kelner 2009

Document Sample
kelner 2009 Powered By Docstoc
					                                                                                                                   Õppekava kinnitatud
                                                                                                              Direktori kk. nr ............
                                                                                                              ........................................................
   Õppeasutus:
   Õppeasutuse kood:

                                        ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

   Õppekavarühm: MAJUTAMINE JA TOITLUSTAMINE
                                                                     ISCED 97 liigituse järgi


   Õppekava                                                            Kelner
                                                                       nimetus eesti keeles
                                                                     Waiter
                                                                      nimetus inglise keeles
   Õppekeel…eesti keel…
Kutseõppe liik                                                       kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis
                                                                     põhihariduse nõudeta kutseõpe
                                                                     kutseõpe põhihariduse baasil
                                                                     kutsekeskharidusõpe
                                                             X       kutseõpe keskhariduse baasil
Maht õppenädalates (õn)                                      20
Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on haridus- ja teadusministri 22 jaanuari
2009. a. määrus nr 14 Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava.
Õppekava eesmärgid ja ülesanded
Anda teadmisi ja arendada oskusi, mis on vajalikud tööks kelnerina. Toetada õppija
karjääriplaneerimist õppeülesannetega, mis võimaldavad õppijatel oma valikuid teadvustada, mõista
otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. Toetada õppija arengut, ainealaste teadmiste omandamist,
iseseisva töö oskuste kujundamist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist. Kujundada
iseseisvaks toimetulekuks sotsiaalseid oskusi ja luua alused elukestvaks õppeks.

Nõuded õpingute alustamiseks
keskharidus
Õppekava struktuur
1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika)
Üld- ja põhiõpingute maht on kokku 14 õn: Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna
kutseõpingutesse 1 õn, Ettevõtluse alused 1 õn, Töökeskkond ja töösuhted 1 õn, Klienditeeninduse
alused 2 õn, Toitlustamise alused 1 õn, Arvutikasutus ja asjaajamine 1 õn, Toitlustusteenindus ja
müügitöö 3õn, Joogiõpetus I 2 õn, Kutsealane inglise keel I 1 õn, Kutsealane vene/soome keel I 1 õn.
Praktika 5 õn.
2. Valikõpingute moodulid
Valikõpingute maht on kokku 1 õn: Kelneri lõpueksam 1 õn.

Nõuded õpingute lõpetamiseks
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud
positiivsele tulemusele eriala lõpueksam
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid
Kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht



   Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ................................................ .200….a.

   ...................................................................................................................................
                                                       /ees- ja perenimi, allkiri/
   Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist
Õppeasutus                        PÕLTSAMAA AMETIKOOL
...................................................................................................................................
Õppeasutuse kood ? .............................

Aadress            Väike- Kamari küla Põltsamaa vald Jõgeva maakond
...................................................................................................................................
Telefon/Faks 77 68 888
e-post pkpk@pkpk.ee


Õppekavarühm MAJUTAMINE JA TOITLUSTAMINE
                                                                                 ISCED 97 liigituse järgi




Õppekava                      Kelner
                                 Waiter



Kutseõppe liik kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

Õppekava maht õppenädalates 20 õn
Õppekeel eesti keel


Kinnitan .............................................................................................................................................................................
                                                                               kooli direktori nimi, allkiri
käskkirja nr...................... kuupäev ....................
                                                                                                                 pitsat



Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu………………………………………….
                                                                     koosoleku protokolli nr, kuupäev


kooli nõukogu ………………………………………………
                                                                     koosoleku protokolli nr, kuupäev




Kontaktisik ................................................................................................................
                                                                                            nimi, allkiri
.................................................................................................................................................................................................
                                                                                                 amet
.................................................................................................................................................................................................
                                                                        kontaktandmed (telefon, e-post, faks)




Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ..........................................................................................
                                                                                                                          kuupäev


Õppekava kood…………………………………
Sisukord

I Üldosa .......................................................................................................................... 4
   1. Õppekava koostamise alus ................................................................................. 4
   2. Õppekava eesmärgid ja ülesanded ..................................................................... 4
   3. Nõuded õpingute alustamiseks .......................................................................... 4
   4. Õppekava struktuur ............................................................................................ 5
   5. Praktikakorraldus ............................................................................................... 6
   6. Üldised hindamise põhimõtted .......................................................................... 8
   7. Nõuded õpingute lõpetamiseks ........................................................................ 11
   8. Õppekava koostajad ......................................................................................... 11
II Õppekava moodulite kirjeldused .............................................................................. 12
   SISSEJUHATUS MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA
   KUTSEÕPINGUTESSE .......................................................................................... 12
   ETTEVÕTLUSE ALUSED ..................................................................................... 14
   TÖÖKESKKOND JA TÖÖSUHTED ..................................................................... 17
   KLIENDITEENINDUS ........................................................................................... 20
   TOITLUSTAMISE ALUSED ................................................................................. 22
   ARVUTIKASUTUS JA ASJAAJAMINE .............................................................. 26
   TOITLUSTUSTEENINDUS JA MÜÜGITÖÖ ....................................................... 28
   JOOGIÕPETUS I..................................................................................................... 34
   KUTSEALANE INGLISE KEEL I ......................................................................... 36
   KUTSEALANE VENE/SOOME KEEL I ............................................................... 38
   Lisad ......................................................................................................................... 40
   Lisa 1. LÕPUEKSAM (KELNER) .......................................................................... 40
     Lisa 2. PRAKTIKAJUHEND .............................................................................. 43
     Lisa 3. ÕPPEKAVAGA SEONDUVA ÕPPEBAASI KIRJELDUS .................. 61
I Üldosa
 1. Õppekava koostamise alus
    Õppekava koostamise aluseks on haridus- ja teadusministri 22 jaanuari 2009.
    a. määrus nr 14 Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava.

 2. Õppekava eesmärgid ja ülesanded
    Anda teadmisi ja arendada oskusi, mis on vajalikud tööks kelnerina . Toetada
    õppija karjääriplaneerimist õppeülesannetega, mis võimaldavad õppijatel oma
    valikuid teadvustada, mõista otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. Toetada
    õppija arengut, ainealaste teadmiste omandamist, iseseisva töö oskuste
    kujundamist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist. Kujundada
    iseseisvaks toimetulekuks sotsiaalseid oskusi ja luua alused elukestvaks
    õppeks.


 3. Nõuded õpingute alustamiseks
    Keskharidus
 4. Õppekava struktuur
Moodulite nimetused ja mahud

Jrk   Moodulite/üldharidusainete nimetused         Kogu- Maht (õn)1.
nr                                                 maht õppeaastal
                                                   (õn)




                                                          Auditoorne ja
                                                          praktiline töö
                                                                           Praktika

                                                                                      Kokku
I     Üld- ja põhiõpingud
1.    Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise     1      1
      valdkonna kutseõpingutesse
2.    Ettevõtluse alused                           1      1
3.    Töökeskkond ja töösuhted                     1      1
4.    Klienditeeninduse alused                     2      2
5.    Toitlustamise alused                         1      1
6.    Arvutikasutus ja asjaajamaine                1      1
7.    Toitlustusteenindus ja müügitöö              3      3
8.    Joogiõpetus I                                2      2
9.    Kutsealane inglise keel I                    1      1
10.   Kutsealane vene/soome keel                   1      1
11.   Praktika                                     5                       5
                                                   19
      Praktika (märgitakse juhul, kui ei sisaldu
      moodulis)
II    Valikõpingud
1.    Kelneri lõpueksam                            1      1
 5. Praktikakorraldus

KELNERI PRAKTIKA TOITLUSTUSETTEVÕTTES
5 õn

1. Eesmärgid
Kelneri praktika toitlustusettevõttes mooduliga taotletakse, et õppija omandab
teadmised ja kogemused praktikaettevõttest kui organisatsioonist. Omandab
kogemused ja oskused majutus- ja toitlustusettevõtte töö planeerimisest ja
korraldamisest. Omandab teadmised ja oskused tulla toime erinevate äriideedega
toitlustusettevõtetes teenindus- ja müügitoimingutega. Õppida paindlikult kasutama
müügi- ja teenindamise põhitehnikaid, rakendada teoreetilisi ja praktilisi teadmisi
konkreetsetes töösituatsioonides. Õppida esitlema toite ja jooke. Omandada teadmised
ja oskused luua eeldused kliendi rahulolu saavutamiseks teenindussituatsioonis,
probleemide lahendamise ja suhtlemisoskust teenindusülesannete täitmisel. Arendada
isikuomadusi; arendada meeskonnatöö oskust. Pöörata süvendatult tähelepanu
igapäevasele isiklikule- ja tööhügieenile ja tööohutusele, selle nõuete täitmisele.
Arendada erialase eesti- ja võõrkeele oskust ning täiendada sõnavara majutamise ja
toitlustamise valdkonnas. Saada ülevaade ettevõtte turundustegevusest. Omandada
teadmised ja oskused töötamiseks kutsealal, rakendada praktikal saadud tööoskusi
kutsealaste õpingute tõhustamiseks,

2. Nõuded mooduli alustamiseks
Eelnevalt läbitud kelneriõpingute moodulid

3. Õppesisu
   3.1.KELNERI PRAKTIKA ETTEVÕTTES
   3.1.1.      PLANEERIMISETAPP. Eneseanalüüs, isiklikud reaalsed eesmärgid
          kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine
          praktikale minekuks – CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu sõlmimine,
          oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tööandjale. Tervisetõend.
          Tööturvalisus ja tööohutus töökohal.
   3.1.2.      PRAKTIKA TOITLUSTUSETTEVÕTTES.. Toitlustusettevõtte
          teeninduse planeerimine ja korraldamine. Töökeskkond. Töötamine
          kutsealal. Tööturvalisus. Tööohutus. Hügieen. Teenindaja isiklik välimus.
          Isikuomadused. Kutseoskused. Teooria sidumine praktikaga. Tutvumine
          ettevõtte äriideega. Töö korraldamine. Kaupade tellimine ja vastuvõtmine.
          Hoiutingimused. Toiduainete ja valmistoitude säilitamine. Enesekontrolli
          põhimõtted Puhastus- ja korrastustööd. Nõude pesemine. Jäätmekäitlus.
          Baaritöö jälgimine. Inventuuris osalemine. Tööde organiseerimine
          teenindusruumis. Iseseisev töö. Meeskonnatöö. Teenindusruumi
          ettevalmistamine. Kelneri töökoht ja kordaseadmine. Laudade paigutamine
          ruumi. Laudade linutamise ja linade ärakorjamise tehnilised võtted. Erineva
          kuju ja suurusega laudade linutamine. Salvrättide voltimine. Kelneriräti
          voltimine ja kasutamine. Lauapesu hooldamine. Lauanõud ja söögiriistad,
          klaasid, serveerimisnõud ja –vahendid - äratundmine, sobivate vahendite
          valik, pesemine, poleerimine, ladustamine, transportimine. Laua katmine.
          Lauakatmise reeglid. Laua eelkatted. Lauaplaanid. Lauakatmine –
          hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaudade, pidulikud einete, banketilaudade,
         selvelaudade eelkatted, käigukatted vastavalt menüüle. Kelneri töö tehnika.
         Laudade linutamise ja linade ärakorjamise tehnilised võtted, lina vahetus.
         Taldrikute kandmise reeglid. Klaaside kandmine. Kandiku kandmine.
         Tuhatooside vahetus. Näpitsvõte. Erineva teenindustüübiga laudade
         teenindamine – valikmenüü, rootsilaud,
         kokteillaud/püstijalalaud/suupistelaud. Roogade ja jookide serveerimine.
         Erinevate teenindusviiside kasutamine teenindamisel - täisteenindus, osaline
         teenindus, selveteenindus. Grupi- ja konverentsiteenindus. Erinevate
         serveerimistehnikate – kandiku-, taldriku-, käruteenindus – kasutamine
         Klientide vastuvõtmine, tarvitamine, kohalejuhatamine. Toodete ja teenuste
         esitlemine – toitude, jookide ja menüüde esitlemine. Tellimuse
         vastuvõtmine. Serveerimine - eelroogade, pearoogade, järelroogade,
         külmade ja kuumade jookide serveerimise töövahendid, tehnika, tööde
         järjekord. Veinide pakkumine. Alkohoolsete ja segujookide serveerimine.
         Tellimuse maksumuse arvutamine. Arvlemine. Kliendi tagasiside. Kliendi
         ärasaatmine. Toitude vastuvõtmine köögist. Laua katmine eri sündmusteks.

4. Õpitulemused
Õppija oskab:
    hinnata ja analüüsida oma kutsealaseid oskusi;
    püstitada praktika isiklikke eesmärke; hinnata tööle asumise võimalusi,
       arvestades praktikakogemust;
    koostada materjale praktikale minekuks – CV, avaldus, leping, oskuste
       nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale; pidada praktikapäevikut;
    kinni pidada kokkulepetest, vormiriietuse kandmise nõuetest, järgida tööaegu,
       hügieeni- ja ohutuse nõudeid;
    hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued
       inimesed);
    suhelda ja anda hinnangut oma koostöövõimele juhendaja, kaastöötajatega,
       klientidega; tunda end meeskonnaliikmena; arendada isikuomadusi;
    seada korda oma töökohta, korraldada oma tööd;
    toimida tavapärases teenindus- ja müügitoimingutes;
    nõustada klienti; vastu võtta, analüüsida ja edastada kliendilt saadud
       tagasisidet;
    kasutada müügi- ja teenindamise põhitehnikaid tavapärastes
       teenindussituatsioonides;
    paigutada ruumis söögilaudu, toole ja selvelaudu, arvutada laudade vajadust;
    linutada erinevaid laudu, voltida salvrätte ja kelnerirätte;
    valida vastavalt menüüle nõud, söögiriistad, klaasid, serveerimisnõud ja –
       vahendid, teha eelkatteid vastavalt menüüle, selvelaudadele;
    nõude kandmise võtteid käes, katmistaldrikul ja kandikul;
    serveerida eelroogi, pearoogi, järelroogi;
    esitleda, iseloomustada ja serveerida toite, külmi ja kuumi jooke; alkohoolseid
       jooke
    serveerimisel kasutada erinevaid serveerimistehnikaid;
    teostada serveerimist tava- ja selvelaudades, teemalaudades; grupi- ja
       konverentsiteeninduses;
    toimida tavapärases klienditeenindussituatsioonides eesti- ja inglise keeles
Hinnatakse
    õpimapp, esitlus – 40% - Praktika aruanne (ettevõtte organisatsiooni kirjeldus
      vastavalt praktikajuhendile), praktikapäevik.
    tagasiside praktikakohast – 20% (teoreetiliste, praktiliste ja sotsiaalsete
      valmisolekute kohta)
    eneseanalüüs ja –hinnang praktika eesmärkide täitmise kohta, õpetaja hinnang
      - 40%

5. Hindamine
Praktikamooduli hinne kujuneb kolme hinde kokkuvõttena, mis kõik omavad võrdset
tähtsust:
     praktikajuhendaja hinne
     praktikaaruande koostamise ja eneseanalüüsi hinne
     praktika aruande kaitsmise hinne;




 6. Üldised hindamise põhimõtted
Juhendi koostamise aluseks on „ Kutseõppeasutuse seaduse” § 21 ja HTM määrus nr
41, 16. nov. 2006 „ Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale
õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord”.
Hindamise alused
  1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku
     õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja
     oskustest.
  2. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi
     hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas.
  3. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a
     määrusele nr 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud
     individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas
     sätestatud erisusi.
Hindamise eesmärk
  1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
             anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
             suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee
               valikut;
             innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
             suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu
               toetamisel.
Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
  1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava mooduli õpetaja õpilase suuliste
     vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel,
     arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
  2. Kursuse algul teeb vastava mooduli õpetaja õpilastele teatavaks moodulis
     nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
  3. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis.
  4. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või
     selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud
     välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö
     sooritamiseks. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli
     õppekavas.

Õpitulemuste hindamine viiepallisüsteemis
Hinne „5“ ( väga hea )- aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu põhjalik
tundmine; tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik ning
nende edasiarendamise oskus; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise,
analüüsi ja tõlgendamise oskus ja nende rakendamine töös; alternatiivide hindamise ja
probleemide lahendamise oskus; iseseisvus ja algatus tööülesannete täitmisel,
positiivne hoiak oma töökaaslastesse, töökohta. Kui õpitulemuse hindamisel
kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on
saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hinne „4“ (hea) - aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmine; tööks
sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik; hangitud teadmiste
süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus ning rakendamine
töös; toimetulek alternatiivide hindamise ja probleemide lahendamisel juhendatavana;
iseseisvus tööülesannete täitmisel, positiivne hoiak oma töökaaslastesse, töökohta.
Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust
hindega „4“, kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
Hinne „3“ (rahuldav) -aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmises
esineb lünki; lihtsamate töömeetodite ja töövõtete valdamine, töövahendite õige valik;
toimetulek tüüpolukordades või juhendatavana; rahuldav suhtumine töökaaslastesse,
töökohta, materjalide ja töövahendite kasutusse. Kui õpitulemuse hindamisel
kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on
saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hinne „2“ (puudulik)- aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu piiratud
tundmine või suutmatus seostada ainet reaalsete tööülesannetega; suutmatus
tõlgendada informatsiooni; töösse ja töö tulemustesse ükskõikne suhtumine, tööde
tehnoloogiast tulenevate nõuete , samuti tööohutuse nõuete eiramine; hoolimatus
töökoha , töökaaslaste töövahendite ja materjalide kasutamise suhtes . Kui
õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega
„2“, kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hinne „1” (nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui
õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega
„1“, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Õpitulemuste hindamine praktiliste tööde puhul
Õpitulemuste hindamine jaguneb:
   1. väljastpoolt antud hinnang;
   2. õppija enesehinnang.
Oluliseks lähtekohaks hindamisel on õppija enesehinnang. Enesehinnang ja väline
hinnang täiendavad teineteist. Väljastpoolt antud hinnangu andjad peaksid olema
erinevad. Õpetaja antud hinnangute kõrval kasutatakse rühmas täidetavate
õppeülesannete puhul rühmakaaslaste hinnanguid, samuti teiste rühmade või nende
liikmete hinnanguid. Individuaalselt täidetavate õppeülesannete puhul püütakse saada
kaaslaste poolt antud hinnanguid. Kollektiivselt täidetud õppeülesannete puhul
püütakse saada teiste õpetajate, klientide hinnanguid. Hindamine on suunatud
ühesugustele rõhkudele ja kutseoskustele: töömeetoditele, töövahenditele,
materjalidele ja tööprotsessidele, tööohutusele ja tööga seotud teadmistele. Hindamise
kriteeriumid määratletakse, lähtudes rahuldava, hea ja väga hea oskuse tasemetest:
 1. hinne “5” (väga hea) - õpilane oskab teadlikult valida kutsealases töös
    sobivaimad töömeetodid, töövahendid ja –materjalid ning kasutada töövõtteid ja
    töövahendeid õigesti. Ta oskab hinnata ja arendada töövõtteid. Ta toimib
    aktiivselt ja motiveeritult erinevates töösituatsioonides, meeskondades ja
    sidusrühmades. Ta oskab leida uusi lahendusi ja lahendada probleemsituatsioone
    (veaolukordi). Õpilane suudab iseseisvalt töötada, ei vaja korraldusi. Oskab
    arendada oma tööd, töökeskkonda, tööohutust, analüüsida ja arendada ennast
    mitmekülgselt, toimimaks muutuvates olukordades. Õpilane oskab hinnata
    hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust. Ta oskab süstematiseerida,
    võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid oma töös
    kasutatavateks, võtta vastu otsuseid. Ta oskab panna asju tähtsuse järjekorda,
    planeerida ja arvestada erinevaid mõjureid ja alternatiive, oskab valida
    sobivaima. Õpilane oskab töötades arvestada töökoha eripärasid, ta tajub oma
    tööd osana ettevõtte tööst ja ettevõtet osana toimimiskeskkonnast.
 2. hinne “4” (hea) - õpilane oskab kasutada asjakohaseid töömeetodeid,
    töövahendeid ja - materjale. Ta tuleb toime põhiliste töödega. Õpilane suudab
    toimida erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tööga
    seotud teadmisi uutes situatsioonides. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja
    analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid kasutatavaks oma töös. Õpilane
    tajub tööd tervikuna, oskab arvestada töökoha eripärasid. Õpilane oskab sobitada
    (kohaldada) eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides ja järgida
    tööohutusnõudeid. Õpilane täidab talle antud ülesanded iseseisvalt ja hindab
    enda töötulemusi mitmekülgselt. Ta oskab hinnata informatsiooni õigsust ja
    usaldusväärsust.
 3. hinne “3” (rahuldav) - õpilane on võimeline tööle asuma läbitud kursusele
    vastaval kutsealal, hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste
    puudulikust valdamisest. Õpilane valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab
    kasutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb toime tavalistes
    töösituatsioonides. Õpilane tuleb toime tuttavas ümbruses ja tuttavates
    koostöösituatsioonides. Ta oskab kasutada tööoskusi ja tööga seotud teadmisi
    harjutussituatsioonides ja rutiinsetes töösituatsioonides. Õpilane oskab
    juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt
    suuliselt ja kirjalikult. Ta täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö
    tulemuslikkust. Ta oskab kinni pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest,
    muudest kokkulepetest ja juhenditest ja arutleda kõrvalekallete üle.
 4. õpilase kutseoskuste tase on mitterahuldav, kui need ei vasta vähemalt hinde “3”
    (rahuldav) kriteeriumitele. Õppija on sooritanud õppetöö edukalt, kui tema
    teadmisi, oskusi ja hoiakuid on hinnatud vähemalt rahuldavalt (hinne“3“)
    Enesehinnangu ja väljastpoolt antava hinnangu kriteeriumid on ühtlustatud, mis
    aitab kaasa õppija refleksiooniprotsessile.
 Hinnatavad tööülesanded võivad olla:
           kirjalik või praktiline töö;
           suuline esitlus;
           audio-, video- või graafilise esitlus;
           õpimapi koostamine;
           projektitöö või muu alternatiivse tõenduse esitamine.
Hindamise objektid praktiliste tööde puhul:
    töökultuur ( töö alustamine, lõpetamine, töövahendite hoidmine, materjalide
      kasutamine, töösse ja taimedesse suhtumine jne);
    tööjooniste lugemise oskus;
       materjalide tundmine ja valikuoskus;
       töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;
       tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine, õigete töövõtete
        valdamine;
     tööde kvaliteet;
     tööohutuse, - tervishoiu ja-hügieeninõuete järgimine;
     õppija iseseisvus ;
     töö tempo;
     õpilaste isikuomadused: vastutustunne, distsipliin, algatusvõime, valmisolek
        meeskonnatööks, probleemilahendusoskus. Hindamine on kvalitatiivne.
Kokkuvõttev hindamine võib toetuda arvestuslikele hinnetele, kuid ei ole nende
aritmeetiline keskmine. Kokkuvõtva hindamise hinnatakse õppeprotsessi ja õppija
teadmisi, oskusi ning hoiakuid õppeprotsessi lõppedes.
Hindamisel võrreldakse õppija teadmisi ja oskusi nõutavate õpitulemustega ja nende
põhjal määratletud hindamiskriteeriumitega.
Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, arvestuslike või kokkuvõtvate
kirjalike tööde hindamisel võetakse aluseks protsendiskaala.
Tunnistusele kantavad hinded on numbrilised.



 7. Nõuded õpingute lõpetamiseks
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud kooli õppekavas esitatud
õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam.



 8. Õppekava koostajad
Helle Rümmel ja Maret Reinpõld – klienditeeninduse alused
Ene Külanurm ja Anneli Peterson – töökeskkond ja töösuhted.
Helle Rümmel, Ene Saarik ja Riho Laanes – arvutikasutus ja asjaajamine
Malle Ämarik ja Mall Kangro – kutsealane vene/soome keel I.
Virve Kirsel ja Ulvi Jaanson – kutsealane inglise keel I.
Anneli Peterson- sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna
kutseõpingutesse, joogiõpetus I.
Taimi Saarmann- ettevõtluse alused.
Anneli Peterson ja Taimi Saarmann- toitlustamise alused, toitlustusteenindus ja
müügitöö, praktika, kelneri lõpueksam.
II Õppekava moodulite kirjeldused
SISSEJUHATUS MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE
VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE
1õn

1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija on saanud ülevaate turismi, majutamise ja
toitlustamise valdkonnast ning valdkonna ettevõtete tööst. Õppija tunneb õppekava,
õppekeskkonda ja õppetöö korraldust. Õppija oskab valida sobivaid õpimeetodeid,
teab informatsiooniallikaid ja oskab hankida ning töödelda kutsealast informatsiooni
ja koostada kirjalikke töid. Õpetus motiveerib õppijaid väärtustama valitud kutseala
ning toetab õppija ühistööoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise,
analüüsi- ja suhtlusoskuste arengut. Õpetus annab eeldused erialaste oskuste ja
teadmiste arendamiseks, edasisteks kutseõpinguteks ning elukestvaks õppeks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad

3. Õppesisu
    3.1.SISSEJUHATUS MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA
KUTSEÕPINGUTESSE
Õpperühmaga tutvumine. Kooli erinevad teenindusüksused. Kooli infosüsteem. Kooli
kodukord. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon.
Tunniplaanide koostamise põhimõtted. Õppematerjalid, nende paljundamine.
Erinevad õppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev teoreetiline ja
praktiline töö, projektitöö; rühmatöö jne). Kirjalike tööde (raportite, uurimistööde jne)
jt kodutööde üldised koostamise, esitamise ja hindamise põhimõtted. Majutamise ja
toitlustamise valdkonna üldine olemus ja omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete
kuvandid ja väärtustamine. Kutsealased infokanalid. Õppekava sisu ja ülesehitus.

4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
    erinevaid õppemeetodeid
    kutseala-ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi
oskab:
    orienteeruda kutseõppeasutuse õppekeskkonnas
    valida sobivaid õpimeetodeid iseseisvalt õppimiseks
    koostada kirjalikke töid ja raporteid
    hankida ja töödelda kutsealast informatsiooni

Hinnatakse
    kirjalikud teadmiste testid (20%) – kooli teenindusüksuste tundmine, kooli
      infosüsteemi tundmine, kooli kodukorra tundmine, õpilaste õiguste ja
      kohustuste tundmine, õpilast puudutava dokumentatsiooni tundmine
    õppekäik (60 %) – aktiivne osalemine õppekäigul, kirjaliku raporti koostamine
      ja suuline esitlemine
    esitlus rühmatööna (20%) – kutsealase info hankimine ja töötlemine
5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb teema (sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna
kutseõpingutesse) terviku kokkuvõtva hinde tulemusena, koondhinne kantakse
lõputunnistusele.
Mooduli kokkuvõtva hinde saamiseks viiakse läbi järgmised tööd:
     Test: kooli puudutava info kasutamine
     Rühmatöö/arutelu: „kool - kui tervik“
     SWOT analüüs majutamise ja toitlustamise valdkonnas tööturule
     Õppereisil osalemine ja selle analüüs
ETTEVÕTLUSE ALUSED
1 õn/1 AP
1. Eesmärk
Majanduse aluste mooduliga taotletakse, et õppija omandab majandusliku mõtlemise
ja turumajanduse toimimise alused. Omandada teadmised majandusalasest
terminoloogiast, ettevõtlusest, äriregistrist, majandusarvestusest, mis võimaldab tal
hakkama saada FIE-na või töötades tööandja juures. Omandada teadmised turunduse
põhimõistetest, kliendikeskse turunduse põhimõtetest, turundustegevuse keskkonna
mõjuritest, turundusuuringutest, turundustegevuse juhtimisest, tarbijate
ostukäitumisest ja turu segmentimisest. Omandada teadmised ja oskused majutus- ja
toitlustusettevõtte turundusmeetmestiku planeerimiseks. Toetada õppija
ühistööoskuse, probleemide lahendamise, analüüsi- ja suhtlemisoskuste arengut.

2. Nõuded mooduli alustamiseks
3. Õppesisu
3.1. ETTEVÕTLUSE ALUSED
Ettevõtluse areng Eestis. Ettevõtluse vormid. Äriseadustik. Ideest ettevõtjaks. FIE
mõiste ja erinevus äriühingust. Ettevõtte rahastamine. Tootmine ja tootlikkus.
Äriplaan. Riigi osa majanduses. Riiklikud maksud. Riigieelarve. Finantsasutused.
3.2. MAJANDUSE ALUSED
Majanduskeskkond. Majandusarvestuse alused. Turg. Tööhõive. Kulud. Tulud.
Kasum. Nõudlus. Pakkumine. Ettevõtlus. Käive. Amortisatsioon. Konkurents.
Deflatsioon. Inflatsioon. Raha. Majanduse põhiküsimused, meetodid. Ressursid
majanduses. Tööpuudus. Turu olemus ja tasakaal.
3.3. TURUNDUSE ALUSED
Turundus. Turundustegevuse keskkond. Turg. Toode/teenus. Toote/teenuse kvaliteet.
Tootearendus. Hind. Kulu-, nõudlus-ja turukeskne hinnakujundus. Turustus.
Turunduskommunikatsioon. Isiklik müük. Reklaam. Avalikud suhted.
Müügisoodustus. Üritusturundus. Otseturundus. Andmebaasiturundus.
Internetiturundus. Siseturundus. Kliendikeskne turundus. Turundusuuringud. Tarbijate
ostukäitumise protsess ja seda mõjutavad tegurid. Turu segmentimine. Segmentimise
alused. Toote/teenuse kompleksiga, kvaliteedi ja tootearendusega seotud otsused
turundusmeetmestikus. Hinnaga seotud otsused turundumeetmestikus.
Turustusotsused turundusmeetmestikus. Turundusteabe levitamise, reklaami, avalike
suhete, müügisoodustusega seotud otsused turundusmeetmestikus.
Siseturundusmeetmed. Interneti turundus ettevõtte turundusmeetmestikus.
Toitlustusettevõtete liigitus vastvalt äriideele ja struktuur. Toitlustusettevõtte tooted ja
teenused.

4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
    teab ettevõtluse vorme, ettevõtluse alustamiseks vajalikke vahendeid:
    teab riiklikke makse, maksumäärasid ja oskab kirjeldada nende arvestamist;
    teab pangateenuseid;
    teab ja kirjeldab turundusuuringute meetodeid;
    toitlustusettevõtete liigitust, tooteid ja teenuseid;
oskab:
    defineerida majanduse põhimõisteid;
      analüüsida rühmas tööhõive olukorda Eestis;
      kirjeldada turumajanduse toimimise põhimõtteid, turunduse olemust;
      kirjeldada konkurentsi olemust ja analüüsida konkurentsi erinevaid vorme;
      koostada rühmatööna lihtsustatud äriplaani (ettevõttele või selle allüksusele);
      analüüsida rühmas kaasaegset majanduskeskkonda;
      kirjeldada raamatupidamise vajalikkust;
      kirjeldada kassapõhise ja tekkepõhise raamatupidamise olemust;
      defineerida turunduse põhimõisteid;
      kirjeldada turunduse kohta ja tähtsust ettevõtte äriidees;
      kirjeldada kliendikeskse turunduse põhimõtteid;
      analüüsida rühmas ettevõtte turundustegevuse keskkonda;
      planeerida ja läbi viia rühmas, kasutades juhendaja abi, lihtsa väikesemahulise
       turundusuuringu, analüüsida selle tulemusi;
    kirjeldada turundustegevuse juhtimise ülesandeid ja juhtimisprotsessi;
    kirjeldada ostuotsuse tekkimise protsessi, loetleda ja kirjeldada ostukäitumist
       mõjutavaid tegureid;
    loetleda turu segmentimise aluseid; määratleb rühmas, kasutades juhendaja
       abi, ettevõtte sihtrühmad;
    kirjeldada siseturunduse tähtsust, loetleb selle meetmeid;
    loetleda turundusmeetmestiku toote/teenusega, hinnaga, turustusega ja
       turunduskommunikatsiooniga ja siseturundusega seotud meetmeid ning
       kirjeldada nende planeerimise põhimõtteid;
    analüüsida ja planeerida rühmas ettevõtte turundusmeetmeid;
    kirjeldada interneti kasutamise võimalusi ettevõtte turundustegevuses;
Hinnatakse:
    kirjalikud teadmiste testid (40%);
    õpimapp - (60%). rühmatööna koostatud lihtsustatud äriplaan; iseseisvad
       kirjalikud tööd, rühmatööde kokkuvõtted, raportid; õppija poolt vajalikuks
       peetud õpimaterjalid; enesehinnang

5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb kolme teema (ettevõtluse alused, majanduse alused, turunduse
alused) kokkuvõtva hinde tulemusena, koondhinne kantakse lõputunnistusele.
Mooduli kokkuvõtva hinde saamiseks viiakse läbi järgmised tööd:
    5.1.Ettevõtluse alused:
     Rühmatöö – tööhõive analüüsimine
     Valikvastustega test - kulud, tulud, kasum, käive, amortisatsioon
     Tunnikontroll - nõudlus, pakkumine, ettevõtlus.
     Miniuuring – raha
     Tunnikontroll - majanduse põhiküsimused, ressursid majanduses.
     Suuline küsitlus - turu olemus ja tasakaal.
     Kontrolltöö - ettevõtluse areng Eestis, ettevõtluse vormid, ideest ettevõtjaks,
        ettevõtte rahastamine, tootmine ja tootlikkus.
     Paaristööna - lihtsustatud äriplaani koostamine
     Praktiline töö - riiklikud maksud nende arvestamine
    5.2.Majanduse alused:
     Suuline küsitlus - majanduskeskkond, turg,
     Tunnikontroll - majanduse põhiküsimused, ressursid majanduses.
     Miniuuring – tööpuudus, majanduse ajaloost
 Suuline küsitlus - riigi osa majanduses, majandusarvestuse alused
 Miniuuring – tööpuudus, majanduse ajaloost
 Töölehe koostamine – majanduse põhiterminid
5.3.Turunduse alused:
 Suuline küsitlus - turundus, turundustegevuse keskkond, turg.
 Kontrolltöö - toode/teenus, selle kvaliteet, tootearendus
 Tunnikontroll - hind ja hinnaootused, isiklik müük.
 Valikvastustega test - turunduse liigid.
 Praktiline töö - turundusuuringud.
 Mõistekaart - tarbijate ostukäitumise protsess ja seda mõjutavad tegurid.
 Tunnikontroll - turu segmentimine, segmentimise alused.
TÖÖKESKKOND JA TÖÖSUHTED
1 õn
1. Eesmärk
Töökeskkonna ja töösuhete mooduliga taotletakse, et õppija omandab teadmised
tööohutuse ja töötervishoiu korraldusest , õiguslikest alustest, üldnõuetest. Õppida
tundma töökeskkonna põhimõisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid, käituma ja
tegutsema ohuolukordades. Õppida tundma töötajate tervisekontrolli nõudeid,
kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi, esmaabi korraldust ettevõttes. Osata
kasutada lihtsamaid esmaabivõtteid. Õppida tundma, valima ja kasutama ohutust
tagavaid isikukaitsevahendeid; eririietuse kandmise reegleid. Õppida tundma
toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid; toidumürgituse tekkimise
võimalikke põhjusi ning nende vältimise võimalusi. Õppida tundma ja kasutama
isikliku hügieeni nõudeid. Õppida tundma säästva arengu ja jäätmekäitluse
põhimõtteid. Saada ülevaade peamistest Eesti Vabariigis kehtivatest alusaktidest,
mille käsitlemisel keskendutakse tööseadusandlusele. Õppida tundma majutamist ja
toitlustamist reguleerivad õigusakte. Õppida mõistma töösuhete korraldust
reguleerivaid õigusakte. Omandada eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja
teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealaõpinguteks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad

3. Õppesisu
    3.1.TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID
Tööohutuse ja töötervishoiu seadus; töökorraldus riigi- ja ettevõtte tasandil.
Töökeskkond: töökoht, töövahend. Tööolme. Ergonoomia. Tööandja ja töövõtja
kohustused ja õigused. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes.
Töökeskkonnaspetsialist. Tervisekontroll. Haigekassa. Töötaja juhendamine ja
väljaõpe töökohal. Tööõnnetus. Riskianalüüs. Tööõnnetuse registreerimine, teatamine,
uurimise kord. Kannatanu tervisliku seisundi kindlakstegemine. Teatamine
õnnetusjuhtumistest hädaabinumbrile. Esmaabi vahendid töökohal. Esmaabikapp.
Põhilised esmaabivõtted: põletushaavad; lõikehaavad; põrutused; kukkumine;
nihestumised, valud ja palavik. Kutsehaigestumine; töövõimlemine.
    3.2.KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS
Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Jäätmete teke, liigitus.
Keskkonnareostus; nende ennetamine ja vältimine. Ohtlikud jäätmed. Jäätmehooldus.
    3.3.TOIDUHÜGIEEN.
Toiduohutus. Toidu kvaliteedi tagamine. Toiduainete ja valmistoodete
säilitustingimused ja realiseerimisajad. Enesekontroll. Isiklik hügieen.
Toidumürgitused, nende põhjused ja vältimine. Mikroorganismid ja nende
paljunemist mõjutavad tegurid.
    3.4.OHUÕPETUS
Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Elektri- ja kütteseadmed. Kuvariga
töötamine. Eririietus. Isikukaitsevahendid, valimine ja kasutamise kord. Õnnetusoht.
Käitumine ohuolukorras. Ohuolukordade vältimine. Eriolukorrad. Ohutust tagavad
vahendid. Tuleohutus. Tulekustutusvahendid. Terrorism. Pommiähvardus.
Turvasüsteemid. Teatamine eriolukordadest ja tulekahjudest
   3.5.ÕIGUSE ALUSED
Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Võlaõigusseadus. Äriseadustik. Äritegevust
reguleerivad õigusaktid. Majutust ja toitlustust reguleerivad õigusaktid. Eesti
Vabariigi töölepinguseadus. Töö- ja puhkeaja seadus. Tarbijakaitseseadus.
Kaubandustegevuse seadus. Majandustegevuse registri seadus.

4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
     tööohutuse ja töötervishoiu korraldust riigis ja ettevõttes, õiguslikke aluseid,
       üldnõudeid;
     töökeskkonna põhimõisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid,
     kuidas vältida ohuolukordadesse sattumast;
     töötajate tervisekontrolli nõudeid, kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi,
       esmaabi korraldust ettevõttes;
     eririietuse kandmise reegleid;
     säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid,
     toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid;
     toidumürgituse tekkimise võimalikke põhjusi ning nende vältimise võimalusi;
     isikliku hügieeni nõudeid;
     keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas;
     EV õigussüsteemi;
     töösuhteid reguleerivaid õigusakte;
     majutus- ja toitlustustegevust reguleerivaid õigusakte;
     kutsealal vajalikke seadusakte;
     töölepingu sõlmimise, muutmise, peatamise ja lõpetamisega seonduvaid
       aspekte;
     töölepingu koostamise põhimõtteid;
     töötaja ja tööandja vastutust reguleerivaid õigusnorme ja töösuhetest tekkinud
       vaidluste lahendamist;
     lepingute liike ja nende põhitunnuseid;
     äriühingute asutamist ja tegevust reguleerivaid õiguslikke aluseid;
oskab:
     osutada esmaabi põletus- ja lõikehaavade, põrutuste, kukkumiste ja
       nihestumiste korral;
     käituda õnnetusjuhtumite ja ohuolukordadesse sattumise korral;
     valida ja kasutada ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid.
     järgida kutsealal vajalikke seadusakte;
     hankida, süstematiseerida ja analüüsida kutsealal vajalikku informatsiooni.
Hinnatakse:
     kirjalik teadmiste test (40%) - tööohutuse, töötervishoiu, isikliku hügieeni ning
       keskkonna ja jäätmemajanduse põhimõistete ja nõuete tundmist;
     praktiliste oskuste test (60%) – ergonoomia tundmist ja kasutamist, sobivate
       isikukaitsevahendite valik, esmaabivõtete kasutamise oskust,
       tegutsemisvalmidust ohuolukordades, toiduohutuse järgimine
       õppekeskkonnas, juhtumipõhiste ülesannete lahendamist.

5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb viie teema (tööohutus ja töötervishoid, keskkond ja
jäätmekäitlus, toiduhügieen ohuõpetus ja õiguse alused) kokkuvõtva hinde
tulemusena, koondhinne kantakse lõputunnistusele.
Mooduli kokkuvõtva hinde saamiseks viiakse läbi järgmised tööd:
5.1. Tööohutus ja töötervishoid:
      Miniuuring: e RT töökeskkonnale esitatavad nõuded
      Miniuuring: e RT töötervishoidu tagavad seadusaktid
      Rühmatöö: miniuuringute põhjal
      Praktiline esitlus: ergonoomia
      Tunnikontroll: tööandja ja töötaja õigused ja kohustused
5.2. Keskkond ja jäätmekäitlus:
       Rühmatöö: kuidas töötada ja käituda keskkonda säästvalt?
       Miniuuring: jäätmekäitlus (erinevatest infokanalitest)
5.3. Toiduhügieen
       Kontrolltöö: toiduohutus ja kvaliteetne toit
       Tunnikontroll: säilitustingimused ja realiseerimisajad
       Rühmatöö: enesekontroll ja selle rakendus
       Tunnikontroll: isiklik hügieen
       Tunnikontroll: mikroorganismid
       Kontrolltöö: toiduainete kaudu levivad haigused
5.4. Ohuõpetus:
     Rühmatöö: ohu- ja õnnetuse olukorras toimimine
     Test: traumad ja esmaabi
5.5. Õiguse alused
     Lepingulised suhted- valikvastustega test.
     Töö- ja puhkeaeg – kontrolltöö.
     Töö tasustamise alused – kontrolltest.
     Paaristööna koostatakse tööleping, eRT abil otsitakse vajaminevad seadused.
    Õpimapi koostamine terve mooduli ulatuses
KLIENDITEENINDUS
2 õn

1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab suhtlemistehnikad. Saab
suhtlemissituatsioonide käsitlemise oskusi. Õpib viisakusreegleid ja arendab tööalase
suhtluse oskusi. Õpib tundma teeninduse olemust ja sisu. Mõistab teenindamiseks
vajaliku mõttekultuuri. Saab põhiteadmisi majutus- ja toitlustusettevõtte klientide
teenindamiseks. Arendab teenindamistööks vajalikke hoiakuid. Mõistab
klienditeenindaja rolli. Õpib tundma teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi ja nende
arendamise võimalusi. Arendab teenindusvalmidust ning –oskust. Õpib tundma
teeninduse korraldamise peamisi põhimõtteid. Õpib tundma teenindusstandardeid.
Õpib tundma klientide, sealhulgas erinevate vajadustega klientide vajadusi. Õpib
tundma erineva kultuuritaustaga klientide vajadusi. Õpib hankima ja edastama
tagasisidet klientidelt. Õpib tundma kutse-eetika põhitõdesid. Õpib tundma klientide
ohutuse ja turvalisuse tagamise põhimõtteid, teadvustada teenindaja vastutust. Õpib
tundma rahvuslikku toidukultuuri. Avardab terviklikku maailmapilti. Arendab
sallivust ja tolerantsust. Arendab rahvusvahelise suhtlemise oskust. Omandab
teadmisi erinevate kultuuride kommetest, tavadest ja väärtushinnangutest. Saab
ülevaade maailma erinevate regioonide ja religioonide toitumistavadest. Arendab
meeskonnatöö oskust. Loob eeldused majutamise ja toitlustuse alaste oskuste ja
teadmiste arendamiseks. Loob baasi edasisteks õpinguteks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad

3. Õppesisu
    3.1.SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
Suhtlemisoskuse tähtsus ja olemus ning selle arendamise võimalused.
Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Suhtlemisahela komponendid. Verbaalne ja
mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse
esmamulje loomine. Suhtlemine telefoni teel, läbirääkimised, koosolekud.
Kuulamisoskused. Küsitlemisoskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja
mitteametlik suhtlemine. Suhtlemise erinevad vormid. Suhtlemisbarjäär ja hirm.
Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Enesekehtestamine.
Mina-tasandid ja eneseanalüüs. Tõepärane enesehinnang. Erinevad käitumisviisid.
Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Rollid ja rollikäitumine.
Suhtlustõkked. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Käitumine ja toimetulek
veaolukordades. Meeskonnatöö. Pinge ja stress. Stressi tekkepõhjused. Tööstress ja
läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.
    3.2.KLIENDITEENINDUS
Klient, teenindaja ja klienditeenindus. Teeninduse mõiste ja olemus.
Teenindusühiskonna mõiste. Erinevad teenindustüübid. Teeninduse kvaliteet. Isiksuse
austamine. Valikuvabadus ja vastutus. Elu kvaliteedi tõstmine teeninduse kaudu.
Kliendikeskne teenindus. Klientide vajadused ja ootused. Klientide rühmitamine
vajaduste, nõudmiste, võimaluste järgi. Klientide turvalisus ja hügieen.
Klienditeenindaja roll, pädevused, isikuomadused. Kiituste käsitlemine. Kaebuste ja
probleemide kliendikeskne käsitlemine. Puuetega inimesed, lastega pered, seeniorid.
Erineva kultuuritaustaga kliendid. Meeskonnatöö.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
    teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli;
    teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi;
    erinevaid müügitehnikaid;
    klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise põhimõtteid;
    teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel;
    ohutu ja turvalise teenindamise põhinõudeid;
    meeskonnatöö tähtsust;
oskab:
    analüüsida oma suhtlemisoskusi;
    luua endast positiivse mulje;
    käituda tavapärastes suhtlemissituatsioonides;
    kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid;
    liigitada klientide vajadusi ja soove;
    toime tulla teeninduse tavasituatsioonides;
    käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi;
    hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt.

Hinnatakse
    kirjalikud teadmiste testid (40%) – suhtlemispsühholoogia, klienditeeninduse
      ja kultuuriloo põhimõistete, terminite ja põhialuste tundmist,
    praktilised oskused (60%) - erinevate teenindussituatsioonide praktilise
      lahendamise oskuseid, suhtlemisoskuste hinnangut, ettevõtte
      teeninduskvaliteedi hindamist, uurimustööd rahvusköögist, vastuvõtuetiketi
      tundmine

5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb kahe teema (suhtlemispsühholoogia, klienditeenindus)
kokkuvõtva hinde tulemusena, koondhinne kantakse lõputunnistusele.
Mooduli kokkuvõtva hinde saamiseks viiakse läbi järgmised tööd:
   5.1.Suhtlemispsühholoogia.
    Test õppematerjalide kasutamisega.
    Lühireferaat: erinevad suhtlemistehnikad.
    Rühmatöö: teenindus kliendi seisukohalt.
    Kirjalik arutlus: mina kui isiksus ja teenindaja.
    Rollimängud: kehtestamine, suhtlemistõkete lahendamine.
   5.2.Klienditeenindus
    Valikvastustega test klienditeeninduse põhiterminite ja - reeglite kohta;
    Suhtlemisalaste situatsiooniülesannete lahendamine, analüüs;
    Arvestuslik test erivajadustega inimeste teenindusreeglite kohta;
    Essee teemal „ Minu arvamus tänapäeva Eesti teeninduskultuurist“;
    Uurimustöö- 3 kohaliku toitlustusettevõtte analüüs, uurimuse vormistamine ja
       esitlus;
    Praktiline töö- minapildi koostamine;
    Praktiliste teenindusülesannete lahendamine;
    Kokkuvõttev tasemetest.
TOITLUSTAMISE ALUSED
1 õn

1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab toiduvalmistamise põhialused, roogade
väljapaneku põhialused, terminid ja oskab neid praktiliselt rakendada. Õpib tundma
majutus- ja toitlustusettevõtete töö planeerimise ja korraldamise põhimõtteid. Õpib
tundma majutus- ja toitlustusettevõtete liike. Õpib tundma majutus- ja
toitlustusettevõtte ruume ja nõudmisi neile. Õpib korraldama oma töökohta. Õpib
tundma menüü koostamise aluseid. Õpib tööd ajastama ja tegema meeskonnatööd.
Õpib tervisliku toitumise vajadus, tähtsust ja põhimõtteid. Teab inimorganismi
toitumisvajadusi. Loob baasi ja eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja
teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad

3. Õppesisu
    3.1.TOITUMISÕPETUS Tervisliku toitumise vajadus, tähtsus ja põhimõtted.
  Toiduring ja – püramiid. Toidu tähtsus. Esmavajalikud toiduained ja nende mõju
  meie organismile. Toitained, nende ülesanded, tähtsus, vajadus. Toidu energeetiline
  väärtus. Eritoitumine. Toitumissoovitused.
    3.2.TOIDUAINETE ÕPETUS Toiduainete käitlemise nõuded. Toiduainete
hankimine, säilitamine ja transport. Pakendid ja märgistused. Erinevad toiduainete
grupid:
teravili ja teraviljatooted, köögiviljad, seened, puuviljad ja marjad, pähklid ja mandlid,
piim ja
piimatooted, toidurasvad ja –õlid, kalad, lihad ja lihatooted, munad, suhkrud ja
suhkruasendajad, maitseained, tarrendained, joogid.
    3.3.TOIDUVALMISTAMINE,
  Toiduainete käsitlemise põhiviisid ja meetodid. Toiduainete eeltöötlemisvõtted
  üldiselt ja erinevate toiduainerühmade puhul. Toiduainete kuumtöötlemisviisid –
  keetmisviisid, praadimisviisid, kombineeritud kuumtöötlemisvõtted. Lühiajaline
  roogade ja toiduainete säilitamine; maitsestamise põhialused. Põhilised töövõtted
  toiduvalmistamisel. Kastmed – otstarve, kastmete liigitus, valmistamise põhitõed.
  Salatid ja võileivad – koht menüüs, liigitus, võileibade alused ja katted,
  valmistamise ja serveerimise põhimõtted. Supid – koht menüüs, liigituse
  põhimõtted, valmistamise põhialused, serveerimine. Tangainetest toidud, riisi- ja
  pastaroad – koht menüüs, valmistamise põhialused. Kalatoidud – kalade
  klassifikatsioon, koht menüüs, eel- ja kuumtöötlemisvõtted. Lihatoidud – erinevad
  lihaliigid, koht menüüs, lihakeha erinevate jaotustükkide kulinaarse töötlemise
  printsiibid. Köögiviljatoidud – enamlevinud köögiviljade liigitus, koht menüüs,
  köögiviljatoitude ja – lisandite valmistamise põhialused, serveerimine. Magustoidud
  – koht menüüs, liigitus, põhitoorained, valmistamise põhialused, serveerimine.
  Joogid – kuumad ja külmad joogid, koht menüüs, liigitus, valmistamine ja
  serveerimine. Meeskonnatöö.

4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
        põhilisi toorainete käsitlemise viise ja – meetodeid;
        erinevate roarühmade väärtust ja kohta menüüs; otstarvet ja valmistamist;
        jookide liigitust,
        lihtsamate külmade ja kuumade jookide valmistamise printsiipe, kasutamise
         võimalusi ja serveerimist;
        teab toitlustusettevõtte erinevaid ruume ja põhinõudeid nendele;
        teab töö ajastamise tähtsust ja meeskonnatöö osa tootmisprotsessis
         toitlustusettevõttes;
        teab tervisliku toitumise tähtsust ja selle põhimõtteid;
        erinevate toitumisvajadustega kliente (gluteenik, diabeetik, laktoosik,
         taimetoitlane);
oskab:
        valida lihtsamate toorainete käsitlemiseks õigeid töövõtteid ja töövahendeid;
        tööjuhendi ja juhendaja abil valmistada lihtsamaid roogi ja jooke;
        eristada majutus- ja toitlustusettevõtte tüüpe;
        analüüsida einekorda.

Hinnatakse
    kirjalikud teadmiste testid (40 %);
    praktilised oskused (60 %) – toiduvalmistamine praktilistes harjutustundides,
      lihtsamate roogade valmistamine tööjuhendi ja juhendaja abil, tööülesande
      planeerimine ja ajastamine, eine analüüs toitumisaluste põhitõdede alusel.

5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb kolme teema (toitumisõpetus, toiduainete õpetus,
toiduvalmistamine) kokkuvõtva hinde tulemusena, koondhinne kantakse
lõputunnistusele.
Mooduli kokkuvõtva hinde saamiseks viiakse läbi järgmised tööd:
5.1.Toitumisõpetus
     Rühmatöö: toitumine ja seedimisprotsess
     Arutelu rühmas: tervislik toitumine
     Arvutused: toiduenergia vajadus.
     Tunnikontroll: toitained.
     Test: toiduring ja-püramiid.
5.2.Toiduainete õpetus
5.2.1. Toiduainete käitlemise nõuded
     Miniuuring – toiduseadus
5.2.2. Toiduainete hankimine, säilitamine ja transport
     Kodutöö -toiduainete hankimine ja transport
     Kontrolltöö – toiduainete säilitamine
5.2.3. Pakendid ja märgistused
     Õppemapi koostamine – toiduainete pakendid ja märgistused
5.2.4. Teravili ja teraviljatooted
     Tunnikontroll – leib, sai
     Suuline küsitlus – kaunviljakultuurid
     Praktiline töö – jahu sortide ja tangainete äratundmine
5.2.5. Köögiviljad
     Praktiline töö - mugulviljade, juurviljade äratundmine
     Suuline küsitlus - kapsasköögiviljad
       Tunnikontroll - viliköögiviljad, tomatköögiviljad
       Mõistekaart - kaunviljade, sibulköögiviljade tähtsus ja kasutamine
       Tunnitöö - lehtköögiviljad, maitseköögiviljad, dessertköögiviljad
5.2.6.  Seened
       Praktiline töö – söögiseente äratundmine
5.2.7.  Puuviljad ja marjad, pähklid ja mandlid
       Referaat – valitud teemal (luuviljalised puuviljad, marjad, pähkliviljalised
        puuviljad, eksootilised puuviljad
5.2.8. Piim ja piimatooted
     Kontrolltöö test valikvastustega – piim ,hapupiimatooted, või
     Mõistekaart – juustude tähtsus ja kasutamine
5.2.9. Toidurasvad ja õlid
     Tunnikontroll – loomsed rasvad, taimsed rasvad
5.2.10. Kalad
     Suuline küsitlus - kalade toiteväärtus, liigid, kalakonservid
     Tunnikontroll - elus-, jahutatud ja külmutatud kala
     Lühitest - soolatud kala, kuivatatud ja suitsutatud kala, kalamari
     Miniuuring - muud meresaadused
5.2.11. Lihad- ja lihatooted
     Mõistekaart – liha tähtsus ja kasutamine
     Kontrolltöö – lihasaadused
5.2.12. Munad
     Tunnikontroll – munad ja munasaadused
5.2.13. Suhkrud ja suhkruasendajad
     Kontrolltöö valikvastustega – suhkur, mesi, tärklis
     Praktiline töö – suhkru liikide äratundmine
5.2.14. Maitseained, tarrendained, joogid
     Õppemapi koostamine – vürtsid ja maitsetaimed
     Kontrolltöö – tarrendained ja joogid
5.3.Toiduvalmistamine
5.3.1. Lihtsamad eeltöötlemisvõtted
         Suuline küsitlus - sorteerimine, pesemine, koorimine, vormimine,
            paneerimine, vahustamine
         Valikvastustega test – köögiviljade tükelduskujud ja kasutamine
5.3.2. Kuumtöötlemisvõtted
     Kontrolltöö– Toiduainete keetmine, praadimine, abivõtted toiduainete
        kulinaarsel töötlemisel ja kombineeritud kuumtöötlemisvõtted
5.3.3. Toitude maitsestamine
     Mõistekaart – klassikalised vürtsid, maitsetaimed, maitseainete segud ja nende
        kasutamine toitude maitsestamisel
5.3.4. Toidu säilitusviisid
     Õppemapi koostamine – Keemilised säilitusviisid – marineerimine, soolamine;
        Füüsikalised säilitusviisid – kuivatamine, sügavkülmutamine, kuumutamine;
5.3.5. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis
     Tunnikontroll – valkude, rasvade, süsivesikute muutumine toiduainete
        töötlemisel
     Suuline küsitlus – vitamiinide muutumine toiduainete töötlemisel, toiduainete
        värvuse muutumine töötlemisel
5.3.6. Kaonormid toiduainete töötlemisel
       Töölehe koostamine – enimkasutatavate toiduainete külmtöötlemis- ja
        kuumtöötlemiskaod
5.3.7. Põhikastmed
     Tunnikontroll – kastmete pooltooted,
     Kontrolltöö valikvastustega test - valge -, hele- , pruunpõhikaste, tomatikaste,
        kuumad võikastmed
5.3.8. Lihtsamad eelroad, salatid ja võileivad
     Kontrolltöö – külmad ja kuumad eelroad
     Suuline küsitlus – toorsalatid, segasalatid
     Tunnikontroll - võileivad (võileibade alused, katted,määrded; lihtsad
        võileivad, väikesed võileivad, suured einevõileivad)
5.3.9. Supid
     Suuline küsitlus – liha –ja kalapuljong
     Kontrolltöö – köögiviljasupid, piimasupid
     Referaat – Rahvuslikud ja regionaalsed supid
5.3.10. Teraviljatoidud
     Suuline küsitlus – pudrud
     Miniuuring – erinevate maade riisitoidud
     Tunnikontroll – pastatoidud
5.3.11. Kalatoidud
     Suuline küsitlus - kalade eeltöötlemine
     Lühitest - keedetud - ja praetud kalaroad
     Tunnikontroll - toidud kalahakkmassist
5.3.12. Lihatoidud
     Suuline küsitlus – liha eeltöötlemine
     Kontrolltöö valikvastustega test - keedetud liharoad, praetud liharoad
     Kodutöö - toidud lihahakkmassist
5.3.13. Köögiviljatoidud
     Kontrolltöö – keedetud, praetud, küpsetatud köögiviljaroad
5.3.14. Magustoidud
     Suuline küsitlus - puuviljade- marjade eeltöötlemine, salatid
     Paaristöö - keedetud – ja toorkompotide, kissellide, magusate suppide
        kirjeldus
     Kontrolltöö - keedetud- ja toorvahud, pannkoogid ja vormiroad
5.3.15. Külmad ja kuumad joogid
     Suuline küsitlus - mahlajoogid, piimajoogid
     Referaat - kohv- ja kohvijoogid, tee- ja teejoogid
     Minitest - kakao- ja šokolaadijoogid
5.3.16. Lihtsamad pagaritooted
     Õppemapi koostamine - pärmitaigen ja tooted, liivataigen ja tooted,
        biskviittaigen ja tooted
    Õppemapi koostamine terve mooduli ulatuses
ARVUTIKASUTUS JA ASJAAJAMINE
1 õn

1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija suudab teavet hankida, valida, hinnata, kasutada ja
edastada. Omandab oskusi kasutada arvutit õppetöös ja informatsiooni hankimiseks.
Omandab teadmisi ja oskusi igapäevase asjaajamise korraldamise üldistest alustest.
Omandab õige ja korrektse eesti keele nii kõnes kui kirjas. Täiendab kutsealast eesti
keelset sõnavara ning süvendab õigekirjaoskust. Arendab õpilastes suulist ja
kirjalikku eneseväljendusoskust eesti keeles. Omandab oskusi oma mõtteid sõnastada.
Kujundab õpilastes valmisolekut anda objektiivseid hinnanguid iseenda ja tehtud töö
kohta.

2. Nõuded mooduli alustamise kohta
Puuduvad

3. Õppesisu
    3.1.ARVUTIÕPETUS
Ohutusnõuded kuvariga töötamisel. Töö dokumendiga. Dokumendi loomine,
töötlemine, salvestamine ja trükkimine, erinevad failitüübid. Teksti
ümberpaigutamine ja korrigeerimine. Teksti kujundus. Lehekülje kujundus. Teksti
keel ja õigekirja kontroll. Töö tabelitega. Interneti kasutusvõimalused. Infootsing
Internetist. Otsingumootori kasutamine. WWW lehekülje trükkimine ja salvestamine.
E-kirja võimalused. Veeb. Arvutiviirused. Vormindamine. Graafika ja diagrammid.
Printimine. Slaidiseanss.
    3.2.ASJAAJAMISE ALUSED
Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi mõiste. Dokumendi vormistamise nõuded.
Avalduse, elulookirjelduse (CV), seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded
arvutil ja paberkandjal. Meilietiketi kümme põhireeglit. Sidepidamisvahendid.
    3.3.KUTSEALANE EESTI KEEL
Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku väljenduslaadi eripära. Kutsealane
sõnavara ja õigekeel. Kutsealase informatsiooni hankimine. Teksti korrigeerimine.
Samateemaliste kutsealaste ajalehetekstide võrdlemine. Kutsealase telesaate
vaatamine ja hinnangu andmine. Vaatepunkti muutmine. Probleemide sõnastamine ja
põhjendamine. Kommunikatsioon inimkäitumise mõjutajana. Hindade vormistamine.
Kutsealaste tekstide olemus ja eripära. Materjali kogumine ja korrastamine.
Esinemine.

4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
    ohutusnõudeid kuvariga töötamisel;
    hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas;
    suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära:
oskab:
    kasutada sidepidamisvahendeid;
    kasutada arvutit õppimisvahendina;
    koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust arvutil ja käsitsi.
Hinnatakse:
    kirjalikud teadmiste testid (20 %);
      iseseisvad tööd - referaat või uurimus – (20 %) – arvuti kasutamise oskust,
       kutsealaste võõrkeelsete materjalide otsimist, tõlkimist Internetist või
       kirjandusallikatest;
      praktilised ülesanded (60%) - oskust koostada ja vormistada erinevaid
       dokumente ja kirju käsitsi ning arvutil, oskust valida nende edastamiseks
       sobivaim viis

5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb kolme teema (arvutiõpetus, asjaajamise alused, kutsealane
eesti keel) kokkuvõtva hinde tulemusena, koondhinne kantakse lõputunnistusele:
    5.1.Arvutiõpetus
     Suuline küsitlus infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond.
     Valikvastustega test elementaaroskused, töölaud, failihaldus
     Praktiline töö tekstitöötlus
     Praktiline töö dokumendi loomine, töötlemine, kujundamine
     Praktiline töö tabelitöötluses valemid ja funktsioonid
     Praktiline töö diagrammid ja objektid
     Suuline küsitlus andmebaasid
     Praktiline töö interneti kasutamine erialatöös
     Praktiline töö elektronpost, kirjavahetus.
    5.2.Asjaajamise alused:
        5.2.1. Asjaajamise alused ja kord.
     Kontrolltöö Dokumendi koostamis- ja vorminõuded.
     Ametikirja näidisvormingu koostamine ja elementide vormistamine.
        5.2.2. Ametikirjade koostamine ja vormistamine.
     Erinevate tarbetekstide koostamine ja vormistamine elektrooniliselt ja
        paberkandjal: elulookirjeldus, avaldus, seletuskiri, iseloomustus, algatuskiri,
        vastuskiri, töölähetus, töölepingu sõlmimine ja lõpetamine, tellimiskiri,
        kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri.
     Praktiline töö: Kontoritehnika kasutamine
    5.3.Kutsealane eesti keel.
     Korrigeerimisharjutus sõnaraamatu kasutamisega.
     Referaat ja selle suuline ettekanne.
     Rühmatöö.
     Reklaami koostamine toitlustusettevõttele.
     Erialase teksti analüüsimine.
TOITLUSTUSTEENINDUS JA MÜÜGITÖÖ
3 õn
1. Eesmärgid :
Toitlustusteeninduse mooduliga taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused
luua eeldused kliendi rahulolu saavutamiseks teenindussituatsioonis. Omandada
teadmised ja oskused tulla toime erinevate äriideedega toitlustusettevõtetes teenindus-
ja müügitoimingutega. Õppida paindlikult kasutama müügi- ja teenindamise
põhitehnikaid. Aru saada muutustest rahvusvahelises toidu- ja joogimoes ning
rakendada erialaseid uuendusi; Arendada sotsiaalseid oskusi, ühistöö ja
suhtlemisoskust, teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi. Süvendada infohankimise
ja töötlemise oskust.

2. Nõuded mooduli alustamise kohta
Puuduvad

3. Õppesisu
    3.1.TOITLUSTUSTEENINDUS . Toitlustusteenindus kui protsess.
  Rahvusvahelised toidu- ja joogitrendid. Toidu äriidee. Ruumide ettevalmistamine ja
  kujundamine. Ettevalmistustööd teenindussaalis. Lauakatmisvahendid: serviisid,
  klaasid, söögiriistad. Lauapesu, kasutamine ja hooldamine. Lauakaunistused.
  Kelneri töökoha sisseseadmine. Erinevad laudade eelkatted: hommiku-, lõuna- ja
  õhtusöögilaudade, pidulikud einete, banketilaudade, selvelaudade eelkatted,
  käigukatted vastavalt menüüle Eelroogade, pearoogade, järelroogade serveerimise
  tehnika, tööde järjekord. Lauaplaanid. Erinevad teenindusviisid : täisteenindus,
  osaline teenindus, selveteenindus. Erineva teenindustüübiga laudade teenindamine:
  valikmenüü ( a` la carte), rootsi laud (buffet), kokteililaud/püstijalalaud/suupistelaud
  (furšett). Erinevad serveerimistehnikad: kandiku-, taldriku- ja käruteenindus .
  Serveerimise ja teenindamise erinevused tava- ja banketiteenindusel, gruppide
  toitlustamisel, selvelaudade teenindamisel. Konverentsiteenindus.
  Cateringteenindus. Temaatilised lauad. Teenindusprotsess tavateeninduses: klientide
  vastuvõtmine, tellimuse vormistamine, jookide ja toitude serveerimine, aktiivne
  müük, arvlemine, käsitsi arve koostamine, kliendilt tagasiside hankimine, klientide
  ärasaatmine. Erinevate toitude valmistamine söögisaalis ja nende serveerimine. Eri
  rahvuste ja usulahkude toitlustamise eripärad. Arvuti tarkvara ja kassasüsteemide
  kasutamine toitlustusettevõttes. Arveldamine erinevate maksevahenditega: sularaha,
  maksekaardid, kliendikaardid. Kassatoimingud. Arvestuse, aruandluse ja inventuuri
  põhimõtted. Laomajanduse põhimõtted, varude kontrollimine, kauba tellimise ja
  vastuvõtmise protseduurid ning dokumentatsioon. Toidukaardid, nende liigid.
  Menüüde koostamise põhimõtted . Toidukaartide klassikaline põhistruktuur, toitude
  ja jookide järjekord. Joogikaartide liigid. Kutse- ja kohakaardid.. Toidukaartides
  kasutatav terminoloogia.
    3.2.SEADMED JA TÖÖVAHENDID. Köögi väikevahendid, lauakatmisvahendid:
  serviisid, klaasid, söögiriistad. Kaalud, arvlemistehnika, kohviaparaadid.
  Kuumtöötlemis ja väljastusseadmed. Baaritöövahendid ja – seadmed.
  Külmutuskapid, veinikapid, jäämasinad. Nõude- ja klaasipesumasinad.
  Serveerimiskärud. Koristamisvahendid.
    3.3.MÜÜGITÖÖ Müügitöö korraldamise põhimõtted. Meeskonnatöö. Toodete
  hinnakujundus. Telefoni- ja interneti kasutamine müügitööks. Aktiivne müük.
  Erinevate jookide ja toitude pakkumine ja serveerimine. Sigarite pakkumine ja
  serveerimine. Keskkonnasäästlikkus toitlustuses.
    3.4.TEENINDUSPRAKTIKA ÕPPEKESKKONNAS . Teenindusruumide
  ettevalmistus. Laudade paigutamine ruumi. Laudade linutamise ja linade
  ärakorjamise tehnilised võtted. Erineva kuju ja suurusega laudade linutamine.
  Salvrättide voltimine. Kelneriräti voltimine ja kasutamine. Lauapesu hooldamine.
  Lauanõud ja söögiriistad, klaasid, serveerimisnõud ja –vahendid - äratundmine,
  sobivate vahendite valik, pesemine, poleerimine, ladustamine, transportimine.
  Nõude kandmise võtted – tühjade, kuumade, portsjon-, serveerimis- ja kasutatud
  nõude kandmine, katmistaldriku ja kandiku kasutamine. Lauaplaanid. Lauakatmine
  – hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaudade, pidulikud einete, banketilaudade,
  selvelaudade eelkatted, käigukatted vastavalt menüüle. Toodete ja teenuste
  esitlemine – toitude, jookide ja menüüde esitlemine. Serveerimine - eelroogade,
  pearoogade, järelroogade, lihtsamate külmade ja kuumade jookide serveerimise
  töövahendid, tehnika, tööde järjekord. Laudade teenindamine : täisteenindus, osaline
  teenindus, selveteenindus. Erinevad serveerimistehnikad: kandiku-, taldriku- ja
  käruteenindus. Serveerimine ja teenindamine tava-, banketi- ja selvelaudade
  teeninduses. Grupi- ja konverentsiteenindus. Teenindusprotsess tavateeninduses:
  klientide vastuvõtmine, lauda juhatamine, menüü esitlemine, kliendi nõustamine,
  tellimuse vormistamine, jookide ja toitude serveerimine, arvlemine, käsitsi arve
  koostamine, tagasiside hankimine, klientide ärasaatmine. Kassatoimingud.
  Veaolukordade lahendamine vastavalt etteantud standardile.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
     teenindus- ja müügitoiminguid toitlustusettevõttes;
     nõudeid söögiruumidele;
     erinevaid lauakaunistusi, lauapesu, nõude, söögiriistade, klaaside,
        serveerimisnõude ja –vahendite otstarvet ning nende käsitsemisele ja
        hooldamisele esitatavaid nõudeid;
     laua eelkatteid, teenindusviise, teenindussündmusi
     toodete ja teenuste suulise ja kirjaliku esitlemise põhimõtteid söögisaalis;
     tagasiside vastuvõtmise ja edastamise põhimõtteid;
     maksevahendeid, isikut tõendavaid dokumente ja kassadokumente;
     teeninduse eripära majutusettevõttes
     säästliku ja efektiivse toimimise põhimõtteid teenindus- ja müügitoimingutes;
     toidukaartide klassikalist põhistruktuuri, menüüde koostamise põhimõtteid
     telefoni, faksi, posti, interneti teel esitlustekstide, menüükaartide koostamise
        nõudeid
oskab:
     kasutada müügi- ja teenindamise põhitehnikaid tavapärastes
        teenindussituatsioonides;
     planeerida ja ette valmistada teenindusruume erinevateks
        teenindussündmusteks;
     linutada erinevaid laudu, voltida salvrätte ja kelnerirätte;
     valida vastavalt menüüle nõud, söögiriistad, klaasid, serveerimisnõud ja –
        vahendid, arvutada nõude vajadust vastavalt menüüle ja külaliste arvule;
     katta lauda etteantud menüü järgi, valmistada erinevaid lauakaunistusi, korras
        hoida ja koristada laudu;
     katta ja teenindada erineva teenindustüübiga laudu: valikmenüü (a la carte),
        rootsi laud (buffet), kokteillaud/püstijalapidu/suupistelaud (furšett)
      kasutada erinevaid teenindusviise (täisteenindus, osaline teenindus,
       selveteenindus)
      kasutada erinevaid serveerimistehnikaid (kandikuteenindus, taldrikuteenindus,
       käruteenindus);
      serveerida ja teenindada erinevates toitlustusettevõtetes, sh catering firmas
      serveerida ja teenindada erinevatel vastuvõttudel;
      serveerida grupi- ja konverentsiteenindusel
      kliente vastu võtta, tervitada ja kohale juhatada;
      tellimusi vastu võtta, nõustada ja teenindada;
      tellimuse maksumust arvutada ja arveldada erinevate maksevahenditega;
      kasutada kassaaparaati,
      hankida tagasisidet ja kliente ära saata;
      nõude kandmise võtteid ja erinevaid teenindusviise (taldrikuteenindus,
       vaagnateenindus, käruteenindus, kandikuteenindus);
      serveerida eelroogi, pearoogi, järelroogi, külmi ja kuumi jooke;
      abistada roogade valmistamisel söögisaalis;
      koostada ja vormistada menüüd
      esitleda tooteid ja teenuseid suuliselt ja kirjalikult söögisaalis, telefoni, faksi,
       posti, elektronposti teel;
      toimida teenindus- ja müügitoimingutes säästlikult ja efektiivselt;
      suhelda kliendiga tüüpsituatsioonides ja ohuolukordades eesti- ja inglise
       keeles;
      hankida võõrkeelset erialast informatsiooni veebist;
      refereerida ja tõlkida võõrkeelset erialast kirjandust ;
      kirjutada lühikesi võõrkeelseid tarbetekste.

Hinnatakse
    Praktilised tööd - 40% (3-käigulise söögikorra planeerimine, teostamine,
      menüü esitlemine inglise keeles, analüüs ja enesehinnangu andmine,
      õppekeskkonnas toimuva praktilise töö käigus täidetavad tööülesanded
    Õpimapp - 40%, sisaldab:
         o Teenindusprotseduuri kirjeldus tavateeninduses menüü alusel;
         o Laua eelkatte planeerimine vastavalt etteantud menüüle;
         o Selvelaua planeerimine vastavalt etteantud ülesandele;
         o Piduliku lõuna- või õhtusöök: teema valik, planeerimine rühmatööna;
             menüü koostamine, eelarve koostamine, töö korraldamise plaan,
             lauakatmis- ja serveerimisvahendite loetelu, laudade paigutus ruumis,
             laua eelkatte planeerimine vastavalt etteantud menüüle; ruumi ja laua
             kaunistamine, menüükaardi valmistamine, teeninduskäigu kirjeldus.
             Esitlus.
         o Vabalt valitud restorani toidu- ja joogikaardi analüüs ja korrastamine.
    Kirjalikud teadmiste testid - 20%

5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb nelja teema (toitlustusteenindus, seadmed ja töövahendid,
müügitöö, teeninduspraktika õppekeskkonnas) kokkuvõtva hinde tulemusena,
koondhinne kantakse lõputunnistusele.
Mooduli kokkuvõtva hinde saamiseks viiakse läbi järgmised tööd:
   5.1.Toitlustusteenindus
   Suuline küsitlus - toitlustusteenindus kui protsess.
   Uurimustöö - rahvusvahelised toidu- ja joogitrendid.
   Miniuuring - toidu äriidee.
   Paaristöö - ruumide ettevalmistamine ja kujundamine.
   Praktiline töö - ettevalmistustööd teenindussaalis.
   Praktiline töö - lauakatmisvahendid: serviisid, klaasid, söögiriistad nende
    äratundmine
 Praktiline töö - lauapesu, kasutamine ja hooldamine, lauakaunistused.
 Suuline küsitlus - kelneri töökoha sisseseadmine.
 Projekti töö - erinevad laudade eelkatted: hommiku-, lõuna- ja
    õhtusöögilaudade, pidulikud einete, banketilaudade, selvelaudade
    eelkatted, käigukatted vastavalt menüüle
 Kontrolltöö - eelroogade, pearoogade, järelroogade serveerimise tehnika,
    tööde järjekord.
 Praktiline töö - lauaplaanid.
 Valikvastustega test - erinevad teenindusviisid : täisteenindus, osaline
    teenindus, selveteenindus.
5.1.1. Erineva teenindustüübiga laudade teenindamine:
 Praktiline töö - valikmenüü ( a` la carte),
 Praktiline töö - rootsi laud (buffet),
 Praktiline töö - kokteililaud/püstijalalaud/suupistelaud (furšett).
 Kontrolltöö - erinevad serveerimistehnikad: kandiku-, taldriku- ja
    käruteenindus .
 Valikvastustega test - serveerimise ja teenindamise erinevused tava- ja
    banketiteenindusel, gruppide toitlustamisel, selvelaudade teenindamisel.
 Praktiline töö - konverentsiteenindus.
 Praktiline töö - cateringteenindus.
 Praktiline töö - temaatilised lauad.
 Kontrolltöö - teenindusprotsess tavateeninduses: klientide vastuvõtmine,
    tellimuse vormistamine, jookide ja toitude serveerimine,
 Suuline küsitlus - aktiivne müük,
 Paaristöö - arvlemine, käsitsi arve koostamine,
 Kodutöö - kliendilt tagasiside hankimine,
 Praktiline töö - klientide ärasaatmine.
 Praktiline töö - erinevate toitude valmistamine söögisaalis ja nende
    serveerimine.
 Referaat - eri rahvuste ja usulahkude toitlustamise eripärad.
 Paaristöö - arvuti tarkvara ja kassasüsteemide kasutamine
    toitlustusettevõttes.
 Lünktest - arveldamine erinevate maksevahenditega: sularaha,
    maksekaardid, kliendikaardid.
 Praktiline töö - kassatoimingud.
 Tunnikontroll - arvestuse, aruandluse ja inventuuri põhimõtted.
 Praktiline töö - laomajanduse põhimõtted, varude kontrollimine, kauba
    tellimise ja vastuvõtmise protseduurid ning dokumentatsioon.
 Miniuuring - toidukaardid, nende liigid.
 Tunnikontroll - menüüde koostamise põhimõtted .
      Kontrolltöö - toidukaartide klassikaline põhistruktuur, toitude ja jookide
       järjekord, joogikaartide liigid.
     Loovtöö - kutse- ja kohakaardid, nende kujundamine arvutil
     Mõistekaart - toidukaartides kasutatav terminoloogia.
5.2.Seadmed ja töövahendid
     Praktiline test: köögis kasutatavate väikevahendite äratundmine
     Praktiline test: lauakatmisvahendite kasutamine (serviisid, klaasid,
       söögiriistad) erinevate laudade katmisel.
     Kaalud, arvlemistehnika,
     Tunnikontroll: kohviaparaadid.
     Praktiline töö: Kuumtöötlemise ja väljastusseadmete kasutamine.
       Baaritöövahendid ja – seadmed.
     Test: külmseadmed
     Praktiline töö: nõude- ja klaaside sorteerimine masinpesuks.
     Praktiline töö: koristamisvahendite otstarbekas ja optimaalne kasutamine.
5.3.Müügitöö
     Tunnikontroll - müügitöö korraldamise põhimõtted.
     Suuline küsitlus - meeskonnatöö tähtsus
     Kontrolltöö - toodete hinnakujundus.
     Paaristöö - telefoni- ja interneti kasutamine müügitööks.
     Suuline küsitlus - aktiivne müük.
     Praktiline töö - erinevate jookide ja toitude pakkumine ja serveerimine.
     Praktiline töö - sigarite pakkumine ja serveerimine.
     Miniuuring - keskkonnasäästlikkus toitlustuses.
5.4.Teeninduspraktika õppekeskkonnas
     Praktiline töö - teenindusruumide ettevalmistus.
     Paaristöö - laudade paigutamine ruumi.
     Praktiline töö - laudade linutamise ja linade ärakorjamise tehnilised võtted.
     Praktiline töö - erineva kuju ja suurusega laudade linutamine.
     Praktiline töö - salvrättide voltimine.
     Praktiline töö - kelneriräti voltimine ja kasutamine.
     Praktiline töö - lauapesu hooldamine.
     Praktiline töö - lauanõud ja söögiriistad, klaasid, serveerimisnõud ja –
       vahendid - äratundmine, sobivate vahendite valik, pesemine, poleerimine,
       ladustamine, transportimine.
     Praktiline töö - nõude kandmise võtted – tühjade, kuumade, portsjon-,
       serveerimis- ja kasutatud nõude kandmine, katmistaldriku ja kandiku
       kasutamine.
     Loovtöö - lauaplaanid.
     Praktiline töö - lauakatmine – hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaudade,
       pidulikud einete, banketilaudade, selvelaudade eelkatted, käigukatted
       vastavalt menüüle.
     Praktiline töö - toodete ja teenuste esitlemine – toitude, jookide ja menüüde
       esitlemine.
     Praktiline töö - serveerimine - eelroogade, pearoogade, järelroogade,
       lihtsamate külmade ja kuumade jookide serveerimise töövahendid, tehnika,
       tööde järjekord.
     Praktiline töö - laudade teenindamine : täisteenindus, osaline teenindus,
       selveteenindus.
  Praktiline töö - erinevad serveerimistehnikad: kandiku-, taldriku- ja
   käruteenindus.
 Praktiline töö - serveerimine ja teenindamine tava-, banketi- ja
   selvelaudade teeninduses.
 Praktiline töö - grupi- ja konverentsiteenindus.
Teenindusprotsess tavateeninduses:
    Praktiline töö - klientide vastuvõtmine, lauda juhatamine, menüü
       esitlemine,
    Praktiline töö - kliendi nõustamine,
    Praktiline töö - tellimuse vormistamine,
    Praktiline töö - jookide ja toitude serveerimine,
    Praktiline töö - arvlemine, käsitsi arve koostamine,
    Praktiline töö - tagasiside hankimine, klientide ärasaatmine.
    Praktiline töö - kassatoimingud.
    Harjutustöö - veaolukordade lahendamine vastavalt etteantud
       standardile.
JOOGIÕPETUS I
2 õn

1. Eesmärgid
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised erinevate jookide koostisest,
valmistamisest, serveerimisest. Õppija õpib tundma alkohoolsete, alkoholivabade,
külmade ja kuumade jookide ajalugu, päritolu, klassifikatsioone, eripära,
valmistamise tehnoloogiaid, maitseomadusi, kasutamisvõimalusi ja
serveerimistemperatuure, õpib esitlema ja serveerima erinevaid jooke; õpib tundma
jookide ja toitude kokkusobivuse põhimõtteid, õpib tundma ja kirjeldama veinide
klassifikatsioone, erinevate maade veinitraditsioone, õpib analüüsima erinevate
veinide omapära lähtuvalt viinamarjasordist, valmistusviisist; õpib tundma
segujookide ajalugu, valmistamise tehnikaid, komponente, kaunistamist, oskab klaase
valida; süvendab oskust esitleda tooteid ja nõustada kliente; oskab jookidega
seonduvat infot hankida ja töödelda.

2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad

3. Õppesisu
    3.1.JOOGIÕPETUS SH VEINIÕPETUS
Klassifikatsioon. Alkoholivabad joogid: Karastusjoogid, veed, mahlad, toonikud.
Klaasid, klaaside hooldamine. Kuumad joogid: kohv, tee, kakao. Valmistamine.
Serveerimine. Alkohoolsed joogid. Lahjad alkohoolsed joogid. Veiniõpetus. Veinide
klassifikatsioon. Tuntumad viinamarjasordid. Veinide valmistamine. Hoidmine.
Klaasid. Serveerimine. Degusteerimine. Dekanteerimine. Veinimaad. Vana Maailm.
Uus Maailm. Vahuveinid. Kangestatud veinid. Aromatiseeritud veinid. Vein ja toit.
Kokkusobivuse põhimõtted. Veinitraditsioonid. Õlu. Liigid. Päritolu. Valmistamine.
Klaasid. Serveerimine. Siider. Päritolu. Valmistamine. Serveerimine. Kanged
alkohoolsed joogid. Viinad. Vodka. Maitsestatud viin. Puuviljaviin. Rumm. Viski.
Brändi. Konjak. Armanjak. Kalvados. Liköör. Bitter. Klassifikatsioon. Päritolu.
Toorained. Valmistamine. Klaasid. Serveerimine. Jookide sobivus toitudega. Jookide
valiku põhimõtted. Joogikaardi koostamine, kujundamine. Klientide nõustamine
jookide valikul.
Baaritöö põhimõtted. Baaritöövahendid. Otstarve, kasutamine ja korrashoid;
Segujookide ajalugu. Valmistamise põhimõtted ja tehnika. Komponendid. Mõõdud.
Kaunistamine. Klaasid. Klassikalised kokteilid.

4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
    alkoholivabade ja alkohoolsete jookide klassifikatsiooni;
    karastusjookide ja kuumade jookide koostist, valmistamist;
    veinide liigitust, tuntumaid viinamarjasorte;
    veinide valmistamistehnoloogiaid, säilitamist, degusteerimist, dekanteerimist,
       serveerimist;
    veini valiku põhimõtteid, toidu ja veini sobivust;
    veinimaid, veinitraditsioone;
      vahuveine, kangestatud ja aromatiseeritud veine, teab nende tehnoloogilisi
       erinevusi
    kangete alkoholide päritolu, valmistamisviise, maitseomadusi,
       kasutamisvõimalusi, serveerimistemperatuure;
    serveerimisvõimalusi ja valida sobivaid klaase;
    joogikaardi koostamise põhimõtteid;
    baaritöövahendeid; nende otstarvet, kasutamist ja korrashoidu;
    klassikaliste segujookide valmistamist, kaunistamist ja serveerimist.
Õppija oskab:
    serveerida erinevaid alkoholivabu jooke;
    veine serveerida ja degusteerida vastavalt serveerimistemperatuurile;
    esitleda, iseloomustada erinevaid jooke;
    veini valikul kliente nõustada;
    valmistada klassikalisi kokteile;
    otsida, töödelda jookidega seonduvat infot;
    välja selgitada kliendi vajadusi ja ootusi ning nõustab klienti jookide valikul;
    toimida tavapärases klienditeenindussituatsioonides eesti- ja inglise keeles;
    kasutada raamatukogu teenuseid ja kaasaegset tehnoloogiat teabe hankimiseks
       ja vahendamiseks
Hinnatakse
    kirjalikud teadmiste testid 30%,
    praktiliste oskuste test - veini serveerimine ja iseloomustamine, klassikalise
       kokteili tegemine, kuuma joogi valmistamine - 50%;
    referaat esitlusega - 20%.
5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb mooduli kokkuvõtva hinde tulemusena, hinne kantakse
lõputunnistusele.
Mooduli kokkuvõtva hinde saamiseks viiakse läbi järgmised tööd
    Rühmatöö: mõistekaardi koostamine „joogid“
    Tunnikontroll: soojad joogid
    Test: veinid
    Test: lahjad alkohoolsed joogid
    Test: kanged alkohoolsed joogid
    Praktiline töö: jookide serveerimine
    Praktiline töö: joogikaardi koostamine
    Praktiline töö: joogiklaaside hooldus ja äratundmine
    Test: baaritöövahendid
    Miniuuring: kokteilid
KUTSEALANE INGLISE KEEL I
1 õn

1. Eesmärgid
Tundma õppida kelneri töös vajalikku terminoloogiat Omandada kelneri töös
kasutatav baassõnavara ja terminoloogia. Õppida hankima ja kasutama võõrkeelset
erialaseid materjale oma töö arendamiseks. Omandada oskused oma mõtteid
sõnastada võõrkeeles. Õppida kasutama internetti erialaste materjalide leidmiseks
Arendada erialast suhtlemiskeelt.

2. Nõuded mooduli alustamiseks
On omandanud õpitava võõrkeele algtaseme

3. Õppesisu
    3.1.ERIALANE INGLISE KEEL. Korrektse keele kasutuse arendamine. Suulise
  ja kirjaliku suhtlemisoskuse täiendamine ja arendamine. Tööalase informatsiooni
  hankimine ajakirjandusest, erialasest kirjandusest, internetist.. Erialase suhtluskeele
  arendamine. Erialase terminoloogia tundmine, kasutamine. Tavalised
  keelekasutusolukorrad kelneri töös, suhtlemine erinevates teenindussituatsioonides,
  sh pingelistes ja ohuolukordades. Erialase teksti lugemine, refereerimine ja
  tõlkimine. Klientide nõustamine, müük isiklikult, telefoni ja interneti teel, selgituste
  andmine, küsimustele vastamine. Keeleõppe integreerimine praktilise õppega.

4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
    suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära;
    võõrkeelse suhtlemise tähtsust muutuvas maailmas;
    kelneri töös vajalikku terminoloogiat inglise keeles;
Oskab:
    kasutada kelneri töös vajalikku terminoloogiat inglise keeles;
    nimetada alkohoolseid ja segujooke, külmi ja kuumi jooke inglise keeles;
    kirjeldada roogade koostist ja valmistamist inglise keeles;
    esitleda jooke, nõustada klienti inglise keeles;
    toimida erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades
       inglise keeles;
    hankida erialast infot erialasest kirjandusest ja internetist inglise keeles;
    suhelda lihtsamatel olme-, eriala- ja päevateemadel inglise keeles;
    suhelda klientidega inglise keeles;

Hindamine
    Praktiliste oskuste testid - 60% (roogade esitlemine, klientidega suhtlemine,
      arveldamine, enesehinnangu andmine, erialatekstide tõlkimine ja
      refereerimine).
    Klienditeenindussituatsioonide lahendamine - 20%
    Kirjalikud teadmiste testid - 20% (võõrkeelse terminoloogia kohta)
5.Hindamine
    Vestlus
    Lünktest
   Test sõnavara kohta
   Kuulmistestist aru saamine
   Küsimustele vastamine
   Lünkharjutused
   Jutustamine
   Töö sõnaraamatuga
   Lausete lõpetamine
   Arvestuslik töö
KUTSEALANE VENE/SOOME KEEL I
1 õn

1. Eesmärgid
Tundma õppida kelneri töös vajalikku terminoloogiat Omandada kelneri töös
kasutatav baassõnavara ja terminoloogia. Õppida hankima ja kasutama võõrkeelset
erialaseid materjale oma töö arendamiseks. Omandada oskused oma mõtteid
sõnastada võõrkeeles. Õppida kasutama internetti erialaste materjalide leidmiseks
Arendada erialast suhtlemiskeelt.

2. Nõuded mooduli alustamiseks
On omandanud õpitava võõrkeele algtaseme

3. Õppesisu
    3.1.ERIALANE VENE /SOOME KEEL. Suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse
  arendamine. Kutsealase terminoloogia tundmine, kasutamine. Kutsealase
  suhtluskeele arendamine, tavalised keelekasutusolukorrad kelneri töös, suhtlemine
  erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades. Erialase teksti
  lugemine, refereerimine ja tõlkimine. Tööalase informatsiooni hankimine-
  ajakirjandusest, erialasest kirjandusest, internetist. Klientide nõustamine, müük
  isiklikult, telefoni ja interneti teel, selgituste andmine. Keeleõppe integreerimine
  praktilise õppega.
3.1.1. SUHTLEMINE. Suhete loomine. Enda ja oma töökohustuste kirjeldamine,
           kogemusi, teadmisi, oskusi kirjeldav sõnavara. Hea töö leidmine.
           Töökultuur. .Töölevõtuintervjuu sõnavara. Telefonivestlus: kasutatavad
           tüüpväljendid, nimede ja numbrite edastamine.
3.1.2. AMETIKIRJAD. Kirja koostamine: pöördumine, üldkasutatavad väljendid ja
           lühendid. Tellimuse koostamine, muutmine, tühistamine. Avalduse, CV,
           seletuskirja ja kinnituskirja koostamine vastavalt vormistusnõuetele.
3.1.3. ERIALANE SÕNAVARA. Klienditeenindusalane sõnavara: kliendiga
           suhtlemine: pöördumine ja tervitus, teenuse pakkumine, hinnakujundus,
           nõuanne. Suhtlemine erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja
           ohuolukordades. Tööalase informatsiooni hankimine ajakirjandusest,
           erialasest kirjandusest, internetist. Peamiste restoraniroogade ja nende
           koostisosade venekeelsed nimetused. Peamiste jookide nimetused.
           Koostiskomponendid ja valmistamine. Klientide nõustamine jookide
           valikul. Arveldamine ja kassatoimingud. Baariinventar ja seadmed.
           Serviisid, klaasid ja söögiriistad. Tervisliku toitumise põhimõtted. Erinevate
           rahvaste köök.
3.1.4. GRAMMATIKA. Reeglite kordamine. Kaalud, mahud ja mõõdud. Raha.

4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
    suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära;
    võõrkeelse suhtlemise tähtsust muutuvas maailmas;
    kelneritöös vajalikku terminoloogiat vene/soome keeles;
Oskab:
    kasutada kelneri töös vajalikku terminoloogiat vene/soome keeles;
    kirjeldada roogade koostist ja valmistamist vene/soome keeles;
     esitleda jooke, nõustada klienti vene/soome keeles;
     toimida erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades
      vene/soome keeles;
    hankida erialast infot erialasest kirjandusest ja internetist inglise ja vene/soome
      keeles;
    suhelda lihtsamatel olme-, eriala- ja päevateemadel vene/soome keeles;
    suhelda klientidega vene/soome keeles;
    telefoniga suhelda vene/soome keeles.
Hinnatakse
    Praktiliste oskuste testid - 60% (roogade esitlemine, klientidega suhtlemine,
      arveldamine, enesehinnangu andmine, erialatekstide tõlkimine ja
      refereerimine).
    Klienditeenindussituatsioonide lahendamine - 20%
    Kirjalikud teadmiste testid - 20% (võõrkeelse terminoloogia kohta)

5. Hindamine
Mooduli hinne kujuneb kokkuvõtva hinde tulemusena. Kokkuvõtva hinde saamiseks
viiakse läbi järgmised tööd:
    5.1.Suhtlemine.
     Töölevõtuintervjuu koostamine.
     Viisakusväljendite omandamine.
     Kontrolltöö uue sõnavara ja väljendite kohta.
     Töö teemaga seotud tekstiga ( lugemine ja tõlkimine sõnaraamatu abil )
     Dialoogide koostamine teemal: Telefonivestlus.
    5.2.Ametikirjad.
     Elulookirjelduse koostamine.
     CV koostamine.
     Lünkvastustega test teemaga seotud sõnavara ja väljendite kohta.
     Tellimuse koostamine.
    5.3.Erialane sõnavara.
     Dialoogide koostamine ja ettekandmine teemal: Kliendiga suhtlemine ja
        klienditeenindussituatsioonide lahendamine.
     Valikvastustega testid võõrkeelse terminoloogia kohta.
     Jookide esitlemine.
     Töö erialaga seotud tekstiga : lugemine, tõlkimine sõnaraamatu abil.
     Kontrolltöö uue sõnavara ja väljendite kohta.
     Töö erialaga seotud materjaliga ( retseptide tõlkimine ).
     Erinevate menüüde koostamine.
     Referaat teemal: Tervislik toitumine või Eesti rahvusköögi omapära.
     Õpimapi koostamine teemal: Erinevate rahvaste toidud
    5.4.Grammatika.
     Valikvastustega grammatikatest.
     Kontrolltöö arvsõnade kohta.
     Lünktest.
Lisad


Lisa 1. LÕPUEKSAM (KELNER)
1 õn
1. Eesmärk
    kutseoskuste süvendamine (kutsealaste teadmiste rakendamine tööelu
      situatsioonides)
    kestva õpivalmiduse arendamine (informatsiooni hankimine,
      süstematiseerimine, kriitiline hindamine, töötlemine, kasutamine töö
      arendamiseks, kirjaliku väljendusoskuse, esitlemisoskuse ja koostööoskuse
      arendamine)
    sideme tugevnemine tööeluga (praktikal saadud kogemuste kasutamine
      lõpueksami planeerimisel ja teostamisel)

2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud eelnevad kelneriõpingute moodulid vähemalt rahuldavale tulemusele

3. Õppesisu
   3.1.Kirjalik eksam (test) võimaldab õpilasel demonstreerida õppekava piires
  omandatud teoreetilisi teadmisi ja kirjalike ülesannete lahendamise oskusi.
   3.2.Praktiline eksam võimaldab õpilasel demonstreerida praktilisi oskusi,
  hoiakuid ja isikuomadusi, valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal.
   1. Planeerida ja praktiliselt teostada temaatiline laud etteantud teemal
   2. Teenindussituatsiooni lahendamine
Eksamiülesande lahendamiseks:
    1. Koostab õpilane kirjaliku aruande, mis sisaldab:
     Toidukorra äriidee
     Menüü (ka kujundatud menüü klientidele lauale)
     Sobivad joogid
     Serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud
     Tööde järjekorra ja ajakava
     Lauakatte skeemi
     Dekoratsioonide kirjeldused
     Serveerimise ja teeninduse kirjelduse
    2. Teostab temaatilise laua praktiliselt:
     laua katmine, kaunistamine
    3. Teenindab kliente etteantud terviksituatsioonis, etteantud aja vältel.
     Külaliste vastuvõtmine ja lauda juhatamine
     Klientide vajaduste selgitamine, toodete esitlemine, klientide nõustamine
     Toitude ja jookide serveerimine
     Arveldamine
     Tagasiside hankimine
     Klientide ärasaatmine
     Kiituste või laituste käsitlemine
4. Õpitulemused
Lõpueksami sooritaja lähtub oma töös klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb
ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud
normidele. Õppija tunneb klienditeenindaja tööd toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes
nagu restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jms. Eriala lõpetaja on valmis erialaseks
tööks, sh vahetustega töö.
Õppija tunneb ja oskab järgmisi enamlevinud kelneri töö ülesandeid:
     klientide vastuvõtmine;
     toitude ja jookide tutvustamine ning kliendi nõustamine;
     toodete esitlus;
     tellimuste vastuvõtmine ja edastamine;
     serveerimine, laua katmine ja koristamine
     klientidega arveldamine ja nende ärasaatmine
Lõpetaja teab, et klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust,
meeskonnatööoskust, pingetaluvust, oskust oma tööd ratsionaalselt korraldada ning
kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele. Kelneri eriala lõpetaja on hea
kontsentratsioonivõime, hea mälu, rahuliku meele, hea pingetaluvuse ja hea füüsilise
vastupidavusega inimene.
Õppija oskab kasutada oma väljendus- ja keelteoskust.

5. Mooduli hinne kujuneb kokkuvõtva hinde tulemusena. Kokkuvõtva hinde
   saamiseks viiakse läbi järgmised tööd:
   5.1.Kirjaliku aruande koostamine:
    Praktiline töö :toidukorra äriidee
    Praktiline töö: menüü (ka kujundatud menüü klientidele lauale)
    Praktiline töö: valida sobivad joogid
    Praktiline töö: valida serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud
    Praktiline töö: koostada tööde järjekord ja ajakava
    Praktiline töö: vormistada arvutil lauakatte skeem
    Praktiline töö: vormistada arvutil dekoratsioonide kirjeldused
    Praktiline töö: vormistada arvutil serveerimise ja teeninduse kirjelduse
   5.2.Teostab temaatilise laua praktiliselt:
    Praktiline töö: laua katmine, kaunistamine
   5.3.Teenindab kliente etteantud terviksituatsioonis, etteantud aja vältel.
    Praktiline töö: külaliste vastuvõtmine ja lauda juhatamine
    Praktiline töö: klientide vajaduste selgitamine, toodete esitlemine, klientide
       nõustamine
    Praktiline töö: toitude ja jookide serveerimine
    Praktiline töö: arveldamine
    Praktiline töö: tagasiside hankimine
    Praktiline töö: klientide ärasaatmine
    Praktiline töö: kiituste või laituste käsitlemine

Hinnatakse:
    kirjalik aruanne (30%) - toidukorra äriidee, menüü (ka kujundatud menüü
      klientidele lauale), sobivad joogid, serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud
      nõud, tööde järjekord ja ajakava, lauakatte skeem, dekoratsioonide,
      serveerimise ja teeninduse kirjeldused;
   teooriatest (20%) Teadmiste eksamina ühe osana tuleb sooritada teooriatest,
    mis koosneb 30 valikvastustega küsimusest. Igale küsimusele on 3
    vastusevarianti (1 on õige) Teooriatesti positiivne tulemus on vähemalt 50 %;
   praktilised oskused (50%) - Teenindab kliente etteantud terviksituatsioonis,
    etteantud aja vältel: laua katmine, külaliste vastuvõtmine ja lauda juhatamine,
    klientide vajaduste selgitamine, tellimuste vastuvõtmine ja edastamine, toodete
    esitlemine, klientide nõustamine, toitude ja jookide serveerimine, arveldamine,
    tagasiside hankimine, klientide ärasaatmine, kiituste või laituste käsitlemine,
    laua koristamine.
Lisa 2. PRAKTIKAJUHEND


1. Õppepraktikale suunamine
Õppepraktikale suunamine toimub õppepraktikale vastavalt õppetöö graafikule.
Õpperaktikale suunamisel käsitletakse järgmisi teemasid:
    õppepraktika üldeesmärgid;
    õppija individuaalsed õppepraktika eesmärgid ja ülesanded;
    õppepraktika dokumentatsioon;
    õppepraktika lõpuseminari sisu ja aeg.


2. Praktika dokumendid
      praktikaleping;
      praktikabaasi juhendaja täidetav hinnanguleht;
      praktikapäevik;
      praktika aruanne (portfoolio vms.);
      kehtiv tervisetõend.


3. Õppepraktika praktikabaasis
Vastavalt õppepraktika üldeesmärkidele ja õppija individuaalsetele eesmärkidele
toimub praktika 5 õn- toitlus- ja teenindusettevõttes (saalitöö). Õppepraktikat
juhendavad praktikabaasi poolt määratud õppepraktika juhendaja praktikabaasis ja
kooli poolt määratud nõustav ja õppepraktikat koordineeriv juhendaja.


4. Õppepraktika lõpuseminar ja lõpphinnang
Lõpuseminar toimub koolipoolse juhendaja juhtimisel praktikatsükli lõpus ja seisneb
alljärgnevas:
      kohustuslike kirjalike tööde arutelu;
      praktika ülesannete täitmise analüüs;
      individuaalsete eesmärkide täitmise aruanne;
      praktikandi eneseanalüüs,
      lõpphinnang, mis antakse koolipoolse juhendaja poolt.
Praktika lõpuseminaril osalemine on õppijale kohustuslik.
Praktikamooduli hinne kujuneb nelja hinde kokkuvõttena, mis kõik omavad võrdset
tähtsust:
      praktikajuhendaja hinne (ettevõttest)
      praktikajuhendaja hinne Põltsamaa Ametikooli sööklast
      praktikaaruande koostamise ja eneseanalüüsi hinne
      praktika aruande kaitsmise hinne.


5. Õppepraktika eest vastutavate isikute kohustused
    5.1.Õppija kohustused
Õppija teostab õppepraktika lähtuvalt õppepraktika üldeesmärkidest ja
individuaalsetest õppeeesmärkidest.
Õppija:
    püstitab lähtuvalt õppepraktika üldeesmärkidest individuaalsed praktika
       eesmärgid ja teostab eesmärkide saavutamiseks õppepraktika moodulis
       ettenähtud tundide ulatuses;
    teostab õppepraktika läbimiseks ettenähtud kirjalikud ülesanded, saades nende
       täitmiseks nõuandeid praktika koolipoolselt juhendajalt;
    analüüsib õppepraktika aruandes kirjalikult praktika eesmärkide täitmist ja
       enesearengut, hindab praktikakeskkonda, täidab õppepraktikale seatud
       ülesanded.
   5.2.Praktikabaasipoolse juhendaja kohustused
Õppepraktika praktikabaasipoolne juhendaja on praktikabaasi poolt määratud praktika
juhendamise ettevalmistuse saanud spetsialist. Praktika juhendaja on õppijale õpetaja,
juhendaja ja tugiisik õppepraktika sooritamise ajal.
Praktika juhendaja:
    tutvub õppija õppepraktika dokumentidega, s.h. praktika üldeesmärkide ja
       õppija individuaalsete praktikaeesmärkidega ning koostöös õppijaga leiab
       võimalikud lahendused eesmärkide saavutamiseks;
    annab õppijale pidevalt arendava hinnangu tema tegevuse kohta terve
       õppepraktika jooksul;
    informeerib jooksvalt õppepraktika koolipoolset juhendajat õppepraktika
       kulust ja tekkinud probleemidest;
    täidab praktika sooritamise hinnangulehe, mis on arvestuslik ja mida
       arvestatakse koos koolipoolse juhendaja hinnangu, õppija kirjalikku
       eneseanalüüsi ja ettenähtud kirjalike tööde teostamisega praktika
       lõpphinnangu andmisel.
   5.3.Koolipoolse juhendaja kohustused
Koolipoolne õppepraktika juhendaja aitab õppijal planeerida praktika individuaalsed
eesmärgid ning on õppijale nõuandjaks praktika eesmärkide saavutamisel.
Koolipoolne juhendaja:
    viib läbi õppepraktikale saatmise koosoleku;
    juhendab ja nõustab õppepraktika vältel teostavate kirjalike tööde tegemist;
    külastab õppijat vajadusel praktikabaasis või võtab ühendust telefoni/e-posti
       teel;
    osaleb praktika lõpuseminaril;
    annab praktika sooritamisele omapoolse hinnangu.
Praktika taotlus
                                                 Lugupeetud ettevõtte juht!

                                 Põltsamaa Ametikooli õpilaste ettevõttepraktika
                                                TAOTLUS

Palun Teid võimaldada praktika
koht                                                         kursuse                                  eriala
                                      (mitmes)                                     (eriala nimetus)
õpilas(t)ele
                                                         (õpilase nimi)
ajavahemikul
                                                      (praktika periood)
kestvusega                       tundi .

Teie nõusoleku korral palume täita alljärgnev osa, mille alusel vormistame
kolmepoolse praktika lepingu.

Teie andmed:

Firma nimi

Juriidiline aadress

Lepingu sõlmija
                                                                          (nimi ja amet)
Praktikajuhendaja
                                                              (nimi ja amet)
Praktikaettevõte nimi
                                                  (praktika asukoha ettevõtte nimetus)
Asukoht
                                                      (praktika asukoha aadress)
Kontaktisik
                                                 (praktikakoha kontaktisiku nimi ja amet)
Kontakttelefon
                                                      (telefon või telefonid)
e-post
                                                    (kontaktisiku e-posti aadress)


Põltsamaa Ametikooli esindaja:

Nimi

Amet

Kontakttelefon

Praktikaleping
                Põltsamaa Ametikooli, ettevõtte ja õpilase vaheline

                                     LEPING
                         õpilaste praktika läbiviimise kohta


Põltsamaa Ametikool (48030 Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Väike- Kamari küla,
direktor VIIVE KIBENA), edaspidi nimetatud “kool”, ühelt poolt ja ettevõte

…………………………………………………………………………………………
                                           nimi, asukoht



esindaja ………………………………………………………………………………..
                                    amet, ees- ja perekonnanimi


praktikajuhendaja ……………………………………………………………………..
                             amet, ees- ja perekonnanimi, telefoninumber



edaspidi nimetatud “ettevõte”, teiselt poolt sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:

1. “Kool” suunab välipraktikale järgmised õpilased:

Jrk.   Nimi                           Eriala                        Kur-   Ajavahemik
                                                                    sus



2. “Kool” kohustub:
    a) tagama õpilaste teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse, mis on vajalik praktika
       sooritamiseks     vastavalt     õppeprogrammile       (tööülesannete     täitmine,
       ohutustehnika ja tuleohutuse eeskirjade tundmine);
    b) teostama pistelist kontrolli õpilaste töö ja ettevõtte töösisekorraeeskirjade
       täitmise üle õpilaste poolt;
    c) osutama ettevõtte töötajatele vajalikku metoodilist abi praktikantide
       juhendamisel.

3. “Ettevõte” kohustub:
    a) võimaldama kõigile koolivälisele praktikale saabunud õpilastele tööd vastavalt
       õppekava põhjal koostatud praktikaprogrammile;
    b) looma tingimused töövilumuste omandamiseks, paigutades õpilasi ühelt
       töökohalt teisele pärast õppeprogrammis ettenähtud vilumuste omandamist;
    c) mitte kasutama õpilasi praktikaperioodil töödel, mis ei ole ette nähtud
       käesoleva lepingu punktis 3a. Erandjuhtudel, kooskõlastatult kooliga, on
       lubatud teha muudatusi lepinguosaliste poolt varem kokku lepitud
       tootmisülesannete osas;
    d) teostama kontrolli tootmisülesannete ja tuleohutuse eeskirjade täitmise üle,
       samuti õpilaste poolt tehtavate tööde kvaliteedi üle;
    e) tagama õpilastele ohutud töötingimused ja kinni pidama seadusandlusega
       kehtestatud tööajast;
      f) varustama õpilased vajalike seadmete, tööriistade, materjalide ja
         kaitsevahenditega ohutu töö kindlustamiseks igal töökohal;
      g) võimaluse korral tasuma õpilaste poolt tehtava töö eest kogu välipraktika
         kestel;
      h) väljastama pärast välipraktika lõppu iga õpilase kohta iseloomustuse ja
         lõpukursuse õpilaste proovitöö akti, milles näidata tema töö kvaliteet,
         tööülesannete täitmine ja praktika hinne;
      i) kinnitama õpilase praktikal viibimist praktikapäevikus juhendaja allkirjaga.

4. Praktikant kohustub:
   a) praktika ajal täitma ettevõttepoolse praktikajuhendaja poolt antavaid
       tööülesandeid;
   b) järgima ohutusnõudeid tööülesannete täitmisel;
   c) suhtuma praktika ajal tema käsutusse antud vahenditesse heaperemehelikult.

5. Leping on koostatud kolmes võrdses eksemplaris, millistest jääb üks eksemplar
   igale lepingupoolele.

6. Käesolev leping kehtib “…..” …….. 20….a. kuni “……” ..….. 20….. a.

7. Käesolevast lepingust tekkivad vaidlused lahendatakse seaduses ettenähtud korras
   “kooli” asukoha järgi.




………………………….                                      ……………………………
Viive Kibena                                                /allkiri/
Direktor                                         Ettevõte esindaja



         P.K.                                             P.K.



Õpilane: .....................................
                    /allkiri/
Lisa 1: Koolivälise praktika programm
Lisa 2: Õpilase praktikapäevik


Praktika programm

Eriala:              _______________________________________________
Kursus:              _______________________________________________I
Praktika aeg:        _______________________________________________
Praktika kestvus:    _______________________________________________
                     (näidata ära mitu tundi ettevõttes, mitu tundi iseseisvat tööd aruande koostamiseks)
Tööpäeva pikkus:     _______________________________________________
                     (näidata ära mitu tundi võib õpilane töötada Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt)


Praktika eesmärk:
 Süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud teadmisi ja oskusi.
 Õppida seostama teoorias omandatud teadmisi praktilise tööga.
 Õppida tundma oma eriala ettevõttes tegutsemise keskkonda ja seda mõjutavaid
   tegureid.
 Omandada teadmisi oma eriala ettevõtte tegutsemise põhialustest ja
   põhioperatsioonidest.
 Kujundada välja õiged kutse- ja erialased hoiakud ja väärtushinnangud.
 Aidata omandada süsteemseid tööharjumusi.
 Omandada individuaalseid ja meeskonnatöö kogemusi.

Praktika ülesanded:
1. Tutvuda ettevõtte organisatsioonilise ülesehituse ja õigusvormiga (OÜ, AS, jne).
2. Ettevõtte tegutsemise ajalooline ülevaade ja areng.
3. Ettevõtte tegevuse lühikirjeldus. Ülevaade ettevõtte toodangust ja teenustest sh.
    lisateenused.
4. Tutvumine ettevõtte töökorraldusega (töötajate töövahetused ja tööajad, ettevõtte
    juhtimine       ja        alluvusvahekorrad     (võimalusel        juhtimisskeem),
    töösisekorraeeskirjad).
5. Oma töökeskkonna ohutegurite hindamine (füüsikalised, keemilised,
    bioloogilised, psühholoogilised ohutegurid).
6. Esmaabi korraldamine ettevõttes- esmaabivahendite olemasolu, esmaabi andvate
    töötajate väljaõpe.
7. Ohutustehnika nõuete järgimine ja ohutusmärgistus.
8. Muude erieeskirjade täitmine nende olemasolul: eririietus, isiklik hügieen jms.
9. Jäätmete teke ja liigitus.
10. Keskkonnaohutuse nõuded ja nendest kinnipidamine.
11. Muud praktika ülesanded sõltuvalt erialast:
    _________________________________________________________________
    _________________________________________________________________
    _________________________________________________________________
    ____________________.

Praktikanti iseloomustatakse kokkuvõtlikult praktika päevikus järgmiste ülesannetega
toimetulemise põhjal:

   1. Töö leidmise võime ja töö korraldamise oskus;
   2. Klientidega suhtlemise tase;
   3. Algatusvõime;
   4. Üldine kohusetundlikkus ja töössesuhtumine
   5. Muud ülesanded sõltuvalt erialast:
      _______________________________________________________________
   ___.

Programmi koostas(id):
_____________________________________________________
                             (eriala õpetaja(te) nimi ja kontaktandmed)




Praktikandi meelespea

   1. Tööpäev (vahetus) algab juhataja poolt määratud kellaajal.
   2. Puudumisest tuleb KINDLASTI teatada juhatajale tööpäeva või vahetuse
      ALGUSES!
   3. Puudumine tuleb tõendada, tõend kleebitakse praktika päeviku tagakaane
      külge.
   4. Tööl tuleb kanda tööriideid ja töö iseloomule vastavaid jalatseid.
   5. Töö ajal tuleb järgida praktikaettevõttes kehtivaid töö sisekorra-eeskirju ja
      ohutustehnika nõudeid.
   6. Praktika kohal tuleb teha KÕIKI töid, mis juhataja või praktika juhendaja
      annab, sõltumata sellest, kas praktika programm näeb selliseid töid ette või
      mitte.
   7. Praktika päeviku täidab õpilane ja juhendaja kinnitab tehtud töö hinde ja
      allkirjaga.


Praktika aruanne

   1. on dokument, mis
           koostatakse praktikandi poolt,
           kajastab praktika ajal tehtud töid ja praktikandi toimetulekut,
           vastab Põltsamaa Ametikoolis kehtivale kirjalike tööde koostamise
             juhendile,
           hiljemalt kahe nädala jooksul peale praktika lõppemist või õppeaasta
             algust (suvise praktika korral) kaitstakse eriala õpetaja poolt
             kokkulepitud ja tunniplaanis märgitud ajal.

   2. koosneb järgmistest osadest:
          Tiitelleht
          Sisukord – aruande nummerdatud lehtede järjekord
          Lepingud
          Praktika programm
          Sissejuhatus - püstitatud praktikaeesmärkide ja -ülesannete
            lühikirjeldus
          Ettevõtte asukoht, ümbrus, viidad, juurdepääs transpordiga,
            parkimisvõimalused (anda omapoolne hinnang )
            Praktika sisu ja töö põhiosa – punktide kaupa kirjeldada praktika
             programmis olevaid teemasid
           Hindamisleht – praktika programmi juures olev hindamistabel, mille
             ühe poole täidab juhendaja ja teise poole praktikant ise. Hinnang
             antakse sõnades 3-palli süsteemis: hea/rahuldav/vajab arendamist
           Enesehinnang – koostatakse vabas sõnastuses järgmise sisuga:
                   1. Hinnang ettevalmistusele: teoreetilise ja praktilise
                      ettevalmistuse tase praktika tegevusteks – enda tugevad ja
                      nõrgad küljed
                   2. Hinnang toimetulekule: praktika käigus reaalselt sooritatud
                      tööde ja tegevuste loetelu ja tööülesannetega toimetuleku
                      analüüs
                   3. Hinnang uutele teadmistele ja oskustele: mida uut ja
                      huvitavat kogesid ja õppisid praktika ajal
                   4. Hinnang praktikaettevõttele: tööle võtmine ja juhendamine
                      praktika vältel
      Kokkuvõte kajastab
                   1. lühidalt sissejuhatuses püstitatud eesmärkideni jõudmist
                   2. ülevaadet praktika käigust ning tulemustest
                   3. mida töö käigus kindlaks tehti
                   4. mida on vaja edasi teha ja arendada.

Info praktika juhendajatele

1.      Praktika        alguse       ajaks        on        õpilane(sed)       läbinud
kursuse
                                                        ( eriala nimetus)
osaliselt ning omandanud järgmiste teemadega seotud teadmised ja oskused :
________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____.


2. Hindamise juhis
Praktika juhendaja annab õpilase poolt sooritatud töödele hinnangu, lähtudes
alljärgnevatest hindamise kriteeriumidest:

1. Hinne väga hea “5”:
Õpilane töötab:
        innustunult ja probleemideta ning soovib oma oskusi täiendada ja
           arendada;
        täidab täpselt tööjuhiseid, peab kinni kokkulepetest ja oskab väärtustada
           tööd;
        ei hiline, töötab aktiivselt ja tulemuslikult, kasutab tööaega ratsionaalselt;
        järgib töökultuuri nõudeid (puhtus, korrektne välimus, isiklik hügieen jne).
2. Hinne hea “4”:
Õpilane töötab:
        on hea töössesuhtumisega, kuid vajab mõningast juhendamist ja
           suunamist;
        on enamasti täpne ja hoolas ning ei vaja sundimist;
        ei hiline, on usaldusväärne, kasutab tööaega ratsionaalselt;
        järgib töökultuuri nõudeid (puhtus, korrektne välimus, isiklik hügieen jne).

3. Hinne rahuldav “3”:
Õpilane töötab:
        aeglaselt ja üsna ükskõikselt, suhtub tööülesannetesse hooletult;
        vajab palju juhendamist ja teeb sellele vaatamata madala kvaliteediga tööd;
        hooletult ja ebatäpselt ega näita üles omapoolset initsiatiivi;
        ei teavita puudumistest (haigusest) esimesel võimalusel;
        ei oska ise oma tööd objektiivselt hinnata ja ei tunne töö vastu erilist huvi;
        ei järgi alati töökultuuri nõudeid ja talle tuleb teha sellekohaseid märkusi.

4. Hinne mitterahuldav “2”:
Õpilane töötab:
          vastumeelselt ja initsiatiivita, on hoolimatu ja lohakas;
          hilineb tööle, ei kasuta tööaega ratsionaalselt, talle tuleb teha tihti märkusi;
          puudub põhjuseta töölt, ei teavita, ei ole usaldusväärne ja temale ei saa
            loota;
          käitub väljakutsuvalt, ei allu korraldustele;
          teeb juhendamisest hoolimata halvakvaliteedilist tööd ja ei järgi
            tööjuhiseid;
ei järgi töökultuuri nõudeid (puhtus, korrektne välimus, isiklik hügieen).


Praktikandi hindamisleht

_____________________________________________________________________
______
                               ( Praktikandi nimi , eriala ja kurus )


Hindamisleht
                                               Praktikandi enesehinnang: Ettevõtte hinnang:
                                               hea / rahuldav / vajab hea / rahuldav / vajab
                                               arendamist                arendamist
Erialased põhiteadmised (seni koolis
käsitletu alusel)
Erialased oskused (seni koolis
käsitletu alusel)
Peamiste           tööoperatsioonide
omandamine
Sõbralikkus ja viisakus klientidega
suhtlemisel
Kliendi soovide väljaselgitamine
Toimimine             probleemsetes
olukordades
Tööaja efektiivne kasutamine

Tööülesannete täitmise korrektsus

Töötamise kiirus

Vastutustunne          tööülesannete
täitmisel
Meeskonnatöö oskus

Asjakohane omaalgatus

Praktikandi välimus ja riietus tööl
(asjakohasus, korrektsus)
Kutsesobivus

HINNANG PRAKTIKALE

Kirjalike õpilastööde vormistamise juhend
Kirjalik õpilastöö (edaspidi: töö) on õppetöö käigus õpilase koostatud lõputöö,
praktika aruanne, uurimus, ülesande lahendus, referaat, essee vms, mis on
vormistatud ja esitatud kirjaliku tekstina paberil või elektroonilisel kujul.

1. Levinumateks tööde liikideks on:
    1.1. referaat – ülevaade mingit teemat käsitlevatest teos(t)est ja
    uurimistulemustest pikkusega 3 kuni 5 lk.
    1.2. essee – analüütiline, teaduslik või kirjanduslik kirjutis, mis esitab autori
    väiteid ja seisukohti teatud teemal pikkusega.1 kuni 3 lk
    1.3. praktika aruanne – kokkuvõte ettevõttes praktikal teostatust, milline
    peab kajastama eriala õpetaja(te) poolt püstitatud praktika eesmärke ja
    ülesannete täitmist praktika käigus ning milline kuulub kaitsmisele hiljemalt
    kahe nädala jooksul peale praktika lõppemist või kooliaasta algust (suvise
    praktika osas) pikkusega 10- 15 lk sisu (ei kuulu hulka tiitelleht ja kasutatud
    kirjandus).
    1.4. lõputöö – teadustöö üldistele nõuetele vastav uurimus, mille koostamine
    aitab kaasa õpilase erialaste teadmiste süvendamisele ning näitab õpilase oskust
    kasutada omandatud teadmisi ja praktilisi kogemusi, võimet analüüsida ja
    üldistada viidatud allikaid, formuleerida oma mõtteid ning esitada neid
    nõuetekohases vormis pikkusega sisu osas 30- 35 lk ( ei kuulu hulka tiitelleht,
    kasutatud kirjandus ja lisad).

2. Üldised nõuded vormistamisele
     Töö vormistamisel on lähtutud kogu töö ulatuses ühtsetest põhimõtetest. Töö
       koostatakse arvutil, kasutades vertikaalse asetusega valget kirjapaberit
       formaadis A4 (210x297 mm). Täiskirjutatud lehekülje allserva jäetakse vaba
       ruumi 2 cm, ülaserva 2 cm, vasakule 3,5 cm ning paremale 2 cm.
     Kõik töö leheküljed (sh allikate loetelu, lisad) nummerdatakse ühtses
      numeratsioonis. Esimesele leheküljele ehk tiitellehele lehekülje numbrit ei
      kirjutata. Lehekülje number kirjutatakse lehekülje alumisse äärde keskele.
    Töö prinditakse lehe ühele poolele.
    Töö põhitekst kirjutatakse mustas kirjas (automatic) kirjasuurusega 12
      kirjatüübis Times New Roman.
    Ühe töö ulatuses on kasutatud kirjatüüp ühesugune.
    Pealkirjade kirja suurus on 14.
    Tiitellehel kirjutatakse töö pealkiri läbivate suurtähtedega ning suurusega 18.
   Ülejäänud andmed tiitellehel kirjutatakse esisuurtähega ja suurusega 16.
    Joonealused märkused ja allikakirjed (kui kasutatakse joonealust viitamist)
      kirjutatakse suurusega 10.
    Väiksemat kirja (10) võib kasutada ka mahukates tabelites ja joonistel.
    Tekstiosa esiletõstmiseks kasutatakse kirjastiili Bold( Paks), kuid mitte
      suuremat kirja.

3. Pealkirjad
     Kõik pealkirjad (v.a tiitellehel) joondatakse lehe vasakusse äärde.
     Esimese astme pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Alljaotiste pealkirjad
       kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht).
     Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Kui pealkirjas on mitu lauset, siis pannakse
       lausete vahele punkt, rea lõppu mitte.

4. Tühjad read ja reavahed
     Tekstilõigud eristatakse tühja reaga, taandeid ei kasutata.
     Esimese taseme pealkirja ja teksti või esimese ja teise taseme pealkirjade
       vahele jäetakse kaks tühja rida. Teise ja kolmanda taseme pealkirja ja järgneva
       teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Kaks tühja rida jäetakse ka teise või
       kolmanda taseme pealkirja ja sellele eelneva teksti vahele.
     Tabeli pealkirja ja tabeli ning tabeli ja sellele järgnevate seletuste vahele
       jäetakse tühi rida.
     Joonise ja sellele järgneva allkirja või legendi vahele jäetakse tühi rida.
       Joonise ette ja joonise allkirja järele tuleb jätta ka tühi rida.
     Töö põhitekst kirjutatakse 1,5 reavahega.
     Mitmerealised pealkirjad kirjutatakse 1,0 reavahega.
     Joonealused märkused ja allikakirjed (kui kasutatakse joonealust viitamist)
       kirjutatakse reavahega 1,0 ning nummerdatakse läbivalt.
     Väiksemat reavahet (1,0) võib kasutada ka mahukates tabelites ja joonistel.
     Reavahega 1,0 kirjutatakse mitmerealised pealkirjad (soovitatavalt ka
       sisukorras), tabelite pealkirjad, jooniste allkirjad ning allikakirjed.


5. Töö ülesehitus
Töö ülesehitus ja teksti liigendamine sõltuvad töö iseloomust, eesmärkidest ja mahust.
Tavapäraselt on töö osad järgmised:
     tiitelleht (lisa 1) on töö esimene lehekülg, mis kajastab teatud formaalseid ja
       töö sisuga seotud andmeid. Tiitellehel esitatakse järgmised andmed:
       õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud; autori ees- ja perekonnanimi;
       õpperühma tähis; töö pealkiri; töö iseloom; õpetaja või töö juhendaja ees- ja
    perekonnanimi ning amet; töö tegemise koht ja aeg. Tiitelleht peab olema
    kõikidel töödel.
   annotatsioonis e. kokkuvõttes tuuakse andmed töö mahu, kirjutamiskeele, 5-10
    põhilise töös kasutatud märksõna kohta ning töö lühikokkuvõte (uurimisobjekt
    ja aine, uurimistöö eesmärk, uurimise tulemused ja nende uudsus ning
    rakendamise võimalused). Annotatsiooni maht on soovitavalt 1000-2000
    tähemärki ehk kuni 1 lk A4 formaadis. Annotatsioon koostatakse lõputöö
    puhul.
   sisukorras antakse töö osade loetelu ja nende alguslehekülg. Sisukord on
    tiitellehe järel v.a. lõputöö puhul, kus sisukord järgneb annotatsioonile.
    Sisukorras on kõik jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga,
    nagu need esinevad töös endas. Annotatsiooni, sisukorra, mõistete ja
    lühendite selgituse, tabelite ja jooniste loetelu, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja
    viidatud allikate loetelu jaotisele numbrit ette ei kirjutata. Sisukord
    koostatakse, kui tööl on peale tiitellehe rohkem kui üks osis (v.a essee puhul).
   mõistete ja lühendite selgituses esitatakse töös kasutatud mõisted
    (erialaterminid) ja vähetuntud lühendid koos selgitustega. Üldkasutatavaid
    lühendeid (nt jne, vms), mida töös on kasutatud, ei ole vaja selgitada. Loetelu
    koostatakse, kui töös on toodud üle kümne mõiste või lühendi.
   tabelite ja jooniste loetelus esitatakse tabelite ja jooniste pealkirjad koos
    lehekülje numbriga, millel need asuvad. Vastav loetelu koostatakse, kui töös
    on toodud üle viie tabeli või joonise.
   sissejuhatuses tutvustatakse käsitletavat valdkonda ja antakse ülevaade töö
    vajalikkusest, probleemist, töö eesmärgist, selle oletatava(te)st lahendus(t)est
    (hüpoteesi(de)st), uurimismeetoditest. Sissejuhatuse maht on kuni 1/10 kogu
    töö mahust. Autori soovi korral lisatakse tööle pühendus, moto või
    tänuavaldused. Pühendus või moto tuuakse sissejuhatuse esimese lehe alguses
    enne osa nimetust. Tänuavaldused esitatakse sissejuhatuse lõpuosas.
   töö põhiosa ülesehitus oleneb töö liigist ja käsitletavast teemast. Üldjuhul
    koosneb töö põhiosa järgmistest alljaotistest:
                    1. teoreetiliste allikate ülevaade ja analüüs;
                    2. uurimismeetodite kirjeldus;
                    3. tulemused ja arutelu.

 Kokkuvõttes on lühidalt esitatud töö peamised tulemused, nendest tulenevad
järeldused ja ettepanekud. Kokkuvõttest peab selguma, kuivõrd sissejuhatuses
püstitatud eesmärk on saavutatud.

 Viidatud allikate loetelus esitatakse antud töös viidatud allikate kirjed.
Viidatud allikate loetelu koostatakse alati, kui töö koostamisel tsiteeritakse või
refereeritakse teisi allikaid.
 Lisad esitatakse, kui töö autor soovib tööd täiendada abimaterjalide ja
andmetega, mis on vajalikud töös käsitletud seisukohtade kinnitamiseks või
illustreerimiseks, kuid mis häiriksid tekstis esitades töö jälgitavust oma mahu või
sisu poolest. Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse. Iga lisa kohta peab töö
sisus olema viide ning need esitatakse neile viitamise järjekorras. Iga lisa algab
uuelt lehelt.
    Referaadi kohustuslikeks osadeks on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö
   põhiosa, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu. Lähtuvalt töö eesmärkidest ja
   ülesehitusest võib töös olla ka teisi osasid.
    Essee kohustuslikeks osadeks on tiitelleht, sissejuhatus, töö põhiosa,
   kokkuvõte. Viidatud allikate loetelu lisatakse tööle, kui töö koostaja on
   refereerinud või tsiteerinud teisi allikaid. Lähtuvalt töö eesmärkidest ja
   ülesehitusest võib töös olla ka teisi osasid.
    Kõik töö osad on esimese taseme jaotised ja neid alustatakse uuelt leheküljelt.
    Tööst parema ülevaate saamiseks võib töö põhiosa teksti liigendada
   peatükkideks, alapeatükkideks, punktideks ja alapunktideks. Peatükid ja nende
   alljaotised peavad olema nii sisuliselt kui ka loogiliselt üksteisega seotud ning
   moodustama teemale vastava terviku. Iseseisev alljaotis moodustatakse vähemalt
   kahest lõigust tekstist.
    Teksti liigendamisel kasutatakse jaotiste nummerdamist araabia numbritega
   ühest alates. Esimese taseme jaotiste (peatükkide) numbrile (nt 1., 2., 3. jne)
   lisandub teise taseme jaotiste (alapeatükkide) järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3.,
   2.1., 2.2., 2.3. jne). Kolmanda taseme jaotiste (punktide) ees tuleb juurde kolmas
   number (nt 1.1.1., 1.l.2., 1.1.3. jne) jne. Numbri vahel ja tähise lõpus on punkt.
   Soovitav on piirduda kolmeastmelise hierarhiaga.

6. Allikate kasutamine
     Teistes allikates esitatud informatsiooni kasutatakse töös järgmistel viisidel:
        1.tsiteerimine on teise autori või allika tsitaadi kasutamine oma töös. Tsitaat
        peab olema täpne ja originaalile vastav. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk,
        võib tsitaati lühendada. Kui tsitaati ei kasutata täielikult, pannakse ärajäetud
        sõnade asemele väljajätupunktid (kolm tühiku ja punkti kombinatsiooni).
        Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja sellele järgneb viide.
        2.refereerimine on teise autori või allika sisu kokkuvõttev ja kommenteeriv
        esitamine oma töös. Refereerimisel ei kasutata jutumärke, kuid refereering
        peab olema eristatav autori seisukohtadest. Refereeringu ja autori seisukohtade
        eristamiseks on soovitatav alustada uut lõiku, osutada töö autori (nt Autori
        arvates .... jne) või allika autori (nt E. Durkheimi arvates ... jne)
        seisukohtadele. Refereeringule järgneb viide.


7. Viitamine
     Töös eristatakse selgelt autori seisukohad ning teistele allikatele kuuluvad
    seisukohad. Igale tsiteeritud või refereeritud allikale viidatakse.
     Viide käib kas lause või lõigu kohta. Kui viidatakse lausele, pannakse viide
    enne lauselõpupunkti; kui lõigule, pannakse viide pärast punkti.
     Allikatele viitamisel on kaks viisi:
        1.ümarsulgudes viitamine;
        2.joonealune viitamine.
     Ümarsulgudes viitamisel on kaks võimalust:
      1.viide algab autori perekonnanimega (autorita teoste puhul pealkirja esimese
    sõnaga,
    millele järgnevad mõttepunktid), järgneb teose ilmumisaasta ja võimalusel
    viidatud lehekülje number/numbrid. Aastaarvu ja lehekülje numbri vahele
    pannakse koolon või koma. Kui lehekülje numbreid on mitu, pannakse nende
    vahele koma. Kui tegemist on lehekülgede vahemikuga, pannakse algus- ja
    lõpuleheküljenumbri vahele sidekriips.
   Näidis: Töötute arv N maakonnas on 4,3% töövõimelisest elanikkonnast (Saar
   2003: 17).
        2.viide algab allika järjekorranumbriga allikate loetelus. Järjekorranumber
    asendab autori nime ja aastaarvu. Leheküljenumber lisatakse järjekorranumbrile.
    Numbrilist viitamist kasutatakse siis, kui on rohkesti viiteid nimeta allikatele (nt
    õigusalastes töödes, kus kasutakse peamiselt õigusakte).
Näidis: Töötute arv N maakonnas on 4,3% töövõimelisest elanikkonnast (5:17-19).
     Joonealuse viite puhul tekstis allikat lähemalt ei kirjeldata, vaid kõik andmed
    tuuakse viites joone all. Joonealuseid viiteid võib nummerdada kas ühe lehekülje
    või ühe alljaotise ulatuses või läbi kogu töö. Viidatava teksti lõppu märgitakse
    viite numbriline indeks (nt ¹, ², ³). Allika kirje koos viitega leheküljele esitatakse
    joonealuse märkusena lehekülje allservas eraldatuna ülejäänud tekstist.
Näidis: Töötute arv N maakonnas on 4,3% töövõimelisest elanikkonnast ¹.
¹ Saar, E. 2003. Töötute olukord Eestis. Tallinn: VP Kirjastus, 17.

      Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune.
      Kui autoreid on rohkem kui kolm, märgitakse viidates neist esimene ja
       lisatakse lühend “jt” või “et al”.
    Kui korraga viidatakse mitmele allikale, esitatakse viites kõik, ning
       eraldatakse need semikooloniga. Sama autori tööd järjestatakse viites
       kronoloogiliselt, samal aastal ilmunud tööde puhul lisatakse aastaarvule a, b, c
       jne. Kui autoritel on sama perekonnanimi, lisatakse initsiaal.
Näidis: (Kruus, A. 2003, 2004a, 2004b; Kruus, M. 1999)
    Kui allikale viidatakse mitmel korral järjest, on soovitatav pärast esimest
       viitamist kasutada väljendit “samas” või “op. cit” (opus citatum - ladina k
       viidatud teos) koos leheküljenumbri äratoomisega.
    Enam kui ühte allikat sisaldava refereeringu puhul tuuakse kõik allikad viites
       välja järjestades tähestikuliselt ja eraldades semikooloniga.
    Kui allikana kasutatakse õigusakti, siis esitatakse joonealuses viites õigusakti
       kirje kasutatud redaktsiooni andmetega.
    Kui ühe autori materjale on tsiteeritud või refereeritud teise autori töös,
       kasutatakse vahendatud viitamist. Vahendatud viitamist võib kasutada ainult
       siis, kui algallikat ei ole võimalik kätte saada. Viites tuuakse sel juhul välja
       mõlemad allika andmed. Esimesel kohal algallika andmed ning teisel kohal
       täiendiga tsit (tsiteerinud) või ref (refereerinud) selle allika andmed, mida
       loeti.
Näidis: Nõmm (1989:23, ref Tamm 1991:198) väidab, et suure osa käitumisviisidest
omandavad inimesed teiste inimeste käitumist jälgides.

Viidatud allika kirje ja kirjete loetelu koostamine
     Igale viitele peab töö lõpus esitatavas viidatud allikate loetelus vastama kirje.
       Loetellu märgitakse vaid need allikad, millele tekstis on viidatud.
     Ühte tüüpi allikate kirjed peavad olema koostatud sama põhimõtte järgi.
       Mingite kohustuslike andmete (nt kirjastuse nimi raamatu puhul) puudumisel
       jäetakse vastav kirjeelement esitamata.
     Kirje koostatakse viidatava algallika keeles.
     Loetellu kantavad kirjed nummerdatakse.
       Kirjed kantakse loetellu autorite perekonnanimede või autori puudumisel
        pealkirja esimese sõna tähestikulises järjekorras. Kui viidatud allika autoreid
        on mitu, siis märgitakse kirjes kõik autorid.
       Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaastate järjekorras. Kui viidatud allikates
        on ühelt autorilt mitu ühel ja samal aastal ilmunud tööd, siis reastatakse need
        aastasiseselt pealkirja esimese sõna tähestikulises järjekorras ning kasutatakse
        allikate eristamiseks ilmumisaasta järel väiketähti a, b, c jne.
Näidis:
Prinits, O. 1993a. Eesti ärkamisaja silmapaistvaid isikuid. Tartu: Tartu Ülikool.
Prinits, O. 1993b. See oli siis, kui Muhu mõisa aidamehe poeg Pariisis käis. Tallinn:
SE&JS
     Kirje koosneb mitmest elemendist, mis esitatakse teatud järjestuses:
        1.raamat: autori perekonnanimi, initsiaal(id), ilmumisaasta, pealkiri
    (alapealkirja ette
        pannakse koolon), kordustrüki puhul väljaande number, ilmumiskoht, kirjastus
    või kirjastaja (ilmumiskoha ja kirjastuse vahele pannakse koolon).
Näidis: Lepp, J. 2002. Haridusolud Eestis. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
        2.publitseerimata uurimistööd (nt diplomi-, bakalaureuse-, magistri-,
    doktoritöö):
        autori perekonnanimi ja initsiaal(id), valmimise aasta, pealkiri, nurksulgudes
    töö liik,
        koostamise koht ja organisatsiooni nimetus.
Näidis: Kuusk, L. 2003. Noorte kuritegevus Eestis. [Diplomitöö] Tallinn:
Sisekaitseakadeemia politseikolledž.
       3.konspekt vm õppematerjal: autori perekonnanimi ja initsiaal(id), aasta,
    pealkiri, nurksulgudes “loengukonspekt”, õppetöö toimumise koht ja
    organisatsiooni nimetus
         Näidis: Kruusvall, J. 1999. Ülevaade sotsioloogiast. [Loengukonspekt]
         Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool
       4. artikkel kogumikus: artikli autori perekonnanimi ja initsiaal(id),
ilmumisaasta, artikli pealkiri, , kogumiku koostajate või toimetaja perekonnanimi ja
initsiaal(id), sulgudes lühend “Toim”, “Ed.” või “Eds.” (inglise k) või “Hrsg.” (saksa
k), eestikeelse kogumiku puhul lühend “Rmt” või ingliskeelse kogumiku puhul sõna
“In”, kogumiku pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, artikli leheküljed kogumikus.
Näidis: Ploompuu, T., Kukk, T. 1998. Soontaimefloora. Kink, H., Miidel, A. (Toim)
Rmt. Pakri saared - loodus ja inimtegevus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus,
41-46.
         5. artikkel ajakirjas: artikli autori perekonnanimi ja initsiaal(id),
         ilmumisaasta,pealkiri,
         ajakirja nimetus, köide (aastakäik) teadusajakirja puhul, number, leheküljed.
Näidis: Mittelstrass, J. 2004. Knowledge as a good: science, education, and the
commodification of knowledge. Trames, 7, 4, 49-83.
         6. artikkel ajalehes: artikli autori perekonnanimi ja initsiaal(id), ilmumisaasta,
         pealkiri, ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev ja leheküljed.
Näidis: Liik, K. 2004. Venemaa tee on juba näha, Ukraina oma veel mitte. Sirp,
01.10, 4.
        7. konverentsi/seminari vm ettekanne: autori perekonnanimi ja initsiaal(id),
        ürituse toimumisaeg, ettekande pealkiri, korraldaja, ürituse liik ja nimetus,
        toimumise kuupäevad ja koht.
Näidis: Kitsing, M. 2003. Välishindamise areng 2000-2003. Tartu Ülikooli
konverents “Mõtlemisest tegudeni: haridusreformi edusammud ja rakendamine” 27.-
28.11. Tartu.
         8. teatmeteos: artikli autori perekonnanimi ja initsiaal(id), ilmumisaasta,
    artikli (märksõna) nimetus, ingliskeelse teatmeteose puhul sõna “In” teose
    nimetuse ees, teose nimetus, köite number, ilmumiskoht, kirjastus, leheküljed. Kui
    entsüklopeedia märksõnal ei ole autorit, siis algab viide märksõnaga, millele
    järgneb aasta.
Näidis: Bergmann, P. G. 1993. Relativity. In The new encyclopedia Britannica. Vol.
26. Chicago: Encyclopedia Britannica. 501-508.
Kohtusüsteem. 2000. Õigusleksikon. Tallinn: Interlex. 141-142.
      9. internetimaterjal: autori perekonnanimi ja initsiaal(id), pealkiri, materjali
      internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev.
Näidis: Riigikantselei. Riigikantselei aastaraamat 2003.
http://www.riigikantselei.ee/index.php?id=1555 12.11.2004
        10. õigusakt: akti nimetus, vastuvõtmise aeg, allikas, milles akti esimene ja
        viimane redaktsioon on ametlikult avaldatud.
Näidis: Avaliku teenistuse seadus. 25.01.1995.- RT I 1995, 16, 228, RT I 2004, 29,
194.
        11. arhiivimaterjal: arhiivi nimetus, fondi (f), nimistu (n), toimiku (t) ja lehe
        (l) number, kust andmed võetud.
Näidis: Ajalooarhiiv, f. 50, n. 2,. t. 10, l. 24.
       12. publitseerimisel olevad artiklid: artikli autori perekonnanimi ja
       initsiaal(id), ilmumise aasta asemele märge sulgudes “trükis” või “in press”
       (inglise k), pealkiri, ajakirja nimetus.
Näidis: Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism:
Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social
Psychology.
        13. intervjuu: Intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp
        (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerija nimi, intervjueerimise koht ja aeg.
Näidis: Mets, N. 2004. Personalipoliitika majandusministeeriumis. Autori
üleskirjutis. Tallinn, 10.11.2004.
        14. Vahendatud viite allika kirje algab tärniga (*). Kui algallika kirjet pole
andmete puudumisel võimalik koostada, jäetakse see märkimata. Ilma tärnita kantakse
viidete loetellu see allikas, mida loeti.

Joonised ja tabelid
Teksti illustreerimiseks kasutatakse tabeleid ja jooniseid. Need paigutatakse vahetult
pärast tekstis nende kohta käivat viidet ja soovitavalt nii, et need mahuksid ühele
leheküljele.
Tabelite ja jooniste peal- ja allkirjad iseloomustavad kokkuvõtlikult nendesse
koondatud andmeid.
Näidis:

Tabel 5. Hinnangute jaotus
Hinnang                    Hinnangute Hinnangute
                           arv        osakaal
"Puudulik"                      1          2%
"Nõrk"                          -          0%
"Rahuldav"                      4          9%
"Keskpärane"                   13         29%
"Hea"                          16         36%
"Väga hea"                     11         24%
"Suurepärane"                   -          0%




Joonis 4. Õpilaste keskmised hinnangud kriteeriumite lõikes

      Kõik tabelid ja joonised nummerdatakse liikide kaupa eraldi numeratsioonides
       alates töö algusest araabia numbritega.


Erinõuded lõputööle
    Lõputöö maht (ilma lisadeta) on 25- 30 lehekülge.
    Töö kirjutatakse kasutades kindlat kõneviisi ja umbisikulist vormi (nt tehakse,
      uuritakse jne). Kirjutamisviis ja –vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses.
    Hea tavana ei kasutata lõputööde allikatena maakonna- ja päevalehti ning
      õpilase poolt õppetöö käigus tehtud märkmeid.
    Lõputöö esitatakse komisjonile paberkandjal kahes eksemplaris, millest üks on
      kõvaköites ja teine võib olla pehmes köites, ning elektrooniliselt.
Lisa 1. Tiitelleht
                                 ( kaugus lehe ülaservast 5,5 cm)

                             Põltsamaa Ametikool 16p
                                             (Lõik keskele)




                                  (kaugus lehe ülaservast 11 cm.)

                                    Õpilase nimi 16p
                                                                    ( lõik keskele)
                                        Gr. nr. 16 p
                                           ( kaugus lehe ülaservast 12,1 cm.)


PEALKIRI 18p, suurtäht , Bold
                      Lõik keskel ( kaugus lehe ülaservast 14,4 cm.)
       Töö liik (referaat, essee , praktika aruanne , lõputöö) 16 p
                           Lõik keskele ( kaugus lehe ülaservast
                           15,5 cm.)



                                      (kaugus lehe ülaservast 18,4 cm. Ja vasakust servast 9,5 cm.))

                                                                                               16 p
                          Õpetaja/juhendaja: 16.p Ees- ja perekonnanimi
                                                   ( kaugus lehe ülaservast 19,4 cm. Ja vasakult 9,5
cm.)




         (kaugus lehe ülaservast 26 cm., lõik keskele)Kaarlimõisa   2008
Lisa 3. ÕPPEKAVAGA SEONDUVA ÕPPEBAASI KIRJELDUS

Õppijate koolitamiseks Põltsamaa Ametikoolis on olemas head tingimused.
Uuendatud ja kohandatud õppebaas võimaldab õppekava üld- ja põhiõpingute
nõuetele vastava teoreetilise ja praktilise koolituse läbiviimist. Õppelabor ja klassid on
sisustatud kaasaegsete tehniliste vahenditega, õppeklassides olemas erialase õppe
paremaks läbiviimiseks püsiv internetiühendus, mis võimaldab õppijail vajadusel
hankida infot .
Õppijatele on avatud uus õppeinfokeskus koos interneti kasutusvõimaluse ja pidevalt
täiendatava raamatukoguga.
 Koolis on uuendatud ja laiendatud õpperuumid õppekavaga seotud õppetöö
läbiviimiseks:
     80 m2-arvutiklass;
     100m2-auditoorium koos arvuti- ja videotehnikaga;
     kolm 80m2- õppeklassi erinevate teoreetiliste õppeainete läbiviimiseks.
     videoaparatuur mis võimaldab näidata audiovisuaalseid õppematerjale;
     uuendatud ja kaasajastatud õppelabori sisustus

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:155
posted:6/22/2012
language:Estonian
pages:61