Docstoc

Programm - Kultuuriministeerium

Document Sample
Programm - Kultuuriministeerium Powered By Docstoc
					SISUKORD

1. SISSEJUHATUS                                                        5
1.1 Ülevaade pühakodade riikliku programmi ettevalmistamisest          6

2. RIIKLIKU PROGRAMMI OBJEKT JA AKTUAALSUS                              8
2.1. Pühakodade kunstiajalooline kujunemine ja väärtus                  8
2.2. Kiriku ühiskondlik tähtsus ja ülesanded                           11
2.3. Seisundi areng lähiminevikus ja olukorra üldhinnang               13
2.3.1. Ehitustehniline valdkond ja investeeringud                      13
2.3.2. Sisuline ja sotsiaal-regionaalpoliitiline valdkond              14

3. PÜHAKODADE RIIKLIKU PROGRAMMI EESMÄRK                               17
3.1. Alameesmärgid                                                     17
3.1.1. Pühakodade seisukorra ja töödemahu hindamine, pingerea ja       17
ajakava koostamine
3.1.2. Restaureerimis-konserveerimismetoodikate arendamine             18
3.1.3. Pühakodade restaureerimine-konserveerimine ja korrashoid        19
3.1.4. Pühakodade turvalisuse kindlustamine                            20
3.1.5. Kiriku kui piirkondliku haridus-, kultuuri- ja turismikeskuse   21
arendamine

4. PÜHAKODADE RIIKLIK PROGRAMM                                         24
4.1. Alamprogrammid                                                    24
4.1.1. Teaduskülje arendamine                                          24
4.1.1.1. Ajalooteadus                                                  24
4.1.1.2. Restaureerimine-konserveerimine                               25
4.1.1.3. Publitseerimine ja populariseerimine                          25
4.1.2. Sisustus                                                        26
4.1.2.1. Altarid ja kantslid                                           27
4.1.2.2. Pingistikud, rõdud, mööbel jm. interjöörielemendid            28
4.1.2.3. Maalid, skulptuurid ja graafika                               28
4.1.2.4. Ikoonid ja ikonostaasid                                       29
4.1.2.5. Epitaafid ja hauamonumendid                                   30
4.1.2.6. Lühtrid ja küünlajalad                                        30
4.1.2.7. Sakraalesemed                                                 31
4.1.2.8. Vitraazid                                                     32
4.1.2.9. Tekstiilid                                                    32
4.1.2.10. Raamatud                                                     33
4.1.2.11. Kellad                                                       33
4.1.3. Orelid                                                          34
4.1.3.1. Orelite hulk ja väärtus                                       34
4.1.3.2. Orelite seisukord ja inventeerimine                           34
4.1.3.3. Orelite restaureerimine                                       35
4.1.3.4. Teadustöö                                                     35
4.1.4. Kirikuaiad                                                      36
4.1.4.1. Kirikuaedade kujunemine ja väärtus                                  36
4.1.4.2. Kirikuaedade seisukord                                              37
4.1.4.3. Alamprogrammi ülesanded                                             37

4.1.5. Varemed                                                               39
4.1.5.1. Varemete liigid                                                     39
4.1.5.2. Rekonstrueerimine ja konserveerimine                                40
4.1.5.3. Varemete hääbumine ja potentsiaalsed varemed                        40
4.1.6. Kultuurikirik                                                         41

5. PROGRAMMI SOTSIAALNE, MAJANDUSLIK JA                                      43
REGIONAALPOLIITILINE TÄHTSUS

6. PROGRAMMI ELLUVIIMISE KAVA JA MAKSUMUS                                    44
6.1. Programmi juhtnõukogu                                                   44
6.2. Programmi tähtaeg ja teostamine                                         44
6.3. Programmi koondeelarve                                                  45

7. RISKITEGURID                                                              46
7.1. Vähese hooldusega või hooldamata kirikute arvukuse kasv                 46
7.2. Uurimis-projekteerimistööde alatähtsustamine                            46
7.3. Kvalifitseeritud teostajate vähesus                                     46
7.4. Alafinantseerimine                                                      46

8. PROGRAMMI TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE                                        48

LISAD
1. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu Ühishuvide            49
protokoll, 17.10.2002
2. Pühakodade remondi- ja restaureerimisvajadused aastateks 2004 kuni        53
2013; Taotluste kokkuvõte
3. Vastavalt "Kirikute ja koguduste seadusele" Siseministeeriumis            88
registreeritud kirikud, koguduste liidud ning nende allasutused ja
üksikkogudused seisuga 01.11.2001.a. (allikas: Siseministeeriumi
kodulehekülg)
4. Sakraalhooned - arhitektuuri ja /või ajaloomälestised. (allikas:         105
www.muinas.ee)
5. Riigieelarveliste rahade kasutamine EELK kirikute restaureerimiseks      114
Muinsuskaitseameti tellimisel 1992-2002; Koostaja: Muinsuskaitseamet
6. Riigieelarveliste rahade kasutamine Eesti AÕK hoonetel                   118
Muinsuskaitseameti tellimisel 1995-2002; Koostaja: Muinsuskaitseamet
7. Tallinna Kirikurenessanss. Koostaja: Olev Liivik                         120
8. Riigi poolt antava toetuse abil renoveeritavate EAÕK kirikute ja muude
sakraalhoonete ning kogudusemajade (pastoraadid) loetelu. (lisa 3, 04.
oktoobril 2002.a. Eesti Vabariigi ja EAÕK vahel sõlmitud Kavatsuste
protokollile)                                                               121



                                                                             3
9. Kokkuvõte kirikute ja muude sakraalhoonete tuleohutusseisundi
kontrollimise tulemustest. Koostaja: Päästeameti järelvalve ja
planeerimise osakonna järelvalve talitus 2002.                                  123
10. Riikliku programmi rakendamisega seotud õigusaktide loend




Autorid
Illar Kannelmäe, arhitekt - 2.1.
Juhan Kilumets, kunstiajaloolane - 2., 2.3.1., 3.1.1.-3.1.3., 4.1.1., 4.1.2.11.,
4.1.5.,5., 6.2., 7.1.-7.3.
Olev Liivik, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialist - lisa 7
Ilme Mäesalu, Muinsuskaitseameti ajaloomälestiste peainspektor - 4.1.4.
Toomas Mäeväli, orelihooldaja - 4.1.3.
Ülo Puustak, Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja - 1.1., 2.3.1.,
3.1.4., 6.2., 6.3.
Anton Pärn, Kultuuriministeeriumi asekantsler - 5., 7.4.
Anneli Randla, Muinsuskaitseameti peadirektor - 1.
Tiit Salumäe, EELK assessor, Lääne praostkonna praost - 1., 2.2., 2.3.2., 3.1.5.,
4.1.6.
Sirje Simson, kunstiajaloolane 4.1.2.1.-4.1.2.10.

Lühendite seletus
EAÕK Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
EEKBKL Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
EELK Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
EEV Eesti Evangeelne Vennastekogudus
EJK Eesti Juudi Kogudus
EKN Eesti Kirikute Nõukogu
EMK Eesti Metodisti Kirik
EVKL Eesti Vanausuliste Koguduste Liit
MPEÕK Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
RKK Rooma-Katolik Kirik
SPAL Seitsmenda Päeva Adventistide Liit

Kaanefoto: Peeter Säre, Tallinna toomkiriku Maarjakell (1688)


                                                                                    4
1. SISSEJUHATUS
Riik tunnustab kõigi konfessioonide ja kirikute tegevust ühiskonna normaalseks
toimimiseks vajaliku eetilise õhkkonna loomisel ning näeb kirikus partnerit
kultuurialaseks koostööks. Riigi ja kirikute ühishuvid ning nendest tulenevad
tegevussuunad fikseeriti viimati EV Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõkogu Ühishuvide
Protokolliga 17. oktoobril 2002 (lisa 1).
Kirikud on meie ajaloo ja kultuuri üks tähtsamaid valdkondi, mis on kujundanud nii
meie füüsilist keskkonda, kuid veelgi enam ühiskonna kui terviku vaimsust.
Kirikuhooned domineerivad nii linnasiluetis kui loodusmaastikul, nad on keskused,
mille ümber on sajandeid koondunud elu. Kirikud on alati olnud vaimse tegevuse
keskpunktis, mõjutades inimest kõige laiemas mõttes.
Ka tänapäeval on niihästi kogu ühiskonna kui ka regionaalse arengu seisukohalt
oluline kirikute poolt kantud kultuuritraditsioonide säilimine. Muutuvas maailmas
vajavad inimesed pidepunkte, millest kinni hoida. Kohalikule inimesele, turistile ja
teekäijale on kirik vaikuse ja meditatsiooni koht.
Pühakojad moodustavad Eesti arhitektuuripärandi väärtuslikeima osa, eriti
oluliseks tuleb pidada meie keskaegseid kirikuid. Selle kõrval on aga ka hilisematel
perioodidel loodud kõrgtasemelist arhitektuuri näiteks õigeusu ja vanausuliste
kirikutele. Arhitektuurimälestisteks on tunnistatud 236 praegust ja endist pühakoda.
Pühakodades säilitatakse ka tähtsat osa meie hinnalisematest kunstivaradest.
Pühakojad, kirikuaiad, pastoraadikompleksid, kalmistud ja kogu pühakodades asuv
kultuurivara, sealhulgas orelid, on unikaalne nähtus kogu Euroopas, mis vaatamata
rasketele aegadele on säilinud meie päevini. Kirikuhooned ei ole ainult sakraalse
tähtsusega, vaid kujutavad endast hindamatut osa kultuurist. Eesti Vabariik on
ühinenud "Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga" (RT II, 1996, 36,
133), mis rõhutab avalike võimude poolse rahalise toetuse vajadust
arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks, sama põhimõte sisaldub ka
"Muinsuskaitseseaduses" (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387).
Kirik on kujunemas taas oluliseks kontserdipaigaks. Viimasel aastakümnel on
leidnud oma koha kultuurikalendris mitmed festivalid, mis toimuvad põhiliselt
kirikutes. Kirikukoorid ja seltside ning ühingute koorid toovad kirikute kaudu
muusika ka kõige kaugemasse metsakülla. Eestis "tänu rasketele aegadele"
säilinud orelid kujutavad endast unikaalset "orelimuuseumi". Orelite taastamine ja
kirikutes paremate kontsertvõimaluste loomine ei saa olla ainult koguduste mure.
Kirik on läbi aegade teinud ka sotsiaaltööd, et toetada vanu, haigeid ja ühiskonna
arengust mahajäänuid. Kui riigi, kohaliku omavalitsuse ja kiriku jõud ühendada, on
võimalik tõhusalt kaasa aidata inimväärse elukeskkonna loomisel vaimses ja
füüsilises mõttes üha karmimaks ja kiiremaks muutuvas maailmas.
Kirik on hariduse kandja ja rahvakoolide võrk on sündinud luterluse mõjul. Selleks,
et parandada rahva teadvuses okupatsiooniaastatel sündinud lünka, peab ka kirik
teadvustama oma vastutust noore põlvkonna kasvatamisel. Selleks avab uued
võimalused usuõpetuse õpetamine koolides.



                                                                                  5
Üha suuremad on võimalused kirikuturismi arendamiseks. EELK on algatanud
projekti "Teeliste kirikud", mille kaudu sise- ja välisturistile pakutakse paremaid
tingimusi kirikute külastamiseks. Enamikes omavalitsustes on kirikud vähesteks
eksponeeritavateks turismiobjektideks ja seetõttu on eriti oluline nende korrashoid
ja avatus kõigile külastajaile.
Viimase kümne aasta jooksul on riiklike vahendite kõrval olnud tõhusaks abiks
omavalitsuste    poolne   finantseerimine.   Kogudused     on    investeerinud
kirikuhoonetesse nii omavahendeid kui välisabi sõpruskogudustelt. Käesolevaks
ajaks on välisabi osatähtsus langenud, mistõttu on vaja leida täiendavaid
finantsallikaid.
Pühakojad ning neis paiknevad kultuuriväärtused vajavad säilimiseks ja arenguks
riiklikku süsteemset lähenemist. Et täita kõiki eelpool nimetatud ülesandeid on
ülimalt oluline laiaulatusliku riikliku programmi käivitamine koostöös riigi, kohalike
omavalitsuste, kirikuvalitsuste ja kogudustega.


1.1. Ülevaade pühakodade riikliku programmi ettevalmistamisest
Kirikute (pühakodade) riikliku programmi lähtekohtade ettevalmistamiseks
moodustati Kultuuriministeeriumi kantsleri 21.02.2001.a käskkirjaga nr 1 töögrupp
koosseisus: Anneli Randla (Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektori kt., töögrupi
esimees), Ülo Puustak (Muinsuskaitseinspektsiooni ekspertiisiosakonna juhataja,
töögrupi sekretär), Ilmo Au (Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja),
Mehis Helme (EAÕK* esindaja), Ruudi Leinus (EKN täitevsekretär), Olev Liivik
(EELK     esindaja),    Mati    Maanas     (EELK     esindaja),   Andres    Nõlve
(Kultuuriministeeriumi riigivarabüroo juhataja), Arno Peksar (Hanila vallavanem,
Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esindaja) ja Sirje Simson (EELK esindaja).
Perioodil 26.02. kuni 10.09.2001.a. toimus programmi lähtekohtade
ettevalmistamise töögrupi 8 koosolekut, kus jõuti järgmistele seisukohtadele:
   1. Käsitleda kõikide registreeritud konfessioonide pühakodasid vaatamata
      sellele, kas hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks või mitte.
   2. Investeerimiskava koostada kümneks aastaks, kusjuures esimestel aastatel
      eelistada    töid    pühakodade     katuste-tornikiivrite ja  avariiliste
      konstruktsioonide restaureerimisel.
   3. Riikliku programmi koostamisel arvestada ülduuringute vajadust.
Töögrupi poolt koostati ja väljastati erinevatele konfessioonidele küsimustik-tabelid
pühakodade restaureerimisvajaduste ning tehtud investeeringute kohta. Töögrupile
laekus tagasi täidetud tabeleid seitsme konfessiooni 190 koguduselt ja ühelt
üksikkoguduselt, seega kokku 191 koguduselt. Kogutud andmestik võimaldas
määrata orienteeruva investeeringute vajaduse: koguvajadus ca 580 miljonit
krooni, sealhulgas riigieelarvest ca 525 miljonit krooni (lisa 2).
Vabariigi Valitsus otsustas oma 16. aprilli 2002.a. korraldusega nr 246-k
―Asjatundjate komisjoni moodustamine kirikute (pühakodade) kultuuriloolise



                                                                                    6
säilitamise ja arengu riikliku programmi väljatöötamiseks‖ moodustada komisjoni
riikliku programmi väljatöötamiseks. Komisjoni kuuluvad: Anton Pärn
(Kultuuriministeeriumi asekantsler, komisjoni esimees), Ilmo Au (Siseministeeriumi
usuasjade osakonna juhataja), Mehis Helme (EAÕK esindaja), Ruudi Leinus (EKN
täitevsekretäri assistent), Olev Liivik (EELK esindaja), Andres Nõlve
(Kultuuriministeeriumi riigivarabüroo juhataja), Ülo Puustak (Muinsuskaitseameti
restaureerimisosakonna       juhataja)  ja   Juta    Viljus  (Kultuuriministeeriumi
riigivarabüroo peaspetsialist). Komisjonile tehti ülesandeks väljatöötada riiklik
programm 31. detsembriks 2002.a. Komisjoni töökoosolekuid on olnud viis, kus on
arutatud programmi ülesehitust, programmi peatükkide koostajaid (vt. autorite
loend sisukorras), komisjoni töögraafikut, algteabe saamist, koostatud peatükkide
tekste jms. Nii programmi lähtekohtade töögrupi kui ka komisjoni tööst on eksperdi,
nõuandja ja koostajana osa võtnud EELK assessor praost Tiit Salumäe. Töögrupile
on laekunud täiendavalt taotlusi küsimustik-tabelite näol 4 konfessiooni 34
koguduselt, seega kokku varemsaaduga 225 koguduselt (vt. lisa 2).
-------------------------------------------------------------------------------------------------------
* Siin ja edaspidi vt. Sisukord, lühendite seletus




                                                                                                          7
2. RIIKLIKU PROGRAMMI OBJEKT JA AKTUAALSUS


Programmis kasutatakse sakraalhoonete tähistamiseks mõistet pühakoda, mis
hõlmab universaalsena kõiki kuuluvuselt, arhitektuurilt ja traditsioonidelt erinevaid
kultusfunktsiooniga ehitisi. Sisult suuremahulist, kuid samas mitte kõiki juhte katvat
mõistet kirik kasutatakse tähenduses kirikuhoone vaid puhkudel, kus kontekst
võimaldab seda ühemõtteliselt ehitisena tõlgendada.
Riikliku programmi objektiks on kõikide registreeritud konfessioonide kõik
pühakojad sõltumata nende mälestisestaatusest. Programm keskendub
pühakodadele, kirikukomplekside muid hooneid — pastoraate, nende abiehitisi,
leeri- ja koolimaju, kirikuaedade ehitisi — käsitletakse vaid erandjuhtudel (näiteks
4.1.5.).
Paljudest konfessioonidest, nende erinevatest võimalustest ja arhitektuursetest
traditsioonidest tingituna on Eesti pühakodade pilt äärmiselt kirju ning nende täpne
arv selgusetu. Siseministeeriumis on registreeritud 18 kiriku ja koguduste liidu
521 kogudust (lisa 3). Sellest tuletatuna on meie pühakodade arv ligikaudu 450.
Meenutame, et küsimustik-tabelid laekusid 225 pühakoja kohta.
Arhitektuurimälestisteks on tunnistatud 142 EELK, 62 EAÕK ja MPEÕK ning 8
muude konfessionide (EVKL, EEV, EEKBKL, SPAL, EMK, EJK, RKK) pühakoda,
millele lisanduvad varemed ja mitmed erinevate funktsioonidega kabelid (lisa 4).


2.1. Pühakodade kunstiajalooline kujunemine ja väärtus
Kirikud on lahutamatu ja oluline osa Eesti ala materiaalsest ning vaimsest
kultuuripärandist. Asendi tõttu ida- ja läänemaailma piirikonfliktide vööndis on Eesti
kaheksa sajandi pikkune kirikuehituse ajalugu on olnud keerukas ja täis suuri
kaotusi. 16. sajandi I poolel kannatas tähtis osa keskaegsest sakraalkunsti- ja
ehituspärandist usupuhastusaegsete pildirüüstete ja kloostrite sulgemiste käigus.
16. sajandil Liivi sõjas ja 18. sajandil Põhjasõjas elasid eeskätt lõuna-Eesti kirikud
üle põhjaliku hävingulaine. 19. sajandi II poolel algas paralleelne Vene
riigiusukirikute võrgu rajamine ja usuvahstus. Esimesel iseseisvusajal jõuti vaevalt
luua alused rahvuskeelsele ja -meelsele luteri ning õigeusu kirikule, kui järgnes II
Maailmasõda ja nõukogude okupatsioon. Sõjapurustuste tõttu vähenes üksnes
EELK toimivate kirikute arv          54, so. üle veerandi võrra. Järgnes kiriku
tagakiusamine eesmärgiga juurida religioon ja kirik rahva teadvusest täielikult välja.
Vaatamata keerukale ja suurte tagasilöökidega kujunemisloole on meie
sakraalarhitektuuris ja -kunstis mitmeid momente, mis teevad selle ainese Euroopa
kontekstis haruldaseks ja omanäoliseks. Mainigem vaid meie keskaegse
kirikuehituspärandi suhteliselt head ja piirkonniti (Tallinn, Saare-Lääne ala, Kesk-
Eesti) kompleksset säilivust, barokse sisustuse rohkust, aga ka konfessionaalsest
kirjususest tulenevat mitmepalgelist arhitektuuripilti.




                                                                                    8
Kirikuehitus keskajal
Eesti ala kihelkonnakirikute võrk kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Et
ehituse tellijad ja ehitusmeistrid olid saabunud Põhja-Euroopa eri paigust,
kodunesid siin mitmed kirikutüübid. Saaremaale (näit. Valjala, Karja, Pöide),
Lääne-Eestile (näit. Ridala, Haapsalu, Kullamaa) ja Põhja-Eestile (näit. Jõelähtme,
Kuusalu, Kose) olid iseloomulikud ühelöövilised, kahe- või kolmevõlvikulise
pikihoone ja väiksema kooriruumiga ning masiivtornita kirikud. Kesk-Eestis (näit.
Ambla, Türi, Koeru) ja Lõuna-Eestis (Helme, Paistu, Tarvastu) oli domineerivaks
kolmelööviline kodakirik.
Suured kolmelöövilised linnakirikud Tallinnas - Toomkirik, Niguliste ja Oleviste -
ehitati algselt kodakirikuina ja hilisemal laiendamisel muudeti basiilikaks. Tartus
ehitati Toomkirik, Maarja ja Jaani kirikud ning Pärnus Nikolai kirik kohe basiilikana.
Hiiglasuurt Tartu Toomkirikut on õigusega nimetatud Vana-Liivimaa gootika
peateoseks, mille mõjutusi leidub muuhulgas Turu Toomkiriku arhitektuuris. Kogu
Õhtumaade alal jäi oma terrakotaskulptuuride rohkuselt ületamatuks Tartu Jaani
kirik.
Peale ligi saja kiriku ehitati keskajal Eesti alale teadaolevalt ka 13 kloostrit. Nende
tegevus lõppes 16. sajandil reformatsiooni ja Vene-Liivi sõdade tagajärjel, misjärel
hooned lagunesid või ehitati ümber. Tsistertslaste Padise ja Tallinna Mihkli,
birgitiinide Pirita ning dominiiklaste Tallinna Katariina kloostri ehituskehandid on
varemetena või ümberehitatuna säilinud tänaseni. Omaette ehitisteliigiks olid
rohked väikesed kivikabelid nii linnades kui maal, neist on säilinud terviklikult Saha
ja varemetena Viru-Nigula kabel.


Kirikuehitus uusajal
Vene-Liivi sõjad 16. sajandi II poolel olid kirikule katastroofilised. Paljud kirikud
rüüstati või hävitati, järgnev taastamine võttis aega aastakümneid. Kunstis ja
arhitektuuris oli gootika asendunud renessansi ja barokkstiiliga. Selle perioodi
uusehitustest on mainida ainult Narva Jaani, Saaremaa Jaani ja Audru kirikuid,
samuti mitmeid rannarootslaste kirikuid ja kabeleid, mille hulgast pärinevad ka
meie kaks vanimat puukirikut - Ruhnu ja Sutlepa. Põhiliselt piirduti taastamise ja
ümberehitamisega. Kirikutornidele hakati seniste lihtsate gooti telkkiivrite asemel
ehitama uudse kujundusega barokseid kiivreid nagu Tallinna Pühavaimu ja
Niguliste kirikul. Rootsi aja tähtsaim pärand meie kirikuis on rikkalikult säilinud
barokksisustus - altariseinad ja kantslid, vähemal määral ka pingistikud ja loozid
ning hauamonumendid.
18. sajandi algupool kulus toibumiseks Põhjasõjast, mille järel eestlasi oli järele
jäänud vaid 160 tuhat hinge. Algas jällegi laastatud kirikute kauakestev, vaevaline
taastamine. Sajandi keskpaigast alates valmisid aga juba esimesed uusehitused -
Alatskivi, Paide, Pärnu, Räpina, Vaivara, Valga ja Võru luteri kirikud. Algas ka
õigeusu kirikute rajamine Vene halduspersonali ja sõjaväe tarbeks. Tallinnas
kohandati õigeusu peakirikuks keskaegse Mihkli kloostri kirik, ehitati Kaasani ja
Siimeoni puukirikud. Pärnus, Tartus Paldiskis ja Võrus valmisid klassitsistlikus



                                                                                     9
laadis ortodoksi pühakojad.
19. sajandi algupoolel oli ehitustegevus suhteliselt tagasihoidlik. Olulisematest
töödest mainigem Nikolai kirikut Tallinnas, Paldiski ja Kuressaare linnakirikuid,
Tartu Toomkiriku varemete kooriosa rekonstrueerimist ülikooli raamatukoguks.
Sajandi keskpaigast algas aga kirikuehitusbuum, mille peapõhjuseks oli rahvaarvu
plahvatuslik kasvamine. Linnadesse hakati ehitama suuri, kuni 3000-kohalisi
kirikuid. Tartus valmis 1842. a. Maarja kirik, Viljandis 1866. a. Pauluse kirik. 1862.
a. alustati Tallinnas Jaani ja samal aastal ka Kaarli kiriku ehitamist, 1880.aastatel
rajati Narva Aleksandri ja Tartu Peetri suurkirikud. Ka kasvanud maakogudused
leidsid raha kirikute kapitaalseks rekonstrueerimiseks (näit. Juuru, Kuusalu,
Otepää) või uute kirikute ehitamiseks (näit. Halliste, Nissi, Lihula). Sageli lisati
keskaegsetele kirikutele moodsad neogooti tornid (näit. Jõelähtme, Türi).
19. sajandi keskpaigas hakkas luterlik kirik seoses elanikkonna üleminekuga
õigeusku oma valitsevat positsiooni kaotama. Vene siseministeerium ehitas üle
kogu Eesti ala umbes 90 õigeusu kirikut. Nende ehituslik teostus on valdavalt
kvaliteetne, arhitektuuri aluseks olid reeglina tüüpprojektid. Venestamisaja
sümboliks kujunes Aleksander Nevski katedraal Tallinna Toompeal.
19. sajandil ehitatati peamiselt maapiirkondadse rohkesti hernhuutliku
Vennastekoguduse tagasihoidlikke ja reeglina puidust palvemaju. Arhitektuurselt
huvitavamana võib mainida mahukat Hageri palvemaja (1811-1818).


Kirikuehitus 20. sajandil
19. sajandil alanud ehitusbuum kestis I Maailmasõjani. Valmis veel kümmekond
kirikut, sh. neoromaani laadis Rapla ja juugendstiilis Tartu Pauluse suurkirikud.
Sõja alates kaotasid väärtuse mitmed ehitamiseks kogutud rahad, nii näiteks jäi
rajamata Valga linnakirik. Peale 1905. a. usuvabaduse manifesti õigeusukirikute
juurdeehitamine rauges ja kohati siirdus usku vahetanud eestlasi tagasi luteri
kogudustesse. Seni talumajades koosolekuid pidanud protestantlikud lahkusulised
said loa ehitada palvemaju, mida ka innukalt tehti.
Peale iseseisvumist jätkusid intensiivsed remondi- ja korrastustöõd kirikutes. 1940.
aastaks saabus esmakordselt aeg, kus praktiliselt kõik Eesti kirikuhooned olid
tehniliselt heas või rahuldavas korras. Kuni 1940. aastani ehitati 17 uut luteri, 1
roomakatoliku, 11 õigeusu ja 1 vanausuliste kirik, 10 metodistikirikut ning
palvemaja, 4 adventistikirikut, 15 vennastekoguduse ja 29 baptistide palvemaja, 1
evangeelsete kristlaste kirik ning 11 sama uskkonna palvemaja, 7 nelipühalaste
palvemaja ja 6 priilaste palvemaja. Mitmete kirikute ehitus jäi okupatsiooni alates
pooleli (näit. Tallinna Pauluse).
Nõukogude okupatsiooni saabudes natsionaliseeriti kõigi uskkondade kinnisvarad,
samuti kirikute kunstiväärtuslik sisustus ning inventar. II Maailmasõja ja
okupatsiooni tagajärjel hävis või suleti 54 luteri kirikut, so enam kui veerand, neist
praeguseks on taas toimima hakanud 15. Teiste uskkondade kirikute ja
protestantlike usuühingute palvemajade hulgas olid kaotused proportsionaalselt
ligikaudu sama suured. Maal asuvate paljude õigeusu kirikute tühjaksjäämise


                                                                                   10
põhjuseks ei olnud enamasti nende sulgemine võimude poolt, vaid koguduse
hääbumine. Oma osa mängis Eesti õigeusukiriku venestamine, so kanooniliselt
Konstantinoopolile allunud Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku administratiivne
allutamine Venemaa õigeusukirikule. Protestantlike usuühingute palvemajadest
suur osa hävis või sattus võõrkasutusse mitmete usuühingute tegevuse
keelustamise tõttu.


Kirikute kunstiajalooline väärtus
Kirikud koos nende juurde kuuluvate hoonekompleksidega moodustavad
lahutamatu osa Eesti ehituspärandist kõrvuti elamuehitus- kindlus- ja tehniliste
ehitistega. Eelnimetatute kõrval on kirikute omapäraks seotus rohkearvuliste
kunstimälestistega, milleks on kiriku sisustus - altar, kantsel, ikoonid ja
ikonostaasid, pingid, orel, kell, vitraažaknad, lühtrid ning mitmesugused
sakraalesemed.
Juhtival positsioonil on kirikud meie keskaegse arhitektuuri varamus. Selgepiiriliste
fenomenidena eristuvad siin Saare-Lääne ala kodakirikud, Järvamaa
kolmelöövilised ja Tallinna kirikud. Need on arhitektuurilt omanäolised ja hästi
säilinud rühmad, mis määravad paljuski terve piirkonna ajaloolise atmosfääri ning
mille tuntus ja tähtsus ei piirdu üksnes Eestiga.
Samuti on kirikuil väärikas koht meie renessanss- ja barokk-kunsti ajaloos, mille
olulisima peatüki moodustavad just kirikute sisustuselemendid - altarid, kantslid,
hauamonumendid. 19. saj teisel poolel domineerinud historitsism saavutas oma
suurima väljendusrikkuse sakraalarhitektuuris ning ka 20. saj. ehituskunstipärandi
tippude hulgas on mitmeid kirikuid.
Tervikuna moodustab meie mitmepalgeline kirikuarhitektuur kordumatu ansambli,
kuhu kuuluvad näited gootikast moodsa ehituskunstini ning millele sekundeerivad
mõneti eksootilised rühmad - õigeusu ja vanausuliste kirikud, tagasihoidlikud
külapalvelad, kagu-Eesti tsässonid ning rannarootsi alade puit- ja kivikirikud.
Laiemalt võttes peaks just see ajastute, stiilide ja usutunnistuste paljususel põhinev
omapära olema fenomeniks, millele kuulub keskne koht kavandatavas
pühakodade säilitamise ja arengu riiklikus programmis.



2.2. Kiriku ühiskondlik tähtsus ja ülesanded
Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuste (RT I 1998, 81, 1353) vastuvõtmisega
Riigikogu poolt väljendati põhiseaduses riigile pandud kohustust tagada eesti
rahvuse ja kultuuri säilimine. 17. oktoobril 2002.a kirjutati alla Eesti Vabariigi
Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu Ühishuvide protokoll (lisa 1), milles Valitsus ja
EKN konstateerivad, et senine koostöö on olnud hea ning et, tegemist on
teineteisega arvestavate partneritega, kellel on võimalik protokolli koondatud
ühishuve kaitsta ja ellu viia. Selleks püüavad osapooled teineteist oma parimate
kavatsuste ja äratundmise järgi aidata ja toetada.



                                                                                   11
Eesti on seotud ligemale tuhat aastat Euroopa kristliku kultuuritraditsiooniga.
Keskaegne kultuuripärand on Eesti tänase kultuuri lahutamatu osa. Selle pärandi
otseseks kandjaks läbi aastasadade on olnud kristlik kirik oma erinevates
konfessionaalsetes traditsioonides. Luterlik kirik on kujundanud Eesti kultuuri ligi
viissada aastat. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on oluline rahvusliku ja
religioosse identiteedi säilitamine. Kiiresti muutuvas maailmas vajavad inimesed
pidepunkte, millest kinni hoida ning kahtluseta on kirik üheks tähtsaks selliseks
võimaluseks.
Pühakojad on kujunenud taas oluliseks kontserdipaigaks. Kirikukoorid ja seltside
ning ühingute koorid toovad kirikute kaudu muusika ka kõige kaugemasse
metsakülla. Eestis ―tänu rasketele aegadele‖ säilinud orelid moodustavad
unikaalse ―orelimuuseumi‖. Orelite taastamine ja kirikutes paremate
kontsertvõimaluste loomine on kultuuripärandi hoidmise seisukohalt ülimalt oluline.
Viimasel aastakümnel on leidnud oma koha kultuurikalendris mitmed festivalid,
mille kontserdid toimuvad põhiliselt kirikutes. Nimetatagu selles ühenduses näiteks
Rapla kirikumuusikafestivali, mis tänaseks on muutunud erinevaid maakondi
hõlmavaks mastaapseks ettevõtmiseks.
Kirik on läbi aegade teinud ka sotsiaaltööd, et toetada vanu, haigeid ja ühiskonna
arengust mahajäänuid. Kui riigi, kohaliku omavalitsuse ja kiriku jõud ühendada,
tekib potentsiaal, millega on võimalik oluliselt muuta elukeskkonna kvaliteeti nii
vaimses kui füüsilises mõttes.
Kirik on ka hariduse kandja ja Eesti rahvakoolide võrk on sündinud luterliku kiriku
kaasabil. Usu- või religiooniõpetuse sisseviimine kooliprogrammi annab võimaluse
tutvustada kogu maailma ja samuti kohapealset religioosset pärandit ning sellega
täita rahva teadvuses okupatsiooniaastatel sündinud lünka.
Kirikuturismi suurenemiseks on algatatud projekt ―Teeliste kirikud‖, mille kaudu
sise- ja välisturistele pakutakse paremaid võimalusi kirikute külastamiseks. Riikliku
programmi toetusel nähakse kirikutes sakraaltegevuse kõrval ka avatud
muuseume. Argipäeval kirikuuste avamine eeldab seda, et sisseastujale
tutvustatakse pühakoja ehituselugu ja vaatamisväärsusi. Kirik on Eestimaal mõnegi
paikkonna peamine ajalooline vaatamisväärsus. Eestimaa kirikuid tutvustavaid
albumeid on viimastel aastatel ilmunud, kuid vaja on varustada kirikud ajakohaste
voldikute ja postkaartidega. Kirikuturism pakub mitmeid kultuuriaktsente.
Arhitektuuripärandi kõrval on oluline ka kultuuripärandi ja nimekate isikute
mälestuse tutvustamine. Tänapäevases elutempos vajab inimene puhkehetki,
milleks annab kirik hea võimaluse.
Kirikute riiklik programm hõlmab Eesti linnade kõrval ka maapiirkondi, kus on
toimunud põllumajanduse ümberkorraldamine. Teatavasti on just seal suur
tööpuudus ning madalad sissetulekud. Selle tõttu väheneb püsiv elanikkond ja eriti
noored lahkuvad maalt. Kogudustes tehtav kultuur-hariduslik töö, mille eelduseks
on kaasaegsete tingimuste loomine, võib kujuneda oluliseks faktoriks
maapiirkondade aeglase arengu ja jätkuva linnastumise põhjustatud erinevuste
tasandamisel. Kaasaegne ja kultuuripärandit väärtustav kogudus on paikkonna
vaimsuse oluline osa. Korrastatud pühakoda ühes kirikuaia ja kalmistuga annab


                                                                                  12
hea võimaluse nii kohalikule elanikule kui rändurile. Kirik võiks saada üheks
indikaatoriks, millega mõõdetakse paikkonna elujõulisust ja omapära. Turistide
teenindamine, näitused, kontserdid ja konverentsid aitavad luua omavalitsustel
uusi töökohti ja mitmekesistada nii hooajalist kui aastaringset majandustegevust.
Kavandatava riikliku programmi ülesanne on ühendada kõik jõud
sakraalarhitektuuri ja kultuuritraditsioonide säilitamise ja arendamise nimel.
Programmis püstitatud ülesannete täitmine õnnestub siis, kui tagatakse hea
koostöö riikliku programmi juhtnõukogu, kohalike omavalitsuste, praostkondade
ning koguduste vahel.

2.3. Seisundi areng lähiminevikus ja olukorra üldhinnang
2.3.1. Ehitustehniline valdkond ja investeeringud
Sarnaselt meie pühakodade väga mitmepalgelisele kujunemisloole on äärmiselt
erinev ka nende tehniline seisukord. Seisundit mõjutavatest üldmärksõnadest võiks
välja tuua järgmised: objekti vanus, arhitektuurne keerukus, põhikonstruktsioonide
materjalid, riiklik kaitse või selle puudumine, paiknemine keskuses või ääremaal
ning sellega kaasnevad koguduste võimekuse erinevused. Kuid peamiseks meie
kirikute tänase seisundi määrajaks on olnud sõjale järgnenud aastakümnete mõju.
Koguduste kitsas materiaalne baas ja piiratud tegevusvõimalused, suuremate
investeeringute erandlikkus, pidev hooldusdefitsiit, kasutuseta või muudetud
funktsiooniga kirikute rohkus, aga ka üldise ehituskultuuri allakäik summeerusid ligi
viiekümne aastaga küllaltki kriitiliseks üldseisundiks. Mõnevõrra paremas olukorras
olid vaid riikliku kaitse alused mälestised.
Viimane kümnend on märkimisväärse eduga alustanud selle meie ainelise kultuuri
ühe mahukaima pärandiosa korrastamist. Peamiseks jõuks kirikute olukorra
stabiliseerimisel või parandamisel on olnud riikliku muinsuskaitse kaudu tehtud
investeeringud. Investeeringute loogika ei ole järginud mitte niivõrd ajaloolise
väärtuse skaalat, kuivõrd on lähtunud hoone säilivuse seisukohalt otsustavate
tsoonide ehk põhikonstruktsioonide korrastamise vajadusest. Selle tulemusel on
tekkinud näiteks arvestatav restaureeritud katuste ja tornikiivritega kirikute grupp,
mille puhul võime rääkida stabiliseeritud üldseisundist. Ometi on nende kirikute
näol tegemist pigem eeskujuga suundade ja metoodika osas - massiivne töö on
veel ees.
Pühakodade ehitustehnilises osas on hulk valdkondi, mille puhul hetkeseis on
pigem stardieelne - niiskusprobleemid, interjööride konserveerimine, varemed,
kirikukellad - neil aladel on valminud või valmimas esimesed tõsisemad tööd.
EELK pühakodade remontimisel algas hüppeline areng aastatel 1988-1989, mil
vabamad olud võimaldasid kontakte välismaa sõspruskogudustega, kes aitasid nii
rahaliselt kui ka ehitusmaterjalidega. Teostust soodustas EELK Konsistooriumi
juurde asutatud remondi-restaureerimise ettevõte ―Wunibald‖. Välismaine toetus
hakkas vähenema 1992-1993.a. ning kirikuringkondade pilgud pöördusid riigi
poole. Kuna suur osa pühakodadest oli tunnistatud arhitektuurimälestisteks ning
neis asuv vallasvara kunstimälestisteks, siis võttis vastloodud (1993.a.)



                                                                                  13
Muinsuskaitseamet üheks prioriteediks avarii-restaureerimistööd kirikuhoonetel ja
kirikute    kunstivara    konserveerimise-restaureerimise.   Muinsuskaitseametile
riigieelarvest eraldatavad vahendid on olnud ebapiisavad (aastas 16 kuni 18
miljonit krooni) tuhandete mälestiste korrashoiuks ning võimaldavad teha üksikutel
mälestistel ainult hädapäraseid avariitöid (põhiliselt katused) ning paigaldada
valvesignalisatsioone. Kirikuhoonete osatähtsus moodustab igal aastal üle 60 %
Muinsuskaitseameti poolt tellitavatest töödest. Kümne viimase aasta maht EELK
kirikutel on ca 83 miljonit krooni (lisa 5) ja EAÕK pühakodadel 1995-2001 3,7
miljonit krooni (lisa 6). Lisaks on vähesel määral toetatud vanausuliste kogudusi
valvesignalisatsioonisüsteemide paigaldamisel ja ikonostaaside restaureerimisel
ning Setumaa külakogukondi tsässonite remondil.
Märkimisväärne on olnud koguduste omafinantseerimine pühakodade
remontimisel, restaureerimisel ja hooldamisel. Senistest rahalistest mahtudest, aga
ka planeeritud investeeringutest täpne ülevaade puudub, teatud pildi annavad
küsimustik-tabelites esitatud andmed (lisa 2).
Erandlikus positsioonis on kaks suurt taastamisel pühakoda - Tartu Jaani ja Narva
Aleksandri kirikud. Nende finantseerimine on reguleeritud Riigikogu 16. sept.
1998.a. otsusega "Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused" (RT I 1998, 81,1353).
Mõlema kirku taastamiseks ja kultuuriürituste korraldamiseks on loodud riigi
osalusega sihtasutused.
Tänuväärselt algatas Tallinn 2001. a. viieaastase ja 80 miljonit krooni maksva ning
erinevate konfessioonide 22      pühakoja restaureerimist hõlmava programmi
―Tallinna Kirikurenessanss‖ (lisa 7). Üldiselt on siiski vähe omavalitsusi, kes
toetavad pühakodade remonti. Praegusi vahendeid arvestades toimib kiiremini
lagunemisprotsess võrreldes päästmisabinõudega.
Vabariigi Valitsuse ja EAÕK vahelise Kavatsuste Protokolliga (04. okt. 2002)
sätestati riigi poolt antav toetus 28 EAÕK pühakoja ja kirikukompleksi
renoveerimiseks aastatel 2003-2004, kogusummas 35,5 milj. krooni (objektide
loetelu vt. lisa 8).


2.3.2. Sisuline ja sotsiaal-regionaalpoliitiline valdkond
Kui 1940. aastal Eesti Vabariigi territoorium okupeeriti, hakkasid kehtima NL
religiooni ja kirikuid puudutavad seadused. Kirik kui religioosne ja rahvuslik
institutsioon kuulus likvideerimisele ning usk kui ametlikule ateistlikule ideoloogiale
vastanduv nähtus väljajuurimisele. Kiriku kogu vara – maa, hooned, hoonete
sisseseade, pangaarved ja kapitalid – natsionaliseeriti. Kirikutelt ja kogudustelt
võeti avalik-õiguslik staatus ja juriidilise isiku õigused. Kiriku ainsaks tuluallikaks
jäid liikmete vabatahtlikud annetused. Usuõpetus koolides keelustati, Tartu Ülikooli
usuteaduskond suleti. Koguduste raamatukogud määrati hävitamisele. Keelustati
kiriku olulised tegevusalad: laste- ja noortetöö, sise- ja välismisjon, diakoonia ja
suhtlemine vennaskirikutega. Natsionaliseeritud kirikuhoonete, kogudusemajade
ning maa maksud tõsteti üle jõu käivalt suureks. Kitsendati kiriku töötegijate
kodanikuõigusi ja neile kehtestati kõrgendatud maksumäärad. Pärast maa



                                                                                    14
okupeerimist kadusid jäljetult või arreteeriti mitmed kirikuõpetajad ja koguduse
juhatuse liikmed. Paljud küüditati, vaid osa nendest pöördus tagasi koju. Lahkusid
saksa praostkonna liikmed ja vaimulikud, kokku pöördus Saksamaale 53 pastorit.
II maailmasõda tõi suuri purustusi, täielikult hävines 24 kirikuhoonet, suuremal või
vähemal määral said kannata 79 luterliku kiriku kirikuhoonet. Läheneva Nõukogude
armee eest põgenes 1944.a. umbes 70000 eestlast, nende hulgas 72 EELK
kirikuõpetajat. Sõja kriisihetkedel toimus teatud muudatus NSVL religioonipoliitikas,
sest vajati õigeusklike kristlaste toetust sõjas Saksamaa vastu. 1945.a. kehtestati
―Usuühingute tegevuse korraldamise ajutine juhend‖, mis kehtis kuni 1977. aastani.
Kirikute ja koguduste elu piirati repressiivsete seadustega. Kiriku liikmeskond ja
kiriklike talituste hulk kahanes saavutades oma madalseisu 1970-ndate aastate
keskpaiku. Kõik konfessioonid on kandnud okupatsiooniajal suuri kaotusi ja EELK
on selles kontekstis esitatud vaid ühe näitena.
Esimesed elavnemise märgid ilmnesid 1980-ndate alguses. Seoses ühiskondlik-
poliitiliste muudatustega 1988. aastal astus kirik sunnitud varjusurmast taas
avalikkuse ette. 1980-ndate aastate lõpus kaasnes rahvuslikule taasärkamisele ka
kiriku taasavastamine. Kasvas kõigi kiriklike talituste arv. Seotust kirikuga hakati
taas väärtustama kultuurilise järjepidevuse ja identiteedi seisukohalt. Usaldus kiriku
vastu osutus ootamatult suureks, omamoodi sümbolitena taastati mitmed suletud
või varemetes olnud pühakojad. Vastavalt EV seadustele sai kirik taas juriidilise
isiku õigused ja restitutsiooni korras hakati tagastama kiriku varasid.
Omandireformi tulemusena kirikutele tagastatud varadest olid aga paljud hooned
hävinenud või väga halvas seisukorras, maid ei olnud suures osas võimalik
tagastada, kuna nendel olid uued omanikud. Seega on kirikute kahjud
mõõdetamatult suured ja paljud kogudused ei ole suutelised ehitama üles
lagunenud hooneid vaatamata sellele, et viimaste aastate jooksul on nad saanud
nimetamisväärset abi sõpruskogudustelt. Seoses maaelanikkonna vähenemisega
halveneb jätkuvalt maapiirkondade koguduste seisund.
Viimase rahvaloenduse andmetel pidas ennast täiskasvanud elanikkonnast
seotuks mõne kristliku konfessiooniga 318204 inimest ja nendele lisaks veel mõne
teise religiooniga seotuks 7557 inimest. Kindlat usku tunnistavaid inimesed
moodustasid 29% täiskasvanud elanikkonnast. Eesti Kirikute Nõukogu
liikmeskonda kuuluvate kirikute liikmeid oli nendest 97%. Sotsioloogiliste uuringute
tulemusena on aga teisalt selgunud, et ennast usklikuks või usu poole kalduvaks
pidas 2000. aastal 66% elanikkonnast, ükskõikseks 27% ja ateismi poole
kalduvaks või ateistiks 7%.
Regionaalpoliitika aspektist on oluline meenutada, et ajaloos välja kujunenud
regionaalstruktuur põhjeneb suures osas kirikukihelkondadel. EELK koosneb 12
praostkonnast, mis enamikus koosnevad kihelkonnakeskustes asuvatest
kogudustest. Analoogne regionaalne struktuur on Õigeusukirikul ja teistel Eestis
tegutsevatel konfessioonidel. Käesoleval ajal, kui vallad liituvad üksteisega on
kogudustel võimalik võtta enda kanda teatud riiklikke ja ühiskondlikke funktsioone.
Nii saavad näiteks vaimulikud perekonnaseisuametniku õigused vastava koolituse
tulemusena. Sotsiaaltöö osas on kirik täitnud ajalooliselt hoolekandefunktsioone.



                                                                                   15
Nimetada võib viimase kümne aasta jooksul välja arendatud diakooniajaamade
struktuuri, avatud on diakooniahaigla, mitmed kogudused tegelevad
krimanaalpreventsiooni ja rehabilitatsiooniga. Kirikute tehtav meediatöö on
kujunenud lahutamatuks osaks avaliku teabe levitamisel. Koguduste kohalikud
väljaanded on üks komponent regionaalsest infosüsteemist. Paljude kirikute juures
tegutsevad muusikakollektiivid, pühapäevakoolid, raamatukogud, leeriõpetus on
üks osa täiskasvanute ja noorte täiendkoolitusest; korraldatakse näitusi, viimasel
ajal on loodud koguduste juurde ka internetipunkte. Toimuvad maakondlikud
laulupeod ja noortelaagrid. Kiriku ja pastoraadi ansambel, eriti veel koos vana
kirikumõisa südame ja seda ümbritseva pargiga pakub võimalusi mitmesugusteks
üritusteks. Sisuliselt on iga pühakoda ühtlasi muuseum.




                                                                               16
3. PÜHAKODADE RIIKLIKU PROGRAMMI EESMÄRK


Pühakodade riikliku programmi põhieesmärgiks on kirikute kui meie kultuuriloolise
ja kunstiajaloolise pärandi olulise osa säilimise tagamine ning sisulise arengu
toetamine. Programm näeb kirikute tähtsust nii paikkondliku identiteedi hoidjana
kui ka alanud integreerumisprotsessis Euroopa kultuuritraditsioonide esindaja ja
tutvustajana.


3.1. Riikliku programmi alameesmärgid
Käsitletavale teemale omane mahukas ja mitmetahuline probleemistik tingib ka
vastava eesmärkide ringi, mis järgnevalt on esitatud viie alameesmärgina.
Täiendavalt kajastuvad riikliku programmi eesmärgid ka jaotuses 4.1.
"Alamprogrammid".


3.1.1. Pühakodade seisukorra ja töödemahu hindamine, pingerea ja ajakava
koostamine
Lähtesituatsioon ja problemaatika:
Mälestiste osas on tänu Muinsuskaitseameti viimase kümnendi järjekindlale tööle
ülevaade objektide seisukorrast, töödemahust ja tööde pingereast küllaltki hea.
Sellelt aluselt on lähtunud ka viimase aja investeeringute kavandamine. Siiski on
vajalik andmebaasi pidev täiendamine, mille puhul üheks olulisemaks märksõnaks
on tehtud tööde seire. Informatsiooni kirikute tehnilise seisukorra kohta on
lähiminevikus kogutud paljudele erinevatele metoodikatele tuginedes. Selline
praktika on põhjustanud andmete raske võrreldavuse ning kohati vähese
adekvaatsuse. Viimane märkus puudutab osaliselt ka viimatist küsimustik-tabelite
(lisa 2) projekti, mille puhul probleemid lähtuvad eeskätt ebaühtlase tasemega
vastajate kontingendist. Ülimalt napp on andmestik mittemälestistest pühakodade
osas. Küsimustik-tabel katab lüngad vaid osaliselt ning siingi tuleb esitatusse
suhtuda kriitiliselt.
Eesmärk:
Lähtesituatsiooni fikseerimine: adekvaatse andmebaasi loomine praktilise säilitus-
ja arendustegevuse käivitamiseks.
Tegevus:
   -   Objektide erinevaid tahke (näit.        riiklik ja   lokaalne positsioon,
       arhitektuuriajalooline väärtus jne.)    arvestava    ühtse hindamis- ja
       pingereastamismetoodika kinnitamine
   -   Seisukorra ja töödemahu alase olemasoleva andmestiku               kriitiline
       hindamine, vajadusel korrigeerimine ja süstematiseerimine
   -   Kaardistamata objektide väljaselgitamine ja hindamine



                                                                                17
   -   Uurimis-projekteerimistööde vajaduse ja pingerea määramine
   -   Seisundist, töömahust ja väärtusest tuleneva investeeringute pingerea ning
       ajakava koostamine.
Kavandatud tulemused:
Tekib kõiki konfessioone, piirkondi ja objektiliike hõlmav andmebaas, mille põhjal
koostatud tööde pingerida on järgneva praktilise tegevuse planeerimise aluseks.


3.1.2. Restaureerimis-konserveerimismetoodikate arendamine (vt. ka 4.1.1.2.)
Lähtesituatsioon ja problemaatika:
Restaureerimis- ja konserveerimismetoodiliste küsimustega tegelejate ring on
kitsas ning produktsioon vastavalt kesine. On mitmeid olulisi valdkondi, kus
metoodiline (resp. ettevalmistav) töö on alles embrüonaalses faasis (näit.
kirikukellad). Kindlate teoreetiliste aluste puudumine kajastub aga selgelt praktikas.
Traditsiooniliste keskuste - Muinsuskaitseameti ja Tallinn Kultuuriväärtuste Ameti -
kõrvale on viimase ajal tekkinud küll uusi (näit. Kunstiakadeemia Tallinna
Restaureerimiskool), kuid nende puhul on võimekus ja tase veel selgumata.
Käesoleva programmi kontekstis on selgeks lüngaks kirikute probleemistikule
spetsialiseunud metoodilise keskuse puudumine. Siinkohal tuleks rõhutada mõistet
"keskus", kuna pühakodade väga mitmekesine temaatika nõuab vaieldamatult
teatud tsentraliseerimist, lihtsustamaks erinevate materjalide kättesaadavust.
Korduvalt on räägitud sellelaadse üksuse (kasvõi ühe nõuniku näol)
moodustamisest meie suurima kiriku - EELK - valitsuse juurde. Senini pole see
teostunud.
Eesmärk:
Kirikuehitiste spetsiifikat arvestava restaureerimis- ja konserveerimistegevuse ning
korrashoiu teoreetilise baasi tugevdamine (valdkonniti loomine), metoodilise
keskuse väljaarendamine.
Tegevus:
   -   Teemade    täpsustamine,  temaatiliste        töörühmade      moodustamine,
       tööprogrammide koostamine
   -   Konstruktsioonide niiskuskahjustused: müüristiku niiskuskoormus ja selle
       vähendamise võimalused
   -   Puitkonstruktsioonide seen- ja putukkahjustused, nende tõrje võimalused
   -   Ruumikliima ja küte: üldise seisukorra hinnangud, ruumikliima parandamise
       võimalused, võimalikud kütteviisid
   -   Lubimördid:     vastupidavuse        parandamine,            koostise-       ja
       tehnoloogiaküsimused, laboratoorsete uuringute suunad
   -   Maalingud: konserveerimismetoodilised ja materjaliküsimused
   -   Kellad: inventariseerimispõhimõtete väljatöötamine, seisukorra parandamise


                                                                                   18
       võimalused
   -   Varemed: konserveerimismetoodilised küsimused
   -   Kirikute korrashoid: erinevate jooksvate hooldustööde metoodiliste juhendite
       koostamine
   -   Uurimistulemuste      kujundamine      õppematerjaliks        ja   praktilisteks
       tegevusjuhenditeks
   -   Koostöö arendamine väliskolleegidega, välismaise kogemuse kriitiline
       käibeletoomine.
Kavandatud tulemused:
Kirikute kvaliteetse restaureerimis- ja konserveerimistegevuse eelduseks olev
metoodiline baas tugevneb, praktikas väheneb empiirilise lähenemise osa, tekib
metoodilist abi pakkuv nõustamiskeskus omanikele, arhitektidele, restauraatoritele,
järelvalve spetsialistidele, hooldajatele.


3.1.3. Pühakodade restaureerimine-konserveerimine ja korrashoid
Lähtesituatsioon ja problemaatika:
Lähtesituatsioon vt. 2.3.1. Oluliseks probleemiks on pühakodade spetsiifikat
tundvate uurijate, projekteerijate ja restauraatorite vähesus, mis paljuski on seotud
jaotuses 3.1.2. esitatud probleemidega. Samuti on nõrgalt tagatud asjatundliku ja
süstemaatilise hoolduse osa.
Eesmärk:
Kirikute seisundi parandamine, säilvuse tagamine, väärtuste eksponeerimine ja
kasutusmugavuse suurendamine. Objektide väärtustamine uuringute kaudu.
Hoonete korrashoiuks vajaliku oskusteabe ja -töö alase abi kindlustamine.
Tegevus:
   -   Projekteerimine: kirikute vajadustest lähtuvate tehniliste tüüplahenduste ja -
       soovituste esitamine, konkreetsete objektide projekteerimine vastavalt
       eelnevalt määratud pingereale
   -   Uurimine: konkreetsete objektide ajaloolised         ja/või    inseneriuuringud
       vastavalt eelnevalt määratud pingereale
   -   Töö restaureerimisettevõtetega: potentsiaali, taseme ja kogemuste
       hindamine, kvalifikatsiooninõuete väljatöötamine, täiendõppe võimaluste
       loomine ja tutvustamine
   -   Restaureerimine-konserveerimine: töö konkreetsetel objektidel vastavalt
       eelnevalt määratud ajakavale ja pingereale
   -   Järelvalve: tööde katmine kvalifitseeritud ajaloolise, muinsuskaitselise,
       insenerliku ja omanikupoolse järelvalvega
   -   Korrashoid: püsiva kaadri kinnistamine, kriisiolukordade ennetamine,


                                                                                    19
       seisundi stabiilsuse hoidmine
   -   Väljaõpe: spetsialistide, oskustööliste ja hooldajate koolitamise õppekavade
       koostamine koostöös Riikliku mõisakoolide programmiga ja teoloogiliste
       õppeasutustega.
Kavandatud tulemused:
Tagatud on ettevalmistava tsükli (projekteerimine ja uurimine) kvaliteet ja
järgnevatele töödele vastav ning neid võimaldav maht, kirikute kavakindel ja
spetsialistidega kaetud ning heakskiidetud metoodilistel alustel põhinev
restaureerimine-konserveerimine; saavutatud seisunditaseme hoidmine järjekindla
hooldustööga.


3.1.4. Turvalisuse kindlustamine*
Lähtesituatsioon ja problemaatika:
―Muinsuskaitseseaduse‖ (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 29 lõike
3 alusel võib mälestise omanik või valdaja saada riigieelarvest või valla- või
linnaeelarvest toetust mälestise hooldamiseks, sealhulgas valve- ja
signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Seda võimalust kasutades on
Muinsuskaitseameti      kaudu     viimase     8   aasta   jooksul    paigaldatud
valvesignalisatsioonisüsteemid EELK 25 pühakotta (Ambla, Haapsalu Jaani,
Hageri, Harju-Madise, Häädemeeste, Järva-Jaani, Järva-Madise, Järva-Peetri,
Kirbla, Koeru, Kose, Martna, Muhu, Nissi, Nõo, Nõva, Otepää, Piirsalu, Põlva,
Pärnu Eliisabeti, Rakvere, Räpina, Tartu Peetri, Tuhala, Võnnu), EAÕK 6
pühakotta (Kallaste, Nina, Pärnu Issandamuutmise, Tahkuranna, Tartu Püha Jüri,
Värska) ja vene vanausuliste 4 palvelasse (Raja, Saatse, Tartu, Võõpsu) ning
tulekahju-signalisatsioonisüsteeme EELK 2 pühakotta (Häädemeeste ja Pärnu
Eliisabeti) ja EAÕK 1 pühakotta (Pärnu Issandamuutmise). Suhteliselt hästi on
valvesignalisatsiooniga varustatud Tallinna pühakojad.
Enamik pühakodasid on siiski halval turvalisuse astmel. Seda näitasid ka 2002.a.
juunis päästeasutuste poolt läbi viidud sakraalhoonete tuleohutusülevaatused (lisa
9). Valvesignalisatsioonisüsteemi ehitamine ühte pühakotta, olenevalt hoone
suurusest     ja     keerukusest,     võib   maksta      10-30    tuhat    krooni,
tulekahjusignalisatsioonisüsteem vastavalt 20-50 tuhat krooni.
Pühakodade turvalisust on riigi ulatuses uuritud 2000. aastal ühe konfessiooni
osas. Vabariigi Valitsuse ja EELK vahelise koostöö arendamiseks moodustatud
asjatundjate komisjoni kultuuriväärtuste alakomisjon võttis oma tööplaani EELK
kogudustele kuuluvate hoonete elektrisüsteemide, piksekaitsete, valve- ja
tulekahju-signalisatsioonisüsteemide ning tulekustutite olemasolu ning seisundi
kaardistamise. Koostati vastav ankeet-küsimustik ning koguti andmed
praostkondade (väljaarvatud Viru praostkond) ja koguduste kaupa. Üldiselt võis
rahul olla ainult elektrisüsteemidega, mida oli uuendatud viimasel kümnendil.
Valve- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemide ja töötavate piksekaitsetega
varustatus oli puudulik. Üldse puudusid tulekustutussüsteemid.



                                                                                20
Lähtudes ülaltoodust taotleti Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi kaudu
eraldust riigieelarve investeeringutesse aastateks 2001, 2002 ja 2003 pühakodade
valve- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemide ning piksekaitsete ehitamiseks
(aastas 600 tuhat krooni). Seni ei ole sellist eraldust tulnud.
Eksperthinnanguna kuluks pühakodade turvalisuse astme tõstmiseks järgneva 10
aasta vältel minimaalselt 20 miljonit krooni.
Eesmärk:
Pühakodade igakülgse turvalisuse taseme tõstmine
Tegevus:
    -    Turvalisusalase inventeerimise jätkamine olemasoleva küsimustiku alusel
    -    Turvalisusalaste tööde pingerea määramine
    -    Pühakodade spetsiifikat arvestatavate tüüplahenduste väljatöötamine kõigis
         turvalisusega seotud valdkondades (üldkäibivad lahendused on reeglina
         raskestikohandatavad)
    -    Lähiminevikus paigaldatud turvasüsteemide töö seire
    -    Piksekaitsete,        elektripaigaldiste,       kütteseadmete           kontroll,     remont     ja
         uuendamine
    -    Ohutu evakuatsiooni tagamine
    -    Tulekahju-signalisatsiooni süsteemide remontimine ja uute ehitamine
    -    Objektide esmaste tulekustutusvahenditega varustamine
    -    Hooldusalase koolituse korraldamine
Kavandatud tulemused:
Turvalisusalane situatsioon kaardistatakse täielikult,                          kasvab       kaasaegsete
seadmete ja süsteemidega varustatud pühakodade arv
-------------------------------------------------------------------------------------------------------
* Konsulteeris ja täiendas Päästeameti spetsialist Vaino Pedosk


3.1.5. Kiriku kui piirkondliku haridus-, kultuuri ja turismikeskuse arendamine
Lähtesituatsioon ja problemaatika.
    -    Meie rahva ja riigi traagilise lähimineviku tõttu on meie religioonialastes
         teadmistes ja kogemustes tõsiseid puudujääke, kuna ateistlik propaganda ja
         elu põhiväärtusi mittearvestav mõtteviis on tekitanud teadmatust ja
         hoolimatust vaimsete küsimuste suhtes;
    -    Märkimisväärse osa meie kultuuripärandist moodustavad hoidmist ning
         kaitsmist vajavad kirikuhooned, sakraalkunst ja kirikumuusika;




                                                                                                          21
   -   Oikumeenia ehk kristlike konfessioonide koostöö on paljurahvuselise, -
       kultuurilise ja -religioonilise ühiskonna kooseksisteerimise üks teenäitajaid,
       mis aitab kaasa erinevate rahvusrühmade integreerumisele ühiskonda;
   -   EKN on Eestis laiapõhjaline hästi toimiv oikumeeniline organisatsioon, millel
       on eeldusi olla käesoleva programmi üks kandja;
   -   Rahvuse ja riigi tulevik sõltub suurel määral järeltuleva põlvkonna
       kvaliteedist, mistõttu on tähtis pühendada tähelepanu perekonnaga
       seonduvale temaatikale ning noortetööle.
Eesmärk:
Lähtesituatsiooni     fikseerimine:   adekvaatse    andmebaasi     loomine    ja
arendustegevuse       käivitamine.   Kirikute  seisundi   parandamise     kaudu
kasutusvõimaluste mitmekesistamine, hariduse, kultuuri ja turismivajadustest
lähtuvate lisafunktsioonide väljaarendamine, muinsusväärtuste eksponeerimine.
Tegevus:
   -   Eesti elanike vaimulaadi ja hingeliste vajaduste uurimine eesmärgiga
       koguda teavet rahva väärtushinnangutest ja nende muutumisest;
   -   Käesoleva programmi muinsuskaitseliste taotluste edukas teostamine;
   -   Usu-     ehk    religiooniõpetuse    andmine,    vajaliku    õppematerjali
       ettevalmistamine ja selle sidumine oma kodukandi kultuurilooga;
   -   Pedagoogide ja riigiametnike koolitamine religioonialastes küsimustes;
   -   Usuliste  ühenduste       tegevust     reguleerivate    riiklike   õigusaktide
       ajakohastamine;
   -   Vaimulikud ja rahvavalgustuslikud saated meedias,
   -   Koostöö kohalike omavalitsustega;
   -   Projekti "Teeliste kirikud" edasiarendamine nii kvantiteedis (uute
       pühakodade kaasamine) kui kvaliteedis (pakutava mitmekesistamine).
   -   Riikliku   välispoliitika  elluviimisele   kaasaaitamine       rahvusvaheliste
       religioossete organisatsioonide kaudu;
Kavandatud tulemused:
   -   Kogudustes tehtav kultuur-hariduslik töö aitab tasandada maapiirkondade ja
       linnade vahel tekkinud erinevusi;
   -   Pühakodade restaureerimise ja kaasajastamise tulemusena saab kogudus
       kanda paikkonnas mitut funktsiooni. Korrastatud kirik ühes kirikuaia ja
       kalmistuga annab häid võimalusi nii kohalikule elanikule kui rändurile;
   -   Kogudus saab üheks indikaatoriks, millega mõõdetakse elukoha elujõulisust
       ja     omapära.     Sellel    on      positiivne  kaasmõju       üldisele
       investeerimiskeskkonnale;




                                                                                  22
-   Pühakoda kui enamasti ehitusmälestis loob vaatamisväärsusena eeldused
    sise- ja välisturismi arendamiseks, mis aitab kogudusel ja omavalitsustel
    luua uusi töökohti ja mitmekesistada hooajalist majandustegevust (turistide
    teenindamine, näitused, kontserdid, konverentsid);
-   Riikliku programmi tulemusena nähakse kirikutes sakraaltegevuse kõrval ka
    avatud muuseume. Selle eelduseks on valmisolek tutvustada külastajatele
    pühakoja ehituslugu ja vaatamisväärsusi;
-   Tänapäeva üldhariduse lahutamatuks koostisosaks saavad teadmised
    erinevatest maailmas eksisteerivatest religioonidest;
-   Programmi õnnestumise üheks eelduseks on regulaarsed nõupidamised
    hindamaks ja analüüsimaks ühiskonnas toimuvaid suundumusi.




                                                                            23
4. PÜHAKODADE RIIKLIK PROGRAMM


Programmi kesksed märksõnad on säilitamine ja areng. Säilitamine hõlmab
eeskätt pühakodade ajaloolisi ja seisukorra uuringuid ning nende tulemustel
põhinevat restaureerimis-, konserveerimis- ja hooldustööd. Arengu tähtsamad
aspektid on sisulise tegevuse toetamine, regionaalne kontekst ja turism, aga ka
kirikuhoonete turvalisust ja kasutamismugavust puudutav kaasajastamine.


4.1. Alamprogrammid
Kirikute riikliku programmi üheks tunnusjooneks on lai teemadering. Piisab kui
märkida üksikobjektide suurt arvu, erinevat vanust ja ajaloolist väärtust,
konfessiooniderohkust, ehitusliku problemaatika paljutahulisust või kirikutele järjest
enam iseloomulikuks muutuvat mitmefunktsioonilisust. See tingib vajaduse
üldprogrammi sisulise separeerimise järgi. Rohkete võimaluste hulgast on valitud
kuus alamprogrammidena esitatud teemat. Valiku kriteeriumeiks olid probleemi
aktuaalsus, senine tagasihoidlik uurimisseis või tõsised seisukorraprobleemid ning
võimalikult paljude konfessioonide ühishuvitatus. Teemad, mida alamprogrammid
ei hõlma, kajastuvad programmi 3. osas "Eesmärk ja alameesmärgid".
Alamprogrammide arendamine eeldab spetsialistidest koosnevate juhtgruppide
moodustamist, samuti koopereerumist olemasolevate töörühmadega. Seejärel
täpsustuvad vormilised (tähtaeg, eelarve, tegijad) raamid ning sisuline tegevus.
Tähtis on, et alamprogrammid oleksid orienteeritud laiale asjaosaliste ringile
(omanikud, kasutajad, omavalitsused, restauraatorid-konservaarorid jne., aga ka
turistid). Sellest tulenevalt on tööde oluliseks väljundiks vastavad publikatsioonid.

4.1.1. Teaduskülje arendamine
Kirikute kui üldjuhul suure ajaloolise väärtuse ja spetsiifiliste probleemidega ainese
kvaliteetne     säilitamine   ja    arendamine eeldab           mitmetele   erinevatele
teadusdistsipliinidele toetumist. Ajalooteaduse poole pealt nimetagem üld- ja
kunstiajalugu, arheoloogiat ning ehitusarheoloogiat. Restauratoorne pool nõuab
ehitusinseneriteaduse, materjaliuuringute, keemia, restaureerimisteooria ja -
metoodika kaasamist. Loetletud alad on meil hetkel küllalt ebaühtlasel arengujärjel,
kuid eeskätt on nõrgaks kohaks erinevate distsipliinide vastastikku täiendav
koosareng. Seega on probleem kontseptsioonis, õigemini selle puudumises.
Viimast kümnendit enam iseloomustavateks märksõnadeks on juhuslikkus ning
materiaalsete võimaluste nappusest tingitud vastavate uurimistööde vähesus.

4.1.1.1. Ajalooteaduse põhiülesanded
- Üldine. Sakraalarhitektuuri ja sisustuse ajaloo uurimine väärtustamaks ainest nii
omanikele kui üldsusele ning tugevdamaks fooni konkreetsete objektidega
tegelemisel.



                                                                                    24
- Objektiuuringud (arheoloogia, arhitektuuri- ja sisustusajalugu). Normaaljuhul
eelnevad need igasugusele restauratooorsele tegevusele ajalooliselt väärtusliku
hoone juures, aidates lisaks teadusliku informatsiooni saamisele paremini
kavandada ja läbi viia praktilisi töid. Meie sellealased suured traditsioonid on
viimase aja praktikas asendunud pigem restaureerimistööde käigus kerkinud
konkreetse detaili või tsooni hädauuringutega. Koos restaureerimisega kavandatud
plaaniliste uurimistööde osakaal on suhteliselt väike. Siin peitub teaduskülje
arendamise alamprogrammi üks olulisematest ülesannetest.


4.1.1.2. Restaureerimine-konserveerimine
- Restaureerimisteooria ja- metoodika. Kujunemise algfaasis olevate keskuste
(Eesti Muinsuskaitse Seltsi juures) ja õppeasutuste (Kunstiakadeemia Tallinna
Restaureerimiskool) arendamine. Tegevuse põhisuundadeks oleks informatsiooni
kogumine, interpreteerimine kohalikus kontekstis ning praktiseerivate spetsialistide
(muinsuskaitsetöötajad, arhitektid, insenerid, restauraatorid-konservaatorid,
hooldajad) väljaõpe. Siinkohal rõhutagem, et Eestis on käimas üldmetoodiline
suunamuutus restaureerivalt lähenemiselt konserveerivale, mis nõuab nii
teadmiste kui mentaliteedi osas küllalt kardinaalset arengut.
- Inseneriteadus. Arvestades meie kirikute suhteliselt halba tehnilist seisundit
põhikonstruktsioonide osas, aga ka varemete suurt hulka, on inseneriteaduse
erinevate suundade arendamine väga oluline. Mainigem, et restaureerimisinseneri
eriala meie kõrgkoolides ei õpetata ning sageli pole välismaine kogemus siinse
kliima ja seisukorra eripärade tõttu üheselt ülevõetav. Põhilised aktuaalsed
valdkonnad:     konstruktsioonide    niiskus-   ja  hüdroisolatsiooniprobleemid,
puitkonstruktsioonide kaitse ja restaureerimine, müüri- ja krohvimördid, küte- ja
ruumikliima, piksekaitse. Kõik mainitud teemad nõuaksid püsiva töögrupi
olemasolu.
- Materjaliuuringud ja keemia. Eelmisega tihedalt seotud. Keskseteks
märksõnadeks on kõrgtasemel materjaliuuringuid võimaldava laboratoorse baasi
arendamine, klimaatilistele oludele vastava restaureerimiskeemia küsimused,
krohvimaalingute konserveerimise temaatika. Viimase aja positiivseimaks näiteks
on lubimörtide uuringud Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle projekti edasiarendamine
praegusest algfaasist oleks käesoleva alamprogrammi üheks peaülesandeks.


4.1.1.3. Publitseerimine ja populariseerimine
- Ajalugu. Käesoleva alamprogrammi raamidesse peaks mahtuma maakondlike
kirikuajalooliste kogumike koostamine ja väljaandmine. Seni on erineva
koostamisprintsiibi ja sisumahuga ilmunud Saaremaa, Viljandimaa, Järvamaa ja
Raplamaa kogumikud. Neist viimane (K. Markus. Raplamaa kirikud.
Muinsuskaitseamet, 2002), mis hõlmab kõikide konfessioonide kirikuid, võiks olla
järgnevate tööde formaadi eeskujuks.
Koordineerima    ja   aktiviseerima   peab   seni   küllalt   juhuslikku   üksikobjekte



                                                                                    25
tutvustavate väljaannete (voldikud, brosüürid) koostamist.
Selles valdkonnas vajab kindlasti jätkuabi           alustamisel olev üksikobjektide
monograafiliste käsitluste sari.
Temaatiliste väljaannete viimase aja parimaks näiteks on Egle Tamme "Moodsad
kirikud". Eesti Arhitektuurimuuseum, 2001. Selles valdkonnas on üheks oluliseks
projektiks varemetes ja hävimisohus kirikute dokumenteerimine, kuna paljudele
objektidele oleks selline jäädvustamine hetkel ainsaks säilimisvõimaluseks (näiteks
lähiajal kokkuvarisev Kaika EAÕK).
- Restaureerimine-konserveerimine ja hooldus. Tähtsaimaks töölõiguks on
valdajatele ja praktikutele suunatud metoodiliste juhendmaterjalide publitseerimine.
See tähendab Muinsuskaitseameti poolt edukalt käivitatud tõlke- ja
originaalmaterjalide (näit. Kirikute hooldamine, 1996; Kirikute kütmine, 1999)
väljaandmise jätkamist.
Algatama peab olulisemate restaureerimistööde aruannete publitseerimise.


Kokkuvõte: alamprogrammi tähtsamad ülesanded:
   -   Restaureerimisele eelnevate uuringute (alusuuringud) ja ja tööde käiku
       järgivate jooksvate ajalooliste uuringute mahu suuredamine ja kvaliteedi
       parandamine
   -   Spetsialistide   restaureerimisteoreetilise     ja    metoodilise   väljaõppe
       arendamine
   -   Restaureerimistehniliste temaatiliste     uurimisgruppide      moodustamine,
       koostöö olemasolevate üksustega
   -   Ajalooalaste,    restaureerimisteoreetiliste    ja      -praktiliste     ning
       hooldusteemaliste materjalide koostamine ja publitseerimine


4.1.2. Sisustus
Pühakodade sisustust ja sakraalesemeid käsitlev alamprogramm on selgelt
mahukaim. Põhjus on lihtne - meie pühakojad (ja meie rahvuskultuur) on selle
ainese osas sõna otseses mõttes rikkad. Väide on põhjendatud isegi siis kui
jätame ajaloolise ja materiaalse väärtuse foonile ja vaatame üksnes üksikesemete
arvukust. Teine teemat avav märksõna on mitmekesisus - alljärgnevalt on materjal
jaotatud üheteistkümnesse osasse, seejuures moodustavad orelid iseseisva
alamprogrammi (vt. 4.1.3.).
Käesolevas      ülesannete    püstitamise       faasis   on     ainest     haaratud
maksimumilähedaselt, midagi eelistamata ning kõrvale jätmata. On selge, et
alamprogrammi käivitumisel saab keskseks teemaks pingereastamiskriteeriumite
väljatöötamine ning tegevuse etapiviisiline määratlemine.         Mitmete oluliste
ülesannete osas - näiteks ruumikliima ja turvalisuse tagamine - kattuvad töösuunad
teiste alamprogrammidega.



                                                                                 26
4.1.2.1. Altarid ja kantslid
- Aines. Valdav enamik altarite kunstiliselt tähelepanuväärseid osi - retaableid - on
näideteks 19. sajandi lemmikstiilist – pseudogootikast. Kuid kokku ligikaudu 100
muinsuskaitse all oleva altari seas on enam kui kolmandik barokiaegsed, seega
kahe-kolmesajaaastased nikerdatud ja maalitud kunstitööd. Nende autorid on
tegutsenud mujalgi kui Eestis. Eriliselt ulatub üle riigipiiride Eesti ainukese tänagi
veel kiriklikus kasutuses oleva keskaegse kappaltari, Lüübeki kunstnikult Bernt
Notkelt 1483 Tallinna Pühavaimu kirikule tellitud peaaltari tähendus.
Heatasemeline nikerduskunst jõudis 17. sajandil kaugetessegi kihelkondadesse.
Just sõdadest enam säästetud Lääne- ja Põhja-Eesti maakirikuisse jättis see aeg
rohkesti polükroomseid nikerdkantsleid. Kokku on muinsuskaitseregistris 17.- 19.
sajandi kantsleid ligikaudu samal arvul kui altareidki. Kaks kõige vanemat kantslit
pärinevad 16. sajandist. Haruldusena liitub ainesega Tuhala kiriku kantselaltar.
- Üldine seisukord. Kõik vanemad retaablid ja kantslid kujutavad endast
mahukaid puitkonstruktsioone ning paljufiguurilisi nikerd- ja maaliteoseid ühtaegu.
Suur osa on liturgilises kasutuses tänini. Sageli on dekoori algne rikas värvigamma
peidetud hilisema monotoonse värvkatte alla. Puit materjalina allub kulumisele,
küünlaleegi põletusele või kahjurmardikate rüüstele. Äärmiselt ohtlik on kirikuhoone
muutlik ja vale mikrokliima, mis paneb vohama seeneniidistiku või kuivatab
maalitahvleid ja pudendab skulptuuride polükroomia. Vähe on neid vanu retaableid
või barokkkantsleid, mida viimasel poolsajandil on restaureeritud. Kuid mustunud ja
erinevate kahjustustega on ka enamik pseudogooti aja pärandist. 19. sajandi
historitsismi kunstilooline väärtustamine ning teaduslik uurimine alles algab.
Mainigem, et osa muinsuskaitset väärivatest sajandi-poolteisevanustest altaritest-
kantslitest on isegi inventariseerimata.
- Tähtsamad ülesanded. Korrektsele metoodikale tuginedes teostada põhjalik
inventariseerimine, millega kaasneks altarite-kantslite seisundi kaardistamine. Juba
olemasoleva andmebaasi põhjalgi on selge, et konserveerimis- ja
restaureerimismahud peavad oluliselt suurenema, seega ka koolitatud
restauraatorite arv. Väärikal teaduslikul tasemel töökorralduse eelduseks hea
infovahetus ning tehniline varustatus. Kõigile vanematele ja ohustatumatele
mälestistele tuleb tagada restauraatorijärelvalve. Muretseda seadmed mälestistele
soodsa mikrokliima hoidmiseks kirikuhoones. Teha väiketrükiste jms. abil
kättesaadavaks kunstilooliselt hariv info kirikus olevate kunstivarade, sh. altari ja
kantsli kohta.



4.1.2.2. Pingistikud, rõdud, mööbel jm. interjöörielemendid
- Aines. Kirikuis leiduvat mööblit, sealhulgas ka kirikupingistikke on
inventariseeritud süsteemitult. Seepärast ei ole isegi osa vanimatest, 17. sajandi
kirikupinkidest, veel muinsuskaitseregistris. Rääkimata 19. sajandi pingistikest, mis
stiilse osana kuuluvad pseudogooti interjööri.


                                                                                   27
Vanemad rõdud ja härrasteloozhid pärinevad 17.- 18. sajandist, neist Tallinna
Pühavaimu, Kolga-Jaani ja Karksi kirikuis olevatel näidetel on rõdurinnatis
kujundatud maaligaleriina. Pühavaimu kiriku väärimaalidele lisandub ka meisterlik
nikerddekoor.
Antikvaarsete mööbliesemete seas on ülekaalus toolid. Haruldasim neist on Karksi
kirikus (18. saj. algus). Tinglikult võib mööbli hulka arvata ka harmooniumid ja
koduorelid, mis enamasti pärinevad 19./20. sajandi vahetusest. Nende arv kirikuis
ja palvelais on suurem kui täna muinsuskaitse alla kuuluvad poolsada pilli.
- Üldine seisukord. Kirikupingid, väärid ja loozhid on üldjuhul hästi säilinud, ehkki
remontide käigus on ette tulnud ka vanade pingistike kõrvaldamist või
ümberehitamist. Halvem on olukord muu mööbliga, mida leidub lisaks kirikuile ka
palvelates. Vara, milleta eesti mööbliajalugu oleks tunduvalt vaesem, pole sageli
suudetud väärtustada. Suur osa mööbliesemeid vajab restaureerimist. Neid on
rikkunud ruumide rõskus ja puukoi, aga ka asjatundmatu parandamine.
Teadmatusest on isegi muinsuskaitsealust mööblit vanavara kokkuostjaile ära
antud. Nagu eelpool öeldud, täielik ülevaade pühakodades leiduvast väärtuslikust
linna- ja talupojamööblist puudub. Talupojamööbli osas olgu siinkohal viidatud ka
vanadele surnuraamidele. Tislerikunstiajaloole on kirjeldatud aines paljuski veel
avastamata.
- Tähtsamad ülesanded. Teostada kirikupinkide ning muu ajalooväärtusliku
mööbli      ammendav       teaduslik      inventariseerimine,      ühtlasi   eritledes
museaaliväärtusega esemed. Laiendada restaureerimisvõimalusi. Anda kirikutöö
tegijatele teadmisi kirikumööbli kohta; jagada vastavat teavet ka kiriku
külastajatele. Muusika- ja kultuurilooliselt oluline on inventariseerida ning seejärel
mängukorda seada harmooniumid.


4.1.2.3. Maalid, skulptuurid ja graafika
- Aines. Seinamaalinguid arvestamata on muinsuskaitsealuseid maaliteoseid kõigi
uskkondade pühakodades kokku ligi kakssada. Selleski valdkonnas pole register
ammendav. Kaitsealustest 114 on praegused või endised altarimaalid, millest
vanim on Kihelkonna kiriku triptühhon (1591). 17. sajandil oli eelistatud Püha
õhtusöömaaja teema, uuemast ajast võiks nimetada C. S. Waltheri loomingut
paljudes kirikutes. 19.- 20. sajandi tuntud maalikunstnikest on altarimaalide
autoreiks L.v. Maydell, E. v. Gebhardt, O. v. Moeller, J. Hagen-Schwarz, eestlased
J. Köler, T. Grenzstein, A. Laikmaa, P. Raud jt.
Skulptuure ja reljeefe on puidust, dolomiidist, marmorist, kipsist ja pronksist.
Vanimad teosed pärinevad 14. sajandist, polükroomsed puitskulptuurid levisid 17.
sajandi lõpuni ning neid on küllaltki palju säilinud. Viimasel kümnel aastal
taasavatud kirikuis on tänapäevast plastikat.
19. sajandi litograafiate kõrval on harulduseks üheksa Fr. de Widti 17. sajandi
vaselõiget Piirsalu kirikus.




                                                                                   28
- Üldine seisukord. Sellele vaatamata, et igal aastal tasustab riik mitme
avariilisesse olekusse hinnatud vana maali restaureerimist, ei kahane
konservaatori sekkumist nõudvate tööde hulk kirikutes, sest maalid, olgu puidule
maalitud või lõuendil, on eriliselt tundlikud ruumi igale järsule kliimamuutusele,
kõnelemata võimalikest mehhaanilistest kahjustustest. See kehtib ka
polükroomsest puidust skulptuuride kohta. Samal ajal on sageli nimekate
kunstnike kirikule loodud tööd jäänud kunstiajaloolaste huviorbiidist välja. Seetõttu
ootab pühakodade maali- skulptuuri- ja graafikakogu suurelt jaolt alles uurimist ja
avalikkusele tutvustamist.
- Tähtsamad ülesanded. Selleks et ennetada teoste hävimist, tuleb
restaureerimiseks leida oluliselt enam raha, ühtaegu toetades restauraatorite
juurdekasvu ja luues enesetäiendamise võimalusi. Tähtis on läbi viia teoste
põhjalik dokumenteerimine koos seisundikirjelduse ja detailse ülespildistamisega.
Tagada ruumide õige mikrokliima, milleks vajadusel muretseda eriseadmed. Eriti
väärtuslike maalide, skulptuuride ja graafikateoste kaitseks seadistada iseseisev
valvesüsteem. Teha väiketrükise jms. abil kättesaadavaks kunstilooliselt hariv info
kirikus olevate kunstivarade kohta, tutvustades selle raames ka kristlikke süzheid
ja sümbolite tähendust.


4.1.2.4. Ikoonid ja ikonostaasid
- Aines. Ligikaudu viis tuhat muinsuskaitseregistrisse kantud ikooni jaotub 57
koguduse vahel. Lisaks on kaitseregistris 14 suurt ikonostaasi - vanimad 18.
sajandist Tallinna Issandamuutmise kirikus ja Pärnu Katariina kirikus. Ometi leidub
Tallinnas üks 17. sajandi ikoonisein, mis on siiani muinsuskaitse alt väljas - Nikolai
Imetegija kirikus. Võimalik, et Tallinna ja Ida-Virumaa suurte kirikute arvel võib
muinsuskaitse alla kuuluvate ikoonide arv lähiajal kasvada veel viiendiku võrra.
Ehkki valdav osa ikoonidest on 19. sajandist, leidub meil arvukalt ka 18. sajandi
teoseid. Kahjuks on paarikümne viimase aastaga suur hulk vanu ja väärtuslikke
ikoone varastatud. Eriti on seeläbi kannatanud vanausuliste palvelad Peipsi-
äärsetes külades, kus siiski on veel alles ka mõni üksik kolmesajaaastane või
vanemgi pühapilt. Siin 20.sajandi I poolel tegutsenud ikoonimaalijate
kõrgetasemelised teosed teevad vanausuliste ikoonipärandi harukordseks terves
Euroopas.
- Üldine seisukord. Üldsus ei tea, et Eesti on ikoonidest rikas ja üpris paljudele
Lääne turistidele seeläbi ka lisahuvi pakkuv maa. Paljud õigeusukirikud
maakohtades on sulgemisohus või varemeis. Pühakoja hülgamine toob sageli alati
kaasa osa ikoonide hävimise. Sama ohtlik on ikoonide salakaubandus, sest
vargused kirikust on tihti tellimustööd konkreetsetele pühaesemetele. Palju kahju
on kaasa toonud ka kirikutöö tegijate muinsuskaitsealane harimatus. Nõrgenenud
on sidemed Venemaa ikoonispetsialistidega. Väga suur on kahjustatud ikoonide
hulk. Näiteks puukoi hävitustöö võib laastata terve ikonostaasi, seada hävinguohtu
olulise osa kirikus olevaist lahtistest ikoonidest, aga ka teistest maalitud
puitesemetest      (näit.        krutsifiksid).  Muinsuskaitsealuste       ikoonide




                                                                                   29
restaureerimisvajadus on määratult suurem, kui senised rahalised võimalused
lubanud on.
- Tähtsamad ülesanded. Suurendada restaureerimisvõimalusi ning võimaldada
restauraatorile sellealast haridust Eestis aga ka välismaal. Luua tingimused
ikoonikunsti populariseerimiseks trükiste abil ja teaduslikuks uurimiseks, panna
ühtlasi   aluse     teaduslikule      katalogiseerimisele; taastada   sellealased
koostöösidemed Venemaaga. Võidelda ikoonide salakaubandusega. Toetada
vanausuliste kogukondi usulise identiteedi säilitamisel, teadvustada seda aspekti
kui osa Eesti kultuurilisest rikkusest.


4.1.2.5. Epitaafid ja hauamonumendid
- Aines. Kirikuisse on maetud ja lahkunute mälestuseks on sinna sajandite vältel
paigaldatud epitaafe. Vanimad, varakesksegsed hauatähised – trapetsikujulised
hauaplaadid on hoones tihti leidnud teisese kasutuse silluse või lävepakuna.
Muinsuskaitse all on üle saja 13.-18. sajandi hauaplaadi. Raidkivist või
polükroomsest puidust epitaafide valmistamine läks moodi 17. sajandil. Kõige
enam – 108, on 17. – 19. sajandi nikerdatud vappepitaafe Tallinna Toomkirikus.
Mujal leidub selliseid puunikerdusteoseid muinsuskaitseregistri järgi 15 (tegelikkult
umbes poole rohkem). Kirikuisse üles seatud hauamonumendid on enamasti
marmorist ja pärit klassitsismiajast.
 - Üldine seisukord. Epitaafid ja hauamonumendid on lisaks kunstiväärtusele
tähtsad ka ajalootähistena. Kirikuruumis paiknevad hauatähised on üldjuhul
rahuldavalt hoitud ja resturaatorihoolt vajavad harva. Välitingimustes olevad
raidepitaafid või hauaplaadid kannatavad keskkonnakahjude all. Polükroomsest
puidust nikerdepitaafide olukord on üldjoontes sama, kui ajaliselt ja materjalilt
lähedaste retaablitel ja kantslitel. Need kunstiteosed vajavad kestmiseks stabiilset
ruumikliimat ning restauraatorijärelvalvet. Tallinna Toomkiriku vappepitaafide tarvis
loodud konserveerimistöökoda on edukalt tegutsenud 10 aastat. Samapalju hoolt
on tunda saanud vähesed teistes kirikuis säilinud puitepitaafidest.
- Tähtsamad ülesanded. Restaureerimisvajaduste rahuldamine ning soodsa
hoiukeskkonna tagamine. Info mälestise kohta nii ajaloolisest kui ka kunstiloolisest
aspektist.


4.1.2. 6. Lühtrid ja küünlajalad
- Aines. Kirikuvalgustite näol on tegemist äärmiselt rikka ja mitmekesise, ligikaudu
pool aastatuhandet pika leheküljega tarbekunstiajaloos. Muinsuskaitseregistris on
üle 500 kroonlühtri, 688 seinalühtrit, kokku tuhat küünlajalga ja laualühtrit. Paljud
on annetusdaatumite järgi täpselt dateeritavad. Vanimad pronksivalukroonlühtrid ja
altariküünlajalad 16. sajandi lõpukümnenditest on renessanssstiilis. Rikkalikult on
esindatud 17. sajandi aines, milles leidub ka Eesti meistrite hõbesepist ning
tinavalu. 19. sajandiga tuleb kirikuisse masstoodang ja historitsism, õigeusu
pühakodades eelistati pseudobütsantslikkust.



                                                                                  30
- Üldine seisukord. Ehkki kirikuvalgustid annavad metallirestauraatoreile pidevalt
tööd nii Muinsuskaitseameti kui ka koguduste tellimusel, on kirikutes siiski
ülekaalus tuhmunud, oksüdeerunud ning poolesajandi vanuste elektrijuhtmetega
kroon- ja seinalühtrid. Varguste kõrval on probleemiks on olnud omaalgatuslik
asjatundmatu puhastamine, millega on rikutud mitmeid 17. sajandi kroonlühtreidki,
rääkimata kullatisest puhtaks nühitud 19. sajandi valgustitest. Aegunud
elektrijuhtmestik, logisevad küünlapesad ei ole mitte ainult ebaesteetilised, vaid ka
tuleohtlikud.
- Tähtsamad ülesanded. Valgustite asjatundlik ning põhjalik inventariseerimine;
teaduslik uurimistöö. Nõustamine hooldusküsimustes. Restaureerimisvõimaluste
suurendamine määrani, mis tagaks lähiaastail kõigi elektrile seadistatud kroon- ja
seinalühtrite korrastamise. Parandada eriliselt muinsusväärtuslike hõbedast, tinast
küünlajalgade     jm.   hoiutingimusi,  luues     võimalused     nende    ohutuks
eksponeerimiseks. Teha võimatuks kirikuvalgustite müük salakaubana.


4.1.2.7. Sakraalesemed-
 -Aines. Sakraalesemete all mõeldakse mitmesuguseid sakramendiriistu
(ristimisnõu, armulauakarikas, leivik, taldrik, diskos ja täheke, oblaaditoos,
veinikann jt.) aga ka altarikrutsifikse, hõbedast aujärjepealseid riste jms. Luterlikes
pühakodades on valdavalt tegu Eesti kullasseppade poolt valmistatud
kirikuhõbedaga, õigeusu kirikuis leidub hõbeesemeid ka Riia ja mitmete Vene
linnade meistrimärkidega. 355 muinsuskaitsealuse armulauakarika seas 8 kõige
haruldasemat pärinevad 15.- 16. sajandist, sama vanu hõbeleivikuid on 5.
Ristimisvaagnaist tosin vanimat kohrutati vasest 16. sajandil. Kokku leidub
muinsuskaitseregistris ligikaudu 140 metallist, sh. hõbedast ristimisnõu ja 3
üliharuldast 17. – 18. sajandi tinavaagnat. Vanimateks sakraalesemeteks on tosin
keskaegset ristimiskivi peamiselt Saare- ja Läänemaa kirikutes.
- Üldine seisukord. Peamiseks probleemiks on ebasobivad, oksüdeerumist
soodustavad hoiutingimused (vargakartuses on esemed sageli suletud
umbsetesse raudkappidesse) ja hooldusvead. Kõige vanemaile ja erakordselt
väärtuslikele sakraalesemetele ei ole tagatud erihoolt. Veel ei ole kaugeltki mitte
kõik muinsusväärtuslikud esemed kantud registrisse.
- Tähtsamad ülesanded. Teaduslikul tasemel inventariseerimine, kunstiajaloolise
uurimistöö ja restaureerimise jätkumine. Hoiu- ja hooldusalane nõustamine.
Museaalse väärtusega esemete eraldamine kasutusest, ohutute ja esteetiliste
eksponeerimistingimuste loomine.


4.1.2.8. Vitraazhid
- Aines. Kui 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse vitraazhid täidavad kõrge
kirikuakna tervenisti, siis vanimad säilinud klaasimaalid on vaid kämblasuurused.
Neist varaseim on Tallinna Pühavaimu kirikus ja kannab aastaarvu 1606.
Talupojavapid Ilumäe kabeli akendes pärinevad aastast 1729, kuus aastat



                                                                                    31
vanemad on kaks klaasile maalitud talupojaportreed Lohusuus. Kokku on
muinsuskaitseregistris 97 vitraazhi, kuid ülalnimetatud vanim maaliovaal ning
mõniteist muudki teadaolevat klaaspilti 17.- 18. sajandist tuleks sellele arvule
juurde liita.
- Üldine seisukord. Vitraazhide peamisteks ohtudeks on tina ja klaasi väsimine
ning vandalism. Lähiminevikus on restaureeritud paljude pühakodade
vitraazhaknaid, viimase aja mahukaim töö on käimas Paide kirikus. Hulk aastaid on
restaureerimisse, aga samuti ka kõige väärtuslikumate klaasimaalide kopeerimisse
edukalt kaasatud Kunstiülikooli klaasieriala õppejõude ja üliõpilasi.
- Tähtsamad ülesanded. Tehnilise baasi tagamine, restaureerimisvajaduste
rahuldamine,     uute  klaasirestauraatorite    koolitus.  Tehnilise  seisukorra
inventariseerimine ja kunstiajalooline uurimistöö. Väärtuslike vitraazhakende
varustamine kaitsekihiga (klaas, kile või võrk). Originaalmaalingute hoiustamine
ning eksponeerimine peale koopia valmistamist.


4.1.2.9. Tekstiilid
- Aines. Kunstiajalooliselt väärtuslikke kirikutekstiile on meil 250 eseme ringis
(kõigest poolsada on muinsuskaitse all). Need pärinevad põhiliselt 19. sajandist ja
20. sajandi alguskümnenditest. Vanemad käsitööd, nagu näiteks 17. sajandi
tikandiga tukukott Kuressaare Laurentsiuse kirikus, on üliharuldased. Kirikutekstiili
hulka kuuluvad heegeldatud, tikitud või aplikatsioonidega altari-, altarivõre- ja
kantslipuldikatted, korporaalid ja muud linikud. Esineb tukukottide tikandümbrised
ja rohkel arvul õigeusu kirikulippe. Õigeusu pühakodades leidub teisigi kunstiliselt
huvipakkuvaid tekstiilesemeid, alates Kristuse surikujudest ning lõpetades mitte
kasutuses olevate vaimulikurüüdega. Viimased on muinsuskaitseliselt
inventariseerimata.
- Üldine seisukord. Kuivõrd kirikutekstiile on inventariseeritud vähe ja juhuslikult,
puudub adekvaatne ülevaade seisundist. 2002 valmis magistritööna esimene
uurimus luteri kiriku tekstiilidest; teiste konfessioonide vastav aines on paraku
käsitlemata. Konserveeritud tekstiilesemeid on väga vähe.
-   Tähtsamad       ülesanded.      Kirikutekstiilide inventariseerimine  seisundi
määramiseks ja restaureerimisvajaduse väljaselgitamiseks. Konservaatorite
koolitus,     restaureerimismetoodika        täiendamine     koostöös    välismaa
restauraatoritega. Kirikutöö tegijate nõustamine tekstiilesemete hoiu ja hoolduse
osas. Tekstiilesemetele sobivate hoiutingimuste tagamine, eritingimused ja
eksponeerimisvõimalused museaalse väärtusega esemetele.


4.1.2.10. Raamatud
- Aines. Pühakodades on üliväärtuslikke kuni neljasaja aasta vanuseid
kunstipäraselt köidetud trükiseid. Inventariseeritud ja muinsuskaitseregistrisse
kantud on neist väike osa - 352 raamatut, alates 16. sajandist (kuus
renessanssstiilis nahkköidet Martin Lutheri teostega) kuni 20. sajandi alguseni. 17.


                                                                                  32
sajandi raamatuid on muinsuskaitse all 42, 18. sajandist üle 70. Meie pühakodade
hinnalisimad köited on Piiblite, õigeusu kirikuis suurte altarievangeeliumide kaasi
katavad kullatud hõbekatted. Erakordselt rikkalik valik liturgiaraamatuid, sealhulgas
ka käsikirjalisi rariteete, on vanausuliste palvelais.
- Üldine seisukord. Muinsuskaitseregistris on raamatud ennekõike kunstipäraste
köidete tõttu. Koguduste raamatukogudest ning neis leiduvaist võimalikest
rariteetidest ülevaade puudub. Muinsusväärtusega köidete seisukord küündib
ideaalsest avariiliseni. Ohuteguritest mainigem kulumist, määrdumist, hallitust,
putukkahjureid, närilisi. Ka restaureerimisjärgselt võib rõske ruumi umbsesse kappi
sattunud köide kiiresti hävineda.
- Tähtsamad ülesanded. Koguduseraamatukogude inventariseerimine rariteetsete
trükiste ning kunstiväärtuslike köidete väljaselgitamiseks; võimalus lülituda
ühtsesse elektroonilisse kataloogisüsteemi. Restaureerimisvajaduste määramine ja
rahuldamine. Restaureerimismetoodikate täiustamine koostöös välismaa
restauraatoritega. Turvaliste hoiu- ja eksponeerimistingimuste loomine.
Nõustamine raamatute käsitlemise ja hooldamise osas. Vanausuliste
liturgiaraamatute teaduslik kataloogimine, restaureerimine ning vajadusel
arhiveerimine.


4.1.2.11. Kellad
- Aines. Hinnanguliselt on meie kirikutes enam kui 500 kella, neist vähemalt kuus
(Järva-Jaani, Ruhnu, Jüri, Juuru, Jõelähtme, Tallinna Issandamuutmise kirikus) on
vanemad kui 1600.a., lisandub üle 20 17. sajandi ja umbes 60 18. sajandi kella.
Valdav enamus meie kelladest on valatud 19. sajandil. Põhiliselt on tegemist
pronkskelladega, umbes 5% on terasest. Muinsuskaitseregistrisse on kantud 416
kirikukella.
- Üldine seisukord. Ülalesitatud andmestiku ligikaudsus seletub teema
minimaalse      uuritusega     ning    asjatundliku    ja  metoodiliselt   korrektse
inventariseerimise puudumisega. Teine kelladega seotud suur probleemidering on
nende tehniline seisukord. Võib julgelt väita, et enamus neist on valesti kasutuses,
vähemalt pooled on erineva raskusastme vigastustega ning valdav osa ilma püsiva
hoolduseta. Kell on kiriku üks kalleim sisustusosa, mille asendamine on kulukuse
tõttu jõukohane vaid vähestele. Samas puudub Eestis kellade asjatundliku
restaureerimise võimalus. Elektroonilisi, kellasäästvaid helistamisseadmeid on seni
paigaldatud vaid üksikuid (näit. Tallinna Toomkirik). Vahetult on kellaga seotud
kellatool ja –kandmik, mille tehnilise seisundi üldülevaade on samuti väga lünklik.
- Tähtsamad ülesanded. Korrektsele metoodikale tugineva inventariseerimise
algatamine, tehnilise seisundi kaardistamine, pensioneeritavate kellade
määramine, kontaktide loomine välismaa restauraatoritega, õigete kasutamis- ja
hoolduspõhimõtete ning kaasaegsete helistamisseadmete propageerimine.




                                                                                  33
4.1.3. Orelid
4.1.3.1. Orelite hulk ja väärtus
Käesoleva projekti alla kuuluvaid oreleid on hinnanguliselt 140. Tavapäraseks
orelite grupeerimise meetodiks on liigitamine vanuse, suuruse ja valmistaja järgi.
Vanuseliselt jagunevad orelid järgmistesse põhilistesse rühmadesse:
1) täpselt dateerimata, kuid siiski varasemad kui 1850. a. —             umbes 12
instrumenti;
2) 1851-1900 — 57 instrumenti;
3) 1901-1940 — 56 instrumenti;
4) 1941-1990 — 13 instrumenti;
5) alates 1991. aastast — 2 instrumenti.
Valmistaja järgi saame liigitada orelid kahte peamisesse rühma — kodumaiste
meistrite tehtud (umbes 93 instrumenti) ja välismaised (umbes 47 instrumenti).
Eesti orelid ei ole väga vanad. Meie eripära seisneb aga selles, et praktiliselt kõik
orelid on ajaloolised instrumendid, kuuludes kõlaliselt romantikaperioodi ja sobides
just selle ajastu muusika esitamiseks. See asjaolu on äratanud tähelepanu ka
paljudes välismaa orelihuvilistes ja asjatundjates. Peatselt, kui me oma pille
rohkem tutvustame, on tekkimas uus turismiharu nn. oreliturism, kus organistid üle
maailma tulevad siinsete pillidega tutvuma ja plaadistama. Oreli tähtsus kihelkonna
ja kiriku kontekstis on selge - ta on ainus terves piirkonnas.


4.1.3.2. Inventeerimine ja tehnilise seisundi hinnang
Orelite hulk ja suurus on põhiosas teada, nende seisukorrast aga täielik ülevaade
puudub. Süsteemset inventeerimist on teostanud prof. Hugo Lepnurm 1960.
aastatel, andmeid säilitatakse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Eesti
Muusika Akadeemias, see ei hõlma aga kõiki instrumente ja vajab täpsustamist.
Eesti Orelisõprade Ühingu ja Eesti Orelikeskuse poolt on koostatud orelite
passistamise küsimustik, mis ootab veel ühist heakskiitmist.
Ühenduses orelite inventeerimise ehk passistamisega oleks võimalik saada
täpsem ülevaade ka nende seisukorrast. Üldistades võib öelda, et 40% orelitest on
halvas või väga halvas seisukorras, 20% on hoitud hästi ja seetõttu heas korras,
kuid vajaksid hooldusremonti, 20% on kapitaalselt remonditud või restaureeritud ja
töötavad ilma tõrgeteta. Viimane ankeetküsitlus ei andnud orelite seisundi ja
vajaduste kohta adekvaatset pilti, kuna enamus vastuste koostajaist ei olnud
asjatundjad.
Suuremad probleemid orelite juures on tingitud kirikuhoonete ebasoodsast kliimast.
Kohati on kirikud liiga niisked, kohati liiga kuivad. Kliima ebastabiilsus muudab
naturaalsest nahast oreliosad jäigaks ja hapraks, nõrgestab liimliiteid, põhjustab
puidu pragunemist.
Väga halb on olukord orelite elektriventilaatoritega. Suurem osa ventilaatoritest on
valmistatud käsitööna eelmise sajandi teisel poolel, osalt on kasutatud


                                                                                  34
mitmesuguseid põllumajandusmasinate ventilaatoreid. Viimase 15 aasta jooksul on
paigaldatud ka spetsiaalseid oreliventilaatoreid. Olukord mootorite suhtes on siiski
väga halb, osa on ohtlikud, tekitades vibratsiooniga kahju isegi kirikuhoonele.
Paljud orelid on rüüstatud, puudub vilesid või on need katki. See omakorda
avaldub häälestuses ja intonatsioonis, mis sageli ei vasta kasinamatelegi nõuetele.
Siiski on hea, et neid pille kasutatakse ja nad ei jää päris seisma, mis soodustaks
riknemist veelgi.
Oluliseks puuduseks on koguduste vähene informeeritus nende omandis olevate
orelite väärtusest nii kultuuriloolises, kui ka majanduslikus mõttes. See paistab
silma ka laekunud ankeetidest, kus orelite hooldamiseks ja remondiks vajalikke
summasid ei ole ette nähtud, või on silmanähtavalt ebakompetentselt hinnatud.
Tegelik olukord on selline, et ka kõik remonditud ja korras orelid vajaksid kord
aastas läbivaatust, mille käigus teostataks üldhooldustööd, et tagada instrumendi
säilimine kasutuskõlblikuna.


4.1.3.3. Orelite restaureerimine
Tõelist restaureerimist koos selle juurde kuuluva dokumentatsiooniga näeb orelite
puhul praegu veel harva. Kuigi orel on kiriku sisseseadeist kalleim, ei ole ta siiski
kõige tähtsam ja orelite põhjalikumad kirjeldused enamasti puuduvad. See muudab
pillide taastamise raskemaks ning enamasti lähtutakse analoogiast.
Viimasel ajal restaureeritud orelitest võiks nimetada Tallinna Toomkiriku orelit
(1998) ja Tartu Peetri kiriku orelit (2001). Restaureerimist ootavaid oreleid on veel
mitmeid, neist olulisemad on Kihelkonna ja Käsmu kiriku pillid. Välismaiste
meistrite ehitatud pillide restaureerimise puhul on võimalik finantseerijate leidmine
rahvusvaheliste projektide kaudu.


4.1.3.4. Teadustöö
Eesti orelid ja orelite ajalugu on põhjalikumalt uurimata. Selles vallas on möödunud
sajandi esimesel poolel algust teinud muusikateadlane Hillar Saha, kelle kogutud
andmestik on avaldatud trükis.
Orelite alane teadustöö peaks olema kahesuunaline, käsitledes paralleelselt
oreleid ja orelimeistreid. Uurimistööde publitseerimine peaks toimuma nii
paberkandjal kui ka interneti kaudu.


Kokkuvõte: alamprogrammi tähtsamad ülesanded
   -   Koostöö arendamine Eesti Orelikeskuse ja Eesti Orelisõprade Ühinguga,
       tööjaotuse täpsustamine
   -   Orelipassi    kooskõlastamine,     instrumentide    muusikaline,    tehniline,
       kunstiajaloolone inventeerimine
   -   Seisundi- ja väärtuspõhise restaureerimistööde pingerea koostamine


                                                                                  35
   -   Kirikute ruumikliima parandamise alane koostöö
   -   Koguduste ja organistide koolitamine
   -   Rahvusvahelise koostöö ja oerliturismi arendamine
   -   Teadusliku uurimistöö jätkamine, publikatsioonid.


4.1.4. Kirikuaiad
4.1.4.1. Kirikuaedade kujunemine ja väärtus
Kirikuaiad on kuulunud loomuliku osana pühakoja juurde alates esimeste kirikute
kerkimisest Eesti aladel 13. sajandil. 1772.a. anti Vene tsaaririigi poolt välja ukaas,
mis keelas kirikutesse ja kirikuaedadesse matmise ja kohustas rajama uusi
kalmistuid linnadest ja küladest eemale. Omaaegse Eestimaa kubermangu aladel
ei peetud käsust sageli kinni ja matmine kirikuaedadesse jätkus 20.saj. alguseni.
19.saj. keskpaigast alates rajatud apostliku õigeusu kirikute puhul
ümbritsetavatesse kirikuaedadesse üldjuhul ei maetud. Vaid mõnedes neis võib
leida preestrite hauaplatse. Erandiks on Peipsi ja Pihkva järvega piirnev ala, kus
osad kirikuaiad on olnud kasutusel kalmistuna.
Antud programmi raames käsitleme 53 EELK koguduste ja 4 apostliku õigeusu
koguduste kirikuaeda, kus on säilinud hauatähised ja matusekabelid.
Kirikuaiad annavad ülevaate Eestis levinud hauatähiste traditsioonist. Aines algab
13.-14. sajandist pärinevate trapetsiaalsete hauakividega, mis levisid Saare- ja
Läänemaal, jätkub 16.-17. sajandi ratasristide ning 17. sajandi malta ristidega
Saare-Lääne alal ning Põhja-Eestis. 19. sajand tõi kaasa metallristide (malmivalu
ja sepis) ja metallpiirete massilise kasutusse tuleku. 19.sajand muutis ka senist
kiviristide traditsiooni, sarnaselt moodi tulnud metallristidele asetati need alusele.
19. sajandi lõpukümnenditel hakkasid levima uhked kõrgusesse pürgivad
hauasambad. Varasemad kirikuaedade matusekabelid valmisid 18.saj. lõpul,
põhiosas pärinevad nad 19. sajandist. Kirikuaedade piirdemüürid väravate või
väravaehituste ja väravavõredega pärinevad enamasti 18. saj. lõpust/19. sajandist
ning kannavad endas 20. saj. remondi- või restaureerimistööde jälgi. Kirikuaedade
piiretega ümbritsemise kohustus tulenes eellpoolnimetatud 1772.a. ukaasist.
Kirikuaiad pakuvad huvi teadusliku uurimistöö (kunsti- ja arhitektuuriajalugu),
käsitööoskuste arenguloo (kivi- ja metallitöö), kultuuriloo, restaureerimis-
konserveerimispraktika aga ka haljastuse ajaloo seisukohalt.


4.1.4.2. Kirikuaedade seisukord
1990. aastate jooksul on kogudused koostöös kohalike omavalitsuste ja
Muinsukaitseametiga teinud ära suure töö kirikuaedade korrastamisel. Nende
aastate jooksul on restaureeritud piirdemüüre, väravaehitisi, kabeleid ning
hauatähiseid. Ulatuslikumaks tööks on nappinud rahalisi vahendeid. Vajadus




                                                                                    36
restaureerimistööde järele on eriti suur sepis- ja valuristide ning hauaplatside
metallist piirdeaedade osas.
Kirikuaedade valusamaks probleemiks on vananenud kõrghaljastus, mis kujutab
endast ohtu nii hauatähistele kui kirikuhoonetele.


4.1.4.3. Alamprogrammi ülesanded
- Inventariseerimine, seisundi hindamine, katalogiseerimine, tööde
programmi koostamine. Kirikuaedades asuvatest hauatähistest ülevaate
saamiseks tuleks nii kirikuaedades kui ka kirikuhoonetes asuvad hauatähised või
nende säilinud fragmendid inventeerida. Koos inventeerimisega tuleks läbi viia
hauatähiste    seisundi    hindamine    ning    määrata    konserveerimis-  või
restaureerimistööde sisu.
Läbiviidud kunstiajaloolise uurimistöö põhjal oleks vajalik koostada igale kirikuaiale
hauatähiste kataloog, mis sisaldaks kunstiajaloolise kirjelduse, dateeringu,
mõõdud, seisundi kirjelduse, andmed hauatähise tegija kohta ning kultuuriloolised
andmed isikust, kellele hauatähis pühendatud on.
Samasugune inventeerimine ja arhitektuuriajalooline hindamine tuleks läbi viia ka
kirikuaedades asuvate kabelite ning väravate/väravaehituste kohta.
Uuringute ja ülevaate koostamise käigus selgub restaureerimis-konserveerimistöö
vajadus ja hulk. Uurimistööde lõpetamise järel saab koostada iga kirikuaia kohta
restaureerimist   või     konserveerimist   vajavate    hauatähiste,    kabelite,
väravate/väravaehituste vm. elementide nimekirja koos teostamist vajavate tööde
loeteluga.
Sarnane analüüsiv ülevaatus tuleb läbi viia ka kirikuaia piirdemüüride osas.
-   Restaureerimine.      Restaureerimisprogrammi          alusel     restaureerimis-
konserveerimistööde teostamine.
- Dendroloogilise analüüsi teostamine. Meie kirikuaid on kogum elusast ja eluta
mateeriast. Meie kohus on tagada selle koosluse edasine kooseksisteerimine viisil,
et mõlema huvid ja säilimine oleks tagatud. Seega vajab uurimist ka kirikuaia
kõrghaljastus. Meie kirikuaedadesse hakati puid istutama 19.saj. lõpul-20. sajandi
alguses, mis ei välista muidugi ka vanemate puude olemasolu. Üldjuhul on puistu
vananenud, muutunud ohtlikuks nii hauatähistele, kabelitele kui ka kirikuhoonele.
Eelnevast lähtudes on vajalik läbi viia dendroloogiline analüüs ja selle alusel
koostada haljastuse plaan, mis arvestaks olemasolevat materiaalset substantsi,
samas aga võimaldaks säilitada kirikuaias meile omaseks saanud kõrghaljastuse.
Antud juhul on heaks juhiseks 1995.a. avaldatud Keskkonnaministeeriumi ja
Muinsukaitseameti ühine metoodiline juhend ―Arheoloogia- ja arhitektuurimälestiste
ümbruses säilitamisele või eemaldamisele kuuluvate puude määramine‖.
- Kultuur-hariduslik ja turismialane tegevus.
Populariseerimine. Iga kirikuaed kannab endas nii lähima ümbruse kui ka üle-
eestilise tähtsusega kultuuriajaloolist infot. Selle tutvustamiseks tuleb tegeleda


                                                                                   37
populariseerimistööga, koostada infovoldikuid, brošüüre, kasutada interneti
pakutavaid võimalusi. Samuti oleks soovitav püstitada infotahvleid, kus on väljas
lühike ülevaade nii kiriku kui kirikuaia ajaloost, tähtsamatest hauatähistest ning
sinna maetud kultuuriloolist huvi pakkuvatest isikutest.
Töö kooliõpilastega. Tähtsaks valdkonnaks meie kultuuripärandi tutvustamisel on
töö kooliõpilastega. Ühelt poolt on vajalikud temaatilised loeng-ekskursioonid
lahtimõtestamaks kiriku ja kirikuaia tähendust    ajaloos, andmaks ülevaatet
matmiskombestikust, hauatähiste kunstiajaloolisest eripärast ja neil leiduva
sümboolika tähendusest, tutvustamaks kirikuaeda maetud kultuuriloolisi isikuid, et
õpilastel tekkiks vahetum side oma kodukandi ajalooga, aga ka arusaam varem
toimunu põhjuslikest seostest. Teisalt oleks vajalik organiseerida õpilaste
töölaagreid kirikuaedade korrastamisel.
Turism. Eesti kirikuaiad pakuvad huvi nii sise- kui välisturismi seisukohalt. Turismi
arendamiseks on vajalik info kättesaadavaks tegemine ning turismifirmade
kaasamine.
- Rahvusvahelise koostöö arendamine.
2001.a.       asutati Bolognas Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon
(Assotiation of the Cignificant Cemeteries in Europe). Assotsiatsiooni
põhieesmärkideks on kõigekülgselt tutvustada Euroopa ajaloolisi kalmistuid kui
tähtsat osa Euroopa rahvaste ühisest kultuuripärandist ning juhtida riikide
valitsuste ja Euroopa organisatsioonide tähelepanu kalmistute ajaloolis-
kultuurilisele tähtsusele, kaasata ülikoole uurimis- ja restaureerimistöösse,
vahetada liikmete vahel töökogemusi, tegutseda ühistes projektides
restaureerimise, katalogiseerimise, publitseerimise, aga ka kalmistute
andmebaaside osas.         Assotsiatsiooni üheks töölõiguks on üle-euroopalise
tähtsamaid kalmistuid tutvustava raamatu ettevalmistamine ja publitseerimine.
Eestist on assotsiatsiooni liikmeks astunud Muinsukaitseamet. ASCE kaudu on
võimalik vahetada nii inventarieseerimise, katalogiseerimise kui ka restaureerimise
alaseid kogemusi, tutvustada kogu pühakodade riiklikku programmi assotsiatsiooni
teistele liikmetele.
NFKK (Nordiska förbundet för kyrkogardar och krematorier) - Põhjamaade
Kirikuaedade ja Krematooriumide Liit koosneb Soome, Rootsi, Taani, Norra ja
Islandi vastavatest rahvuslikest liitudest. Rahvuslikud liidud koordineerivad
kalmistutealast tegevust oma maades. Koostöö NFKK-ga annab võimaluse osa
saada Põhjamaade kogemustest ja samuti tutvustada kavandatavat programmi.


4.1.5. Varemed
Varemete all mõistetakse hävinud või suuremahuliselt kahjustunud
põhikonstruktsioonidega (katus, seinad), valdavalt kasutuseta hooneid. Siin
käsitletakse ka riskirühma (lähituleviku varemed), mille moodustavad kasutuseta
või minimaalses kasutuses, kuid konstruktiivselt veel korras olevad hooned.




                                                                                  38
4.1.5.1. Varemete teke, liigitus ja hulk
Tekkelt jagunevad meie kirikute varemed põhiliselt kaheks: II maailmasõja ajal
purustatud kirikud ning nõukogude ajal kasutuseta jäänud ja lagunevad kirikud.
II  Maailmasõjas said suuremaid st. põhikonstruktsioone puudutavaid
kahjustusi umbes 60 kirikut.
   -   Jäljetult hävisid: näiteks Pärnu Nikolai, Kergu, Narva Jaani, Peetri ja Mihkli,
       Narva-Jõesuu, Vaivara kirikud (kõik EELK)
   -   Nõukogude ajal taastati Põltsamaa, Tartu Maarja (võimlana),Tallinna
       Niguliste, Haapsalu Toomkirik (kõik EELK)
   -   EV ajal on taastatud Halliste, Kambja, Tori, Pühajõe kirikud (kõik EELK).
   -   Taastamisel on Tartu Jaani ja Narva Aleksandri kirikud (EELK)
   -   Konserveeritud või konserveerimisel on        Rooslepa, Käina ja Paluküla
       kirikute varemed (kõik EELK)
   -   Varemeis ilma konkreetse tulevikukavata on Karula, Helme (mõlemal juhul
       on kogudus leidnud asenduskiriku ega planeeri taastamist), Tahkuranna
       (käärkamber kasutuses, kuid kogudus kavandab uue kiriku ehitust), Suur ja
       Väike Pakri, Osmussaare, Anseküla (säilinud torn kasutusel majakana) ja
       Mehikoorma kirikud (kõik EELK).
Nõukogde ajal kasutuseta jäänud ja varemeis kirikute rühma moodustavad
peaasjalikult EAÕK kirikud. Neid on hinnanguliselt 20-25.
Järgnevalt näiteid maakondade kaupa.
Harjumaa: Raasiku; Hiiumaa: Puski, Kuri; Ida-Virumaa: Lohusuu surnuaia kabel;
Jõgevamaa: Laiuse; Järvamaa: Paide; Läänemaa: Lihula, Kõmsi, Silla, Vormsi,
Mäemõisa; Pärnumaa: Tõstamaa-Seli; Raplamaa: Märjamaa, Juuru; Saaremaa:
Torgu, Tiirimetsa, Mõnnuste;
Tartumaa: Maaritsa; Valgamaa: Kastelatsi; Viljandimaa: Penuja; Võrumaa: Kaika
Selle rühma väheste konserveeritud kirikute ilmekamaks näiteks on Paldiski Georgi
kirik (tööd jätkuvad).
Mälestisteks on tunnistatud vaid umbes viiendik kõikidest varemetest (vt. lisa 4).
Konkreetse konserveerimiskavaga varemeid on hetkel minimaalselt.


4.1.5.2. Rekonstrueerimine ja konserveerimine
On selge, et varemeis kirikute suuremahulisi rekonstrueerimisi (taastamisi) toimub
lähitulevikus erandjuhtudel kui üldse. Seda nii materiaalsetel kui metoodilistel
põhjustel. Sellest tulenevalt on oluline, et keskseks tegevussuunaks kujuneks
konserveerimine, mis tugineks üldisele programmile.
Üldise konserveerimisprogrammi ülesanded:
   -   Varemete kaardistamine


                                                                                   39
   -   Väärtushinnangu andmine lokaalses kultuurmaastikulises kontekstis
   -   Seisukorra inventeerimine, provisoorse konserveerimiskava koostamine
   -   Pingerea määramine (riiklik, maakondlik, ajalooväärtuslik, temaatiline)
   -   Töö metoodiliste küsimustega: lähimineviku kogemuste üldistamine,
       suhtumine        rekonstrueerimisse, kaasaegsed    lähenemisteed,
       materjalikasutus
   -   Arhitektuuriajalooliselt eriti väärtuslikud varemed (näiteks Helme ja Karula
       kui Lõuna - Eesti napi keskaegse ehituskunsti näited) vajavad lisaks
       põhjalikku mõõdistamis- ja projekteerimistsüklit.
Konserveerimisprogrammi eesmärgid:
   -   Lagunemise peatamine ja informatsiooni säilitamine (sh. dokumenteerimine)
   -   Hoone võimalik osaline/täielik rekonstrueerimine ja kasutuselevõtt
   -   Varemete kasutamine muudetud              funktsioonis,   näit.   suvekirik   või
       kultuuriürituste toimumispaik
   -   Varemetepark kui turismiobjekt
   -   Märksõna "kultuurmaastik": maastiku omapära ja mitmekesisuse säilitamine
       ja rõhutamine ehk varemed maastiku ilmestajana.


4.1.5.3. Varemete hääbumine ja potentsiaalsed varemed
Varemete hääbumine on pidev ja meie silme all toimuv protsess. Arvestades meie
varemete hulka ja materiaalsete võimaluste piire on see teatud osas paratamatu.
Kuid on tähtis, et nn. lootusetud objektid oleksid teadlikult määratud, võimalikult
kiiresti dokumenteeritud ning evakueeritud sealt ajalooliselt olulised detailid.
Kui vaadelda kirikuid kasvõi üksnes 10 aasta perspektiivis, peame kindlasti
arvestama varemete lisandumisega. Selle küllalt selgepiirilise riskirühma
moodustavad kasutuseta või vähese kasutusega kirikud, mis hetkel on veel
ehituslikult kaitstud (näit. EELK: Rasina, EAÕK: Väike-Lähtru, Karula, Ilmjärve,
Lalsi, Kolga-Jaani, Laanemetsa, Kalli)
Tähtsamad ülesanded:
   -   Riskirühma objektide määramine
   -   Ehituslik ennetamine: seisukorra määramine, hädavajalikud tööd hoone
       säilitamiseks
   -   Vitaliseerimsperspektiivide selgitamine
   -   Võimalikud uued funktsioonid. Näiteks piirkondlikud muuseumid kasutuseta
       õigeusu        kirikute        ehitus-          ja       sisustusdetailide
       koondamiseks/eksponeerimiseks.




                                                                                     40
4.1.6. Kultuurikirik
Kirikul on otsese sakraalse tegevuse kõrval ka mitmeid valdkondi, milles ta võtab
enda kanda otseselt kultuuriinstitutsiooni ülesandeid. Nimetatagu neist järgmiseid:
   -   Muinsuskaitselise vara haldamine. Kogudused on aastasadade jooksul
       kogunud ja säilitanud suure hulga muinsuskaitselist vara ja omandanud
       muinsuskaitse alal teatud kompetentsuse. Käesoleva programmi valgusel
       nähakse kirikut kui kultuuriinstitutsiooni.
   -   Konfessionaalse eripära säilitamine ja arendamine.               Eesti on
       konfessionaalselt väga mitmekesine. Kultuurilooliselt nimetatagu katoliiklust
       ja õigeusku kui vanimaid kirikuid. Luterlik traditsioon on andnud eesti
       muusikakultuuri ja rahvakooli. Piiblitõlkega pandi alus kirjakeele
       kujunemisele. Õigeusu Kirik andis tänu Riia Vaimuliku Seminari tegevusele
       eesti kultuurile ja omariiklusele ligi 1000 isikut, kelle tegevus väärib
       jäädvustamist. Kultuurilooliselt väga väärtuslik ja omanäoline on
       vanausuliste traditsiooni säilimine. Vennastekogudus ja vabakiriklikud
       äratusliikumised on andnud oma eriilme viimaste sajandite kultuuriloole
       rahvapärase sakraalarhitektuuri (palvelad) ja vaimuliku muusika näol.
   -   Hariduslik tegevus usuõpetuse alal koolides ja kogukonnas. Viimase poole
       sajandi jooksul on tekkinud mahajäämus usulise harituse alal. Seda lünka
       on kavandatud täitma koolis antav usu- ehk religiooniõpetus.
   -   Laste ja noortetöö. Paljude koguduste juures töötavad laste- ja noorteringid
       ning huvialakoolid andes oma panuse regionaalse kultuuri arengusse ja
       kriminaalpreventsiooni.
   -   Orelimuusika viljelemine. Eesti on omapärane orelimuuseum, kus on
       säilinud väga huvitavaid instrumente, mis Lääne-Euroopas on seoses
       koguduste jõukusega juba aastakümnete eest välja vahetatud.
   -   Muusikaline tegevus. Mitmetes maapiirkondades on kirikukoorid ainsad
       isetegevuslikud koorid, mis oma tegevuse on suutnud säilitada viimase
       kümne aasta murrangulistes oludes.
   -   Kirikuaedade ja kalmistute hooldamine. Kultuurilooliselt oluliste väärtuste
       hoidmine ja haldamine on üheks käesoleva programmi osaks.
       Suruaiakultuur on üks osa rahvuslikust kultuuriloost, mille säilitamisele tuleb
       pöörata senisest suuremat tähelepanu.
   -   Turismi toetamine. Kultuurikirikuna olemise üheks eelduseks on kirikute
       avatus nii oma paikkonna elanikele kui turistidele. EELK on käivitanud ja
       EKN võtnud toetatavaks projektiks programmi ―Teeliste kirikud‖.
       Käesolevaks ajaks on sellega ühinenud kõik konfessioonid ja viimastel
       aastatel on ilmunud trükist vastav abimaterjal.
Eesmärk:
Kirikud kujunevad piirkondlikeks religioosseteks ja kultuurikeskusteks, mida
arvestatakse maakondlike arengukavade edasiarendamisel.



                                                                                   41
Tegevus:
- Kirikukeskused ja riikliku programmi asjatundjate komisjon kaardistavad kirikute
regionaalse positsiooni;
- Riikliku programmi ja kiriklike ühenduste, maakondade või kohalike omavalitsuste
tellimusel koostatakse ekskursioonide marsruute ning kirikuid ja kirikuaedu
tutvustavaid materjale.
- Kirikukeskused, turismifirmad ja riikliku programmi asjatundjad koostöös
praostkondade ja kogudustega annavad välja infomaterjali sise- ja välisturistidele
kirikute kui turismiobjektide tutvustamiseks.
Kavandatud tulemused:
Kirikutes    toimuv      kultuurialane   tegevus,   probleemid,    vajadused   ja
arenguperspektiivid on kaardistatud, kirikute kasutamise lahendused ning kavad
rahvusvahelisteks koostööprojektideks on välja töötatud; välja on antud programmi
tutvustavad ja sisulist tegevust toetavad trükised.




                                                                               42
5. PROGRAMMI SOTSIAALNE, MAJANDUSLIK JA REGIONAALPOLIITILINE
TÄHTSUS


Pühakodade riiklik programm hõlmab kõiki Eesti maakondi ulatudes arenenud
linnakeskkonnast paikadeni, millel lasub oht ääremaastuda. Asumite paiknemisest
ja iseloomust sõltuvalt on programmi tähtsus väga eripalgeline. Kui suurtes
linnades ja atraktiivsemates külastuskohtades on pühakodade säilitamise ja
arendamise üheks tähtsamaks märksõnaks turism ja selle vajadused, siis paljude
piirkondade jaoks on selle programmi õnnestumine eksistentsiaalse tähtsusega -
kui säilib kirik, on ka külal lootust. Riikliku programmi üks olulisi tahke on
kogukonna ja ja erinevate huvigruppide kaasamine kultuuripärandi kaitsmisel ja
väärtustamisel. Ühine kultuuripärand suurendab tänu laiale kasutatavusele ja
kättesaadavusele sotsiaalset sidusust.
Pühakodade kavakindel säilitamine ja arengu soosimine peab olema osaks riiklike
abinõude süsteemist, millega tagatakse maapiirkondades paremad eeldused
üldarenguks. Lähtuda tuleb põhimõttest, et kirik võib ja peab täitma paikkonnas
mitut funktsiooni. Edukalt töötav pühakoda on fenomen, mis sisaldab haridus-,
sotsiaal- ja kultuuritööd, tegeleb nii noorte kui pensionäridega, hoiab ja arendab
paikkondlikke kultuuritraditsioone, on muuseum, kultuurivarade hoidja,
turismiobjekt ning tihti     kultuurmaastikuline dominant. Neist funktsioonidest
tulenevalt on kirik ka kohaliku majandustegevuse elavdaja ning tööandja, kelle
potentsiaal töökohtade loojana ei ole kaugeltki ammendatud. Kaudselt avaldab
kiriku tugev positsioon soodsat mõju üldisele investeerimiskeskkonnale.
Pühakojad on kujunenud või on arendatavad üheks indikaatoriks, mis näitavad
elukoha omapära ja elujõulisust. Riiklik tähelepanu kultuuripärandi ja traditsioonide
hoidmisel aitab ära hoida kõrvalejäetuse tunde süvenemist. Programmis seatud
ülesandeid täites osaleb kirik ja selle kaudu ka pühakodade riiklik programm
piirkonna sotsiaalse atmosfääri kujundamisel, elu- ja turismikeskonna
turvalisemaks ning atraktiivsemaks muutmisel.




                                                                                  43
6. PROGRAMMI ELLUVIIMISE KAVA JA MAKSUMUS


6.1. Programmi juhtnõukogu
Kavandatava riikliku programmi ülesanne on ühendada kõik jõud sakralarhitektuuri
ja kirikust lähtuva kultuuritraditsiooni säilitamise ja arendamise nimel. Programmi
realiseerimiseks moodustatakse riikliku programmi juhtnõukogu, milles on
esindatud Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Haridusministeerium,
Siseministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium,
Muinsuskaitseamet, EKN, EELK, EAÕK, Eesti Omavalitsusliitude Ühendus,
koguduste maakondlikud ühendused ja erinevate alade eksperdid. Vajadusel võib
juhtnõukogu oma koosseisu laiendada.


6.2. Programmi tähtaeg ja teostamine
Programmi realiseerimine on kavandatud aastatel 2004 kuni 2013, s.o. kümne
aasta jooksul. Igal aastal tuleb programmi juhtnõukogu initsiatiivil täpsustada
programmi realiseerimise konkreetset kava ning maksumust.
Ettevalmistava aasta (2003) üldeesmärgiks on programmi tõrgeteta rakendumise
tagamine 2004. aasta algusest.
Aasta 2003 põhiülesanded:
   -   Otsustada riigi osalusega sihtasutuse moodustamine programmi raames
       toimuva pühakodade remondi ja restaureerimistööde tellijafunktsiooni
       täitmiseks
   -   Programmi elluviimist koordineeriva kogu - riikliku programmi juhtnõukogu -
       moodustamine (VV korralduse alusel), ülesannete täpsustamine ja
       põhitegevuste (alameesmärgid ja -programmid) planeerimine. Programmi
       koordinaatori valimine
   -   2004 jj aastate tegevusplaanide koostamine
   -   2004 aasta finantessrimisallikate ja -mahtude konkretiseerimine
   -   Riikliku programmi tutvustamine üldsusele: avaldamine Muinsuskaitseameti
       koduleheküljel, vahetu tutvustamine kohtadel (praostkondlikud jm.
       infopäevad)
   -   Alamprogrammide töörühmade moodustamine, tegevuskavade koostamine
   -   Alameesmärkidega määratud ülesannete täitmise tööjaotuse täpsustamine,
       konkreetne tegevus alameesmärgi 3.1.1. täitmisel
   -   Planeeritud uurimis-, projekteerimis- ja restaureerimistööde teostamine




                                                                                 44
6.3. Programmi koondeelarve
Programmi pühakodade remondi ja restaureerimise orienteeruva mahu
hindamiseks laekus erinevate konfessioonide kogudustelt kokku 225 täidetud
küsimustik-tabelit. Tabelid annavad hinnangulise mahu ja tööde pingerea
pühakodade kaupa, kusjuures toodud andmeid tuleb iga konkreetse töö puhul
programmi realiseerimise käigus täpsustada. 8 konfessiooni 224 koguduse ja 1
üksikkoguduse pühakodade remondi ja restaureerimse maht kümneks aastaks
alates 2004. aastast on 636 086,7 tuhat krooni, sealhulgas riigieelarvest 575 766,1
tuhat krooni. Sellesse mahtu on arvestatud ka tööd pühakodade turvalisuse
kindlustamiseks (ca 20 000 tuhat krooni 10 aasta vältel) ning sisustuse, sealhulgas
orelite    restaureerimiseks. Riikliku programmi pühakodade remondi ja
restaureerimise maksumus on toodud konfessioonide ja pühakodade kaupa lisas
2.
Programmi ülduuringuteks, teadustööks, populariseerimiseks, programmi
juhtimiseks ning programmi muude alameesmärkide realiseerimiseks lisandub 10
%, seega 63 609 tuhat krooni. Seega on finantseerimise koguvajadus 699 695,7
tuhat krooni, sealhulgas riigieelarvest 633 343,1 tuhat krooni.
Pühakodade remondi ja restaureerimise arvestuslik kogumaksumus koos juba
realiseerituga on 783 740,5 tuhat krooni.
Riikliku programmi koostamise ajal käivitus Tallinna Linnavalitsuse poolt algatatud
programm ―Tallinna Kirikurenessanss‖, kus 5 aasta vältel kavandatakse
restaureerida 22 pühakoda eelarvega 80 miljonit krooni (lisa 7).
04. oktoobril 2002. aastal sõlmiti Vabariigi Valitsuse ja EAÕK vahel ―Kavatsuste
protokoll‖, mille lisas sätestati ka riigi poolt antav toetus 28 kiriku, muude
sakraalhoonete ja kogudusemajade renoveerimiseks kogusummas 35,5 miljonit
krooni, esialgse kavandatud jaotusega: 2003.a – 20,0 miljonit krooni ja 2004.a –
15,5 miljonit krooni. Toetused eraldatakse Siseministeeriumi kaudu (lisa 8).
Kaks viimatimainitut aitavad kiirendada pühakodade remondi ja restaureerimise
programmi täitmist ning leevendada riikliku programmi kogumaksumust.
Programmi realiseerimist toetab ka Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu
17. oktoobril 2002. aastal allkirjastatud ―Ühishuvide Protokoll‖ (lisa 1).




                                                                                45
7. RISKITEGURID


7.1. Vähese hooldusega või hooldamata kirikute arvukuse kasv
Koguduste arvukus ning sellest sõltuvad võimalused ja võimekus avaldavad otsest
mõju pühakodade seisukorrale. Jättes kõrvale juba varemeis olevad kirikud ning
nendega seotud probleemid (vt. 4.1.5.), on peamiseks riskirühmaks lähituleviku
varemed - kasutuseta või vähese kasutusega kirikud, mis hetkel on veel ehituslikult
kaitstud (vt. 4.1.5.3.). Need puudulikult hooldatud objektid on investeeringute
vajaduse pideva suurendamise allikaks, kusjuures teisalt on investeerimine ilma
järgneva hooldusperspektiivita ülimalt problemaatiline.


7.2. Uurimis-projekteerimistööde alatähtsustamine
Uurimis-projekteerimistöid tähtsustatakse vähe, mis võib tingida tööde mahu,
järjekorra ja kulutuste vale arvestamise, samuti ebaõige metoodilise lähenemise
või läbimõtlemata materjalikasutuse.


7.3. Kvalifitseeritud teostajate vähesus
Kirikutele      spetsialiseerunud     teostajaid    (arheoloogid,    kunsti-    ja
arhitektuuriajaloolased, arhitektid, ehitusinsenerid, sisekujundajad, oreli- ja
kellaspetsialistid, erinevate alade restauraatorid-konservaatorid) on ebapiisavalt.
Siinkohal peab rõhutama kirikute kui restaureerimisobjektide omapära, mis eeldab
teostajailt vastavat spetsialiseerumist ja kogemust. Isegi viimase kümnendi
suhteliselt tagasihoidlike investeerimismahtude puhul on see probleem valdkonniti
teravalt esile tõusnud. Investeeringute suurenemine (näiteks Tallinna
Kirikurenessanssiga seoses) on muutnud olukorra selgelt kriitilisemaks. Ka on
asjatundjad koondunud enamasti suurtesse keskustesse ning kaugemate
piirkondade probleemid jäävad piisava tähelepanuta ja lahendatakse sageli
juhuslikult.
Mitterahuldav on ka omanikupoole (omaniku/tellija järelvalvetöötajad, kiriku ja
sisustuse hooldajad) spetsialistide arvukus ja tase. Samas on aga tegemist väga
oluliste ülesannetega (ennetamine, kontroll seisundi ja tehtavate tööde üle,
saavutatud taseme hoidmine, operatiivse info edastamine) grupiga, kelle
ettevalmistamisega ei tegele seni keegi.
Ei tohi unustada, et investeeringute suurendamine annab kvaliteetse tulemuse
üksnes siis kui on tagatud vahenditele vastav asjatundlike teostajate kate.

7.4. Alafinantseerimine
Pühakodade riiklikku programmi pole võimalik kümne aasta jooksul ellu viia, kuna
iga-aastased sihtfinantseeringud on kavandatavast väiksemad. Sellest tulenevalt




                                                                                46
pikeneb programmi realiseerimine ning kümne aastane tsükkel võib märkida
esimest tegevusperioodi.




                                                                     47
8. PROGRAMMI TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE


Riikliku programmi elluviimise seire põhimõtted ja tulemuslikkuse hindamise lõplik
metoodika kujundatakse välja 2003. aastal.
Alameesmärkides ja -programmides esitatud tegevuskavadest tulenevad järgmised
tulemuslikkuse näitajad:
   -   tehnilise seisukorra kaartistamise ja töömahtude hindamisega kaetud
       pühakodade arv
   -   kavandatavate        uurimis-projekteerimis-   ja          restaureerimistööde
       ehitustehniliste, piirkondlike, konfessionaalsete,      turvalisusalaste ning
       sisustusega seotud pingeridade olemasolu
   -   pühakodade     spetsiifikale  orienteeruvate      restaureerimis-  ja
       konserveerimismetoodikate ning turvalisusalaste lahenduste hulk ning
       kasutatavus
   -   kompleksuuringud (ajalugu, seisukord) läbinud ja vastavalt dokumenteeritud
       pühakodade hulk
   -   konkreetsete projekeerimistöödega kaetud pühakodade hulk
   -   ehituslike restaureerimis-konserveerimistööde maht ja kvaliteet
   -   sisustusega seotud restaureerimis-konserveerimistööde maht ja kvaliteet
   -   kirikuaedadega seotud restaureerimis-konserveerimistööde maht ja kvaliteet
   -   kehtivatele turvalisusnõuetele vastavate pühakodade hulk
   -   koolituse läbinud kirikuhooldajate arv
   -   ehitus- ja hooldusala spetsialistide arv kirikute juhtorganeis
   -   passistatud orelid
   -   riiklikku programmi tutvustavad publikatsioonid
   -   ajalooalased ja turistlikud publikatsioonid
   -   pühakodade restaureerimist ja hooldust käsitlevad publikatsioonid
   -   pühakodadega seotud õppepäevade ja neis osalejate arv
   -   kultuuriürituste laienemine pühakodadesse
   -   muuseumitena tegutsevad pühakojad
   -   turiste teenendavate pühakodade hulk




                                                                                  48
                                                                               Lisa 1


EESTI VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU
ÜHISHUVIDE PROTOKOLL


Käesolev ühishuvide protokoll (edaspidi: protokoll) on ühiste eesmärkide
deklareerimiseks ja saavutamiseks alla kirjutatud 17. oktoobril 2002. a. Tallinnas.


Eesti Vabariigi Valitsus (edaspidi: Vabariigi Valitsus), keda seaduse ja
Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2002.a protokolli nr 40 päevakorrapunkti nr 23
kohaselt esindab peaminister Siim Kallas
ja
Eesti Kirikute Nõukogu (edaspidi: EKN) (registreerimisnumber 80044678), keda
põhikirja alusel esindab EKN-i president piiskop Einar Soone,


võttes arvesse, et     meie rahva ja riigi traagilise lähimineviku tõttu on
                       Eestimaal religioonialastes teadmistes ja kogemustes
                       tõsiseid puudujääke, kuna ateistlik propaganda ja elu
                       põhiväärtusi mittearvestav mõtteviis on tekitanud
                       teadmatust ja hoolimatust vaimsete küsimuste suhtes;
võttes arvesse, et     EKN on Eestis laiapõhjaline hästi toimiv kristlike
                       konfessioonide vaheline organisatsioon;

võttes arvesse, et     oikumeenia ehk kristlike konfessioonide koostöö on
                       paljurahvuselise,       -kultuurilise    ja-religioonilise
                       ühiskonna      sõbraliku      kooseksisteerimise      üks
                       teenäitajaid, mis aitab kaasa erinevate rahvusrühmade
                       integreerumisele ühiskonda;
võttes arvesse, et     tänapäeva üldhariduse lahutamatu koostisosa peaksid
                       moodustama       teadmised     erinevatest     maailmas
                       eksisteerivatest religioonidest, mis aitavad kaasa
                       elamisele ja tegutsemisele teisiti mõtlevate ja uskuvate
                       inimestega üheskoos, õpetavad austama vastavalt
                       ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vaimule teiste
                       õigusi oma usule ja tõekspidamistele;
võttes arvesse, et     märkimisväärse   osa    meie     kultuuripärandist
                       moodustavad hoidmist ning kaitsmist vajava kogu
                       rahva ühisvarana kirikuhooned, sakraalkunst ja
                       kirikumuusika;
võttes arvesse, et     kõikidel   inimestel   on    õigus    hoolekandele      ja



                                                                                    49
                       hingehoidlikule abile ja kirikul kui armastusel ja
                       halastusel põhineva tegevusega institutsioonil on
                       oluline osa hoolekandetöö tegemisel;
võttes arvesse, et     tuleb hoolikalt uurida Eesti elanike vaimulaadi ja
                       hingelisi vajadusi, kuna sellised uuringud annavad
                       teavet rahva väärtushinnangute ja nende muutumise
                       kohta, samuti olulist materjali inimeste vaimulike ja
                       hingeliste vajaduste kohta;
võttes arvesse, et     rahvuse ja riigi tulevik sõltub suurel määral järeltuleva
                       põlvkonna      kvaliteedist,     mistõttu   peab       ka
                       oikumeenilises tegevuses pühendama perekonnaga
                       seonduvale temaatikale ning noortetööle väärilist
                       tähelepanu,


väljendavad ühiseid huvisid ja kavatsusi alljärgnevas:


1. Protokolli eesmärk ja olemus
1.1. Vabariigi Valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokoll on koostatud tulenevalt
vajadusest ühiselt määratleda põhimõtted ning tegevusvaldkonnad, milles
Vabariigi Valitsus ja EKN omavad ühiseid huvisid ning tunnetavad ühist vastutust.
1.2. Protokolli eesmärk on olulistes ja põhimõttelistes küsimustes määratleda
Vabariigi Valitsuse ja EKN-i vahelise koostööga seonduvad kontseptuaalsed
lähtekohad.


2. Senine koostöö
Vabariigi Valitsus ja EKN konstateerivad, et senine koostöö on olnud hea, et nad
on teineteisega arvestavad partnerid, kellel on võimalik käesolevasse
protokolli koondatud ühishuve kaitsta ja ellu viia nii Eesti elanike kui ka riigi
hüvanguks. Selleks püüavad pooled teineteist oma parimate kavatsuste ja
äratundmise järgi aidata ja toetada.


3.   Koostöölepingud
3.1. Protokollis sätestatakse üldpõhimõtted, mis on aluseks konkreetsete
küsimuste lahendamiseks vajalike koostöölepingute sõlmimisele ja/või
ühepoolsete dokumentide koostamisele ning esitamisele, millega on võimalik
kaasa aidata ja mis on õiguslikult vajalikud Vabariigi Valitsuse ja EKN-i
vahelise koostöö arendamiseks asjaosalisi rahuldaval viisil.



                                                                                   50
3.2. Peamised koostöövaldkonnad erinevate ministeeriumide ja/või nende
valitsemisalasse kuuluvate ametkondade ning EKN-i vahel on järgmised:


3.2.1. Haridusministeerium:
usundite      õpetamine      (õppekavad,         õppematerjal),    pedagoogide    riiklik
koolitustellimus, kaplanite riiklik koolitustellimus, riigiametnike koolitamine
religioonialastes küsimustes, noorsootöö;
3.2.2. Justiitsministeerium:
vanglakaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid,
kriminaalpreventsioon, rehabilitatsioonitöö;
3.2.3. Kaitseministeerium:
kaplaniteenistus;
3.2.4. Kultuuriministeerium:
vaimulikud saated meedias, muinsuskaitsega seotud küsimused (sh tuletõrje- ja
valvesignalisatsiooni paigaldamine sakraalhoonetesse);
3.2.5. Rahandusministeerium:
riigieelarvelised vahendid;
3.2.6. Siseministeerium:
politseikaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid,
religioonialaste uuringute korraldamine, koostöö kohalike omavalitsustega;
3.2.7. Sotsiaalministeerium:
kristlike hoolekandeasutuste üleriigilise võrgustiku moodustamine, kaplanaat
haiglates ja hoolekandeasutustes, rehabilitatsioon, turvakodud,
raseduskriisikeskused, religioonisotsioloogia;
3.2.8. Teede- ja Sideministeerium ning Majandusministeerium:
kaplaniteenistus sadamates ning raudtee- ja lennujaamades;
3.2.9. Välisministeerium:
riikliku välispoliitika elluviimisele kaasaaitamine rahvusvaheliste religioossete
organisatsioonide kaudu;
3.2.10. Rahvastikuminister:
integratsioon.


4.   Regulaarsed nõupidamised
4.1. Arutamaks protokollis väljendatud ja selle täitmisega seonduvaid küsimusi,
samuti hindamaks ja analüüsimaks ühiskonnas toimuvaid suundumusi, peavad


                                                                                     51
Vabariigi Valitsus ja EKN vajalikuks viia läbi regulaarseid nõupidamisi vähemalt
üks kord aastas.
4.2. Nõupidamise aeg ja koht lepitakse kokku vähemalt üks kuu enne kohtumise
toimumist. EKN esitab Riigikantseleile ettepanekud päevakorra osas vähemalt
kaks nädalat enne nõupidamise toimumist. Vabariigi Valitsus ja EKN varustavad
teineteist vajalike teemakohaste materjalidega vähemalt üks nädal enne
nõupidamist.


5. Lõppsätted
5.1. Protokollis kajastatud ühishuvide ja eesmärkide saavutamisel takistuste
ilmnemisel teevad Vabariigi Valitsus ja EKN ühiselt ja eraldi oma parimad
jõupingutused selliste takistuste ületamiseks, pidades silmas protokollis kajastatud
ühishuvide ja eesmärkide saavutamise vajalikkust.
5.2. Protokollis sätestatu täitmiseks teevad asjaomased ministeeriumid ja/või
nende valitsemisalasse kuuluvad ametkonnad konstruktiivset koostööd
EKN-iga selgitamaks ning sõnastamaks, arvestades olemasolevaid vajadusi ning
võimalusi, valdkondi ja tegevusi konkreetsete koostöölepingute sõlmimiseks.
5.3. Protokolli alusel sõlmitavatele koostöölepingutele kohaldatakse Eesti Vabariigi
õigusakte.




Siim Kallas, peaminister                       Einar Soone, EKN-i president




                                                                                 52
                                                                       Lisa 3

Eesti Vabariigi kirikute ja koguduste registrisse kantud kirikud, koguduste
liidud, nende allasutused ning üksikkogudused seisuga 30. 06. 2002.a

Jrk nr                                Nimi                                     Reg. nr.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK)                                        01800010
ja tema kogudused

1.       EELK Aegviidu Aleksandri Kogudus                                     71800106
2.       EELK Alatskivi Kogudus                                               64800011
3.       EELK Ambla Maarja Kogudus                                            51800015
4.       EELK Anna Kogudus                                                    51800021
5.       EELK Anseküla Maarja Kogudus                                         45800011
6.       EELK Audru Püha Risti Kogudus                                        56800037
7.       EELK Avinurme Kogudus                                                48800017
8.       EELK Elva Kogudus                                                    64800040
9.       EELK Emmaste Immanueli Kogudus                                       73800010
10.      EELK Haapsalu Püha Johannese Kogudus                                 69800010
11.      EELK Hageri Lambertuse Kogudus                                       61800051
12.      EELK Haljala Püha Mauritiuse Kogudus                                 59800011
13.      EELK Halliste Püha Anna Kogudus                                      35800010
14.      EELK Hanila Pauluse Kogudus                                          69800292
15.      EELK Hargla Kogudus                                                  33800017
16.      EELK Harju-Jaani Ristija Johannese Kogudus                           71800017
17.      EELK Harju-Madise Kogudus                                            71800112
18.      EELK Helme Maarja Kogudus                                            33800023
19.      EELK Häädemeeste Miikaeli Kogudus                                    56800043
20.      EELK Iisaku Kogudus                                                  48800031
21.      EELK Illuka Kogudus                                                  48800046
22.      EELK Ilumäe Kogudus                                                  59800026
23.      EELK Juuru Mihkli Kogudus                                            61800016
24.      EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja Kogudus                            71800034
25.      EELK Jõgeva Kogudus                                                  41800014
26.      EELK Jõhvi Mihkli Kogudus                                            13800015
27.      EELK Jämaja Kolmainu Kogudus                                         45800028
28.      EELK Järva-Jaani Ristija Johannese Kogudus                           51800038
29.      EELK Järva-Madise Püha Matteuse Kogudus                              51800044
30.      EELK Järva-Peetri Püha Peetruse Kogudus                              51800050
31.      EELK Järvakandi Peetri Kogudus                                       61800068
32.      EELK Jüri Kogudus                                                    71800046
33.      EELK Kaarma Peeter-Pauli Kogudus                                     45800034
34.      EELK Kadrina Katariina Kogudus                                       59800032



                                                                          88
35.   EELK Kambja Kogudus                        64800198
36.   EELK Kanepi Jaani Kogudus                  54800010
37.   EELK Karja Katariina Kogudus               45800040
38.   EELK Karksi Peetri Kogudus                 35800027
39.   EELK Karula Kogudus                        33800030
40.   EELK Karuse Margareeta Kogudus             69800027
41.   EELK Keila Miikaeli Kogudus                71800129
42.   EELK Kihelkonna Mihkli Kogudus             45800057
43.   EELK Kirbla Püha Nikolause Kogudus         69800033
44.   EELK Kodavere Mihkli Kogudus               41800020
45.   EELK Koeru Maarja-Magdaleena Kogudus       51800067
46.   EELK Kolga-Jaani Johannese Kogudus         35800033
47.   EELK Kose Püha Nikolause Kogudus           71800052
48.   EELK Kullamaa Püha Johannese Kogudus       69800049
49.   EELK Kunda Kogudus                         48800069
50.   EELK Kuressaare Laurentiuse Kogudus        45800063
51.   EELK Kursi Maarja-Eliisabeti Kogudus       41800037
52.   EELK Kuusalu Laurentsiuse Kogudus          71800069
53.   EELK Kõpu Peetri Kogudus                   35800046
54.   EELK Käina Martini Kogudus                 73800027
55.   EELK Kärdla Johannese Kogudus              73800033
56.   EELK Kärla Maarja-Magdaleena Kogudus       45800073
57.   EELK Käru Kogudus                          61800022
58.   EELK Käsmu Kogudus                         59800049
59.   EELK Laatre Püha Laurentsiuse Kogudus      33800046
60.   EELK Laiuse Püha Jüri Kogudus              41800043
61.   EELK Leesi Katariina Kogudus               71800075
62.   EELK Lihula Eliisabeti Kogudus             69800056
63.   EELK Lohusuu Kogudus                       48800023
64.   EELK Loksa Püha Neitsi Maarja Kogudus      71800081
65.   EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause Kogudus   69800062
66.   EELK Lüganuse Ristija Johannese Kogudus    48800075
67.   EELK Maarja-Magdaleena Kogudus             41800052
68.   EELK Martna Püha Martini Kogudus           69800079
69.   EELK Mehikoorma Kogudus                    64800092
70.   EELK Mihkli Miikaeli Kogudus               56800014
71.   EELK Muhu Katariina Kogudus                45800086
72.   EELK Mustjala Anna Kogudus                 45800092
73.   EELK Mustvee Kogudus                       41800066
74.   EELK Mõisaküla Kogudus                     35800056
75.   EELK Märjamaa Maarja Kogudus               61800045
76.   EELK Narva Aleksandri Kogudus              15800019
77.   EELK Narva-Jõesuu Niguliste Kogudus        48800081
78.   EELK Nissi Maarja Kogudus                  71800135


                                                 89
79.    EELK Noarootsi Püha Katariina Kogudus        69800085
80.    EELK Nõmme Rahu Kogudus                      01800027
81.    EELK Nõmme Saksa Lunastaja Kogudus           01800091
82.    EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudus           64800057
83.    EELK Nõva Püha Olevi Kogudus                 69800091
84.    EELK Orissaare Kogudus                       45800100
85.    EELK Otepää Maarja Kogudus                   33800052
86.    EELK Paide Püha Risti Kogudus                51800073
87.    EELK Paistu Maarja Kogudus                   35800062
88.    EELK Palamuse Püha Bartholomeuse Kogudus     41800072
89.    EELK Paldiski Nikolai Kogudus                01800145
90.    EELK Petseri Peetri Kogudus                  38800128
91.    EELK Piirsalu Kogudus                        69800103
92.    EELK Pilistvere Andrease Kogudus             35800079
93.    EELK Pindi Kogudus                           38800016
94.    EELK Puhja Kogudus                           64800063
95.    EELK Põltsamaa Niguliste Kogudus             41800103
96.    EELK Põlva Püha Neitsi Maarja Kogudus        54800027
97.    EELK Pärnu Eliisabeti Kogudus                18800014
98.    EELK Pärnu – Jakobi Kogudus                  56800066
99.    EELK Pöide Maarja Kogudus                    45800117
100.   EELK Püha Jakobi Kogudus                     45800123
101.   EELK Pühajõe Kogudus                         48800098
102.   EELK Pühalepa Laurentsiuse Kogudus           73800040
103.   EELK Rakvere Kolmainu Kogudus                59800055
104.   EELK Randvere Kogudus                        71800098
105.   EELK Rannamõisa Kogudus                      71800141
106.   EELK Rannu Püha Martini Kogudus              64800075
107.   EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus         61800074
108.   EELK Reigi Jeesuse Kogudus                   73800056
109.   EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena Kogudus   69800116
110.   EELK Risti Kogudus                           71800158
111.   EELK Roosa Jakobi Kogudus                    38800022
112.   EELK Ruhnu Püha Magdaleena Kogudus           45800488
113.   EELK Rõngu Mihkli Kogudus                    64800086
114.   EELK Rõuge Maarja Kogudus                    38800039
115.   EELK Räpina Miikaeli Kogudus                 54800033
116.   EELK Saarde Katariina Kogudus                56800072
117.   EELK Saaremaa Jaani Kogudus                  45800138
118.   EELK Sangaste Püha Andrease Kogudus          33800069
119.   EELK Simuna Siimona ja Juuda Kogudus         59800061
120.   EELK Sindi Kogudus                           56800089
121.   EELK Soome Püha Peetruse Kogudus             01800033
122.   EELK Suure-Jaani Johannese Kogudus           35800085


                                                    90
123.   EELK Taagepera Jaani Kogudus                              33800075
124.   EELK Tahkuranna Kogudus                                   56800095
125.   EELK Tallinna Jaani Kogudus                               01800043
126.   EELK Tallinna Peeteli Kogudus                             01800056
127.   EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus   01800062
128.   EELK Tallinna Püha Vaimu Kogudus                          01800079
129.   EELK Tallinna Rootsi-Mihkli Kogudus                       01800085
130.   EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus                      01800108
131.   EELK Tamsalu Lunastaja Kogudus                            59800078
132.   EELK Tapa Jakobi Kogudus                                  59800121
133.   EELK Tartu Ülikooli-Jaani Kogudus                         24800295
134.   EELK Tartu Maarja Kogudus                                 24800018
135.   EELK Tartu Pauluse Kogudus                                24800024
136.   EELK Tartu Peetri Kogudus                                 24800030
137.   EELK Tartu Soome Kogudus                                  24800047
138.   EELK Tarvastu Peetri Kogudus                              35800091
139.   EELK Tori Püha Jüri Kogudus                               56800103
140.   EELK Torma Maarja Kogudus                                 41800089
141.   EELK Treimani Kogudus                                     56800118
142.   EELK Tudu Kogudus                                         59800084
143.   EELK Tudulinna Rahu Kogudus                               48800106
144.   EELK Tuhala Kaarli Kogudus                                71800023
145.   EELK Tõstamaa Maarja Kogudus                              56800126
146.   EELK Türi Püha Martini Kogudus                            51800080
147.   EELK Urvaste Püha Urbanuse Kogudus                        38800045
148.   EELK Vahastu Kogudus                                      61800039
149.   EELK Valga Peetri-Luke Kogudus                            33800081
150.   EELK Valjala Martini Kogudus                              45800146
151.   EELK Vara Brigitta Kogudus                                64800028
152.   EELK Varbla Püha Urbanuse Kogudus                         56800020
153.   EELK Vastseliina Katariina Kogudus                        38800051
154.   EELK Vigala Maarja Kogudus                                61800080
155.   EELK Viimsi Püha Jaakobi Kogudus                          71800371
156.   EELK Viljandi Jaani Kogudus                               35800100
157.   EELK Viljandi Pauluse Kogudus                             35800116
158.   EELK Viru-Jaakobi Kogudus                                 59800090
159.   EELK Viru-Nigula Kogudus                                  59800109
160.   EELK Vormsi Püha Olavi Kogudus                            69800122
161.   EELK Võnnu Jakobi Kogudus                                 64800034
162.   EELK Võru Katariina Kogudus                               38800068
163.   EELK Väike-Maarja Kogudus                                 59800115
164.   EELK Vändra Martini Kogudus                               56800053
165.   EELK Äksi Andrease Kogudus                                41800095



                                                                 91
EELK praostkonnad

1       EELK Ida-Harju Praostkond                                           71800164
2       EELK Järva Praostkond                                               51800096
3       EELK Lääne Praostkond                                               69800139
4       EELK Lääne-Harju Praostkond                                         61800097
5       EELK Pärnu Praostkond                                               18800020
6       EELK Saarte Praostkond                                              45800152
7       EELK Tallinna Praostkond                                            01800151
8       EELK Tartu Praostkond                                               24800053
9       EELK Valga Praostkond                                               33800098
10      EELK Viljandi Praostkond                                            41800117
11      EELK Viru Praostkond                                                48800112
12      EELK Võru Praostkond                                                38800074

EELK allasutused

1       EELK Aravete Diakooniapunkt                                         51800185
2       EELK Diakooniakeskus                                                01800470
3       EELK Haiglahingehoiu Keskus                                         24800219
4       EELK Kirikumuusika Liit                                             01800323
5       EELK Kriminaaltöö Keskus                                            01800620
6       EELK Misjonikeskus                                                  01800872
7       EELK Noorsootöö Keskus                                              01800211
8       EELK Viru Praostkonna Ontika Koolituskeskus                         48800187
9       EELK Otepää Diakoonia-Sotsiaalpunkt                                 33800247
10      EELK Perioodikaosakond ―Ajaleht‖                                    24800277
11      EELK Pühapäevakooliühendus                                          01800702
12      EELK Tartu Diakoonia-Sotsiaalpunkt                                  24800260
13      Eesti Kristlik Raudteelaste Ühing                                   01800613
14      EELK Meremisjon                                                     01800671


Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit                  01800180
ja tema kogudused

1       Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus                38800105
2       Avispea Vabakogudus                                                 59800240
3       Eikla Priikogudus                                                   45800287
4       Elva Baptisti Kogudus                                               64800117
5       Emmaste-Nurste Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus        73800168
6       Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu Paide Baptistikogudus   51800156
7       Evangeeliumi Kristlaste Pärnu Saalemi Vabakogudus                   18800072
8       Evangeeliumi Kristlaste Suigu Kogudus                               56800155



                                                                            92
9    Evangeeliumi Kristlaste Viimsi Vabakogudus                        71800193
10   Haapsalu Baptisti Kogudus                                         69800205
11   Harju Baptisti Kogudus                                            73800116
12   Hilleste Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus            73800091
13   Jausa Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus               73800104
14   Jõgeva Baptisti Kogudus                                           41800155
15   Järva-Jaani Vaba Evangeeliumi ―Peeteli‖ Kogudus                   51800104
16   Kehra Kogudus                                                     71800247
17   Keila Baptisti Kogudus                                            71800170
18   Kilingi-Nõmme Vabakogudus                                         56800161
19   Kiviõli Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus             13800044
20   Kiviõli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus                       13800050
21   Koeru Vabakogudus                                                 51800162
22   Kohila Baptisti Kogudus                                           61800111
23   Kohtla–Järve Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide ―Peeteli‖      13800133
     Kogudus
24   Kohtla-Järve ―Saaroni‖ Baptisti Kogudus                           13800038
25   Kohtla-Järve Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Vene Kogudus   13800021
26   Kuimetsa-Harmi Vabakogudus                                        61800140
27   Kuressaare Siioni Kogudus                                         45800229
28   Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus               73800180
29   Kärdla Baptisti Kogudus                                           73800079
30   Külama Kogudus                                                    73800145
31   Laitse Kogudus                                                    71800230
32   Lauka Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus               73800085
33   Lehtse Kogudus                                                    51800110
34   Leisi Baptisti Kogudus                                            45800293
35   Lihula Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus              69800263
36   Loksa Baptisti Kogudus                                            71800187
37   Luguse Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus              73800151
38   Lähtru Baptisti Kogudus                                           69800228
39   Meiuste Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus             45800301
40   Mooste Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Kogudus                 54800091
41   Muhu Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus                45800258
42   Mustvee Betaania Kogudus                                          41800149
43   Mäevalla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus            69800211
44   Märjamaa Vabakogudus                                              61800217
45   Narva Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus               15800048
46   Narva – Jõesuu Evangeeliumi Kristlaste ja Baptisti Kogudus        48800260
     ―Taassünd‖
47   Nõmme Baptisti Kogudus                                            01800272
48   Nõmme ―Vabaduse‖ Baptistikogudus                                  01800174
49   Nõva Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus                69800234
50   Oleviste Kogudus                                                  01800197


                                                                       93
51     Otepää Evangeelne Vabakogudus ―Palverändur‖                   33800129
52     Pahapilli Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus       45800270
53     Palade Priikogudus                                            73800122
54     Palivere Vabakogudus                                          69800168
55     Palupera Baptisti Kogudus                                     33800164
56     Puka Vabakogudus                                              33800158
57     Pärnu ―Immaanueli‖ Kogudus                                    18800050
58     Pärnu ―Peeteli‖ Kogudus                                       18800066
59     Pärnu ―Sool ja Valgus‖ Kogudus                                18800161
60     Rakke Kogudus                                                 59800186
61     Rakvere ―Karmeli‖ Kogudus                                     59800173
62     Rapla Vabakogudus                                             61800134
63     Ridala Baptisti Kogudus                                       69800197
64     Sadala Baptisti Kogudus                                       41800161
65     Selise Nelipüha Kogudus                                       54800085
66     Sillamäe Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus        21800012
67     Sutlepa Baptisti Kogudus                                      69800180
68     Suure-Jaani Baptisti Kogudus                                  35800122
69     Tallinna Allika Baptistikogudus                               01800665
70     Tallinna ―Kalju‖ Baptisti Kogudus                             01800337
71     Tallinna Vene Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus   01800286
72     Tamsalu ―Kolgata‖ Vabakogudus                                 59800262
73     Tapa Baptisti Kogudus                                         59800167
74     Tapa Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus            59800380
75     Tartu Annelinna Kogudus                                       24800194
76     Tartu Kolgata Baptisti Kogudus                                24800120
77     Tartu Salemi Baptisti Kogudus                                 24800136
78     Tõrva ―Immaanueli‖ Kogudus                                    33800141
79     Valga Betaania Baptisti Kogudus                               33800112
80     Valga Evangeeliumi Kristlaste – Baptistide Kogudus ―Lootus‖   33800282
81     Valga Peeteli Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Kogudus      33800170
82     Valjala Baptisti Kogudus                                      45800241
83     Valkla Baptisti Kogudus                                       71800201
84     Vedra Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus           69800240
85     Viljandi Baptisti Kogudus                                     35800139
86     Vormsi Rälby Baptisti Kogudus                                 69800286
87     Võnnu Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus           64800175
88     Võru Baptisti Kogudus                                         38800111

EEKB Koguduste Liidu allasutused

1      EEKB Koguduste Liidu Kõrgem Usuteaduslik Seminar              24800231
2      EEKB Koguduste Liidu Laste- ja Noortetöö Keskus               01800814



                                                                     94
3       EEKB Koguduste Liidu Sotsiaaltöö Keskus ―Sõbra Käsi‖     01800949

Eesti Apostlik Õigeusu Kirik (EAÕK)                              01800116
ja tema kogudused

1       EAÕK Angerja Issanda Taevaminemise Kogudus                61800163
2       EAÕK Arussaare Issanda Taevaminemise Kogudus              35800211
3       EAÕK Emmaste Jumalasünnitaja Sündimise Kogudus            73800062
4       EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena Kogudus                    69800145
5       EAÕK Häädemeeste Issandamuutmise Kogudus                  56800267
6       EAÕK Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiose Kogudus          56800273
7       EAÕK Kaarepere Suzdali Vaga Evfimi ja Egiptuse Vaga Maria 41800215
        Kogudus
8       EAÕK Karksi-Nuia Püha Aleksei Kogudus                     35800240
9       EAÕK Karula Jumalasünnitaja Kaitsmise Kogudus             33800218
10      EAÕK Kergu Sinaiida Kogudus                               56800221
11      EAÕK Kihnu Nikolause Kogudus                              56800178
12      EAÕK Kolga-Jaani Nikolause Kogudus                        35800205
13      EAÕK Kuressaare Püha Nikolai Kogudus                      45800471
14      EAÕK Laiksaare Ristija Johannese Kogudus                  56800333
15      EAÕK Laimjala Vassilius Suure Kogudus                     45800442
16      EAÕK Leisi Püha Olga Kogudus                              45800347
17      EAÕK Lelle Püha Kolmainu Kogudus                          61800157
18      EAÕK Levala Püha Aleksandri Kogudus                       45800413
19      EAÕK Luhamaa Pühavaimu Kogudus                            38800223
20      EAÕK Lümanda Issanda Muutmise Kogudus                     45800353
21      EAÕK Meeksi Ristija Johannese Kogudus                     38800233
22      EAÕK Mehikoorma Issanda Muutmise Kogudus                  64800100
23      EAÕK Metsküla Issanda Templisseviimise Kogudus            45800459
24      EAÕK Muhu-Hellamaa Apostlite Peetruse ja Pauluse Kogudus  45800382
25      EAÕK Muhu-Rinsi Jumalaema Neitsi Maria Kogudus            45800399
26      EAÕK Mustjala Prohvet Eeliase Kogudus                     45800367
27      EAÕK Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese Kogudus            38800186
28      EAÕK Nõo Püha Kolmainu Kogudus                            64800264
29      EAÕK Obinitsa Issanda Muutmise Kogudus                    38800192
30      EAÕK Paadrema Püha Kolmainu Kogudus                       56800282
31      EAÕK Paldiski Püha Georgi Kogudus                         71800402
32      EAÕK Piila Peaingel Miikaeli Kogudus                      45800330
33      EAÕK Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu Kogudus                    56800296
34      EAÕK Põltsamaa Pühavaimu Kogudus                          41800244
35      EAÕK Põlva Peaingel Miikaeli Kogudus                      54800369
36      EAÕK Pärnu Issandamuutmise Kogudus                        18800209
37      EAÕK Pärsama Püha Innokenti Kogudus                       45800324
38      EAÕK Reomäe Apostel Andrease Kogudus                      45800465


                                                                 95
39      EAÕK Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti Kogudus               54800048
40      EAÕK Saatse Paraskeva Kogudus                                 54800317
41      EAÕK Sindi Jumalailmumise Kogudus                             56800310
42      EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise Kogudus              56800250
43      EAÕK Tallinna Issanda Muutmise Kogudus                        01800122
44      EAÕK Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohveti Hanna Kogudus     01800967
45      EAÕK Tartu Jumalaema Uinumise Kogudus                         24800066
46      EAÕK Tartu Püha Aleksandri Kogudus                            24800076
47      EAÕK Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise Kogudus                  45800436
48      EAÕK Treimani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Kogudus    56800304
49      EAÕK Uduvere Apostel Jakobi Kogudus                           56800132
50      EAÕK Uruste Issanda Taevaminemise Kogudus                     56800327
51      EAÕK Valga Issidori Peakiriku Kogudus                         33800106
52      EAÕK Velise Ristija Johannese Kogudus                         61800105
53      EAÕK Uue-Virtsu Kristuse Sündimise Kogudus                    69800323
54      EAÕK Võru Suurkannataja Ekaterina Kogudus                     38800200
55      EAÕK Võõpsu Püha Nikolai Kogudus                              54800056
56      EAÕK Välgi Aleksander Nevski Kogudus                          64800270
57      EAÕK Vändra Apostlite Peetruse-Pauluse Kogudus                56800149
58      EAÕK Värska Georgiuse Kogudus                                 54800263
59      EAÕK Ööriku Püha Kolmainu Kogudus                             45800407

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK)                       01801009
ja tema kogududed

1       MPEÕK Alajõe Jumalaema Sündimise Kogudus                      48800276
2       MPEÕK Aseri Püha Ksenia Kogudus                               48800342
3       MPEÕK Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) Kogudus   69800332
4       MPEÕK Jaama Püha Nikolause Kogudus                            48800325
5       MPEÕK Jõhvi Jumalailmumise Kogudus                            48800313
6       MPEÕK Kiviõli Jumalaema Kaitsmise Kogudus                     48800307
7       MPEÕK Kohtla – Järve Issanda Muutmise Kogudus                 13800140
8       MPEÕK Lohusuu Jumalailmumise Kogudus                          48800336
9       MPEÕK Loksa Kroonlinna Püha Joanni Kogudus                    71800454
10      MPEÕK Maardu Peaingel Miikaeli Kogudus                        71800431
11      MPEÕK Mustvaa Püha Nikolause Kogudus                          41800273
12      MPEÕK Narva Issanda Ülestõusmise Peakiriku Kogudus            15800091
13      MPEÕK Narva Jumalaema Narva Ikooni Kogudus                    15800108
14      MPEÕK Narva – Jõesuu Püha Vladimiri Kogudus                   48800282
15      MPEÕK Nina Jumalaema Kaitsmise Kogudus                        64800293
16      MPEÕK Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni Kogudus           71800460
17      MPEÕK Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina Kogudus               18800238
18      MPEÕK Rakvere Jumalaema Sündimise Kogudus                     59800368
19      MPEÕK Sillamäe Jumalaema Kaasani Ikooni Kogudus               21800087


                                                                      96
20      MPEÕK Tallinna Jumalaema Kõikide Kurbade Rõõmu Ikooni            01801050
        Kogudus
21      MPEÕK Tallinna Jumalaema Sündimide (Kaasani) Kogudus             01801038
22      MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause Kogudus                      01801044
23      MPEÕK Tallinna Nikolai Kogudus                                   01801021
24      MPEÕK Tallinna Nõmme Ristija Johannese Kogudus                   01801015
25      MPEÕK Tapa Ristija Johannese Kogudus                             59800374
26      MPEÕK Tartu Püha Georgi (Jüri) Kogudus                           24800350
27      MPEÕK Türi Püha Kolmainu Kogudus                                 51800222
28      MPEÕK Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni Kogudus                   33800299
29      MPEÕK Viljandi Ristija Johannese Kogudus                         35800257
30      MPEÕK Vasknarva Püha Prohvet Eelija Kogudus                      48800299

Rooma Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis                   01800731
ja tema kogudused

1       Rooma-Katoliku Kiriku Peeter-Pauli Kogudus Tallinnas             01800530
2       Rooma-Katoliku Kiriku Püha Antoniuse Kogudus Narvas              15800060
3       Rooma-Katoliku Kiriku Püha Apostel Johannese Kogudus Pärnus      18800114
4       Rooma-Katoliku Kiriku Püha Joosepi Kogudus Ahtmes                13800096
5       Rooma-Katoliku Kiriku Püha Jüri Kogudus Sillamäel                21800029
6       Rooma-Katoliku Kiriku Püha Vaimu Kogudus Valgas                  33800201
7       Rooma-Katoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise   24800171
        Kogudus Tartus

Rooma-Katoliku Kiriku ordud Eestis

1       Dominikaani Vendade Ordu Eestis                              01800837
2       Halastuse Misjonäride Ordu Eestis                            01800642
3       Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatioon 24800320
        Püha Assiisi Franciscuse Kolmandast Ordust
4       Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Eestis                     01800582



Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit                       24800107
ja tema kogudused

1       Elva Kogudus                                                     64800287
2       Haapsalu Kogudus                                                 69800174
3       Jõgeva Kogudus                                                   41800126
4       Jõhvi Kogudus                                                    48800135
5       Kuressaare Kogudus                                               45800212
6       Narva Kogudus                                                    15800031



                                                                         97
7       Paide Kogudus                51800133
8       Pärnu Kogudus                18800043
9       Põltsamaa Kogudus            41800132
10      Rakvere Kogudus              59800150
11      Rapla Kogudus                61800128
12      Sillamäe Kogudus             21800035
13      Tallinna Esimene Kogudus     01800257
14      Tallinna Kolmas Kogudus      01800263
15      Tartu Kogudus                24800113
16      Türi Kogudus                 51800144
17      Valga Kogudus                33800135
18      Viljandi Kogudus             35800145
19      Võru Kogudus                 28800097


Eesti Bahá ’ í Koguduste Liit        01801082
ja tema kogudused
1        Narva Bahá ’ í Kogudus      15800114
2        Pärnu Bahá ’ í Kogudus      18800244
3        Tallinna Bahá ’ í Kogudus   01800777
4        Tartu Bahá ’ í Kogudus      24800366

Uusapostlik Kirik Eestis             71800263
ja tema kogudused

1       Elva Kogudus                 64800206
2       Keila Kogudus                71800276
3       Mõisaküla Kogudus            35800234
4       Paide Kogudus                51800179
5       Pärnu Kogudus                18800149
6       Rannu Kogudus                64800181
7       Tallinn-Nõmme Kogudus        01800441
8       Tartu Kogudus                24800159
9       Valga Kogudus                33800224
10      Viljandi Kogudus             35800228


Eesti Metodisti Kirik                01800228
ja tema kogudused

1       Aseri Kogudus                48800201
2       Haapsalu Kogudus             69800151
3       Jõhvi Kogudus                48800129
4       Jõhvi Petlemma Kogudus       48800230



                                     98
5        Keila Kogudus                        71800218
6        Kohila Kogudus                       61800192
7        Kohtla-Järve Kogudus                 13800104
8        Kunda Kogudus                        59800279
9        Kuressaare Kogudus                   45800175
10       Kõrkvere Kogudus                     45800181
11       Kärsa Kogudus                        54800062
12       Narva Kogudus                        15800025
13       Paide Kogudus                        51800127
14       Paldiski Kogudus                     71800224
15       Pärnu Agape Kogudus                  18800037
16       Rakvere Kogudus                      59800138
17       Reeküla Kogudus                      45800198
18       Ruusmäe Kogudus                      38800080
19       Räpina Kogudus                       54800079
20       Sakussaare Kogudus                   59800351
21       Tallinna Kogudus                     01800234
22       Tallinna Koidu Kogudus               01800895
23       Tapa Kogudus                         59800144
24       Tartu Kogudus                        24800099
25       Tõlluste Kogudus                     45800206
26       Viitka Kogudus                       38800275
27       Võru Kogudus                         38800252

Eesti Metodisti Kiriku allasutus

Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar   01800659

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK)          71800253
ja tema kogudused

1        EKNK Abja-Paluoja Kogudus            35800174
2        EKNK Alavere Kogudus                 71800365
3        EKNK Elva Kogudus                    64800235
4        EKNK Hulja Kogudus                   59800210
5        EKNK Kabli Kogudus                   56800190
6        EKNK Kadrina Kogudus                 59800204
7        EKNK Karksi-Nuia Kogudus             35800168
8        EKNK Kauksi Kogudus                  54800180
9        EKNK Kehtna Kogudus                  61800186
10       EKNK Kilingi-Nõmme Kogudus           56800184
11       EKNK Kioma Kogudus                   45800292
12       EKNK Krootuse Kogudus                54800286
13       EKNK Kose Kogudus                    71800342


                                              99
14      EKNK Kuressaare Kogudus                    45800376
15      EKNK Laeva Kogudus                         64800212
16      EKNK Lasnamäe Vene Kogudus                 01800850
17      EKNK Lavassaare Kogudus                    56800238
18      EKNK Lihula Kogudus                        69800278
19      EKNK Mooste Kogudus                        54800151
20      EKNK Mustamäe Kogudus                      01800889
21      EKNK Mustamäe Vene Kogudus                 01800926
22      EKNK Mõisaküla Kogudus                     35800151
23      EKNK Nissi Kogudus                         71800307
24      EKNK Paldiski Kogudus                      71800282
25      EKNK Palivere Kogudus                      69800300
26      EKNK Pärnu Kogudus                         18800126
27      EKNK Pärnu Vene Kogudus                    18800103
28      EKNK Rakvere Kogudus                       59800316
29      EKNK Saku Kogudus                          71800336
30      EKNK Sillamäe Vene Kogudus                 21800041
31      EKNK Tallinna Kogudus                      01800352
32      EKNK Tallinn-Lasnamäe Kogudus              01800168
33      EKNK Tartu Kogudus                         24800188
34      EKNK Tilsi Kogudus                         54800122
35      EKNK Turba Kogudus                         71800328
36      EKNK Valga Kogudus                         33800193
37      EKNK Ülenurme Kogudus                      64800229

EKNK allasutused
1      EKNK Piiblikool                             71800313
2      EKNK Vanglateenistus                        64800258



Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit          01800636
ja tema kogudused

1       Jehoova Tunnistajate Haapsalu Kogudus      69800317
2       Jehoova Tunnistajate Jõgeva Kogudus        41800238
3       Jehoova Tunnistajate Kuressaare Kogudus    45800421
4       Jehoova Tunnistajate Maardu Kogudus        01800398
5       Jehoova Tunnistajate Otepää kogudus        33800260
6       Jehoova Tunnistajate Paide Kogudus         51800209
7       Jehoova Tunnistajate Põlva Kogudus         54800323
8       Jehoova Tunnistajate Pärnu Kogudus         18800184
9       Jehoova Tunnistajate Tallinna Kogudus      01800381
10      Jehoova Tunnistajate Tartu Kogudus         24800165


                                                  100
11       Jehoova Tunnistajate Valga Kogudus                                33800253

Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik                                       71800425
ja tema kogudused:

1        Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Harkujärve Püha Esimärter 71800419
         Stefanose Kogudus
2        Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Põlva Püha Apostel Jaakobuse 54800116
         Kogudus
3        Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Pärnu Püha Apostel 18800215
         Barnabase Kogudus


Eesti Karismaatiline Osaduskirik                                           54800381
ja tema kogudused
1        Eesti Karismaatilise Osaduskiriku Põlva Püha Peetri Kogudus       54800375
2        Eesti Karismaatilise Osaduskiriku Tartu Püha Peaingel Miikaeli    24800337
         Kogudus
3        Eesti Karismaatilise Osaduskiriku Võru Püha Timoteuse Kogudus     38800269


Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit                                         24800225
ja tema kogudused

1        Jõgeva ―Elu Sõna‖ Kogudus                                         41800178
2        Põlva ―Elu Sõna‖ Kogudus                                          54800102
3        Rakvere ―Elu Sõna‖ Kogudus                                        59800339
4        Tallinna ―Elu Sõna‖ Kogudus                                       01800719
5        Tartu ―Elu Sõna‖ Kogudus                                          24800142
6        Valga ―Elu Sõna ― Kogudus                                         33800276
7        Viljandi ―Elu Sõna‖ Kogudus                                       35800180

Tartu “Elu Sõna” koguduse allasutus:

Tartu ―Elu Sõna‖ Kristlik Kool                                             24800314


Eesti Vanausuliste Koguduste Liit                                          41800221
ja tema kogudused

1        Kallaste Vanausuliste Kogudus                                     64800241
2        Kasepää Vanausuliste Kogudus                                      64800130
3        Mustvee Linna Vanausuliste Kogudus                                41800209
4        Raja Küla Kikita Vanausuliste Kogudus                             41800190



                                                                          101
5       Raja Vanausuliste Kogudus                                    41800184
6       Saareküla Vanausuliste Kogudus                               64800146
7       Suur-Kolkja Vanausuliste Kogudus                             64800152
8       Tallinna Vanausuliste Kogudus                                01800375
9       Tartu Vanausuliste Kogudus                                   24800082
10      Varnja Vanausuliste Kogudus                                  64800123
11      Väike-Kolkja Vanausuliste Kogudus                            64800169

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda                           24800254
ja tema kogudused

1       Emujärve Taarausuliste ja Maausuliste Koda                   38800179
2       Maausuliste Saarepealse Koda                                 45800502
3       Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda                   01800760
4       Tartu Supilinna Taarausuliste ja Maausuliste Koda            24800248


Eesti Evangeeliumi Kristlaste Nelipühilaste Koguduste Liit           01800914
ja tema kogudused

1       Tallinna ―Kuningate Kuninga‖ Nelipühi Kogudus                01800435
2       Tallinna Nelipüha Kogudus ―Äratus‖                           01800599
3       Tallinna Täieliku Evangeeliumi Kogudus                       01800458


Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit                             01800783
ja tema kogudused

1       Antsla Täievangeelne Kristlik Vabakogudus                    38800163
2       Haapsalu Täisevangeelne Vabakogudus                          69800257
3       Kuimetsa Kristlik Elava Jumala Kogudus                       61800200
4       Tallinna Kesklinna Kristlik Täisevangeelne Kogudus           01800501
5       Täisevangeelne Tallinna Hosianna Kogudus                     01800369
6       Täisevangeelne Võru Hosianna Kogudus                         38800157
7       ―Valguse Tee‖ Vabakogudus                                    01800292

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne        klooster          48800218

Üksikkogudused

1       Aaspere Evangeelne Uue Elu Kogudus                           59800227
2       Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus      01800240
3       Aseri Vabakogudus ―Hüüdja Hääl‖                              48800141
4       Eesti Budistlik Kogudus ―Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus‖    01800300



                                                                    102
5    Eesti Evangeelne Messia Kogudus                                     01800978
6    Eesti Evangeelne Vennastekogudus                                    01800518
7    Eesti Islami Kogudus                                                01800524
8    Eesti Juudiusu Kogudus                                              01800346
9    Eesti Kveekerlik Püha Miikaeli Ilmutuse Kogudus                     01800487
10   Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus                              01800754
11   Eesti Seitsmenda Päeva Adventistide Reformatsioonilise Liikumise    01800576
     Kogudus
12   ‖Evangeeliumi Kristlased Apostlite Vaimus‖ Tallinna Kogudus         01800412
13   Järvakandi Kristlik Nelipühi Kogudus ―Immanuel‖                     61800171
14   Jõesuu ―Kuningate Kuninga‖ Nelipühikogudus                          56800244
15   Jõhvi Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus ―Hea Sõnum‖     48800247
16   Jõhvi Kristlik Kogudus ―Uus Põlvkond‖                               48800253
17   Jõhvi Täisevangeelne Kogudus                                        48800224
18   Jõhvi Täisevangeelne Vabakogudus ―Armuand‖                          48800193
19   Järvamaa Kristlik Vabakogudus                                       51800191
20   Kadrina Evangeelne Uue Elu Kogudus                                  59800305
21   Kagu–Eesti Evangeelne Kogudus ―Lunastatud Elu‖                      38800246
22   Karitsa Evangeelne Uue Elu Kogudus                                  59800345
23   Kohtla-Järve Kristlik Kogudus ―Jumala Sõna‖                         13800127
24   Kohtla-Järve Kristlaste-Nelipühalaste Kogudus                       13800067
25   Krishna Tunnetuse Tallinna Kogudus                                  01800205
26   Kristlaste Osaduse Kiriku Tallinna Kogudus                          01800566
27   Kristlik Kogudus ―Ühendus Kristuses‖                                01800866
28   Kuressaare Piibli Kogudus                                           45800494
29   Kärdla Kristliku Osaduse Kogudus                                    73800197
30   Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Kogudus               41800267
31   Narva Juudi Progressiivne Kogudus ―Gineini‖                         15800054
32   Narva Kristlik Nelipühi Kogudus ―Immanuel‖                          15800077
33   Narva Kristlik Kogudus ― Jumala Sõna‖                               15800083
34   Orissaare Kristlik Vabakogudus                                      45800169
35   Orissaare Piibli Kogudus                                            45800519
36   Putkaste Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus                        73800205
37   Põltsamaa Kristlik Jordani Kogudus                                  41800250
38   Pärnu Evangeelne Nelipüha Vaba Kogudus                              18800089
39   Pärnu Kristlik Kogudus ―Elu Keskus‖                                 18800221
40   Pärnu Kristlik Vabakogudus                                          18800190
41   Pärnu Nelipühakogudus ―Eelim‖                                       18800132
42   Pärnu Kristlik Kogudus ―El Shaddai‖                                 18800155
43   Rakvere Nelipüha Kogudus                                            59800233
44   Rakvere Vabakogudus ―Hüüdja Hääl‖                                   59800256
45   Saue Kristlik Vabakogudus                                           71800299
46   Sillamäe Kristlik Kogudus ―Jumala Sõna‖                             21800064
47   Sillamäe Täisevangeelne Vabakogudus ―Kristlik Pere‖                 21800058


                                                                        103
48   Taarausuliste Ühendus ―Pärnamäe Hiis‖                         71800448
49   Tallinna ―Harta‖ Kristlik Kogudus                             01801073
50   Tallinna Kristlik Evangeelne Linnakogudus                     01800990
51   Tallinna–Kesklinna Evangeelne Uue Elu Kogudus                 01800694
52   Tallinna Kristlik Elava Vee Kogudus                           01800984
53   Tallinna Kristlik Kogudus ―Taassünd‖                          01801096
54   Tallinna Kristlik ―Usu Sõna‖ Kogudus                          01800808
55   Tallinna Kristlik Vabakogudus                                 01800725
56   Tallinna Liberaalne Juudiusu Kogudus                          01801067
57   Tallinna Nelipühakogudus ―Eelim‖                              01800139
58   Tallinna Nelipühakogudus ―Immaanuel‖                          01800317
59   Tallinna Progressiivne Juudi Kogudus                          01800493
60   Tallinna Stavropigiaalne Aleksander Nevski Kogudus            01800955
61   Tallinna ―Uue Lepingu‖ Kogudus                                01800547
62   Tallinna Uue Testamendi Kristlik Kogudus                      01800932
63   Tartu Kesklinna Evangeelne Uue Elu Kogudus                    24800285
64   Tartu Kristlik Kodugrupi Kogudus                              24800372
65   Tartu Kristlik Vabakogudus                                    24800343
66   Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus                         01800903
67   Türi Kristlik Misjonikogudus                                  51800216
68   Ukraina Kreeka–Katoliku Kiriku Tallinna Kogudus               01800429
69   Ulvi Evangeelne Uue Elu Kogudus                               59800285
70   Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Tallinna Kogudus    01800607
71   Viitna Evangeelne Uue Elu Kogudus                             59800196
72   Viljandi Evangeelne Uue Elu Kogudus                           35800197




                                                                  104
                                                                           Lisa 7


TALLINNA KIRIKURENESSANSS


 ―Tallinna Kirikurenessanss‖ on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade
restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise,
kultuuriväärtuste konserveerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja
eksponeerimise. Projekti raames tutvustatakse erinevate kirikute ajalugu,
traditsioone ja kultuuri.
―Tallinna Kirikurenessansi‖ projekti veab Tallinna Linnavalitsus. Projekt kestab 5
aastat. Aastatel 2002 – 2006 kavandatakse restaureerida 22 Tallinna kirikut.
Eelarveks on planeeritud ca 80 miljonit krooni. Kavandatud eelarve mahus
restaureeritakse muinsuskaitselisi kirikuid, neis paiknevaid kunstivarasid ja
avatakse kirikutorne ja keldreid. Projekti raames paigaldatakse kirikutesse
tuletõrjesignalisatsioonid ja kustutussüsteemid. Projekti igal aastal on kitsam
teema.
   2002 kirik ja muinsuskaitse
   2003 kirik ja muusika
   2004 kirik ja ajalugu
   2005 kirik ja ühiskond
   2006 kirik ja turism
2002. aastal oli projekti eelarve 12 miljonit krooni. Suuremad restaureerimistööd
toimusid 6 Tallinna kirikus. Suurem tähelepanu oli pööratud vanalinna
kirikutornidele. Oleviste, Pühavaimu ja Toomkiriku. Sügiseks said kolme kiriku
tornifassaadid restaureeritud. Kevadel tulekahjus hävinud Pühavaimu kiriku
tornikiivri taastamistööd on samuti alanud ja jõuavad lõpule järgmise aasta
kevadel. Lisaks tornifassaadidele avati Oleviste kiriku torni vaateplatvorm.
Suuremamagulised restaureerimistööd toimusid Siimeoni, Nikolai ja Peeter-Pauli
kirikus. Nevski katedraali paigaldati valvesignalisatsioon.
2003. aastal on projekti erelarve esialgselt ca 16 miljonit krooni. Tööd jätkuvad
Oleviste, Pühavaimu, Siimeoni, Nikolai kirikus ja Toomkirikus, lisanduvad
Issandamuutmise kirik ja Ristija Johannese kirik


Nimekiri:
Adventkirik (Mere pst 3)
Aleksander Nevski katedraal (Lossi plats 10)
Issandamuutmise kirik (Suur-Kloostri 14)
Jaani kirik (Vabaduse väljak 1)
Jaani Seegi kirik, Armeenia Apostliku Kiriku
Eesti Püha Gregoriuse kogudus (Tartu mnt 16)
Kaarli kirik (Toompea 10)
Kaasani Jumalaema Sündimise kirik (Liivalaia 38)
Kalju Baptistide kirik (Kalju 1)
Kõikide Kurbade Rõõmude Jumalaema kirik (Sitsi 15a)


                                                                              118
Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik (Toom-Kooli 6)
Nikolai Imetegija kirik (Treiali 6)
Nõmme Rahu kirik (Võsu 5)
Nõmme Püha Ristija Johannese kirik (Tähe 2)
Oleviste kirik (Lai 50)
Peeteli kirik (Preesi 5)
Peeter-Pauli kirik (Vene 18)
Püha Katariina kirik (Vene 12-18)
Püha Vaimu kirik (Pühavaimu 2)
Püha Nikolai kirik (Vene 24)
Rootsi-Mihkli kirik (Rüütli 7/9)
Siimeoni kirik (Ahtri 5)
Ukraina Kreeka-Katoliku kirik (Laboratooriumi 22)


Olev Liivik
22.10.2002




                                                    119
                                                                     Lisa 8

Lisa 3
04. oktoobril 2002. a. Eesti Vabariigi ja EAÕK vahel sõlmitud Kavatsuste
protokollile.


Riigi poolt antava toetuse abil renoveeritavate EAÕK kirikute ja muude
sakraalhoonete ning kogudusemajade (pastoraadid) loetelu

Objekt                                                             (milj.
kr.)
1. EAÕK keskuse kompleks Tallinnas                                   7,5
2. Siimeoni ja Hanna kirik Tallinnas                                 5
3. Issanda Muutmise kirikukompleks Tallinnas                         1
4. Issanda Muutmise kirikukompleks Pärnus                            2,5
5. Kuressaare kirikukompleks                                         2,5
6. Valga kirikukompleks                                              2,5
7. Tartu Püha Aleksandri kirikukompleks                              1
8. Tartu Jumalasünnitaja Uinumise kirikukompleks                     1
9. Paldiski kirik                                                    1,5
10. Räpina kirikukompleks                                            1
11. Hiiumaa kirikukompleks                                           1
12. Kohila kirikukompleks                                            1
13. Sindi kirikukompleks                                             1
14. Plaani kirikukompleks                                            2,5
15. Obinitsa kirikukompleks                                          1,2
16. Paaderma kirikukompleks                                          0,7
17. Värska kirikukompleks                                            0,5
18. Saatse kirikukompleks                                            0,5
19. Kolga-Jaani kirikukompleks                                       0,5
20. Haapsalu kirikukompleks                                          0,15
21. Kaarepere kirikukompleks                                         0,35
22. Põlva kirikukompleks                                             0,25
23. Kihnu kirikukompleks                                             0,08
24. Mehikoorma kirikukompleks                                        0,07
25. Võõpsu kirikukompleks                                            0,05
26. Karksi-Nuia kirikukompleks                                       0,05
27. Pootsi-Kõpu kirikukompleks                                       0,05
28. Uruste kirikukompleks                                            0,05

                                                        Kokku:       35,5




                                                                           120
                                                                               Lisa 9

KOKKUVÕTE KIRIKUTE JA MUUDE SAKRAALHOONETE
TULEOHUTUSSEISUNDI KONTROLLIMISE TULEMUSTEST


Siseministeeriumi kantsleri hr Märt Krafti 2002.a 5.juuni korralduse alusel viisid
maavalitsuste hallatavad päästeasutused (maakondade päästeteenistused) ning
Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet 2002.aasta juunis – septembris riikliku
tuleohutus-järelevalve ülesannete täitmise korras läbi Eestis avalikult
kasutatavate kirikute ja muude sakraalhoonete korralised või erakorralised
tuleohutusülevaatused. Kokku viidi tuleohutusülevaatused siseministri 2.augusti
2000.a määrusega nr 46 ―Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse
päästeasutuse poolt läbi vähemalt üks kord aastas‖ (RTL 2000, 90, 1388)
ettenähtud korras läbi 291 taolisel objektil, millistel           ilmsiks tulnud
tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks tehti nende valdajatele 278 kirjalikku
ettekirjutust.
Kontrollimise käigus täheldati kõige sagedamini ―Päästeseaduse‖ (RT I 1994, 28,
424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63,
387) § 21 lõike 1¹ alusel siseministri poolt antud määrustega sätestatud
tuleohutusnõuete       rikkumise        juhtumeid.       Samuti      konstateerisid
tuleohutusülevaatusi läbi viinud riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikud
Keskkonnaministeeriumi poolt 1999.aastatel ajutiselt kehtestatud ning 1996 –
2000.aastatel Euroopa Liidu ehitustoodete direktiivi nr 89/106 EEC nõuete alusel
nimetatud ministeeriumi ja Ehitusreeglite Nõukogu poolt heaks kiidetud ja
kasutamiseks avalikustatud ehitusliku tuleohutuse projekteerimis-normide (EPN
10.1. – 10.15.) äärmiselt tagasihoidlikku täitmist sakraalhoonetes, kusjuures seda
eriti piksekaitse-, evakuatsiooni- ja muud liiki turvavalgustuse-, samuti
automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide ning tuletõrje-veevarustuse
juurutamise ja töökorras hoidmise osas.
Läbi viidud tuleohutusülevaatuste käigus avastati, et objekti üldised tuleohutus-
juhendid tuleohutuse üldnõuete täpsustamiseks ja detailiseerimiseks konkreetse
objekti kohta olid jäetud koostamata või kehtestamata kokku 84 objektil, mille
tõttu kannatas personali tuleohutusalase juhendamise kvaliteet tervelt 16 objektil.
Selle tõttu jäi näiteks üheksas Tallinna kirikus teenindav personal tuleohutuse
nõuetest praktiliselt juhendamata (linnas paikneb kokku 19 kirikut).
Piksekaitsesüsteemid puudusid täielikult 30 objektil ja 19 objektil vajasid need
remontimist või renoveerimist või olemasolevad plekk-katused maandamist.
Nende süsteemide korrasolekut maandustakistuse mõõdistamise teel 23 objektil
regulaarselt ei kontrollitud. 61 objektil esines amortiseerunud elektrijuhistiku või –
seadmete kasutamist, kusjuures 27 objektil taoliste süsteemide korrasolekut
isolatsioonitakistuse mõõdistamise teel samuti regulaarselt ei kontrollitud.
Mittekorras olevaid kütteseadmeid avastati 20 objektil ja ajutised tuleohtlikud
kütteseadmed oli kasutusel seitsmel objektil. Kasutusel olnud küttekollete
suitsulõõre 18 objektil tahmast ega muudest sinna sattunud võõrkehadest
regulaarselt ei puhastatud.
Tuleohutusnõuete rikkumisi avastati samuti sakraalhoonetest inimeste ohutu
evakueerimise osas. Hädaolukorras inimeste kasutamiseks ettenähtud


                                                                                 121
evakuatsiooni-teid ja -pääse, tulekustuteid jms tähistavad tuleohutusmärgid
puudusid täielikult 53 objektil ja osaliselt 28 objektil. Neljal objektil oli
mitmesuguste esemetega                tõkestatud kellatornis olevad ja muud
evakuatsiooniteed. Seitsmel objektil oli kellatorni osa tule leviku tõkestamiseks
uste või luukidega kirikuruumist eraldamata. 137 objektil puudus pidevalt toimiv
evakuatsiooni-         või      muud       liiki turvavalgustus.      Automaatne
tulekahjusignalisatsiooni süsteem puudus täielikult 187 objektil, osaliselt neljal
objektil ja 15 objektil ei olnud see töökorras.
Arvukalt      esines      vajakajäämisi      samuti     sakraalhoonete    esmaste
tulekustutusvahenditega varustamisel. Ettenähtud tulekustutid puudusid täielikult
59 objektil ja osaliselt 47 objektil. Objektil kasutusel olevaid tulekustuteid 34
objektil regulaarselt ei kontrollitud ega hooldatud. Kütust sakraalhoonetes olevate
kütteseadmete tarvis hoiti tuleohutusnõudeid rikkudes kolmel objektil. Kolmes
mittekasutusel olevas sakraalhoones oli juurdepääs kõrvalistele isikutele
välisseinas olevate avade sulgemise teel jäetud tõkestamata. 26 objektil
puudusid tuletõrje-veevarustuse allikad (veehoidlad, spetsiaalsed juurdepääsud
looduslikele veekogudele, tuletõrjehüdrandid) mille tõttu eeldused neil tekkida
võivate tulekahjude efektiivseks kustutamiseks on minimaalsed.
Tuleohutusülevaatuste käigus sakraalhoonete valdajatega peetud vestlustest
selgus, et tuleohutusnõuete täitmata jätmise peamiseks põhjuseks on nende
objektide ohutuks kasutamiseks vajalike rahaliste vahendite nappus, mida nende
arvates on võimalik leevendada peamiselt riigi või kohaliku omavalitsuse
eelarveliste vahendite arvelt. Mitmete tuleohutusnõuete täitmist on raskendanud
seegi asjaolu, et sakraalhoonete näol on reeglina tegemist arhitektuurimälestiste
ja muude muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuslike objektidega, milliste
säilivuse eest kannab riikliku järelevalve korras hoolt Muinsuskaitseamet.
Sakraalhoonete ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite suurenemise korral
tuleks ilmselt nende tuleohutusseisundi parandamisele kasuks ka riiklikku
tuleohutus-järelevalvet teostavate päästeasutuste ametnike nõudlikkuse kasv
tuleohutusnõuete täitmise eest nende objektide valdajate suhtes. Positiivset mõju
sakraalhoonete tuleohutusele avaldab kindlasti ka Keskkonnaministeeriumi poolt
1990.aastatel poolt praktiliseks kasutamiseks avalikustatud ehitusliku
tuleohutuse projekteerimisnormide alusel nimetatud nõudeid sätestava Vabariigi
Valitsuse määruse eelnõu välja töötamine Majandusministeeriumi poolt ja selle
kavatsetav jõustamine 2003.aasta 1.jaanuaril.
Eestis avalikult kasutatavates sakraalhoonetes on kahe viimase aasta jooksul
aset leidnud ainult üks üldsuse teravdatud tähelepanu köitnud suurtulekahju.
Nimelt tekkis see 2002.aasta 29.mai varahommikul kella 05.00 paiku Tallinnas
Pühavaimu kiriku tornikiivris, mille tagajärjel see riknes ja kasutamiskõlbmatuks
muutus. Selle tulekahju tekkimise põhjuse ja süüdlase selgitamiseks on Tallinna
Politseiprefektuur KrK § 206¹ lõike 3 alusel algatanud kriminaalasja, mida ta ka
praegu jätkuvalt menetleb. Kiriku torni renoveerimise eel viis Tallinna Tuletõrje- ja
Päästeameti tuleohutuse järelevalve teenistuse esindaja 5. märtsil 2002.aastal
läbi kirikus korralise tuleohutusülevaatuse, mille kohta andis ta kiriku valdaja
esindajale allkirja vastu üle riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutuse.


Päästeameti järelevalve- ja planeerimise osakonna järelevalve talitus



                                                                                 122
                                                                         Lisa 10

RIIKLIKU PROGRAMMI RAKENDAMISEGA SEOTUD ÕIGUSAKTIDE LOEND


  1. Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral, 14.
     mai 1954.a.; ratifitseeritud 22. veebruaril 1995.a. (RT II 1995, 7, 32)

  2. Pariisi konventsioon ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse kohta,
     16. november 1972.a.; ratifitseeritud 05. aprill 1995.a. (RT II 1995, 10, 53)

  3. Pariisi konventsioon kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja
     omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta,
     14. november 1970.a.; ratifitseeritud 05. aprillil 1995.a. (RT II 1995, 10,
     53)

  4. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, Granada 03. oktoober
     1985.a.; ratifitseeritud 23. oktoobril 1996.a. (RT II 1996, 36/37, 133)

  5. Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, Valletta 16. jaanuar
     1992.a.; ratifitseeritud 23. oktoober 1996.a. (RT II 1996, 36/37, 134)

  6. Arhiiviseadus (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001,
     88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480)

  7. Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579)

  8. Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53,
     336; 61, 375; 63, 387; 99, 579)

  9. Kirikute ja koguduste seadus (RT I 2002, 24, 135; 61, 375)

  10. Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387)

  11. Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579)

  12. Rahandusministri 29. jaanuari 1998.a määrus nr 7 ―Riigieelarvest
     finantseeritavate riiklike programmide koostamise korra kinnitamine‖ (RTL
     1998, 58/59, 258; 2000, 29, 354)

  13. Siseministri 08. septembri 2000.a määrus nr 55 ―Tuleohutuse üldnõuded‖
     (RTL 2000, 99, 1559)

  14. Siseministri 13. septembri 2000.a. määrus nr 60 ―Nõuded tulekahju-
     signalisatsioonisüsteemidele‖ (RTL 2000, 116, 1822)




                                                                              123

				
DOCUMENT INFO