Kordamisk�simused LOOMAMITMEKESISUS

							Kordamisküsimused LOOMAMITMEKESISUS

   1. Mis on zooloogia? Defineeri.

Teadust, mis uurib loomi, nimetatakse zooloogiaks (kreeka k. z_on - loom + logos - mõiste, käsitlus.)

   2. Kuidas eristada looma teistest organismidest? (too välja 10 erinevust) Mis eristab
      loomarakku teiste organismide rakkudest? Tuleta meelde loomaraku organellid.

            Liikumisvõime
            Paljunemine sugulisel teel
            aktiivsest toidu hankimisest
       Protistide ehitusest ja elutegevusest
          Protistide keha on mikroskoopiliste mõõtmetega üksik loomne rakk. See koosneb
          rakumembraanist, tsütoplasmast, rakuorganellidest ja rakutuumast. Protisti
          rakumembraan ehk plasmamembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla
          kaetud tiheda kattega (pelliikuliga). Tsütoplasma välimine kiht (ektoplasma) on tihedam
          ja läbipaistvam, sisemine kiht (endoplasma) sõmeram ja vedelam. Tsütoplasmas
          paiknevad loomarakule iseloomulikud rakuorganellid (mitokondrid, ribosoomid,
          tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline võrgustik, Golgi kompleks, mitmesuguse
          ülesandega vakuoolid, tsütoskelett) ja rakutuum. Lisaks neile on mõnedel protistidel ka
eriülesandega rakuorganelle. Nendeks on liikumis-, toitumis-, eritus- ja kaitseorganellid
Liikumisorganellid on:
ebajalad ehk kulendid - mitmesuguse kujuga ajutised väljasirutatavad tsütoplasma
osad. Ehituse järgi jagatakse nelja kulendite tüüpi: sagarkulend (lobopood) on lai,
sagarjas; niitkulend (filopood) on peen, niitjas; juurkulend (risopood) on hargnev ja
moodustab naaberkulenditega võrgustiku; telgkulend (aksopood) on sirge, radiaalne
jätke, mille keskel on mikrotorukeste kimp, nn. telgniit (aksoneem).
viburid - pikad püsivad niiditaolised ektoplasmajätked, mis on võimelised rütmiliselt
liikuma. Tavaliselt on neid kehal 1 kuni 2. Vibur algab ektoplasmas silinderja alusteraga
(kinetosoomiga). Viburi vaba osa ultrastruktuur on kõigil viburitel sarnane. Siin
eristatakse kahte tsentraalset ja üheksat paarilist perifeerset mikrotorukest. Alusteras
tsentraalsed fibrillid puuduvad, perifeersed aga on kolmekordsed. Viburi liikumise
põhivormiks on kruvitaoline liikumine 10 kuni 40 pööret sekundis. Kui vibureid on kaks,
siis tihti on neist vaid üks seotud eelpoolmainitud liikumisega, teine, lohavibur, talitleb
tüürina. Kui vibur paikneb piki keha kulgevalt, võib ta moodustada kehaga õhukese kile,
nn. virvituskile ehk unduleeriva membraani. Selle vaba serva lainjas liikumine tagab
protisti edasiliikumise.
ripsmed – lühikesed niidikesed, mis oma põhiehituselt ei erine viburitest. Neid on
aga üldjuhul kehal palju. Erinev on aga nende liikumisviis – nad löövad vaid ühes suunas.
Väljalöögi korral on ripse sirge, tagasitõmbe ajal aga paindub see aluse lähedal. Löökide
          sagedus on kuni 30 korda sekundis. Ripsmed võivad kokku liituda kepjateks väädikuteks
(cirri) või ühineda kile abil plaatjateks membraanideks. Väädikud võivad liikuda mitmes
suunas. Sageli saab liikumisjätkeid kasutada toiduhaaramisvahenditena.
Meeleorganellidest on ainuraksetel kirjeldatud komperipsmeid ja maitsmisripsmeid,
statotsüste (tasakaaluelund) ja valgustundlikke silmtäppe.
Toitumisorganellid on seedevakuool ehk toitekublik (sisaldab seedeensüüme),
sekretoorsed vakuoolid (võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme) ja
ekskretoorsed vakuoolid (sisaldavad eritisi ja jääkaineid).
Parasiitsete protistide ehitus on lihtsustunud ja mõned rakuorganellid võivad puududa.
Enamik protiste toitub tahketest osistest (fagotsütoos). Parasiitsed protistid toituvad
eeskätt pinotsütoosi abil. Mõned algloomad väljundavad rakust seedeensüüme
sisaldavaid sekretoorseid vakuoole. Rakuvälises ruumis ensüümid vabanevad ja nende
poolt lagundatud toitained imenduvad hiljem rakku.
Mõnedel protistidel (taimviburloomadel) on tsütoplasmas kloroplastid ja nad on
võimelised orgaanilisi aineid ise sünteesima (autotroofne ainevahetustüüp).
Eritusorganellideks on lisaks eespool nimetatud sekretoorsetele ja ekskretoorsetele
vakuoolidele veel tuikekublik ehk pulseeriv vakuool, mis perioodiliselt täitub vedelikuga
ja tühjeneb väliskeskkonda. Tuikekubliku põhiülesandeks peetakse rakusisese osmootse
rõhu reguleerimist. Parasiitsetel, aga ka merevees elavatel protistidel, kes elavad
tingimustes, kus keskkonna osmootne rõhk on lähedane tsütoplasma omale, tuikekublik
puudub.
Kehakate ja tugiorganellid. Paljudel vabalt elavatel ainuraksetel katab kehapinda pelliikula, mis kujutab
endast ektoplasma tugevnenud väliskihti. Teistel eritab
tsütoplasma kehapinnale koja, mis võib olla orgaanilisest ainest (kodaamööbid),
kaltsiumkarbonaadist (kambriliste lubikohad), ränidioksiidist või strontsiumsulfaadist
(kiirelistel). Siseskeletina leidub tsütoplasmas kohati õõnsate mikrotorukeste või
filamentide kimpe.
Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel. Nendeks on paisatid ehk trihhotsüstid,
mis kujutavad endast ektoplasmas asetsevaid niitjaid väljapaisatavaid kehakesi. Tungides
vaenlase või saakobjekti kehasse, halvavad nad selle talitluse. Samuti võib
kaitseorganellideks lugeda väliskoda.

   3. Kuidas jaotatakse loomsed koed? Millised on loomsetele kudedele iseloomulikud ehituslikud ja
      talituslikud omadused? Oska tunda kude pildilt.
   4. Iseloomusta loomade elundkondasid. Pööra tähelepanu elundkondade erinevale ehitusele
      loomariigis. Oska tuua näiteid erinevate elundkonnatüüpide kohta erinevatel loomadel.
      Näiteks tugielundkond: jaguneb siseskeletiks, välisskeletiks, hüdrostaatiliseks skeletiks.
      Mille poolest need teineteisest erinevad? Kellel erinevad skeletitüübid esinevad?
      Samal viisil töötage läbi kõik elundkonnad, proovides leida igale elundkonnale
      iseloomulikke jooni erinevate loomarühmade hulgas. Pöörake tähelepanu kindlasti
      näidetele. Joonised!

    6. Mittesuguline ja suguline sigimine loomariigis. Tooge välja sigimistüüpidele
        iseloomulikud jooned, eri võimalused ning pöörake tähelepanu näidetele konkreetsete
        loomade (loomarühmade) puhul.
    Hüdrad sigivad sugutult ja suguliselt. Sugutu sigimine toimub pungumise teel (12 päevaga suureneb
    hüdrade arv 8 korda). Hüdrad võivad olla nii hermafrodiitsed kui ka lahksugulised (varshüdra).
    Suguproduktid tekivad ektodermis interstitsiaalsetest rakkudest, millest moodustuvad kas
    rohkearvulised spermatosoidid või üks amöboidne munarakk.
        Tavalised aktiinid on lahksugulised. Suguproduktid kujunevad septide entodermis. Viljastamine ja
areng toimuvad gastraalõõnes ja täiesti väljakujunenud väikesed aktiinid väljuvad ema kehast läbi suuava.
Järelikult võib hobumeriroosi pidada vivipaarseks.
Mõnele vormile on omane sugutu sigimine ristipooldumise teel. Nii on poolduv Microstomum lineare.

   7. Taksonoomilised põhiüksused. Järjekord selgem kui vesi!
   Riik      regnum            kingdom       царство
   Hõimkond phylum            phylum         тип
   Klass    classis           class          класс
   Selts    ordo              order          отряд
   Sugukond familia           family         семейство
   Perekond genus             genus          род
   Liik      species          species        вид

      Loomariigi süstemaatika.
   8. Loomade fülogeneesi põhietapid. Suuremad hõimkonnad fülogeneesipuus selged!


   9. Ainuraksed. Miks ei arvata loomade hulka? Milliste omaduste poolest võiks loomade hulka
       kuuluda, milliste poolest mitte? Näited. Miks võib tuua välja just kerasviburlast.
   10. Hõimkond käsnad (porifera)
       Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Miks on käsnad lihtsaimad loomad? Erinevate rakkude
    ülesanded. Tunne rakutüüpe jooniselt. Vaadake üle joonised! Näited!
11. Hõimkond ainuõõssed ((Cnidaria)
    Klassid - Hüdraloomad (Hydrozoa), Karikloomad (Scyphozoa), Õisloomad (Anthozoa)
    Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Ainuõõssete elutsükkel. Vaadake üle joonised!
    Näited! Klasside võrdlus. Kirjelda meripõit. Miks on see loom eriline?
14. Mille alusel jaotatakse selgrootud kahte suurde rühma: Lophotrochozoa ja ecdysozoa?
15. Hõimkond Limused (Mollusca)
    Klassid - Teod (Gastrophoda), Karbid (Bivalvia), Peajalgsed (Cephalopoda)
    Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised! Näited! Klasside võrdlus.
    Peajalgsete eripärasused võrreldes teiste klassidega.
16. Hõimkond Rõngussid (Annelida)
    Klassid Hulkharjasussid (Polychaeta), Väheharjasussid (Oligochaeta), Kaanid
    (Hirudinea)
    Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised! Näited! Klasside võrdlus.
    Vihmaussi ehitus!
17. Hõimkond Lameussid (Platyhelminthes)
            Klassid - Ripsussid (Turbellaria), Imiussid (Termatoda), Paelussid (Cestoda)
    Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised! Näited! Naiteid parasiitsete
    eluvormide elutsüklitest. Klasside võrdlus. Lameusside ehituse ja eluviisi võrdlus ümarusside
    ja rõngussidega. Oska tuua erinevusi ka jooniste põhjal. Parasiidid vs vabalt elavad vormid.
18. Hõimkond Keriloomad (Rotifera). Üldine iseloomustus. Tunne pildilt esindajad.
19. Hõimkond Loimurid (Tardigrada). Üldine iseloomustus. Tunne pildilt esindajad.
20. Hõimkond Küüsikloomad. Üldine iseloomustus. Tunne pildilt esindajad.
21. Hõimkond Ümarussid (Nematoda)
    Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised! Näited! Erinevad eluvormid.
    Too näiteid parasiitsete ümarusside elutsüklitest. Võrdle ümarusse lameusside ja rõngussidega.
22. Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda)
    Alamhõimkond – Lõugtundlased (Chelicerata)
            Klass– Ämblikulaadsed (Aranchida)
                    Seltsid – Skorpionilised, Ämblikulised, Ebaskorpionilised, Koibikulised,
                    Lestalised
    Alamhõimkond – Vähilaadsed (Crustacea)
            Klass– Vähid
    Alamhõimkond – Trahheloomad (Tracheata)
            Klass– Hulkjalgsed (Myriopoda)
                    Alamklassid– Sadajalgsed ja Tuhatjalgsed
            Klass– Putukad (Insecta)
                    Seltsid – ühepäevikulised, kiililised, prussakalised, termiidilised,
    nahktiivalised, sihktiivalised, väivilised, kõdutäilised, täilised,
    sarnastiivalised, lutikalised, mardikalised, ehmestiivalised, liblikalised,
    kiletiivalised, kahetiivalised, kirbulised.
    Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised! Näited! Klasside ja seltside
    võrdlus. Iseloomustage ülaltoodud üksusi. Seltsi tundmine välisilme järgi. Pildid, joonised!
23. Mida tähendab esmassuune ja teissuune loom? Kes sinna kuuluvad?
24. Hõimkond Okasnahksed (Echinodermata)
            Klassid - Meritähed (Asteroidea), Madutähed (Ophiroidea), Merisiilikud
            (Echinoidea), Meripurad (Holothuroidea), Meriliiliad (Crinoidea).
     Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised! Näited! Klasside võrdlus.
25. Hõimkond – Keelikloomad (Chordata)
    Alamhõimkond – Selgroogsed (Vertebrata)
            - Klassid Silmulised, pihklaselised, kõhrkalad (seltsid hailised, railised), luukalad
                    (seltsid heeringalised, karpkalalised, haugilised, angerjalised, tuulekalalised,
                    tursalised, ogalikulised, liitlõualised, ahvenalised, lestalised, kerakalalised),
                    koaankalad.
                   Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised!
                   Näited! Võrrelge omavahel klasse ja seltse. Näiteid Eesti faunast.
           - Klass – Kahepaiksed (Amphibia)
                   Seltsid – sabakonnalised, siugkonnad, päriskonnalised.
                   Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised!
                   Näited! Näited Eesti faunast.
           - Klass – Roomajad (Reptilia) Linnud (Aves)
                   Seltsid – kilpkonnalised, soomuselised (Alamselts – sisalikulaadsed, maolised),
                   krokodillilised.
                   Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised!
                   Näited! Näited Eesti faunast.
           - Linnud
                   Seltsid – pingviinilised, jaanalinnulised, nandulised, kaasuarilised, kiivilised,
                   kaurilised, pütilised, toruninalised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised,
                   kullilised, kanalised, kurelised, kurvitsalised, tuvilised, papagoilised, käolised,
                   kakulised, piiritajalised, rähnilised, värvulised.
                   Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised!
                   Näited! Seltside kirjeldused. Tunne pildilt ja oska nimetada näiteid seltside
                   kohta. Näited Eesti faunast.
           - Klass – Imetajad (Mammalia)
                   Seltsid – ainupilulised, kukrulised, putuktoidulised, käsitiivalised,
                   esikloomalised, napihambulised, jäneselised, närilised, kiskjalised, vaalalised,
                   londilised, kabjalised, sõralised.
                   Liikide arv. Levik. Ehitus. Paljunemine. Vaadake üle joonised! Näited! Seltside
                   kirjeldused. Tunne pildilt ja oska nimetada näiteid seltside kohta. Näited Eesti
                   faunast.
26. Võrrelge selgroogsete klasse omavahel, kirjeldage arengut veelisest eluviisilt maismaalisele.
    Milliseid uusi omadusi tuleb iga astmega juurde?
27. Oska võrrelda omavahel ka selgroogsete seltse.