Docstoc

SA Dharma Narva mnt 7_ 10117 Tallinn wwwdharmaee dharma_dharmaee

Document Sample
SA Dharma Narva mnt 7_ 10117 Tallinn wwwdharmaee dharma_dharmaee Powered By Docstoc
					SIHTASUTUS DHARMA




Asutatud novembris 2001
        Sihtasutuse Nõukogu

   Sten Luiga
   Monika Sehver
   Indrek Luukas
   Heldur Meerits
   Urmas Sõõrumaa
         Sihtasutuse töötajad
   Tegevjuht
    Malle Eenmaa

   Heategevuskeskuse juht
    Elle Kull

   Arendusjuht
    Tiina Parmasto
    Sihtasutuse vabatahtlikud
 Vabatahtlikud projektijuhid:
   Liina Tõnisson, Lilija Mere
 Tugiisikute Tugikeskuse piirkondlikud

  koordinaatorid:
  Anne Terner-Boiko, Merge Oja, Piret
  Peters, Kaie Tamm, Virgo Troon,
  Sirje Rüütel, Helina Gluškov
             Missioon

HOOLIME
IGAST LAPSEST
ALATES SÜNNIST
KUNI TIIVAD
TEDA KANNAVAD
                Tegevus
   Koostööprojektid
   Toetusprojektid
   Heategevuskeskus
   Koolituskeskus (tugiisikute
    koolitamine)
   Laste huvikool
   Raha kogumise projektid
   Kontserdid, oksjonid
            Traditsioonid
   Emadepäev Tallinna
    sünnitusmajades
   Suurte perede tunnustamine ja
    perede külastused
   Toetus emadepäevaks,
    1.septembriks ja jõuludeks
             Koolituskeskus
Alustati erinevate koolitusprojektidega

   2005 – hingesõber e. tugiisik
           erivajadustega lapsele

   2005 – tugiisik lastega perele

   2007 – lastekodulapse tugiisik
          Koostööpartnerid
   EV Sotsiaalministeerium
   Lastekaitse Liit
   Tapa Lastekaitse Ühing
   Tartu Lastekaitse Ühing
   Kohalikud omavalitsused
   Tallinna Kaubamaja
   Ühendus Humana Estonia jpt.
            Kes on tugiisik?
PIRKKO KIVINIEMI “TUGIISIKU ÕPIK”:
   Ei ole olemas sobiva tugiisiku
    definitsiooni
   Tugiisikud on erilised, tavalised
    inimesed.
   Nad on vabatahtlikud abistajad.
   Iga tugiisikusuhe on eriline.
   Tugiisikutegevus organiseerub
    kohalike tingimuste ja inimeste järgi.
   Tegevuses välditakse bürokraatiat,
    aga mängureeglites lepitakse siiski
    kokku.
   Vajadust tugiisikute järele võib
    konstateerida igaüks - pere otsustab,
    kas ta võtab tugiisiku vastu või ei.
              Mari juhtum
   10 a tüdruk ei käinud koolis, emal
    puudus selle kohta info
   Tugiisik külastas kodu ja selgitas
    põhjused ning oli emale probleemi
    lahendamisel toeks
    Tugiisik oli peres 9 kuud
              Maili juhtum
   3-lapselise pere ema tõsistes alkoho-
    liprobleemides – aegajalt “tsüklis” ja
    siis lapsed turvakodus
   Vestlused, pereteraapia, pere tugi
   Kaasa aitas see, et kainena olid
    vanemad väga hoolivad
   Tugiisik tegeles perega 14 kuud
   Pereema alustas tugiisiku õpinguid
               Kätlini juhtum
   Narkomaanide perekond – küsimus, kas
    võtta sünnitusmajas emalt laps ära
   Tugiisikuga koos suhtlemine erinevate
    ametkondadega, igapäevane toetamine
    jne.
   Tugiisik on toetanud 2 aastat, pere püsib
    “puhtana” ja ema saab hakkama, kuid
    pere vajab ikkagi tugiisikut...
            2.juuniks 2007
   on Dharma erinevatel tugiisiku-
    koolitustel osalenud 166 inimest
   Dharmas koolitatud tugiisikud on 15-
    st maakonnast 13-s e.
   Tugiisikuid ei ole koolitatud
    vaid Hiiumaale ja Võrumaale
Ülevaade koolitatud tugiisikutest
   Kokkuvõte on
    tehtud 115 tagasi
    laekunud ankeedi
    põhjal:

   49 tegutsevat
    tugiisikut
   30 mittetegutsevat
    tugiisikut
   36 tugiisikut on
    valmis tegutsema
     Mis motiveeriks tugiisikut?
   Huvitavad ja arendavad koolitused
   Võimalus kasutada oma töös
    nõustajate abi
   Kohaliku omavalitsuse abi ja tugi
   Vabatahtliku töö kõrgem hindamine
    ja tunnustamine ühiskonnas
   Võimalus lahendada abivajaja mate-
    riaalseid probleeme
     Kas tugiisik vajab tuge?
89 tugiisikut vajab
 tugiorganisatsiooni
26 ei oska
 seisukohta võtta
    Tugiisikute TugiKeskus
Tugiisikute vajadustest lähtuv keskus
Sihtasutus Dharma juures, mille
eesmärgiks on:

TOETADA VABATAHTLIKKE TUGI-
ISIKUID NENDE TÖÖS, PAKKUDA
NEILE UUSI ARENGUVÕIMALUSI JA
TÖÖALASEID VÄLJAKUTSEID
   On moodustatud 7 piirkondlikku
    tugikes-kust – Põlva-, Tartu-,
    Jõgeva-, Järva-,Viru-, Harju- ja
    Läänemaal
   Piirkondlike tugikeskuste ülesandeks
    on koordineerida antud piirkonnas
    tegutsevate tugiisikute nõustamist ja
    täiendkoolitusi
           2008.aastal kavas:
   Tegevusse rakendada seni kaasama-
    ta tugiisikud ja vahetada eri piirkon-
    dade häid kogemusi
   Pakkuda täiendkoolitusi
   Korrastada superviseerimise süsteem
   Tutvustada laiemale üldsusele
    tugiisikute tegevust
   Koolitada täiendavalt vabatahtlikke
    tugiisikuid
   Vabatahtlikud tugiisikud on sotsiaal-
    sete probleemide lahendamisel väga
    väärtuslik lisajõud, mida veel ei
    osata vääriliselt hinnata 
   ...kuid on juba häid näiteid 
   Tugiisikusüsteemi tervikuna ei ole
    kahjuks võimalik üles ehitada
    vabatahtlikkusele 

				
DOCUMENT INFO