).
5.   Elektroonikud ettevõtluses: teadus, arendus, äri (M. Min).
6.   Incap Electronics OÜ – uus elektroonikafirma Eestis (M.Keski-Silppula).
7.   Tarkoni areng (T. Noorem).
8.   Eesti Elektroonika- ja Aparaadiehituse Ettevõtete Ühendus ELA (M. Kuivjõgi).

Ringhäälingusektsioon:
1.   Ringhäälinguprogrammide digitaalne edastus (P. Kroos).
2.   Digitaalse raadioringhäälingu (DAB) katsesaatejaam (T. Tamm, A. Ment).
3.   Digitaalne raadiovastuvõtt (E. Lossmann, E. Schults).
4.   EEÜ ringhäälingu sektsiooni tegevusest (E.Schults).
5.   Arutelu kohalalgatatud teemadel.

Elektroonikasektsioon:
1. Uudseid pooljuhtseadiste materjale (E. Velmre).
2. Difusioonkeevitus ja ränikarbiidid (O. Korolkov).
3. Adaptiivse Fourier’ analüsaatori võimaluste laiendusest (A. Ronk).



VIII Raadiotehnika 2001
Plenaaristung:
1.   Idapiiri tehnilise valvesüsteemi rajamise ajalugu (A. Lõhmus).
2.   Merejõudude side- ja seiresüsteemid (T. Sullakatko).
3.   Õhuruumi kontrollisüsteem (L.Kulmar).
4.   Paikne traadita andmeside (T. Animägi).
5.   Mobiilside raadiotehnilised arengusuunad (M. Malv).

Ringhäälingusektsioon:
1.   Ülevaade ja järeldused EBU seminarist “Digitaalne ringhääling” (A. Väljamäe).
2.   Videosalvestus-, töötlus- ja arhiveerimistehnoloogia digitaliseerimine Eesti Televisioonis (E. Järvi).
3.   Maapealsest digitaaltelevisioonist (R. Ruudi).

Elektroonikasektsioon:
1.   Pooljuht päikeseenergeetika (E. Mellikov).
2.   Elektron-materjalide elektronmikroskoopia (V. Mikli).
3.   Bioimpedantsi analüsaator (P. Sillakivi).
4.   Südame energiabilansi mõõtmine (R. Gordon).

Sonartehnikasektsioon:
1.   Sonari mõõdistustulemuste töötlemine ja esitamine (M. Rüütel).
2.   Sonari töösageduse programne juhtimine (A. Duhnik).
3.   Sonari töödiapasoonide automaatne kommuteerimine (J. Derkatš).
4.   Hajutatud spektriga sondeeriva signaaliga sonari demonstratsioon (V. Koževnikov).
                                    IX Telekommunikatsioon 2002
Plenaaristung:
1.   Sissejuhatus, üldine ülevaade (R. Rebane, P. Põldsamm)
2.   Lairibateenused xDSL võrgus (T. Praakel)
3.   Lairibateenused CaTV võrgus (P. Kern)
4.   Kolmanda Generatsiooni võrkude võimalused Eestis (A. Durejko)
5.   WLAN kui mobiilne laiaribatehnoloogia (K. Reiljan)
6.   Operaatori kogemus/nägemus 2,5/3G mobiilvõrkudest ja teenustest Eestis (M. Malv)
7.   Kokkuvõte (P. Põldsamm, R. Rebane)

Ringhäälingusektsioon:
1. Eurovisiooni 2002.a. lauluvõistluse tehnilisest korraldamisest (T. Krimm)
2. Ekskursioon Eurovisioon 2002 lauluvõistluse toimumise paika – Saku Suurhalli

Elektroonikasektsioon:
1. 40 aastat elektroonikainstituuti (E. Velmre, U. Tamm)
2. Siirdeaja minimiseerimise võimalustest PLL-sagedussüntesaatorites (T. Paavle)
3. Difusioonkeevituse teel pSIC pinnal loodud kontaktide eksperimentaalse uurimise
    tulemused (O. Korolkov)
4. Diskussioon elektroonikaga seotud teemadel: tööstus, arendus- ja teadustegevus,
   kõrgharidus ja õppetöö)
Biomeditsiinielektroonika sektsioon:
1.   Foucault`-kardiograafia olemus ning sellealased uurimis- ja arendustööd Tartu Ülikoolis (J.Trolla, J.Vedru)
2.   Südame energiabilansi mõõtmise valideerimine (G. Taal, A. Kink)
4.   Südame energiabilansi mõõtmine bioimpedantsi abil (R. Gordon)
5.   Bioimpedantsi analüsaatori ASIC'u edasiarendamisest (A. Kuhlberg)
6.   Diskussionid: Biomeditsiinielektroonika uutes, 2002. aasta vastuvõtust alates kehtivates
     õppekavades (M. Min)

Mõõte-elektroonika sektsioon:
1.   Andmehõive ja andmete registreerimine personaalarvutite abil (E. Haldre)
2.   Bioimpedantsi analüsaatori mikroskeemi testimine (P. Sillakivi, R. Land)
3.   Täiustatud adaptiivse Fourier'- analüsaatori katsetamine (Ü. Voolaine, A.Ronk)
4.   Diskussionid: Mõõteelektroonika uutes, 2002.aasta vastuvõtust alates kehtivates õppekavades ja
     programmides
                                                                                                             Lisa 1a
                                      Sügissessioonid

                                              Aasta 2000
Ringhäälingusektsioon:
1. Digitaaltelevisiooni raadiokanali mõõtmine. Demonstratsioon (K.Märtens).
2. Digitaaltelevisiooni sagedusplaan (J. Jõesoo).
3. Digitaaltelevisioon kaabellevis (R. Mihkelsoo, E. Schults).
4. Ringhäälingu Saatekeskuse arenguvõimalustest (R. Ruudi).

Telekommunikatsiooni sektsioon:
 “Lairiba juurdepääsuvõrgu lahendused. Kes võidab tormijooksu – kas püsiliini, raadiovõrgu või mobiili lahendused?”.
                                       Sissejuhatus teemasse (P. Põldsamm).
I Lairiba tehnoloogilised lahendused:
 Lahendused püsiliinivõrgus – xDSL, kaabelmoodem ja 1GBps Etherneti lahendused (K.Reiljan).
 Lahendused raadiovõrgus – Wireless Local Loop, LMDS, Infrapunalahendused (T.Kaljumäe).
II Operaatori valik – millal eelistada püsivõrku, millal raadiot?
 Eesti Telefoni kogemused ADSL’iga ja WLL-ga (R. Rebane).
 Mida uued operaatorid kavatsevad teha? (P. Põldsamm).
III Äkki hoopis võidab mobiilne andmeside?
 Milliseid võimalusi toovad GPRS, UMTS ja W-CDMA (T.Grünberg).
 Lõppsõna (A. Käärik, P. Põldsamm).

Elektroonikasektsioon:
1.    Teadus kaubaks (M. Min).
2.    Milliseid spetsialiste vajab elektroonika suurtööstus (P. Vakepea).
3.    Elektroonikaspetsialistide koolitus tööstuse tarbeks – elektroonikainstituudi visioon (T. Rang).

Mobiilsidesektsioon
1. Mobiilside arengutrendid (T. Grünberg).


                                             Aasta 2001
Ringhäälingusektsioon:
1. Sisu tootmise tehnoloogia interaktiivse televisiooni jaoks (T. Krimm)
2. Helirezissöörina näitusel IBC 2001 Amsterdamis (J. Ling)
3. Muljeid ringhäälingusaatetehnikast näitusel IBC 2001 (T. Tamm)
4. Arutelu

                                              Aasta 2002
Ringhäälingusektsioon:
1.   Raadioprogrammide tootmise ja väljastamise automatiseeritud süsteem (V. Martinonis)
2.   Eesti Televisiooni digitaalne tulevik (T. Krimm)
3.   Elanike valmisolek digitaaltelevisiooniks (I. Lepp)
4.   Digitaaltelevisioon IBC 2002-1 (A. Kann)
5.   Digitaaltelevisiooni vastuvõtuaparatuuri areng (U. Mölder)
6.   Tutvumine Eesti Raadio tehnoloogilise tsükliga
                                                                                                    Lisa 2

Ringhäälingustandardite töögrupi poolt koostatud Eesti standardid

1. Eesti standard EVS 734:1998 Televisiooniringhäälingusüsteem. Analoogsüsteemi põhinäitajad

2. Eesti standard EVS 735:1999 Raadioringhäälingusüsteem. Analoogsüsteemi põhinäitajad

3. Eesti standard EVS 736:1999 Raadioringhäälingusüsteem. Analoogsüsteemi helitrakti kvaliteedinäitajad

4. Eesti standard EVS-ETS 300384: 1999 Raadioringhäälingusüsteem. Väga kõrge sageduse ala
   sagedusmodulatsiooniga raadioringhäälingusaatjad

5. Eesti standard EVS-EN 50083-1:1999 Televisiooni-, heli- ja interaktiivse multimeedia signaalide
   kaabeljaotussüsteemid. Osa 1: Ohutusnõuded

6. Eesti standard EVS-EN 50083-2:1999 Televisiooni-, heli- ja interaktiivse multimeedia signaalide
   kaabeljaotussüsteemid. Osa 2: Seadmete elektromagnetiline ühilduvus

7. Eesti standard EVS-EN 50083-7:1999 Televisiooni- ja raadiolevisignaalide kaabeljaotussüsteemid.
   Osa 7: Süsteemi näitajad




     Telekommunikatsioonitehnika standardimise komitee
  töögruppide poolt koostatud standardid ja normdokumendid
1. Eesti standard EVS 728:1996 Nõuded üldkasutatava abonendi analoogliidesega ühendatavale
     terminalile
2. Eesti standard EVS 759:1998 Kahe- ja neljajuhtmelised analoogliinid
3. Eesti standard EVS-ETSI ES            201 168:2001 Digitaalsete vahendusjaamade ülekande
     karakteristikud
4. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 046-1 Integraalteenuste digitaalvõrk primaarpöördus, osa 1.
     Üldosa
5. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 046-2 Integraalteenuste digitaalvõrk primaarpöördus, osa 2.
     Liides Ia - ohutus
6. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 046-3 Integraalteenuste digitaalvõrk primaarpöördus, osa 3.
     Liides Ia – kaitse
7. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 046-4 Integraalteenuste digitaalvõrk primaarpöördus, osa 4.
     Liides Ib – ohutus
8. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 046-5 Integraalteenuste digitaalvõrk primaarpöördus, osa 5.
     Liides Ib – kaitse
9. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 047-1 Integraalteenuste digitaalvõrgu baaspöördus ja kaitse,
     osa 1. Üldosa
10. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 047-2 Integraalteenuste digitaalvõrgu baaspöördus ja kaitse,
     osa 2. Liides Ia – ohutus
11. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 047-3 Integraalteenuste digitaalvõrgu baaspöördus ja kaitse,
     osa 3. Liides Ia – kaitse
12. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 047-4 Integraalteenuste digitaalvõrgu baaspöördus ja kaitse,
     osa 4. Liides Ib – ohutus
13. Standardi kavand pr EVS-ETS 300 047-5 Integraalteenuste digitaalvõrgu baaspöördus ja kaitse,
     osa 5. Liides Ib – kaitse
14. Juhend edastuskiirusega 2048 kbit/s digitaalsete telekommunikatsiooni rendiliinide ETSI
     standardite kasutamiseks
Standardite ETS 300 247, ETS 300 248, ETS 300 418, ETS 300 419, ETS 300 420 ja nende lisade juhend -
2 Mbit/s digitaalliinide edastuskarakteristikud ja nõuded liidestele

15. Eesti standard EVS-IEC 600 50 (702):20 Võnkumised, signaalid ja vastavad seadmed
16. Eesti standard EVS-IEC 600 50 (713):2001 Raadiosaatjad ja –vastuvõtjad,                 võrgud,
    ekspluatatsioon


                   Märkused: 1) pos 11-20 on deponeeritud Eesti Telekomis
              2) pos 10, 22 ja 23 on väljastamisel Eesti Standardikeskuses
                                           Lisa 3


                       Eesti volitatud insenerid ja euroinsenerid


Kutse on omistatud järgmistele EEÜ liikmetele:



Euroinsener (EUR ING):                    Raadioinsener:

  Toomas Peek                                Ilmar Arol
  Kuno Peek                                  Ants Erendi
                                             Vladimir Heinrichsen
Elektroonikainsener:                         Ärni Järvik
                                             Lembit Laur
  Viido Paomets                              Igor Lukas
  Uljas Tamm                                 Arvi Ment
                                             Georgi Morozov
Telekommunikatsiooniinsener:                 Rein Ruudi
                                             Eduard Schults
  Kuno Peek                                  Tiit Tamm
  Toomas Peek                                Ants Tamme
  Toomas Sõmera                              Mati Tähemaa
                                             Arne Õispuu




Eesti Elektroonikaühingu otsuse volitatud inseneri kutse omistamiseks taotlejale kinnitab Eesti
Inseneride Liit (EIL) ning annab välja vastava diplomi.

Otsuse euroinseneri (EUR ING) tiitli omistamiseks Eesti volitatud insenerile langetab
Brüsselis asuv rahvusvaheline organisatsioon FEANI (Fédération Européenne
d’Associations Nationales d’Ingénieurs).
                                              Lisa 4
Eesti Elektroonikaühingu sektsioonid
Elektroonikasektsioonid on moodustatud elektroonikaga seotud erialahuvide alusel ja neid on kolm:

I. Mõõteelektroonikasektsioon –
  juhataja Mart Min (TTÜ mõõteelektroonika professor).
Sektsiooni koosseisus on 3 töögruppi:
    sünkroonmõõtmiste          ja     vektormeetria töögrupp  (juhataja  Ants Ronk,      TTÜ
       elektroonikainstituudi teadur),
    elektronmõõtesüsteemide töögrupp (juhataja Mart Min),
    mitteelektriliste suuruste elektroonsete mõõtevahendite töögrupp (juhataja Jaan Pilt, AS
       Ecomatic insener).

II. Mikroelektroonika sektsioon –
   juhataja Toomas Rang (TTÜ elektroonikadisaini-professor)
Sektsiooni koosseisus on 2 töögruppi:
      mikroelektroonikaseadmete projekteerimise ja tehnoloogia töögrupp (juhataja Toomas Rang),
      elektronfüüsika ja füüsikaalase modelleerimise ning elektronskeemitehnika töögrupp (juhataja
       Enn Velmre – TTÜ rakenduselektroonika professor).


III. Biomeditsiinielektroonikasektsioon –
   juhataja Toomas Parve (TTÜ elektroonikainstituudi vanemteadur)
Sektsiooni koosseisus on 2 töögruppi:
    bioimpedantsi töögrupp (juhataja Mart Min – TTÜ mõõteelektroonika professor),
    elektropunktuuri töögrupp (juhataja Toomas Parve).
Eelektroonikasektsioonid on aktiivselt osalenud ühingu töös.
Aastail 1996 ja 2000 korraldati rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva konverentsidel
plenaaristungid “Elektroonika „96” ja “Elektoonika 2000” ning organiseeriti konverentsimaterjalide
trükkimine.
Üldhuvi pakkuvate plenaaristungite töö korraldamise kõrval organiseerisid sektsioonid spetsialistide
jaoks kitsaid erialaprobleeme käsitlevaid seminare, koosolekuid ja workshop’e. Alates 1995. aastast
pole ühingus toimunud ühtegi konverentsi või üritust, kus poleks töötanud elektroonikute sektsioonid
arutamaks elektroonika ja elektroonikute probleeme, diskuteerimas elektroonikute koolitamise, Eesti
elektroonikatööstuse hetkeseisu ja arendamise teedest, elektroonika rakendamisest meditsiinis jne.


IV. Raadiotehnikasektsioon –
   juhataja Ilmar Arro (TTÜ signaalitöötluse professor)
Sektsioon on organiseerinud rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva konverentsidel
Raadiotehnika ‟97 ja Raadiotehnika 2001 plenaaristungeid, korraldanud konverentsi-
materjalide ettevalmistamist ning trükkimist, avaldanud temaatilisi artikleid aja-
kirjanduses. Konverentsil Raadiotehnika 2001 organiseeriti sonartehnika sektsiooni töö
ning demonstreeriti loomingulise kollektiivi poolt loodud hajusspektriga sondeeriva
signaaliga sonari tööd.
V. Ringhäälingusektsioon –
   juhataja Rein Ruudi (Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS juhatuse esimees)
Sektsioon moodustati RESTTÜ Eesti organisatsiooni raadio- ja televisioonisektsiooni baasil. Kuni
2002.a. septembrini juhtis sektsiooni tööd Eduard Schults (TTÜ telekommunikatsiooni professor,
ühingu juhatuse liige aastatel 1963-2002).
Sektsiooni tegevus aktiviseerus taas aastal 1995 seoses aktuaalseks kujunenud
vajadusega muudatusteks raadio- ja TV-ringhäälingutehnikas. Esimeseks sammuks sai
Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse juhtkonna (R. Ruudi) initsiatiivil kokku kutsutud
nõupidamine, arutamaks Eesti värvitelevisioonisüsteemi probleeme. Sama aasta
telekommunikatsioonipäeva konverents Ringhääling „95 võttis vaatluse alla Eesti
ringhäälingutehnika probleemid laiemalt, sh digitaliseerimise temaatika.
Oktoobris 1995 moodustati EEÜ juhatuse otsusel Eesti ringhäälingustandardite koostamise töögrupp
(esimees E. Schults), mille tegevusest võttis osa 21 liiget 16-st ettevõttest. Osavõtjatest moodustati 3
spetsialiseeritud töörühma (juhatajad Tiit Tamm, Tiit Kasemetsa ja Urmas Krusell), millised koostasid
kokku 7 standardikavandit. Eesti Standardiamet kinnitas aastatel 1998-1999 kõik kavandid ja need
kanti Eesti standardite registrisse. Kolm standardit koostati esmakordselt, 4 standardit on tõlkemeetodil
ülevõetud Euroopa standardid. Temaatiliselt 3 standardit käsitlevad analoogringhäälingusüsteemide
kolme eriliigi – TV-, raadio- ja kaabellevisüsteemide põhinäitajaid, 4 standardit käsitlevad nende
süsteemide kitsamaid aspekte. Loodud standardite kogumaht on 265 lehekülge. Standardi kavandite
väljatöötamine, tutvustamine ja arutelude korraldamine konverentsidel, sektsiooni istungitel ja Tele-
messidel kujunes aastail 1995-1999 sektsiooni tegevuse põhiosaks.
Sektsiooni suurimad ettevõtmised on olnud telekommunikatsioonipäeva konverentside Ringhääling„95
ja Ringhääling„99 plenaaristungite ettevalmistamine ja läbiviimine. Konverentsi Ringhääling „99
temaatika tervikuna oli pühendatud digitaalsele ringhäälingule, seal toimus ka Eestis esmakordselt
realiseeritud DAB süsteemi demonstreerimine. 2003.a. konverentsi plenaaristungi organiseerimine on
taas sektsiooni õlul.
Aastast 2000 korraldab sektsioon igaaastaseid sügissessiooni seminare, mis sisuliselt on
hästi ettevalmistatud sisukate ettekannetega ja suure osavõtuga (ca 100 inimest)
konverentsid, kus toimub ka vastava tehnika tutvustamine. 2000.a. korraldas ulatusliku
mõõteaparatuuri demonstratsiooni firma Rohde & Schwarz Danmark AS Eesti filiaal
(K. Märtens). 2002.a. tutvustasid oma tehnoloogilist tsüklit ja vastavat aparatuuri Eesti
Raadio insenerid (vt lisa 1a)


VI. Telekommunikatsioonisektsioon-
    juhataja Margus Malv (Eesti Mobiiltelefon)
2002.a. lõpus moodustati uus telekommunikatsioonisektsioon.

VII. Terminoloogiakomisjon –
    juhataja Ants Meister (TTÜ raadiotehnika professor)
Sektsioon loodi telekommunikatsioonitehnika standardimise tehnilise komitee TK-3 juurde
ning    selle     eesmärk   on    koordineerida      ja    kooskõlastada     eestikeelset
telekommunikatsiooniterminoloogiat ning selle kasutamist.
Senise töö tulemused:
    eestikeelsed telekommunikatsioonitehnikaalased standardid on varustatud vastava valdkonna
        terminite sõnastikega (1996-2001);
    on tõlgitud IEC terminoloogia standardi 60050 “Rahvusvaheline elektrotehnika sõnastik” osa
        702: Võnkumised, signaalid ja vastavad seadmed ning osa 713: Raadioside: saatjad,
        vastuvõtjad, võrgud ja ekspluatatsioon (2001) ; Standardite määratlused ja terminite tõlge on
        kooskõlastatud TTÜ Küberneetika Instituudiga ning tõlke korrektuur Eesti Keele Instituudiga;
    on tõlgitud teaduse ja tehnika seletava sõnaraamatu sidealane terminoloogia (1999);
   on koostatud inglise-eesti tehnika sõnaraamatu sõnastikud raadiotehnika, tele-
    kommunikatsioonitehnika ja televisioonitehnika valdkonnas (2000);
   on koostatud raadiotehnikaalane 5-keelne sõnastik (2001);
   on osaletud Eesti standardi EVS-ISO/IEC 11714:2000 elektroonika ja infotehnoloogia
    vahendite tingmärke käsitlevate osade retsenseerimisel.
                                                                                                 Lisa 5


                       Eesti Elektroonikaühingu Sideklubi üritused


Aasta 1995
* 30. märts - Sideklubi asutamiskoosolek ja eesmärkide püstitamine
* 27. aprill - Arutelu sidepoliitikast ja klubi liikmete osavõtust selle kujundamisel
* 28. september - “Regionaalpoliitika sides, ääremaade telefoniseerimine”
Ettekandja Virgo Mänd
* 26. oktoober - “Raadio-, elektroonika- ja telekommunikatsiooniinseneri kutsele esitatavad
kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed nõuded”.Ettekandjad Vladimir Heinrichsen, Viido Paomets ja Jaak
Ratassepp
* 30. november - “Andmed, võrgud ja terminaalid”.Ettekandja Avo Ots

Aasta 1996
* 25. jaanuar - “Tehnilise valve olukord ja areng Eestis”. Ettekandja Virgo Mänd
* 29. veebruar - “Mobiiltelefoniside Eestis”.Ettekandjad Tõnu Grünberg ja Ants Viira
* 28. märts - “Riiklik raadioside Eestis”. Ettekandja Toomas Sullakatko
* 30. mai - “Eesti - telekommunikatsiooniteenuste transiitmaa”. Ettekandja Jaak Ulman
* 26. september - “Kuhu läheb vahendusjaamade äri”.Ettekandjad Valdo Kalm ja Priit Pirso
* 31. oktoober - “Multimeedia Eestis”. Ettekandja Avo-Rein Tereping
* 28. november - “Otsinguside ja selle kasutus”. Ettekandjad Valeri Raag, Märt Leipalu ja Ando Meentalo

Aasta 1997
* 30. jaanuar - “Mikroelektroonikakomponendid sides, nende kasutus ja hooldus”. Ettekandja Kuno Peek
*27. veebruar - “Ärireisi muljeid Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Singapurist”. Ettekandja Harry Tani
* 27. märts - “IN – Intelligentsed telefonivõrgud”. Ettekandja Andres Eek
* 24. aprill - “Rahvusvaheline Elekterside Liit (ITU) ja Eesti”. Ettekandjad Madis Toomet ja Heinar Tammet
* 25. september - “Telekommunikatsiooniseadusest”. Ettekandja Edvard Saarma
* 30. oktoober - “AS Eesti Telefon Transportvõrk”. Ettekandja Toivo Praakel
* 27. november - “Digitaalse ringhäälingu arenguperspektiividest Eestis”. Ettekandjad Edvard Saarma,
Aimar Prous, Rein Ruudi ja Kaupo Varandi

Aasta 1998
* 29. jaanuar - “Eesti riigiasutuste andmeside arengust”. Ettekandja Tarvi Martens
* 26. veebruar - “Satelliitside arengust viimasel aastal”. Ettekandja Arvo Sildnik
* 26. märts - “Sideteenuste turundus, müük ja kasutus”. Ettekandjad Avo-Rein Tereping ja Kulno Kesküla
* 30. aprill - “Kliendikesksest ja tehnoloogilisest lähenemisest telekommunikatsiooni-
projektidele”. Ettekandja Virgo Mänd
* 29. oktoober -“Uue kasvumajandusteooria ja telekommunikatsiooni roll
 rahvamajandusarengus”.Ettekandja Linnar Viik
* 26. november - “Internetist”.Ettekandja Taavi Talvik
Aasta 1999
* 29. jaanuar - “Sideteenused ja –tehnoloogia kuni aastani 2005”. Ettekandja Avo Ots
* 25. veebruar - “Traditsioonilises telefonivõrgus pakutavad lairibateenused, XDSL tehnika hetkeseis”.
                  Ettekandjad Rein Rebane ja Jaan Inno
               - “Kaabeltelevisioonivõrgus pakutavad lairibateenused”. Ettekandja Peep Põldsam
* 25. märts - “Tehnoloogia ja side ning teenuste maksustamine”.Ettekandja A.-R. Tereping
* 29. aprill   - “Elektroonikaühing, kuidas edasi”(ehk Tony Blairi kolmas tee ja Eesti Elektroonika-
                  ühing). Ettekandja Virgo Mänd
* 30. september - “Kolmanda põlvkonna mobiilside”. Ettekandja Tõnu Grünberg
* 28. oktoober - “Genfis toimunud infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonimess TELECOM 99”.
                  Ettekandja Peep Põldsam
* 25. november - “Kas WLAN teeb lähivõrkudega sama, mis GSM tegi tavatelefoniga”.
                  Ettekandja Toomas Kadarpik

Aasta 2000
* 27. jaanuar - “Telekommunikatsiooniseadusest”. Ettekandja Jüri Jõema
* 2. märts - “Numeratsiooni-ideoloogia Eesti telefonisides”. Ettekandja Jaak Jõesoo
* 30. märts - “Kuhu läheb ringhääling?” Ettekandja Rein Ruudi
* 27. aprill - “Satelliitside ja –telefonid”. Ettekandja Hendrik Gross
* 28. september - “Sidehariduse sisu ja koostöö selles valdkonnas”. Ettekandjad Jüri Nael ja Matti Palu

Aasta 2001
* 25. oktoober – “ Hajaspektersüsteemid või kuidas tõrjuda turult keskkonnakahjulikud suure
võimsusega laineväljade allikad”. Ettekandja Ilmar Arro
* 29. november – “CAD vahendid elektronskeemide projekteerimiseks”.                Ettekandja
Andres Taklaja

Aasta 2002
* 31. jaanuar – “Kuidas Java on muutnud arvutimaailma”. Ettekandja Enn Tõugu
* 25. aprill – “ENUM – Mis? Milleks? Millal? Kuidas?” Ettekandja Zoja Metsis
* 31. oktoober – “Andmemahtude kasv mobiilsides”. Ettekandja Urmas Ruuto (Ericsson Eesti AS)
* 28. november – “Vaata Maailma projekt”. Ettekandja Neeme Rõõs


                                          Aasta 2003
* 30. jaanuar – “VoIP (Voice over IP) Kõneteenused Interneti vahendusel”.
                  Ettekandja Tarmo Reineberg (AS Eesti Telefon)
* 27.veebruar – “PMR sidesüsteemid (PROFESSIONAL MOBILE RADIO)”.
                  Ettekandja Priit Roosipuu (Pemetel OÜ Mobiilsidesüsteemid)
                                                                                                         Lisa 6
                           Eesti Volitatud Inseneri ning Euroinseneri
                              kutse taotlemise ja omistamise kord
1. Nõuded kandidaadile
 on omandanud kõrghariduse õppekava järgi, mis on Eesti Elektroonikaühingu (EEÜ) ja Eesti Inseneride
   Liidu (EIL) poolt heaks kiidetud
 omab praktilise inseneritöö kogemusi vastavalt EIL ja EEÜ poolt kehtestatud nõuetele
 on Eesti Elektroonikaühingu liige
 omab kahe EEÜ liikme (reeglina volitatud insenerid) soovitusi
 ei oma kehtivaid kohtulikke karistusi ja senine tegevus ei ole vastuolus EIL eetikakoodeksiga

2. Eesti Elektroonikaühingule esitatavad dokumendid
 täidetud sooviavaldus-ankeet (paberkandjal) soovitajate allkirjadega punktides, mida nad teavad tõendada ja
   asjakohased tõendavad dokumendid
 kõrgharidust tõendavate dokumentide koopiad
 tööalase tegevuse kirjeldus (CV) eesti ja ühes võõrkeeles (inglise, saksa, prantsuse). Esitatakse paberkandjal
   ja elektroonsel kujul rtf formaadis
 iseloomustused (ca 1 lk) kahelt soovitajalt
 kviitung kehtestatud ekspertiisitasu maksmise kohta EEÜ pangakontole või sularahas. Kutse kinnitamise
   võib kinni maksta ka asjast huvitatud firma.

3. Ekspertiisi ja otsustamise protseduur
 avalduses sisalduvad andmed salvestatakse EEÜ andmebaasi
 EEÜ kutsekomisjon määrab kandidaadi tegevuse ja esitatud dokumentide analüüsimiseks eksperdid.
   Eksperdid on anonüümsed.
 hiljemalt kahe kuu jooksul pärast avalduse laekumist vaatab EEÜ kutsekomisjon läbi kandidaatide taotlused
   ja ekspertide hinnangud ning teeb ühe kolmest otsusest – 1.kandidaat vastab nõuetele, 2.kandidaat ei vasta
   nõuetele, 3.kutsuda kandidaat detailide täpsustamiseks vestlusele
 esimese ja teise otsuse korral kohe, kolmanda otsuse korral pärast vestluse läbiviimist, vormistab
   kutsekomisjon kirjaliku motiveeritud otsuse, mille saadab koos ekspertide arvamusega Eesti Inseneride
   Liidu juurde loodud FRERKi* kinnitamiseks. FRERK teeb kuu aja jooksul otsuse volitatud inseneri
   kutsetunnistuse väljaandmise (või mitteväljaandmise) kohta ja teatab sellest kohe EEÜ-le; vajaduse korral
   võib FRERK lõpliku otsuse tegemise edasi lükata kuni täiendava info saamiseni
 kutsetunnistused antakse kätte EIL pidulikul atesteerimisüritusel
 kõik kutseomistamist puudutavad kaebused lahendab EIL juhatus

4. Euroinseneri kutse taotlemine
Euroinseneri (EUR ING) kutse taotleja peab:
 omama eelnevalt Eesti volitatud inseneri kutset või taotlema mõlemaid kutseid üheaegselt
 vabalt valdama ühte Euroopa keeltest
 esitama EEÜ-le täidetuna FEANI** REGISTRI poolt kehtestatud ankeedi
 tasuma FEANI poolt kehtestatud maksu
* FRERK – FEANI REGISTRI EESTI RAHVUSLIK KOMITEE
** FEANI – Euroopa Rahvuslike Inseneride Assotsiatsioonide Föderatsioon (Fédération Européenne d´Associations
Nationales d´Ingénieurs)

5. EEÜ kutsekomisjoni koosseis:
   Esimees: Vladimir Heinrichsen (Tallinna tehnikaülikool)
   Liikmed: Viido Paomets (Tondi Elektroonika AS), Rein Ruudi (Ringhäälingu Saatekeskuse AS), Toomas
   Sõmera (Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus), Uljas Tamm (Tallinna Tehnikaülikool)

6. EEÜ poolt omistatavad kutsed on: volitatud elektroonikainsener, volitatud raadioinsener, volitatud
   telekommunikatsiooniinsener.
                               Eesti Volitataud Insenerile esitatavad üldnõuded

    Inseneri kutse saamine eeldab järgmiste komponentide olemasolu:
   inseneriharidus (rahvusvaheliselt aktsepteeritud mahus) saadakse ülikoolidest või rakenduskõrgkoolidest ja
    annab õiguse taotleda insenerikutset (esimene tarvilik tingimus)
   praktiline insenerlik töö kogenud inseneri juhendamise ja kontrolli all (teine tarvilik tingimus)
   praktiline insenerlik töö vastutava täitjana või projekti juhina (kolmas tarvilik tingimus)
   vajaliku haridustaseme määramisel on oluline ülikooli (rakenduskõrgkooli) vastava eriala õppekava sisu
    ning õpetamise ja praktilise treeningu tase. Neid kontrollitakse õppekavade akrediteerimisel.
   Eesti volitatud inseneri tiitli saamiseks on piisav FEANI registrisse kantud õppekava läbimine või selle
    puudumisel, EIL ja EEÜ osalemisel akrediteeritud õppekava läbimine
   Euroinseneri kutse saamiseks peab õppekava olema akrediteeritud FEANI poolt moodustatud spetsiaalse
    komisjoni poolt ning akrediteeritud õppekava peab olema lülitatud FEANI registrisse
   Kutselisele insenerile vajalik haridustase sisaldab 12 aastat üldharidust ja magistrikraadile vastavat vähemalt
    5 aastast kõrgharidust
   Eesti kutselise inseneri miinimumnõuete alumise piiri määramiseks on võetud kasutusele FEANI poolt
    soovitatud valem:

    B + 4 U + 2(U and/or T and/or E) + 2E,

    kus B - 12 aastat üldharidust
        U - üks aasta ülikooliharidust akrediteeritud õppekavade järgi
        T - üks aasta praktilist tööd EIL poolt heakskiidetud juhendaja käe all
        E - üks aasta tegelikku iseseisvat inseneritööd.

Eeldatakse, et kandidaadi professionaalse inseneripraktika sisuks on:
 probleemide lahendamine, mis nõuab inseneriteaduse kasutamist sellistel aladel nagu uurimistöö,
    arendustegevus, projekteerimine, tootmine, ehitamine, seadistamine, hooldamine, insenerlik marketing või
 inseneride õpetamine või
 tehnilise personali juhtimine või
 inseneriülesannete finantsiliste, majanduslike, seadusandlike või juuridiliste aspektide käsitlemine või
 tööstuslike ja / või keskkonnaalaste probleemide lahendamine

Nagu nähtub valemist, kulub inseneriks saamiseks vähemalt 8 aastat pärast üldhariduse omandamist. Tuleb
arvestada, et U, E, T ei tähenda mitte kalendriaastaid, vaid arvestuslikke aastaid (s.o. kalendriaasta jooksul
tehtud minimaalset nõutavat resultatiivse töö kogust). Sageli võib ühe arvestusliku ülikooli aasta peale kuluda
rohkem kui üks kalendriaasta.

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:154
posted:5/26/2010
language:Estonian
pages:28