Report - Tere tulemast Tartusse! by l8HOkc

VIEWS: 0 PAGES: 99

									Tartu Tööstuspark
Tasuvus- ja turuanalüüs




        November 2004
                                                                                                                                      2



Sisukord
1. Sissejuhatus / Executive Summary ...............................................................................4
  1.1.    Kokkuvõte olulisemast ......................................................................................... 4
  1.2.    Executive Summary .............................................................................................. 7
2. Turu-analüüs Tartu Tööstuspargi rajamise ettevalmistamiseks .............................9
  2.1.    Strateegiline lähtekoht Tartu Tööstuspargi arendamiseks .................................... 9
  2.2.    Nõudlus Tartu Tööstuspargi järele ..................................................................... 10
    2.2.1. Tartu piirkonnas tegutsevad ettevõtjad ............................................................ 11
    2.2.2. Eesti ettevõtjate huvi ja ootused Tartu piirkonna tööstuspargi suhtes............. 13
    2.2.3. Välisinvestorite ootused otseinvesteeringu asukoha tingimuste suhtes .......... 14
  2.3.    Tartu Tööstuspargi pakkumistingimuste raamistik ............................................. 16
    2.3.1. Ettevõtluse tugisüsteemi roll Tööstuspargi potentsiaalsete huviliste vajaduste
    toetamisel ...................................................................................................................... 17
3. Tartu Tööstuspargi äriidee ja eesmärgid .................................................................19
  3.1.    Missioon ja visioon ............................................................................................. 19
  3.2.    Tartu Tööstuspargi arengut mõjutavate tingimused ja piirangud ....................... 19
  3.3.    Tartu Tööstuspargi fookuse kujundamine .......................................................... 21
    3.3.1. Tartu Tööstuspargi atraktiivsus erinevate tööstusharude lõikes ...................... 22
    3.3.2. Tartu Tööstuspargi välisinvestoritest asukate võimalik profiil ....................... 29
    3.3.3. Võimalikud asukad Tartu Tööstuspargis ......................................................... 29
    3.3.4. Euroopa Liiduga liitumise mõju Tartu Tööstuspargi arendamisele ................ 30
4. Tartu Tööstuspargi juhtimismudel ...........................................................................32
  4.1.    Tööstuspargi edutegurid ja nende olulisus Tartu Tööstuspargi jaoks ................. 32
  4.2.    Tööstuspargi struktuur ........................................................................................ 32
  4.3.    Tööstuspargi juhtimismudel ............................................................................... 35
5. Marketingi strateegia ja müügikanalid ....................................................................37
  5.1.    Strateegia kujundamist mõjutavad tegurid ......................................................... 37
  5.2.    Marketingitegevused – suunatud kohalikule investorile Eestis .......................... 37
  5.3.    Marketingitegevused – suunatud välisinvestorile ............................................... 38
  5.4.    Marketingitegevuste hinnanguline eelarve aasta lõikes...................................... 39
6. Tehniline analüüs ........................................................................................................40
  6.1.    Ehitus-tehnilised tingimused............................................................................... 40
  6.2.    Planeeritava ala juriidiline staatus ...................................................................... 42
7. Arendamise etapid ......................................................................................................43
  7.1.    Eeldused Tartu linna rolli osas arendamisel ....................................................... 43
  7.2.    Tööstuspargi arendamise I etapp – eesmärgid ja tegevused ............................... 43
  7.3.    Tööstuspargi edasise arendamise põhimõtted..................................................... 44
8. Finantsanalüüs ............................................................................................................46
  8.1.    Finantsprojektsioonide eeldused ......................................................................... 46
  8.2.    Finantstulemused ja tundlikkusanalüüs .............................................................. 51
  8.3.    Sotsiaal-majanduslik analüüs .............................................................................. 53
9. Rahastamisvõimalused ...............................................................................................56
  9.1.    Finantseerimisallikad .......................................................................................... 56
  9.2.    Pangalaenu kaasamine investeeringuteks ........................................................... 57
  9.3.    Abirahade taotlemine .......................................................................................... 57
  9.4.    Erapartnerite kaasamine finantseerimiseks ......................................................... 58
10. Järelvalve ja riskide haldamine .................................................................................60
  10.1. Riskid ja riskide maandamise võimalused .......................................................... 60
  10.2. Projektist väljumise võimalused ......................................................................... 61
                                                                                                                             3



11. Regionaalne sotsiaal-majanduslik olukord ..............................................................63
  11.1. Tartu ja Tartumaa investeerimiskliima ............................................................... 63
  11.2. Olulisemad töötleva tööstuse ettevõtted ja hinnangulised võimalused
  koostöögruppide tekkimiseks ........................................................................................... 66
  11.3. Kutseharidus ....................................................................................................... 68
  11.4. Tartu kõrgkoolide roll innovaatilise ja teadmismahuka tööstuse arendamisel ... 70
Lisa 1. Nimekiri osalejatest Tartu Raekojas 21.oktoobril 2004.a. toimunud Tartu
Tööstuspargi ümaralauadiskussioonil .............................................................................72
Lisa 2. Intervjuude memod ..........................................................................................73
Lisa 3. Näiteid tootmisinvesteeringutest Eestis (2003-2004 okt) ...............................78
Lisa 4. Tööstusparkide arenguperspektiivid ..............................................................79
Lisa 5. Tööstusparkide edutegurid ..............................................................................81
Lisa 6. Projektijuhi roll.................................................................................................84
Lisa 7. Näited tööstusparkidest mujal .........................................................................85
    Lisa 7.1 Shannoni Rahvuslik Tehnoloogiapark (Iirimaa) ............................................. 85
    Lisa 7.2 Põhjamaa tööstuspark Nordic (Läti) ............................................................... 86
    Lisa 7.3 Brno tehnoloogiapark (Tšehhi) ....................................................................... 87
Lisa 8. Tartu Tööstusparki tutvustav reklaam-materjal (eskiis)..............................88
Lisa 9. Edulood Tartu piirkonnas................................................................................89
Lisa 10.    Objekti tehnilised dokumendid ....................................................................90
    Lisa 10.1 Ropka ja Ravila tööstusala asukoha kaart (Tartu linna kaart) ...................... 90
    Lisa 10.2 Ropka ala detailplaneering ............................................................................ 91
    Lisa 10.3 Ravila Tööstuspargi asukoha kaart ............................................................... 91
Lisa 11.    Ropka TP investeeringute maht ...................................................................92
Lisa 12.    Ravila TP investeeringute maht ...................................................................93
Lisa 13.    Ropka TP finantsprojektsioonid ja tasuvusarvutus, kroonides ................94
Lisa 14.    Ravila TP finantsprojektsioonid ja tasuvusarvutus, kroonides ................96
Lisa 15.    Valik Tartu kutse- ja kõrgkoolides õpetatavatest erialadest .....................98
                                                                                         4




1.     Sissejuhatus / Executive Summary
1.1.   Kokkuvõte olulisemast

       Tartu piirkonnas on välja valitud kolm võimalikku asukohta tööstuspargi
       arendamiseks Ropka, Ravila ja Raadi ala. Neist viimane oleks ühisprojekt Tartu ja
       Luunja vallaga.

       Tööstuspargi (edaspidi TTP) rajamise ootusteks on soodsate majandustingimuste
       loomine tööstuse arendamiseks Tartu piirkonnas, uute võimaluste pakkumine
       ettevõtjatele tegevuse laiendamiseks, töökohtade säilitamine ja kõrgema
       lisandväärtusega uute ettevõtete ja töökohtade rajamine.

       Käesoleva analüüsi eesmärgiks on välja selgitada nõudlus tööstuspargi järele
       Tartu piirkonnas ja täpsustada TTP kontseptsiooni. Teiseks eesmärgiks on hinnata
       tööstuspargi rajamise tasuvust ja teostatavust nii ärilisest kui sotsiaal-
       majanduslikust aspektidest lähtudes ja lisaks anda ülevaade võimalikest
       lahendustest ja lähenemistest nii TTP juhtimise, marketingi kui rajamisega seotud
       riskide osas. Analüüsi tulemused on aluseks Tartu Linnavalitsusele otsustamaks
       tööstuspargi jaoks sobiva asukoha, tööstuspargi jaoks vajaliku struktuuri loomise
       ning tegevuse juhtimise üle. Analüüsi tulemused aitavad identifitseerida vajalike
       investeeringute mahtu, võimalikke finantseerimisallikaid ja täpsustada TTP
       pakkumistingimusi.

       TTP kontseptsiooni täpsustamiseks ja pakkumistingimuste täpsustamiseks viidi
       läbi turuanalüüs tuginedes a) küsitluse tulemustele Eestis tegutsevate ettevõtete
       ootuste osas tööstuspargis pakutavate tingimuste suhtes; b) viidi läbi valik-
       intervjuud välisriikide ettevõtjaid nõustavate organisatsioonide esindajatega, c)
       analüüsiti Eestisse alates 2003.a. jaanuarist tehtud/kavandatud töötleva tööstuse
       otseinvesteeringute tingimusi ja d) analüüsiti Tartu ettevõtluskeskkonda kohtudes
       Tartu edukate tööstusettevõtete esindajatega. Turuanalüüsi tulemustest järeldus, et
       Tartu piirkonnas eksisteerib vajadus konkurentsivõimelise ostu- ja/või
       rendihinna tasemega, väljaarendatud tehnilise infrastruktuuriga (sh.
       telekommunikatsioonivõrk) ja piisava tööjõupakkumisega tootmispiirkonna
       või tootmisala järele. Eestis tegutsevatel ettevõtetel puudub sügavam huvi
       traditsiooniliste tööstuspargi poolt pakutavate tugiteenuste vastu; välisinvestorite
       vajadus tugiteenuste järgi on suurem, ent tugiteenuseid saavad partnerluse alusel
       pakkuda teised äriarendusele suunatud organisatsioonid.

       TTP fookuse määramisel valiti välja müügi ja ekspordimahu alusel Eestis
       edukamad töötleva tööstuse harud ning võrreldi samade harude ressursside
       olemasolu Tartu piirkonnas. Tartumaa tööjõu ja oskusteabe pakkumise
       seisukohast osutusid suurema potentsiaaliga töötleva tööstuse harudeks puidu- ja
       puit-toodete tööstus, metallitööstus, masina- ja aparaadiehitus. TTP fokuseerimise
       seisukohast küsitava arenguga tööstusharudena identifitseeriti rõivatööstus,
       keemia- ja nn. uued tehnoloogiatööstused, millel on kas piiravad tingimused või
       huvitav tulevikuperspektiiv. TTPst võivad eelkõige huvitatud olla Euroopa Liidu
       siseturule tootvad ja/või ekspordile suunatud ettevõtted, kes saavad kasu turgude
       lähedusest ja/või madalamatest ressursihindadest paindliku tarnesüsteemi ja
                                                                                 5



kvaliteetse tööjõu tingimustes. Välisinvesteeringu asukohamaana tulevad kõne
alla eelkõige Skandinaavia-maad, Venemaa, Suurbritannia ja Iirimaa. Välismaiste
otseinvestorite kaasamiseks tugiisiku olemasolu ja personaalne suhtlemine/müük
referentside kaudu on tulemusliku müügi seisukohast väga oluline.
Müügitegevuste planeerimiseks vaadeldi ka marketingi strateegia olulisemaid
tingimusi ja pakuti välja erinevad müügitegevused võimalike huviliste erinevate
segmentide lõikes.

TTP esmase fookuse valimisel on võimalik kas keskenduda olemasolevatele
ressurssidele (tööjõud ja oskusteave) ning kaasata huvitavaid ettevõtteid juba
esindatud sektoritest või nn. kohaturu segmenteerimise kaudu töötada TTPs välja
sobivad tingimused spetsiifiliste vajadustega, ent pikaajalises perspektiivis
eelistatud tööstusharude jaoks (nt: biotehnoloogia, materjalitehnoloogia jms.).
Teine variant võib pikemas perspektiivis anda küll parema tulemuse, ent on
praeguses olukorras liiga vähese nõudlusega ja nii arendamise kui marketingi
seisukohast kallis. Samas on olemas juba teatav hulk ettevõtteid, kes on
väljendanud oma huvi TTP Ravila ala vastu.

Kontseptsiooni arendamisel analüüsiti ka juba tegutsevate tööstusparkide näitel
erinevaid juhtimismudeleid ja organisatsiooni struktuure. Järeldati, et loodavas
tööstuspargis võivad edukalt koos tegutseda väga erinevate tööstusharude ja
parameetritega ettevõtted. Erinevate, kuid protsessi osas seotud ettevõtete
koospaiknemine võib luua mitmeid sünergiaid. Keskkonna seisukohast peaks
toimima paindlik reageerimine ja suunatus iga konkreetse ettevõtte jaoks sobiliku
lahenduse pakkumisele.

Juriidilise vormi osas vaadeldi sihtasutuse kui kasumit mittetaotleva
organisatsiooni ja aktsiaseltsi kui äriühingu eeliseid ja erinevusi. Omandiküsimuse
ja otsustusprotsessi selguse tõttu oleks eelistatud aktsiaseltsi vorm. TTP
omanikuks on Tartu linn, kes valmistab projekti ette nii organisatsiooni,
struktuuri, kui maa arendamiseks vajalike tingimuste ja tegevuste osas. Praegusel
ajal on koostamisel mõlema ala (Ropka ja Ravila) detailplaneeringud. Enne
järgmisse arendusetappi liikumist (trasside ehitamine) tuleb otsustada tööstuspargi
konkreetne asukoht, organisatsioon, finantseerimise allikad, lahendada maa
omandiküsimus ja valmistada ette aktiivseks müügitegevuseks vajalikud ressursid
(sh. värvata projekti müügijuht).

Investeerimisplaanid ja finantsanalüüs on koostatud Tartu Linnavalitsuse kui
esmase tööstuspargi omaniku pikaajalisi huve linna ja territooriumi arendamise
seisukohast silmas pidades. Kuna Eestis on analoogseid tööstusparkide algatusi
viimasel ajal suhteliselt palju, lähipiirkonnas mõjutavad olulisemalt Raadi
Tööstuspargi areng, kaugemal – Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Võrus rajatavad
analoogsed tööstusinvesteeringute siht-projektid.

TTP projekti ärilise ja sotsiaal-majandusliku tasuvuse hindamiseks koostati pika-
ajalised finantsprojektsioonid, mis võtsid arvesse ühest küljest nii vajalikud
investeeringud infrastruktuuri kui tegevuskulud ja teisest küljest kruntide müügi-
ja renditulud. Tuginedes finantsanalüüsi käigus identifitseeritud eeldustele on
Ropka ala kolme etapi investeeringute maksumuseks 53 miljonit krooni ja Ravila
ala kahe etapi investeeringute maksumuses 71 miljonit krooni.
                                                                                6



Kruntide müügi- ja rendihinna määramisel lähtuti kulupõhisest hinnast, mille osas
tehti allahindlus 25% ulatuses eesmärgiga muuta projekt investori jaoks
atraktiivsemaks.

Euroopa Liidu abirahade kaasamise võimalused TTP projekti infrastruktuuri
investeeringute osas on piiratud ja seetõttu on kapitali allikate puhul arvestatud
vaid linna omavahendite ja pangalaenuga.

Tulemused näitavad, et tööstuspargi investeeringud ei ole finantsiliselt tasuvad,
kuna finantsiline nüüdispuhasväärtus on mõlema piirkonna puhul negatiivne ning
finantsiline sisemine tootluse määr jääb alla investeeritud kapitali soovitud
tootlusele, mis on 8%. Selleks, et muutude finantsiliselt tasuvaks, vajaks Ropka
TP 7,4 miljonit krooni ja Ravila TP 25,5 miljonit krooni tagastamatut abi.
Erinevate sotsiaal-majanduslike mõjude lisamisel tasuvusanalüüsi jõudsid
mõlemad projektid positiivse tulemuseni ehk nende teostamine avaliku
sektori poolt on põhjendatud sotsiaal-majandusliku positiivse mõju kaudu.
Sotsiaal-majanduslikust seisukohast on küll raske ühte ala teisele eelistada, kuid
otseste finantsriskide ja kulude seisukohast tuleks eelistada Ropka ala.

Lisaks on aruandes välja toodud olulisemad riskid, mis projekti võivad mõjutada
jaotatuna nelja kategooriasse: a) maa- ja füüsilise asukohaga, b) investorite
huviga, c) juhtimise ja poliitilised, d) finantseerimisega seotud riskid. Tõhus
juhtimine ja järelvalve aitab projekti riske oluliselt maandada.

Kokkuvõtteks: kuna TTP projekti teostamine on sotsiaal-majanduslikult
põhjendatud ja eksisteerib ka ettevõtete huvi projekti vastu, on eduka jätkamise
seisukohast kriitilise tähtsusega järgmised asjaolud:

1) hind – huvi TTP projekti vastu määrab konkurentsivõimeline hind ning selge
   ja konkreetne lähenemine projektiga edasiliikumisel – ettevõtjast investor
   tahab teada TTP poolt pakutavaid tingimusi ja ajaperspektiivi;

2) aeg – tegemist on pikaajalise projektiga, aga projekti jätkamisega seotud
   otsused tuleb langetada kiiresti;

3) tegevused – enne TTP projektiga edasiminekut on vajalik otsustada maa
   omandamine, määrata pakkumistingimused, kokku leppida TTP struktuur ja
   kaasata projektijuht ellu viima aktiivset müügitegevust;

4) meeskond – projekti võtmeisikud peavad olema kompetentsed ja motiveeritud
   projekti arendamise tulemuste osas. Vajadusel tuleks kaasata partnerid ja/või
   era-arendaja.
                                                                                          7



1.2.   Executive Summary

       There are three areas – Ropka, Ravila and Raadi – in or nearby Tartu that are
       suitable for developing a new green-field industrial park in Southern-Estonia. The
       third, Raadi Industrial Park, would be a project in co-operation with the Tartu
       Rural Municipality.

       The specific long-term objectives for establishing the Tartu Industrial Park
       (hereinafter TTP) are: to maintain and attract new (foreign) investments into the
       Tartu region; to create new jobs in the industrial sector and to increase the number
       of new technology and knowledge-based enterprises. The current report focuses
       on the results of both the market research and the feasibility study for the TTP that
       will help the City Government of Tartu to determine whether to proceed with the
       project of establishing TTP.

       In order to analyze the need for establishing TTP and the demand for specific
       services and conditions related to TTP, market research by using the following
       methods and means has been carried out: a) analysis of the results of the market
       study carried out by Innopolis in March 2004, b) interviews with representatives
       of foreign investment support organizations, c) analysis of the direct investments
       in Estonia from January 2003 to October 2004, and d) analysis of the expectations
       of company representatives operating in the Tartu region. The market research has
       identified that there is a demand for developed land (including telecommunication
       networks) in a well-accessible location at competitive sales and rental prices and
       demand for sufficient supply of labour. There appears to be no specifically strong
       need for business support services in the area, although these services are an
       integrated part of the service package usually offered by industrial parks.

       While setting the specific industry focus for TTP, different industries and their
       potential in Estonia and specifically in Tartu were analyzed. Industries with a
       higher potential were divided into three groups based on their resources and
       perspectives in terms of suitability for TTP: a strong focus was put on timber
       products, metal products and the production of different equipment – resources
       and know-how exist for developing these industries; questionable status was
       awarded to some “new technology” industries as their trend of development is
       unclear; weak focus has been put on the industries that are not of a primary
       interest to TTP, but may generate some synergies in combination with the
       companies in TTP. TTP could target foreign direct investments oriented at the
       European Union’s internal market and internal exports, which could benefit from
       Estonia’s location and/or the lower production costs. The major source-countries
       would be Scandinavian countries, Russia, Great Britain and Ireland. A segmented
       marketing approach based on the analyzed results has been proposed.

       To develop the concept of TTP further, different management models and success
       stories of industrial parks and clusters were studied. Thus the recommendation is
       an „open“-approach: as anchor-companies have not yet signed up to TTP, very
       proactive, flexible, tailored and personal approach in marketing is crucial. Also, a
       set of different industries operating in TTP can create interesting new synergies.
                                                                                    8



The owner of TTP is the City of Tartu. The legal status of TTP could be a limited
liability company or a special-purpose-fund. Before starting the next development
phase of TTP (construction of infrastructure) some important decisions have to be
made regarding the land ownership, an organizational structure, management
model and recruitment of project managers/marketing persons.

To analyze the financial and socio-economic feasibility of TTP, long-term
financial projections have been prepared. These initial investment and cash flow
projections take into account investments into infrastructure and operating costs,
and income from the sales of land plots or rental revenue. The size of the
investment is estimated at 53 million Kroons in Ropka and 71 million Kroons in
the Ravila area, respectively. By projecting the rental and sales income, we have a
discount of 25% from the cost-based price was used to make TTP more attractive
for potential investors.

The results of the financial feasibility analysis indicate that the project is not
financially feasible as the NPV is negative in both Ropka and Ravila case and the
internal rate of return remains below the suggested return on the invested capital
(8% rate is used for comparison purposes). The additional capital injection that
would make the TTP project financially feasible is estimated at 7.4 million
Kroons for Ropka and 25.5 million Kroons for Ravila, respectively.

However, the TTP project is socio-economically feasible as it would not only
apply positive effects of higher labour productivity and appraised land value,
but also overcome the negative effects of the additional cost of extending
public transportation to the TTP site and the unearned income from the sale
of land used for developing the area of TTP.

The size of the investment and financial risks are higher in the Ravila case. Other
risks affecting the successful launch of the TTP project are related to the location
and pricing of the land plot, attractiveness to companies to relocate their activities
to TTP, financing of the investments of TTP, management of TTP and political
risks. An effective management and supervisory system would substantially
reduce these risks. The most important issues to consider are:

1) the sales/rental price must be right and the development process clear to attract
investors;

2) timing – although TTP is regarded as a long-term project, decisions have to be
made quickly –as investors would want to see certain deadlines regarding the start
and potential relocation to the TTP area;

3) plan of activities – specific decisions like purchase of land, fixed set of offer
conditions, structure and organization should precede the start of the next phase of
development;

 4) team – the know-how and motivation of the TTP team are crucial for the
success of the sales effort. The effort must be supported by a balanced system of
objectives and rewards to the team of TTP.
                                                                                                                          9




            2.         Turu-analüüs Tartu Tööstuspargi rajamise ettevalmistamiseks
            2.1.      Strateegiline lähtekoht Tartu Tööstuspargi arendamiseks

                      Vastavalt Tartu linna ettevõtluse arengukavale 2001-2006, on Tartu ettevõtluse ja
                      majanduse visioon järgmine:

                      Tartu on konkurentsivõimeliste ettevõtetega innovatsiooni edendav,
                      investeerijale atraktiivne, ettevõtlust ning teadmismahukat tootmist ja
                      teenust soosiv linn.

                      Ühe tegevusena selle visiooni elluviimiseks on Tartu Linnavalitsus, kui Tartu
                      Tööstuspargi (edaspidi ka „TTP“) idee initsiaator, algatanud TTP rajamiseks
                      vajalikud detailplaneeringud: Turu tn 46 ja ümbritsev piirkond (ala suurus ca 36
                      ha) ja Ravila tn. 61 ja 61A (ala suurus 31 ha). Lisaks on Tartu linna ja valla piiril
     Tartu linn on
        algatanud     Raadi piirkond (500 ha), mille osas Tartu vald on tellinud uuringu sobilikkuse
 paralleelselt kaks   osas tööstuspargiks.
          projekti:
Tartu Tööstuspark     Tartu Linnavalitsus soovis enne otsustamist Tartu Tööstuspargi projektiga
         ja Ravila    jätkamise osas teostada:
      Tööstuspark
                      1) turu-uuringu tööstuspargi potentsiaali väljaselgitamiseks                      –    nõudluse
                         analüüsimise ja fookuse määratlemise kaudu;

                      2) Tööstuspargi tasuvusanalüüsi, et hinnata Tööstuspargi rajamise otstarbekust
                         sotsiaal-majanduslikust aspektist hinnatuna.

                      Lähteülesandes oli töö teostamise eesmärgina sätestatud kohalikul tasandil
                      vajaliku konsensuse saavutamine TTP rajamise otsustamiseks ning TTP
                      rajamisega seotud eesmärkidena püstitati:

                      1) uute (välis)investeeringute kaasamine Tartu piirkonda;

                      2) uute töökohtade loomine tootmissektoris;

                      3) uute tehnoloogia- või teadmiste-põhiste ettevõtete teke piirkonnas.

                      Strateegilised programmid ja arengukavad Tartu Tööstuspargi rajamiseks

                      Viimase paari aasta jooksul on Eestis tööstusparkide rajamise algatusi tekkinud
                      väga paljudes asukohtades1. Riiklikul tasandil toetavad sarnaseid algatusi mitu
                      arengukava ja sihtsuunitlusega rahastamisallika tekitamine Euroopa Liidu
                      finantseerimis-allikatest nt. Tööstusinfrastruktuuri arendamise toetusskeem
                      (Phare 2003/004-582.03.02), RAK 2004-2006 meede 4.6 Piirkondade


            1
              Valik kavandatud tööstusparkidest ja -aladest: Jüri Tehnopark, Tänassilma Tehnopark, Dvigateli,
            Lasnamäe, Maardu tööstuspargid Tallinnas, Keila tööstuspark, Rapla tööstusala, Jõhvi tööstuspark, Narva
            tööstuspark, Rakvere tööstuspark (2 ala), Tamsalu tööstusala, Tapa tööstuspark; Lääne-Eestis – 2 tööstusala
            Pärnu lähipiirkonnas ja Uuemõisa tööstusala, Viljandi tööstuspark, Võru tööstuspark ja mitmed väiksemad
            alad Järvamaal (nt. Aravete, Mäo, Türi, Imavere).
                                                                                                     10



                      konkurentsivõime tugevdamine (endiste militaar- ja tööstusobjektide ning -alade
                      taaskasutusele võtmine uutes funktsioonides).

                      Tartu tööstusparkide ja –alade arendamine on strateegiliselt sätestatud järgnevate
                      (kas eraldiseisvate või omavahel haakuvate) dokumentidega:

                      1) Arengustrateegia Tartu 2012 – osa „Arengumudeli elluviimine“ punkt 14.4
                         „Ettevõtlus ja innovatsioon“ näeb ühe prioriteedina ette infrastruktuuri
 Tartus on seatud        kavandamise ja väljaehitamise Ränilinna, Raadi ja Ropka innovaatilise
          suunaks        ettevõtluse piirkondades;
investeeringute ja
  töökohtade kasv     2) Tartu linna arengukava aastateks 2004-2007 - tugineb Arengustrateegial
   innovaatilise ja
                         Tartu 2012 – suunab rahalised vahendid Tartu Tööstuspargi väljaarendamiseks
  teadmismahuka
          tootmise       ja      ettevõtlusalade     vajaliku      infrastruktuuriga      varustamise
      laiendamise        kaasfinantseerimiseks;
            kaudu.
                      3) Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001-2006 osa 5.4 „Ettevõtlus- ja
                         investeerimiskliima strateegia“ punkt 4.3. annab raamistiku spetsialiseeritud
                         ettevõtlusarengukeskuste     (sh.   tööstuspargid)    rajamiseks    -   Tartu
                         tootmispiirkondadena nähakse vastavalt üldplaneeringule Ropka, Ülejõed-
                         Raadi ning ringteede ümbrust ning prioriteedina on määratud Tartu
                         Tööstuspargi väljaarendamine ning tehnilise infrastruktuuriga varustatud maa-
                         alade ettevalmistamine ettevõtluseks;

                      4) Phare 2000 ESC kaudu finantseeritud uuringu „Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti
                         ettevõtluse toetamise strateegiad“ lõpparuanne (punkt 6.5.4) toob Lõuna-Eesti
                         jaoks välja ühe võimaliku valdkonnana „Tööstusliku infrastruktuuri rajamise
                         toetamise“ eesmärgiga suurendada tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet,
                         meelitada regiooni uusi tööstusettevõtteid ja luua kõrgtehnoloogilisele
                         majandussektorile alustingimusi. Ühe tegevusprojektina pakutakse siinkohal
                         välja Tartu tööstuspargi arendamine.

                      Kui Eesti puhul on rajatud ja planeeritavate tööstusalade ja –parkide puhul
                      tegemist kahe erineva lähenemisega:

                      1) olemasoleva tööstus- või militaarala rekonstrueerimine kaasaja nõuetele
                         vastavaks tootmisalaks koos vajaliku infrastruktuuri rajamisega;

                      2) sobivate tehniliste tingimustega asukohta planeeritava tootmise vajadustele
                         vastava keskkonna loomine tööstusinvesteeringute täiendavaks kaasamiseks ja
                         töökohtade säilitamiseks/loomiseks kavandatud algatused,

                      siis Tartu piirkonna tööstusparkide algatustest kuulub Raadi Tööstuspark esimesse
                      alagruppi ning Ropka ja Ravila teise alagruppi.



           2.2.       Nõudlus Tartu Tööstuspargi järele

                      Analüüsides nõudlust tööstuspargi järele Tartu piirkonnas lähtusime ühelt poolt
                      tööstuspargi definitsioonist ja Tartu Linnavalitsuse, kui projekti omaniku,
                                                                                                                        11



                          seisukohast tööstuspargi kontseptsiooni osas ning teiselt poolt ettevõtjate
                          reaalsetest vajadustest ja mitmete otseinvesteeringuid vahendavate institutsioonide
                          käest saadud informatsioonist investeeringute paigutamise ootuste osas.

                          Tartu Tööstuspargi võimalike asukatena tuvastasime kolm sihtrühma:

                          1) Tartu piirkonnas tegutsevad ettevõtjad, kellel on tegevuse laiendamise või
                             ümberasustamise soov;

                          2) Eesti teistes piirkondades tegutsevad ettevõtjad, kellel on huvi alustada
                             tegevust Tartu piirkonnas;

                          3) uued (välis)investorid, kes võiksid olla huvitatud uute ettevõtete loomisest
                             Tartu piirkonnas;

                          kelle vajadustest ja ootustest lähtudes kujundada TTP poolt                        pakutavad
                          raamtingimused.

                2.2.1.    Tartu piirkonnas tegutsevad ettevõtjad

                          Valik Tartus ja lähipiirkonnas tegutsevatest ettevõtjatest2 väljendasid oma
                          seisukohti ja huvi Tartu uute tööstuspiirkondade osas Tartu Raekojas 21.oktoobril
                          2004.a. toimunud ümaralauadiskussioonil.         Ümarlauadiskussioonil käsitleti
                          teemadena:

                          1) Tartus tegutsevate ettevõtjate potentsiaalne huvi piirkonna uute tööstusalade
                             suhtes;

                          2) Peamised probleemid ja kitsaskohad ettevõtete tegevuse laiendamisel ning
                             ootused Tartu tööstusalade arendamisel;

      Tartu edukatel      3) Ettevõtete ja teadusarendusasutuste vaheline koostöö.
  ettevõtetel on huvi
    laienemise vastu      Diskussioonil osalenud ettevõtjate seisukohad erinevates küsimustes on
     Tartumaal, aga       kokkuvõtlikult järgmised:
         tööstuspargi
       teenuste vastu
      otseselt huvi ei    Potentsiaalne huvi Tartu piirkonna uute tööstusalade suhtes
      tunta. Huvi on
   sobivas asukohas       1) osalenud ettevõtetest väljendasid oma huvi uue või laienenud asukoha suhtes
soodsa hinnaga maa           Tartus kaks ettevõtjat (Kodumajatehase AS ja OÜ Tarmetec), ühe ettevõtte
omandamise suhtes.           (AS Rait) jaoks peitub paiknemises tööjõule lähemal oluline kulueelis;

                          2) Tartus tegutsevad ettevõtjad ei näe tööstusparki kui potentsiaalset asukohta
                             oma tootmistegevuse jaoks. Tööstusparki kui tootmisettevõtte asukohta
                             hinnatakse vajalikuks pigem alustava ettevõtte kui edukalt tegutseva puhul.
                             Füüsilise laienemisvajaduse korral ollakse potentsiaalis huvitatud pigem
                             Ravila kui Ropka asukohast;


                2
                 Osalema kutsuti Tartu maakonna tööstusettevõtetest suurima käibe-, käibekasvuga või ekspordimahuga
                ettevõtjad Äripäeva 2004.a. TOP andmete alusel. Nimekiri osalenud ja osalema kutsutud ettevõtetest on
                esitatud lisas 1.
                                                                                                       12



                        3) Peamiseks kriteeriumiks asukoha otsustamisel Tartu piirkonnas on
                           maa/hoonete ostu- või rendihind, juurdepääs asukohale ja trasside füüsiline
                           infrastruktuur; väga oluline on ajaline kriteerium - selgus ja konkreetsus
                           planeerimises;

                        Peamised probleemid ja kitsaskohad ettevõtete tegevuse laiendamisel ning
                        ootused Tartu tööstusalade arendamisel

                        4) Tegevuse laiendamisel on peamisteks takistavateks teguriteks oskustööjõu
                           puudus ja mõningatel juhtudel ka sobivate füüsiliste (asukoht, hind,
                           infrastruktuur) tingimustega asukohtade puudumine Tartu linna lähiümbruses;

                        5) Osalenud ettevõtjad eelistavad Linnavalitsuse poolt võrreldavate tingimuste
                           loomist juba tegutsevate ettevõtete tegevuse toetamiseks ja võrdset kohtlemist,
                           mitte sisenevate investeeringute eelistamist;
    Ettevõtete ootus
 Linnavalitsusele on    6) Subsideeritud tingimustel infrastruktuuri rajamises uutes tööstuspiirkondades
 võrdne kohtlemine
                           nähakse pigem tegutsevate ettevõtete diskrimineerimist kui üldise
   nii olemasolevate
       kui sisenevate      investeerimiskliima parendamist ning eeldatakse, et sellisel juhul oleks võrdse
investeeringute osas       kohtlemise printsiibist lähtudes õiglane, kui kohalik omavalitsus toetaks ka
    ning tugi tööjõu       tegutsevate ettevõtete infrastruktuuri parendamise investeeringuid sarnastel
        arendamisel.       tingimustel;

                        7) Suurimad ootused Linnavalitsuse toele on sobiva tööjõu täiend- ja
                           ümberõppeprojektide toetamine/arendamine määral, mis tagaks ettevõtetele
                           vajaliku oskustööjõu nõutaval ettevalmistatuse tasemel ilma suuremate
                           lisakuludeta;

                        8) On ettevõtteid, kes on kolinud oma tootmise Tartust välja lähipiirkonna
                           valdadesse hinnates vajaliku tootmismaa pakkumist Tartus piiratuks ja hinda
                           liiga kõrgeks;

                        Ettevõtete ja teadusarendusasutuste vaheline koostöö

                        9) Tegutsevate ettevõtete võime ja plaanid liikuda edasi kõrgtehnoloogilisse
                           segmenti ja ulatuslikumalt rakendada Tartu kui teaduslinna potentsiaal on
                           piiratud, ehkki koostööd teadusarendusasutustega teevad peaaegu kõik
                           diskussioonis osalenud ettevõtted (partneriteks kas Tartu Ülikool, Tallinna
                           Tehnikaülikool või rahvusvahelised institutsioonid);

                        10) Koostööd tehakse nii toote- kui protsessiinnovatsiooni ja –arenduse alal, ent
                            väga kitsas ulatuses, sest suuremal osal ettevõtetest puudub laiemas ulatuses
                            selleks konkreetne vajadus;

                        11) Tartu puhul võiks olla potentsiaali tööstustehnoloogiliste laborite rajamisel,
                            mis ühelt poolt tegutseksid ettevõtete uurimis- ja arendusvajadusest lähtudes
                            ning teiselt poolt, laiendaksid Tartu Ülikooli rakendusteaduste võimalusi
                            uurimustulemuste kommertsialiseerimiseks – üks võimalik oleks tekstiili
                            tehniline labor kangaste omaduste testimiseks vms.
                                                                                                                             13



               2.2.2.     Eesti ettevõtjate huvi ja ootused Tartu piirkonna tööstuspargi suhtes

                          Eesti ettevõtjate huvi ja vajaduse analüüsimine tugineb OÜ Innopolis poolt
                          märtsis 2004 läbi viidud küsitluse tulemustele3, kuna käesolevas analüüsifaasis on
                          nii Tartu piirkonnas planeeritavate tööstusalade kui küsitluses referentsidena
                          viidatud alade asukoht ja projektide arengutase sarnane. See võimaldab küsitluse
                          tulemusi laiendada ka küsitlusega mitte hõlmatud Ravila tööstusalale.

                          Küsitluses osales 98 ettevõtjat, kellest enim olid esindatud tööstusharudena:

                          1) puidutööstus – 22 ettevõtet

                          2) metallitööstus – 20 ettevõtet

                          3) ehitusmaterjalide tööstus – 14 ettevõtet

                          4) keemiatööstus – 6 ettevõtet

                          5) kergetööstus – 5 ettevõtet

                          6) toiduainetööstus – 4 ettevõtet

                          7) muud tegevusharud – 41 ettevõtet.

                      Vastavalt küsitluse tulemustele on teadlikkus tööstusparkide osas keskpärane:
                      mõnda tööstusparki või –ala oli külastanud 27% vastanutest, samal ajal kui 35%
                      tunnistas, et ei tea tööstusparkidest- ja aladest suurt midagi. 36% vastanutest oli
          Teadlikkus
  tööstusparkide osas end tööstuspargi temaatikaga kurssi viinud kirjanduse või muu meediumi
      on keskpärane. vahendusel, ent ei omanud isiklikku kokkupuudet ega kogemust. Viimase aasta
                      jooksul on meedias tööstusparkide temaatikat siiski aktiivsemalt kajastama
                      hakatud ja sellest lähtudes on alust arvata, et teadlikkus vähemalt tööstusparkide
                      olemasolu kohta on kasvamas.

                          Vastanud 98-st ettevõtjast tunnistas oma huvi tööstusparkide vastu 63 ettevõtet ja
                          huvipuudust 9 ettevõtjat. Potentsiaalset (5 aasta perspektiivis) huvi sealhulgas
                          Ropka tööstusala vastu tunnistas 38 ettevõtjat.
 Olulisemad asukohta
    määravad tegurid      Olulisim väljundinformatsioon ettevõtjate ootusi ja vajadusi analüüsides oli
tootmise paigutamisel
                          spetsiifiliste tegurite hinnanguline olulisus ettevõtja tegevuseks uue asukoha
   on maa ja hoonete
      soodne ostu- või    valikul. Küsitluse tulemustel peavad ettevõtjad oluliseks järgmisi
 rendihind, kaasaegse     tegevustingimusi mõjutavaid tegureid (olulisuse järjekorras):
    side- ja interneti-
     võrgu olemasolu,     1) ostu- ja rendihind - 95% vastanutest hindas kas oluliseks või väga oluliseks;
       vajaliku tööjõu
              lähedus.    2) sideliinide olemasolu – 94%

                          3) kiire internetiühendus – 89%

                          4) tööjõu lähedus – 87%

               3
                Esitlusmaterjalid „Tööstuspargi potentsiaalsete klientide küsitlus, Innopolis OÜ, 04.aprill 2004.a.“ ja OÜ
               Innopolis poolt esitatud lisainformatsioon
                                                                                                            14



                        5) kõrge läbilaskevõimega teed – 80%

                        6) maa ja hoonete väljaostuvõimalus – 76%

                        7) olemasolev hoonestus – 59%

                        8) masinate, laborite, seadmete olemasolu asukohas – 54%

                        9) hankijate lähedus – 54%
  Eestis tegutsevate
      laienemis- või    10) klientide lähedus – 54%.
  ümberpaiknemis-
sooviga ettevõtjatel    Äriarendusteenuste (nagu ärikonsultatsioonid, finants- ja turundusnõustamine)
 on vajadus ja huvi     pakkumist ja sarnaste ettevõtete paiknemist asukohas ei peetud kuigi oluliseks
       pigem sobiva
                        (mitte kuigi oluliseks või üldse mitte oluliseks hindas mõlemat kriteeriumi 72%
   tööstuspiirkonna
 kui traditsioonilise   küsitletutest). Samuti ei oska ettevõtted veel tunnistada sama tööstusharu mitme
       tugiteenuseid    eri ettevõtte (klastri) olemasolust või selles koostegutsemisest tekkivaid
            pakkuva     positiivseid sünergiaid.
        tööstuspargi
       institutsiooni   Tartu Linnavalitsus kui projekti algataja ei ole seadnud eesmärgiks erinevate
              järele.
                        äriarendus- või tugiteenuste pakkumist loodavas tööstuspargis.

             2.2.3.     Välisinvestorite ootused otseinvesteeringu asukoha tingimuste suhtes

                        Uurimaks välisinvestorite huvi ja ootusi tootmise otseinvesteeringu paigutamiseks
                        Tartu piirkonna tööstusalale, küsitleti kirjalike intervjuude ja kohtumiste vormis
                        erinevaid välisinvesteeringute vahendamisega tegelevaid institutsioone
                        eesmärgiga määrata asukohale esitatavad kriitilised tingimused. Küsitletud
                        institutsioonidest ja detailsetest lähenemistest erinevate riikide/esindajate lõikes
                        annab ülevaate lisa 2. Lisaks analüüsiti avalikku informatsiooni alates 2003.a.
                        jaanuarist reaalselt Eestis tehtud otseinvesteeringute osas, et välja selgitada
                        otseinvesteeringute eeldused ja raamtingimused.

                        Välismaiste otseinvesteeringute tõmbetegurid

                        Vastavalt otseinvesteeringute teooriale on investeeringute tõmbeteguriteks
                        riiklikul tasandil järgmised tingimused:

                        1) soodsad makromajanduslikud tingimused - kiire majanduslik kasv ja
                        mõõdukas inflatsioon;

                        2) soodne majanduspoliitika - avatud kaubandus ja madalad maksud;

                        3) stabiilne valuutavahetuskurss;

                        4) poliitiline stabiilsus ja majanduse arengu prioriteetsus rahvuslikul tasandil;

                        5) soodsad institutsioonilised ja kultuurilised tingimused.

                        Neist viimane kirjeldab sisuliselt ka täiendavaid tõmbetegureid lokaalsel tasandil,
                        millest lähtudes valitakse investeeringu paigutamise konkreetne asukoht sobiva
                                                                                                        15



                       investeerimiskliimaga sihtriigis. TTP seisukohast on konkureerides teiste
                       analoogsete projektidega olulisteks tõmbeteguriteks:

                             kiire, huvitatud ja korrastatud asjaajamine kohalikus omavalitsuses ja/või
                              tugiorganisatsioonis;

                             tootmiseks sobiva maa ja hoonestuse olemasolu (võrreldavalt) soodsa
                              hinnataseme juures;

                             tehnilise infrastruktuuri olemasolu (rajamise lihtsus ja võimsuse piisavus);
      Investeeringu
     asukoha Eestis          ehitusprotsessi läbipaistvus, hinnatase ja lubade saamise lihtsus;
    määravad tööjõu
         olemasolu,
        asjaajamise
                             tööjõu piisavus (toetused väljaõppeks) ja palgatase;
        mugavus ja
          tehnilised         turvaline elukeskkond (investeerimiseks, töötamiseks, elamiseks);
        tingimused.
                             kiire transpordiühendus       (juurdepääs    tööjõule    ning    kauba-   ja
                              reisitranspordile);

                             üldine töökultuur ja sotsiaalne keskkond.

                       Lokaalsel ja regionaalsel tasandil on väga keeruline võistelda välismaiste
                       otseinvesteeringute pärast tingimustes, kus:

                       1) Tartu kui otseinvesteeringu potentsiaalne asukoht asub eemal kiirest
                          rahvusvahelisest  transpordiühendusest    (rahvusvahelise lennujaama
                          puudumine muudab Tartu kui asukoha tutvustamise oluliselt
                          ajamahukamaks),

                       2) tööjõu pakkumise struktuur lokaalsel tasandil ei ole kohandunud odava
                          oskustööjõu kulueelist otsivale tööstusinvestorile,
Tartu puudusteks       3) kohalik keskkond (community) ei ole välisinvestorite vajaduste jaoks piisavalt
on traditsioonilise
          tööstuse
                          arenenud nii sotsiaalsel kui tugifunktsioonide tasandil,
       vajadustele
mittevastav tööjõu     4) alternatiivsed asukohad (nagu Läti ja Leedu) pakuvad investoritele olulisi
       pakkumise          investeeringuid soodustavaid tingimusi ning teevad ka agressiivsemalt
 struktuur ja kiire       müügitööd, mistõttu valitseb nn. ostjate turg.
    rahvusvahelise
         ühenduse      Samas annab analüüs viimase 1,5 aasta vältel tehtud 32-st tootmise
      puudumine.
                       ümberpaigutamise ja laiendamise investeeringutest olulise ülevaate uute
                       investeeringute poolt otsitavatest tingimustest. Andmed analüüsitud
                       tootmisinvesteeringute osas on esitatud lisas 3.

                       Analüüsi käigus vaadeldi 10 riigi (olulisemad välismaised lähteriigid Soome ja
                       Rootsi) investeeringuid, mis valdavalt olid suunatud uue tootmisbaasi rajamiseks.
                       Esindatud oli 14 tööstusharu, sealhulgas: elektroonika 9, aparaadi- ja masinaehitus
                       6, puidutööstus 4, tekstiil 3 juhul. Investeeringu asukohas oli Harjumaa 9 korral,
                       Tallinn 5, Tartumaa 4, Pärnumaa 4, Jõgevamaa 3 ja Lääne-Virumaa vastavalt 3
                       korral. Avalikustatud 16 investeeringu baasil oli investeeringu keskmiseks
                                                                                                                        16



                      suuruseks oli 49 miljonit krooni ja 30 investeeringu baasil planeeriti ettevõttes
                      keskmiselt 50 töökohta.

                      Vastavalt Suurbritannia Saatkonna ja EAS käest saadud informatsioonile on
                      viimasel ajal mitmed Suurbritannia investorid tundnud huvi tööstusliku
                      iseloomuga kinnisvarainvesteeringute arendamise vastu Eestis ja selle eesmärgiga
                      on külastatud näiteks Jõhvi Tööstusparki. Ühe võimalusena tuleks sellisel juhul
                      kaalumisele ka välismaiste investorite kaasamine tööstusliku kinnisvara
                      arendamiseks TTP loodavates tööstuspiirkondades.

            2.3.      Tartu Tööstuspargi pakkumistingimuste raamistik

                      Kevadel 2004.a. läbiviidud küsitluse tulemusel selgus, et vastanud 98-st
                      ettevõttest on 38 ettevõttel 5 aasta perspektiivis potentsiaalne huvi tegevust
                      laiendada Tartumaal. Kuna sobivate tingimustega asukohti on lisaks TTP kahele
           Tartu ja
   konkureerivate
                      alale veel ka teisi, siis muude võrdsete tingimuste (maa soodne ostuhind, Tartu
  projektide puhul    tööjõu lähedus ja paiknemine suure läbilaskevõimega teede juures) korral, võidab
  võidab enim see,    eelkõige see arendusprojekt, mis esimesena suudab analüüsifaasist edasi liikuda
  kes suudab kõige    reaalsesse käivitus- ning ehitusfaasi ning mille puhul asjaajamise lihtsus ning
          kiiremini   konkreetsus võimaldab ettevõtetel oma tegevust kõige kindlamalt ja
        konkreetse
tegevuse käivitada
                      sihipärasemalt planeerida.
         ja kaasata
pikaajalise huviga    Lähtudes tööstusparkide üldisest kontseptsioonist4, ettevõtjate vajadustest ning
            asukad.   eeldusest, et loodava tööstuspargi osas ei nähta eesmärgina konkureerida Tartu
                      Teaduspargiga, selgus analüüsi tulemusel, et Tartu piirkonnas eksisteerib
                      vajadus konkurentsivõimelise ostu- ja/või rendihinna tasemega,
                      väljaarendatud tehnilise infrastruktuuriga (sh. telekommunikatsioonivõrk)
                      ja piisava tööjõupakkumisega tootmispiirkonna või tootmisala järele.

                      Eelnevale tuginedes oleks tööstuspiirkondade definitsiooni5 kohaselt korrektne
                      TTP puhul kasutada hoopis mõistet „Tartu Tööstuspiirkond“ või „Tartu
                      Tööstusala“, ent järjepidevuse säilitamiseks kasutame käesolevas aruandes
                      jätkuvalt nimetust „Tartu Tööstuspark“, mis üldnimena hõlmab nii Ropka kui
                      Ravila tööstusala.

                      Pakkumistingimuste kujundamisel tuleb arvestada järgmisi olulisi tegureid:

                      1) sobiva ostu- või rendihinna tasemega tööstusliku otstarbega kinnistute
                         arendamine logistiliselt atraktiivses asukohas – hinnataseme osas on
Lähenemine peaks
olema paindlik ehk
                         võrdlushindadeks nii alternatiivsed tööstuse asukohad Tartus ja Lõuna-Eestis
suunatud ettevõtja       kui ka mujal tööstus- ja tehnoparkides (nt. Jüri, Jõhvi, Rakvere);
      jaoks sobiva
         lahenduse    2) rendi korral tuleks fikseerida eelnevalt tingimused maa ja hoonestuse
        leidmisele.      väljaostmiseks teatud perioodi jooksul;

                      3) väljaarendatud infrastruktuur või selle rajamise võimalikkus mõistliku aja
                         jooksul majanduslikult põhjendatud hinnataseme juures on asukoha osas
            4
              Vaata Lisa 4.
            5
              Tööstuspiirkond on definitsiooni kohaselt parendatud maatükk, mis on jagatud kruntideks ning mida
            pakutakse müügiks või rendile tööstusettevõtetele s.t. kinnistu ja teenuste kombinatsioon tööstuse vajadustest
            lähtudes.
                                                                                                           17



                            otsustamise olulisteks tingimusteks - nt. Ravila piirkonnas on kanalisatsiooni
                            rajamine kuni kinnistuni nii ressursimahukas, et üksiku vähese tarbimisega
                            tööstusinvestori seisukohast osutub selline investeering majanduslikult liiga
                            kulukaks; nõutav infrastruktuur haarab ka kaasaegseid sideliine ja kiiret
                            internetiühendust lisaks traditsioonilistele kommunikatsioonidele;

                        4) tingimused tööjõuga varustatuse osas – tööjõu juurdepääs; projektid, mis
                           toetavad tööjõu ettevalmistamist, täiend- ja ümberõpet;

                        5) projekti arendaja ja kohaliku omavalitsuse (tugiorganisatsiooni) püsiv
                           suunitlus projekti kiirele ja asjatundlikule teostamisele, arvestades
                           potentsiaalsete asukate ootusi ja informeerides neid pidevalt projekti
                           arendamisega seotud asjaoludest.



           2.3.1.       Ettevõtluse tugisüsteemi roll Tööstuspargi potentsiaalsete huviliste vajaduste
                        toetamisel

                        Vastavalt Eesti ettevõtjate seas läbiviidud küsitlusele ootustest tööstuspargi poolt
                        pakutavate tugiteenuste osas hindas 73%6 küsitletud ettevõtetest
                        äriarendusteenuste pakkumist investeeringu paigutamise tingimuste seisukohast
                        kas mitte kuigi oluliseks või mitte oluliseks. Vaatamata sellele eksisteerib
                        ettevõtjatel reaalne vajadus ettevõtluse tugiteenuste järele valdkondades, mis
                        puudutavad informatsiooni kogumist ja edastamist näiteks tööjõu ümberõppe ja
                        infrastruktuuri rajamise riikliku toetuse võimaluste kohta7.

                        Veelgi suurema vajadusega tugiteenuste järele on välismaised investorid, kelle
                        puhul ka vahendavad institutsioonid mitmel puhul rõhutasid tulemuslikkuse
                        seisukohast olulise personaalse müügi ja „käehoidmise“ tähtsust.

                        Mõlemal puhul on võimalik pakkuda konsultatsiooni juba olemasolevate
        TTP poolt       struktuuride baasil nii asjaajamise hõlbustamiseks kui projektijuhtimise tasandil,
      tugiteenuste      näiteks:
pakkumise asemel
     saab edukalt
    kasutada juba
                               SA Tartu Teaduspark – ärinõustamisteenused, võrgustikud ja koostöö
       tegutsevaid              teadusasutustega;
  ärinõustamisele
         suunatud              EAS – riiklike ja Euroopa Liidu struktuurifondide abirahade vahendamine;
  organisatsioone.              projekti   tutvustamine     välisinvestorite   ja    nende    nõustamine
                                investeerimiskliima osas;

                               Tartu Ärinõuandla – informatsiooni vahendamine ettevõtluse tugisüsteemi
                                erinevate meetmete, regionaalse arengu programmide ja teiste
                                organisatsioonide poolt ettevõtjatele pakutavate teenuste osas; Tartu
                                maakonna investeerimiskliima tutvustamine;



           6
               „Tööstuspargi potentsiaalsete klientide küsitlus, Innopolis OÜ, 04.aprill 2004.a.“
           7
               Vastavalt Tartu tööstusettevõtjate 21.oktoobril toimunud ümaralauadiskussioonil arutatule
                                                                          18



   Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond – informatsiooni vahendamine ja
    asjaajamise tugi kohaliku omavalitsuse erinevate ametitega suhtlemisel;

   eraettevõtjatest      konsultatsioonifirmad        –       informeerimine
    investeerimiskliimast, spetsiifiliste uuringute läbiviimine investeeringu
    ümberpaigutamise ja asukoha tingimuste analüüsiks, projektijuhtimine.

Tartu Tööstuspargi edukaks arendamiseks on vajalik arendaja projektijuhi
aktiivne roll informeerimaks potentsiaalsed huvilisi võimalike tugiteenuste
pakkujate osas (korralik andmebaas ja konkreetsed kontaktisikud), kelle poole
investorid spetsiifilise huvi ja vajaduse korral pöörduda saaksid. Nn.
Tööstuspargi partner-konsultantide informeerimine Tööstuspargiga seotud
arengutest teeb võimalikuks aktiivse tulemusliku müügi.
                                                                                                                   19




            3.        Tartu Tööstuspargi äriidee ja eesmärgid

            3.1.      Missioon ja visioon

                      Tartu Tööstuspargi missioon on pakkuda soodsa hinnatasemega, moodsa
                      tehnilise infrastruktuuriga varustatud konkurentsivõimelisele tootmisele
                      sobivat keskkonda.

                      Tartu Tööstuspargi visioon on olla Lõuna-Eestis eelistatud asukoht ja partner
                      pakkudes kiireid ja konkreetseid lahendusi Tööstuspargi asukatele.

                      TTP arendamisprojekti algatamisega soovib Tartu Linnavalitsus suurendada
                      tootmistegevuseks sobivate atraktiivsete asukohtade pakkumist Tartu piirkonnas
                      ning seeläbi kaasata suurema kasvupotentsiaaliga majandustegevust, mis on
                      suunatud kõrgema lisaväärtuse loomisele ja rahvusvahelise konkurentsivõime
                      suurendamisele. Tööstuspargi rajamise eesmärkideks on:

                      1) kohalike ja välisinvesteeringute kaasamine ja säilitamine Tartu piirkonnas;

                      2) uute töökohtade loomine tootmissektoris;

                      3) uute ettevõtete kasv tehnoloogiaintensiivses ja teadmistemahukas tootmises.



            3.2.      Tartu Tööstuspargi arengut mõjutavate tingimused ja piirangud

                      Tartu kui majanduskeskkonna SWOT-analüüs on esitatud seisuga märts 2000
                      Tartu linna ettevõtluse arengukavas 2001-20068. Kuigi mõnede arengut
                      takistavate tegurite osas on vahepeal toimunud olulisi muutusi paremuse suunas
                      (nt: tugiteenuste nõrkus, tehnilise infrastruktuuri mahajäämus, omandireformi
                      probleemid ja vähene aktiivsus rahvusvaheliste projektide puhul) ning tugevuste
                      potentsiaal on arengu toetamisel juba osaliselt avaldunud, mõjutavad samad
                      tegurid ka praegusel ajal ettevõtluskeskkonda, milles TTP rajatakse ja tegutsema
                      hakkab.

                      TTP kui algusfaasis projekti puhul on otstarbekam mitte teostada SWOT-analüüsi
        Pärast TTP    traditsioonilises vormis, kuna TTP asukohta, organisatsiooni ja struktuuri
        konkreetset   mõjutavad otsused ei ole veel langetatud ja seetõttu eksisteerib paljude tegurite
          asukohta,
      struktuuri ja
                      osas ebakindlus, vaid analüüsida TTP arendamist mõjutavaid nii positiivseid kui
    organisatsiooni   piiravaid tingimusi füüsilise ja sotsiaalse keskkonna osas. Samuti, lähtudes
       puudutavate    vahepealsetest arengutest, tuleb TTP puhul vaadelda kaht alternatiivset asukohta –
otsuste langetamist   Ravila ja Ropka, mille puhul avalduvad mõju erinevad tingimused.
   on soovitav läbi
      viia täiendav   Analüüsi käigus tuvastati järgmised asjaolud, millele tuleb eelkõige tähelepanu
   SWOT analüüs.
                      pöörata TTP projekti edasise arendamise otsustamisel:



            8
             Terviktekst leitav kodulehel www.tartu.ee või Riigi Teatajas Tartu Linnavolikogu 24.mai 2001 määrus nr.
            70 lisana.
                                                                                                          20



                          Tartu piires ei ole Ropka füüsilisel asukohal olulist eelist Ravila ees; Raadi kui
                           tööstuspargi potentsiaalse asukoha arendamise piiravaks teguriks on praegu
                           halb juurdepääs; juurdepääsu osas eelistatuim Ravila ala; Ropka ala asukohast
                           tulenevad teatud piiravad tingimused tootmisettevõtete tegevusala suhtes (nt.
                           keelatud on keemiatööstus, metsatöötlemistööstus jms.);
  Tartu piirkonna
        planeeritud       kõikide potentsiaalsete asukohtade puhul on probleemiks korrastamata
tööstusparkidest ei        omandisuhted kogu planeeritava ala ulatuses – kiire asjaajamine investori
        eristu ükski
      ilmselgelt kui       seisukohast väga tähtis, ent omandisuhete keerukus võib tekitada
  parim. Erinevad          ettenägematuid viivitusi projekti arendamisel;
       asukohad on
 sobivad erinevate        kõigis asukohtades puuduvad tehnilised infrastruktuurid, rajamine väikseima
   ettevõtete jaoks.       kuluga Ropka alal, kuna kõrval-kinnistul olemas;

                          Ropka alal on geofüüsiliste tingimuste tõttu ehitustegevus kõige keerukam ja
                           teatud tööstusharud (metalli- ja masinaehitustööstus) ei pea asukohta sobivaks;

                          investori seisukohast olulisim on tootmiseks sobiliku maa (tootmispinna) ostu
                           või rendihind – ala ettevalmistamiseks vajalikud investeeringud muudavad
                           Ravila alal maa hinna võrreldes alternatiivsete asukohtadega kõrgeks;

                          Tartu peamist tugevust – teadusarendusasutuste ja Tartu Ülikooli olemasolu ei
                           peeta    praegusel     ajal   tootmisinvesteeringu     asukoha    otsustamisel
                           oluliseks/nõutavaks tingimuseks; lisab sotsiaalsele keskkonnale atraktiivsust,
                           ent tööjõustruktuur tootmise vajadustest lähtudes tasakaalustamata;

                          Teadusmahuka,       tehnoloogiaintensiivse      (väike)tootmise     paigutamine
                           rajatavasse tööstusparki ei ole praegustes tingimustes aktuaalne, kuna

                              a. teadusmahuka tootmise vajadused erinevad suuresti sõltudes
                                 konkreetsest projektist ning vajatavate spetsiifiliste tingimustega
                                 keskkonna loomine konkreetse asuka jaoks muudab arendusprojekti
                                 kallimaks nii rajamise kui hilisema realiseerimise seisukohast;

                              b. eelistatakse hoonestatud tootmisalasid koos laienemisvõimalusega –
                                 hoonestus rajatakse spetsiifilistest vajadustest lähtudes;

                              c. oluline teadusasutuse lähedus/laborite ühine kasutamine;

                              d. vajalikud     täiendavad     tugiteenused,    mida     traditsioonilistel
                                 tööstusharudes pikaajaliselt tegutsenud ettevõtete puhul samas ulatuses
                                 ei hinnata vajalikuks;

                           ehk Tartu Teaduspark kui inkubaator koos laienemisvõimalusega sobib uute
                           alustavate tootmisettevõtete vajadustele paremini kui ilma tugiteenusteta
                           tootmispiirkond nagu seda on TTP alad;

                          Tartu kui sotsiaalse keskkonna eeliseid on võimalik ära kasutada teiste Eestis
                           asuvate sarnaste majanduslike tingimustega investeerimiskohtadega
                           konkureerides.
                                                                                                           21



              3.3.     Tartu Tööstuspargi fookuse kujundamine

                       Lähtudes TTP lähteülesande püstitusest ja Tartu linna ettevõtluse arendamise
                       visioonist, eelistaks Tartu linn tööstuspargi asukatena:

      Tartu arengu        teadusmahukal tootmisel tuginevaid tööstusharusid (näiteks: bio-, info-,
     seisukohast on        keskkonna-, materjalitehnoloogia jms), mille osas on Tartul suhteline eelis nii
          eelistatud       kõrgharitud tööjõu kui teadusbaasi näol;
    teadusmahukal
tootmisel tuginevad
                          traditsiooniliste tööstusharude horisontaalset ja vertikaalset laienemist klastrite
  tööstusharud, ent
   ka suurema lisa-        tekkimisega;
 väärtusega toodete
            tootjad/      välismaiseid otseinvestoreid täiendava kapitali allikana;
        eksportijad.
                          ekspordile   suunatud   tootmisega          tööstusettevõtteid     rahvusvahelise
                           konkurentsivõime tugevdamiseks.

                       Analüüsides Tartu kui ettevõtluskeskkonna ja TTP poolt pakutavaid tingimusi
                       ning potentsiaalset nõudlust planeeritud segmentide hulgas investeeringute
                       paigutamise osas, võib teha järgmised üldistused:

                          rajatavates TTP-s võivad koos eksisteerida mitme eri valdkonna ja suurusega
                           ettevõtted – kuna vajadust klastris tegutsemise järgi ettevõtete tasandil
                           oluliselt ei tunnetata, ei ole praeguses arendusetapis otstarbekas keskenduda
                           ühele või mõnele spetsiifilisele majandusharule;

                          arendamise fookus võiks olla ‘avatud’ – tingimusi luua vastavalt sellele,
                           millised ettevõtted huvi tunnevad ning pärast nn. ankurettevõtete paigutumist
                           piirkonda hakata sihtmarketingi kaudu kaasama klastri tekkest potentsiaalselt
TTP fookus võiks           huvitatud ettevõtteid;
     olla avatud ja
      reageerimine        keskkonnamõjude ja –tingimuste analüüsist peavad varajases faasis selguma
          paindlik.        kõik võimalikud piirangud tegevusalade ja tööstusharude osas, mille
   Keskendumine
      konkreetsele
                           paiknemine TTP ühes või teises asukohas ei ole võimalik;
  segmendile võib
anda pikaajaliselt        tööstuspargi täitmisel tuleb paindlikult reageerida praktilise turustustegevuse
parema tulemuse,           käigus selguvatele võimalustele;
    ent viiteaeg on
 pikem ja projekt         ka lühiajalised asukad (1-3 aastat) on positiivne – sellisel juhul võiks riskid
       riskantsem.
                           maandada tööstusliku rendikinnisvara arendajate kaasamise kaudu.

                       Nn „kohaturu segmenteerimise“ lähenemise kohaselt oleks teine alternatiiv
                       keskenduda väga konkreetsele kitsale segmendile (näiteks: kõrgtehnoloogiline
                       materjalitööstus, elektroonika- ja inseneritööstus). Olles identifitseerinud
                       tööstusharu sobivaimad ettevõtted ja nende poolt nõutavad tingimused keskkonna,
                       tööjõu ja tugiteenuste osas, on võimalik luua investori ootustele vastavad
                       tingimused ja sellega tekitada ankurettevõtte jaoks ideaalselt sobiv keskkond.
                       Valitud ankurettevõte võiks olla piisavalt ulatusliku tegevusega, et tekitada juurde
                       klastrina koostoimivaid ettevõtteid. Konkreetsele segmendile keskendumine võib
                       pikaajalises perspektiivis anda parema tulemuse, ent arendusfaasis osutub
                       aeglasemaks ja kallimaks.
                                                                                                                                    22



3.3.1.    Tartu Tööstuspargi atraktiivsus erinevate tööstusharude lõikes

          Tööstusharude potentsiaali hindamise olulisemad lähtekohad on tööstusharude
          areng Eestis üldiselt ning nõutavate ressursside olemasolu TTP asukohas9.
          Esialgne arendusplaan orienteerub sektoritele, millel on arengupotentsiaali Eestis
          kui suuremas, kuid samas suhteliselt homogeenses majandusruumis tervikuna
          ning mille arenguks eksisteerivad vajalikud ressursid Tartumaal.

          Paralleelselt tuleb võimaluste otsimisel lähtuda TTP kontseptsioonist,
          eesmärkidest ning füüsilisest asukohast. Tulenevalt eesmärgist innovaatilise
          tootmise arendamiseks, tuleb jõupingutused rakendada tehnoloogia ning
          võimalusel ka teadusmahuka tootmise kaasamiseks. Peamiselt vaid odaval tööjõul
          põhinevad tööstusharud ei ole seetõttu teravamas fookuses, mis ei tähenda, et
          nende poolt pakutavaid võimalusi ei tuleks ära kasutada.

          Eesti tööstusharude analüüs käibekasvu ja ekspordimahu osas

          Hindamaks Eesti atraktiivsust ja konkurentsivõimet erinevate tootmisettevõtete
          asukohana, vaadeldi järgmisi näitajad: realiseerimise netokäive ja ekspordimaht.

          Joonisel 1 on toodud Tartu piirkonnas suurema käibe ja ettevõtete arvuga
          esindatud tööstusharude ettevõtete kumuleeritud käibe arengud Eestis.
          Vaadeldava perioodi jooksul10 on kasvanud kõikide tööstusharude käibed, kõige
          tugevamat kasvu on näidanud puidu- ja puittoodete tootmine ja metallitööstus.
          Hästi on arenenud ka mööbli- ja rõivatööstus ning masinate ja seadmete tootmine.
         Joonis 1. Tööstusharude kumuleeritud netokäibed Eestis

                              10000
                              9000
                              8000
                              7000
              miljon krooni




                              6000
                              5000
                              4000
                              3000
                              2000
                              1000
                                 0
                                           1997               1998     1999        2000               2001               2002
                                Rõivatootmine                                 Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine
                                Paberi ja pabertoodete tootmine               Metalli ja metalltoodete tootmine
                                Masinate ja seadmete tootmine                 Elektrimasinate ja -aparaatide tootmine
                                Raadio, TV ja sideseadmete tootmine           Meditsiinitehnika, optika- ja täppisinstrumentide tootmine
                                Mootorsõidukite ja haagiste tootmine          Muude transpordivahendite tootmine
                                Mööblitootmine

          Allikas: Statistikaameti andmed.


9
  Analüüs tugineb tööl, mille PricewaterhouseCoopers tegi Jõhvi Tööstuspargi fookuse määratlemisel Eesti
tööstusharude potentsiaali hindamiseks „Jõhvi Tööstuspark. Arendamise fookus ja tegevusplaanid. AS
PricewaterhouseCoopers, mai 2003.
10
   Analüüsi periood hõlmas aastaid 1997-2002, kuna 2003. aasta andmeid ei olnud Statistikaamet aruande
koostamise ajaks veel avaldanud.
                                                                                                                                               23



          Joonis 2 toob välja ekspordi arengud tegevusalade lõikes. Kõige olulisemalt on
          ekspordimahud kasvanud puidutööstuste ja puittoodete tootmisharus. Kuna
          toiduainetööstuses andis olulisima osa kalatoodete eksport, ei ole ekspordimaht
          taastunud Vene kriisi eelsele tasemele. Olulised ekspordimahu kasvud on
          toimunud ja tekstiili- ja –toodete tööstusharus, mööblitööstuses ja metalli- ja
          metalltoodete tootmisel. Teistel tegevusaladel on vaadeldava perioodi vältel
          ekspordimaht olnud stabiilne, kerge kasvutrendiga.
        Joonis 2. Eesti eksport valitud tööstusharude lõikes

                             6000


                             5000


                             4000
             miljon krooni




                             3000


                             2000


                             1000


                                0
                                           1997                1998        1999      2000                 2001                2002

                                    Toiduainete ja jookide tootmine               Tekstiilitootmine
                                    Rõivatootmine                                 Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine
                                    Paberi ja pabertoodete tootmine               Metalli ja metalltoodete tootmine
                                    Masinate ja seadmete tootmine                 Elektrimasinate ja -aparaatide tootmine
                                    Raadio-, TV ja sideseadmete tootmine          Meditsiinitehnika, optika- ja täppisinstrumentide tootmine
                                    Mootorsõidukite ja haagiste tootmine          Mööblitootmine


          Allikas: Statistikaameti andmed.

          Eelnevast võib järeldada, et valitud tööstusharude Eesti ettevõtted on
          konkurentsivõimelised ning omavad kasvupotentsiaali. Eelnevast lähtudes võiksid
          TTP fookuses olla eelkõige puittoodete tootmine, mööblitööstus, tekstiili- ja
          rõivatööstus ning masina-, metalli- ning seadme- ja aparaaditööstus.

          Tartu töötleva tööstuse profiil

          Tartu töötleva tööstuse profiili analüüsimisel lähtuti 2001.a. septembris koostatud
          uuringust11 ja 2002.a. kohta avaldatud majandustulemuste statistilistest andmetest.
          Vaatamata mõningale vananemisele sobib kasutatud info Tartu töötleva tööstuse
          profiili analüüsimiseks, kuna majanduskeskkonnas vahepeal toimunud protsesside
          mõju ei ole töötleva tööstuse situatsiooni oluliselt muutnud.

          Tartu linna töötleva tööstuse ettevõtted on valdavalt väikesed, üle 100 töötajaga
          ettevõtteid on ca 10%. Väikeettevõtteid (kuni 10 töötajat) on ca 50% töötleva
          tööstuse ettevõtetest. Tartus tegutsevate töötleva tööstuse ettevõtete peamised
11
  Tartu linna töötleva tööstuse hetkeolukord ja arengutrendid, ES turu-uuringute AS, PW Partners,
september 2001.
                                                                                                                                                                                                                                                                  24



                          tegevusalad on kirjastustegevus, trükkimine (15%), metallitöötlemine (14%);
                          puidutöötlemine, puittoodete tootmine (12%), tekstiili ja -toodete tootmine (11%),
                          mööblitootmine (11%). 2002.a. käibe ja akumuleerimise aluseks olnud ettevõtete
                          arv töötleva tööstuse valitud tegevusaladel on esitatud joonisel 3.
                         Joonis 3. Tartu töötleva tööstuse ettevõtete arv ja netokäive (2002.a.)


                                                       1 000                                                                                                                                                                                                 80
                                                         900                                                                                                                                                                                                 70
                             Netokäive (milj.krooni)




                                                        800
                                                                                                                                                                                                                                                             60
                                                        700




                                                                                                                                                                                                                                                                  Ettevõtete arv
                                                        600                                                                                                                                                                                                  50
                                                        500                                                                                                                                                                                                  40
                                                        400                                                                                                                                                                                                  30
                                                        300
                                                                                                                                                                                                                                                             20
                                                        200
                                                        100                                                                                                                         c                                                                        10
                                                          0                                                                                                                                                                                                  0




                                                                                                                                                                                                                    Transpordivahendid
                                                               Toiduained, joogid




                                                                                                                                                                                  plasttooted
                                                                                                                                               Paberimass ja




                                                                                                                                                                                                  metalltoodete
                                                                                                                                                                               mittemetalsed




                                                                                                                                                                                                 optikaseadmed
                                                                                    tekstiilitooted
                                                                                                      Nahatöötlemine ja


                                                                                                                          Puidutöötlemine ja




                                                                                                                                                                                                      liigitamata




                                                                                                                                                                                                                                         Mujal liigitamata
                                                                                                                                                                                   Kummi- ja
                                                                                                                                                                Kemikaalide,
                                                                                                                                                               keemiatooted
                                                                                                                                                pabertooted
                                                                ja tubakatooted
                                                                                      Tekstiil ja




                                                                                                                                                                                  Metalli ja


                                                                                                                                                                                                Mujaltootmine
                                                                                                                                                                                                  masinad ja

                                                                                                                                                                                                    Elektri- ja
                                                                                                         nahktooted




                                                                                                                                                                                                   seadmed
                                                                                                                                                                                   Muude




                                                                                                                                                                                                                                            tootmine
                                                                                                                                                                                   tooted
                                                                                                                              puittooted




                                                                                    Netokäive                                   Ettevõtete arv, mille baasil summeeritud


                          Allikas: Tartu Linnavalitsus, ettevõtluse osakond.

                          Toodangut ekspordib ca 40% ettevõtetest ja eksportööride puhul moodustab
                          ekspordimaht keskmiselt 50-60% käibest. Peamised eksportturud on jätkuvalt
                          Rootsi, Soome ja Läti. Masina- ja seadmetetootjate olulisemaks turuks on Rootsi,
                          tekstiili- ja mööblitootjatel Soome ning Läti on eksportturuks eelkõige
                          toiduainetööstuse ja trükitööstuse ettevõtetele.

  Puidu- ja mööbli-,      Vaatluse all olevatest tööstusharudest on suurima ettevõtete arvuga puidu- ja
     trüki- ja rõiva-     puittoodete tootmine, kirjastamine ja trükkimine (joonisel pabertoodetetööstuse
     tööstuses omab       all), metalli- ja metalltoodete tootmine, rõivatööstus ja mööblitööstus
Tartumaa tööjõudu         (kvalifitseerub mujal liigitamata tootmise alla). Oskustööliste ja spetsialistide osas
      ja oskusteavet,
                          eksisteerib ettevõtjate hinnangul12 jätkuvalt ebapiisav pakkumine nii
   mida on võimalik
   importida ka siia      metallitööstuses kui rõivatööstuses, mistõttu nende valdkondade uute ettevõtete
 tulevatesse uutesse      lisandumine ilma spetsiifiliste ümber- ja täiendõppeprogrammideta võib
        ettevõtetesse.    pingestada olukorda tööturul, kui uued sisenevad ettevõtted hakkavad tööjõu osas
                          konkureerima juba tegutsevate ettevõtetega.

                          Ümber- ja täiendõppe baas eksisteerib Tartus 4 kutsekooli ühendamisel loodud
                          Tartu Kutsehariduskeskuse näol, mis on koostöös tegutsevate ettevõtjatega läbi
                          viinud sihtsuunitlusega õppeprojekte spetsiifilise vajadusega ettevõtte jaoks
                          oskustööliste koolitamisel.

              12
                Välja toodud kitsaskohana nii 21.oktoobril toiminud Tartu tööstusettevõtete ümarlauadiskussioonil kui
              aruandes „Tartu linna töötleva tööstuse hetkeolukord ja arengutrendid, ES turu-uuringute AS, PW Partners,
              september 2001“.
                                                                                                                      25



                         Tartu sotsiaal-kultuuriline keskkond ja kõrgharidusega elanike kõrge osakaal
                Tartu    peaks soodustama pigem tehnoloogiarohke ja teadmismahukate investeeringute
     teadusasutuste      paigutumist piirkonda, ent praktikas on sellised ettevõtted kas väga väikese-
baasil võiks Tartul      arvulised või pika arendusperioodiga nii, et statistilistes andmetes ei avalda nende
   olla eelis info- ja
                         ettevõtete arvu mõningane kasv viimaste aastate jooksul veel olulist mõju. Samas
    biotehnoloogia,
         spetsiifilise   võiks Tartu eripärast tingituna olla suurem kasvupotentsiaal just mitmesuguste
 keemiatööstuse ja       elektri- ja optikaseadmete tootmise ning meditsiinitehnika ja täppisinstrumentide
  täppisaparatuuri       tootmise valdkonnas.
       tootmise alal.
                         Peamised tekkivad probleemid on seotud tööjõuga nii oskustööliste kui
                         spetsialistide ning keskastmejuhtide tasemel – lisaks tootmisoskustööjõule ei ole
                         Tartu ka tööstusspetsialistide (tehnoloogid ja tootmisjuhid) eelistatud asukoht,
                         kuna keskmine palk Tartus jääb alla sama valdkonna spetsialistide teenistusele
                         Tallinnas. Samas on madalam hind tööjõul ka üks kulu-eeliseid, mille tõttu
                         Lõuna-Eesti piirkond saab juba praegu edukalt konkureerida Tallinna ja
                         Harjumaaga. Tartu eeliseks on ka hea sotsiaalne infrastruktuur ja meeldiv
                         elukeskkond (koolid, kõrgkoolid, kultuur ja teenindussfäär), mis võib muude
                         sarnaste tingimuste juures osutuda otsustavaks kriteeriumiks investeeringu
                         asukoha paigutamisel või eelistatud keskkonna valimisel.

                         Kokkuvõte tööstusharude lõikes

                         Tööstuspargi fookuse määratlemiseks on analüüsitud erinevate tööstusharude
                         võimalusi. Analüüs tugineb PricewaterhouseCoopers Advisors’i poolt läbiviidud
                         intervjuudel13 tööstusharude peamiste esindajatega ning avalikult kättesaadava
                         informatsiooni analüüsil.

                         Tööstusharu                  Ülevaade

                         Puidu-, puitoodete ja        Eesti kõige kiiremini kasvanud tööstusharu tulenevalt
                         mööblitööstus;               rikkalikust puiduressursist kohapeal. Tartu ettevõtetest on
                         (puit)ehitusmaterjalide      suur osa suunatud puidu vääristamisele kohapeal ning
                         tööstus                      lisaväärtusega toodete realiseerimisele. Tartu piirkonnas
                                                      on edukalt tegutsevaid ja eksporttoodangule suunatud nii
                                                      puittoodete- kui mööblitööstusettevõtteid (nt. Arens-
                                                      Mööbel AS, AS Tarmeko, Lasita AS) ning olemas ka
                                                      vajalik oskusteave ja tööjõud. Tulenevalt mõningasest
                                                      keskkonnasaaste probleemist oleks asukohana sobivam
                                                      pigem Ravila kui Ropka ala. Uute ettevõtete teket
                                                      soodustab ka turgude avanemine ja ekspordimahu kasv
                                                      liitumisest Euroopa Liiduga. Puidutööstusettevõtteid oli
                                                      ka tööstuspargist huvitatud ettevõtete hulgas (7 ettevõtet);
                                                      ehitusmaterjalide tootjaid oli sarnase huviga 5 ettevõtet.

                         Metallitööstus ja            Nendes tööstusharudes on viimastel aastatel Eestisse
                         masinaehitus                 tulnud suhteliselt palju välisinvesteeringuid, eelkõige
                                                      Skandinaaviast. Euroopa Liiduga liitumise järel
                                                      investeeringud suure tõenäosusega veelgi kasvavad,

              13
                Intervjuud teostati seoses Jõhvi Tööstuspargi fookuse määratlemisega ning täiendati vastavalt Tartu
              Tööstuspargi kontseptsioonist lähtudes.
                                                                          26



                  näiteks ka Venemaale eksportimise eesmärgil. Samuti
                  võivad Venemaa ekspordile orienteeritud ettevõtetel olla
                  huvi Eesti kui toodetele lõppviimistlust andva asukoha
                  suhtes. Tartus on suhteliselt arvukalt selle tööstusharu
                  ettevõtteid – ca 14% töötleva tööstuse ettevõtetest
                  (suuremad nt: Tarkon, Tarmetec). Pigem on tegemist
                  väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega ning samuti
                  pakuvad mitmed muu põhitegevusalaga ettevõtted
                  lisategevusena metallitöötlemist ja –tooteid. Suurte
                  metallkonstruktsioonide tootmise jaoks sobib logistiliselt
                  hästi Ravila ala – lisaks heale autotranspordi
                  juurdepääsule ka raudtee lähedus.

                  Samuti olid metallitööstusettevõtted suhteliselt enim
                  huvitatud piirkonna tööstuspargist (9 ettevõtet).
                  Probleemiks võib osutuda piisava hulga kvalifitseeritud
                  oskustööliste leidmine, kuna tegevusala ettevõtteid on
                  palju, aga vaba tööjõudu vähe. Eestlastel puudub
                  ajalooline traditsioon metallitööstuse valdkonnas.
                  Tööjõupuudust võib leevendada oskustööliste kaasamine
                  Eesti teistest piirkondadest (Ida-Virumaa) või vaba
                  tööjõu ümberõpe (Lõuna-Eesti tagamaalt nt. Võru ja
                  Valga). Oskustööliste ümberõppeks sobivad õppebaasid
                  on Tartu ja Võru Kutsehariduskeskus. Tartu Ülikooli näol
                  teadusbaas valdkonna arendamiseks ei ole arvestatav;
                  Eesti Põllumajandusülikooli tehnikaerialad pakuks
                  mõningast tuge tööstus-spetsialistide ettevalmistamisel.

Elektriseadmete   Aparaadi-, elektri- ja elektroonikaseadmete tööstus on
tootmine ja       pärast mitmete nõukogude-aegsete ettevõtete tegevuse
aparaadiehitus    katkemist suhteliselt vähesel määral Eestis esindatud.
                  Uued ettevõtted on peamiselt loodud väliskapitali
                  osalusel. Senised suuremad investeeringud Eestisse on
                  olnud odavale tööjõule orienteeritud või siis on tegemist
                  strateegilise otsusega turgude asukohast tingituna.

                  Perspektiivis võiks Eesti olla ka tehnoloogiamahuka
                  innovaatilise tootmise asukohaks. Areng võib toimuda ka
                  üle materjalimahuka tootmise, milles oleks oluline osa
                  metallierialadel. Pikemaajalises perspektiivis võiks
                  selline tootmise areng tekitada huvitavaid sünergiaid. Kui
                  täna liiguvad Eestisse Skandinaavia metalliettevõtted, siis
                  potentsiaalselt võib järgneda just aparaadiehitus. Samas
                  on       selle     valdkonna      ettevõtted      suurema
                  investeerimisvajadusega ning Tartu piirkonnas ei ole
                  sobiva ettevalmistusega tööjõudu piisavalt pakkuda. Ühe
                  keskmise suurusega (50-200 töötajat) ettevõtte
                  lisandumisel     tekib    juba    oluline    tööjõupuudus
                  oskustööliste tasemel.
                                                                                  27



Tekstiil ja             Tekstiilitööstus nagu ka rõivatööstus on reeglina
tekstiilitooted;        töömahukas tegevus ning seetõttu on Eesti kiiresti
rõivatööstus            kaotamas asukohaeeliseid selles tööstusharus. Tartus on
                        rõivatööstuse ettevõtete kontsentratsioon suhteliselt kõrge
                        ning     ettevõtjate    hinnangul     eksisteerib     tuntav
                        tööjõupuudus kvalifitseeritud õmblejate osas. Mõningast
                        leevendust pakub Tartu Kutsehariduskeskus, ent
                        oskustööjõu      väljaõppeperiood     kestab     veel     ka
                        tootmisettevõttes kuni 6 kuud. Nõrkusteks on ka
                        tootmistehnoloogide       ja    spetsialiseeritud      labori
                        puudumine. Samuti on tööstusharu ettevõtted pigem
                        huvitatud hoonestatud tootmispinnast, mida on Tartus
                        väiksema mahuga ettevõtte jaoks ka leida väljaspool
                        rajatavat tööstusparki. Tööstusharu suurimad Tartu
                        ettevõtted konkureerivad edukalt rahvusvahelistel
                        turgudel - AS Sangar, AS Ilves-Extra.

Keemia- ja              TTP saab olla mõlemas asukohas ainult selliste
biotehnoloogiatööstus   teadusmahukate väiketootmiste asukohaks, mis ei ole
                        keskkonnaohtlikud. Ravila ala puhul on võimalik
                        mänguruum suurem. Spetsialiseeritud keemiatööstuse
                        perspektiivi Eestis pärsib rakenduslikule tootearendusele
                        suunatud teadustegevuse mahajäämus. Mahajäämust
                        aitaks    vähendada      kaasaegse(te)   keemialabori(te)
                        (maksumus suurusjärgus 30 mln. krooni) olemasolu,
                        mille ümber saab koonduda arendustegevus.

                        Biotehnoloogia valdkonnas on viimastel aastatel tekkinud
                        ka soodsamad arengud, ent uute tööstusettevõtete
                        rajamist ei ole see veel soodsas suunas mõjutanud.

Toiduainete- ja „non-   Tartu on toiduainetööstuse oluline keskus –
food“ tööstus           traditsioonidega ja edukad suurettevõtted (Tartu
                        Õlletehas, AS Salvest, Pere Leib) on loonud positiivse
                        maine ja kannavad hoolt ka tööjõu väljaõppe eest. Lisaks
                        toetavad sektori potentsiaali põllumajandussektori areng,
                        viimaste aastate jooksul sektori moderniseerimiseks
                        suunatud abirahad, kasvav ekspordipotentsiaal ja
                        õppeasutuste tugi kaadri ettevalmistamise näol nii
                        oskustööliste kui tehnoloogide osas. Küll aga võib
                        toiduainetööstuse paiknemine loodavas tööstuspargis olla
                        küsitav teiste asukate tegevusvaldkonnast tingituna või
                        spetsiifiliste sanitaarnõuete rakendamise vajaduse tõttu.

                        „Non-food“ tööstus on pikaajalises perspektiivis huvitav
                        ning võimaldab tekitada sünergiaid biotehnoloogia- ja
                        keemiatööstusega. Rahvusvaheliselt võiks Eesti olla
                        edukas asukoht kosmeetika- ja farmaatsiafirmade
                        brändide tootmisbaasina.
                                                                               28



Lisaks on Tartumaal suhteliselt hästi arenenud klaasitööstus (Saint-Gobain grupp)
ja plasttoodete (Estiko-Plastar) tootmine, kus ühe eduka ettevõtte areng on toonud
kaasa ka uute tütarettevõtete tekke ja tegevuse laiendamise. Sarnased arengud
teistes mitte-metalsetest mineraalidest toodete tootmises võiksid pakkuda Tartu
töötleva tööstuse jaoks huvitavaid lahendusi, eriti kui tegevusvaldkonda toetab ka
vastava valdkonna tehnoloogia arenduskeskus või teadusarendusasutus (nt.
Estiko-Plastar teeb koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga erinevate toodete
väljatöötamiseks).

Kokkuvõtteks oleme tööstusharud vastavalt nende potentsiaalile Tööstuspargi
seisukohalt grupeerinud järgnevalt:

Tugev fookus -           kõige huvitavamad või suurema kasvupotentsiaaliga
                         tööstusharud, mis pakuvad olulisi omavahelisi
metalli-, masina- ja     sünergiaid    või     mille     eksisteerimiseks    on
aparaaditööstus          tegevuskeskkonna tingimustest lähtudes olemas varasem
                         positiivne kogemus, tööjõud või muud toetatavad
(puit)mööbli- ja –       tingimused.
ehitusmaterjalitööstus
                         Nendest valdkondadest võiks tulla TTP (üks või mitu)
toiduaine- ja „non-      ankurinvestor, kelle ümber saaks arendada klastri
food“ tööstus            sarnase tegevusalaga eri niššides tegutsevatest
                         vastastikku kasusaavatest ettevõtetest.

Küsimärgid -             Nii võimalusi pakkuvad kui takistustega piiratud
                         tööstusharud. Olemas ressursid teadusbaasi või
keemia- ja               tegutsevate edukate ettevõtjate näol. Tööstuspargi
biotehnoloogiatööstus    fookusesse    võiks     jääks     teadusmahukas      ning
                         keskkonnasõbralik väiketootmine keemiatööstuses ning
tekstiili-, rõiva- ja    tööstusliku otstarbega laborid. Eksisteerib tööjõu
jalatsitööstus           probleem – piiratud ressurss, pikk väljaõppeperiood.

Nõrgem fookus -          Pargi seisukohalt perifeersemad tööstusharud, kuid
                         ettevõtete rajamise ja uute töökohtade loomise eesmärgil
muud                     üritatakse võimalusel kaasata sobiva profiiliga
majandusharud            ettevõtteid nendest tööstusharudest. Materjali- ja
                         töömahukat tootmist ei saa arendada – puudub piisav
(klaasitööstus,          ressurss. Kaasamisel on eesmärgiks: tagada TTP-le
plastitööstus jt)        võimalikult kiiresti piisav rahavoog, mitte kaotada
                         võimalusi, mis võivad nende tööstusharudega seoses
                         ootamatult tekkida ning kasutada ära võimalikke
                         sünergiad eri liiki tööstusharude vahel. Eelistatud
                         tehnoloogiamahukas           tootmine       (pikenduseks
                         tehnoloogilised arendus-keskused, laborid, Teaduspargis
                         juba tegutsevad ettevõtted, spin-off ettevõtted, TÜ ja
                         EPMU         teadusbaasiga      seotud    arendus-    ja
                         uurimistegevusest kasusaavad ettevõtted.
                                                                                                          29



             3.3.2.     Tartu Tööstuspargi välisinvestoritest asukate võimalik profiil

                        Järgnevalt on esitatud välismaiste otseinvesteeringute motiivist ja Tartu lokaalse
                        tasandi tõmbeteguritest (majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused) lähtudes
                        analüüs potentsiaalselt huvitatud asukate profiili kohta:

                        A: toormele ja materjali hankimisele suunatud investeeringud – tõmbeteguriks
                        vastava ressursi olemasolu – TTP ei sobi asukohana, kuna looduslikud ressursid
                        tooraine osas piiratud;

                        B: turule orienteeritud investeeringud – oluliseks otsustuskriteeriumiks on sihtriigi
                        turu suurus ja kasvupotentsiaal – TTP sobib teatud tingimustel nagu näiteks:

                               a. Venemaa tootmisettevõtetele soodne asukoht tootmisel Euroopa Liidu
                                  siseturu tarbeks - hõlbustab turule sisenemist ja elimineerib
                                  kauplemispiirangud (potentsiaalselt sobiv näiteks puidutööstusharu
                                  kõrgema lisaväärtusega toodete puhul);

                               b. Euroopa Liidu tootmisettevõtted – tööjõumahukas tootmine EL
                                  siseturu teenindamiseks ja kasutab laialiveol autotransporti (nt:
          TTP võiks               elektroonikatööstus, aparaaditööstus);
    asukohana olla
         huvitav EL            c. lähipiirkonna tootjad, kelle eksport Eestisse siseturu teenindamiseks on
      siseturule või              piisavalt suur kaalumaks tootmise lisainvesteeringut; lisaks veel mõni
  teadusmahukale
 eksporttootmisele                soodustav tingimus (nt: Läti mahlatootja Gutta – ekspordimaht
           suunatud               saavutanud kriitilise taseme ja uuest pakendiseadusest tulenevad
        ettevõtetele.             piiravad tingimused);
       Lühiajalises
   perspektiivis ka     C: eksport-turule suunatud investeeringud – tõmbeteguriteks madalad tootmis- ja
kulu-eelist otsivale
                        ülekandekulud, turgudele ja tarnijatele juurdepääsetavus, arenenud tehniline
         investorile.
                        infrastruktuur – TTP sobib teatud tingimustel nagu investeeringu päritoluriigist
                        madalam kulutase (maa hind, ehituse hind, kommunikatsioonide hind, tööjõu
                        hind, kapitali hind) – praegusel ajal aktuaalne teema Skandinaavia riikide puhul,
                        aga ka Suurbritannia.

                        Välisinvestorist asuka puhul on võrreldes teistega tõenäolisemad järgmised
                        päritoluriigid: Soome, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Venemaa, Taani, Läti, Aasia
                        riigid. Rahvusvahelise marketingistrateegia suunised on esitatud peatükis 5.3.

             3.3.3.     Võimalikud asukad Tartu Tööstuspargis

                        Lähtudes tööstusharude analüüsi tulemustest, on võimalik leida Ropka ja Ravila
                        alale erineva profiiliga tööstusettevõtted, kes oma tegevuse eripärast lähtudes
                        väärtustavad erinevaid asukohaga seotud aspekte.

                        Ropka tööstusala sobib ettevõtjale soodsa asukoha tõttu tööjõu lähedal, kellele
                        tegevusalast lähtudes ei rakendu keskkonna-alased piirangud ning kellele ei osutu
                        pehme pinnas takistuseks.

                        Sobivad majandusharud: kergmetallitööstus, aparaadi- ja elektroonikatööstus,
                        õmblus- ja muu kergetööstus, toiduainete tööstus ja põllumajandussaaduste „non-
                                                                                                        30



                      food“ tööstus, kõrgtehnoloogiline tööstus, pooltööstuslikud töötleva tööstuse
                      laborid, teenindus, logistika, kaubandus.

                      Ravila tööstusala asub soodsas asukohas maanteede sõlmpunktis väljakujunenud
                      tööstuspiirkonna lähedal. Laienemiseks on head võimalused ning piisav kaugus
                      elamispiirkonnast ei sea tööstusharude valikul suuri piiranguid. Tööjõu
                      juurdepääsuks planeerib Linnavalitsus korraldada ühistranspordi liinide
                      pikendamise.

                      Sobivad majandusharud: masinaehitus- ja metallitööstus, puidu- ja mööblitööstus,
                      ehitusmaterjalide tööstus, aparaadi- ja elektroonikatööstus, keemiatööstus, muu
                      töötlev tööstus.

                      Turuanalüüsi ja ettevalmistavate uuringute protsessi käigus on TTP või
                      alternatiivse tootmisasukohas osas huvi väljendanud järgmised ettevõtted:
                             AS Kodumajatehas (pakettmajade tootmine) - kinnistu soovitav suurus ca
                              6,5 ha
                             AS Emex (metallijäätmete ladustamine ja ümbertöötlemine - ca 2 ha
                             OÜ Tarmetec (metallitoodete tootmine) - 3..5 ha
                             OÜ Uksekoda (ehitusmaterjalide tööstus) - 0,8...1 ha
                             AS Tarmeko (mööblitööstus) - ca 5 ha
                             AS Talter (uus asukoht asfalditehasele)
                             AS Rait (puidutööstus) – huvi tütarettevõtte kolimise osas.



            3.3.4.    Euroopa Liiduga liitumise mõju Tartu Tööstuspargi arendamisele

                      Ekspertide hinnangul oodatakse Euroopa Liitu astujate majanduskasvu
                      kiirenemist 1,0 kuni 1,8 protsendipunkti võrra14. Kasvu mootoriteks on suuremad
                      ekspordivõimalused ning kasvavad investeeringud (nii arengu toetuseks suunatud
                      EL abirahad kui erainvestorite poolt). Lisaks mõjutab Euroopa Liitu kuulumine
                      liitunud riikide kaubavahetust liitu mittekuuluvate riikidega, mis võib olla nii
                      positiivne kui negatiivne. Viimase näiteks võib tuua metalli importi Venemaalt
                      ning vabakaubanduse lõppemist Ukrainaga.

                      See, kuidas erinevad riigid suudavad avanevaid võimalusi ära kasutada, sõltub nii
      EL toob suure
tõenäosusega kaasa
                      riikide endi pingutustest kui ka nende loomulikest eelistest, näiteks asukoht ja
   majandusekasvu     koduturu suurus. Investeeringud Ida-Euroopasse tulevad ühelt poolt seetõttu, et
   kiirenemise koos   olla kohal kasvavatel turgudel, teiselt poolt seetõttu, et kasutada ära odavamaid
    investeeringute   tootmisressursse. Turgude seisukohalt on kõige atraktiivsemad riigid Tsehhi,
           kasvuga.   Ungari, Poola ja Slovakkia, mis omavad logistiliselt olulisi eeliseid Balti riikide
                      ees. Nii on Ida-Euroopa autotööstuse klaster tekkinud 200 kilomeetri raadiuses
                      piirkonnas, mis hõlmad kõiki eelpool nimetatud riike.

            14
             Siin ja edaspidi on allikana kasutatud uuringut Business consequences of EU enlargement;
            McKinsey&Company, 2003;
                                                                                                             31



                             Euroopa Liidus prognoositakse liituvatele riikidele suuremat tööstusharudesisese
                             ja -vahelise (allhanked, tarned komplekteerijatele) kaubavahetuse kasvu. Balti
                             riikide tugevuseks peetakse Euroopa Liidu kontekstis puidutööstust. Üldine trend
                             tööstustes on suurte tootjate muutumine integreerijateks ja turustajateks, mistõttu
                             väikestele tootjatele avaneb järjest rohkem võimalusi allhanke- ja tarnelepingute
                             saamiseks. Eelised on nendel tarnijatel, mis on lõpptoote valmistajatele kõige
                             lähemal. Tartu asukohal on piirangud seoses paiknemisega eemal rahvusvahelisest
                             sadamast ja lennujaamast, ent oluline osa Euroopa Liidu mandriosa Euroopasse
                             suunduvatest kaubavoogudest saadetakse autotranspordiga, mistõttu asukoha
                             puudused ei avaldu nii teravalt. Kuni Eesti peamiseks ekspordipartneriteks on
                             Soome ja Rootsi, on põhjaosas asuvatel asukohtadel Lõuna-Eesti ees väiksemate
                             transpordikulude eelis.

                             Prognoositakse, et Ungari, Tsehhi ja Slovakkia spetsialiseeruvad üha rohkem
                Tööstuse
                             tehnoloogiaintensiivsele tootmisele ning Läti, Rumeenia ja Bulgaaria jäävad
ümberstruktureerimine
 loob rohkem võimalusi       odaval tööjõul põhineva tootmise asukohtadeks. Kuigi Eesti tehnoloogia
    väikestele tootjatele.   perspektiivis välja ei paista, ei saa meie eesmärgiks olla keskendumine odava
                             tööjõul põhinevale tootmisele. Arvestades palkade kiiret kasvu viimastel aastatel,
                             ei jääks selline tootmine siia kauaks püsima. Selleks, et saada piirkondlikuks
                             keskuseks tehnoloogiaintensiivsele ja seega ka innovaatilisele tootmisele, näeme
                             eelisjärjekorras arenguvajadust kahes valdkonnas:

                                   Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu väljakoolitamine, et olla valmis
                                    tehnoloogiainvesteeringuteks;

                                   Logistiliste sidemete arendamine lähiturgudega, kaasa arvatud Venemaa
                                    suunas.
                                                                                            32




4.           Tartu Tööstuspargi juhtimismudel

4.1.         Tööstuspargi edutegurid ja nende olulisus Tartu Tööstuspargi jaoks

             Euroopa erinevate tööstusparkidega tutvudes ning uurides, miks ettevõtted oma
             tegevuse sinna on koondanud, võib korduvalt leida sarnaseid aspekte. Kõige
             enamlevinumad tingimused, mis ettevõtteid tööstusparkidesse on meelitanud ning
             mida seetõttu võib pidada uute tööstusparkide loomise juures olulisteks
             edufaktoriteks, on järgmised:
                    Soodne asukoht;
                    Väljaarendatud infrastruktuur;
                    Kvalifitseeritud ja odav tööjõud;
                    Soodsad tingimused arendustegevuseks;
                    Tegevuspinnad vastavalt vajadusele;
                    Mitmesuguste tugiteenuste osutajate olemasolu;
                    Keskkonnasõbralikud tingimused15.

             Kuna tööstusparki võivad koonduda väga erinevad ettevõtted ja tegevused, tuleb
             olla teadlik, millist ettevõtluskeskkonda vajavad ja milliseid nõudeid esitavad
             nende oluliste edutegurite raames tööstuspargist huvitunud ning sinna
             meelitatavad ettevõtted.

             Strateegiliselt sobiva asukoha tingimuste analüüsimisel võib tugineda 1998. aastal
             EMOR-i poolt korraldatud uuringule, mille raames kogutud ettevõtete hinnangud
             näitasid, et mitmed komponendid (tööjõu kvalifikatsioonitase, side kvaliteet, maa
             ja ruumide kulud) on tähtsad nii primaar-, sekundaar- kui tertsiaarsektorile. Ent
             igal sektoril on ka erinevaid nõudeid keskkonna omadustele. Niisugused
             “spetsiifilised” komponendid on sekundaarsektori (töötlev tööstus) jaoks:
                  vastuvõtlikkus uutele ideedele,
                  sobivate tootmispindade olemasolu,
                  maakonna maine,
                  ettevõtete konkurentsivõime,
                  müügivõimalused välisturgudel.
             Seega on sobivate investeerimistingimuste loomisel olulisel kohal ka kohaliku
             omavalitsuse poliitika ning suhtumine, mille kaudu on võimalik mitmeid
             komponente soovitud suunas arendada.


4.2.         Tööstuspargi struktuur

             Tööstuspargi struktuuri olulised komponendid on:
                    Omand;
                    Juriidiline isik;
                    Funktsioonid/teenused;
                    Organisatsiooni struktuur.

15
     Vaata detailide osas Lisa 5.
                                                                                                                 33




                      Omand
                      Tartu Tööstuspargi omanikuks on Tartu linn. Vastavalt vajadustele ja huvile võib
                      omanike ringi kaasata TTP partnereid, kes moodustava TTP ideed arendava
                      ekspertgrupi. Siiski võiks eelistatumaks koostöövormiks jääda partnerlus ilma
                      kaasomaniku suhteta.
  TTP omanikuks       Kaaluda võib omanikeringi kaasata selliseid välispartnereid, kes omavad
   on Tartu linn.
   Omanike ringi      kogemust tööstusparkide arendamisel ja on võimelised kaasama investoreid. Läti
   võib vajadusel     tööstusparkide (SIVA, Nordic Industrial Park) näide tõestab sellise lähenemise
       laiendada,     otstarbekust. Potentsiaalne omanike ringi kuuluja võib olla ka mõni
         kaasates     kinnisvaraarendaja, eesmärgiga leida kaasfinantseerimist ning leida rentnikke
  erainvestoritest    ruumidesse. Kinnisvaraarendajate tõenäolisem huvi võib piirduda siiski koostööga
       arendajad.
                      üksikute projektide arendamise tasandil või rentnike otsimisega edukustasu baasil.

                      Omandiküsimust peaks teatud määral käsitlema juba projekti algfaasis vältimaks
                      vastuolusid projekti edasise arengu käigus, muuhulgas potentsiaalsete
                      rahastajatega - näiteks tuleks võtta arvesse, et EL poolt finantseeritavate objektide
                      erastamine projekti lõppemisele järgneva viie aasta jooksul on üldjuhul keelatud.

                      Tootmishoonete rajamine võib toimuda nii hoonestusõiguse andmise kui ka maa
                      müügi kaudu. Müük toimub vastavalt koostatud detailplaneeringule, mis määrab
                      optimaalsed lahendused TTP arengu seisukohalt.

                      Juriidiline isik

                      Kuigi vara haldamiseks kasutatakse Eestis sageli sihtasutuse vormi võiks TTP
                      juriidilise isikuna eelistada äriühingut - aktsiaseltsi või osaühingut. Äriühingu
                      puhul on ettevõttel selgem omandi- ning otsustusstruktuur. Linnal on lihtsam
                      kaasata omanike ringi erapartnereid ning hilisemas faasis Tööstuspargi tegevusest
                      väljuda.

                      Alljärgnevalt on esitatud võrdlus äriühingu ja kasumit mittetaotleva sihtasutuse
                      tegevust, juhtimist ja järelvalvet mõjutavate oluliste tingimuste osas.



                          Äriühing                                      Kasumit mittetaotlev sihtasutus

                          Aktsiaselts - täpselt määratletud vastutus,   Sihtasutus - vastutus täpselt määratlemata
                          õigused ja kohustused
        Äriühingu
  juriidilise vormi       Omanik 100% Tartu linn (alates 2005.a.        Omanik 100% Tartu linn (alates 2005.a.
       eelisteks on       kuulub 100% konsolideerimisele)               kuulub 100% konsolideerimisele)
selgem omandi- ja
          otsustus-
                          Varade kuuluvus – omand (võimalik             Varade kuuluvus – puudub selge
        struktuur.
                          operaatorlepingu kaudu kasutamine)            omandisuhe

                          Juhtorganid – juhatus, nõukogu, üldkoosolek   Juhatus, nõukogu

                          Töötajatele motivatsiooniskeemi võimalused    Töötajate motiveerimiseks võimalused
                                                                        piiratud
                                                                                                                    34



                          Abirahade puhul omafinantseerimise määr          Võõrkapitali kaasamine komplitseeritud
                          kõrgem

                          Eeliseks: struktuuri läbipaistvus, asjaajamise   Eelis: juhtimisteenus ostetakse SA-lt Tartu
                          kiirus ja konkreetsus                            Teaduspark

                          Puuduseks: kulud (nõue omakapitalile,            Puudus: rahvusvahelisel tasandil vähe
                          auditeerimisele, aktsiad EVKs)                   atraktiivne antud segmendis




                      Funktsioonid

                      TTP enda struktuuride funktsioonideks on kinnisvara arendamine ja haldamine
                      ning TTP turustamine. Infrastruktuuri- ja kinnisvaraalased tugiteenused ostetakse
                      sisse vastavatelt teenuse pakkujatelt. Kuna TTP puhul ei plaanita tugiteenuseid
                      iseseisva institutsioonina pakkuda, siis eksisteerib kaks võimalust:

                   1) võimalikult palju teenuseid rentnikele osutaksid TTP-välised tugiteenuste
                      osutajad. Tartus on teenuste pakkumisturg piisavalt arenenud, et avalik sektor
                      ei peaks selles segmendis erasektoriga konkureerima ning piisav pakkujate
                      hulk võimaldab hoida madalal ka TTP püsikulude taset. Tööstuspargi
 TTP tugiteenuseid    juhtkond saab keskenduda TTP arendamisele ning turustamisele;
võiks pakkuda TTP
           partner-
 konsultandid; TTP    2) tugiteenuste pakkumiseks sõlmitakse teenuste osutamise leping SA-ga Tartu
      marketingi ja      Teaduspark, kes siis vastavalt lepingu tingimustele pakub tugiteenuseid ja/või
        müüki saab       TTP arendusteenust müügi ja marketingitegevusega. Teaduspark peaks
  teostada koostöös      sellisel juhul rentnikele vahendama ka ettevõtluse arendamisele suunatud
       SA-ga Tartu
                         organisatsioonide, nagu kaubandustööstuskoda ning Ettevõtluse Arendamise
       Teaduspark.
                         Sihtasutus, kontakte ja selgitama finantseerimisvõimalusi subsideeritud
                         allikatest (näiteks EAS, EL struktuurifondid).

                      Viimase variandi puhul eksisteerib oht, et Tartu Teaduspark, kui eelistatud
                      juhtimis- ja arendusteenuse osutaja, mitmete sarnaste tingimustega tööstusparkide
                      ja –alade jaoks Lõuna-Eestis (nt: Raadi Tööstuspark), minetab fookuse ja huvi
                      konkreetset arendusprojekti piisava eristatusega reklaamida ning selle tagajärjel
                      kannatab projekti elluviimine nii ajalises perspektiivis kui kvaliteedi osas.

                      Organisatsiooni struktuur

                      TTP juhtkond peaks olema optimaalne eelkõige TTP põhifunktsioonidega
                      (turustus-, arendus- ja haldamistegevus) seotud eesmärkide saavutamiseks, kuid
                      vastavalt vajadusele võib kaaluda ka tugiteenuse osutajate värbamist TTP
                      struktuuri.

                      Projekti arendamise faasis kuni juriidilise isiku asutamiseni peaks arendamisega
                      tegelema Tartu Linnavalitsus koostöös loodud ekspertgrupiga, kes oleks
                      nõuandvas funktsioonis. Ekspertgrupi ülesandeks võiks olla ka TTP pikaajaliste
                      ning lühiajaliste tegevuskavade ülevaatamine ja täiendamine.
                                                                                                        35



                       Joonis 4. Rajatava Tartu Tööstuspargi võimalik struktuur

                                                              Omanik
                                                             Tartu linn


                                         Ekspertnõukogu
                                         Nõuandev funktsioon



                                                        TTP juriidiline isik
                                                           Arendustegevus
                                                              Marketing
                                                              Haldamine

Pärast TTP edasise                             TTP asukad               TTP partnerid
   arendamise osas
                                                Rendisuhe            Teenuste pakkumine
 otsuse langetamist
on projektijuhi roll
       TTP projekti     Väga oluline on leida projekti juhtima võimekas projektijuht. Projektijuhi
       õnnestumisel     vastutusse peaks jääma allpool nimetatud tegevuste algatamine, juhtimine ning
 olulise tähtsusega.    vajalike tulemusteni viimine (eriti oluline on siinkohal idee turustamine ning
                        potentsiaalsete huviliste tekitamine ja otsimine, vt. Lisa 6 Projektijuhi rolli ja
                        soovitavate oskuste kohta).

                        Juriidilise isiku asutamise järel tuleks värvata juhataja, kes tegeleks ettevõtte
                        käivitamisega koostöös Linnavalitsuse, SA-ga Tartu Teaduspark ja projekti teiste
                        teenuseid osutavate partneritega, et parimal viisil ära kasutada võimalused idee ja
                        projekti personaalseks müügiks.

            4.3.        Tööstuspargi juhtimismudel

                        Kuna TTP kontseptsioon on paindlik, on seda ka juhtimismudel koostegutsevate
                        ettevõtete, kliendisuhete kui omanikustruktuuri osas ning muu hulgas puudub
                        ühene vastus järgmistele küsimustele:

                        1) Millised ettevõtted peaksid/võivad/saavad koos tegutseda?

                        2) Millised on kliendisuhted pargis tegutsevate ettevõtetega – nt. pinnad
                           rendiks/müügiks?

                        3) Kes juhivad protsesse – omanik(ud), haldaja(d), arendaja(d)?

                        Tööstusparkide näited, millest kolme edukama omad oleme koondanud Lisasse
                        7, annavad tunnistust, et koos võivad tegutseda nii sarnased kui väga erinevad
                        ettevõtted nii suuruse, tööstusharu kui tegevusvaldkonna poolest – nii suured kui
                        väiksed, nii tootmis-, teenindus- kui arendusfirmad, nii kerge- kui rasketööstuse
                        kui kõrgtehnoloogia esindajad. Samuti võib rakendada erinevat lähenemist
                        kliendisuhete osas, nt. kliendid võivad olla nii allrentnikud kui omanikud, jne.
                                                                              36



Eelnevalt nimetatud kui ka paljudele teistele tööstuspargi arenduse ja tegevusega
seotud küsimustele leiavad kõige sobilikumad lahendused konkreetse tööstuspargi
eestvedajad. Tavaliselt on tööstuspargil ka investorite tugirühm, kes aitab
lahendada litsentsiküsimusi, hangib kooskõlastusi, aitab ehitus- ja
infrastruktuuriküsimustes. Sama meeskond tegeleb ka tööstuspargi turundusega
nii kodu- kui välismaal.
                                                                                                                           37




                5.         Marketingi strateegia ja müügikanalid

                5.1.       Strateegia kujundamist mõjutavad tegurid

                           Viimaste aastate tööstusinvesteeringute ümberpaiknemisel annavad tooni
                           keskmised ja väiksemad Skandinaavia masinaehituse ettevõtted, kes on aktiivselt
                           investeerimas Eestisse. Samal ajal kannatab tööjõumahukas tootmine kõikjal
                           maailmas kiiresti kasvavate tööjõukulude all, mistõttu on täna suured probleemid
                           tekstiili- ja riidetööstuste ettevõtetel.

                           Seni ei ole innovaatilisi ja tehnoloogiaintensiivseid investeeringuid suudetud
                           Eestisse eriti tuua, kuna puudus on insener-tehnilisest kaadrist. Tartul, mille
                           potentsiaal teadusmahuka tootmise arendamiseks on tänu teadusbaasile olemas, on
                           keeruline konkureerida Harjumaaga geograafilise asukoha tõttu – kaugus
                           sadamast, rahvusvahelisest lennujaamast, finantskeskusest; samuti on Tartu tuntus
                           äri- ja tööstuskeskusena vähene ning tööjõu pakkumine tootmise vajadusteks
                           piiratud (tööpuuduse määr võrreldes teiste asukohtadega madal ning puudus on
                           keskastme ja kõrgtaseme tehniliste erioskustega spetsialistidest). Rahvusvahelised
                           tööstuskinnisvara arendajad ja suurtööstusettevõtjad vaatavad regiooni tervikuna –
                           paremad eeldused tulu teenimiseks Riias ja Peterburis.

             Välisturul    Tartumaal on tööstusettevõtteid vähe ning ettevõtete tegevus on orienteeritud
 tegutsevaid edukaid       pigem piirkonna sisenõudluse rahuldamisele kui välisturule. Olulised väärtused on
       ettevõtted saab     sotsiaalne infrastruktuur ning positiivne maine, mis peaks toetama kvalifitseeritud
  kasutada piirkonna
maine tutvustamiseks       tööjõu ja uute investorite kohalemeelitamist. Seega, tuleks Tartu puhul müüa
            ja klastrite   eelkõige elukeskkonda, kus on ettevõtja jaoks soodsad tingimused äritegevuseks
         tekitamiseks.     ehk investeerimisel võimalik kiire ja konkurentsivõimelise hinnaga lahendus.
      Teenindusele ja      Müük tuleks avaliku kampaania asemel pigem suunata personaalsete suhtlemise
 haridusele suunatud       kaudu täpselt fokuseeritud sihtgrupile. Eeltingimusteks on paindlik ja kiire
     Tartu peamiseks
    eeliseks võiks olla    reageerimine uuele informatsioonile ning tegevusprotsessi pidevus. Lisaks on
suhteliselt parem elu-     abiks aktiivsete tugiisikute olemasolu planeeringute teostamiseks, lubade
         ja ettevõtlus-    hankimiseks, tööjõu kaasamise ja ümberõppe projektide ettevalmistamiseks.
             keskkond.

                5.2.       Marketingitegevused – suunatud kohalikule investorile Eestis

                           Strateegiast lähtudes on planeeritud peamised marketingitegevused kohalikele
                           investoritele, et laiendada tööstuspargist potentsiaalselt huvitatud ettevõtete ringi
                           ning neid ennetavalt teavitada käimasolevatest protsessidest ning toimunud
                           arengutest.

                           Tööstuspargi idee edukaks müümiseks ning partnerite leidmiseks peame
                           vajalikuks Tööstuspargi jaoks projektijuhi määramist, kelle primaarsemateks
                           turustusülesanneteks Tööstuspargi esimese arenguetapi juures oleksid:
                                Kodulehe koostamine ja haldamine
                                Paberkandjal reklaammaterjalide koostamine16
                16
                  Eskiisprojekt reklaam-lehest on esitatud Lisas 8. Samas oleks reklaam-materjalide puhul otstarbekas
                omavahel siduda juba toodetud materjale ja uusi, et tekiks äratundmis-efekt nt. TTP reklaamid võiks olla
                näiteks lisanduv materjal üldtutvustavale materjalile „Tartu. The smart location in Estonia.“
                                                                                                        38



                             Meediakajastuse korraldamine – üldise maine ja teadlikkuse tõstmiseks:
                             ouudisnupud ja pressiteated oluliste sündmuste puhul,
                             obänner-reklaam internetis viitega kodulehele,
                             okinnisvararubriigis kuulutused,
                             oreklaam erilehtedes (kinnisvara, tööstus, logistika, TOP-lehed)
                             Välireklaami organiseerimine – stend asukohas ja bänner-reklaam
                         magistraalidel;
                             Infoürituste korraldamine Eestis – Kaubandustööstuskoda, erialaliidud;
                             Personaalsed kohtumised edukate ettevõtetega, kel võib olla huvi
                         komponendi-tootjate ja sisenditarnijate sidumise suhtes.

               5.3.      Marketingitegevused – suunatud välisinvestorile

                         Rahvusvahelisel tasandil on samuti vajalik aktiivne teavitus ja müügitöö.
Oluline on tutvustada    Efektiivseim on isiklik müük, mis on paraku ka kõige kallima kontakti hinnaga
       ja müüa Tartu
 asukohta piirkonnas
                         võrreldes muude marketingikanalitega. Lisaks kodumaistele investortele suunatud
     juba tegutsevate    tegevustele lisanduvad püsiv infomaterjalidega varustamine nii EAS kui
         eksportijate/   välisesindajate (Suurbritannia, Saksa, Vene, Rootsi, Soome) ja välisriikide
      välisinvestorite   saatkondade osas Eestis. Marketingiabi pakuvad välisriikide kaubandus- ja
   kontaktide kaudu.     investeeringute tugiorganisatsioonid (Innovation Norway, BECC, Finpro, Rootsi
                         Eksportnõukogu jt) ning välismaiste advokaadikettide Baltikumi esindused ja
                         erafirmadest investeeringute vahendajad. Sihtmarketingi puhul on kasulik
                         kontakteeruda välisriikide sobilike tööstusharude erialaliitudega (nt: Rootsi
                         metsatehnoloogia grupp).

                         Lisaks on võimalike müügikanalitena välja pakutud:
                               Info jagamine ja infopäeva korraldamine FINESSE programmi raames
                         Tartu Teaduspargi kaudu partnerite üritustel;
                               Perspektiivsete piirkondade valimine sõpruslinnade/maakondade hulgast,
                         kellele teha sihtmarketingi:
                           o ettevõtjate delegatsioonide külastused
                           o osalemine piirkondlikel messidel
                           o firmakülastused koos konkreetse pakkumisega külastada Tartu tööstusala

                         Oluline on kasutada juba piirkonnas tegutsevate ettevõtete edulugude-referentse ja
                         kontakte. Lisa 9 esitab kaks näidet edukatest välisinvesteeringutest ja klastri
                         tekkest. Samuti kaasata tegutsevate ettevõtete võtmeisikuid tutvustamaks regiooni
                         nende jaoks olulistele tarnijatele/hankijatele. Kindlasti tuleb eelnevalt välja
                         töötada teatud kompensatsioonimehhanism, mis tagaks ettevõtjate püsiva huvi
                         sarnases marketingitegevuses osaleda.
                         Riikide lõikes tuvastasime mõned erisused sobivate marketingitegevuste osas:

                            Soome – müüa odavamat ettevõtlus- ja elukeskkonda, eelistavad rendipinda,
                             infrastruktuuri standardid tuleks ühildada, marketingipartneriteks Finpro,
                             SITRA, Soome advokaadibüroode ketid;
                                                                                                            39



          Rootsi – müüa turvalist elukeskkonda, head ettevõtlustingimusi, hea tasemega
           tööjõudu;    eelistavad    rendipinda;   kasuks     rootsikeelne!    tugiisik;
           marketingipartneriteks Rootsi Eksportnõukogu, erialaliidud, Rootsi community
           Tartus;

          Saksa – vaadatakse Baltikumi tervikuna, pole sihiteadlikku eelistust Eesti või
           Tartu osas; oluline personaalne müük, eelistingimuste seletamine/pakkumine,
           saksakeelne tugiisik; tugiprogrammide rakendamine tööjõu jms. osas;
           marketingipartneriks    Saksa-Eesti   Kaubanduskoda,       liidumaade      (nt.
           Mecklenburg-Vorpommern)         majandusesindused,      EAS      välisesindaja
           Hamburgis;

          Norra – müük referentside kaudu; esmalt ühisettevõtte loomine või
           olemasoleva ettevõtte omandamine; marketingipartneriks Innovation Norway;

          Suurbritannia – argument odavamad kulud ja mugav elukeskkond, müük Briti-
           Eesti kaubanduskoja ja EAS esindaja kaudu Londonis, eraettevõtjatest
           investeeringuvahendajad.

5.4.   Marketingitegevuste hinnanguline eelarve aasta lõikes

       Lähtudes ülaltoodud soovituslikest marketingitegevustest on kujundatud
       hinnanguline eelarve marketingitegevuste elluviimiseks, mis annab indikatsiooni
       tegevuste maksumuse kohta ühe tegevusaasta perspektiivis.

       Esitatud lähenemise puhul ei ole tegemist maksimumprogrammiga, vaid pigem
       indikatsiooniga erinevate müügikanalite rakendamise hinnangulise kulu osas.


       Tabel 1.        Etapp I marketingitegevused ja indikatiivsed maksumused

       Tegevused Etapp 1                                       Tegija                       Maksumus kroonides
       Kodulehe koostamine ja haldamine                        Teenuse sisseost                    15 000
       Internetis bännerreklaam 3 x aastas                     Teenuse sisseost                    15 000
       Paberkandjal infomaterjal inglise keeles (500 tk)       Trükiteenuse sisseost               15 000
       Partnerkokkulepete sõlmimine                            TTP juht                       Sisaldub töötasus
       Reklaam meedias (Eestis) aastane leping                 Üleriigilise levikuga leht          160 000
       Infoürituste/vastuvõttude korraldamine Eestis (10 tk)   TTP juht                            200 000
       Osalemine infoüritustel välismaal (6 tk)                TTP juht                            100 000
       Personaalsed kohtumised huvilistega Eestis (otsekulu)   TTP juht                            20 000
       Välireklaam asukohas + linna peamagistraalidel*         Valmistamise sisseost               30 000
       * ilma reklaamimaksuta
       Kokku                                                                                      555 000

       Allikas: PwC.
                                                                                             40




6.           Tehniline analüüs

6.1.         Ehitus-tehnilised tingimused

             Kuna mõlema ala osas on käimas detailplaneeringu koostamine, saame on
             käesolevalt esitatud ehitus-tehnilised tingimused ja piirangud teadaolevas ulatuses
             ning kuuluvad täpsustamisele pärast detailplaneeringu kinnitamist.

             Mõlema ala puhul on detailplaneeringu eesmärgiks seatud maa-ala kruntideks
             jaotamine ja kruntidele ehitusõiguse määramine tööstuspargi rajamiseks.

             Ropka ala (Turu 48 ja lähiümbrus)17

             Planeeritava ala pindala on ca 49 ha. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamisel
             on piiravate tingimustena ette nähtud kruntide minimaalne suurus ca 2500-3000
             m² ja maksimaalne suurus kuni 30 000 m² (keskmiselt 15 000-20 000 m²).
             Detailplaneeringu lähteülesandes on ette nähtud nõue planeerida krunt
             tööstuspargi keskusele (büroohoonele) ja määrata minimaalne lubatav töökohtade
             arv krundil.

             Detailplaneeringu lähteülesandega on kasutamise otstarvetena keelatud
             keemiatööstused, raskemetallitöötlus, erivajadusi nõudvad ettevõtted, suured
             logistika- ja transpordiettevõtted ja metsatöötlemise ettevõtted. Hoonete suurim
             lubatud arv krundil: kuni kaks ning hoonestusele on ette nähtud kuni 50 % krundi
             pindalast. Loodussõbraliku elukeskkonda luues on planeeritud kõrghaljastusele
             vähemalt 10% krundi pindalast ning ühepoolne allee.

             Looduslike tingimuste poolest on tegemist Emajõe endise lammialaga, kus esineb
             enam kui 2 m paksuselt ladestunud turvast, muda ja järvelupja. Nende nõrkade
             pinnaste kogupaksus ulatub 5 meetrit, mis omakorda asub alluviaalsel liivakihil.
             Pinnasevesi on kõrgel: 0,5-1 m sügavusel ja sõltub Emajõe veetasemest.
             Ehitusgeoloogilised tingimused on halbade geotehniliste tingimuste ja kõrge
             pinnavee taseme tõttu keerukad. Ehitiste projekteerimiseks on vajalikud eelnevad
             geotehnilised uuringud.

             Tehnilise infrastruktuuriga ei ole Ropka ala praegusel ajal varustatud, ent kuna
             kõik trassid paiknevad suhteliselt lähedal, on moodsa infrastruktuuri rajamine
             võimalik ilma suurte kulutusteta:

                     Veevarustus- ja kanalisatsioon – puhta vee varustamiseks puhastusjaamast
                      vedada uus toru pikkusega ca 500 m; sellele lisandub võrgu väljaehitamine
                      kinnistutel; kanalisatsooni tunnelkollektor asub ligidal ja isevoolu
                      kanalisatsiooniks head võimalused; sadevete äravool lahendatakse
                      kraavidega Emajõkke;

                     Gaas – olemasolev gaasivarustus on rajatud Tähe tänavani, Ropka
                      tööstusalani võiks tuua mööda Sepa tänavat ehk uue trassi pikkus ca 600m.
                      Ligikaudne aeg trasside väljaehitamiseks pärast taotluse esitamist ja

17
     Vt. Lisa 10 asukoha ja kaartide kohta.
                                                                                    41



           pakkumise heakskiitmist kliendi poolt kestab 6 kuud, millest 2 kuud kulub
           projekteerimisele ja 4 kuud ehitusele ning kooskõlastuste hankimisele;
           kütte kavandamine gaasi baasil on võimalik, kui küttefirmad loobuvad
           arendamisest. Selle küsimuse lahendamisel saab linn kaasa aidata.

          Elekter - territooriumile on tõenäoliselt vaja keskpinge liini + alajaama +
           madalpinge liini s.t. et tasuda tuleb vastavalt reaalselt tehtavatele
           kulutustele.

Ravila ala (Ravila 61 ja 61a ning lähiümbrus)

Planeeritava ala pindala on ca 31,3 ha. Lähteülesanne ei näe ette piiranguid
kasutusotstarbe, keelatud tööstussektorite või kruntide suuruses osas. Hoonete
suurim lubatud ehitusalune pindala on kuni 50 % krundi pindalast ning sarnaselt
Ropka alale tuleb 10% krundist ette näha kõrghaljastusele. Looduslikud
tingimused ei saa ehitustegevusele eripiiranguid.

Ravila ala ei ole varustatud tehnilise infrastruktuuriga. Olemasolevate
tehnovõrkude kaugus on esitatud alljärgnevalt.


Tabel 2.         Tehnovõrkude kaugus arendatavast Ravila Tööstuspargi alast
             Tehnovõrk                    Kaugus Ravila          Kaugus EPÜ
                                           tänavalt (m)       territooriumilt (m)
              Vesi                             60
     Sademeveekanalisatsioon                                       ca 1400
      Reoveekanalisatsioon                                         ca 1200
            Kaugküte                          ca 840                 155
              Gaas                             480
              Side                             214                   170
             Elekter                            60
         Tänavavalgustus                       1100
Allikas: Infrastruktuuri ettevõtete info ja PwC arvutused.

Tehnovõrkude ja trasside rajamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

          Veevarustus- ja kanalisatsioon – puhta vee toru lähedal, kuid
           kanalisatsioon ja sadevesi 1,2-1,4 km kaugusel. Sellistes tingimustes
           maksab trassi rajamine 10-15 tuhat krooni /jooksev meeter. Seni on trassi
           rajamiseks puudunud rahalised vahendid;

          Elekter - keskpingevõrk on planeeritava ala lähedal olemas ja 15 kV liin
           jookseb piki ala piiri – liitumine ainult ampri põhine (1400 kr/A, kuna
           ilmselt üle 100A. Pärast Tartu alajaama valmimist suureneb
           elektrivarustuse töökindlus piirkonnas;

          Gaas – samad tingimused määravad kui Ropka ala puhul.
                                                                                                       42




             6.2.       Planeeritava ala juriidiline staatus

                        TTP mõlema planeeritava ala puhul on tegemist riskiga, mis tuleneb lahendamata
                        omandisuhetest. Ropka ala puhul on planeeritava krundi omanik Eesti Vabariik.
                        Tegemist on reformimata riigimaaga ning käesoleval ajal ei ole teada riigi
                        seisukoht krundi võimaliku munitsipaliseerimistaotluse rahuldamise osas.

                        Kuna korrastamata omandisuhted osutuvad takistavaks teguriks ala edasisel
                        arendamisel, tuleb esmajärjekorras jõuda riigiga kokkuleppele maa
           Edasises
                        munitsipaalomandisse andmise või Tartu linnale müümise osas selleks, et ala
      arendusfaasis
(trasside ehitus) on    hilisemas arendamisfaasis ei tekiks projekti venitavaid takistusi.
      vormistamata
       omandisuhte      Ravila tööstusala puhul on tegemist mitmele eri omanikule kuuluvate kruntidega.
         puudumine      Suurem osa (11,4 ha) planeeritavast maa-alast (Ravila 61) kuulub Tartu linna
   oluliseks riskiks.   omandusse ja on määratud tootmishoonete maaks.

                        Kõrvalasetsev krunt (Ravila 61A – 9,6 ha) on samuti reformimata riigimaa, mille
                        puhul analoogselt Ropka tööstusalaga eksisteerivad korrastamata omandisuhetest
                        tulenevad riskid. Kahest väiksemast, liitmisele kuuluvast krundist on üks AS-i
                        Tartu Veevärk omanduses ja teine (Tallinna mnt. 1 – 0,6 ha) kuulub eraomanikule
                        elamumaana. Viimase puhul on alust arvata, et tekkiva tööstusala tõttu
                        elukeskkonnatingimuste muutumisest ajendatuna on omanikul soov müüa kinnistu
                        sobiva hinnapakkumise korral Tartu linnale. Siiski, enne vastavasisulise tehingu
                        sooritamist eksisteerivad riskid, mis tulenevad omandisuhte, ja seeläbi kontrolli,
                        puudumisest.
                                                                                                            43




             7.          Arendamise etapid

             7.1.        Eeldused Tartu linna rolli osas arendamisel

                         Tööstuspargi arendamiseks tuleb lisaks üldeesmärkidele fikseerida arendamise
                         erinevad etapid, nende jooksul tehtavad tegevused, tegevuste kestvused ning
                         eeldatavad maksumused18. Investeeringud peavad olema pikaajaliselt põhjendatud
                         linna, piirkonna ja tööstuspargi territooriumi üldisest arengust lähtuvalt.

                         Arendamise etappide ja tegevuste planeerimisel on lähtutud järgmistest üldistest
                         eeldustest:

                                Tartu linn omandab tootmiseks sobilikud maa-alad (Ropka, Ravila)
                                 korrastades omandisuhted ja algatades vajalikud planeeringud;
     Linna roll on
       valmistada               Tartu linn asutab juriidilise isiku TTP juhtimiseks ja haldamiseks või
          TTP ette               delegeerib funktsiooni juba olemasolevale juriidilisele isikule (nt. Tartu
organisatsiooni ja               Teaduspark);
  infrastruktuuri
osas ning suunata               Tartu linn organiseerib keskkonnahindamised jms. lubade soetamiseks
 TTP eesmärkide
 saavutamist läbi                vajalikud protseduurid (sätestab piiravad tingimused);
        ettevõtlus-
       keskkonna                Tartu linn organiseerib ja teenuse pakkuja teostab trasside rajamise
      arendamise.                tööstusala piirini ja valmisoleku liitumisteks (vesi, kanalisatsioon, elekter,
                                 side); linn rajab juurdepääsuteed TTP aladele ja ala-sisesed teed,
                                 valgustuse, haljastuse ja piirded;

                                tööstusala maad on võimalik osta (järelmaksuga) või rentida (koos
                                 hoonestusõiguse seadmisega);

                                Tartu linn hoonestust ei raja, vaid kaasab võimaliku partnerina hoonestuse
                                 rajamisel tööstuskinnisvarale spetsialiseerunud kinnisvarainvestori(d), kes
                                 on omakorda huvitatud rentnike leidmisest;

                                Tartu linn võtab endale kohustuse korraldada ühistranspordi juurdepääs
                                 tööstuspargi alale alates ajast, mil see osutub vajalikuks;

                                Tööstuspargi juhtkond planeerib marketingi- ja müügitegevused ning
                                 pakub/organiseerib vajadusel tugiteenuseid.



             7.2.        Tööstuspargi arendamise I etapp – eesmärgid ja tegevused

                         Tööstuspargi arendamise etappide paikapanemisel saab lähtuda hetkeolukorrast
                         ning tuleviku visioonist. Tööstuspargi arendustegevused I etapis on järgnevalt
                         kirjeldatud:

                                Lõpetada TTP detailplaneeringud mõlemas kavandatud asukohas;
             18
                  Maksumusi vaadeldakse peatükis 8.
                                                                                                                                       44



                                Otsustada TTP arendatava ala konkreetne asukoht, investeeringute plaan,
                                 juhtimise struktuur ning Tartu linna osalemise määr arendusprojektis;

                                Korrastada omandisuhted;

                                Värvata projektijuht (müügijuht);

                                Koostada Tööstusparki reklaamivad materjalid: koduleht, flaierid,
                                 sidumine otsingumootoritesse, esitluste materjalid koostööpartneritele;

                                Täpsustada tehnilise infrastruktuuri väljaarendamise võimalused ja
                                 tingimused infrastruktuuri ettevõtetega;

                                Defineerida võimalike huviliste vajaduste alusel tegevusplaanid etapiks 2.

                      Arenduse I etapi kestuseks on hinnanguliselt 9 kuud (jaanuar-september 2005).
                      Pärast etapi lõppemist peaks olema võimalik alustada ehitustegevusega ja
                      tööstusala aktiivse müügiga potentsiaalsetele huvilistele. Etapi I eesmärgiks on
                      jõuda eel-lepinguni TTP ühe või mitme ankur-asukaga.


                      Tabel 3.            Tartu TP arendamise I etapp tegevused ja indikatiivne ajakava

                                                                                                                            2005
                            Tegevus                                                                     1   2   3   4   5    6 7   8    9 10 11 12
                        1   Detailplaneeringute lõpetamine/kehtestamine
                        2   Otsused TTP asukoha, investeeringute plaani, juhtimise struktuuri osas
                        3   Riigi- ja eraomanduses olevate kruntide omandamine
                        4   Projektijuhi (müügijuht) värbamine
                        5   Turunduskontseptsiooni ja reklaammaterjalide koostamine
                        6   Tehnilise infrastruktuuri rajamise ettevalmistamine
                        7   Defineerida võimalike huviliste vajaduste alusel tegevusplaanid etapiks 2
                        8   Etapp 2 (aktiivne müük ja ehitus) algus


                      Allikas: PwC.



           7.3.       Tööstuspargi edasise arendamise põhimõtted

       Erinevatest    Hetkel, kui on teada TTP jaoks planeeritud alade üldised keskkonnatingimused ja
      sündmustest     trasside paiknemine, piirkonna üldised arenguplaanid- ja suunad, kuid ei ole teada
johtuvate riskide     huvitatud ettevõtete valdkonnad ning konkreetsed huvid TTP olevate võimaluste
maandamiseks ja       kohta, ei ole otstarbekas ega ka võimalik määratleda TTP spetsiifilist fookust,
        võimaluste
                      kuni on tekitatud hulk ettevõtteid, kes on huvitatud TTP tulemisest. Enne
       efektiivseks
     kasutamiseks     detailplaneeringute kehtestamist ja konkreetsete pakkumistingimuste sõnastamist
   tuleb tuleviku-    on väga keeruline sõlmida püsivaid kokkulepped võimalike asukatega.
    stsenaariumid
enne läbi mõelda      TTP arendamise edasiste etappide planeerimisel ning tegevuste määratlemisel on
 ja rakendatavad      võimalik identifitseerida hulk võimalikke tulevikustsenaariume, mis võivad
         tegevused
       planeerida.
                      oluliselt mõjutada TTP arengut ning fookust. Selliste stsenaariumide
                      läbimängimine annab ühelt poolt võimaluse identifitseerida tegevusi, mida
                      saaksime teha täna, et olla paremini ettevalmistatud nendest sündmustest suurima
                                                                              45



kasu saamiseks, aga ka tegevusi, mida saaksime ette võtta, et mõjutada selliste
sündmuste aset leidmist meie soovitud piirkonnas.

Valik võimalikest tulevikusündmustest, mis võivad oluliselt mõjutada TTP
arengut ning fookust, on esitatud alljärgnevalt:

      Ravila alal ei jõuta riigiga kokkuleppele maa ostu-müügitingimuste osas;
       oluliselt väiksema ala varustamine kanalisatsiooniga muudab
       infrastruktuuri rajamise kulu (ja seega ka maa hinna) liiga kalliks;

      Tehnoloogiamahuka tootmisega välisinvestor on valmis rajama 2 aasta
       perspektiivis Tartusse tehase, mis annab tööd 50-le inimesele, aga
       tööstuspargi rajamine ei võimalda nii kiires tempos liikuda ning puudub
       selge arusaam tööjõu pakkumise osas;

      Välismaine tööstuspark otsib koostöövõimalusi Eesti tööstusparkidega;
       asukad huvitatud ümberkolimisest;

      Ropka alast ei huvitu ükski potentsiaalne asukas; Ravila ala on
       reserveeritud täies ulatuses enne infrastruktuuri rajamise algust.

Ülaltoodud tulevikustsenaariumite väljatoomise eesmärk oli illustreerides
kaardistada hulk võimalikke, üksteisest oluliselt erinevaid turumuutusi, mida
hetkel ei tea, aga mis võivad oluliselt määrata TTP arengut. Neid võimalikke
muudatusi silmas pidades on oluline planeerida tegevust pikemas perspektiivis
ning alternatiivsete tulevikustsenaariumite valguses, et ebasoodsa muutuse korral
oleks läbi mõeldud tegevuskava selle muutuse mõju vähendamiseks ja planeeritud
eesmärkide saavutamiseks. Selline lähenemine tagab Tööstuspargi võimalikult
efektiivse arengu hetkelisi turusündmusi maksimaalselt hästi ära kasutades.
                                                                                                                      46




               8.         Finantsanalüüs

               8.1.       Finantsprojektsioonide eeldused

                          Investeeringud

                          Vastavalt TTP kontseptsioonile ehitab TTP arendaja – Tartu linnale kuuluv
                          ettevõte – koostöös infrastruktuuri teenuste pakkujatega välja trassid kuni
                          kinnistute liitumiskohtadeni.

                          Tehniliste kommunikatsioonide (gaas, vesi, kanalisatsioon, elekter, side,
                          kaugküte) olukorra kirjeldus ja teenuse pakkujate poolsed tingimused
                          infrastruktuuri väljaarendamiseks on lühidalt esitatud toodud käesoleva analüüsi
                          peatükis 6.1. Kuna teenuste pakkujad kasutavad erinevaid lähenemisi võrkude
                          väljaehitamisel ja tarbijate liitumisel, ei ole käesolevas faasis võimalik anda
                          lõplikke hinnanguid, millistel tingimustel saab võrke TTP-s välja arendada.

                          Infrastruktuuri investeeringute maksumus on leitud hinnanguliste trasside
                          pikkuste abil. Ropka TP siseste trasside pikkused on saadud territooriumi
                          detailplaneeringust. Kuna Ravila ala planeering oli alles algusjärgus ning kruntide
                          jaotus veel puudus, siis tuletati Ravila trasside pikkused Ropka I etapi andmatest,
                          proportsionaalselt territooriumi suurusega. Ropka TP arendatakse vastavalt
                          detailplaneeringule välja kolmes etapis ning Ravila TP kahes etapis. Ravila
                          esimene etapp hõlmad kinnistuid aadressidega Ravila 61 (11,4 hektarit, Tartu
                          linna omandis) ja Tallinna mnt 1(0,59 hektarit, kuulub eraisikule). Teine etapp on
                          planeeritud riigimaale aadressiga Ravila 61A, mis tuleb aga arendamise ajaks
                Ravila    linna või tööstusparki arendava ettevõtte bilanssi osta.
      investeeringute
 maksumuse muudab
 suhteliselt kallimaks    Hinnangud trassiühikute maksumustele tulenevad teenuste pakkujate hinnangutest
        maa väljaostu     ja linnavalitsuse koostööpartnerilt. Hinnangud on esialgsed, põhinedes
         vajadus ning     ligikaudsetel andmetel trasside võimalikest mõõtmetest ning looduslikest
          investeering    tingimustest. Hinnangud investeeringute maksumusele erinevate arendusetappide
kanalisatsioonitrassi .
                          lõikes esitab Tabel 4.
                          Tabel 4.        Hinnangud Tartu TP arendusinvesteeringute maksumusele

                                                                               Ropka                         Ravila
                          Näitaja                         Ühik      Etapp I    Etapp II Etapp III       Etapp I Etapp II
                          Kinnistute pindala kokku       m2         110 500     106 100   61 400         96 000     80 000
                          Trassid kinnistuteni           m             1480        1280      190          1 286      1 071
                          Maksumused
                          Projekteerimine               TEEK          1 034         794           133     1 247       598
                          Trassid tööstuspargis         TEEK         24 863      21 503         3 192    21 600    18 000
                          Trassid tööstuspargini        TEEK          1 166           0             0    19 822         0
                          Muud kulud (maa, arendus)     TEEK            706           0             0     2 206     8 000
                          Investeering kokku            TEEK         27 769      22 296         3 325    44 875    26 598
                                                        EEK/
                          Investeering pinnaühiku kohta m2             251,3       210,1         54,2     467,4     332,5

                          Allikas: PwC arvutused infrastruktuuriettevõtete hinnangute põhjal.
                                                                                          47



Täpsem investeeringute maksumuse jaotus erinevate positsioonide vahel on
toodud aruande lisades 11 ja 12.

Tabel 4 viimasel real on toodud investeeringu maksumus kinnistute ruutmeetri
kohta. Seejuures on trasside maksumus tööstuspargini arvestatud esimese etapi
maksumuse juurde. Viimane muudab Ravila esimese etapi investeerimiskulud
ruutmeetri kohta oluliselt kõrgmaks kui Ropkas. Ravila teise etapi maksumust
tõstab riigimaa väljaostmise vajadus, mille tegelik hind sõltub aga läbirääkimistest
riigiga.

Tulude kujunemine

Tööstuspargi tulud tulevad kahest allikast: maa rendist ja maa müügist. Turu-
uuring näitas, et välisfirmad (Soome, Rootsi) eelistavad renti ostule. Eesti firmade
puhul võib aga täheldada ostu eelistamist. Eeldasime, et rendi ja müügi osakaal
tehingutes jaguneb võrdselt (50/50). Selline suhe eeldab, et toimub aktiivne
tööstuspargi turustustegevus välisriikides, eelkõige Soomes ja Rootsis.

Kinnistute rendi- ja müügihinnad tuletati arendamata maa turuhinnast piirkonnas
ning      infrastruktuuri    väljaarendamise     investeeringute   maksumusest.
Infrastruktuurita maa hinnaks on arvestatud 100 EEK ruutmeetri kohta, mis
põhineb Maa-ameti tehingustatistikal. Trasside maksumus kuni tööstuspargi
kinnistuni arvestati kõikide kinnistute peale, seega erinevalt Tabel 4 kasutatud
metoodikast. Selline lähenemine muutis Ravila teise etapi maksumuse kõige
kallimaks. Infrastruktuurita maa ja infrastruktuuri arendamise maksumuse
liitmisel leiti nn. maa kulupõhine hind (vaata Tabel 5).
Tabel 5.       Ropka ja Ravila TP kulupõhise maa hinna kujunemine

                                                  Ropka                    Ravila
Näitaja                        Ühik     Etapp I   Etapp II Etapp III   Etapp I Etapp II
Infrastruktuurita maa hind   EEK/m2        100        100       100       100      100
Investeeringute kulu         EEK/m2        245        214        58       374      445
Kulupõhine hind              EEK/m2        345        314       158       474      545

Allikas: PwC arvutus.

Müügi ja rendihinna arvestamise aluseks on võetud mõlema piirkonna esimese
etapi kulupõhine hind. Seetõttu on Ravila kinnistute müügihind ja rent
finantsprojektsioonides kõrgem. Kulupõhist hinda ei saa käsitleda kui turuhinda,
sest viimasele peaks lisanduma veel arendaja kasumimarginaal.

Eesti tööstuskinnisvara renditurg on väheaktiivne, seetõttu puudub hea
võrdlusmaterjal rendihindade arvutamiseks. Renditaseme tuletamiseks kasutati
turul     oodatavat      tööstuskinnisvara      investeeringute   tootlust,    mis
kinnisvaraekspertide hinnangul on lähiajal 12-13% aastas. Kuna projektsioonide
koostamisel on kasutatud reaalmudelit – finantspositsioone ei indekseerita
inflatsiooniindeksiga – siis leiti reaalne tootmismaa tootlusena, milleks on 10%
aastas, eeldades, et inflatsioon püsib lähiaastatel 2-3% piires. Kulupõhiseks
rendihinnaks, arvestades maa kulupõhist hinda (vaata Tabel 5) ja oodatavat
tootlust turul, kujunesid 2,88 ja 3,95 krooni ruutmeeri kohta kuus vastavalt Ropka
ja Ravila tööstuspargi puhul.
                                                                                                          48



          Arvestades, et projekti arendajaks on avalik sektor ning eesmärgiks on
          töökohtade loomine ja säilitamine Tartu linnas, siis alandati kulupõhiseid (turu)
          hindasid mõnevõrra, et muuta tööstuspark alternatiivsete asukohtadega võrreldes
          ettevõtetele atraktiivsemaks ning müügiperiood lühemaks19. Selleks vähendati
          kulupõhist müügihinda 25% võrra ning rendihinnad arvutati eeldusel, et oodatav
          tootlus on 7,5%-ti 10% asemel. Finantsarvutustes kasutatud hindade kujunemine
          on toodud Tabelis 6.

          Tabel 6.        Tartu Tööstuspargi hinnakujundus

                                                     Ropka                             Ravila
                                                Müük          Rent                Müük        Rent
           Ühik                                EEK/m2      EEK/m2/kuu            EEK/m2   EEK/m2/kuu
           Kulupõhine hind                       345          2,87                 474        3,95
           Allahindlus                          25%           25%                 25%         25%
           Tegelik hind arvutustes               259          2,16                 355        2,96

          Allikas: PwC arvutus.

          Määratud hindade juures tuleb arvesse võtta, et need sisaldavad ka liitumistasusid.
          Võrreldavad tööstusalade arendused – Tänassilma Tehnopark ja Jüri Tehnopark –
          toovad välja hinnad, millele lisanduvad liitumistasud. Eeldades, et Tartu TP on
          liitumistasude aluseks vee, kanalisatsiooni, elektri ja gaasitrasside väljaehitamise
          maksumus tööstuspargi sees, siis kujuneb liitumistasude suuruseks ~75 krooni
          ruutmeetri kohta. Kui võrrelda TTP müügihindasid, millest on maha arvestatud
          liitumistasu komponent, Jüri ja Tänassilma hindadega, siis on Tartu hinnad
          oluliselt madalamad. Tabel 7 esitab tööstusparkide hindade ning muude näitajate
          võrdluse.

          Tabel 7.        Tartu TP võrdlus Jüri ja Tänassilma Tehnoloogiaparkidega

           Näitaja                        Ühik          Ravila*       Ropka          Jüri      Tänassilma
           Müügihind (v.a. liitumised)    EEK/m2          280          184         al. 390       al. 550
           Kogu territoorium              ha              31,3          49            37            20
           Kruntide pind                  ha              17,6         27,8           18           16,6
           Kruntide arv                   tk               30           43            40            25
           Kruntide keskmine suurus       m2             5 816        6 465         4 500         6 600

          Allikas: PwC www.jyritehnopark.ee ja www.tehnopark.ee baasil seisuga 01.11.2004.

          Kinnistute realiseerimise (müük või väljarentimine) perioodiks on arvestatud
          keskmiselt 4 aastat 10 hektari kohta. Väiksemate etappide – Ropka III ja Ravila II
          – realiseerimisperioodiks on arvestatud vastavalt 2 ja 3 aastat. Finantsmudelis
          toimub iga järgneva etapi väljaarendamine eelneva etapi viimasel
          realiseerimisaastal.


19
   Valitud lähenemise korral on tegemist avaliku sektori poolt subsideeritud projektiga. Kui projekti edasise
arendamise käigus selgub, et asukohast huvitatuid investoreid on piisavalt, ei ole müügihinna alandamine
otstarbekas ning võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes on soovituslik kulupõhine müügihind. Viimane peaks
siiski jääma alla turuhinna, kuna hind ei sisalda arendaja kasumimarginaali.
                                                                                                                    49



Tegevuskulud

Olulisemad TTP tegevuskulud on personalikulud, turustus ja müügikulud,
ruumide rent ja muud tegevuskulud.

Kuigi kontseptsiooni kohaselt tuleks mõlemat piirkonda arendada ühe
meeskonnaga või isegi koostöös Tartu Teaduspargiga, on konservatiivsuse
seisukohast lähtudes mõlema piirkonna juures arvestatud eraldi meeskonnaga.
Meeskonda kuuluvad juht, müügijuht/haldur ja assistent (sekretär).
Müügijuht/halduri positsioonil on realiseerimisperioodil kaks töökohta, muul
perioodil aga pool töökohta. Juhte ja assistente on kumbagi üks.

Muud tegevuskulud – bürookulud, väikevahendid, transport, komandeeringud,
teenuste (raamatupidamine, juriidiline) ost jm. – on arvestatud proportsioonis
personalikuludega ning moodustavad 50% personalikuludest.

Müügi ja turustuskulud on seotud suhtesse käibega. Realiseerimisperioodil
moodustab see 5% käibest, muul perioodil 2%. Lisaks on planeeritud teatud kulu
esimesse aastasse, kui käive puudub, ning aastal kaks moodustab müügikulu 10%
käibest.

Eraldi on arvestatud ka personali ruumide rendiks kuluvad summad.

On eeldatud, et kinnisvara haldamisega ei teki tööstuspargile mingeid kulutusi.
Infrastruktuuri haldamise kulud kantakse kas kinnistute rentnike/omanike,
infrastruktuuri teenuste pakkujate poolt või linna poolt üldise korra alusel
(tänavate hooldus, valgustus).

Tabel 8 esitab Ropka TP esimese kaheksa aasta tulude ja kulude projektsioonid,
mis põhinevad eelnevalt toodud eeldustel.
Tabel 8.       Ropka TP tulude ja tegevuskulude projektsioonid, kroonides

TULU JA KULUARVESTUS           1           2           3           4           5           6           7           8
Tulud
Renditulu                      0      357 338     714 676   1 072 013   1 429 351   1 772 460   2 115 569   2 458 678
Kinnistute müügitulu           0    3 573 378   3 573 378   3 573 378   3 573 378   3 431 090   3 431 090   3 431 090
Tulud kokku                    0    3 930 716   4 288 054   4 645 392   5 002 730   5 203 550   5 546 659   5 889 768
Tegevuskulud
Personalikulu             258 888    935 856     935 856     935 856     935 856     935 856     935 856     935 856
Muud tegevuskulud         129 444    467 928     467 928     467 928     467 928     467 928     467 928     467 928
Ruumide rent               18 000     72 000      72 000      72 000      72 000      72 000      72 000      72 000
Müük/marketing            100 000    393 072     214 403     232 270     250 136     260 178     277 333     294 488
Arenduskulud, uuringud    200 000
Tegevuskulud kokku        706 332   1 868 856   1 690 187   1 708 054   1 725 920   1 735 962   1 753 117   1 770 272


Allikas: PwC arvutused.

Kinnistute müük jätkub kuni aastani 11 – selleks ajaks on planeeritud kõigi kolme
etapi realiseerimine. Seejärel jääb pargile alles renditulu, samas langevad ka
tegevuskulud oluliselt müügi- ja personalikulude vähenemise tõttu.

Tabel 9 esitab Ravila TP esimese kaheksa aasta tulude ja kulude projektsioonid.
                                                                                                                   50



Tabel 9.        Ravila TP tulude ja tegevuskulude projektsioonid, kroonides

TULU JA KULUARVESTUS             1           2           3           4           5           6           7           8
Tulud
Renditulu                        0      426 233     852 465   1 278 698   1 704 930   2 178 522   2 652 114   3 125 705
Kinnistute müügitulu             0    4 262 326   4 262 326   4 262 326   4 262 326   4 735 917   4 735 917   4 735 917
Tulud kokku                      0    4 688 558   5 114 791   5 541 023   5 967 256   6 914 439   7 388 031   7 861 623
Tegevuskulud
Personalikulu               258 888    935 856     935 856     935 856     935 856     935 856     935 856     935 856
Muud tegevuskulud           129 444    467 928     467 928     467 928     467 928     467 928     467 928     467 928
Ruumide rent                 18 000     72 000      72 000      72 000      72 000      72 000      72 000      72 000
Müük/marketing              100 000    468 856     255 740     277 051     298 363     345 722     369 402     393 081
Arenduskulud, uuringud      200 000
Tegevuskulud kokku          706 332   1 944 640   1 731 524   1 752 835   1 774 147   1 821 506   1 845 186   1 868 865


Allikas: PwC arvutused.

Ravila tulud ületavad Ropka tulusid, kuna Ravilas on oluliselt kõrgemad hinnad,
mis kompenseerivad Ravila väiksema kinnistute pinna. Ravilas lõpeb teise etapi
kinnistuste realiseerimine aastal 8.

Investeeringute   amortisatsiooniperioodiks     on   arvestanud     50     aastat.
Majanduslikust seisukohast ei ole amortisatsioon oluline, sest arendaja ei hakka
amortiseerunud infrastruktuuri tulevikus parandama.

Finantseerimine

Abirahade kaasamise võimalusi on käsitletud peatükis 9. Finantsprojektsioonide
koostamisel ei ole abirahadega arvestatud. Finantseerimisvahenditena on
arvestatud oma- ja laenukapitaliga.

Kinnisvara arendaja omafinantseeringuna on arvestatud 25% investeeringute
maksumusest.

Laenu osakaal on seega 75%. Laenu tingimused on toodud järgnevalt:
      Laenu pikkus:                                     15 aastat;
      Intressimäär (reaalne):                           4% aastas;
      Maksegraafik:                                     annuiteet;
      Tagasimaksmise algus:                             teisel aastal pärast laenu võtmist.

Käibevahendid

Käibevahendite – lühiajaliste varade ja kohustuste – vajadus on seotud
tööstuspargi tulude ja tegevuskuludega. Mõõdikud erinevate käibevahendite
vajaduse määramiseks esitab Tabel 10.
Tabel 10.       Käibevahendite mõõdikud

Näitaja                               Ühik                                Mõõdik
Raha ja pangakontod                   % tuludest                            3%
Lühiajalised nõuded                   % tuludest                            5%
Lühiajalised kohustused               % tegevuskuludest                    10%
Varud                                 % tegevuskuludest                     2%
Allikas: PwC arvutused.
                                                                                             51



8.2.        Finantstulemused ja tundlikkusanalüüs

            Finantsanalüüsi eesmärgiks oli hinnata projekti tasuvust ja jätkusuutlikkust.

            Tasuvuse hindamine

            Tasuvuse hindamiseks kasutati kahte põhilist suhtarvu: finantsiline sisemise
            tootluse määr (FIRR) ja finantsiline nüüdispuhasväärtus (FNPV)20.
            Tegevusrahavoogude diskonteerimisel kasutati diskontomäärana ehk kapitali
            alternatiivkuluna 8 protsendist reaalset diskontomäära.

            Finantsprojektsioonid on koostatud 24 aastaks. Projektsiooniperioodi lõppu on
            arvestatud tööstuspargile kuuluvate varade – renditud maa – jääkväärtus,
            kasutades selleks maa müügihinda.

            Tasuvuse arvutus koos täielike finantsprognoosidega on toodud aruande lisades
            13 ja 14. Tabel 11 esitab TTP tasuvuse hinnangud.

            Tabel 11.      Tartu Tööstuspargi tasuvuse hinnangud

           Näitaja                                    Ühik     Ropka TP    Ravila TP
           Finantsiline nüüdispuhasväärtus           TEEK        -7 405     -25 497
           Finantsiline sisemise tootluse määr       protsenti    5,9%       2,2%
            Allikas: PwC arvutused.

            Tulemused näitavad, et tööstuspargi investeeringud ei ole finantsiliselt tasuvad,
            kuna FNPV on mõlema piirkonna puhul negatiivne ning FIRR määr jääb alla
            investeeritud kapitali soovitud tootlusele, mis on 8%. Selleks, et muutude
            finantsiliselt tasuvaks, vajaks Ropka TP 7,4 miljonit krooni ja Ravila TP 25,5
            miljonit krooni tagastamatut abi.

            Vaadeldi ka, milliseks kujuneb tulemus erinevate etappide järel, sest ühe etapi
            teostamise järel võib selguda, et järgmise etapi järele ei ole vajadust. Tabel 12 on
            toodud vastava arvutuse tulemused.

            Tabel 12.      Finantstulemused (FNPV) etappide lõikes

                Etapid        Ühik          Ropka TP        Ravila TP
               I              TEEK             -13 311        -24 543
               I+II           TEEK             -12 871        -25 497
               I+II+III       TEEK              -7 405            N/A
            Allikas: PwC arvutused.

            Ravila TP teine etapp ei paranda finantstulemust, kuna selle teostamiseks on vaja
            teha suhteliselt suur investeering maa ostu näol. Seevastu Ropka TP kolmas etapp
            muudab Ropka TP tulemuse oluliselt paremaks, kuna vastavalt planeeringule ei
            ole selle etapi väljaarendamiseks vaja teha olulisi lisainvesteeringuid.

20
     NPV = ∑ [Perioodi rahavoog /(1+Oodatav tootlus)^(Perioodi number)];
                                                                                                        52



Tundlikkusanalüüs

Analüüsiti finantstulemuse tundlikkust erinevate muutujate suhtes. Joonisel 5 on
näidatud FNPV tundlikkust hindade muutuse suhtes. Baashinda (259 krooni m2
kohta) on muudetud 20 kroonise sammuga. Kuna rendihinna arvutus on seotud
müügihinnaga, siis muutub proportsioonis ka rendihind. Arvutustes ei ole
arvestatud sellega, et rendihinna kasv mõjutab ka nõudlust maa järele.
Joonis 5. Ropka TP finantsilise nüüdispuhasväärtuse tundlikkus hindade
muutuse suhtes

               20 000
               15 000
               10 000
 FNPV, TEEK




                5 000
                     0
                -5 000
               -10 000
               -15 000
               -20 000
                             219    239   259    279     299    319     339     359       379
                                                Müügihind, EEK/m2

Allikas: PwC arvutused.

Ropka TP finantstulemus muutub positiivseks juba hinnatasemel 298,5 krooni
ruutmeetri eest. Ravila TP puudujääk on oluliselt suurem ning seetõttu ei aita ka
märkimisväärne hinnatõus tulemust positiivseks muuta (vaata Joonis 6).
Joonis 6. Ravila TP finantsilise nüüdispuhasväärtuse tundlikkus hindade
muutuse suhtes

                         0

                   -5 000

                  -10 000
  FNPV, TEEK




                  -15 000

                  -20 000

                  -25 000

                  -30 000

                  -35 000

                  -40 000
                              295   315   335    355    375    395    415     435   455     475   495
                                                       Müügihind, EEK/m2


Allikas: PwC arvutused.
                                                                                                53



       Ravila tulemus muutus positiivseks alles tasemel 555 krooni, ehk 200 kõrgemal
       kui baashind. Tundlikkusanalüüsist järeldub, et finantsiliselt põhjendatud hinnad
       oleksid vastavalt 299 krooni Ropka ja 555 krooni Ravila alal.

8.3.   Sotsiaal-majanduslik analüüs

       Järgnevas osas käsitletakse TTP sotsiaal-majanduslikku mõju hindamist ehk
       otsitakse vastust küsimusele, milline on kavandatava tööstuspargi mõju laiemas
       sotsiaal-majanduslikus kontekstis.

       Kasutatud eeldused

       Tööstuspargi eesmärk on tööstuslike töökohtade loomine ja säilitamine Tartu
       linnas ja selle lähiümbruses ning tööjõu tootlikkuse kasv. Tööstuspargi sotsiaal-
       majanduslik mõju on siiski laiem, kui ainult tööjõuga seonduv, ning see avaldub
       mõnevõrra erinevalt Ropka ja Ravila tööstuspargis. Kokkuvõtvalt on
       sotsiaalmajanduslikud mõjud kirjeldatud Tabel 13.
       Tabel 13.      Tartu Tööstuspargi sotsiaal-majanduslike mõjude kirjeldamine

        Mõju kirjeldus                                              Mõju             Millises
                                                                    suund            asukohas

        a. Pargis loodud töökohtade kõrgem tööviljakus ja           Positiivne       Mõlemas
        sellest tulenev kõrgem töötasu võrreldes
        alternatiivsete võimalustega Tartu linnas

        b. Kinnistute realiseerimishinna ja kulupõhise              Positiivne       Mõlemas
        hinna vahe

        c. Kanalisatsioonitrassi äärde jääva maa                    Positiivne       Ravila
        turuväärtuse kasv

        d. Linnale kuuluva maa arvestamine kuluna                   Negatiivne Mõlemas

        e. Bussiliini pikendamise kulu                              Negatiivne Ravila

       Allikas: PwC Tartu Linnavalitsuse hinnangute baasil.

       Tööstuspargil on veel lisamõjusid – tööstuste kolimine kesklinnast välja, kolimine
       kaugemale või lähemale töötajate elukohtadest, alltöövõtu kaudu tekitatud
       töökohad jm., mis aga puuduva empiirilise tugimaterjali tõttu jäid arvutustest
       välja.

       a. Tööjõu tootlikkus

       Kohalikele tööstustele annab tööstuspark võimaluse tootmise laiendamiseks, uute
       tehnoloogiate rakendamiseks ja tootmise korralduse efektiivsemaks muutmiseks.
       Välisfirmad toovad kaasa oma kogemused tootmise korraldamisel ning
       väljakujunenud turupositsioon võimaldab tööjõudu tootlikult rakendada. Näiteks
       oli vastavalt Statistikaameti andmetele Eestis tegutsevate välismaa ettevõtete
       palgatase perioodil 2001-2004 keskmiselt 54% kõrgem, kui kohaliku kapitaliga
                                                                                       54



ettevõtetel. Eelnevalt kirjeldatud mõjud peaks tagama tööstuspargis rakendatud
tööjõu kõrgema tootlikkuse võrreldes alternatiivsete töökohtadega piirkonnas.
Teisest küljest võivad uued ettevõtted pingestada olukorda piirkonna tööjõuturul,
kuid konkurentsiefekti ei saa käsitleda ainult negatiivse aspektina. Näiteks on
Ahltronix grupi ettevõtete tulekuga Elvasse ligi 200 töötajat läbinud elektroonika
erialase väljaõppe ning ettevõtte abiga on Tartu Kutsehariduskeskuses tekkimas
elektroonika eriala.

Kuna sobiv baasinformatsioon tööjõu tootlikkuse kasvu tõusu hindamiseks
puudub, on konservatiivselt eeldatud, et tööstuspargi töökohad on 10%
tootlikumad võrreldes alternatiivsete töövõimalustega piirkonnas. Kuna keskmine
tööjõukulu Tartu piirkonna tööstusettevõtetes on hinnanguliselt 9300 krooni kuus
(sisaldab kõiki makse), siis loob eelduse kohaselt iga töökoht tööstuspargis ühes
kuus 930 krooni sotsiaal-majanduslikku lisaväärtust.

Töökohtade arv tööstuspargis on leitud viimase kahe aasta tööstusinvesteeringuid
analüüsides, mille tulemusel on võetud eelduseks 57 töökohta kinnistu ühe hektari
kohta. Arvestus tööstuspargis loodud töökohtade üle on toodud Tabel 14.

Tabel 14.      Tartu Tööstuspargi loodud töökohad
                 1     2     3     4         5          6       7       8       9      10      11
 Ravila TP       0   137   274   411       549        701     853   1 006   1 006   1 006   1 006
 Ropka TP        0   158   316   474       631        783     935   1 086   1 238   1 413   1 589
 KOKKU           0   295   590   885     1 180      1 484   1 788   2 092   2 243   2 419   2 594
Allikas: PwC arvutused.




b. Maa turuväärtusest madalama hinnaga realiseerimine

Positiivse sotsiaal-majanduslik mõju tekitab ka kinnistute realiseerime alla
põhjendatud hinna, ehk kulupõhise hinna. Positiivne väärtus kantakse otseselt üle
maa ostjatele ja rentnikele. Mõju väärtus arvutati kinnistute kulupõhise hinna ja
tegeliku hinna vahe korrutamisel kinnistute suurusega.

c. Maa väärtuse kasv

Ravila TP arendamisel tekib positiivne väärtus kinnistutele, mis jäävad rajatava
kanalisatsioonitrassi äärde. Trassi rajamise tulemusena paranevad nende maade
kasutusvõimalused ning tõuseb turuväärtus. Arvestuslikuks turuväärtuse tõusuks
on projektsioonides eeldatud 20% ning maa baashinnaks on sarnaselt Ravila TP
maale 100 krooni ruutmeetri eest. Trassi kulgemist arvestades leiti, et investeering
avaldab mõju 20,5 hektarile maale.

d. Linna maast loobumine

Negatiivne sotsiaalmajanduslik efekt tekib linna omandis olevast maast
loobumisega. Linna üheks alternatiiviks tööstuspargi arendamisele, oleks maa
müük vabal turul, mis tähendaks linnale sisuliselt riskivaba tulu. Kuna linnale
                                                                                     55



kuuluva maa hind ei kajastu finantsanalüüsis kuluna, siis tuleb see mõju välja tuua
sotsiaalmajanduslikus analüüsis.

e. Bussiliini pikendamine

Lisaks tekib negatiivne efekt olemasolevate bussiliinide pikendamisest Ravila
tööstuspargini. Kulu arvutamiseks on kasutatud liinikilomeetri maksumust, mida
bussioperaator küsib täna Tartu linnalt liinide opereerimise eest.

Tulemused

Sotsiaal-majandusliku mõju rahalised väärtused projekteeriti sarnaselt
finantstulemustega 24 aastaseks perioodiks. Sotsiaal-majandusliku tulemuse
leidmiseks liideti rahas mõõdetud sotsiaal-majanduslikud lisaefektid otsestele
finantstulemustele (vaata rida Rahavoog kokku lisades 13 ja 14). Tulemusena
arvutati sotsiaal-majanduslikud sisemine tootlus (EIRR) ja nüüdispuhasväärtus
(ENPV). Diskontomäärana ENPV arvutamisel kasutati sarnaselt finantstulemuste
leidmisega 8 protsendist diskontomäära.

ENPV arvutuste kokkuvõte on toodud Tabel 15.
Tabel 15.      Tartu TP sotsiaal-majandusliku nüüdispuhasväärtuse arvutus

                                                                Ropka TP      Ravila TP
 Finantsiline NPV                                               -7 405 313   -25 497 285
   Tööjõu efektiivsuse kasvu mõju                              113 119 570    81 562 365
   Kinnistute kulupõhise- ja realiseerimishinna vahe             8 048 805    14 692 334
   Bussiliikluse kulu                                                 N/A       -388 292
   Maa hinna tõus (kanalisatsiooni mõju)                              N/A      4 907 407
   Infrastruktuurita linnamaa turuhind                         -25 740 741    -8 888 889
 Sotsiaal-majanduslik NPV                                       88 022 321    66 387 639
Allikas: PwC arvutused.

EIRR olid 19,0% ja 18,5% vastavalt Ropka ja Ravila ala puhul. Tulemus näitab,
et Tartu TP sotsiaal-majanduslik mõju on positiivne ning on seega avaliku sektori
seisukohast teostatav.

Sotsiaal-majanduslikust seisukohast on raske seega ühte ala teisele eelistada,
kuid otseste finantsriskide ja kulude seisukohast tuleks eelistada Ropka ala.
                                                                                                                        56




              9.         Rahastamisvõimalused

              9.1.       Finantseerimisallikad

                         Finantseerimisvõimaluste analüüsi esimeseks sammuks on finantseerimisallikate
                         identifitseerimine. Põhimõtteliselt on projektiga seoses võimalik arvestada
                         järgmiste finantseerimisallikatega:
                                omaniku- ehk linnapoolne finantseerimine;
                                toetused ja abirahad;
                                erapartnerite finantseering;
                                pangalaenud.

                         Toodud finantseerimisallikad võib jagada kahte gruppi. Esimese grupi
                         moodustavad omanikupoolne finantseerimine ja abirahad on sisuliselt riskikapital,
                         mis peab tagama projekti teostatavuse ka juhul, kui projekt iseseisvalt ei ole tasuv.
                         Argumendid selliseks finantseerimiseks on loodavad sotsiaal-majanduslikud tulud
                         piirkonna arengu, tööhõive tõusu ja muude positiivsete efektide näol.

                         Teise gruppi kuuluvad laenud ja erapartnerite finantseerimised, mille puhul on
                         tegemist finantseerijatega, kes ootavad investeeringult riskidele vastavat tootlust.
    TTP arendamise       Erapartnerite finantseeringuna on käsitletav ka tulevaste klientide rahaliste
varajasse etappi on
           erakapitali
                         vahendite kaasamine projekti, mille positiivseks küljeks on nende klientide
keeruline kaasata –      pikemaajaline sidumine TTP-ga. Ajalises faasis on tõenäoline, et esimese etapi
eeldab TTP omandi        finantseerimisse on erakapitali raskem kaasata. Linn võib oma osa küll katta
   osalist müüki, ent    laenurahaga, kuid see sõltub juba linna laenuvõimest, mitte TTP projektist.
 riskid on kõrged ja     Hilisemate investeeringute nagu hoonestuse võimaliku rajamise juures on
      tasuvus madal.
                         erakapitali kaasamine juba tõenäolisem, sest siis on projekti riskide hindamine
                         lihtsam.

                         Järgnevalt on ära toodud hinnang, milliseid finantseerimisallikaid erinevate
                         investeeringute ja tegevuse finantseerimiseks on kõige tõenäolisemalt võimalik
                         kasutada. Tegevustulemuse puudujäägi finantseerimine saab tõenäoliselt toimuda
                         ainult omaniku kaudu.
                         Tabel 16.         Erinevate finantseerimisallikate rakendamise võimalused

                                                                              Omavahendid   Laen   Abiraha Erapartner
                         Investeeringu otstarve
                         Projekteerimine, planeerimine                            XX        (X)      0          0
                         Tehnilise infrastruktuuri rajamine kuni kinnistuni        X        XX       X          0
                         Tehnilise infrastruktuuri rajamine kinnistul              X         X       X         (X)
                         Hoonete rajamine rendipindadeks                           0         0       0         XX
                         Marketing                                                XX         0       X          0
                         Tööstuspargi edasiarendamine                             XX         X       0         (X)
                         Tegevuskahjumi kandmine                                  XX         0       0          0

                         XX - põhiline allikas
                         X - osaline allikas
                         (X) - võimalik, aga ebatõenäoline
                         0 - ei ole allikas

                         Allikas: PwC hinnangud.
                                                                                                           57



             9.2.        Pangalaenu kaasamine investeeringuteks

                         Viimase aasta jooksul on kõik suuremad pangad Eestis välja arendanud Euroopa
                         Liidu poolt kaasfinantseeritavate projektide rahastamiseks suunatud spetsiifilised
                         tooted (nn. sildfinantseerimine tooted). Kuna suur osa EL abirahadest suunatakse
                         avaliku sektori arendamisse ning avaliku sektori kitsaskohti leevendavatesse
                         keskkonna ja infrastruktuuri projektidesse, pälvivad kohalikud omavalitsused
                         võõrkapitali pakkujate erilist huvi. Eelnevast lähtudes pakutakse kohalikele
                         omavalitsustele väga soodsaid pangalaenu tingimusi, kui rahastamise maht on
                         panga hinnangul piisavalt suur ning riskid maandatud.
              Soodsa
   intressimääraga
                         Pakutava madala intressimääraga laenu kaasamise võimaluse juures võib Tartu
pangalaen võib olla      linnale, kui projekti arendajale, osutuda soodsamaks pangalaenu kaasamine
        otstarbekam      tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise finantseerimiseks, kui tehnilise
 kasutamiseks, kui       infrastruktuuri teenuse pakkujatega sõlmitavad finantseerimistingimused
    erikokkulepetel      pikaajalise järelmaksu osas liitumistasude katmisel.
   infrastruktuuri-
         ettevõtetega
           saavutatav
                         Pankade poolt kohalikele omavalitsustele pakutavate finantseerimistingimuste
      liitumistasude     näiteks on Eesti Ühispanga poolt novembris 2004.a. toimunud europrojektide
          järelmaksu     finantseerimist käsitleval seminaril tutvustatud tingimused:
       intressimäär.
                               Tähtaeg – 20 aastat, vajadusel pikem
                               omafinantseering – minimaalselt 0%
                               intress – fikseeritud, ujuv või kombinatsioon (indikatiivne tase - 2,8%)
                               laenu väljamaksmisperiood – kuni projekti käivitamisperioodi lõpuni
                               maksepuhkus – kuni projekti käivitamisperioodi lõpuni
                               laenugraafik paindlik – annuiteet, fikseeritud põhiosaga või erigraafik.


             9.3.        Abirahade taotlemine

                         Seisuga november 2004 on sihtsuunitlusega programm tööstusalade
                         infrastruktuuri arendamiseks (Phare ESC 2003: Tööstusinfrastruktuuri
                         toetusskeem) juba suletud ning analoogse programmi uuesti algatamist ei ole
                         lähitulevikus ette näha.

                         TTP infrastruktuuri investeeringute finantseerimine võib osaliselt võimalik olla
                         RAK21 meetme 2.2 (Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine) raames.
                         Programm on suunatud eraettevõtjatele vajalike infrastruktuuri investeeringute
                         toetamisele. Kohalik omavalitsus võib olla taotlejaks, kui projekti on suunatud
                         ettevõte, kes vastab nõutavatele tingimustele. Maksimaalne toetuse summa ühe
                         taotleja kohta on 5 miljonit krooni. Kuna 2004.a. oli programmi osas taotlemine
                         väga aktiivne, on EAS teatanud 2005.a. osas jõustuvatest muudatustest, millest
                         olulisemateks on valikukriteeriumite muutmine eelistamaks projekte, mis on
                         suunatud ekspordimahu kasvatamisele ning innovaatilisele tegevusele. Programmi
                         kogumaht 2005.a. on tõenäoliselt väiksem kui 2004.a. (planeeritud eelarve oli 60
                         miljonit krooni).


             21
                  Riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks 2004-2006
                                                                                                     58



                      Teised RAK meetmed, mis on suunatud investeeringute toetamisele, kahjuks TTP
                      puhul ei rakendu, kuna:

                             TTP projekt ei kuulu kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava
                              kinnitatud eelnimekirja, mis on tingimuseks RAK meetme 4.6.1 kaudu
                              finantseerimisel (kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise);

                             tegemist ei ole endise militaar- või tööstusala rakendamisega uues
                              funktsioonis, mis on eesmärgiks finantseerimise kaasamisel RAK
                              meetme 4.6.2 kaudu (piirkondade konkurentsivõime tugevdamine).

                      Lisaks eelpoolnimetatud abirahadele oleks soovitav uurida lähemalt teisigi
                      alternatiivseid toetusvõimalusi – välisriikide fonde, mis investeeriks
                      tööstuskinnisvarasse ja/või toetaks ettevalmistavaid uuringuid jms.

                      Projektipõhine finantseerimine

                      Inimressursi arendamiseks eesmärgiga suurendada ettevõtete majanduslikku
                      konkurentsivõimet on võimalik kaasata projektipõhiselt Euroopa Liidu abirahasid
                      RAK meede 1.2 ja 1.3 raames. Eesmärgiks oleks TTP-st huvitatud ettevõtjate huvi
                      suurendamine pakkudes neile tuge tootmise vajadustele vastavate töötajate
                      väljaõppeks sobivate projektide kirjutamisel ja läbiviimisel. Koolitus oleks
                      võimalik korraldada koostöös Tartu Tööturuameti ja Tartu Kutsehariduskeskusega
     Läbimõeldud
lähenemise puhul      (näiteks sarnane projekt viidi ellu Põlvas, kus AS Nordic Foods kui alustava
      on võimalik     ettevõtte jaoks ümberõppeprojekti käigus koolitati abirahade toel välja tööjõud,
           kaasata    mis kuulub töökaotuse riskirühma (üle 45-aastased naised) ning kelle palgakulust
   sihtotstarbelisi   katab miinimumpalga ulatuses poole aasta vältel Põlvamaa tööhõiveamet.
  abirahasid väga
       erinevatest
                      Tööstuspargi marketingi eesmärgil on võimalik projektipõhist finantseerimist
        allikatest.
                      kaasata piiriülesele koostööle suunatud INTERREG programmi erinevate
                      meetmete kaudu – näiteks, INTERREG IIIA meede 5.2 võimaldab finantseerida
                      ettevõtluskontaktide vahendamist Eesti, Läti ja Venemaa vahel. Lisaks leidub
                      vahendeid ka INTERREG IIIB, Phare EBI ja INTERREG IIIC FINESSE raames.
                      Nende projektide algamisel ja osalemisel tasub kindlasti koostööd teha SA-ga
                      Tartu Teaduspark.

           9.4.       Erapartnerite kaasamine finantseerimiseks

                      Vastavalt eelöeldule on eeldatavasti esimese etapi finantseerimisse erakapitali
                      kõige raskem kaasata, kuna erafinantseerijad ootavad tehtavatelt investeeringult
                      ka riskidele vastavat tootlust. Seega tuleks erakapitali kaasamine kõne alla
                      projekti hilisemas faasis, mil riskide hindamine on muutunud mõnevõrra
                      lihtsamaks. Marketingi ja turustustegevuse käigus projekti esimeses faasis
                      selgitatakse välja,

                             kes oleksid potentsiaalsed erapartnerid (nt erainvestorid, pangad,
                              investeerimispangad ja kinnisvaraarendajad, teenuse pakkujad jt);

                             milliseid tingimusi nad projektile esitaksid (nt pankade laenutingimused,
                              investeeringute mahud, teiste investorite olemasolu jne);
                                                                                 59



       millised on nende ootused tootluse ja aktsepteeritava riskimäära osas.

Huvi korral tuleks võimalikke koostööpartnereid otsida laiemalt, kaasates
ettevõtete ringi nii kohalikke kui välismaiseid/rahvusvahelisi kinnisvara ja
tööstusparkide investeeringutele ja arendusele spetsialiseerunud organisatsioone,
s.h ka teised tööstus- ja tehnoloogiapargid (nt Tartu Tehnoloogiapark, Tallinna
Tehnoloogiapark), kelle kaudu saaks võimalikke partnereid identifitseerida.

Eelnimetatud info valdamine võimaldaks läbirääkimiste alustamist huvitunud
osapooltega paremini ajastada ilma liigse viivituseta - erapartnerite projekti
kaasamine projekti võimalikult varajases faasis aitaks neid ka projektiga paremini
siduda.
                                                                                                        60




             10.       Järelvalve ja riskide haldamine

                       Projekti järelvalve on äärmiselt oluline riskide tuvastamisel ja nende negatiivse
                       mõju vähendamise võimaluste eelneval hindamisel ning asjakohasel
                       rakendamisel. Projekti järelvalve peaks olema tagatud projekti struktuuri kaudu,
                       kus projekti omanik (Tartu linn) omab igal ajahetkel vajalikku ülevaadet projekti
                       ettevõtte tegevusest ning võimalust konsulteerida erinevate strateegiate ning
                       tegevuse rakendamise osas ekspertgrupiga. Järelvalve eesmärgid on:

         Efektiivne    1) tagada projekti struktuuri toimimine minimaalsete riskide juures ning vastavus
   järelvalve tagab    regulatsioonile;
väiksemad riskid ja
    seeläbi kiirema
                       2) kindlustada projekti eesmärkide saavutamine ja rakendatavate tegevuste
        protsessi ja
  väiksemad kulud.     vastavus neile;

                       3) kindlustada omandi sihipärane kasutamine.

                       Järelvalvet teostavad lisaks omanikupoolsele järelvalvele (revisjonikomisjon)
                       vastavad täiendavad institutsioonid nagu audiitor ja maksuamet.

             10.1.     Riskid ja riskide maandamise võimalused

                       Allpool on välja toodud peamised riskid, mis võivad Tartu Tööstuspargi
                       arendamisel ette tulla ning märgitud ära, kuidas neid on arvesse võetud käesoleva
                       äriplaani fookuse kokkupanemisel ning missugused on võimalused nende riskide
                       maandamiseks. Riskid on jagatud nelja gruppi:

                       1) Maaga seotud riskid
                            maa omandamine TTP poolt venib
                            kinnisvarahindade trend ebasoodne
                            asukoht ei õigusta ennast logistiliselt
                            geotehnilised tingimused muudavad arendusprotsessi kalliks (Ropka)
                       Nendest riskidest on kinnisvarahindade trendi muutumise mõju pikaajalises
                       perspektiivis kõige väiksem, teiste identifitseeritud riskide maandamiseks on
                       järgmised võimalused:

                          leppida riigi ja eraomanikuga kokku tingimused ja ajakava kruntide
                           omandamiseks enne suurema arendustegevuse algust;

                           ehitada välja juurdepääsuteed ja tehniline infrastruktuur etapiviisiliselt;
                           alustada ehitust pärast eellepingute sõlmimist ankur-asukatega;

                          teostada enne ehituse algust piisavad geotehnilised uuringud ehitustingimuste
                           ja –maksumuse analüüsimiseks.

                       2) Ettevõtjate huviga (huvipuudusega) seotud riskid
                            kinnisvarapakkumine ületab nõudlust (kogu Baltikum sihikul);
                            ettevõtetel puudub huvi TTP vastu, kuna strateegiliselt asukoht ei sobi;
                                                                                                          61



                            maa ja infrastruktuuri suhteline odavus ei kompenseeri ehitushindade
                        samaväärset taset ja täiendavaid transpordikulusid (Tartu versus Tallinn)
                            ettevõtete huvi ja vajadusi, millele põhinedes koostada etapi 2 plaanid, ei
                        suudeta identifitseerida.
         Maa müük
        turuhinnast
                        Neist riskidest viimast on võimalik efektiivse juhtimis- ja marketingiprotsessiga
           odavama
            hinnaga     oluliselt vähendada. Teiste riskide maandamiseks on ette näha järgmised
               aitab    lähenemised:
    kompenseerida
     geograafilisest       reageerida potentsiaalsete asukate huvile paindlikult ja personaalselt;
      paiknemisest
  tingitud puudusi.
                           huvi suurendamiseks pakkuda ettevõttele tuge protsessis osalemiseks ja
                            muude tingimuste loomiseks (nt. tööjõu kaasamine ümberõppe kaudu ja
                            transpordivõimaluste loomine tööjõu kaasamiseks tagamaadelt);

                        3) Juhtimisega seotud ja poliitilised riskid
                             TTP ei eristu teistest konkureerivatest tööstusparkidest;
                             Tööstuspargi ideed arendatakse kaootiliselt ning mitte struktureeritult;
                             asjaajamine ei toeta protsessi (nt. keeruline ja aeglane lubade väljastamine);
                             ei saavutata konsensust poliitilisel tasandil.
                        Projekti edasiarendamise seisukohast on kriitilise tähtsusega poliitilise konsensuse
                        saavutamine, et poliitiline võitlus ei katkestaks ega venitaks protsessi elluviimist
Vajalik on sisse viia   muutes selle kalliks ja andes ettevõtjale negatiivset tagasisidet. Poliitilise
  kompensatsiooni-      konsensuse ja üksmeele saavutamine prioriteetide seadmisel on oluline ka
            süsteem
    meeskonnale ja
                        asjaajamise sujuva korraldamise tagamiseks. Teisi riske teadvustades on oluline,
          püstitada     et määratakse ja leitakse võimekas projektijuht, et tagada korrapärane ja
        realistlikud    struktureeritud projektijuhtimine arendus- ja marketingitegevuste elluviimisel.
       eesmärgid ja     Ekspertgrupp, kui selline luuakse/säilitatakse, peaks koosnema isikutest, kes on
 tegevusmõõdikud.       projekti arendamiseks piisava kompetentsi ja motivatsiooniga.

                        4) Finantseerimisega seotud riskid
                             laenukapital investeeringuteks liiga kallis või maht üle lubatud laenunormi;
                             puuduvad eelarvelised vahendid omafinantseeringuks;
                             kaasfinantseerimine võimalik planeeritust väiksemal määral.

                        Riskide maandamise võimalusteks on kaasata laenu pakkuja varases faasis, et
                        leida projekti seisukohast parim võimalik kapitali-struktuur ja laenutingimused.
                        Aktiivne tegevuse abirahade otsingul aitab samuti riske maandada. Võib kaaluda
                        projekti müümist eraettevõtjast kinnisvara-arendajale, kes kõrgema tootluse nimel
                        on valmis aktsepteerima ka kõrgemat riski.


             10.2.      Projektist väljumise võimalused

                        Negatiivse stsenaariumi puhuks on Tööstuspargi projekti vedajal vajalik läbi
                        töötada strateegiad, kuidas on võimalik projektist väljuda kõige väiksemate
                        kuludega. Selleks on projekti strateegia vajalik koostada selliselt, et arendamise
                                                                                62



ning investeeringute tegemise käigus hoitakse objekt võimalikult kaua avatud
erinevateks kasutusvõimalusteks.

Seniste strateegiliste hinnangute ja analüüside põhjal kaasneb TTP rajamisega
kõige suurem otsene ja kaudne kasu, olles kooskõlas nii riiklike, regionaalsete kui
kohalike arenguplaanidega. Samas tuleb kaaluda planeeritavate alade
alternatiivseid kasutusvõimalusi nagu kaubandus-, sotsiaalsfääri- (Ropka) ja
logistika valdkonna (Ravila) arendamine planeeritud aladel. Osaliselt on tehtavad
investeeringud kasutatavad ka piirkonna üldisemaks arendamiseks ja maa väärtuse
suurendamiseks (näiteks kanalisatsiooni ja juurdepääsuteede rajamine ja
haljastus). Täpsemalt tuleb arendamise alternatiivid läbi kaaluda ka
detailplaneeringu koostamisel.

Linna jaoks projektist väljumise optimaalset aega ei eksisteeri, sest linn peaks
projektist väljuma igal ajal kui leitakse sobiv partner, kes jätkab projekti
arendamist. Linn peaks käsitlema projekti pikemas ajalises perspektiivis (15-20
aastat).
                                                                                                                    63




            11.        Regionaalne sotsiaal-majanduslik olukord

            11.1.      Tartu ja Tartumaa investeerimiskliima

Tartu linn on kogu
                       Lisaks Tartu maakonnale kuulub Tartu linn ka Jõgeva, Põlva, Viljandi ja Valga
 Lõuna-Eesti jaoks     maakonna huvisfääri – piirnevad maakonnad moodustavad omakorda Tartu jaoks
             oluline   olulise tagamaa nii tööjõu pakkumise kui teenuste ja toodete nõudluse
  tõmbekeskus nii      seisukohast. Tartu linna ja maakonna areng on kogu piirkonna kasvumootoriks,
      kaubanduse,      nt. Jõgeva maakonna elanikud seostaks end pigem Tartu maakonnaga, asjaajamine
        teeninduse,
   hariduse vallas.
                       ja teeninduskeskused on koondunud Tartusse kui regiooni keskusesse ning
                       kinnisvara hind tõuseb võrdelises sõltuvuses Tartu lähedusega (nt. Tabivere
                       versus Jõgeva).

                       Seega, kõik olulised tegurid, mis soodustavad regiooni sotsiaal-majanduslikku
                       arengut, on Tartus olemas ja hästi esindatud. Elujõulisuse indeksi22 olulisemad
                       komponendid ja Tartu linna positsioon nende komponentide lõikes (241
                       analüüsitud haldusüksuse seas) on:

                       1) Rahvastik - rahvaarvu muutus (2002-2003) ja alla 65-aastaste osatähtsus
                          rahvastikus – 33.koht;
 Tartu linn on üks
    elujõulisemaid     2) Töö ja toimetulek - registreeritud töötuse määr ja üksikisiku tulumaksu
   piirkondi Eestis       laekumine elaniku kohta – 31.koht;
(6.koht) järgnedes
  Tallinna ja Saue     3) Kohaliku omavalitsuse rahalised vahendid - kohaliku omavalitsuse tulu
        linnale ning      elaniku kohta – 95.koht;
            Tallinna
       lähiümbruse
          valdadele.
                       4) Oskused ja innovatiivsus – kõrgharidusega inimeste osatähtsus ja äriühingute
                          arv 1000 elaniku kohta – 4.koht;

                       5) Majandustegevuse mitmekülgsus – registreeritud äriühingute, füüsilisest
                          isikust ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusalade arv – 2.koht.

                       Tehniline infrastruktuur on Tartu piirkonnas suhteliselt heas seisukorras –
                       viimaste aastate (EL) investeeringute toel on renoveeritud nii magistraalteid, kui
                       vee- ja kanalisatsioonivõrku; oluliselt on paranenud sidevõrkude olukord ja
                       varustatus telekommunikatsiooni-teenustega. Tootmisettevõtluseks sobivat maad
                       on Tartu lähipiirkonnas piiratud pakkumises, ent Tartu ettevõtete juhtide
                       hinnangul ei ole see investeerimiskliimat halvendav tegur.

                       Vastavalt Tartu linna ja maakonna ettevõtluse uuringutele23 hindavad ettevõtete
                       juhid Tartumaa investeerimiskliimat üle keskmise atraktiivseks (keskmine hinne
                       7-palli skaalal linna tasandil 4,3 ja maakonna tasandil 4,2), ent
                       investeerimiskeskkonda mõjutavate erinevate tegurite osas on veel arenguruumi.
                       Kõige kõrgemalt hinnati asukoha positiivset mainet (vastavalt 5,4 ja 5,0). Samuti
                       oli hinnang sarnaselt kõrge elukvaliteedi valdkonnale (4,7 ja 4,6 punkti vastavalt

            22
              Linnad ja vallad arvudes 2004. Statistikaamet, 2004.
            23
              Tartu ettevõtlus 2002. Sotsioloogiliste uurimuste kokkuvõte. Tartu, 2003; Tartumaa ettevõtlus 2003.
            Sotsioloogilise uurimuse kokkuvõte. Tartu, 2003. Vaatamata kahe uuringu erinevast teostamiseajast on
            hinnangud oluliste kategooriate osas sarnased ning linna tasandil on maakonna ees väike edumaa.
                                                                                                      64



                        linna ja maakonna tasandil). Hinnang ettevõtluskeskkonnale kui tervikule anti
                        linnas 4,3 ja maakonnas 4,1 punkti juures; ettevõtluseks sobiva maa ja hoonestuse
                        ostu- ja rendihinnataset hinnati 4,3 ja 4,1 punkt vääriliseks ning
    Tartu ettevõtete    kommunikatsioonide (side- ja transpordiühendused) vastavalt 3,7 ja 3,6 punkti
  juhtide hinnangul     vääriliseks. Selle valdkonna madalamad hinnangud tulenevad eelkõige
on Tartul positiivne    rahvusvahelise lennujaama ja sadama kaugusest. Tartu lennujaama
       maine ja hea
ettevõtluskeskkond.
                        väljaarendamise vajadust ja avamist rahvusvaheliste liinide teenindamiseks on
                        toonitanud ka ettevõtjad ja välismaiste ettevõtjate/investorite nõustamisega
                        tegelevad tugiorganisatsioonide esindajad.

                        Ainus valdkond, kus Tartu linna ja maakonna ettevõtete juhtide arvamused
                        suuremas ulatuses lahknevad, on hinnangud tööjõu kvalifikatsioonile ja
                        pakkumisele – Tartu linna osas on hinnang nii tööjõu pakkumisele kui
                        kvalifikatsioonile märgatavalt kõrgem kui maakonnas – 4,3 punkti 3,6 vastu.

                        Erinevate aastate ettevõtluskeskkonna uuringute võrdlemine kinnitab hinnangute
                        paranemist investeerimiskliima oluliste tegurite suhtes. Võrreldes 2000.a. ja
                        2002.a. uuringute tulemusi, on Tartu ettevõtete juhtide hinnangul on võrdselt
                        paranenud tingimused maine, ettevõtluskeskkonna ning maa ja hoonestuse osas
                        (kasv kõigis 0,3 punkti), kommunikatsioonide osas on muutus hinnangus väiksem
                        ning tööjõu osas jäänud samale tasemele. Analoogselt võib eeldada, et 2004.a.
                        ettevõtlusuuringu tulemused näitaksid samuti kerget positiivset trendi.

                        Kuna tööjõu pakkumisega seotud temaatika on üks olulistest investeeringu
                        paigutumise tingimustest, vaatame seda allpool veel detailsemalt.

                         Rahvastik ja hõivatus

                         Tartu linna elanikkond seisuga 1.jaanuar 2004 oli 100 482 elanikku. Tartu linna
                        elanikud moodustavad Tartu maakonna kogurahvastikust ca 68%.

                        Alla 65-aastaste elanike osakaal on 85,3% rahvastikust ning kuni 18-aastaste
                        osakaal 22% rahvastikust. Seega, on tööealise elanikkonna hulk Tartu linnas
                        hinnanguliselt ca 64 tuhat elanikku, millele lisanduvad tagamaalt ehk Tartu linna
                        ümbruskonna valdadest ja piirkonna teistest suurematest keskustest pendelrände
                        alusel töölkäivad inimesed. Vastavalt 2000.aastal teostatud uuringule
                        „Mõjualauuring Eesti 2000“ moodustasid pendelrändajad Eestis 18% kõikidest
                        töölkäivatest inimestest. Tartu osas oli hinnanguline pendelrändajate osakaal
                        7,8%. Arvestades viimastel aastatel aktiviseerunud teadlikku valikut elukoha
                        eelistamisel linnalähedases maapiirkonnas, on pendelrändajate osakaal Tartu
                        tööjõus eeldatavasti veelgi kasvanud.

                        Tartu linnas registreeritud töötuse määr oli 3%24. Ühe kuu jooksul (november
                        2004) registreeriti töötuna Tartumaal 2% elanikest; Tartu linnas on see arv
                        mõnevõrra kõrgem – ca 3% (1540 inimest detsembris 2003.a.). Tartu tööhõive
                        määr on tööjõustatistika andmetel 54,7% ja tööjõus osalemise määr 58%.

                        Tartu linn on samal ajal teatud mõttes erandlikus positsioonis, kuna suure osa
                        tööealisest rahvastikust moodustavad mitte-töötavad üliõpilased ning hõive

            24
                 Statistikaameti andmed
                                                                                                                     65



                        struktuuri järgi on suur osa tööealisest rahvastikust hõivatud avalikus sektoris.
                        Samuti on iseloomulik suur humanitaarvaldkonna kõrgharidusega inimeste
                        osakaal. Tartumaal on Eesti keskmisest kõrgem hõivatus tertsiaarsektoris (66,7%
                        võrreldes Eesti keskmise 61,7%-ga) ja madalam primaar- ja sekundaarsektoris.

                        Tööjõud

                        2003.aastal oli Tartus tööotsijaid 5183 inimest, kes enamuses (58%) kuuluvad
                        vanusegruppi 25-49 eluaastat. Haridustaseme poolest on paremini hõivatud just
                        spetsiifilise kutseharidusega töötajad (22% tööotsijatest) ja kolmanda
                        haridustasemega inimesed (kõrghariduse ja keskeriharidusega tööotsijad
                        moodustavad ca 14% tööotsijatest). Kõige suurem on tööpuudus
                        üldkeskharidusega (35% tööotsijatest kuulub sellesse gruppi) ja      esimese
                        tasemega haridusega inimeste hulgas (29%).
  Tartu piirkonnas
        on tegemist     Samaaegselt eksisteerib struktuurne tööjõupuudus, mille korral spetsiifilistele
        struktuurse
tööjõupuudusega –
                        ametikohtadele on keeruline spetsialiste ja kõrgema kategooria oskustöölisi leida
  tööga hõivamata       – vabu töökohti 2003.a. oli 2360. Kohalikku tööhõiveametisse esitatud
     isikutel napib     tööjõupakkumistest moodustab ca 36% pakkumised oskustöölistele (sealhulgas
 oskusi ja teadmisi     masina- ja seadmeoperaatoritele). Puudus on eriharidusega spetsialistidest
          vajatavate    (tehnoloogid, insenerid jt).
         töökohtade
          täitmiseks.
                        Tööjõu pakkumise vähesust spetsiifilises segmendis soodustavad ka suhteliselt
                        piiratud valikuvõimalused tegevusala ettevõtete osas ning Tartu stabiilselt
                        madalam keskmine palk võrreldes Eesti keskmisega (Tartu keskmine palgatase
                        ületab Eesti keskmist haridus- ja sotsiaalsfääris ning ehituses).         Näiteks
                        2002.aastal moodustas Tartu keskmine brutopalk töötlevas tööstuses Eesti
                        keskmisest brutopalgast 98%. Kõikide majandusharude keskmiste brutopalkade
                        erinevus on aga oluliselt suurem – nt. viimaste andmete kohaselt 2004.a III
                        kvartalis moodustas keskmine brutopalk Tartumaal ainult 75% vastavast tasemest
                        Tallinnas. Ettevõtja seisukohast on sellel ka positiivne aspekt kulu-eelise näol.
                        Tartule iseloomulikud tingimused tööjõu pakkumisel ja nõudlusel on
                        kokkuvõtlikult järgmised25:

                           Hariduses on fookus suunatud humanitaar-valdkonna kõrgharidusele;

                           Töötlevas tööstuses on puudus tehnoloogidest, tehniliste erialade keskastme
                            spetsialistidest ja oskustöölistest;

                           Ehkki keskmine brutopalk on madalam Eesti vastavast näitajast, on see
                            tõusnud ja madalatele tootmiskuludele suunatud investorite jaoks hakkab
                            odava tööjõu eelis kaduma;

                           Kaugematest piirkondadest (tagamaalt) Tartusse töölkäimisel on takistuseks
                            ühistranspordi puudumine või harv regulaarsus;


             25
               Järeldused tuginevad Statistikaameti andmetel, ümarlauadiskussioonil osalenud tööandjate hinnangutel ja
             Tartu tööturgu käsitlevatel järgmistel uuringutel: Tartumaa ettevõtlus 2003. Sotsioloogilise uurimuse
             kokkuvõte. Tartu, 2003; Tartu linna töötleva tööstuse hetkeolukord ja arengutrendid. ES Turu-uuringute AS,
             PW Partners. September 2001; Tartu ettevõtlus 2002. Sotsioloogiliste uurimuste kokkuvõte. Tartu, 2003.
                                                                                                            66



                             Tartu kui tõmbekeskuse hinnatase ja elamispinna rendi- ja ostuhinna tase on
                              tõmbeala vaesematele elanikele liiga kõrge (sisuliselt vajadus hinnatundliku
                              segmendi elamispinna ja/või transpordi järele);

                             Praegu on mitmetel ettevõtjatel erinevad koostöösuhted kutsekoolidega
                              vajaliku oskustööjõu koolitamiseks;

                             Ettevõtjad eeldavad avaliku sektori suuremat rolli sobiliku tööjõu
                              koolitamisel ja selle kulu katmist alternatiivse ettevõttesisese protsessi puhul.

             11.2.       Olulisemad töötleva tööstuse ettevõtted ja hinnangulised võimalused
                         koostöögruppide tekkimiseks

 Tartu ettevõtlus on     2003.a. moodustas Tartumaa ettevõtete eksport Eesti koguekspordist vaid 3%
 jätkuvalt suunatud      ning Tartu linna ettevõtete eksport 2,1%26. Ekspordimahud on enamike ettevõtete
     pigem kohaliku      puhul väikesed. Vastavalt AS EMOR poolt EAS tellimusel koostatud Eesti
            nõudluse     eksportööride uuringule 2003 on Lõuna-Eestis eksportööride hulgas keskmiselt
      rahuldamisele
      kaubanduse ja
                         enam puidu- ja paberitööstuses, kergetööstuses ja kaubanduses tegutsevaid
             teenuste    ettevõtteid (kokku 432 ettevõtet). Samad tegevusalad on iseloomulikud ka Tartu
    valdkonnas, kui      piirkonna ettevõtjatele. Tartu suuremad eksportöörid töötlevas tööstuses on:
          ekspordile
suunatud töötlevale              AS Tarkon – mehaaniline metallitöötlus ning komplekteerimisteenused;
          tööstusele.             kuulub 85% Rootsi kapitalile (Hallberg Sekrom AB). Tarkon on Tartu
                                  tingimustes edukas näide nn. Rootsi community tekitamisest ühe
                                  tuumikettevõtte baasil, mille tulemusel on tekkinud erinevate
                                  tegevusaladega     vastastikku      kasusaav     koostöömudel.      Tarkoni
                                  koostöövõrgustikku on seotud gruppi kuuluv metallitöötleja Tarkon
                                  Lehtmetalli AS, tööriistade ja plastmassdetailide valmistaja NPP Eesti AS,
                                  metallivalu teenust pakkuv EBÖ Eesti AS, tööstusliku otstarbega klaasi
                                  tootja Glaskomponent AS ja gaasiseadmete osade tootja Primus Eesti OÜ.
                                  Kõigi ettevõtete puhul eksisteerib seotus Rootsi kapitaliga ning tegevus on
                                  suunatud ekspordile. Töötajate arv 2003.a. – 533 töötajat.

                                 AS A. Le Coq Tartu Õlletehas – õlle ja karastusjookide tootmine, kuulub
                                  Soome Olvi OY-le. 2003. aastal omandas A. Le Coq teise Tartumaal
                                  asuva eduka joogitööstuse – AS-i Ösel Foods ja ühendab firmad ühise
                                  ärinime alla 2007.aastaks. Samasse gruppi kuuluvad ka 2 õlletehast Lätis
                                  ja Leedus. Lisaks siseturu teenindamisele fookus suunatud ekspordile –
                                  eelis spetsialiseerumisel grupisiseselt mitte-alkohoolsete jookide
                                  segmendis. Klastri tekitamise võime piiratud; võimalikud sünergiad
                                  piirkonna toiduainetööstuse teiste ettevõtetega – AS Salvest, AS Pere
                                  Leib. 2003.a. pakkus tööd 256 inimesele.

                                 AS Ilves-Extra – spordi- ja vabaajarõivaste tootmine; kuulub Eesti
                                  kapitalile; vahepeal oli 3 aastat osanikuks Rootsi investeerimisfond
                                  Estinvest. Müük suunatud olulises osas välisturgudele. Tehnoloogiliselt
                                  hästi arenenud ning hea tootmisbaasi ja kvalifitseeritud tööjõuga.
                                  Võimalik huvi tehnoloogiliste laborite osas; rõivatööstuse teiste
                                  ettevõtetega koostöövõrgustiku tekitamise võime arvestades tehnoloogilist
             26
                  Statistikaameti andmed
                                                                                  67



       protsessi ja vajaminevaid sisendeid suhteliselt piiratud. Töötajaid 2003.a. –
       451.

      AS Sangar – päevasärkide ja pealisrõivaste tootja; kuulub Eesti kapitalile.
       Vahepealse laiema sortimendiga tootmine on taas fokuseeritud peamiselt
       päevasärkide segmendile. Tegevus suunatud ekspordile ja enam
       omatoodangu ekspordile eesmärgiga vähendada allhanketeenuste
       osakaalu. Sarnaselt eelmisele tunneb puudust tekstiililabori olemasolust
       Eestis. 2003.a. töötajaid 424.

      AS Tarmeko – Eesti suurim mööblitootja ja Tartu suurim tööandja (933
       töötajat 2003.a.), kuulub Eesti omanikele. Ekspordib toodangust ligi 80%.
       Viimastel aastatel tootmisprotsessi moderniseerinud ja laiendanud tegevust
       uutes segmentides (nt. pehme mööbel). Tootmisprotsessi ulatusest
       tingituna võime tekitada koostöövõrke sama tööstusharu teiste ettevõtetega
       suhteliselt hea. Võimaliku ümberkolimise puhul Ravila tööstusalale
       võimalik koondada huvitatud väiketootjaid. Klastri tuumikettevõtte roll on
       klastri tekitamisel väga oluline – vastastikune positiivne tulem peab olema
       selgelt tunnetatav, et tekitada tuumik-ettevõttes piisavat püsivat
       motivatsiooni koostöövõrgustiku ülesehitamisel. Võimalik vastastiku
       kasumlik koostöö teiste puittoodete ja puitehitusmaterjalide tootjatega
       (spetsialiseerumine, vastastikused allhanketeenused, haakuvate tellimuste
       täitmine).

      Kodumajatehase AS – puidust kokkupandavate majade ja nende
       elementide tootmine. Töötajate arv 2003.a. 213 töötajat. Tegevus suunatud
       ca 95% ulatuses ekspordile – suuremad turud Norra, Rootsi, Soome.
       Ulatuslikud suhted allhankijate ja komponentide tootjatega. Lähtudes
       tehnoloogilisest protsessist võime teiste haakuvate valdkondade
       ettevõtetega koostöövõrgustikke luua suhteliselt kõrge. Ei ole huvitatud
       vertikaalsest laienemisest omandamiste kaudu. Samas, omab positiivset
       kogemust koostöös Eesti teiste töötleva tööstuse ettevõtetega välisturge
       varustada – nt. Kodumajatehas toodab majaelemendid ja Arens-Mööbel
       köögisisustuse.

Ülaltoodud valik on üksikud näited Tartu töötleva tööstuse suuremate ettevõtete
profiilidest. Uuema aja majandusteooriad klastrite osas väidavad, et klastri tekke
ja toimimise peamiseks „ankruks“ suurema osa tööstusharude jaoks tundub olevat
kvalifitseeritud tööjõud nii tippjuhtide kui kesktaseme spetsialistide näol; info- ja
biotehnoloogia ning teadmismahuka tootmise ja innovatsiooni puhul aga nn. staar-
teadlased, kelle ümber kogu võrgustik koondub.

Seni on uute tööstusharude ettevõtteid siiski Tartus vähe ning nende müügimaht
eksporditurgudel ning töötajate arv on ka veel madal. Üheks üle-ekspluateeritud
edukaks näiteks on AS Quattromed, mille puhul ettevõte ehitatigi üles Tartu
Ülikooli ja Eesti Biokeskuse teadusbaasile ning suutis areneda edukaks tootjaks
spetsiifiliste uuringute ja toodete valdkonnas.

Samas on mitmed teised sarnase profiiliga ettevõtted jätkuvalt väga väikesed ning
sumbuvad start-up faasi või edasise arengu rahastamise raskustes. Teiselt poolt on
                                                                                                          68



                       probleem ka Eesti teaduse üldiselt liigses fokuseerituses alusuuringutele;
                       rakendusuuringute tulemuste kommertsialiseerimise osas on veel pikk tee, ent
                       esimesed arengud on tehtud ja EAS-i tehnoloogia arenduskeskuste programmi
                       kaudu, mis on üheks sisuliseks võimaluseks klastrite tekitamisel nn. uutes
                       tööstusharudes. Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kaasfinantseerimisel
                       otsustati finantseerida järgmisi rakenduslikke arenduskeskusi27:

                               1) Vähiuuringute tehnoloogia - vähi varajase diagnoosi meetodite
                               arendamisele ning uue põlvkonna vähiravimite väljatöötamisele; projekti
                               ettevõtluspartnerid - ProSyntest AS, Celecure AS, Inbio OÜ, Vulpes OÜ,
                               Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA;

                               2) Nanotehnoloogia - mõõteseadmete ning sensorite väljatöötamisega;
                               seotud ettevõtted - Mikromasch Eesti OÜ, Evikon MCI OÜ, Maico
                               Metrics OÜ, NexTech Supply OÜ, KTEK International Co;
      Tehnoloogia              3) Eesti keeletehnoloogia - arvutitugi suulisele ja kirjalikule eesti keelele;
 arenduskeskused               ettevõtluspartnerid - Voicecom OÜ, EMT AS, Tilde Eesti OÜ;
          toetavad
koostöövõrgustike
  ja klastrite teket           4) Tervislike piimatoodete tehnoloogia - toorpiima kvaliteedi tõstmine
uutes tehnoloogia-             ning samuti tervislike piimatoodete väljatöötamine; ettevõtluspartnerid -
           põhistes            E-Piim, Visgenyx OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Starter ST OÜ;
   tööstusharudes.
                               5) Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia - erinevate toiduainete kvaliteedi
                               tõstmisele ja säilivusaja pikendamisele; partneriteks - Kalev AS, Kohuke
                               AS, Tallinna Piimatööstuse AS, Salutaguse Pärmitehase AS, Proekspert
                               AS;

                               6) Elektroonika-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad - sardsüsteemide
                               arendus; ettevõtluspartneriteks - Artec Group OÜ, M&T Elektroonika OÜ,
                               Emros OÜ, Elvior OÜ, IBEKS OÜ, ELI OÜ, Girf OÜ, D-Codex OÜ,
                               EMT AS, Regio AS, Mobi Solutions OÜ.

                       Selleks, et analüüsida Tartu piirkonnas klastrite tekke võimalusi ja vajalikke
                       tingimusi nii traditsioonilistes töötleva tööstuse kui nn. uutes tööstusharudes,
                       oleks vajalik läbi viia täiendav uuring (nt. INNOCLUS II projekti raames masina-
                       metalli- ja aparaaditööstuse osas), mis keskenduks klastri tekkeks vajalike
                       kriitiliste tingimuste olemasolu analüüsile Tartu tingimustes. Kriitilisteks
                       tingimusteks on eelkõige sobiva profiiliga ankur-ettevõtete võtmeisikute
                       teadlikkus ja suhtumine kobarvõrgustumise positiivse mõju osas.

          11.3.        Kutseharidus

                       Tartu kutseharidus on suunatud valdavalt kolmanda haridustasemega
                       (kutsekõrgharidus, bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe ja keskeriharidus)
                       spetsialistide ettevalmistamisele. Tartu linn on tuntud ja tunnustatud kui
                       akadeemilise kõrghariduse ja teaduse kants. Tööstusettevõtete vajadustele
                       vastavat tööjõudu valmistavad Tartu piirkonnas ette:


          27
               EAS andmetel.
                                                                              69



      Tartu Kutsehariduskeskus

      Tartu Ülikool

      Eesti Põllumajandusülikool.

Tartu Kutsehariduskeskuse näol on tegemist Tartu 4 kutseõppeasutuse
ühendamisega alates 1.sept.2002.a. - Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool, Tartu
Tööstuskool, Tartu Teeninduskool ning Tartu Õppekeskus. Õppekavas on mitmed
toiduaine-, masina- ja metallitööstuse-, rõivatööstuse ja puidutööstuse valdkonna
kutsekoolitus nii põhi- ja keskhariduse omandanutele eesti ja vene keele baasil.
Täpsem ülevaade tööstuse vajadustele suunatud õpetatavate erialade lõikes on
esitatud lisas 15. Pakutakse täiskasvanute täiend- ja ümberõpet.

Tartu ettevõtlus 2002 uuringus toodi välja järgmised kutseharidust puudutavad
seisukohad ja hinnangud:

      Kutsekoolide lõpetanuid võtavad tööle eeskätt suuremad firmad.
       Väiksemate firmade puhul on tegemist pigem üksikjuhtumitega. Pidevalt
       on Tartu kutsekoolilõpetajaid tööle võtnud vaid 9% ettevõtetest.

      Tartu kutseharidussüsteemis pakutav vastab rohkem suurfirmade
       nõudmistele. Ka on suurfirmad rohkem rahul pakutava kaadri tasemega.
       Väikeettevõtete puhul palgatakse vajalik tööjõud sageli ajutiselt või
       tellitakse teenus teistelt ettevõtetelt.

      Pidevat sidet koolidega peavad eeskätt suurfirmad. Suurfirmad pakuvad
       kutseõpilastele ka stipendiumivõimalusi. Väiksed firmad ei huvitu
       stipendiumi maksmisest, seda eelkõige vahendite nappuse tõttu.

      Paljud väikefirmad nõuavad spetsiifiliste oskustega kaadrit, mida ei olegi
       Tartu linnas otstarbekas kutsekooligrupina koolitada, kuna tööjõuvajadus
       on niivõrd väike.

      Ettevõtjate kaadrisoov avaldub eeskätt metallitöötluserialadel          ja
       teeninduses, palju soovitakse ka ehituserialadel lõpetanuid             ja
       toiduvalmistamisega seotud erialasid.

      Erialade ettevalmistus võiks olla laiema profiiliga, kuna paljudes
       väikeettevõtetes tuleb ühel inimesel täita mitmesuguseid tööülesandeid,
       vahendite puudumise tõttu aga ei saa alati palgata antud töölõiku tundvaid
       spetsialiste.

Tartu tööstusettevõtetest on Kutsehariduskeskusega koostööd teinud tööjõu
sihtotstarbeliste ümber- ja täiendõppe projektide raames Ahltronix (koolitati 120
elektroonikaseadmete koostajat), AS Ilves-Extra (õmblejad), AS Tarkon
(koostelukksepad), AS Tarmeko (polsterdajate koolitus). Projekti „PHARE 2002:
Õpipoisikoolituse süsteemi ja võrgustike arendamine Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis
ja saartel“ raames osaleb Tartu Kutsehariduskeskus õpipoisikoolituse projektis,
mis on otseselt suunatud töötleva tööstuse vajadustele vastavale praktiliselt
ametiõppele.
                                                                                                                    70



                          Lähtudes piirkonna tööstusettevõtete vajadustest käivitati mehhatroonika
                          tasemeõpe ja loodi mehhatroonika õpetamiseks vajalik materiaaltehniline baas.
                          Uue eriala avamise eesmärk on kindlustada ettevõtted kvalifitseeritud tööjõuga
                          mehhatroonika valdkonnas.

    Traditsiooniste       Metalli ja masinaehituse sektorile vajaliku tööjõu koolitamiseks osaletakse
  töötleva tööstuse       projektis Innoact, mille eesmärkideks on kontaktide ning koostöövõrgustiku
      alade osas on       loomine Eesti metalli- ja masinatööstuse ettevõtete vahel; välja selgitada sektori
         keskastme        tööjõuvajadus kuni detsember 2006. a. ning viia läbi erialane koolitus töötutele -
     spetsialistide -
      tehnoloogide,       60% koolituse lõpetanutest leiab töökoha uuringus osalenud ettevõtetes.
inseneride osas on        Projektiga on hõlmatud Tartumaa, Harjumaa ja Ida-Virumaa.
  pakkumine väga
           piiratud.      Tartu Kutsehariduskeskuse poolt välja pakutud ettepanekud ja võimalused28
                          kutse- ja ametiõpet ettevõtete vajadustest lähtudes paremini korraldada:

                                 Praktikajuhendajate leidmine;

                                 Tootmisvaldkonna õpetajatele lisatasude maksmine, et saaks häid
                                  meistreid õpetama;

                                 Ettevõtete    tootmisbaaside            kasutamine        spetsiifilistel   erialadel
                                  ettevalmistamiseks.

                          Tartu Kutsehariduskeskuse võime oskustöölisi välja koolitada erinevate kursuste
                          lõikes on ca 3000 inimest aastas.



             11.4.        Tartu kõrgkoolide roll innovaatilise ja teadmismahuka tööstuse arendamisel

                          Kõrgtehnoloogial ja teadmismahukal tootmisel tugineva tööstuse rajamist
                          Tartusse toetavad oma ala parimad teadlased nii meditsiini-, biotehnoloogia-,
                          füüsika- ja keemiateaduse valdkonnas peamiselt Tartu Ülikoolis, Eesti
                          Põllumajandusülikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituudi
                          Tartu osakonnas. Teaduse arendamisega tegeletakse instituutide ja teaduse
                          tippkeskuste tasemel, lisaks on TÜ ja EPMÜ teaduskonnad kaasatud ka
                          tehnoloogia     arenduskeskuste     (TAK)   programmi       ja    mitmetesse
                          koostöövõrgustikesse. Teadustöö edukamatest koostööprojektidest on sündinud
                          Eesti Biokeskus ja SA Eesti Geenikeskus.

                          Lisaks teaduslikele alusuuringutele on hakatud järjest enam tähelepanu pöörama
                          uute tehnoloogiate väljatöötamisele, rakenduslike uurimisgruppide loomisele ja
                          spin-off-firmade tekitamisele. Ülevaade Tartu ülikoolide rakenduslikest
                          uurimisgruppidest, nende uurimisteemadest ja koostöösoovidest on esitatud
                          http://www.tuit.ut.ee/files/infomaterjalid/rakenduslike%20uurimissuundade%20a
                          ndmebaas.pdf.

                          SA Tartu Teaduspark on oluline kaasa-aitaja teadus- ja teadmismahuka ettevõtluse
                          tekkele ja arengule. Tartus paikneb ka Sihtasutuse Archimedes

             28
                  Kohtumisel Tartu Kutsehariduskeskuse direktori asetäitja Jaan Kulveriga
                                                                                                        71



          Innovatsioonikeskus, mis on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
          tugistruktuur. Lisaks on algatatud ja osaletakse mitmetes programmides, mille
          eesmärgiks on innovatsiooni edendamine ja teadustegevuse tulemi rakendamine
          praktilisel tasandil.

                  Tartu Regiooni Innovatsioonistrateegia (TRIS) – eesmärgiks on regiooni
                   ettevõtete konkurentsivõime kasv. Innovatsiooni soodustamiseks on
                   käesolevas strateegias välja pakutud neli tegevussuunda: inimkapitali
                   arendamine, võrgustumise toetamine, võtmesektorite arendamine ja
                   infrastruktuuri parandamine;

                  INNOCLUS II - keskendub klastriarendusele läbi spetsiifiliste uuringute
                   antud metalli-, masina- ja aparaaditööstussektoris). Peamised tegevused:
                   1. Majandusklastri uuring ja analüüs sektoris 2. Integratsiooniklastri
                   uuring ja analüüs 3. Koostöövõrgustiku uuring ja analüüs. 4. Seminarid -
                   üks Tartus, teine Tallinnas. 5. Õppereisid: Üks Eestis, teine Soomes;

          Koostöö osas teadusasutusega on ettevõtjate hinnangud üldiselt toetavad ja
          positiivsed29. Kui suurettevõtetest kasutas 43% viimasel paaril aastal teadurite abi,
          siis väikeettevõtetest kasutas taolist abi vaid 26%. Ka töötleva tööstuse ettevõtete
          juhtide ümarlauadiskussioonil30 tulid välja seisukohad, et enim on koostööd Tartu
          Ülikooliga tehtud kaasates tudengeid ettevõtte jaoks huvitavad nn. pehmet
          valdkonda (majanduskeskkond, marketing, finantsid) uurima, kui sihtsuunitlusega
          rakendusuuringute ja tootearenduse valdkonnas. Mõned ettevõtjad (nt. Estiko-
          Plastar) on alustanud koostööd ka Tallinna Tehnikaülikooliga välja töötamaks
          uusi tooteid ja analüüsimaks nende omadusi.

          Kui üldises plaanis peavad ettevõtete juhid Tartu ettevõtluse ning linna
          kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd oluliseks, siis konkreetse ettevõtte tasandil
          see paraku ei peegeldu. Seni on vastavate tegevusalade ettevõtteid siiski Tartus
          vähe ning nende müügimaht eksporditurgudel ning töötajate arv on ka veel madal.

          TRIS programmi raames uuriti ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste
          koostööd Eestis31. Selle uuringu tulemuste kohaselt on teadusgruppide poolel huvi
          pideva koostöö vastu olemas. Aktiivsemad teadlastest ettevõtjad on juba loonud
          endale kommertsiaalse väljundi. Aktiivse ja püsiva tulemusliku koostöö
          tegemiseks soovitatakse ettevõtetel rohkem püstitada keerukaid ärieesmärke ja
          arenduseesmärke. Probleemiks ongi arendustegevuse eesmärkide püstituse
          puudulikkus ja oskamatus. Samuti teadmatus, millised on ülikoolides nn
          tuumkompetentsi (core compentence) valdkonnad, kus teaduslik tase on
          saavutanud lokaalse maksimumi ning teadusgrupp otsib aktiivselt väljundit
          kommertsstruktuuridesse. Samas ei ole tänasel hetkel ülikoolid võimelised
          algatama ega edasi arendama uusi ideid ning läbimurde tehnoloogiaid. Eestis
          puudub ka maailmaturu tundmine vastavas valdkonnas. Küll on aga võimalik
          ettevõtetele suunatud uute toote või teenuse arendus, mis tagab ettevõtete
          heaolu kasvu käibe, kasumi või suurema turuosa näol.

29
   Tartu ettevõtlus 2002. Sotsioloogiliste uuringute kokkuvõte. Tartu, 2002.
30
   Toimus Tartu Tööstuspargi uuringu raames Tartu Raekojas, 21.oktoobril 2004. Vt. Lisa 1osalejate kohta.
31
   Tartu Regionaalne Innovatsioonistrateegia. Ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö uuring.
Lõpparuanne. Tartu Ülikooli Tehnoloogia Instituut. Tartu, 2003.
                                                                                                                 72




Lisa 1. Nimekiri osalejatest Tartu Raekojas 21.oktoobril 2004.a.
toimunud Tartu Tööstuspargi ümaralauadiskussioonil

      Jrk Firma nimi                     Osales        Valdkond                                Esindaja
       1    Baltiklaas                        jah      ehitusmaterjalitootmine(93%)            Raido Kõiv
       2    Columbia-Kivi                      ei      ehitusmaterjalitootmine                 Raivo Rand
       3    Estiko2                           jah      kinnisvara, tootmine                    Ain Tammvere
       4    Ilmre                              ei      saematerjali tootmine                   Robert Tagel
       5    Ilves-Extra                       jah      rõivatööstus(100%)                      Arvo Kivikas
       6    Kodumajatehase2                   jah      ehitus(100%)                            Lembit Lump
       7    Kroonpress                        jah      trükitööstus(95%)                       Andres Kull
       8    Lasita2                            ei      ehitusmaterjalitootmine(72%)            Jaak Võsu
       9    Ordi                              jah      infotehnoloogia(100%)                   Sulev Sisask
       10   Rait2                             jah      puit, tootmine                          Ivar Dembovski
       11   Saint-Gobain Sekurit Eesti     kohtumine   tootmine                                Andi Kasak
       12   Samelin                           jah      jalatsite tootmine                      Leida Kikka
       13   Sangar2                           jah      rõivatööstus                            Triin Kaasik
       14   Tarkon                            jah      elektrotehnika                          Villu Ehrlich
       15   Tarmeko                            ei      mööblitootmine(56%)                     Jaak Nigul
       16   Tarmetec                          jah      autotarvikute tootmine                  Toomas Lepp
       17   Tartu Maja Betoontooted           jah      ehitusmaterjalitootmine(95%)            Vallot Mangus
       18   Tartu Õlletehas                    ei      toiduainetööstus                        Tarmo Noop
       19   Ahltronix Eesti                kohtumine   tootmine                                Anja Rouhiainen, Ants Tuisk
       20   Quattromed                        jah      diagnostiline tegevus, laboriteenused   Erki Mölder
       21   Estre                              ei      tootmine                                Olavi Laaneleht
                                                                                                            73




Lisa 2.      Intervjuude memod
Rootsi Eksportnõukogu
Petra Martinsson

   Keskmiselt tuleb kuus 4-5 Rootsi ettevõtet Eestisse – erinevad suurused (ka ühe mehe firmad), erinevad
    tegevusvaldkonnad;
   STC viib regulaarselt läbi ärikliima uuringuid (2004 on veel tegemisel), 2003 paranesid Eesti näitajad
    enamikus valdkondades: oluliselt tööjõu ja teede kvaliteedi osas, vähem valitsuse efektiivsuse ja tollide
    osas (tollid paranevad 2004). Tööjõud oli 2002 märgitud suurema probleemina (50%), 2003 langes
    36%-le;
   Tehakse võrdlusi Läti ja Leedu (ja Poolaga): Eesti ärikliima on oluliselt parem (seda näitab ka Eesti ligi
    2x suurem kaubavahetus Rootsiga);
   Eesti positiivsed küljed: ettevõtete asutamine lihtne, keeleprobleem väiksem, infrastruktuuri probleemid
    väiksed, logistika Rootsiga toimib;
   Samas saab Eesti imagot Rootsis veel parandada, sest senini olid uudised lehtedes Eestist valdavalt
    kriminaalse taustaga. Alles viimasel ajal tulevad positiivsemad uudised – siit marketingistrateegia:
    promoüritustega (seminarid, infopäevad) tuleks minna Rootsi, kaasata piirkonna ettevõtjate liite,
    kaubandus ja tööstuskodasid ning Eesti saatkonda;
   Piirkondadest eelistatakse Tallinna (suur samm on Rootsist välja tulek, edasi minna vajab uut julgustust),
    siis Tartu ja Pärnu. Ida-Viru ilmselt kardetakse – marketingistrateegia: rootslastele tuleb müüa tuleb
    turvalisust;
   Sektorid: kõik sektorid kaaluvad tulekut, peamine põhjus palgakulu. Paljud ettevõtted teostavad
    lõppkomplekteerimise Rootsis või toodavad Skandinaavia turu jaoks – seega on logistika Rootsi
    seisukohast oluline ning suur eelis on sadama lähedus (Tallinn);
   Eelistatakse kindlalt rendipindasid – sellega võiks Tartu TP teha unikaalse struktuuri (kaasata arendaja,
    kes teeb rendipindasid);
   Ehitamise ja maa hinnad on Eestis oluliselt madalamad;
   KOV-ide uuring: hinnangud jagunesid ühtlaselt nii positiivsele kui negatiivsele poolele. Negatiivne on
    see, et ei olda valmis teenindama ettevõtjat. Suhtlemine inglise keeles on probleem;
   Tartuga on positiivne kogemus planeeringute asjus – tehti kiirest, samuti Pärnus; Tallinnas on kehvem;
   Tartus on väike rootsikeelne keskkond tekkinud Tarkoni ümber;
   Rootsi ettevõtetele on oluline töötajate olmeruumid ning ülemused peavad olema töötajate lähedal
    (demokraatlikud ettevõtted);
   Raudtee lähedus ei ole reeglina oluline. Kauba vedu toimub autotranspordil – Tln-Trt tee on oluline
    takistav tegur Tartusse tulekul – linn peaks maantee rekonstrueerimist aktiivselt suruma;
   Tartus palgakulu madalam kui Tallinnas;
   Tööstuspargi planeerimisel on oluline laienemisvõimaluse säilitamine – alguses tullakse väiksemate
    mahtudega.


Finpro
Mika Wilen

   Teatavat aktiivsuse kasvu võib viimasel ajal täheldada, kuid mitte olulist;
   Palju on liikumist teenuse sektoris. Tööstustes tulevad tööjõumahukad tootmised, eraldi võiks välja tuua
    elektroonika;
   Eelistus on Tallinn: tööjõud, lähedus, ühendus Euroopaga, linnavalitsuse teenuste tase on hea;
   Kuna Tallinn hakkab küllastuma investoritest – tööjõud lõpeb, läheb kalliks - siis vaadatakse rohkem
    sisemaa poole;
   Soomes ei tunta siiski Eestit ja siinseid äritegemise võimalusi väga hästi – v.a. ehk Tallinnat;
   Tööstuspiirkondade arendajad võivad olla ka ehitusfirmad (a’la Skanska St.Peterburis);
   Marketing- tutvustusseminarid eelnevalt väljaselgitatud sihtgruppidele on hea idee. Finpro koos oma
    koostööpartneritega (TE-Keskus.fi, DevCent for Technol., SITRA) saab aidata korraldamisel ja
    sihtrühma määramisel. Partneriks võiks võtta ka EAS-i;
   Eelistatud on rent;
   KOV-idel on arenguruumi, paremini on teenindamine arenenud Tallinnas;
                                                                                                             74



   Infrastruktuur: probleem Eestis, standardid ei ole tihtilugu samad mis Soomes (näiteks
    telekommunikatsiooni valdkonnas).


Saksa-Balti Kaubanduskoda
Heiki Sirkel

   Süstemaatilist/sihiteadlikku Eestisse tulemist ei ole – seiklejad, sidemetega inimesed, emotsionaalsed
    otsused. Kui uuritakse turgu, siis uuritakse kogu Baltikumi, Eesti ei eristu. Näide investeeringust: Tartu
    Lõunakeskuse lähedale Saksa puidutööstus, 3000 m2, asukoha valikul põhjuseks – eestlannast naine;
   Lätis (700-800) ja Leedus (1200-1300) on rohkem Saksa ettevõtteid (Eestis ~200) – omavalitsused/riik
    pingutavad rohkem Saksa investeeringute saamiseks, Eestis vastutulemist ja soodustuste tegemist väga ei
    ole. Lätis ja Leedus aktiivsem turustus, vastutulek;
   Samal ajal hindavad Saksa investorid Eesti ettevõtluskliimat tunduvalt paremaks (vt. uuringut).
    Seadusandlus on korras. See tuleks ära kasutada. Teeninduse taseme parandamine;
   Eesti reklaamitud eelised, palk ja maksud, ei toimi üksinda ja iseenesest (oluline: edastada sõnum, et
    ettevõtjad on siia oodatud);
   Saksa investorite jaoks on Eesti nõrkuseks (võrreldes Läti ja Leeduga) kaugus Saksa turust: reeglina
    toimub tootmine Saksa turule;
   Teenuste taset KOV’ides tuleks tõsta;
   Marketing:
              o Turustus seminaride kaudu Saksamaal ei toimi, küllastumine;
              o Firmade vajadused tuleks täpsemalt välja selgitada ja pakkuda sihtgrupile vajadustele
                   profileeritud infot, uurida rahastamisvõimalusi (a’la Põlva konservitehas, struktuurifondid).
                   BSKK võiks toetada, ära tuleks kasutada EAS-i esindaja (Toomas Tohv Hamburgis);
   Saksamaal on tööstuspargid looduslikult kenad piirkonnad;
   Hinnad Tänassilmas on täna Saksamaa tasemel (riiklik toetus tööstustele?);
   Saksa firmad eelistavad maa ostu rendile – tuleneb ka nende väiksusest;
   Saksa firmad Eestis suhteliselt väikesed: väikesed kinnistud;
   Tartu Ülikool: ei ole tähtsust omanud nendele tööstustele, mis on tulnud;
   Saatkonnas tegeleb majandusasjadega Bettina Carnbach, kuid saatkond on vähem majanduskontaktide
    vahendamisele orienteeritud kui BSKK.


Norra Kaubanduskoda (Innovation Norway)
Tiina Link, Madis Rausi

   Norra läbiviidud uuringu kohaselt on ca 20% Norra ettevõtetest mõelnud ümberkolimise peale –
    põhjusteks konkurentsivõime säilitamine; tegelik kolimine toimub ajendatud konkreetsest vajadusest,
    niisama ringi ei vaadata; suurem osa Norra ettevõtetest on väiksemat sorti pere-ettevõtted –
    konservatiivse suhtumisega;
   Edukas suhte loomine toimub pikaajalise koostöö baasil – tavaliselt algab suhe allhanketeenuse
    pakkumisest;
   Algfaasist asutamise asemel eelistatakse moodustada pigem ühisettevõte või omandada tuntud ettevõte,
    kellega tehtud allhankefaasis koostööd;
   Peamised sektorid, millest võib huvituda – tekstiil ja nahk, puit, metall – allhanketeenuste pakkumine;
   Norra ettevõtted hindavad Baltikumi kõrgelt – eelisteks paindlikkus ja hea suhtlemine;
   Positiivsed näited Norra investeeringutest Glamox HE, Larvik Cell, tuulepargid, Kverneland, Smead
    Eesti, Polimoon;
   Norra riiklik investeerimisfirma (www.siva.no) on kaasinvesteerinud mitmetesse tööstusparkidesse Lätis
    ja Leedus (turu suurus on eeliseks); võimalik kaasata konkreetne tugi tööstusparkide puhul;
   Võimalikud projektid ja partnerid: koostöö põllumajandusülikooliga metsaressurssi haldamise ja
    hindamise vallas; tuulepargid, tselluloosiprojekt, Tartu meditsiinikeskuste baasil Norra tervisekeskused;
   Norra Kaubanduskoda käitleb aastas ca 400 päringut; korraldab aastas ca 20-25 üritust (potentsiaalsed
    marketingivõimalused).
                                                                                                            75



Briti Saatkond
Ketevan Moseshvili, William Elliot

   Saatkond ei tegele aktiivselt Briti outward investeeringute nõustamisega, sest Suurbritannia riiklik
    poliitika ei ole soodustada investeeringute väljumist ja tootmise ümberpaigutamist madalama
    kulutasemega riikidesse;
   Reaalselt eksisteerib kõrge kulutaseme ja konkurentsivõime säilitamise probleem;
   Saatkonda tuleb aastas ca 10-20 päringut Eesti investeerimiskliima ja võimalike koostööpartnerite kohta.
    Tavaliselt suunatakse edasi EAS-i; Briti-Eesti Kaubanduskoda seob juba tegutsevaid ettevõtjaid;
   EAS esindaja Londonis on teinud head tööd;
   Huvitavad sektorid – insenertehnilised alad, metallitööstus, plastitööstus, IT-valdkond, tekstiilitööstus;
    tööstusparkide teema ei ole eriti aktuaalne;
   Eelis võib seisneda logistikas Vene turu jaoks; asukoht peab toetama kiiret, head ja ajaliselt täpset
    varustamist;
   KOV osas – eelistatakse ja kasuks tuleks personaalne kontaktisik, kes valdab inglise keelt ja oleks nn.
    käehoidja rollis – aitaks nn. administratiivsetest probleemidest edukalt üle;
   Marketing tööstuspargi puhul – ei ole mõtete kõigile suunata; valida konkreetsed maakonnad (nn.
    sõprusmaakonnad), kellega sidemeid sügavamalt arendada ja pakkuda siis konkreetseid võimalusi välja
    – oluline on saada potentsiaalselt huvitatud isikud Eestisse kohapeale tutvuma ja siis olukorda
    tutvustada;
   Müügis on personaalne suhe ja mouth-to-mouhth marketing väga oluline; kasutatakse erafirmadest
    investeerimisnõustajaid, kes on „käehoidja“-rollis;
   Viimasel ajal on tekkinud tööstuskinnisvara investeerimisest huvitatud firmasid/investoreid; EAS kaudu
    on tutvumas käidud Jõhvi Tööstuspargiga.


SHG Group
Piret Karmo

   SHG on Briti päritolu ärinõustamisfirma, mis keskendub strateegilisele ostule, marketingile ja
    outsourcingule; sektorid – insenertehnilised alad, tekstiil, puit, elektroonika; Piret Karmo on töötanud
    EAS-i välisinvesteeringute agentuuris 7 aastat, sealhulgas EAS esindajana Londonis 2 aastat; tegeleb
    Briti investorite päringute vahendamisega ja nõustamisega investeeringute ümberpaigutamisel;
   Peamine argument asukoha valikul Eestis on sobiva kvalifikatsiooni ja palgatasemega töötajate
    olemasolu piisavas ulatuses (sobib ka ümberõppe tulemusel), samas ei ole ükski ettevõtte ei ole enne
    selle otsuse tegemist väga detailidesse tööjõu-uuringutesse laskunud, piirdutakse suhteliselt üldise
    infoga- kui suur on üldine tööjõupakkumine, töötus, keskmine palk, koolituse võimalused;
   Tööjõu hind on Briti ettevõtete jaoks nii soodne, et kui on tegemist mõne spetsialisti hankimisega, siis
    seal mänguruumi jätkub;
   Nõutavad tingimused asukohamaal sõltuvad investeeringu liigist, nt. energiamahukas v ressursimahukas
    tootmine -erinevad prioriteedid;
   keskmiselt kaalutakse ümberkolimist/asutamist keskmise suurusega ettevõtete osas (50-200
    töötajat);suuremaid projekte (a la autotööstus) Eesti ei kanna välja;
   väga tüüpiline Briti ümberkolija on SME, kes ei ole asukohariigis masstootja st kulud on alati küsimus ja
    üha rohkem edaspidi;
   Ümberpaiknemise otsustamisel on oluline sobiva lahenduse leidmine - kas ost või rent see sõltub juba
    rohkem ettevõtte iseloomust ja taustast, kuidas finantseeritakse jne;
   Reeglina: tööjõukuludele orienteeritud liikuvad ettevõtted (nt. elektroonika), kes kolivad paari aasta
    pärast edasi ida poole (veelgi odavam tööjõud) - ei osta;
   Samas, kuna Eestis on maa hind madal st põhimõtteliselt hea investeering, ka
   kulud proportsionaalselt väikesed, siis paljud eelistavad ka osta;
   Keskmine vajatava maa ja hoone pinna suurus sõltub ettevõtte tootmise iseloomust- raske keskmist välja
    tuua;
   Aegade jooksul on olnud hästi palju 1000-2000 m2 rentijaid- masinaehitus. Nüüd on olnud mitu projekti
    järjest mitmete hektarite ostjad- suured valmis- ja pooltoodangu laod;
   Tähtis on etapiviisilise laiendamise võimalus (algul tegevus väiksemas ulatuses ja võimalik kasvada
    territooriumi osas);
                                                                                                            76



   Väga oluline on asjaajamise kiirus - harilikult on vaja „eilseks“ st detailplaneeringuga,
    kommunikatsioonid võimalikult krundi lähedal + muud load kiiresti;
   Ehituse hind on teema, mis on korduval üles kerkinud: eesti ehitushinnad on nimelt võrreldavad briti
    omadega ja pole leidunud loogilist põhjust;
   Sobiva asukoha jaoks on väga oluline infrastruktuuri olemasolu (juurdepääsuteed, elektrivõimsus, vee- ja
    kanal. trassid) + kiire sideliini ja interneti püsiühenduse olemasolu;
   Tugiteenuste olemasolu (nõustamisteenused, sekretär, juristiteenused) ei ole nii vajalik, kuna neid
    teenuseid ostetakse nagunii oma partnerilt sisse;
   Väikeettevõtte puhul sageli tugiteenuste- projektijuhtimine/nõustamine, raamatupidamine, juurateenus-
    paketi pakkumine oluline, sest juhtimismeeskond on väike- pole eraldi inimest välja panna
    laienemisprojekti juhtimiseks ja kogemusi erinevalt suurtest rahvusvahelistest ettevõtetest vähe.
   Tööstuspargi või ala puhul ei ole oluline klastri tekkimine otseselt sel territooriumil;.
   Hankijate - tarnijate lähedus ei ole otsustamisel määrava tähtsusega - Venemaa odav tooraine meelitab,
    kuid see on pigem lisaboonus;
   Kui on oluline põhjus välja minna - tööjõudu palju ja 30% odavam, konkreetse oskusteabe olemasolu,
    sobiv tootmispind, siis aasta-aastalt muutuvad teised piirkonnad atraktiivsemaks. Tallinn on juba
    mitmete sektorite osas ülerahvastatud;
   Tartu asukoht võrreldes Põhja-Eestis asuvate asukohtadega (Harjumaa, Virumaa) ei ole ebasoodne, kui
    kaup läheb autotranspordiga Euroopasse; kui konteinerkaup, siis keerulisem;
   TÜ eelis ja puudus - mõnede sektorite puhul ülikool linnas ajab tööjõu hinna üles.
   Eestist kui potentsiaalsest investeeringu sihtriigist on huvitatud põhiliselt puidu- ja paberitööstuse,
    masina- ja elektroonikatööstuse, keemiatööstuse ettevõtted;
   Efektiivsemad müügikanalid tööstusinvesteeringute toomisel? Usun ainult personaalsesse müüki, aga see
    on muidugi kallis kanal ja kontaktvõrgu kaudu reklaamimisse- saatkonnad, majandusesindused,
    konsultandid, seminarid jne. Teadlikkuse tekitamiseks võib reklaami ka teha, kui selleks vahendeid on.


Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Anu Varvik

   Peamiseks argumendiks investeeringu asukoha valikul Eestis on tööstusharu iseloom: määrab see, kus on
    vajalik infrastruktuur ja tööjõud. Kui lähedus sadamatele või rahvusvahelisele lennuväljale on oluline,
    määrab see. Oluline on ka, kuhu olemasolevad kliendid soovitavad ning muud subjektiivsed põhjused.
   Lõuna-Eesti on välja toodud puudustena rahvusvahelise lennuvälja puudumist ja halba Tallinn-Tartu
    maantee kvaliteeti. Ebasoodsat mõju saaks vähendada rahvusvahelise lennuliikluse alustamise ning
    maanteede lõpuni väljaehitamisega. Või siis mingi nii olulise eelise väljaarendamisega, mis eelmised
    kaks kriteeriumi vähemtähtsaks muudavad, näiteks Tartust mingi teadusharu väga tugeva keskuse
    loomine.
   EAS kaudu on tööstusettevõtetest ümber kolinud või kolimas 4 ettevõtet, töötajate arv 70 - 400.
   Kolitakse tööjõukulude pärast, neljast kolm on valinud-valimas Ida-Virumaad, üks Lõuna-Eestit.
   Ümberkolimise/tootmise alustamise puhul eelistatakse tööstusharudes, kus toote elutsükkel on lühike,
    rentida; perekondade omanduses olevad keskmised ettevõtted soovivad osta.
   Väga suur osa tootmisprojekte seab nõudmise etapiviisilise laiendamise võimaluse osas - algul tegevus
    väiksemas ulatuses ja võimalik kasvada territooriumi osas.
   Kohaliku omavalitsuse toe ja tugiteenuste tasandil tuuakse kõige olulisema puudusena ja ootusena välja
    koostöövalmidust ja -tahet. Planeeringute ja ehituslubade jms. seonduv asjaajamine on siis juba
    korraldatav, kui koostöötahe on olemas.
   Reeglina eelistatakse infrastruktuuride, sh sideliinide jm olemasolu. Tugiteenuste olemasolu ei ole seni
    meie kogemustes erilist tähtsust omanud. See võib ka sellest tulla, et EAS tegeleb kliendiga kuni otsuse
    langetamiseni intensiivselt, edasi ettevõtte püstipanemise juures vähem ja seda enamasti esilekerkinud
    probleemide lahendamiseks.
   Klastri teke ja tarnijate lähedus kui olulisus otsustuskriteeriumina oleneb tööstusharust. Võimaluse korral
    minnakse küll klientide lähedale.
   Investeeringu asukoha otsustamisel mängib sotsiaalne elukeskkond nn. community olemasolu väga
    olulist rolli.
   Kas Tartu asukoht võrreldes Põhja-Eestis asuvate asukohtadega (Harjumaa, Virumaa) on ebasoodne
    kauguse tõttu lennujaamast ja sadamast? Pigem jah.
                                                                                                          77



   Eestit vaatavad asukohamaana pigem masina- ja metallitööstus, puidutöötlemine, elektroonika,
    plastmass, keemia, transiit, jaotus, jagatud teenuste keskused, tarkvaraarendus, biotehnoloogia jne.
   Tartu kindel eelis on life-science valdkonnas.
   Tööstuskinnisvara-arendajatega, kes võiksid olla huvitatud tööstusalale hoonestust rajama väljarentimise
    eesmärgil, on olnud esimesi kontakte, projektistaadiumisse pole ükski jõudnud.
   EAS kogemusel on kõige efektiivsemad üks-ühele kohtumised ehk siis kontaktvõrgu või konsultantide
    kaudu potentsiaalsete investorite kaardistamine ja personaalne müük.
                                                                                                                                                                                 78




Lisa 3.    Näiteid tootmisinvesteeringutest Eestis (2003-2004 okt)

                                    Emaettevõtte
               Ettevõtte nimi       asukohariik           Tegevusala/tooted                      Asukoht Eestis             Staadium                                   Investeeringu liik
                 LGP Allon OÜ             Rootsi           telekommunikatsioonivaldkonna toodete     Saku vald              avab mai lõpus, tööle hakkab juunis-juulis   Tootmishoone ehitus/tootmise
                                                                arendamine, tootmine ja müük,                                                (2004)                           osaline ületoomine
           1                                                  elektroonikakomponentide tootmine
                  Valmos OÜ         Saksa (al. veebr 2004        spooni tootmine ja töötlemine       Audru vald                           ehitus pooleli              Kaamos ostis ära 75% aktsiatest
           2                               Eesti)
                  Tarkon AS                Rootsi               elektroonika- ja peenmehaanika         Tartu                                kavatsus                     tühjade hoonete kasutusele
                                                                                                                                                                             võtmine/laienemine
           3
                Tehas Metallist              _              ventilatsioonisüsteemide tootmine ja              Jüri                          kavatsus                        uue tehase rajamine
                     AS                                       müük, metallkonstruktsioo-nid,
           4                                                            armatuurvõrk
                Polimoon Eesti             Norra                  autodele plastdetailide ja                Rõngu                           kavatsus                   uue tehase rajamine (2003) ja
                     AS                                  toiduainetööstusele kastide valmistamine                                                                     käibe suurendamiseks vajalikud
           5                                                                                                                                                               investeeringud (2004)
               Scandi Floor Eesti          Taani         liimpuidutehas, mis toodab konteinerite ja    Jõgeva maakond                       lõpetatud                       uue tehase rajamine
           6           AS                                             treilerite põrandaid
               Alhtronix Eesti AS         Soome             Elektronlampide, elektronkiiretorude ja           Elva                          lõpetatud                    uue tootmishoone rajamine
           7                                               muude elektronkomponenti-de tootmine
                Enics Eesti AS             Šveits                   tööstuslik elektroonika                   Elva                           pooleli                        uue tehase rajamine
           8
                Hezberc.K OÜ             Venemaa                puitmajade ehitus ja müük                    Roela                          kavatsus                        uue tehase rajamine
           9
                   Efore AS               Soome           Elektronlampide, elektronkiiretorude ja      Pärnu (Papiniidu)                    lõpetatud                       uue tehase rajamine
          10                                              muude elektronkomponenti-de tootmine
               Flexenclosure OÜ            Rootsi             telefoni- ja mobiilside tarvikud           Sõmeru vald                         pooleli                        uue tehase rajamine
          11
               Nordic Foods AS               _                   valmis- ja konservtoidud                    Põlva                          lõpetatud                       uue tehase rajamine
          12
               Klaasimeister AS                            Kaaspaketi jm klaasist ehitusmaterjali          Kose vald                     ehituse algus                  uute tehasehoonete rajamine
          13                                                               tootmine
                Delux Domotex             Soome            kodutekstiil (tekid, padjad, madratsid,          Viljandi                        lõpetatud                       uue tehase rajamine
                     OÜ                                   voodikatted, voodipesu ning vähesemal
          14                                                määral ka kardinad ja köögitarbed)
                  Hekotek AS              Soome            peamiselt puidutöötlemise tehnoloogia           Rae vald                         kavatsus                   Tootmishoone ehitus/tootmise
                                                             seadmeid projekteeriv ja valmistav                                                                             osaline ületoomine
          15                                                       masinaehitusettevõte
              Victor Stationery        Suurbritannia            Paber (vihikud, märkmikud)              Tallinna lähistel                   kavatsus                        uue tehase rajamine
          16         OÜ
                   Paitec                 Soome           elektroonikaseadme-te ja trükiplaatide       Pärnu (Papiniidu)                    lõpetatud                        uus tootmishoone
          17 Elektroonika OÜ                                              motaaž
                Interconnect               USA                  elektroonikakompo-nendid                    Tallinn                         kavatsus                    tootmishoonete laiendamine
             Product Assembly
          18         AS
                      -                    Saksa           kalatööstus (lõhe- ja heeringatooted)            Tallinn                         kavatsus                        tootmise üle toomine
          19
             Estkonde Interior               _          eritellimusmööbli, sisustuselementide ning           Sauel                        alustab tööd                      uue tehase rajamine
          20                                                  treppide projekteerimine ja müük
                                          Soome                ehituskonstruktsioo- nide tootm.          Kohtla-Järve                       kavatsus                        uue tehase rajamine
          21
                 Konesko AS                  _                  metalltooted ja rauakaubad                Põltsamaa                          pooleli                       uue tehase käivitamine
          22
                 Krimelte OÜ                 _               vuugihermeetikud ja ehitusvahtud              Tallinnas,                     alustab tööd                      uue tehase rajamine
          23                                                                                              Lasnamäel
                   ei avalda                 _                          elektroonika                        Paide                           kavatsus                        uue tehase rajamine
          24
                  Wendre AS                  _            tekid, padjad, poroloontooted, mahuline            Pärnu                          kavatsus                        uue tehase rajamine
          25                                                     vatiin, nõeltorgitud materjal
               Vest-Wood Eesti             Taani                   ehitusmaterjalid, uksed                 Rakvere                        alustas tööd                   tootmisüksuse laiendamine
          26         AS
                      _                   Soome                          sukatooted                         Tallinn                         kavatsus                    tootmise osaline ületoomine
          27
               Svedbergs Eesti             Rootsi               vannitoa ja sanitaartehnika            Tallinna lähedale                     pooleli                        uue tehase rajamine
                    AS                                                                                   Tänassilma
          28                                                                                             tööstuspark
                   Ahtme             Venemaa ja Eesti        vagunid, naftatsisternid (traktorid,     Ahtme, Ida-Virumaa       dets. 2003 alustas tööd, aug. 2004           uue tehase rajamine
                 Vagunitehas                                       ekskavaatorid 2004)                                               planeeritakse uuendusi
          29
                     Flora                   _                          tarbekeemia                        Tabivere,                         ostetud                       uue tootmishoone ost
          30                                                                                              Jõgevamaa
                 Konesko AS                  _                  metalltooted ja rauakaubad                  Koeru                            pooleli                        tootmise laiendamine
          31
                  Stora Enso                              Lainepapist pakendite tootmine ja müük          Tänassilma                 novembris alustab tööd                 uue tehase rajamine
          32     Packaging AS                                                                              tehnopark
                                                                                            79




Lisa 4.     Tööstusparkide arenguperspektiivid

          Järgnev info on kokku koondatud mitmete allikate, eeskätt erinevate
          tööstusparkide alaste uuringute, analüüside ja artiklite ning toimivate
          tööstusparkide ülevaadete ja projektide põhjal.

          Tööstuspargi olemus

          Mõistmaks tööstusparkidega seonduvaid arenguperspektiive, tuleks teadvustada,
          mis on tööstuspargi olemus. Tööstusparkide sünniks võib pidada 1980-ndaid
          aastaid. Käesoleval ajal on tööstuspargid Euroopas juba väga laialt levinud ning
          Eestiski on viimastel aastatel tööstusparkide rajamise suunas üsna aktiivselt
          liikuma hakatud. Tööstusparkidest on tänaseks saanud üldlevinud meetod uute
          tööstuste algatamiseks või olemasoleva tööstuse laiendamiseks eelkõige
          territoriaalselt piiratud aladel, nagu seda on ka Jõhvi linn (vaata peatükk 2.1.1).

          Tööstuspark kujutab endast lihtsustatult öeldes kokku koondunud tööstuslikku
          tootmist ja muid seotuid tegevusi. Samas on üha raskem tõmmata selget piiri
          tööstuspargi ja teiste tegevuskoosluste vahele, kuna üleminekud ühelt teisele on
          sujuvad. Kui tööstusparkide algusajal oli nende põhiliseks tõmbenumbriks
          tehniline infrastruktuur, siis üha olulisemaks peetakse ka muude tugiteenuste
          olemasolu (vaata ka peatükk 2.3.2). Tooksime alljärgnevalt välja mõnede
          koosluste tüüpjooned, mis aitab tööstuspargi olemust paremini mõista:
          Keskuse tüüp                                       Põhiolemus
          1. Tööstustsoon                   tööstuse jaoks eraldatud looduslik maa, loodud
                                             kohaliku omavalitsuse määrusega ja on
                                             omavalitsuse või regiooni arenguplaani osa;
                                            turunduslik efektiivsus sõltub tema asukohast
                                             transpordi suhtes ja logistilistest võimalustest,
                                             samuti maa hinnast.

          2. Tööstuspiirkond                parendatud maatükk, jagatud kruntideks
                                             tööstusettevõtetele ja pakutakse müügiks või
                                             rendile s.t. kinnistu ja teenuste kombinatsioon
                                             tööstusele;
                                            ehitisi tavaliselt ei tarnita.

          3. Tööstuspargid                  planeerimise protsess hõlmab piirkonna
                                             arendamist ja tööstusettevõtete asutamist;
                                            pakuvad administreerimist ja teenuseid
                                             tänapäevaste tootmis- ja teenindusettevõtete
                                             ligimeelitamiseks;
                                            tarne koos infrastruktuuriga;
                                            investeerimine arvestades ökoloogilisi
                                             nõudmisi;
                                            ruumiline planeerimine ja arhitektuur
                                             inimsõbralikud.
                                                                               80



4. Tööstuskinnisvara             rida tööstusehitisi, mida pakutakse rendile või
                                  müügiks, tihti väiketööstuse või keskmise
                                  suurusega ettevõtetele valitud tööstusharudest;
                                 tavalisi teenuseid pakutakse
                                  teeninduskeskustes või töökodades;
                                  tööstuskinnisvara võib sisaldada tasu
                                  nõustamisteenuste eest.

5. Äriinnovatsiooni-             koondavad noori ettevõtteid;
   keskused ehk                  kasutavad innovaatilisi protsesse või töötavad
   tehnoloogiakeskused            välja uusi tooteid;
                                 pakuvad igakülgset nõustamist ja tehnilisi
                                  teenuseid;
                                 integreerivad tihti ülikoolide uurimisasutuste
                                  ja finantsasutuste toetust.

6. Äriinkubaator-                Uute väikeste tootmisettevõtete loomist
   keskused                       toetavad keskused;
                                 toetus tavaliselt mõeldud lühikeseks ajaks kuni
                                  ettevõtted on suutelised iseseisvalt tegutsema;
                                 pakuvad kasutuseks tootmis- ja kontoriruume
                                  ning samaaegselt ka nõustamisteenust.

Antud kirjeldused viitavad, et nii tööstuspargid kui teised tööstus- ja
tootmispiirkonnad soodustavad ettevõtluse teket, seda nii uute ettevõtete loomise
kui olemasoleva ettevõtluse toetamise ja laiendamise näol.             Seega on
tööstuspargiga kaasnevad arenguperspektiivid rohkemal või vähemal määral
seotud ettevõtlusega kaasneva majandus-sotsiaalse arengupotentsiaaliga. Lisaks
aitab ettevõtete koostegutsemine ja ressursside ühendamine luua mitmesuguseid
sünergiaid, mis veelgi võimendavad positiivseid mõjusid ja kaasnevat
arengupotentsiaali.
                                                                                           81




Lisa 5.     Tööstusparkide edutegurid
          Järgnev info on kokku koondatud mitmete allikate, eeskätt erinevate
          tööstusparkide alaste uuringute, analüüside ja artiklite ning toimivate
          tööstusparkide ülevaadete ja projektide põhjal.

          Soodne asukoht
          Soodsa asukoha määratlemisel võib lähtuda nii logistilisest, majanduslikust kui
          strateegilisest seisukohast, millest esimesed kaks sõltuvad kohalikest tingimustest,
          kus tööstuspark asub, ning viimane on seotud pigem konkreetse firmaga, kes
          tööstuspargis tegutseb või võiks tegutseda. Milline asukoha faktor domineerivaks
          osutub, sõltub konkreetse firma motivatsioonist oma tegevus ühte või teise
          tööstusparki üle viia. Kuna iga koht ei saa pakkuda kõiki vajalikke võimalusi
          korraga ning samas ei ole igal firmal ka vaja kõigi asukohafaktorite olemasolu,
          on võetud käibele väljend “kohaturu segmenteerumine” ehk üha rohkem luuakse
          asukohatüüpe, mis rahuldaksid kasvava spetsiifilisusega firmade huve.

          Mitmed firmad on oma tegevuse üleviimist mõnda Ida-Euroopa tööstusparki
          põhjendanud peamiselt pargi soodsa majandusliku asukohaga, nt odav tööjõud jm
          ressursid ja madalad maksud, ning samuti strateegilise kaalutlusega, nt. lähedus
          olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega Ida-Euroopa ja SRÜ-s.

          Väljaarendatud infrastruktuur
          Väljaarendatud infrastruktuuri võib asukohajärgselt pidada teiseks oluliseks
          edufaktoriks, mis ettevõtteid tööstusparki kokku koondab. Kuna infrastruktuur
          nõuab suuri investeeringuid, kuid on igasuguse tegevuse juures praktiliselt
          vältimatu, siis peaks korralikult ja täielikult väljaarendatud infrastruktuur olema
          tööstuspargi arendusprotsessis esmajärguline.

          Teisisõnu, tööstuspargi arendamisel on oluline, et üldises kontekstis võetakse
          arvesse kohalik logistika (juurdepääsuteed), kommunaalvõrgud (elekter, vesi,
          kanalisatsioon) kui ka telekommunikatsioonid, kuna üha rohkem rakendavad
          firmad oma igapäevases töös ja suhtlemises infotehnoloogilisi lahendusi. Sõltuvalt
          ettevõtte tegevusest, võib hästi toimiv IT-süsteem teatud määral isegi mõne teise
          faktori nõrkusi korvata.

          Kvalifitseeritud ja soodne tööjõud
          Tööstuspargi arendamisel peab võtma arvesse olukorda kohalikul tööjõuturul.
          Kuna üldjuhul tekitab tööstuspargi arendus ettevõtlust kas siis välisinvestorite või
          uute kohalike ettevõtete kujul ning tegemist ei ole pelgalt olemasoleva tegevuse
          ümberpaigutamisega, siis eeldab tööstuspark sobiliku kohaliku tööjõu olemasolu.
          Olenevalt, millised firmad tööstusparki on koondunud, peaks kohalik tööjõud
          olema suuteline pakkuma nõuetele vastavat kvalifikatsiooni – kas siis juba
          olemasoleva vajadustele vastava või koolitatava tööjõu näol.

          Nagu mitmed tööstusparkide näited viitavad, kaldub esimene tingimus olema
          üldiselt tugevam ning aidanud meelitada hulgaliselt ettevõtteid tööstusparki, kus
          kohalik tööjõud omab juba teatud pikaajalist kogemust. Antud olukorda saab ka
          otseselt ära kasutada tööstuspargi arendamise puhul ning, omades ülevaadet
                                                                                 82



kohalikust tööjõust, õhutada tööstuspargis ka vastavat tegevust. Lisaks
kvalifikatsioonile on oluliseks punktiks kohaliku tööjõu maksumus – nagu
eelnevalt mainitud, siis mitmed firmad on oma tegevuse üleviimist mõnda Ida-
Euroopa tööstusparki põhjendanud just madalate tööjõukuludega.

Soodsad tingimused arendustegevuseks
Kuigi arendustegevus ei pruugi tööstusparkides olla esirinnas – erinevalt näiteks
tehnoloogiaparkidest – on arendustegevust toetav keskkond oluline ka
tööstusparkide arengu seisukohast. Soodsad tingimused arendustegevuseks
lokaalse innovatsioonikeskuse või tiheda koostöö vormis ümbruskaudsete
haridus- ja arendusasustustega meelitavad tööstusparki tegevusi, mis aitavad luua
rohkem lisandväärtust. Kuna täielikult oma ressurssidel põhinev arendustegevus
on eriti väikeettevõtete jaoks väga kulukas, siis on koostöö ja ressursside jagamise
võimalus teiste osapooltega tööstuspargi tähtis komponent, kuna aitab nii kulusid
ja riske maandada kui tekitada sünergiast tulenevat lisakasu. Teadusmahukam
tegevus tööstuspargis omab ka suuremat positiivsemat mõju ja soodustab kohaliku
majanduse üldist kiiremat arengut kui lihtsalt tootmine (nt. allahanke tegemine).
Sellega seoses on tööstusparkide arendamisel kasulik võimalikult palju rõhutatud
ka potentsiaalset koostööd ülikoolide jt arendus-haridusasutustega ning asukoha
määratlemiselgi tihti lähtutud ülikoolide asukohast.

Tegevuspinnad vastavalt vajadustele
Tööstusparkide puhul on oluline, et hoonete jm pindade lahendused vastaksid
kliendi vajadustele. See eeldab olemasolevate hoonete võimalikult paindlikke
lahendusi ja kohandamisvõimalusi või siis võimalust lasta kliendil endal oma
hooned püsti panna. Üldjuhul eelistavad investorid tööstusparki tulles siiski juba
valmis hooneid, eriti väikeettevõtted, kuna nende piiratud rahalised ressursid
hoonete ehituseks ajendabki neid tihti tööstusparki tulema. Samuti mobiilsed
suurettevõtted, kellel puudub huvi kinnisvara omandada ja kõrgtehnoloogilised
tööstused, kes vajavad eriti hästi ettevalmistatud pindu.

Suurettevõtted soovivad tihti ise oma hooned püstitada, vastavalt spetsiifilistele
tootmisvajadustele. Tuleks ka välja tuua, et vanade ja halvas seisukorras objektide
kasutusele võtmist firmad üldjuhul ei rakenda, kuna renoveerimine võib osutuda
mitmeid kordi kulukamaks kui uute hoonete ehitamine. Erandeid võib siiski leida,
kuid see eeldaks mõned teise eriti tugeva edufaktori olemasolu.

Mitmesuguste tugiteenuste olemasolu
Tööstusinvesteeringute paiknemise alternatiivsete asukohtadega konkureerides
peab Tartu Tööstuspargi puhul arvesse võtma, et traditsiooniliselt on definitsiooni
kohaselt tööstuspargi lahutamatuks osaks mitmesuguste tugiteenuste olemasolu.
Nagu eelnevalt öeldud, oli tööstusparkide algusajal nende põhiliseks
tõmbenumbriks tehniline infrastruktuur, kuid üha olulisemaks on hakatud pidama
ka mitmesuguste tugiteenuste olemasolu. Sarnaselt eelmisele punktile on
tugiteenuste olemasolu eriti oluline väiksematele ettevõtetele, kelle jaoks
vastavate spetsialistide palkamine või tegevuseks oluliste tugiteenuste tellimine
kolmandatelt osapooltelt osutuks majanduslikult liiga kulukaks, nt teatud
sekretäriteenused, konverentsiruumide rent, juriidiline ja finantsalane nõustamine
jne. Seega, teatud juhtudel võib tööstuspark suurel määral samastuda inkubaatori
olemusega või siis vahetult koos üheskoos tegutseda, toetades taolisel viisil nii
                                                                                83



tootmisettevõtete loomist pakkudes selleks tootmis- ja kontoriruume ning
nõustamisteenust kui ka jätkuvat tegutsemist ja/või laienemist ettevõtte hilisemas
arengufaasis.

Kuna Tartu Tööstuspargi puhul ei ole kavas keskenduda tugiteenuste pakkumisele
rajatava struktuuri ja organisatsiooni raames, vaid pigem vajadusel vahendada
informatsiooni ja kontakte tugiteenuste pakkujate osas, siis peavad TTP edu
tagamiseks muud tingimused spetsiifilise huviga ettevõtte puhul seda
atraktiivsemad olema.

Keskkonnasõbralikud tingimused
Viimaste aastate jooksul on keskkonnaga seotud küsimused üha olulisemaks
muutunud – investor, eriti välisinvestor, soovib reeglina puhast ja korras maad.
Vastavalt tööstuspargi põhiolemusele on pargile iseloomulik hoolikas maakasutus
ja hoolitsus roheliste piirkondade eest, s.t kontseptsioon sisaldab hoolt keskkonna
aspektide suhtes ja kõrgetasemeliste töötingimuste eest. Need on tänapäevase
tootmise põhinõudmised ja seega ootuspärased välismaistele investoritele. Tuleb
arvestada, et piirkonnad, mis ei vasta antud standarditele, nt. on ülerahvastatud,
kehva väljanägemisega või saastavad keskkonda, ei ole aktsepteeritavad ning
nõuavad vastavaid keskkonnainvesteeringuid alates seadusega paika pandud
nõuetele vastavusse viimisest kuni üldiselt meeldiva töökeskkonna loomiseni
haljastuse jms abil.
                                                                                      84




Lisa 6.    Projektijuhi roll

Projektijuhi roll ning soovitavad oskused

Roll:

1. Identifitseerida koostööpartnerid ning sihtkliendid TTP jaoks;

2. Aktiivselt tutvustada TTP ideed sihtklientidele ning koostööpartneritele ning otsida
   võimalikke huvilisi nii Eestis kui välisriikides;

3. Viia läbi Etapp 1 jaoks planeeritud tegevused;

4. Koordineerida TTP partnerite võrgustikku ning muid tegevusi

Soovitavad oskused:

1. Hea suhtlemisoskus (eesti, vene ja inglise keele oskus);

2. Väga hea müügivõime ja -tahtmine;

3. Väga hea enesealgatuse ja organiseerimise võime;

4. Projektijuhi võimed nagu inimeste motiveerimine meeskonnatööks, ajurünnakute
   läbiviimise oskus ja julgus, läbirääkimiste pidamise oskus, projekti planeerimine ning
   tegevuste juhtimine, jne.
                                                                                                   85




Lisa 7.     Näited tööstusparkidest mujal

Lisa 7.1 Shannoni Rahvuslik Tehnoloogiapark (Iirimaa)
          Asutamine                   1984 Shannon Development (riiklik regionaalarendusfirma)
                                      koostöös Limericki Ülikooliga

          Asukoht ja logistika        Edela Iirimaa, Limerick – Dublin maantee;
                                      4 km Limericki linnast (Shannoni regionaalkeskus);
                                      Shannoni rahvusvaheline lennujaam – 30 km

          Kinnistu ja hooned          Territoorium: 260 ha, üle 30 hoone, põrandapind u. 14 ha;
                                      Üksused rendiks-müügiks;
                                      Paindliku lahendusega hooned-ehitised;
                                      Kliendivajadustele ja eriotstarbeks kohandatavad kontoriruumid;
                                      Üksused kergetööstuse ja IT-põhiste tegevuste tarvis;
                                      Iirimaa esimene digitaalne tehnoloogiapark

          Tugiteenused                Teadus-arendustegevus        (Innovatsioonikeskus,   Limericki
                                      Ülikool, Limericki tehnoloogiainstituut);
                                      Äri- ja juriidiline nõustamine;
                                      Kinnisvara planeerimine;
                                      Marketing;
                                      IT, digitaalteenused;
                                      Üldhooldustööd, turvateenused, haljastus

          Põhitugevused ja -eelised   Kõrgetasemeline infrastruktuur, väljaarendatud ja paindlik
                                      kinnisvaraplaneering;
                                      Kõrgetasemelised tugiteenused (IT);
                                      Shannoni vabamajandustsoon

          Sektorid                    Kõrgtehnoloogiline        ja      teadusmahukas      ettevõtlus,
                                      materjalitööstus, biotehnoloogia, IT

          Kliendid                    Üle 80 ettevõtte-organisatsiooni, üle 5000 töölise:
                                      Clarus, Cook Ireland, Modus Media, NETg, Vistakon
                                      (Johnson&Johnson), Schaffner Intepro Systems, Digifone, Dell,
                                      Flextronics    International,   Worldcom,       QAD, Orygen,
                                      ComputerPREP, Sumicem, Ashling Microsystems, Beacon
                                      Integrated Solutions, Piercom, PrimeLearning.com jt
                                                                                                  86



Lisa 7.2 Põhjamaa tööstuspark Nordic (Läti)
         Asutamine              2001/2002 - Thyrping kinnisvara ja arendus (Thyrping Real Estate
                                and Development, koostöö Islandiga;
                                Esimene ja suurim tööstuspark Baltikumis

         Asukoht ja logistika   Tööstuslinn Olaine, 21 km Riiast lõunasse;
                                Riia sadam – 22 km;
                                Riia rahvusvaheline lennujaam – 15 km;
                                Ühendus raudteega

         Kinnistu ja hooned     Territooriumi kogupindala 14 ha, 15 hoonet;
                                Põrandapind 75000 m2 tööstus- ja laohooneid ning 4800 m2
                                kontoripinda;
                                Hooned on täielikult renoveeritud vastavalt rahvusvahelistele
                                standarditele;
                                Ruume saab kohandada vastavalt vajadusele;
                                Kõige sobilikumad kergetööstuseks ja laoruumideks

         Tugiteenused           Sekretäriteenused     (paljundamine,     köitmine,   värvprintimine,
                                postiteenused, üldised reisiteenused, nt. piletite ja majutuse
                                broneerimine, seminaride ja konverentside koordineerimine);
                                Nõustamine      ja     toetustegevused,    sh.   avalikud    suhted,
                                personalijuhtimine, seadusandlus, finants;
                                IT ja telekommunikatsioonid
                                Pangateenused (Hansapank);
                                Rekreatsioon (jõusaal), toitlustus

         Põhitugevused ja -     Madalad tootmis- ja tööjõukulud;
         eelised                Soodne asukoht (Baltikum ja SRÜ);
                                Parimad tootmistingimused Riia lähistel;
                                Tugiteenused.

         Sektorid               Kergetööstus, nt. toiduainetööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus,
                                masinaehitus, logistika/kaubandusteenused

         Kliendid               Nordic Industries, Nordic Technologies, European Plastic Industries,
                                Nordic Plast, Nelss, MMT Industrial Plastic, Tipro Baltic, Tipro
                                Nova, Baltic Seafood jt
                                                                                                     87



Lisa 7.3 Brno tehnoloogiapark (Tšehhi)
     Asutamine                   1995 - Brno linnavalitsus, P&O (Suurbritannia)
                                 koostöö Brno Tehnoloogiaülikooliga

     Asukoht ja logistika        Brno linna külje all;
                                 Berliin/Praha –Varssavi maantee – 10 km;
                                 Brno rahvusvaheline lennujaam – 10 km ;
                                 Ühendus raudteega

     Kinnistu ja hooned          Territoorium: kogupindala 60 ha, tootmis-, arendustegevus-, kontori-
                                 ja äripinnad; arendus kahes tsoonis
                                 - tsoon A kõrgetasemelised kontorihooned, üksused arendustegevuseks
                                 ja kergetööstusele (31580 m2 põrandapind), hõlmab ülikooli
                                 kompleksi
                                 - tsoon B peamiselt tootmisotstarbelised hooned: 6000 m2 blokk
                                 väljaehitatud, 16200 m2 vaba/vastavalt kliendi vajadustele;
                                 Täielikult väljaarendatud infrastruktuur

     Tugiteenused                Teadus-arendustegevus;
                                 Täielikult väljaarendatud infrastruktuur;
                                 IT ja telekommunikatsioonid;
                                 Jaekaubandus;
                                 Rekreatsioon;
                                 Muud teenused.

     Põhitugevused ja -eelised   strateegiline asukoht Euroopa südames;
                                 rahvusvaheline kaubandus/messikeskus;
                                 hästi arendatud infrastruktuur;
                                 kvaliteetne/ konkurentsivõimeline/soodne tööjõud

     Sektorid                    kõrgtehnoloogiline    ettevõtlus,   elektroonika-   ja   inseneritööstus,
                                 masinaehitus, IT

     Kliendid                    Siemens, IBM, FEI, SGI, Lexmark, Invensys, APP, Cesky Mobil,
                                 Control Techniques, Tranza, Bovis Lend Lease, Torrington Czech
                                 Republic, Honeywell - Ademco Brno jt
                                                                                          88




Lisa 8.       Tartu Tööstusparki tutvustav reklaam-materjal (eskiis)

Tööstusparki tutvustavad materjalide formaat võiks olla ühtne ning kooskõlas Tartu linna
teiste mainekujundusmaterjalidega. Infomaterjalid võiksid sisaldada järgmist olulist teavet
projekti kohta:
               Tööstuspargi jaoks planeeritud objekti üldkirjeldust;
               Tööstuspargi ala ning ümbritseva territooriumi planeeringut;
               Tööstuspargi arengupotentsiaali- ja võimalusi;
               Piirkonna tööjõu tugevusi ning atraktiivsust;
               Tööstuspargi eeliseid teiste tootmisalade-pindadega võrreldes;
               Tööstuspargiga seotud pikaajalist arenguvisiooni ja ettevõetavaid tegevusi;
               Tööstuspargi haldava struktuuri kirjeldus;
               Ülevaade Tööstuspargi partneritest;
               Ülevaade Tööstuspargiga juba liitunud partneritest.
Lisatud on eskiisprojekt reklaam-materjalist.
                                                                                       89




Lisa 9.   Edulood Tartu piirkonnas

Klastri teke Tartu piirkonnas - Ahlström Grupp (Soome)
      Tütarettevõte Ahltronix rajas tehase (tootmisbaas oli olemas) Elvasse, aasta lõpuks
       200 inimest, kogupind 2700 m2;
      Sama pinna peale tuleb grupi teine tütarettevõte Enics – plaanitakse 150 töökohta,
       mis tuuakse valdavalt ära Ungarist;
      Tööjõudu koolitatakse välja koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega – pannakse alus
       elektroonika erialale;
      Elvas edaspidi laienemisvõimalusi ei ole – Tartu on reaalne alternatiiv;
      Linna panus: planeeringu kiire kehtestamine; tee-ehituseks toetust ei leitud.


Grupi laienemine Tartu piirkonnas - Saint-Gobain (Prantsusmaa)
      Tehas rajati Elvasse (1988), et teenindada Venemaa turgu, täna müüakse enamus
       toodangust Lääne-Euroopa turule;
      Laienemine toimus aastast 2000: tootmist toodi üle Rootsist, töötajate arv 60-lt
       170-ni, tootmispinda 12 000 m2;
      Toimub võrdlus Poola ja Tšehhi tehastega ning Eesti tulemustega ollakse rahul;
      Grupi teine ettevõte Tartu piirkonnas, AS Baltiklaaas, laiendas tootmisbaasi Tartus
       aastal 2000 – varem 1500 m2 nüüd 4500 m2; uus laiendus aastal 2004;
      Ettevõtted koolitavad ise tööjõudu, kuna klaasieriala kutseõppe süsteemis puudub.
                                                                             90




Lisa 10. Objekti tehnilised dokumendid

Lisa 10.1 Ropka ja Ravila tööstusala asukoha kaart (Tartu linna kaart)



    Ravila tööstusala




                                                          Ropka tööstusala
                                              91



Lisa 10.2 Ropka ala detailplaneering




Lisa 10.3 Ravila Tööstuspargi asukoha kaart
                                                                                                                                    92




Lisa 11. Ropka TP investeeringute maht

                                                                     Etapp I                Etapp II             Etapp III
                                            Mõõt-   Ühiku hind           Maksumus                Maksumus            Maksumus
      Töö liik                              ühik        (EEK)      Maht      (EEK)        Maht       (EEK)      Maht       (EEK)

      Projekteerimine kokku                   ha                   11,05    1 033 600     10,61     793 600      6,14    133 050
      Tööstuspargi sisesed tööd kinnistuteni
      Veetoru                                 jm         1000      1 480    1 480 000      1280    1 280 000      190     190 000
      Reoveekanal                             jm         1700      1 480    2 516 000      1280    2 176 000      190     323 000
      Sademeveekanal                          jm         2000      1 480    2 960 000      1280    2 560 000      190     380 000
      Elektrivarustus sh alajaam              jm         2500      1 480    3 700 000      1280    3 200 000      190     475 000
      Gaasivarustus                           jm          400      1 480      592 000      1280      512 000      190      76 000
      Küttetoru                               jm         2000      1 480    2 960 000      1280    2 560 000      190     380 000
      Telekommunikatsioon                     jm          700      1 480    1 036 000      1280      896 000      190     133 000
      Välisvalgustus                          jm         1200      1 480    1 776 000      1280    1 536 000      190     228 000
      Tänav (haljastus, sõidutee, jalgtee)    jm         4200      1 480    6 216 000      1280    5 376 000      190     798 000
      Kokku                                                                23 236 000             20 096 000            2 983 000
      Ettenägematud kulud                                            7%     1 626 520       7%     1 406 720      7%      208 810
      Tööd kinnistuteni kokku                                              24 862 520             21 502 720            3 191 810
      Tehniline infrastruktuur tööstuspargini
      Veetoru                                 jm         1300     500,00      650 000
      Gaasivarustus                           jm          400     600,00      240 000
      Kanalisatsioon                          jm         4000      50,00      200 000
      Kokku                                                                 1 090 000
      Ettenägematud kulud                                            7%        76 300
      Tehniline infrastruktuur tööstuspargini                               1 166 300                     0                    0
      Muud kulud
      Pinnase täitmine                        m3            0    200 000            0   334 000           0    66 000          0
      Arenduskulud                                                            706 332
      Muud kulud kokku                                                        706 332                      0                    0
      INVESTEERINGUD KOKKU                                                 27 768 752             22 296 320            3 324 860
                                                                                                                  93




Lisa 12. Ravila TP investeeringute maht

                                                                          Etapp I               Etapp II
                                                        Ühiku hind            Maksumus               Maksumus
       Töö liik                                  Ühik     (EEK)      Maht         (EEK)    Maht          (EEK)

       Projekteerimine kokku                      ha                    9,6    1 246 593       8,0     598 379
       Tööstuspargi sisesed tööd kinnistuteni
       Veetoru                                    jm         1 000    1 286    1 285 792     1 071    1 071 493
       Reoveekanal                                jm         1 700    1 286    2 185 846     1 071    1 821 538
       Sademeveekanal                             jm         2 000    1 286    2 571 584     1 071    2 142 986
       Elektrivarustus sh alajaam                 jm         2 500    1 286    3 214 480     1 071    2 678 733
       Gaasivarustus                              jm           400    1 286      514 317     1 071      428 597
       Küttetoru                                  jm         2 000    1 286    2 571 584     1 071    2 142 986
       Telekommunikatsioon                        jm           700    1 286      900 054     1 071      750 045
       Välisvalgustus                             jm         1 200    1 286    1 542 950     1 071    1 285 792
       Tänav (haljastus, sõidutee, jalgtee)       jm         4 200    1 286    5 400 326     1 071    4 500 271
       Kokku                                                                  20 186 932             16 822 443
       Ettenägematud kulud 7%                                                  1 413 085              1 177 571
       Tööd kinnistuteni kokku                                                21 600 017             18 000 014
       Tehniline infrastruktuur tööstuspargini
       Veetoru                                    jm         1 300       50       65 000
       Gaasivarustus                              jm           400      650      260 000
       Kanalisatsioon/sadeveed                    jm        13 000    1 400   18 200 000
       Kokku                                                                  18 525 000                     0
       Ettenägematud kulud 7%                                                  1 296 750                     0
       Tehniline infrastruktuur tööstuspargini                                19 821 750                     0
       Muud kulud
       Era/riigi kinnistu ost                     ha                   0,59    1 500 000      10,0    8 000 000
       Arenduskulud                                                              706 332
       Muud kulud kokku                                                        2 206 332              8 000 000
       INVESTEERINGUD KOKKU                      EEK                          44 874 692             26 598 393
                                                                                                                                                                                                 94




Lisa 13. Ropka TP finantsprojektsioonid ja tasuvusarvutus, kroonides
KASUMIARUANNE                             1               2              3              4               5                6                7                8                9               10
Tulud                                     0     3 930   716    4 288   054    4 645   392     5 002   730    5   203   550    5   546   659    5   889   768    6   232   877    7   170   040
Tegevuskulud                       -706 332    -1 868   856   -1 690   187   -1 708   054    -1 725   920   -1   735   962   -1   753   117   -1   770   272   -1   787   428   -1   834   286
Finantskulud (intressikulu)               0      -854   253     -809   232     -764   649      -718   291   -1   338   977   -1   255   542   -1   168   690   -1   078   371   -1   084   195
Amortisatsioon                            0      -555   375     -555   375     -555   375      -555   375   -1   001   301   -1   001   301   -1   001   301   -1   001   301   -1   067   799
Puhaskasum                         -706 332       652   233    1 233   260    1 617   315     2 003   143    1   127   311    1   536   699    1   949   505    2   365   776    3   183   761
BILANSS
Varad
Raha ja pangakonto                        0    117      921    128     642    139     362      150    082    156       107    166       400    176       693      186     986      215     101
Nõuded ostjatele                          0    196      536    214     403    232     270      250    136    260       178    277       333    294       488      311     644      358     502
Varud                                14 127     37      377     33     804     34     161       34    518     34       719     35       062     35       405       35     749       36     686
Põhivarad                        27 768 752 27 213      377 26 658     002 26 102     627   47 843    572 46 842       270 45 840       969 44 839       668   47 163     226   46 095     427
Varad kokku                      27 768 752 27 213      377 26 658     002 26 102     627   47 843    572 46 842       270 45 840       969 44 839       668   47 163     226   46 095     427
Kohustused/omakapital
Laen 1                           21 356 313 20 289 755 19       180 535 18 026 946          16 827 214      15 579 492       14 281 861       12 932 326       11 528 808       10 069 150
Laen 2                                    0          0                0          0          16 722 240      15 887 113       15 018 581       14 115 307       13 175 903       12 198 922
Laen 3                                    0          0                0          0                   0               0                0                0        2 493 645        2 369 110
Muud lühiajalised koustused          70 633    186 886          169 019    170 805             172 592         173 596          175 312          177 027          178 743          183 429
Omakapital                        6 235 856  6 888 089  8       121 349  9 738 664          17 315 888      18 443 198       19 979 897       21 929 402       25 126 393       28 310 154
Kohusutsed ja omakapital kokku   27 662 802 27 364 730 27       470 903 27 936 416          51 037 933      50 083 399       49 455 651       49 154 062       52 503 492       53 130 765
FINANTSTASUVUSE ARVUTUS
Vahendite sissevool
Kasum enne intressimakseid         -706 332    1 506 485      2 042 492      2 381 963       2 721 434       2 466 287        2 792 241        3 118 194        3 444 148        4 267 956
Jääkväärtus (rendipindade
Abirahad                                  0            0              0              0               0               0                0                0                0                0
Lühiajaliste kohustuste kasv         70 633      116 252        -17 867          1 787           1 787           1 004            1 716            1 716            1 716            4 686
Amortisatsioon                            0      555 375        555 375        555 375         555 375       1 001 301        1 001 301        1 001 301        1 001 301        1 067 799
Raha sisse                         -635 699    2 178 113      2 580 000      2 939 125       3 278 596       3 468 593        3 795 258        4 121 211        4 447 165        5 340 440
Vahendite kasutamine
Põhivara investeeringud           27 768 752              0              0           0       22 296 320              0                0                0        3 324 860                0
Raha ja pangakontode kasv                  0     117    921      10    720      10 720           10 720          6 025           10 293           10 293           10 293           28 115
Lühiajaliste nõuete kasv                   0     196    536      17    867      17 867           17 867         10 041           17 155           17 155           17 155           46 858
Varude kasv                           14 127      23    250      -3    573         357              357            201              343              343              343              937
Raha väljavool                    27 782 879     337    708      25    014      28 944       22 325 264         16 266           27 792           27 792        3 352 652           75 910
RAHAVOOG KOKKU                   -28 418 578   1 840    405   2 554    987   2 910 181      -19 046 669      3 452 326        3 767 466        4 093 420        1 094 513        5 264 530
FNPV                              -7 405 313
FIRR                                   5,9%
Diskontomäär                           8,0%
                                                                                                                                                                                             95




        10           11           12           13           14           15           16           17           18           19           20           21           22           23           24
 7 170 040    7 567 154    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015    3 596 015
-1 834 286   -1 854 142   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364   -1 050 364
-1 084 195     -981 185     -874 402     -765 978     -650 739     -530 891     -406 249     -276 620     -218 640     -158 340      -95 628      -30 407      -22 738      -14 763       -6 469
-1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799   -1 067 799
 3 183 761    3 664 028      603 450      711 874      827 113      946 961    1 071 604    1 201 232    1 259 213    1 319 513    1 382 225    1 447 445    1 455 114    1 463 089    1 471 384



   215 101      227 015      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880      107 880
   358 502      378 358      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801      179 801
    36 686       37 083       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007       21 007
46 095 427   45 027 629   43 959 830   42 892 032   41 824 233   40 756 434   39 688 636   38 620 837   37 553 038   36 485 240   35 417 441   34 349 642   33 281 844   32 214 045   31 146 246
46 095 427   45 027 629   43 959 830   42 892 032   41 824 233   40 756 434   39 688 636   38 620 837   37 553 038   36 485 240   35 417 441   34 349 642   33 281 844   32 214 045   31 146 246

10 069 150    8 551 106    6 972 340    5 330 423    3 622 830    1 846 933            0            0            0            0            0            0            0            0            0
12 198 922   11 182 863   10 126 161    9 027 190    7 884 261    6 695 615    5 459 423    4 173 783    2 836 718    1 446 170            0            0            0            0            0
 2 369 110    2 239 593    2 104 895    1 964 810    1 819 121    1 667 605    1 510 028    1 346 148    1 175 713      998 460      814 117      622 401      423 016      215 655            0
   183 429      185 414      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036      105 036
28 310 154   31 974 183   32 577 633   33 289 507   34 116 619   35 063 581   36 135 184   37 336 416   38 595 629   39 915 141   41 297 366   42 744 811   44 199 924   45 663 014   47 134 397
53 130 765   54 133 158   51 886 065   49 716 967   47 547 868   45 378 770   43 209 672   42 961 383   42 713 095   42 464 807   42 216 519   43 472 248   44 727 976   45 983 705   47 239 434


 4 267 956    4 645 214    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852    1 477 852
                                                                                                                                                                                      34 162 143
         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
     4 686        1 986      -80 378            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
 1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799    1 067 799
 5 340 440    5 714 998    2 465 273    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651   36 707 794

         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
    28 115       11 913     -119 134            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
    46 858       19 856     -198 557            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
       937          397      -16 076            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
    75 910       32 166     -333 767            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
 5 264 530    5 682 832    2 799 040    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651    2 545 651   36 707 794
                                                                                                                                                                              96




Lisa 14. Ravila TP finantsprojektsioonid ja tasuvusarvutus, kroonides
       KASUMIARUANNE                                   1          2          3          4                5          6          7          8                  9           10
       Tulud                                           0 4 688 558 5 114 791 5 541 023           5 967 256 6 914 439 7 388 031 7 861 623             3 125 705    3 125 705
       Tegevuskulud                             -706 332 -1 944 640 -1 731 524 -1 752 835       -1 774 147 -1 821 506 -1 845 186 -1 868 865         -1 040 958   -1 040 958
       Finantskulud                                    0 -1 367 431 -1 296 327 -1 225 048       -1 150 929 -1 871 807 -1 751 498 -1 626 683         -1 496 887   -1 365 033
       Amortisatsioon                                  0   -897 494   -897 494   -897 494         -897 494 -1 429 462 -1 429 462 -1 429 462         -1 429 462   -1 429 462
       Tulud enne makse                         -706 332    478 994 1 189 447 1 665 646          2 144 686 1 791 665 2 361 886 2 936 613              -841 601     -709 748
       Tulumaks                                        0          0          0          0                0          0          0          0                  0            0
       Puhaskasum                               -706 332    478 994 1 189 447 1 665 646          2 144 686 1 791 665 2 361 886 2 936 613              -841 601     -709 748
       BILANSS                                         1          2          3          4                5          6          7          8                  9           10
       Varad
       Raha ja pangakonto                              0    140 657    153 444    166 231          179 018    207 433    221 641    235 849             93 771       93 771
       Nõuded ostjatele                                0    234 428    255 740    277 051          298 363    345 722    369 402    393 081            156 285      156 285
       Varud                                      14 127     38 893     34 630     35 057           35 483     36 430     36 904     37 377             20 819       20 819
       Põhivarad                              44 874 692 43 977 198 43 079 704 42 182 210       67 883 110 66 453 648 65 024 187 63 594 725         62 165 263   60 735 801
       Varad kokku                            44 874 692 43 977 198 43 079 704 42 182 210       67 883 110 66 453 648 65 024 187 63 594 725         62 165 263   60 735 801
       Kohustused ja omakapital
       Laen 1                                 34 185 768 32 478 493 30 702 927 28 856 339       26 935 887   24 938 617   22 861 456   20 701 208   18 454 551   16 118 027
       Laen 2                                          0          0          0          0       19 948 795   18 952 530   17 916 415   16 838 855   15 718 193   14 552 704
       Käibekrediit                                    0          0          0          0                0            0           20           20           20          -50
       Muud lühiajalised kohustused               70 633    194 464    173 152    175 284          177 415      182 151      184 519      186 887      104 096      104 096
       Omakapital                             10 688 924 11 167 918 12 357 364 14 023 010       22 817 295   24 608 959   26 970 845   29 907 458   29 065 857   28 356 109
       Kohustused ja omakapital kokku         44 945 325 43 840 875 43 233 444 43 054 633       69 879 391   68 682 257   67 933 254   67 634 428   63 342 716   59 130 886
       FINANTSTASUVUSE ARVUTUS                         1          2          3          4                5            6            7            8            9           10
       Vahendite sissevool
       Abirahad                                        0            0           0           0            0            0            0            0           0            0
       Kasum enne intressimakseid               -706 332    1 846 424   2 485 773   2 890 694    3 295 615    3 663 472    4 113 384    4 563 296     655 286      655 286
       Jääkväärtus (rendipindade müügihind)
       Lühiajaliste kohustuste kasv               70 633      123 831     -21 312       2 131        2 131        4 736        2 368        2 368      -82 791            0
       Amortisatsioon                                  0      897 494     897 494     897 494      897 494    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462
       Raha sisse                               -635 699    2 867 749   3 361 955   3 790 319    4 195 240    5 097 669    5 545 213    5 995 125    2 001 957    2 084 747
       Vahendite kasutamine
       Põhivara investeeringud                 44 874 692           0           0           0 26 598 393              0            0            0            0            0
       Raha ja pangakontode kasv                        0     140 657      12 787      12 787      12 787        28 416       14 208       14 208     -142 078            0
       Lühiajaliste nõuete kasv                         0     234 428      21 312      21 312      21 312        47 359       23 680       23 680     -236 796            0
       Varude kasv                                 14 127      24 766      -4 262         426         426           947          474          474      -16 558            0
       Raha väljavool                          44 888 819     399 851      29 836      34 525 26 632 918         76 722       38 361       38 361     -395 432            0
       RAHAVOOG KOKKU                         -45 524 517   2 467 898   3 332 119   3 755 794 -22 437 678     5 020 947    5 506 852    5 956 765    2 397 388    2 084 747
       FNPV                                   -25 497 285
       FIRR                                         2,2%
       Diskontomäär                                 8,0%
                                                                                                                                                                   97




        11           12           13           14           15           16           17           18           19           20           21           22           23
 3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705    3 125 705
-1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958   -1 040 958
-1 224 951   -1 079 267     -927 756     -770 185     -606 310     -435 881     -258 634     -197 286     -133 484      -67 130        1 878        1 878        1 878
-1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462   -1 429 462
  -569 665     -423 982     -272 470     -114 899       48 975      219 405      396 651      457 999      521 802      588 156      657 164      657 164      657 164
         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
  -569 665     -423 982     -272 470     -114 899       48 975      219 405      396 651      457 999      521 802      588 156      657 164      657 164      657 164
        11           12           13           14           15           16           17           18           19           20           21           22           23

    93 771       93 771       93 771       93 771       93 771       93 771       93 771       93 771       93 771       93 771       93 771       93 771       93 771
   156 285      156 285      156 285      156 285      156 285      156 285      156 285      156 285      156 285      156 285      156 285      156 285      156 285
    20 819       20 819       20 819       20 819       20 819       20 819       20 819       20 819       20 819       20 819       20 819       20 819       20 819
59 306 340   57 876 878   56 447 416   55 017 955   53 588 493   52 159 031   50 729 569   49 300 108   47 870 646   46 441 184   45 011 723   43 582 261   42 152 799
59 306 340   57 876 878   56 447 416   55 017 955   53 588 493   52 159 031   50 729 569   49 300 108   47 870 646   46 441 184   45 011 723   43 582 261   42 152 799

13 688 043   11 160 859    8 532 588    5 799 186    2 956 448            0            0            0            0            0            0            0            0
13 340 595   12 080 002   10 768 986    9 405 529    7 987 533    6 512 818    4 979 114    3 384 062    1 725 208            0            0            0            0
       -50          -50          -50          -50          -50          -50          -50          -50          -50          -50          -50          -50          -50
   104 096      104 096      104 096      104 096      104 096      104 096      104 096      104 096      104 096      104 096      104 096      104 096      104 096
27 786 444   27 362 462   27 089 992   26 975 093   27 024 068   27 243 473   27 640 124   28 098 123   28 619 925   29 208 081   29 865 245   30 522 409   31 179 573
54 919 128   50 707 369   46 495 611   42 283 853   38 072 095   33 860 337   32 723 284   31 586 232   30 449 179   29 312 126   29 969 290   30 626 454   31 283 618
        11           12           13           14           15           16           17           18           19           20           21           22           23

        0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
  655 286      655 286      655 286      655 286      655 286      655 286      655 286      655 286      655 286      655 286      655 286      655 286      655 286

         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
 1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462    1 429 462
 2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747

         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
         0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0            0
 2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747    2 084 747
                                                                                                      98




Lisa 15. Valik Tartu kutse- ja kõrgkoolides õpetatavatest erialadest

       Tartu Kutsehariduskeskus                                                          Vastuvõtt 2004
       Õppevaldkond                      Eriala                                       Põhiharidus Keskharidus
                                         Autolukksepp                                          30       15+15
                                         Elektrik                                          30+15        15+15
                                         Lukksepp                                              30
                                         Metallipingitööline                               15+30
                                         Treial                                                15
       Tööstustehnoloogia osakond        Keevitaja                                         15+15
                                         Ehitusviimistlus                                      30
       Puidu- ja ehitusosakond           Tisler                                            45+15           30
                                         Arvutitehnik                                          30
                                         Andmetöötlus ja veebidisain                           10
                                         Programmeerimine ja infotöötlus                                   30
       IKT ja teeninduse osakond         Arvutivõrgud                                                      30
                                         Õmblemine                                         30+15
                                         Jalatsi pealisdetailide koostamine                    15
       Kergetööstusosakond               Rätsepatöö                                                        30
                                         Toiduainete töötlemine                            30+30
                                         Pagar-kondiiter                                       30          30
                                         Kokk                                              60+30
       Toiduainete tehnoloogia osakond   Toiduainete tehnoloogia                                           40
       Ärinduse ja kaubanduse valdkond   Laomajandus                                                       30

       Eesti Põllumajandusülikool
        Õppevaldkond                      Eriala                                 Vastuvõtt 2004. a.
                                          Põllumajandussaaduste tootmine ja
        Põllu- ja aiasaaduste tootmine    turustamine                                           20
                                          Loomakasvatus                                         16
                                          Agroökoloogia                                         11
                                          Kalakasvatus                                          11
        Loomakasvatussaaduste tootmine    Liha- ja piimatehnoloogia                             25
                                          Metsamajandus                                         23
        Metsandus                         Metsatööstus                                          23
        Rakendushüdrobioloogia            Rakendushüdrobioloogia                                 9
                                          Põllumajandustehnika                                  20
                                          Ettevõttetehnika                                      20
                                          Ergonoomika                                           20
        Tehnika ja tehnoloogia            Energiakasutus                                        20

       Tartu Ülikool
       Õppevaldkond                      Eriala                                  Vastuvõtt 2004.a.
                                         Bioloogia                                             35
                                         Geenitehnoloogia                                      35
       Bioloogia-geograafia teaduskond   Keskkonnatehnoloogia (bioloogia)                      20
                                         Füüsika                                               34
                                         Infotehnoloogia                                       31
                                         Keemia                                                26
                                         Materjaliteadus                                       30
       Füüsika-keemiateaduskond          Keskkonnatehnoloogia (füüsika-keemia)                 20
                                 99




Selle trükise väljaandmist
toetab Euroopa Liit

Euroopa Liidu Infokeskus

http://www.euroopaliit.ee

Roosikrantsi 17, 10119 Tallinn

								
To top