Karistusõigus - SisseMag2005

					                                                               Sisseastumiseksam magistrantuuri

                         AINEPROGRAMM KARISTUSÕIGUSES

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

1. P. Pikamäe. Süüteokatse ja loobumine süüteokatsest karistusseadustiku järgi. - Juridica
    2001/VII.
2. K. Kühl. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2002
3. J. Sootak. Õpetus karistusseadusest. Loenguid karistusõiguse üldosast I. 2. vlj. Tallinn: Juura
      2003.
4. J. Sootak. Süüteomõiste ja deliktistruktuur. Loenguid karistusõiguse üldosast II. Tallinn:
      Juura 2003.
5. J. Sootak. Süüteokoosseis. Mõiste ja objektiivne koosseis. Loenguid karistusõiguse üldosast
      III. Tallinn: Juura 2003.
6. P. Pikamäe. Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis. Loenguid karistusõiguse üldosast IV.
      Tallinn: Juura 2003.
7. J. Sootak. Õigusvastasus. Süü. Loenguid karistusõiguse üldosast V. Tallinn: Juura 2003.
8. J. Sootak. Ettevaatamatus. Tegevusetus. Loenguid karistusõiguse üldosast VII. Tallinn: Juura
      2004.
9. J. Sootak. Täideviimine ja osavõtt. Loenguid karistusõiguse üldosast VIII. Tallinn: Juura
      2004.
10. J. Sootak. Optiline karistusõigus. Loenguid karistusõiguse üldosast IX. Tallinn: Juura 2007.
11. J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Loenguid karistusõiguse eriosast I. Tallinn: Juura 2003.
12. J. Sootak. Varavastased süüteod. 2. vlj. Tallinn: Juura 2009.
13. J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura
      2008.
14. Karistusseadustik. Komm vlj. Koost J. Sootak ja P. Pikamäe. 3. vlj. Tallinn: Juura 2009.

AINE SISU

I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE
II. ÕPETUS KARISTUSSEADUSEST
1. Karistusseaduse mõiste
2. Karistusõiguse süsteem
        1) Kolme samba teooria
        2) Põhi- ja harukaristusõigus
        3) Üld- ja eriosa
3. Seadustiku alljaotused
4. Karistusõigusnormi struktuur
        1) Primaar- ja sekundaarnorm
        2) Dispositsioon ja sanktsioon
        3) Paragrahv ja selle pealkiri
        4) Eriosa normi struktuur: Üldine struktuur, koosseisu ülesehitus ja koosseisude tüübid.
        5) Sanktsioon
5. Karistusseaduse kohaldamine
        1) Tõlgendamine
              A. Tõlgendusvormid: grammatiline, süstemaatiline, ajalooline, teleoloogiline,
                  ametlik, konformne, võrdlev
              B. Tõlgenduspiirid: laiendav ja kitsendav tõlgendamine; normi kaitseala
        2) Seaduslünk ja selle täitmine: analoogiaotsustus, pöördotsustus, rõhutamisotsustus,
           absurdiotsustus.
                                                                                                    2
6. Subsumeerimine
        1) Mõiste, subsumeerimisjuhend KarS jaoks
        2) Tõlgendamine ja subsumeerimine
7. Süütegude kogum
        1) Teoainsus ja teomitmus
        2) Õiguslik teoainsus (kogum puudub): korduv, jätkuv ja vältav süütegu, ettevaatamatus,
           tegevusetus.
        3) Seadusainsus: mõiste ja liigid: spetsiaalsus, subsidiaarsus, konsumeerimine
        4) Ideaalkogum: mõiste ja vormid; vältav süütegu.
        5) Reaalkogum
8. Karistusseaduse kehtivuspiirid
        1) Karistusseaduse ajaline kehtivus: seaduse muutumise aeg, kergem ja raskem
           karistusseadus, seaduse kehtestamine ja tühistamine
        2) Karistusseaduse ruumiline kehtivus: territoriaalsus-, kaitse- ja universaalsuspõhimõte
        3) Karistusseaduse isikuline kehtivus: passiivne ja aktiivne isikupõhimõte. Indemniteet ja
           immuniteet: parlamendisaadikute materiaalõiguslik indemniteet, kõrgemate
           riigiametnike menetluslik immuniteet, diplomaatiline immuniteet
        4) Asenduspõhimõte
        5) Kehtivuspõhimõtete konkurents
9. Süüteo toimepanemise aeg
10. Süüteo toimepanemise koht
11. Aegumine

III. SÜÜTEOMÕISTE JA DELIKTISTRUKTUUR
1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus
2. Õigusdogmaatiline süüteomõiste
3. Põhidelikt. KarS deliktistruktuur. Tuletisdeliktid
4. Tegu kui inimkäitumine
        1) Kujunemislugu ja erinevad teomõisted: klassikaline ja neoklassikaline teomõiste,
            finalistlik, sotsiaalne, negatiivne ja personaalne teomõiste. Teomõiste funktsioonid:
            alus-, sidumis- ja piiritlemisfunktsioon, sünteesmõiste (tegu kui väljendus). Teo
            piiritlemine mitteteost
5. Teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus

IV. SÜÜTEOKOOSSEIS ISIKUVASTASTES SÜÜTEGUDES
1. Süüteokoosseisu mõiste
       1) Sisu ja koht deliktistruktuuris
               A. Koosseis kui tüpiseeritud ebaõigus
               B. Legaaldefinitsioon ja koosseisude liigid
               C. Koht deliktistruktuuris ja funktsioonid
               D. Sisu
       2) Koosseisude tüübid
2. Objektiivne koosseis
       1) Mõiste ja struktuur:
       2) Objekt ja subjekt
       3) Tegu: (tegevus kui aktiivne teovorm, teo väline asjaolu ehk teomodaliteet).
       4) Tagajärg:
               A. Koht koosseisu struktuuris: formaalne ja materiaalne delikt, tagajärg ja
                   koosseisutüüp, tagajärg ning tahtlus ja ettevaatamatus
               B. Tagajärje vormid: kvalitatiivne ja kvantitatiivne eristamine
       5) Seos teo ja tagajärje vahel
                                                                                                   3
                 A. Omistamise alused: omistamine põhjuslikkuse alusel ja objektiivne ehk
                     normatiivne omistamine
                 B. Vajaliku tingimuse teooria (conditio sine qua non)
                        a) Põhivormel: conditio-teooria kui hüpoteetiline elimineerimine,
                           ekvivalentsus
                        b) Põhivormeli korrektiivid ehk rakendusreeglid: katkenud, alternatiivne
                           ja kumulatiivne põhjuslikkus, reservpõhjus.
                 C. Seaduspärase tingituse teooria
                 D. Adekvaatsus- ja relevantsusteooria
        6) Objektiivne omistamine
                 A. Põhivormel
                 B. Sisu: ohu loomine või suurendamine, õiguslikult relevantne oht, tegutsemine
                    normi kaitsealas, regressi keeld.
3. Subjektiivne koosseis
        1) Tahtlus või ettevaatamatus kui obligatoorsed tunnused
        2) Eesmärk ja motiiv, kui see on koosseisus ette nähtud
        3) Eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (§ 17), mis välistab tahtluse.
4. Tapmine
        1) Elu karistusõiguslik kaitse: absoluutsus, ulatus
        2) Embrüokaitse ja kunstlik viljastamine
                 A. Loote karistusõiguslik kaitse
                 B. Abort
                        a) Mõiste, õiguspoliitilised lähtekohad
                        b) Indikatsiooni- ja tähtajavariant
        4) Inimese elu karistusõiguslik kaitse
                 A. Sündimine kui inimese elu algus
                 B. Tapmine
                        a) Liigitus
                        b) Tapmise põhikoosseis: tapmine kui surma põhjustamine, surma
                           põhjustamine kui suvaline teokirjeldus, tapmine grupi poolt,
                           subjektiivne koosseis
                        c) Enesetapmine
                        d) Tapmine raskendavatel asjaoludel
                        e) Tapmise vähemohtlikud koosseisud: provotseeritud tapmine,
                           lapsetapmine, tapmine hingelise erutuse seisundis.
                 C. Surma põhjustamine ettevaatamatusest
                 D. Elu õiguskaitse lõpp
                        a) Kliiniline ja bioloogiline surm, ajusurm
                        b) Eutanaasia: mõiste ja liigid
5. Süüteod tervise vastu
        1) Õigushüve ja süstemaatika
        2) Tervisekahjustus: mõiste ja liigid, raske tervisekahjustus
        3) Ähvardamine
        4) Kehaline väärkohtlemine, mis ei kahjusta tervist
        5) Piinamine
6. Elu ja tervist ohustad süüteod
        1) Õigushüve ja süstemaatika, ohu mõiste
        2) Liigid: ohtu asetamine, abita jätmine
7. Vabaduseavastased süüteod
        1) Vabadus kui põhiseaduslik hüve ja kui karistusõiguslik õigushüve
        2) Liigid
8. Seksuaalsüüteod
                                                                                               4
       1) Õigushüve ja süstemaatika
       2) Seksuaalse iseloomuga tegu
       3) Vägistamine
       4) Sugukire vägivaldne rahuldamine
       5) Muud seksuaalsüüteod: suguühendusele sundimine, suguühendus järeltulijaga,
          suguühendus ja sugukire rahuldamine lapseealisega
9. Surnuvastased süüteod

V. ÕIGUSVASTASUS
1. Õigustavate asjaolude mõiste ja süsteem
       1). Mõiste ja koht deliktistruktuuris
       2) Õigusvastasus ja õiguskorra ühtsus
       3) Õigustavate asjaolude süsteem
       4) Õigustatuse subjektiivne tingimus
               1) Intellektuaalne ja voluntatiivne külg
               2) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
2. Hädakaitse
       1) Kaitseseisund
               1) Mõiste
               2) Rünne: mõiste, ohustatud hüve
               3) Õigusvastane rünne
               4) Vahetu rünne: seisab kohe ees, on juba alanud, kestab veel
       2) Kaitsetegevus, selle vajalikkus: sobiv ja säästvaim vahend
       3) Hädakaitsepiiride ületamine
       4) Kaitsetahe
       5) Hädakaitse sotsiaaleetilised piirangud: mittesüüline rünne, bagatellrünne ehk ränk
           ebaproportsionaalsus, provokatsioon, hädakaitse perekonnas või muus kaasluses,
           Euroopa Inimõiguste Konventsioon
3. Hädaseisund
       1) Hädaolukord
               A. Ohustatud hüve
               B. Oht
                       a) Mõiste ja päritolu
                       b) Vahetu oht
       2) Päästmistoiming, selle vajalikkus: sobiv ja leebeim vahend
       3) Proportsionaalsus
               A. Mõiste
               B. Huvide kaalumise kriteeriumid: hüvede olulisus, õigushüve ähvardav oht,
                  päästmistoimingu ohtlikkus
       4) Kohasus
       5) Õigustatuse subjektiivne külg
4. Kohustuste kollisioon: tegutsemiskohustuste, tegutsemiskohustuse ja tegevusetuskohustuse
   ning tegevusetuskohustuste kollisioon
5. Nõusolek
       1) Nõusolek kui koosseisu välistav asjaolu
       2) Luba kui õigusvastasust välistav asjaolu
               A. Tingimused: individuaalhüve, lubamisvõimelisus, objekt, aeg, tahtevabadus
               B. Loa teadmine
6. Muud õigustavad asjaolud
       1) Tegutsemine ametialaste või muude avalik-õiguslike volituse raames
       2) Käsu täitmine
       3) Eraisiku tegu avalik-õigusliku loa või muul avalik-õiguslikul alusel
                                                                                                   5
       4) Lapsevanema karistamisõigus
       5) Lubatud risk

VI. SÜÜ
1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris
2. Süüvõime: vastavalt eale
3. Süüvõime vastavalt vaimsele tervisele
       1) Süüdivus ja süüdimatus
               A. Vaimne haiguslik seisund ja süüdimatus, süüdimatuse tuvastamine
               B. Neuroos ja psühhopaatia
               C. Piiratud süüdivus
               D. Joobeseisund ja süüdivus
                       a) Joobe mõiste, alkoholijoove ja selle astmed
                       b) Joobe karistusõiguslik tähendus: actio libera in causa ja joobedelikt;
                           KarS lahendus
4. Süüd välistavad asjaolud
       1) Mõiste ja süsteem
       2) Süü puudumine ettevaatamatuse korral
       3) Keelueksimus
               a) Eksimuse mõiste
               b) Eksimuse välditavus
       4) Loobumine süüteokatse lõpuleviimisest

VII. PÕHIDELIKTI TULETISED (1)
1. Katse ja loobumine
       1) Süüteo toimepanemise staadiumid
       2) Süüteokatse: mõiste ja katseteooriad
       3) Vabatahtlik loobumine
2. Täideviimine ja osavõtt
       1) Süüteo toimepanijad
               A. Ühtse toimepanija põhimõte ja eristamispõhimõte
               B. Toimepanemise vormid
               C. Osavõtuteooriad: formaal-objektiivne, subjektiivne ehk animus auctoris
                  teooria, materiaal-objektiivne ehk teovalitsemisteooria
               D. Osavõtu aktsessoorsus, nõuded põhiteole
               E. Eriline isikutunnus ehtsa ja mitteehtsa eridelikti korral
       2) Täideviimine
               A. Üksiktäideviimine
               B. Vahendlik täideviimine
                       a) Mõiste, teovalitsemine
                       b) Liigid: koosseisutu enesekahjustamine, puudub tahtlus, vahend käitub
                          õiguspäraselt, puudub süü.
               C. Kaastäideviimine
                       a) Ühine tegutsemine
                       b) Kooskõlastatus
                       c) Katse ja loobumine
       3) Kihutamine
               A. Objektiivne koosseis: põhjuslikkus, kommunikatiivsus
               B. Subjektiivne koosseis
               C. Omnimodo facturus
               D. Eksimus
                       a) Põhiteo konkretiseeritus ja täideviija ekstsess
                                                                                                   6
                      b) Error in obiecto ja aberratio ictus
       4) Kaasaaitamine
              A. Mõiste ja liigid (vaimne, füüsiline ja aineline)
              B. Põhjuslikkus
              C. Kaasaaitamise aeg
              D. Tahtlus, neutraalne kaasabi, ühesuunaline tahtlus
              E. Loobumine
              F. Erinevate toimepanemisvormide kombinatsioonid ühe ja mitme isiku korral
       5) Vajalik osavõtt

VIII. VARAVASTASED SÜÜTEOD
1. Varavastaste süütegude mõiste ja süsteem
2. Vargus
       1) Mõiste ja deliktistruktuur
       2) Vallasasi
               1) Tsiviilõiguslik ja karistusõiguslik asjamõiste
               2) Asi kui kehaline ese; vallasasi kui liikuv asi
               4) Inimene, laip ja loom kui asi
               7) Asja väärtus
       3) Võõras asi
               A. Omandi mõiste; omandiõiguse puudumine
               B. Ühis- ja kaasomand
               C. Peremeheta vara
       4) Äravõtmine
               A. Mõiste
               B. Valdus
                       a) Faktiline valdusemõiste: tsiviil- ja karistusõiguslik valdus, tegelik võim
                           ja valitsemissoov
                       b) Sotsiaalne ja faktilis-sotsiaalne valdusemõiste
               C. Võõra valduse rikkumine: nõusolek ja selle puudumine (trikkvargus,
                     vargalõks, tinglik nõusolek, pettuslik nõusolek
               D. Uue valduse kehtestamine: põhiteooriad, kauplusevargus
       5) Subjektiivne koosseis
               A. Omastamise eesmärk
                       a) Sisu: omanikusarnase seisundi loomine
                       b) Objekt: substantsi- ja väärtusteooria
                       c) Elemendid: ilmajätmine ja enda kasuks pööramine
                       d) Omastamine enda või kolmanda isiku kasuks
               B. Tahtlus
       6). Omastamise ebaseaduslikkus
               A. Koosseisutasand: õigustatus võlaõigusliku nõudega
               B. Õigusvastasuse tasand
3. Röövimine
       1) Mõiste ja deliktistruktuur
       2) Võõras vallasasi, äravõtmine
       3) Vägivald
               A. Mõiste KarS eriosa süsteemis
               B. Vägivald kui asja äravõtmise vahend
                       a) Psüühiline vägivald ehk ähvardamine, füüsiline vägivald
                       b) Vägivalla kasutamise aeg
                       c) Finaalseos: vägivald kui äravõtmise vahend
                       d) Vägivald kolmanda isiku suhtes
                                                                                               7
        4) Uue valduse kehtestamine
        5) Subjektiivne koosseis
4. Omastamine
        1) Mõiste ja deliktistruktuur
        2) Valduses olev võõras vallasasi
        3) Enda kasuks pööramine
                A. Mõiste: ebaseaduslik endale pidamine, omastamistahte manifesteerimine,
                   kolmanda isiku kasuks pööramine
                B. Leiu omastamine
        4) Tahtlus
5. Kahjustamine
        1) Õigushüve ja süstemaatika, deliktistruktuur
        2) Võõras vallas- või kinnisasi
        3) Asja kahjustamine
                A. Mõiste: substantsi mõjutamine, kasutamisvõimaluse piiramine; kahjustamine
                   ja kõrvaldamine
                B. Liigid: hävitamine ja rikkumine
6. Kelmus
        1) Mõiste ja deliktistruktuur
        2) Pettus
                A. Asjaolude moonutamine: mineviku- või olevikusündmus, väärtushinnang
                B. Petmine tegevusega, konkludentselt ja tegevusetusega
                C. Eksimus
        3) Varakäsutus: objektiivselt (ühenduslüli) ja subjektiivselt (käsutusteadvus)
        4) Varaline kasu ja kahju
                A. Vara mõiste: majanduslik, õiguslik, majanduslik-õiguslik ja isikuline
                varamõiste
                B. Varaline kahju: samasusnõue, saldopõhimõte
        5) Kelmuse piiritlemine teistest süütegudest
                A. Kelmus ja vargus
                        a) Kolmnurkkelmus: lähisuhte, õigusliku volituse ja leeriteooria
                        b) Trikkvargus
                        c) Automatiseeritud tehingud: pangaautomaat, selvetankla
                B. Kelmus ja väljapressimine
7. Väljapressimine
        1) Õigushüve ja süstemaatika
        2) Nõudmine: vabaduse piiramine, häbistavate andmete avaldamine, vara rikkumine või
           hävitamine, vägivald
        3) Varakäsutus: röövimine või väljapressimine
        4) Kolmnurkväljapressimine
        5) Varaline kasu ja varaline kahju

IX. PÕHIDELIKTI TULETISED (2)
1. Ettevaatamatus
        1) Mõiste, liigid ja deliktitüübid KarS-s
        2) Koosseis
               A. Objektiivne koosseis
                        a) Faktiline tegu, tagajärg ja põhjuslik seos
                        b) Hoolsuskohustuse rikkumine: mõiste ja süstemaatika, usalduspõhimõte,
                           tööjaotuse põhimõte
                        c) Objektiivne ettenähtavus
                                                                                                   8
                       d) Tagajärg ja selle omistamine: põhjuslikkus, õigusvastasusseos, lubatud
                          riski ületamine, normi kaitseala, regressikeeld
               B. Subjektiivne koosseis (kergemeelsus ja hooletus)
       3) Õigusvastasus: hädakaitse, kannatanu nõusolek
       4) Süü
               A. Süüvõime
               B. Isiklik võime: keskmised, sellest madalamad võimed ja erivõimed
       5) Kaastäideviimine ja osavõtt
       6) Tagajärjega kvalifitseeritud ettevaatamatusdelikt
       7) Ettevaatamatusdeliktid
               A. Surma põhjustamine ja tervisekahjustus
               B. Liiklussüüteod
2. Tegevusetus
       1) Mõiste ja liigid
               A. Kohustava normi mittetäitmine
               B. Liigid: ehtne ja mitteehtne tegevusetusdelikt
       2) Koosseis
               A. Objektiivne koosseis
                       a) koosseisutegu kui tegevusetus, tegevuse ja tegevusetuse piiritlemine
                          (isikukausaalsus, teo raskuspunkti teooria, päästmistegevuse
                          takistamine ja katkestamine, enda tegevusetuks muutmine
                       b) nõutav tegu ehtsa ja mitteehtsa tegevusetusdelikti korral,
                          vastavustingimus
                       c) Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti subjekt: kaitsegarant ja
                          valvegarant
                       d) Tagajärg ja selle omistamine: hüpoteetiline põhjuslikkus
               B. Subjektiivne koosseis: tahtlusse sisu, tahtlus ja garandiseisund
       3) Õigusvastasus: kohustuste kollisioon
       4) Süü
       5) Katse
       6) Täideviimine ja osavõtt
       7) Ehtsa ja mitteehtsa tegevusetusdelikti kogum


KAASUSE LAHENDAMISE JUHEND

Kaasus tuleb lahendada kõikide isikute osas episoodide kaupa ning anda lõpplahendus süütegude
kogumi järgi. Lubatud on ainult üks lahendus (võimalikud lahendusvariandid ei ole lubatud).
Lahenduskäik peab vastama kindlale skeemile. Lahendus tuleb anda Karistusseadustiku järgi
(paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega); seaduslikku (mitte aga selle kommenteeritud väljaannet)
tuleb kaasuse lahendamisel kasutada. Põhjalikumad juhendid kaasuse lahendamiseks sisalduvad
kirjanduse loetelu p-s 13 toodud allikas.


EKSAMIL KASUTATAV SEADUS

1. Karistusseadustik. – RT I 2001, 61, 364.
2. Soovitatav tekstiväljaanne: Karistusseadustik. Karistusseadustiku rakendamise seadus. Seis
   10.09.2009. Tallinn: Juura, 2005 (koos sisukorra ja märksõnalise sisujuhiga).

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:240
posted:5/26/2010
language:Estonian
pages:8