2010 03 29 KL rmtp sise eeskiri 2010 tervikteks

Document Sample
2010 03 29 KL rmtp sise eeskiri 2010 tervikteks Powered By Docstoc
					                          KINNITATUD

                         Kaitseliidu ülema
                           19. märtsi 2010
                       käskkirjaga nr 4985




       KAITSELIIDU
RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI
SISUKORD

PÜSIV OSA ............................................................................................................................... 4
I    ÜLDSÄTTED ................................................................................................................... 4
II MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA RAAMATUPIDAMIS-
     REGISTRITE PIDAMINE............................................................................................. 5
     Nõuded algdokumentidele ................................................................................................. 5
     Kontoplaan, tegevusalade koodid ...................................................................................... 6
     Raamatupidamislausend .................................................................................................... 6
     Raamatupidamisregistrid ja –andmikud ............................................................................ 6
III DOKUMENTIDE KÄIBE KORRALDAMINE ........................................................... 7
     Kuludokumentide kinnitamine .......................................................................................... 8
     Keskjuhatuse otsused ......................................................................................................... 8
     Arvete liikumine ja kinnitamine Kaitseliidu Peastaabis .................................................... 9
     Arvete liikumise ja kinnitamise erinevus malevates ....................................................... 10
     Garantiikirjade koostamine.............................................................................................. 10
IV RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS .................................................................. 10
     Pangatehingud ................................................................................................................. 10
     Sularahakassa................................................................................................................... 11
V    TULUDE KAJASTAMINE .......................................................................................... 11
VI VARADE ARVESTUS .................................................................................................. 12
     Ettemaksed ...................................................................................................................... 12
     Muude nõuete arvestus .................................................................................................... 12
     Arveldused aruandeliste isikutega ................................................................................... 13
     Lähetuskulud ................................................................................................................... 13
     Mobiiltelefoni kasutuskulu .............................................................................................. 14
     Tööandja sõiduki kasutamise kulud ................................................................................ 14
     Kompensatsioon isikliku sõiduauto kasutamisel ametisõitudeks .................................... 15
     Kaitseliidu tegevliikmete kulude kompenseerimine........................................................ 15
     Kaitseliidu tegevliikmete saatmine välisriiki .................................................................. 15
     Krediitkaardid .................................................................................................................. 15
     Varude arvestus ............................................................................................................... 16
     Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus .............................................................. 16
     Amortisatsiooni arvestus ................................................................................................. 18
VII KOHUSTUSTE ARVESTUS ....................................................................................... 19
     Arveldused hankijatega ................................................................................................... 19
     Töötasude arvestus .......................................................................................................... 19
     Palga maksmine ............................................................................................................... 20
     Puhkusereservi arvestus ................................................................................................... 21
     Reservväelaste töötasude arvestus ................................................................................... 21
     Maksude arvestus ............................................................................................................ 21
     Sihtfinantseerimine .......................................................................................................... 21
VIII RAAMATUPIDAMISTOIMINGUD MALEVATES ................................................ 22
     Raamatupidamise korraldamine ...................................................................................... 22
     Raamatupidamisregistrid ja –andmikud .......................................................................... 22
     Aruandluse koostamine ja esitamine ............................................................................... 22
     Majandustegevusest laekuvate kulude ja tulude kasutamine .......................................... 22



                                                                                                                                         2
IX  INVENTEERIMINE ..................................................................................................... 22
    Inventeerimise ülesanded ................................................................................................ 22
    Inventeerimise ajaline jaotus ........................................................................................... 22
    Inventeerimise kohustuslikkus ........................................................................................ 23
    Inventuurikäskkiri ............................................................................................................ 23
    Inventeerimise protseduurid ............................................................................................ 23
    Inventuuriakt .................................................................................................................... 23
    Inventeerimiskomisjonide vastutus ................................................................................. 24
    Põhivarade eest vastutavate isikute kinnitused................................................................ 24
    Inventuuri tulemuste kontrollimine ja selgunud vahede reguleerimine .......................... 24
X   ARUANDLUSE KOOSTAMINE JA ESITAMINE................................................... 24
XI RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................... 25
MUUTUV OSA ....................................................................................................................... 26
XII KOODIDE JA LÜHENDITE KASUTAMINE .......................................................... 26
LISAD ...................................................................................................................................... 31
    LISA 1           Kontoplaan .......................................................................................................
    LISA 2           Garantiikiri .......................................................................................................
    LISA 3           Arve koostamise esildis ....................................................................................
    LISA 4           Majanduskulude aruanne ..................................................................................
    LISA 5.1 Lähetuskulude aruanne .....................................................................................
    LISA 5.2 Lähetustunnistus ...............................................................................................
    LISA 6           Krediitkaardi kuluaruanne ................................................................................
    LISA 7.1 Tööaja arvestuse tabel ......................................................................................
    LISA 7.2 Tööaja arvestuse tabel ajatöölistele ..................................................................
    LISA 8           Andmed palgaarvestuste koostamiseks ............................................................
    LISA 9           Vara mahakandmisakt ......................................................................................
    LISA 10 Kaitseliidu tegevliikme sõidukulude kompenseerimine ...................................
    LISA 11 Kaitseliidu tegevliikme telefoni kõnekulude kompenseerimine ......................
    LISA 12 Reservväelaste töötasu arvestusleht..................................................................
    LISA 13 Kulumaterjalide arvestamise kord ....................................................................
    LISA 14 Finantsseadistused- seerianumbrid ...................................................................
    LISA 15 Sõidupäevik ......................................................................................................
    LISA 16 Valveteenistuse töötaja tööletuleku avaldus .....................................................
    LISA 17 Valveteenistuse töötaja puhkuseavaldus ..........................................................
    LISA 18 Valveteenistuse töötaja taotlus töölepingu tingimuste muutmiseks .................
    LISA 19 Valveteenistuse töötaja taotlus töölepingu lisa vormistamiseks.......................
    LISA 20 Valveteenistuse esildis töötaja karistamiseks ...................................................
    LISA 21 Valveteenistuse töötaja lahkumisavaldus .........................................................




                                                                                                                                             3
                                                                              KINNITATUD
                                                                            Kaitseliidu ülema
                                                                              19. märtsi 2010
                                                                          käskkirjaga nr 4985

PÜSIV OSA

I      ÜLDSÄTTED

1.    Käesolev raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks
      raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted Kaitseliidus kui ühes avalik-
      õiguslikus juriidilises isikus.
2.    Kaitseliidu raamatupidamise sise-eeskirja koostamise aluseks on raamatupidamise
      seaduse § 11 lõige 2.
3.    Käesolev eeskiri kehtestab, lisaks üldeeskirjas kehtestatule, täiendavad arvestuse ja
      aruandluse nõuded Kaitseliidule sh kõikidele Kaitseliidu struktuuriüksustele (edaspidi
      üksused).
4.    Eeskiri koos lisadega on terviklik lahutamatu dokument, mis sätestab Kaitseliidu
      raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamise põhimõtted.
5.    Eeskirja osade kinnitamisel on lähtutud põhimõttest:
      a. püsiv osa on peatükid I-XI, mille muudatused kinnitab Kaitseliidu ülem;
      b. muutuv osa on peatükk XII ja lisad, kui kiiremini muutuv nagu kontoplaan,
          näidiskanded jms, täiendatakse vastavalt vajadusele kooskõlas seaduste
          muutumisega keskjuhatuse kooskõlastuseta. Lisade muudatused ja täiendused
          kinnitab Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna (edaspidi G8) ülem
          raamatupidamisjaoskonna juhataja ettepanekul, tehes vastavasisulise märke
          kuupäevaliselt viitega uue versiooni kehtima hakkamise kohta.
6.    Eeskirja eesmärgiks on Kaitseliidus raamatupidamise korralduse seaduslikkuse
      tagamine, sätestades nõuded raamatupidamise algdokumentidele, nende kontrollimisele,
      dokumentide ja aruannete esitamisele ja säilitamisele, andmete sisestamisele
      raamatupidamise infosüsteemi ning inventeerimise korrale.
7.    Üksused eeskirja tähenduses on Kaitseliidu Peastaap (edaspidi KLPS) ja malevad.
8.    Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev, Järva Malev,
      Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala
      Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev.
9.    Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Noored Kotkad, Kodutütred ja Naiskodukaitse.
10.   Kaitseliidu raamatupidamise eest vastutab Kaitseliidu ülem.
11.   Kaitseliidu raamatupidamise korraldamise eest vastutab G8 ülem.
12.   Kaitseliidu raamatupidamise korraldamist juhib vahetult G8 raamatupidamisjaoskonna
      (edaspidi raamatupidamisjaoskond) juhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus
      määratakse tema ametijuhendis.
13.   Kaitseliidus on raamatupidamine korraldatud asutuse koosseisus olevate
      raamatupidajatega.
14.   Kaitseliidu raamatupidamisarvestust teostatakse Kaitseliidu Peastaabis ja üksused eraldi
      raamatupidamisarvestust ei pea.
15.   Kaitseliidu üksuste raamatupidamisandmete sisestamise korrektsuse ja eelarve vastavuse
      eest vastutavad üksuste juhid, kes korraldavad üksuse siseselt vastava töökorralduse,
      mis kinnitatakse ametijuhendites.
16.   [Tunnistatud kehtetuks]



                                                                                            4
17. Raamatupidamise arvestust peetakse raamatupidamistarkvarade HansaWorld 5.3
    (koostanud HansaWorld Estonia AS tel 6101 700, aadress: Ahtri 6 Tallinn) ning TAAVI
    (Taavi Tarkvara OÜ tel 6800 855, aadress: Turu plats 5/7-17 Tallinn) abil.
18. Kaitseliit lähtub kulutuste tegemisel tegelikest vajadustest keskkogu poolt kinnitatud
    eelarve piires. Kuluartiklite eest vastutavad volitatud isikud (edaspidi: kulujuht)
    kinnitatakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga.
19. Raamatupidamises peavad olema kajastatud kõik asutuse majandustehingud. Kui
    Kaitseliidus tehakse majandusliku sisuga tehinguid, mis ei ole dokumenteeritud, tuleb
    tehingu sooritanud töötajal koostada raamatupidamisarvestuse aluseks olev dokument
    (vara üleandmise-vastuvõtmise akt, hindamise akt, kokkulepe, täiendav nõue või
    kohustus jmt) ning esitada see raamatupidamisjaoskonnale kannete tegemiseks vahetult
    peale tehingu sooritamist.
20. Igale eeskirja alusel raamatupidamisjaoskonnale esitatud dokumendile antud viisale
    peab olema loetavalt lisatud viisa andnud isiku nimi ja selle andmise kuupäev.
21. Muudatused ja täiendused käesolevas eeskirjas tehakse sõltuvalt muudatuste ulatusest
    kas mõne eeskirja punkti kohta eraldi või uue eeskirja kinnitamisega.


II     MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA RAAMATUPIDAMIS-
       REGISTRITE PIDAMINE

Nõuded algdokumentidele
22. Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamis-
    registrites nende toimumise momendil või vahetult pärast. Raamatupidamisregister
    vormistatakse kronoloogilises järjekorras päevaraamatus ja kontode kaupa pearaamatus.
23. Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõendavad
    algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument
    kinnitab majandustehingu toimumist, on esitatud Kaitseliidu nimele ja sellel peavad
    olema järgmised rekvisiidid:
    1) dokumendi nimetus ja number;
    2) koostamise kuupäev;
    3) tehingu majanduslik sisu;
    4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
    5) tehingu osapoolte nimed;
    6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
    7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri
        (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
    8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
24. Sõlmitavates lepingutes ja koostatavates garantiikirjades määratakse tehtud tööde,
    osutatud teenuste või ostetud kaupade vastuvõtjad nimeliselt ning Kaitseliidu
    eksemplarile märgitakse eelarve artikkel (varade soetamisel ja investeeringute korral
    lisatakse ka objekti kood), mille arvelt kulu tehakse. Tehtud töid, osutatud teenuseid või
    vastuvõetud kaupu kajastavatele dokumentidele (aktid, arved jms) peavad vastutavad
    isikud tegema märke, millega kinnitavad töö, kauba või teenuse vastuvõtmist.
25. Lepingute ja garantiikirjade registreerimise kantseleis korraldab kulujuht. Kantselei
    edastab registreeritud lepingute ja garantiikirjade koopiad G8-le.
26. Dokumentides sisalduvate andmete autentsuse ning algdokumentide õigeaegse ja
    nõuetekohase koostamise eest vastutavad neid dokumente viseerinud isikud.




                                                                                            5
Kontoplaan, tegevusalade koodid
27. Kaitseliit kasutab majandustehingute kirjendamiseks üldeeskirjaga kinnitatud
    kontoplaani, kuhu lisatakse vastavalt vajadusele allkontosid. Allkontode vajalikkus
    tuleneb raamatupidamisarvestuse detailsemast kajastamisest, mis võimaldab kasutada
    informatsiooni kuluarvestuses.
28. Kontoplaan koosneb järgmistest üldeeskirjaga kehtestatud koodidest:
    1) kontode koodid (üldeeskirja lisa 1);
    2) tehingupartnerite koodid (üldeeskirja lisa 2);
    3) tegevusalade koodid (üldeeskirja lisa 3);
    4) allikate koodid (üldeeskirja lisa 4);
    5) rahavoo koodid (üldeeskirja lisa 5).
29. Tegevusala kood igapäevase tegevuse kajastamiseks on 02500 – muu riigikaitse.

Raamatupidamislausend
30. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt kahekordse kirjendamise põhimõttel
    debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.
31. Algdokumendi või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendi põhjal
    koostatakse raamatupidamislausend, millele kronoloogilises registris antakse
    registreerimise järjekorranumber. Lausendi sisu määratakse üldeeskirjaga kehtestatud
    kontokombinatsiooni alusel. Lausendis võib sisalduda:
    1) dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumber;
    2) tehingu kuupäev;
    3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod;
    4) finantseerimise allikas;
    5) üksuse tunnus;
    6) kulukoht/kulukohad (piirkond, tegevus jne);
    7) eelarve artikkel;
    8) ürituse kood;
    9) kulude maksustamise alus;
    10) tehingupartnerite koodid;
    11) allikate koodid;
    12) rahavoo koodid;
    13) summad.
32. Algdokumendi sisestamisel lisatakse koheselt tegeliku- ja kassakulu objektid.
33. Kui kuludokumendil on kajastatud käibemaks, kontrollib raamatupidaja, kas hankija on
    registreeritud käibemaksukohustuslane ja kas arve on vormistatud vastavalt
    käibemaksuseadusele.

Raamatupidamisregistrid ja –andmikud
34. Raamatupidamistarkvaraga HansaWorld 5.3 on hõlmatud järgmised raamatupidamise
    valdkonnad:
    1) finantsraamatupidamine – algdokumentide ja koonddokumentide registreerimine
        päevaraamatus (kombineeritud arvestusregister, milles on ühendatud kronoloogiline
        ja süstemaatiline kirjendamine) ja selle põhjal kõikide kontode ja käivete saldode
        arvestus, kontode analüütiline arvestus, aruanded eelarve täitmise kohta kassakulude
        osas;
    2) pangadokumendid – maksekorralduste koostamine ja registreerimine ning nende
        sisestamine Swedbank’i või SEB Panga programmi;




                                                                                          6
      3) varad- põhivarade registreerimine, amortisatsiooni arvestus, inventuurid, arvestus
          põhivara liikide ja põhivara eest vastutavate isikute lõikes, bilansiväliste varade
          registreerimine;
      4) varud – varude registreerimine, inventuurid, arvestus varude liikide ja varude eest
          vastutavate isikute lõikes;
      5) ostureskontro – ostuarvete registreerimine ja tasumine;
      6) müügireskontro -müügiarvete koostamine ja nende laekumiste registreerimine;
      7) abimenüüd – Kaitseliidu üldandmete kajastamine, automaatsete lausendite
          kirjeldamine, üldkasutatavate abimenüüde koostamine eelnevate programmiosade
          tarbeks;
      8) andmebaasid – andmebaaside kopeerimine, taastamine, kontrollimine ja
          korrastamine.
35.   Raamatupidamistarkvaraga Taavi on hõlmatud:
      1) tööajaarvestus – tööaja graafikute koostamine ning täitmine isikute ja üksuste lõikes;
      2) palgaarvestus - põhitöötajate ja lepinguliste töötajate palga ja muude tasude arvestus,
          palgalehtede ja –sedelite vormistamine, arvestatud kuukoondite tegemine ning
          arvestatud palkade kogumine ja säilitamine isikukontodel.
36.   Tarkvarale on ligipääs ainult Kaitseliidu teenistujatel ning tarkvara kasutamise õigused
      määrab raamatupidamisjaoskonna juhataja.
37.   Analüütilise arvestuse vajalikud abitegevused tehakse tabelarvutussüsteemis Excel.
38.   Jooksvalt tehakse palgaarvestuse väljatrükid palgalehtedest ja pangakontodest.
39.   Saldoandmiku koostamisel tehakse väljatrükk käibeandmikust.
40.   Uuel aastal kantakse kontode ja allkontode algsaldod raamatupidamisregistritesse täpses
      kooskõlas eelmise aasta lõppbilansi ja arvestusregistritega. Kui juhtub, et peale
      aastaaruande valmimist ja kinnitamist avastatakse eelmist perioodi puudutavaid
      asjaolusid, mis on jäänud õigeaegselt avastamata ja aruandes kajastamata ning lõppenud
      aasta aruanne on juba kinnitatud, kajastatakse selliste eelmise aasta vigade mõju
      üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. Kui vea mõju eelmise aasta aruandele on
      niivõrd suur, et selle arvestamata jätmise korral ei kajasta lõppenud aasta aruanded enam
      õigesti ja õiglaselt Kaitseliidu tulemust (näiteks väga oluline arvutus- või süsteemiviga
      või mõne töötaja poolt tahtlikult edastatud valeinformatsioon või informatsiooni
      varjamine), kajastatakse selline mõju aruannetes tagasiulatuvalt, korrigeerides eelmise
      aasta võrdlusandmeid.
41.   Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ning registrites ei ole lubatud sissekandeid
      kustutada ega teha õienditeta parandusi.
42.   Ebaõige raamatupidamiskirjendi kohta tehakse õiend paranduskirjega, viidates
      parandatavale raamatupidamiskirje numbrile. Paranduse tegija märgib dokumendile
      kuupäeva, millal parandus tehti, allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu.
      Parandatavale algdokumendile märgitakse viide hilisema parandusdokumendi ja –
      kirjendi kohta.
43.   Aruande      koostamisel      tehtavate    reguleerimiskannete      algdokumendiks     on
      raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend koostaja nime ja allkirjaga.


III    DOKUMENTIDE KÄIBE KORRALDAMINE

44. Dokumentide käibe korraldus peab tagama dokumentide õigeaegse töötluse ja
    arhiveerimise heade raamatupidamistavade järgi.
45. Kaitseliidu raamatupidamisdokumente menetleb G8. Töötajate vastutuse ulatus
    määratakse nende ametijuhendites.


                                                                                              7
46. Kaitseliidu malevate raamatupidamisdokumentide käitlemise sätestab üksuse pealik töö
    korraldamisel kooskõlastades selle G8-ga.

Kuludokumentide kinnitamine
47. Kulujuhid määravad üksuse siseselt laekuvate arvete (jm kuludokumentide) sisu õigsuse
    ja lepingule või tellimiskirjale vastavuse (ehk tellimuse ning kaupade või teenuste
    vastuvõtmise) eest vastutavad isikud (edaspidi: kulu tekitajad) üksuse teenistujate
    hulgast.
48. Kulu tekitajate kirjaliku määramise puudumisel on vastutavaks isikuks kulujuht.
49. Kaitseliit menetleb arveid, millele on märgitud saajaks Kaitseliit Toompea 8 Tallinn
    10142 või millele on märgitud Kaitseliit maleva nime ja aadressiga.
50. KLPS-i kantseleisse saabunud arve suunatakse arvel märgitud kontaktisikule. Juhul kui
    arvel olevatest andmetest ei selgu kontaktisiku nimi või vastav osakond, selgitab
    kantselei välja arve edasiseks menetlemiseks vajalikud andmed.
51. Teostatud töid või vastuvõetud kaupu ja teenuseid kajastatavatele dokumentidele
    (arved, aktid jms) peavad kulu tekitajad (kulujuht) märkima järgmised rekvisiidid:
    1) viisa, nimi, kuupäev;
    2) märge kaupade, teostatud tööde või teenuste vastuvõtmise kohta (kuupäev, kuu,
        aasta);
    3) arve alusdokumendi (garantiikirja või lepingu) kantseleis registreerimise number;
    4) osakonna või üksuse nimetus, kelle tellimusel kulutus tehakse või vara ostetakse
        koos jaotuskavaga;
    5) vastuvõetud materiaalsete väärtuste, tööde ja teenuste otstarve;
    6) selgitus, kas on tegemist uue vara soetamisega või eelnevalt KLPS-i või muu üksuse
        vara paranduse või parendusega;
    7) kinnitatud eelarvele vastava artikli number ning objektidega seotud kulude puhul
        objekti kood, mille arvelt kulu tehakse ning vajadusel riigihanke kood;
    8) ja muu informatsiooni, mis selgitab kulu otstarvet.
52. E-kirjaga või digitaalallkirjaga saabuvat algdokumenti menetletakse sarnaselt
    paberkandjal saabuvatele. Tehinguga seotud kulujuht, kinnitades viisaga algdokumendi,
    tagab selle esitamise õiguspärasuse ja algdokumendil toodud andmete vastavuse
    ostutingimustele.
53. Raamatupidamisjaoskond teostab ülekande, kui algdokumendid vastavad nõuetele ja on
    kinnitatud kulujuhi poolt.
54. Raamatupidamisjaoskonnal on õigus keelduda ülekande tegemisest, kui mõni punktis 51
    toodud nõuetest on täitmata.

Keskjuhatuse otsused
55. Keskjuhatuse otsused edastab G8-le referent, kes vastutab nende vormistamise eest.
    Otsuste täitmiseks on vajalik alljärgnev informatsioon:
    1) tehingu sisu;
    2) raamatupidamiskande aluseks olev dokument (arve, leping jne);
    3) rahaline väärtus;
    4) eelarve allikas;
    5) otsuse täitmise periood;
    6) kontaktisik.
56. Keskjuhatus kehtestab oma otsusega korra ja volitused üksuste juhatustele
    majandusküsimuste osas. Üksuste juhatuse otsuste koopiad esitatakse G8-le vastavalt
    punktis 55 sätestatule.



                                                                                       8
Arvete liikumine ja kinnitamine Kaitseliidus
57. Arvete esitamine ning vastutajad kululiikide lõikes on järgnevad:
          Dokumendi nimetus              Esitamise aeg           Dokumendi esitamise ja
                                      raamatupidamisele          õigsuse eest vastutav isik
      Hankija arve                3 tööpäeva jooksul peale      kulujuht
                                  arve saamist
      Lähetusaruanne              3 tööpäeva jooksul peale      lähetatu
                                  lähetusest saabumist ja
                                  enne järgmise avansi
                                  saamist
      Majanduskulude aruanne      3. tööpäeva jooksul peale     kulujuht
      koos alusdokumendiga        avalduse saamist
      Avaldus lähetuskulude       2 tööpäeva enne vajalikku lähetatav
      avansi saamiseks            ülekandepäeva
      Krediitkaardi kuluaruanne aruandekuule järgneva kuu Kaitseliidu ülem,
                                  3 tööpäeval                   KLPS ülem
      Isikliku sõiduauto          hiljemalt järgneva kuu 10. aruandev isik, vahetu ülem
      kasutamise kuluaruanne      kuupäevaks
      Materjalide kuluaruanne     järgneva kuu 10.              kulujuht
                                  kuupäevaks
      Käskkiri                    koheselt                      kantselei juhataja
      Põhivara, väheväärtusliku 3 tööpäeva jooksul              vastuvõtja-üleandja,
      vara, varude, kulu                                        kulujuht
      arvelevõtmine-
      üleandmine
      Põhivara, väheväärtusliku 3 tööpäeva jooksul peale        mahakandmiskomisjoni
      vara mahakandmine           mahakandmisakti               esimees
                                  kinnitamist
      Puhkuste ajakava            31. jaanuar                   personaliosakonna ülem
      Puhkuse käskkiri            vähemalt 5 tööpäeva enne personaliosakonna ülem
      ajakava muudatuse korral    muudatust puhkuste
                                  ajakavas
      Palgaarvestuse algandmed arvestuse kuule järgneva         personaliosakonna ülem,
      (käskkiri, tööajatabel,     kuu 3. tööpäev                maleva pealik
      leping)

58. Kulujuht vastutab planeeritud vahendite olemasolu, tehtud kulutuste sihipärasuse, mahu
    ja seaduslikkuse eest. Jälgib, et tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute
    tingimustele, lähtudes kokkuhoidlikkuse printsiibist, peab arvestust varadele ja
    vajadusel varude üle (lisa 13). Arve koos saatelehe, kauba või teenuse üleandmise-
    vastuvõtmise aktiga (koos kõigi kohustuslike rekvisiitidega, vt punktid 20, 23
    (alapunktid 1-6), 49, 51) liigub kulu tekitajalt kulujuhile, kes vastutab tehtavate
    kulutuste otstarbekuse ja vastavuse eest eelarves arvestatud vahenditele, kinnitab selle
    (sõna: KINNITAN, viisa, nimi, kuupäev).
59. Seejärel esitatakse arve G8-le, kus kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust
    seadustele, lepingutele, garantiikirjadele ja eelarveliste vahendite olemasolule.
60. Peale arve kontrollimist G8 ülem kinnitab selle (sõna: VÄLJA MAKSTA, viisa,
    kuupäev).
61. G8     ülem      edastab     arve      raamatupidamisjaoskonnale,       kus     koostatakse
    raamatupidamislausend. Juhul kui raamatupidamisjaoskonnale esitatakse välja


                                                                                              9
    maksmiseks arve, mille koostamise aluseks puudub leping või garantiikiri, on arve välja
    maksmiseks nõutav KLPS-i ülema kinnitus.
62. Arve maksmiseks kinnitab raamatupidamisjaoskonna juhataja arve, misjärel arved
    registreeritakse raamatupidamisprogrammis ning koostatakse maksekorraldused arve
    tasumiseks.
63. Kinnitatud kuludokumentide alusel tehtavad kulud peavad üldjuhul olema eelarve
    vastavas artiklis ette nähtud. Sellekohase jälgimise, korraldamise, ressursi otstarbeka ja
    seadusliku kasutamise ning eelarvesumma piiresse jäämise eest vastutab kulujuht.

Arvete liikumise ja kinnitamise erinevus malevates
64. Malevates vastutab arvete liikumise ja kinnitamise eest maleva pealik.
65. [Tunnistatud kehtetuks]
66. Malevatele ei kehti tegevuse korraldamisel eeskirja punktid 59-61.
67. Malevates on kulujuhiks maleva pealik.
68. Maleva pealik kinnitab arveid vastavalt keskjuhatuse otsusele, milles on määratud arvete
    kinnitamise piirmäärad ja volitusnormid lepingute sõlmimiseks.
69. Kulu tekitaja esitab arve maleva eelarve eest vastutavale teenistujale, kes kontrollib
    esitatud dokumentide vastavust seadustele, lepingutele, tellimiskirjadele ja eelarveliste
    vahendite olemasolule ning edastab arve maleva pealikule kinnitamiseks.
70. Arve väljamaksmiseks on vajalik maleva pealiku kinnitus (sõna: TASUDA, viisa,
    kuupäev).
71. Maleva pealik edastab arve G8-le, kus kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust
    eelarveliste vahendite olemasolule ning koostatakse raamatupidamislausend.

Garantiikirjade koostamine
72. Üksustes koostatud garantiikirjad allkirjastab KLPS ülem ja kaasallkirja annab G8 ülem,
    registreeritakse asutuse dokumendiregistris ja säilitatakse KLPS-i kantseleis.
73. Erandina on maleva pealikel õigus allkirjastada garantiikirju keskjuhatuse otsuse või
    Kaitseliidu ülema volituse alusel.
74. Garantiikirjas peab olema (lisa 2):
    1) tarnija täpne nimi/nimetus ja aadress;
    2) kuupäev;
    3) kauba või teenuse nimetus;
    4) kogus, hind ja kogumaksumus;
    5) Kaitseliidu esindaja (kauba või teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutaja)
        nimi;
    6) tellimuse täitmise tähtaeg;
    7) maksetingimused (sh arve tasumise tähtaeg soovitavalt mitte lühem kui 21
        kalendripäeva).


IV     RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS

Pangatehingud
75. Rahaliste vahendite kasutamine toimub panga arveldusarvete kaudu. Kaitseliidul on
    järgmised arveldusarved:
    1) riigieelarveliste eraldiste ja omatulude arveldusarve – 10022002422007
    2) omatulude arveldusarve - 221001154174
76. Rahaliste vahendite eristamiseks kasutatakse arveldusarvetel viitenumbreid.




                                                                                           10
77. Isikud, kes on volitatud arveldusarveid kasutama ja selle vahendusel tehinguid teostama,
    määratakse kindlaks Kaitseliidu ülema käskkirjaga.
78. Kõik rahalised ülekanded teostatakse ainult elektroonselt.
79. Elektroonilisi ülekandeid KLPS-is kinnitab raamatupidamisjaoskonna juhataja.
    Raamatupidamisjaoskonna juhataja äraolekul kinnitab ülekandeid G8 ülem või
    vanemraamatupidaja, kelle ametijuhendis on teenistusülesandena määratud rahaliste
    ülekannete teostamine.
80. [Tunnistatud kehtetuks]

Sularahakassa
81. Sularahakassat peetakse KLPS-is. Üldjuhul välditakse üksustes tehinguid sularahaga.
82. Sularahaoperatsioone teostab kassapidaja kohuseid täitev isik, kelle tööülesanded
     sätestatakse ametijuhendiga.
83. Sularahaoperatsioone teostatakse kahe allkirjaga kinnitatud kassa sissetuleku- ja
     väljaminekuorderite alusel.
84. Sularaha kasutamisest annavad aru neid kasutama määratud töötajad igakuuliselt
     hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.
85. Kassa sissetulekuorderil on kohustuslikud järgmised rekvisiidid:
     1) orderi järjekorranumber;
     2) isiku ees- ja perekonnanimi kellelt võeti sularaha vastu;
     3) kuupäev;
     4) mis alusel (milleks);
     5) summa numbrite ja sõnadega;
     6) allkirjad.
86. Kassasse laekunud sularaha kantakse pangakontole hiljemalt kalendrikuu viimasel
     tööpäeval. Üksuse sularaha jääk kassas ei tohi ületada 10.000 krooni.
87. Kassa inventuuri viib läbi üksuse töötajatest moodustatud vähemalt kaheliikmeline
     komisjon kassapidaja kohuseid täitva isiku juuresolekul vähemalt kolm korda aastas.


V      TULUDE KAJASTAMINE

88. Tulud kajastatakse Kaitseliidu raamatupidamisaruandluses alljärgnevalt:
    1) tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontol 322800, välja arvatud üüri ja
        rendi ning sellega seotud kommunaalmaksete vahendamise tulud, mis kajastatakse
        kontogrupis 3233, ning õiguste müük, mis kajastatakse kontogrupis 3237;
    2) muud tulud, sh kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38;
    3) finantstulud kajastatakse kontoklassis 65, sh intressid hoiustelt kajastatakse kontol
        655000;
    4) kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kajastatakse kontol 350000;
    5) kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kajastatakse kontol 350200;
    6) saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine kajastatakse kontorühmas 352 sh:
        a. sponsorlus ja annetused kajastatakse kontol 352900;
        b. liikmemaksud kajastatakse kontol 352800.
    7) valuutakursi kasumid/kahjumid kajastatakse kontol 608000
89. Tulud toodete ja teenuste müügist kirjendatakse raamatupidamises tekkepõhiselt koostatud
    arve alusel.
90. Keskjuhatuse poolt moodustatud sihtotstarbelise reservid ja nende poolt määratud
    kasutamine kajastatakse kontol 290091.




                                                                                      11
VI     VARADE ARVESTUS

Ettemaksed
91. Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.
92. Ettemaksud võetakse arvele soetusmaksumuses maksmise momendil.
93. Esitatud, kuid maksmata ettemakseid, raamatupidamises ei kajastata.
94. Ettemaks tulevaste perioodide kulu eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest
     ettemaks on tehtud.
95. Erandina võib arvestuse lihtsustamiseks kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks
     vastavuses üldeeskirja § 36 lõikega 6.
96. Lepinguliste ettemaksete tegemisel on lepingu täitmise eest vastutav kulujuht
     kohustatud järgnevate arvete puhul varem tehtud ettemaksust täiendavalt teavitama
     raamatupidamist.

Muude nõuete arvestus
97. Muude nõuetena käsitletakse lühi- ja pikaajalisi nõudeid ostjate vastu, viitlaekumisi ning
     muid lühi-ja pikaajalisi nõudeid (kinnipidamised töötasust jms).
98. Arvete koostamise aluseks on lepingud, struktuuriüksuste esitatud teatised või
     märgukirjad (osutatud teenus, kahjunõuded jms). Kui arve koostatakse konkreetse
     ostuarve alusel, võib arve koostamiseks ja väljastamiseks vajalik info olla märgitud
     ostuarve pöördele.
99. Tuluarveid vormistab KLPS raamatupidaja.
100. [Tunnistatud kehtetuks]
101. Arvete esitamise aluseks on sõlmitud lepingud, edasiantavad arved, aruanded, kirjalikud
     esildised osutatud teenuse kohta. Arvete alusdokumendid peavad olema üksuste poolt
     KLPS raamatupidamisele edastatud vähemalt 5 päeva enne nõude esitamise tähtaega.
102. Arve koostamise esildisele (lisa 3) on kohustuslik märkida:
     a. üksuse nimetus, kes tulu laekumise eest vastutab;
     b. viide arve koostamise alusele (leping, saateleht, tellimus vms);
     c. tulu nimetus, hind, ühik, kogus ja summa;
     d. käibemaksustamise määr;
     e. ostja nimi ja aadress. Juriidiliste isikute korral ka kontaktisiku nimi ja tel nr.
103. Arved esitatakse kooskõlas alusdokumentidega, arvestades “Käibemaksuseaduse” nõudeid
     arvete esitamise ja käibemaksu arvestuse ning tasumise kohta.
104. Varade müügi, kasutusse andmise ja teenuste osutamise hinnad määratakse Kaitseliidu
     keskjuhatuse otsuste ja volitusnormide alusel.
105. Arved koostatakse raamatupidamisprogrammi HansaWorld 5.3 müügireskontro
     moodulis. Arve allkirjastab arve koostanud raamatupidaja.
106. Nõuete mittelaekumisel määratud tähtajaks väljastatakse meeldetuletus.
107. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõudeid individuaalselt, see tähendab, et iga
     nõude laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi.
108. Ebatõenäoliselt       laekuvate       nõuete       kandmiseks        kuludesse        koostab
     raamatupidamisjaoskond õiendi, mille kinnitab G8 ülem ja edastab selle juristidele, kes
     koostavad kirjaliku nõude võlgnikult võla sissenõudmiseks.
109. Nõuded tunnistatakse lootusetuks Kaitseliidu ülema käskkirjaga summas kuni 30.000
     krooni ning sellest suurem nõue Kaitseliidu keskjuhatuse otsusega.




                                                                                            12
Arveldused aruandeliste isikutega
110. Aruandeline isik on Kaitseliidu teenistuja ja Kaitseliidu tegevliige, kes on teostanud
     Kaitseliidu jaoks kulutusi. Lähetustes viibinud isikud on aruandelised isikud lähetustega
     seotud kulude osas.
111. Aruandeliste isikute arvelduste kohta peetakse arvestust aruandvate isikute kaupa.
     Arveldusteks kasutatakse sularahata arvelduste korda (st tehtud kulud kantakse aruandva
     isiku pangakontole).
112. Majanduskulude eest tasumine aruandvale isikule toimub vormikohase
     majanduskulude aruande (lisa 4) alusel.
113. Aruandelised isikud on kohustatud esitama G8-le majanduskulude aruande 5
     kalendripäeva jooksul peale kulude teostamist. Esitatav aruanne peab olema eelnevalt
     kinnitatud aruandva isiku osakonna ülema/ maleva pealiku ja kulujuhi poolt.
114. Majanduskulude        aruandele     lisatakse     kulusid    tõendavad      dokumendid.
     Kuludokumentideks on arved, tšekid, kviitungid kaupade või teenuste eest tasumise
     kohta, mis peavad vastama punkti 23 alapunktides 1-6 esitatud nõuetele. Nõuetele
     mittevastavate dokumentide alusel kulutatud summasid ei hüvitata. Kuludokumendina ei
     arvestata ainult kaardimaksekviitungit.

Lähetuskulud
115. Teenistuslähetusse saatmine, lähetuskulude hüvitamine ning aruandluse esitamine
     toimub Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja kehtestatud korras.
116. Käesolevas eeskirjas on sätestatud lähetuskulude hüvitamine ja aruandluse kord
     Kaitseliidu eelarvest finantseeritavate lähetuste korral.
117. Peale lähetuskulude käskkirja allkirjastamist Kaitseliidu ülema poolt ja registreerimist
     KLPS-i        dokumendiregistris,        edastab      kantselei    käskkirja     koopia
     raamatupidamisjaoskonda.
118. Juhul kui lähetatu soovib lähetuskulude avanssi, tuleb esitada G8-le kirjalik avaldus,
     märkides ära käskkirja numbri ning kas tegemist on ametilähetuse- või
     koolituslähetusega. Lisaks tuleb märkida avaldusele arveldusarve number, kuhu
     lähetusavanss tuleb kanda.
119. Avansiline ettemakse on võimalik siis, kui lähetatu kirjalik avaldus jõuab
     raamatupidamisjaoskonda vähemalt kaks (2) tööpäeva enne lähetuse algust. Avanssi ei
     maksta varem kui 2 tööpäeva enne lähetuse algust.
120. Lähetuses tehtud kulude kohta peab töötaja esitama lähetuskulude aruande (lisa 5.1) 3.
     tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist ja enne järgmise avansi saamist, lisades
     kõik vajalikud kuludokumendid (sõidupiletid, hotelliarved jne).
121. Lähetuskulude aruandele lisatud kuludokumentide ja lähetuskulude piirmääradest
     kinnipidamise üle teostab kontrolli raamatupidamisjaoskond. Ülekulu aruande kinnitab
     KLPS ülem.
122. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks lähetusest saabudes
     järgmise päeva valuutakursid.
123. Raamatupidaja teatab koheselt peale lähetusaruande põhjal kulukannete tegemist
     teenistujale elektronposti teel Kaitseliidule tagasimaksmisele kuuluva summa ja lisab
     pangakonto andmed, kuhu enammakstud lähetusavanss tuleb kanda. Teenistuja kannab
     tagasimaksmisele kuuluva summa Kaitseliidule tagasi 5 tööpäeva jooksul peale
     sellekohase teate saamisest.
124. Kui lähetuskulude aruannet või avansi ülejääki ei ole tagastatud õigeaegselt, peetakse
     nõutav summa kinni lähetatu järgmise kuu töötasust, kui lähetatu on andnud selleks
     eelnevalt kirjaliku nõusoleku.



                                                                                           13
125. Lähetuskulude teostamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja poolt
      kehtestatud piirmäärasid.
126. Eesti kroonide valuutaks vahetamisel ja valuutat eesti kroonideks vahetamisel kursi
      vahest tingitud rahalist vahet ei hüvitata.
Siseriiklikud lähetused
127. Siseriikliku teenistuslähetuste korraldamine toimub üldjuhul lähetustunnistuse alusel
      (lisa 5.2). Kaitseliidu ülema käskkirjaga lähetatavatel teenistujatel ei ole vajalik
      koostada täiendavalt lähetustunnistust.
128. Lähetuskulud tuleb enne lähetust kooskõlastada kulujuhi poolt ning peale lähetust
      kinnitada üksuse juhi poolt.
129. Juhul kui lähetatu soovib avanssi siseriikliku lähetuskulude katteks, tuleb koostada
      lähetuskkäskkiri Kaitseliidu ülema poolt ja lähetatul tuleb täita punktides 115-125
      sätestatud nõudeid.
130. Üksuse juhi poolt kinnitatud lähetustunnistus tuleb esitada G8-le või maleva pealikule 3
      tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist, lisades kõik vajalikud kuludokumendid
      (sõidupiletid, hotelliarved jne).
131. Malevas korraldatakse lähetustunnistuse kulude kajastamist ja tasumist sarnaselt
      kuluarvete menetlemisega.
132. Kulude aruande alusel toimub lähetuskulude väljamaksmine lähetatule G8 poolt peale
      lähetust kolme (3) tööpäeva jooksul peale lähetustunnistuse esitamist.

Mobiiltelefoni kasutuskulu
133. Mobiiltelefoni kasutaja, kasutatava rahalise limiidi suurus ja limiidi arvestusperiood
     määratakse üksuse juhi iga-aastase otsusega tulenevalt sidevahendi kasutaja töö
     eripärast.
134. Asjaajamist korraldav teenistuja tutvustab otsust mobiiltelefoni kasutavatele töötajatele
     ja registreerib töötajate avaldused limiiti ületava summa töötasust kinnipidamise kohta.
135. Kehtestatud limiitidest kinnipidamist jälgib KLPS side- ja infotehnoloogia osakond ja
     malevates maleva pealiku poolt määratud isik. Raamatupidamisjaoskond peab kinni
     limiite ületavad kulud töötasust töötaja avalduse alusel.
136. Kui limiidi ületus on põhjendatud tööülesannetest tulenevast vajadusest, siis on töötaja
     kohustatud esitama üksuse juhile kulude põhjendatuse taotluse. Üksuse juhi vastava
     otsuse korral ületatud limiiti töötasust kinni ei peeta.

Tööandja sõiduki kasutamise kulud
137. Tööandja sõidukite kasutamise aluseks on Kaitseliidu Keskjuhatuse poolt kehtestatud
     kord.
138. Tööandja sõiduki (sh rendile võetud) kasutaja, kasutuskulude limiidi suurus ja limiidi
     arvestusperiood määratakse üksuse juhi otsusega.
139. Kasutaja avalduse alusel võib limiiti ületava isiklikke sõite kajastava summa töötasust
     kinni pidada.
140. Sõidukite osas peab KLPS kulude arvestust tagalakeskuse transpordijaoskond. Teistes
     üksustes peavad arvestust sõidukite kulude üle maleva pealiku poolt määratud isikud.
141. KLPS tagalakeskus esitab raamatupidamisjaoskonnale nimekirja sõidukitest, mida
     kasutatakse ka isiklikeks sõitudeks ja millelt tuleb tasuda erisoodustusmaks ja
     käibemaks vastavalt seadusele. Nimekiri on aluseks raamatupidamisjaoskonnale
     maksude arvestamiseks.




                                                                                           14
Kompensatsioon isikliku sõiduauto kasutamisel ametisõitudeks
142. Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni makstakse kooskõlas Vabariigi
     Valitsuse poolt kehtestatud korraga ja Kaitseliidu ülema käskkirjaga määratud isikutele
     4 krooni ühe teenistusülesande täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem
     kui 4000 krooni kuus isikule, vastavalt sõidupäevikule (lisa 15).
143. Ilma korrektselt täidetud sõidupäevikuta ei maksta kompensatsiooni enam kui 1000
     krooni.

Kaitseliidu tegevliikmete kulude kompenseerimine
144. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.1999 määrusele nr 395 “Tegevliikme poolt
     Kaitseliidu sõjalises väljaõppes osalemisel tehtud kulutuste kompenseerimise korra
     kehtestamine” kompenseeritakse väljaõppes osalemise kulud.
144’ Erandina kompenseeritakse transpordikulud eriorganisatsiooni liikmete osalemiseks
     organisatsiooni tegevuse teostamiseks ja väljaõppeks kuludokumentide alusel vastavalt
     tegelikele kulutustele.
145. Õppustest osavõtmisel isikliku sõiduki kulude kompenseerimise ja kajastamise aluseks
     on kompensatsiooni saaja esitatud sõidukulude aruanne (lisa 10), milles kajastuvad
     sõidu kuupäev, eesmärk, marsruut, läbitud kilomeetrid.
146. Õppusest osavõtmise ühiskondliku transpordi piletite kohta esitab kompensatsiooni
     saaja sõidukulude aruande (lisa 10) koos kuludokumentidega, milles kajastuvad sõidu
     kuupäev, eesmärk ja marsruut.
147. Õppusest osavõtmise mobiiltelefoni kõnekulude kohta esitab kompensatsiooni saaja
     aruande (lisa 11) koos kõneväljavõttega, kus on näidatud õppusega seotud kulud.
148. Esitatud aruande õigsust kontrollib ja edastab kinnitatult raamatupidajale väljaõppe eest
     vastutav isik.

Kaitseliidu tegevliikmete saatmine välisriiki
149. Kaitseliidu tegevliikmeid saadetakse välisriiki Kaitseliidu sõjalises väljaõppes
     osalemiseks.
150. Kaitseliidu tegevliikme välisriiki saatmise aluseks on Kaitseliidu ülema käskkiri.
151. Kaitseliidu tegevliikmele kompenseeritakse sõidu- ja majutuskulud.
152. Kulujuhi poolt kinnitatud sõidu- ja majutuskulud tasutakse kas:
     1) Kaitseliidule esitatud arve alusel, kuhu on märgitud lähetuse käskkirja number või
     2) lähetatu avalduse alusel, kuhu on lisatud originaal kuludokumendid, lähetatu
         arveldusarvele.
153. Kaitseliidu tegevliikmele makstakse iga välisriigis viibimise päeva eest toetust
     teenistuslähetusega sarnaste päevaraha piirmääradega, millelt tasutakse tulumaks
     vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lg 2 alusel.
154. Kaitseliidu tegevliikmetele punktis 149-153 nimetamata kulutusi ei kompenseerita.

Krediitkaardid
155. Kaitseliidu krediitkaart väljastatakse Kaitseliidu ülemale ja KLPS ülemale.
156. Raamatupidamisjaoskond esitab krediitkaardi saamiseks taotluse panka. Pank väljastab
     maksekaardi taotluses nimetatud kaardivaldajale. Kaardi kehtivuse aeg on märgitud
     kaardile.
157. Kaardivaldaja on kohustatud täitma kõiki panga poolt sätestatud krediitkaardi kasutuse
     tingimusi ning vastutab krediitkaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest.
     Kaardivaldaja ei tohi anda PIN- koodi ja maksekaarti teise isiku valdusesse ega jätta
     järelevalveta kohta, kust see võiks sattuda teise isiku kasutusse.



                                                                                           15
158. Kaardivaldaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ning
     kaardivaldaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga Kaitseliidule tekitatud
     kahju.
159. Krediitkaarti on lubatud kasutada teenistuslähetusega seotud kulude ja esinduskulude
     tasumiseks. Muude kulude, samuti isiklike kulude tasumine Kaitseliidu krediitkaardiga
     on keelatud.
160. Krediitkaardiga tehtud maksete kohta esitatakse vormikohane krediitkaardi aruanne
     (lisa    6)     koos     kaardimaksete     aluseks      olevate    kuludokumentidega
     raamatupidamisjaoskonda lähetuskulude osas koos lähetuskulude aruandega punktis 120
     kehtestatud tähtajaks, esinduskulude osas hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 3
     tööpäeval. Kui krediitkaardiga on tasutud esinduskulude eest, peab esitatav aruanne
     olema eelnevalt kinnitatud esinduskulu artikli kulujuhi poolt. Krediitkaardi aruandeid
     kontrollib vanemraamatupidaja ning kinnitab raamatupidamisjaoskonna juhataja.
161. Teenistussuhte lõppemisel on kaardivaldaja kohustatud koheselt tagastama krediitkaardi
     raamatupidamisjaoskonnale, kes esitab pangale taotluse kaardi sulgemiseks.

Varude arvestus
162. Kulumaterjalid kantakse raamatupidamisarvestuses kuludeks ostudokumentide alusel
     55. kontoklassis vastavalt nende majanduslikule iseloomule.
163. Varudena arvestatakse materjale ja ostetud asju mida hoitakse väljastamiseks pikema
     perioodi jooksul (olulises koguses soetatud sihtotstarbelised asjad, materjalid või muud
     varud).
164. Koguseline arvestus toimub struktuuriüksuses, mille juht on Kaitseliidu ülema
     käskkirjaga määratud artikli eest vastutavaks kulujuhiks.
165. Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses ilma käibemaksuta. Käibemaks
     kantakse varude soetamisel otse kuluks
166. Varude sissetuleku dokumentideks on arved, saatelehed, üleandmise-vastuvõtmise aktid
     jms.
167. Varude väljamineku dokumendiks on saateleht või akt.
168. Varude väljaminekudokumendid esitab vara väljaandja raamatupidajale vormistamise
     päeval.
169. Varude olemasolu, väljaandmise ja õige kajastamise eest vastutab vastutav kulujuht.
170. Varude hindamisel kasutatakse FIFO meetodit.
171. Kaitseotstarbelisi varusid, mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastatakse
     erandina soetamisel kuluna kontorühmas 553 (käibemaks kontogrupis 6010). Laos ja
     kasutuses olevate varude koguse ja asukoha kohta peetakse bilansivälist arvestust.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus
172. Varade valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine ja muul
     viisil käsutamine, sealhulgas mahakandmine toimub riigivaraseaduse, Vabariigi Valitsuse
     määruste, kaitseministri käskkirjade ja määrustega ning KL ülema poolt kehtestatud
     korras, vastavalt üldeeskirjas sätestatule.
173. Materiaalne põhivara võetakse soetamisel bilansis arvele tema soetusmaksumuses, mis
     sisaldab ostuhinda ja muid kulusid, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisukorda
     ja –asukohta (projekteerimine, kulutused transpordile ja paigaldamisele). Vara
     soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagastamisele mittekuuluvaid
     makse ja lõive.
174. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimisel lähtutakse üldeeskirjaga
     kehtestatud alampiirist.



                                                                                           16
175. Väheväärtuslikud varad maksumusega alates 3000 (ilma käibemaksuta) kroonist,
     kajastatakse kuludes nende kasutuselevõtmise hetkel ning arvestus toimub
     raamatupidamises bilansiväliselt täiskroonides.
176. Väheväärtuslikud varad maksumusega kuni 3000 krooni (ilma käibemaksuta) kantakse
     kuludesse soetamismomendil ning raamatupidamises bilansivälist koguselist arvestust ei
     peeta. Vastavat arvestust peab kulujuht vastavalt kulumaterjalide arvestamise korrale
     (lisa 13).
177. Alla 3000 krooni maksumusega väheväärtuslikud varad, mis enne käesolevate eeskirjade
     kehtestamist on kantud bilansiväliste varade registrisse, kantakse registrist välja.
178. Erandina peetakse arvestust nullmaksumusega saadud transpordivahendite ja kingituste
     üle.
179. Vastavalt vara liigile määratakse põhivara eest vastutavad isikud (vara olemasolu ning
     sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik) järgmistest osakondadest:
     a. tagalakeskus – maa, hooned, rajatised, transpordivahendid, relvastus,
          kaitseotstarbelised varad, masinad ja seadmed ning inventar (mööbel, bürooseadmed,
          meditsiiniseadmed, muu inventar);
     b. side-ja infotehnoloogia osakond – info-ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed,
          tarkvara.
180. Punktis 179 nimetatud osakondade ülemad teevad Kaitseliidu ülemale ettepanekud
     põhivara eest vastutavate isikute määramiseks.
181. Põhivara eest vastutavad isikud määratakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga.
182. Kui põhivara eest vastutav isik annab tema vastutusel oleva vara tööülesannete täitmiseks
     teiste ametiisikute kasutusse, vormistab põhivara eest vastutav isik akti konkreetse vara
     vastuvõtmise ja vastutavale hoiule ülemineku kohta.
183. Põhivara eest vastutav isik on kohustatud pidama arvestust kasutusse antud vara kohta
     kasutajate kaupa. Arvestuse pidamist ja õigsust kontrollib ning selle eest vastutab vastava
     põhivara eest vastutava osakonna ülem.
184. Vara üleandmine ühelt vastutavalt isikult teisele vormistatakse vara üleandmise
     vastuvõtmise aktiga. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb
     vara üleandjale, teine vara vastuvõtjale ja kolmas raamatupidamisjaoskonnale vajalike
     muudatuste sisseviimiseks põhivarade analüütilises arvestuses.
   1
184 Vara kasutuskõlbmatuks muutumise korral määrab vara eest vastutav isik
     kolmeliikmelise komisjoni ning koostab vara mahakandmisakti (Lisa 9), kuhu
     märgitakse vara mahakandmise põhjus. Mahakandmisakt kinnitatakse vara eest vastutava
     üksuse juhi poolt.
185. Põhivarade arvestust peetakse kontoplaani kontode liigenduses.
186. Põhivarade       analüütiline   arvestus    toimub     elektroonilistel    põhivarakaartidel
     raamatupidamistarkvara HansaWorld põhivarade moodulis, kus igale varale avatakse
     arvestuskaart, kuhu kantakse järgmised andmed:
     1) vara nimetus;
     2) inventari number;
     3) kasutusele võtmise aeg;
     4) soetusmaksumus;
     5) vastutav isik;
     6) amortisatsiooninorm;
     7) eelnevalt arvestatud amortisatsioon;
     8) parendustest lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
     9) lisainfo vara kohta.




                                                                                             17
Amortisatsiooni arvestus
187. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse
     üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
188. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara
     kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest
     eemaldamise kuule eelneva kuuni.
189. Olemasolevatele põhivaradele säilitatakse seni kehtinud amortisatsiooninormid. Uutele
     põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid:

                   Põhivara liik                          Eeldatav kasulik Amortisatsiooni
                                                          eluiga aastates  norm % des
         Kinnisvarainvesteeringud (korterid)                  20-50          2-5
         Hooned                                               20-50          2-5
         Eluhooned                                            20-50          2-5
         Rajatised                                            10-40          2,5-10
         Masinad ja seadmed                                   5-10           10-20
         Transpordivahendid                                   5              20
         Arvutustehnika                                       2-3            33-50
         Bürooseadmed                                         5              20
         Inventar                                             5              20
         Seifid                                               5              20
         Mööbel                                               5              20
         Muu amortiseeruv põhivara                            2-10           10-50
         Tarkvara                                             2-20           5-50
         Relvad                                               10             10
         Muu immateriaalne põhivara                           2-20           5-50

190. Põhivara liikidel, millel ei ole määratud täpset amortisatsiooninormi, teeb ettepaneku
     selle määramiseks põhivara eest vastutav isik, lähtudes vara kasulikust elueast ja tabelis
     kehtestatud vahemikust. Amortisatsiooninormi märgib põhivara eest vastutav isik vara
     soetusdokumendile.
191. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii vara
     soetusmaksumust kui kulumit bilansis seni, kui vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
192. Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine,
     hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Ettepaneku allahindluse
     läbiviimiseks teeb vara eest vastutav isik või inventuurikomisjon ning see teostatakse
     Kaitseliidu ülema käskkirjaga selleks moodustatud komisjoni või inventuurikomisjoni
     poolt.
193. Allahindlus vormistatakse allahindluse aktil, mis esitatakse kinnitamiseks Kaitseliidu
     ülemale. Aktile peab olema lisatud selgitus põhivara väärtuse languse põhjuse kohta.
194. Kaitseliidu      ülema      poolt      kinnitatud     allahindluse     akt       edastatakse
     raamatupidamisjaoskonnale. Varade allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuludes
     koos amortisatsiooniga.
195. Bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik
     usaldusväärselt mõõta (va relvastus). Sellised varad kajastatakse bilansiväliselt.




                                                                                             18
VII    KOHUSTUSTE ARVESTUS

Arveldused hankijatega
196. Arveldustes hankijatega eristatakse lühiajalisi kohustusi hankijatele ostetud toodete ja
     teenuste eest ning põhivarade eest.
197. Analüütilist arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi HansaWorld ostureskontro
     moodulis, kus tehingud registreeritakse hankijate lõikes.

Töötasude arvestus
198. Kaitseliidus arvestatakse töötasu kehtivate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja
     Kaitseliidu ülema käskkirjaga kinnitatud palgajuhendi alusel.
199. Töötasude arvestus toimub raamatupidamisjaoskonnas.
200. Töötasude arvestus sisaldab:
     1) Koosseisulistele, koosseisuvälistele teenistujatele ja töölepingu seaduse alusel
         töötavatele töötajatele palgaarvestust kõigi töötasuliikide lõikes;
     2) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasude arvestamist;
     3) puhkusetasude arvestamist;
     4) ühekordsete väljamaksete arvestamist;
     5) töövõimetuslehtede vormistamist;
     6) maksude kinnipidamisi;
     7) täitedokumentide järgi tehtavaid kinnipidamisi;
     8) muid vabatahtlikke kinnipidamisi palgast;
     9) palgateatiste vormistamist ja töötajale soovi korral esitamist;
     10) arvestatud tasude kuukoondite tegemist, väljatükke ja säilitamist;
     11) isikukontode palgaarvestuse väljatrükke ja säilitamist.
201. Töötasu arvestamise alusdokumentideks on Kaitseliidu ülema käskkirjad, võlaõiguslike
     lepingute korral tööde vastuvõtmise aktid, tööaja arvestuse tabelid (lisad 7.1 ja 7.2) jm
     dokumendid.
202. Ametnikele ja kaadrikaitseväelastele kehtestatavad palgatingimused ja muudatused
     ametipalkades kajastatakse käskkirjades. Abiteenistujate ja teiste töölepingu seaduse
     alusel töötajate palgatingimused fikseeritakse töölepingus ja selle lisades, mille kohta
     koostab üksuse juht käskkirja, mis tuleb koheselt esitada raamatupidamisjaoskonda.
     Töölepingu alusel töötavate valvurite palgatingimused ja muudatused fikseeritakse
     töölepingus ning selle lisades, mille kohta esitavad malevad andmed vastavatel avaldustel
     või taotlustel (Lisa 16-21) Kaitseliidu Peastaabi valveteenistuse spetsialistile, kes sisestab
     andmed Taavi personaliprogrammi ning edastab lisad raamatupidamisjaoskonda.
     Käskkirja valvuri tööle võtmisel, töölepingu tingimuste muutmisel ja töölepingu
     lõpetamisel tegema ei pea.
203. Tööaja arvestuse tabelites peab olema kirjas:
     1) osakonna nimetus;
     2) kuu nimetus;
     3) aasta;
     4) töötajate ees-ja perekonnanimed;
     5) ametinimetus;
     6) töötatud aeg kuupäevade järgi;
     7) töögraafiku alusel töötajatel töötunnid sh öö- ning riigipühadel töötatud tunnid;
     8) haiguspäevad;
     9) puhkusepäevad;
     10) muudel põhjustel töölt puudutud päevad;
     11) tabeli koostaja nimi ja allkiri.


                                                                                               19
204. Palgaarvestuse aluseks olevad tööajatabelid koostatakse elektroonselt TAAVI
     tööajaarvestuse programmis järgnevalt:
     1) KLPS-i avaliku teenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse alusel töötavale
         Kaitseliidu palgalisele koosseisule KLPS-i personaliosakonnas;
     2) malevate avaliku teenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse alusel töötavale
         Kaitseliidu palgalisele koosseisule malevas;
     3) kaitseväe objektide töölepingu seaduse alusel töötavate valvurite tööajatabelite
         täitmine toimub malevas, kus töötaja on tööl.
205. Malevad esitavad maleva teenistujate tööajatabeli andmed, mis on kinnitatud maleva
     pealiku poolt, personaliosakonda arvestuskuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaks.
206. Malevad sisestavad kaitseväe objektide töölepingu seaduse alusel töötavate valvurite
     tööajatabelid tööajaarvestuse programmi hiljemalt arvestuskuu viimasel kuupäeval ja
     esitavad maleva pealiku poolt kinnitatud tööajatabelid KLPS valveteenistuse spetsialistile
     arvestuskuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaks (fax, e-post, vms).
207. Maleva pealiku, osakonnajuhataja või KLPS-i ülema ja personaliosakonna või KLPS
     valveteenistuse peaspetsialisti poolt kinnitatud tööajatabelid peavad olema esitatud
     raamatupidamisjaoskonnale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu kolmandal tööpäeval, et
     tagada töötajatele palkade õigeaegne väljamaksmine.
208. Puhkusetasude arvestamiseks ja õigeaegseks väljamaksmiseks tuleb käskkirjad esitada
     raamatupidamisjaoskonnale hiljemalt viis (5) tööpäeva enne töötaja puhkuse algust.
209. Tagamaks tööajaarvestuse õigsuse, on töövõimetuslehele vormistatud töötaja kohustatud
     koheselt teatama on vahetule juhile ja personaliosakonnale töövõimetuslehe alguse
     kuupäeva.
210. Töötajad KLPS-is esitavad töövõimetuslehed personaliosakonnale tööle asumise päeval,
     kes edastab need arvestuse tegemiseks ja haigekassale esitamiseks G8-le.
211. Töötaja esitab teenistusse asudes raamatupidamisjaoskonnale kirjaliku teatise (lisa 8)
     palgalt ja muudelt tasudelt tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksuvaba tulu maha
     arvamiseks 3 tööpäeva jooksul alates tööleasumisest. Kaitseväe objektidel töölepingu
     alusel töötavatel valvuritel asendab kirjalikku teatist (lisa 8) tööletuleku avaldus (Lisa
     16).
212. Kui teatises esitatud andmetes on muutusi, on töötaja kohustatud esitama
     raamatupidamisjaoskonnale kirjaliku teatise uute andmete kohta.
213. Töötajad malevates esitavad punktides 210-212 nimetatud dokumendid maleva
     referendile punktides näidatud tähtaegadel, kes edastab need koheselt G8-le.

Palga maksmine
214. Kaitseliidus on palgapäevaks töötasu arvestuse kuule järgneva kalendrikuu 8. kuupäev,
     sealjuures makstakse palk sularahata arvelduste korras pangaülekande teel töötaja
     isiklikule pangakontole.
215. Kaitseliidus töötasu avansse ei maksta.
216. Kuu töötasude ja muude tasude (puhkusetasud, toetused, ergutused jm) pangaülekannete
     aluseks on G8 ülema poolt kinnitatud väljatrükk „Palgaülekanded”, mis sisaldab
     töötajatele panka ülekantavate summade nimekirja. Eelnevalt allkirjastavad väljatrüki
     arvestuse koostanud raamatupidajad.
217. Pärast palgaarvestust edastatakse töötajale soovi korral palgateatis talle kuu jooksul
     arvestatud tasude ja kinnipidamiste kohta.
218. Hiljemalt iga kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks trükitakse välja eelneva kuu
     palgaarvestuse kuukoond, mille põhjal koostatakse lausendid päevaraamatusse kuu
     viimase kuupäeva seisuga.



                                                                                           20
219. Palgaarvestuse kuukoondi allkirjastavad palgaarvestuse koostanud raamatupidaja ja G8
     ülem.

Puhkusereservi arvestus
220. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustus hinnatakse
     ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.
221. Arvestuse aluseks on personaliosakonna poolt koostatud kasutamata puhkusepäevade
     inventuur, mis esitatakse G8-le aruandeaastale järgneva aasta 15.jaanuariks.

Reservväelaste töötasude arvestus
222. Reservväelaste töötasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 05. septembri 2000.a.
     määrusele nr 292 „Kaitseväe reservväelastega ühisele õppekogunemisele kutsutud
     Kaitseliidu tegevliikmele hüvituse maksmise kord”
223. Töötasu arvestamise aluseks on reservväelase töötasu arvestusleht (lisa 12), kuhu on
     märgitud:
     1) reservväelase ees- ja perekonnanimi;
     2) reservväelase isikukood;
     3) reservväelase arveldusarve number;
     4) reservväelase aadress ja telefoninumber;
     5) reservväelase tegelik auaste;
     6) reservväelase ametikohajärgne palgaaste;
     7) palgaarvestuse andmed.
224. Aruanne koostatakse malevas, kelle koosseisus reservõppekogunemisest osa võetakse.
225. Kinnitatud aruanne esitatakse KLPS-i 3 tööpäeva jooksul peale õppuse lõppemist.
226. Tasude arvestamine raamatupidamisprogrammis toimub raamatupidamisjaoskonnas.
227. Tasud kantakse reservväelaste arveldusarvele hiljemalt 2 nädala jooksul õppuse
     lõppemisest.

Maksude arvestus
228. Maksude arvestust teostatakse raamatupidamisjaoskonnas.
229. Töötasudelt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse
     maksete kinnipidamine, arvestamine ja ülekandmine ning töötajatele tehtud
     erisoodustustelt maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu- ja Tolliametile toimub
     kehtivate maksuseaduste järgi.
230. Käibemaksu arvestatakse ja deklareeritakse käibemaksuseaduses ettenähtud korras.
231. Erisoodustusmaksu ja muude tulumaksuseadusest tulenevate maksude arvestamise ja
     raamatupidamiskirjendite tegemise aluseks on koondandmikud, mille allkirjastavad
     koostaja ja G8 ülem.
232. Deklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsiooni koond
     trükitakse välja ning selle allkirjastavad deklaratsiooni koostaja ja G8 ülem.
233. Maksude ülekanded teostatakse arvestusega, et maksud laekuksid Maksu- ja Tolliameti
     arvele seadusega määratud tähtajaks.
234. Maksude arvestuse õigsuse eest vastutab raamatupidamisjaoskonna juhataja.

Sihtfinantseerimine
235. Kaitseväe poolt tasutud ja Kaitseliidule üleantavad varad ja kulud kajastatakse
      sihtfinantseerimisena akti alusel.




                                                                                         21
VIII   RAAMATUPIDAMISTOIMINGUD MALEVATES

236. [Tunnistatud kehtetuks]

Raamatupidamise korraldamine
237. [Tunnistatud kehtetuks]
238. [Tunnistatud kehtetuks]
239. [Tunnistatud kehtetuks]
240. [Tunnistatud kehtetuks]
241. [Tunnistatud kehtetuks]
242. [Tunnistatud kehtetuks]

Raamatupidamisregistrid ja –andmikud
243. [Tunnistatud kehtetuks]

Aruandluse koostamine ja esitamine
244. [Tunnistatud kehtetuks]
245. [Tunnistatud kehtetuks]
246. [Tunnistatud kehtetuks]
247. [Tunnistatud kehtetuks]

Majandustegevusest laekuvate kulude ja tulude kasutamine
248. [Tunnistatud kehtetuks]
249. [Tunnistatud kehtetuks]
250. [Tunnistatud kehtetuks]
251. [Tunnistatud kehtetuks]


IX     INVENTEERIMINE

Inventeerimise ülesanded
252. Kaitseliidus inventeeritakse varad (ka väheväärtuslikud varad) ja kohustused vähemalt
     üks kord aastas novembri kuus 31. oktoobri seisuga.
253. Inventeerimise     põhiülesanded       on     selgitada varade  tegelik   olem     seda
     raamatupidamisandmetega kõrvutades, selgitada kasutamata seisvad väärtused ning
     kontrollida nõuete ja teiste bilansikirjete reaalsust.
254. Raamatupidamisjaoskonna juhataja on koos osakonnaülematega, kellele alluvad
     inventeeritavate varade eest vastutavad isikud, kohustatud kontrollima selle eeskirjaga
     kehtestatud inventeerimise korrast kinnipidamist.

Inventeerimise ajaline jaotus
255. Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad:


        Inventeeritav vara/kohustus        Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus
            Saldod pankadega                                  Igakuiselt
        Maksunõuded ja –kohustused           Bilansisaldode igakuine võrdlus maksuameti
                                         kontokaartidega e-Maksuameti infosüsteemist, vahede
                                                     selgitamine ja likvideerimine



                                                                                        22
        Inventeeritav vara/kohustus       Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus
        Muud nõuded ja ettemaksed        Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja
                                    vähemalt iga kvartali lõpus aegunud nõuete allahindlused,
                                     aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt
                                                             deebitoridelt
         Materiaalne põhivara ja        Füüsiline inventuur kuni 2 kuud enne aruandeaasta
        kinnisvarainvesteeringud       lõppu, hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara
                                              allahindluse läbiviimise vajaduse suhtes
     Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, aasta
                                         lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt
                                                              kreeditoridelt
         Saldoandmikke esitavate       Peale saldoandmike esitamist võrreldakse e-posti teel
          avaliku sektori üksuste                       kõiki vahedega saldosid
           omavahelised saldod

Inventeerimise kohustuslikkus
256. Erakorraline inventeerimine on kohustuslik:
     1) põhivara eest vastutavate isikute vahetuse korral (v.a teenistussuhte ajutise peatumise
        korral haiguse või puhkuse ajal) asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise päeva seisuga;
     2) varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise
        (üleujutus, põleng jms) kindlakstegemisel viivitamatult nimetatud faktide selgumise
        järel.

Inventuurikäskkiri
257. Inventuur viiakse läbi Kaitseliidu ülema käskkirja alusel, milles:
     1) määratakse inventuuri läbiviimise eest vastutav(ad) isik(ud);
     2) määratakse inventeerimise algus-ja lõpptähtajad;
     3) määratakse inventuuriaktide raamatupidamisjaoskonnale esitamise tähtaeg;
     4) moodustatakse inventuuri korraldamiseks Kaitseliidu töötajatest vähemalt
         kolmeliikmelised inventeerimiskomisjonid ning määratakse nende esimehed;
     5) määratakse inventuuri aktide Kaitseliidu ülemale esitamise tähtaeg.
258. Inventuurikomisjoni ei või kuuluda varade eest vastutav isik. Varade eest vastutav isik
     osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.
259. Käskkirja ettevalmistamise korraldab ja inventeerimiskomisjonide tööd koordineerib
     raamatupidamisjaoskonna juhataja.

Inventeerimise protseduurid
260. Inventeerimisel võib kasutada ettetäidetud lugemislehti va varude inventeerimisel.
261. Materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bilansiväliste varade ettetäidetud
     lugemislehtedel võib kajastada kogused ja maksumused ning inventuurikomisjoni poolt
     kantakse sellele tegelik seis inventuuri läbiviimise käigus.
262. Lugemislehed dateeritakse, allkirjastatakse lugejate ja vara eest vastutava isiku poolt ning
     esitatakse raamatupidamisele võrdluste teostamiseks.
263. Pärast võrdluste läbiviimist koostatakse inventuuriakt.

Inventuuriakt
264. Inventuuriaktis toovad komisjonid esile:
     1) kindlakstehtud materiaalsete väärtuste jäägid ja võrdluse raamatupidamisandmetega;
     2) otsused puudu- ja ülejääkide kohta ning edaspidiseks vältimiseks meetmete
        rakendamise ettepanekud;


                                                                                             23
     3) hinnangu varade ümberhindluse teostamise vajadusest;
     4) ettepanekud kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) vara ja
        kasutuses mitteoleva vara allahindluseks või mahakandmiseks;
     5) hinnangu vara järelejäänud kasulikule elueale ja ettepanekud amortisatsiooninormide
        muutmiseks.
265. Inventuuriakti koostab komisjoni esimehe poolt määratud ametiisik.
266. Inventuuriaktid allkirjastatakse kõikide komisjoni liikmete ja varade eest vastutava isiku
     poolt.
267. Inventuuriaktid kinnitab Kaitseliidu ülem.

Inventeerimiskomisjonide vastutus
268. Inventeerimiskomisjonid vastutavad:
     1) inventuuri õigeaegsuse ja läbiviimise korrast kinnipidamise eest Kaitseliidu ülema
        käskkirja alusel;
     2) lugemislehtedele kontrollitavate väärtuste tegelike koguste kohta tõepäraste ja täpsete
        andmete esitamise eest;
     3) inventuuri materjalide kehtivale korrale vastava vormistamise ja õigeaegsuse eest.

Põhivarade eest vastutavate isikute kinnitused
269. Materiaalsete väärtuste säilimise eest vastutavad isikud annavad enne inventuuri algust
     allkirja, millega nad tõendavad, et kõik materiaalsete väärtuste sissetulekute ja
     väljaminekute dokumendid on üle antud raamatupidamisse ning mingeid materiaalseid
     väärtusi ei ole jäetud arvele võtmata ega väljaminekusse kirjendamata. Allkirja võtmise
     korraldab ja selle eest vastutab komisjoni esimees, kes koos komisjoni liikmetega
     inventeerib materiaalsete väärtuste eest vastutava isiku vastutaval hoiul olevaid varasid.

Inventuuri tulemuste kontrollimine ja selgunud vahede reguleerimine
270. Kinnitatud inventuuriaktide põhjal teeb raamatupidaja vastavad korrektuurid
     raamatupidamise andmetesse: leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse arvele
     kuni tasumiseni, ülejäägid võetakse arvele, kasutamiskõlbmatud ja hävinud varad
     kantakse maha, tehakse allahindluse kanded.
271. Kõigi puudu-ja ülejääkide, riknemiste jt kahjude kohta peavad asjassepuutuvad isikud
     olema esitanud inventeerimiskomisjonidele kirjalikud seletused, mis on lisatud
     inventuuriaktidele. Selgituste võtmise kohustus on inventuurikomisjonidel.
272. Esitatud materjalide põhjal selgitab komisjon inventuuri-ja raamatupidamisandmete
     vahede põhjused ning teeb ettepanekud süüdlaste kindlakstegemiseks.
273. Kuritarvitusest tingitud kahju kindlakstegemise korral peab inventeerimiskomisjoni
     esimees asjaomased materjalid kümne (10) päeva jooksul pärast fakti tuvastamist üle
     andma KLPS-i siseaudiitor- pearevidendile.
274. Inventuuri tulemused tuleb raamatupidamises läbi kanda sel kuul, millal inventuur
     lõppes.


X      ARUANDLUSE KOOSTAMINE JA ESITAMINE
275. Igakuuliselt koostatakse:
     1) riigieelarveliste eraldiste aruanne;
     2) „tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete
        deklaratsiooni” ja käibedeklaratsioonid ning esitatakse Maksu-ja Tolliametile
        elektroonselt vastavalt seaduses määratud kuupäevadele ja vormidele;



                                                                                           24
       3) eelarve täitmise aruanne kulukohtade lõikes, mis esitatakse kulujuhile hiljemalt
           järgneva kuu 15. kuupäevaks.
2751   G8-s koostatakse igapäevaselt malevatele:
       1) majandustegevusest laekuvate kulude ja tulude aruanne üksuste lõikes, vastavalt
           üksuse poolt määratud alategevustele;
       2) riigieelarve kulude aruanne üksuste lõikes vastavalt kinnitatud eelarve
       detailsusastmele.
276.   Riigieelarve eraldiste kasutamist jälgitakse tekkepõhiselt, arvestuse pidamisel lähtutakse
       Kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingus sätestatud eraldiste jaotusest.
277.   Saldoandmikud esitatakse vastavalt Rahandusministeeriumi ja Kaitseministeeriumi poolt
       esitatud tähtaegadele ja kehtestatud vormidele.
278.   Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste saldode ja käivete võrdlusi teostatakse
       elektronposti teel iga kvartali lõppedes, lahknevused selgitatakse välja ja lepitakse kokku
       parandustes.
279.   Majandusaasta aruanne koostatakse ning esitatakse vastavalt raamatupidamise seaduse
       nõuetele ja tähtaegadel.
280.   Aruanded esitatakse nõutud tähtaegadel järgmiste ametnike poolt:
         Aruande nimetus                          Vastutaja, kontrollija
         Riigieelarveliste eraldiste aruanne      rahandusosakonna ülema asetäitja
         Eelarve täitmise aruanne                 rahandusosakonna ülema asetäitja
         Saldoandmik                              raamatupidamisjaoskonna juhataja
         Maksudeklaratsioonid                     raamatupidamisjaoskonna juhataja
         Statistiline aruanne PALK                raamatupidamisjaoskonna juhataja


XI      RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE

281. Kaitseliit säilitab:
     1) algdokumente seitse (7) aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument
         raamatupidamises kajastati;
     2) raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid dokumente,
         mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise
         käigus seitse (7) aastat, alates vastava majandusaasta lõpust;
     3) raamatupidamise sise-eeskirja seitse (7) aastat pärast selle muutmist või asendamist;
     4) pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente seitse (7) aastat pärast
         kehtimistähtaja möödumist;
     5) töötajate isikukontokaarte viiskümmend (50) aastat;
     6) majandusaasta aruannet alaliselt.
282. Punktis 281 loetletud dokumente säilitatakse raamatupidamisjaoskonnas kaks (2) aastat
     ning seejärel antakse üle asutuse arhiivi:
283. Elektroonsetest raamatupidamisandmetest varukoopiate tegemise kohustus on side- ja
     infotehnoloogia osakonnal.




Varmo Ronk
Leitnant
Rahandusosakonna ülem



                                                                                              25
                                                                            KINNITAN
MUUTUV OSA


                                                                Rahandusosakonna ülem
XII    KOODIDE JA LÜHENDITE KASUTAMINE                             04. jaanuar 2010

284. Raamatupidamise dokumentides kasutatakse alljärgnevaid kohustuslikke lühendeid:
     1) RE- 2008. aasta riigieelarvelised eraldised
     2) 9RE – 2009. aasta riigieelarvelised eraldised
     3) 0RE – 2010. aasta riigieelarvelised eraldised
     4) OT- omatulud
     5) AA- avansi aruanne
     6) AK- akt
     7) AM- amortisatsiooni arvestus
     8) KM- käibemaks
     9) KA- majanduskulude aruanne
     10) LA- lähetuskulude aruanne
     11) MA- müügiarve
     12) MK- maksekorraldus
     13) MM- muud
     14) O - ostuarve (sissetulnud)
     15) T – tasumine
     16) PA- põhivara arvelevõtmise akt
     17) PK- palgaarvestuse koond
     18) PM- põhivara mahakandmise akt
     19) ÜA- üleandmise-vastuvõtmise akt
     20) TP- tehingupartneri kood
     21) TT- tegevusala
     22) A - allikas
     23) RV- rahavoo kood
     24) art- artikkel
     25) kk- käskkiri

285. Raamatupidamise programmis kasutatakse alljärgnevaid kohustuslikke lühendeid üksuste
     tähistamisel:
     1) Kaitseliidu Peastaap – 101 ja PS
     2) Alutaguse Malev – 102 ja ALU
     3) Harju Malev – 103 ja HAR
     4) Jõgeva Malev – 104 ja JÕG
     5) Järva Malev – 105 ja JÄR
     6) Lääne Malev – 106 ja LÄA
     7) Põlva Malev – 107 ja PÕL
     8) Pärnumaa Malev – 108 PÄR
     9) Rapla Malev – 109 ja RAP
     10) Saaremaa Malev – 110 ja SAA
     11) Sakala Malev – 111 ja SAK
     12) Tallinna Malev – 112 ja TAL
     13) Tartu Malev – 113 ja TAR


                                                                                       26
     14) Valgamaa Malev – 114 ja VAL
     15) Viru Malev – 115 ja VIR
     16) Võrumaa Malev- 116 ja VÕR

286. Raamatupidamise programmis kasutatakse alljärgnevaid kohustuslikke objektitüüpide
     lühendeid:
     1) Kaitseliidu Peastaap – KL
     2) Alutaguse Malev – AL
     3) Harju Malev – HA
     4) Jõgeva Malev – JG
     5) Järva Malev – JV
     6) Lääne Malev – LN
     7) Põlva Malev – PV
     8) Pärnumaa Malev – PN
     9) Rapla Malev – RA
     10) Saaremaa Malev – SM
     11) Sakala Malev – SA
     12) Tallinna Malev – TL
     13) Tartu Malev – TA
     14) Valgamaa Malev – VA
     15) Viru Malev – VR
     16) Võrumaa Malev- VM

287. Üksused kasutavad allüksuste tähistamiseks alljärgnevaid kohustuslikke lühendeid:
     1) üksuse kulud – M
     2) Kaitseliidu Kool – KLK
     3) Noored Kotkad – NK
     4) Kodutütred – KT
     5) Naiskodukaitse – NKK
     6) üldkulud – HAL
     7) väljaõppekulud VOP
     8) KV objektide valvekulu – VAL
     Vastavalt vajadusele võib kasutada alategevuste kajastamiseks ka lisakoode
     kooskõlastades selle raamatupidamisjaoskonna juhatajaga.

288. Malevate tulude arvestamisel kasutatakse     pankades   järgmiseid   kohustuslikke
     viitenumbreid:
     Swedbank
     1) Kaitseliidu Peastaap – 6202019
     2) Jõgeva Malev – 6202048
     3) Saaremaa Malev – 6202103
     4) Tartu Malev – 6202132
     5) Valgamaa Malev – 6202145
     6) Võrumaa Malev – 6202161

     SEB Pank – riigieelarveliste eraldistel
     1) Kaitseliidu Peastaap – 740007250016
     2) Alutaguse Malev – 740007250029
     3) Harju Malev – 740007250032
     4) Jõgeva Malev – 740007250045


                                                                                   27
     5) Järva Malev – 740007250058
     6) Lääne Malev – 740007250061
     7) Põlva Malev – 740007250074
     8) Pärnumaa Malev – 740007250087
     9) Rapla Malev – 740007250090
     10) Saaremaa Malev – 740007250100
     11) Sakala Malev – 740007250113
     12) Tallinna Malev – 740007250126
     13) Tartu Malev – 740007250139
     14) Valgamaa Malev – 740007250142
     15) Viru Malev – 740007250155
     16) Võrumaa Malev – 740007250168

     SEB Pank – omatuludel
     17) Kaitseliidu Peastaap – 62020100012
     18) Alutaguse Malev – 62020100025
     19) Harju Malev – 62020100038
     20) Jõgeva Malev – 62020100041
     21) Järva Malev – 62020100054
     22) Lääne Malev – 62020100067
     23) Põlva Malev – 62020100070
     24) Pärnumaa Malev – 62020100083
     25) Rapla Malev – 62020100096
     26) Saaremaa Malev – 62020100106
     27) Sakala Malev – 62020100119
     28) Tallinna Malev – 62020100122
     29) Tartu Malev – 62020100135
     30) Valgamaa Malev – 62020100148
     31) Viru Malev – 62020100151
     32) Võrumaa Malev – 62020100164

289. Tasumisel kasutatavad koodid:

Tasumisviis             Nimetus               Arveldusarve nr   Viitenumber
    01        Kassa- PS
    02        Kassa- Alutaguse
    03        Kassa- Harju
    04        Kassa- Jõgeva
    05        Kassa- Järva
    06        Kassa- Lääne
    07        Kassa- Põlva
    08        Kassa- Pärnumaa
    09        Kassa- Rapla
    10        Kassa- Saaremaa
    11        Kassa- Sakala
    12        Kassa- Tallinn
    13        Kassa- Tartu



                                                                              28
Tasumisviis             Nimetus    Arveldusarve nr   Viitenumber
    14        Kassa- Valgamaa
    15        Kassa- Viru
    16        Kassa- Võrumaa
    20        RE-SEB                10022002422007
    21        RE-SEB - Peastaap                      740007250016
    22        RE-SEB - Alutaguse                     740007250029
    23        RE-SEB - Harju                         740007250032
    24        RE-SEB - Jõgeva                        740007250045
    25        RE-SEB - Järva                         740007250058
    26        RE-SEB - Lääne                         740007250061
    27        RE-SEB - Põlva                         740007250074
    28        RE-SEB - Pärnumaa                      740007250087
    29        RE-SEB - Rapla                         740007250090
    30        RE-SEB - Saaremaa                      740007250100
    31        RE-SEB - Sakala                        740007250113
    32        RE-SEB - Tallinn                       740007250126
    33        RE-SEB - Tartu                         740007250139
    34        RE-SEB - Valgamaa                      740007250142
    35        RE-SEB - Viru                          740007250155
    36        RE-SEB - Võrumaa                       740007250168
    40        OT-SEB
    41        OT-SEB - Peastaap                       62020100012
    42        OT-SEB - Alutaguse                      62020100025
    43        OT-SEB - Harju                          62020100038
    44        OT-SEB - Jõgeva                         62020100041
    45        OT-SEB - Järva                          62020100054
    46        OT-SEB - Lääne                          62020100067
    47        OT-SEB - Põlva                          62020100070
    48        OT-SEB - Pärnumaa                       62020100083
    49        OT-SEB - Rapla                          62020100096
    50        OT-SEB - Saaremaa                       62020100106
    51        OT-SEB - Sakala                         62020100119
    52        OT-SEB - Tallinn                        62020100122
    53        OT-SEB - Tartu                          62020100135
    54        OT-SEB - Valgamaa                       62020100148
    55        OT-SEB - Viru                           62020100151
    56        OT-SEB - Võrumaa                        62020100164
    70        HP - OT                 221001154174
    71        HP - OT - Peastaap                          6202019
    74        HP - OT - Jõgeva                            6202048
    80        HP - OT - Saaremaa                          6202103



                                                                    29
Tasumisviis             Nimetus    Arveldusarve nr   Viitenumber
    83        HP - OT - Tartu                             6202132
    84        HP - OT - Valgamaa                          6202145
    86        HP - OT - Võrumaa                           6202161
    99        EUR Swedbank’is




                                                                    30
LISAD

LISA 1    Kontoplaan

LISA 2    Garantiikiri

LISA 3    Arve koostamise esildis

LISA 4    Majanduskulude aruanne

LISA 5.1 Lähetuskulude aruanne

LISA 5.2 Lähetustunnistus

LISA 6    Krediitkaardi kuluaruanne

LISA 7.1 Tööaja arvestuse tabel

LISA 7.2 Tööaja arvestuse tabel ajatöölistele

LISA 8    Andmed palgaarvestuste koostamiseks

LISA 9    Vara mahakandmisakt

LISA 10 Kaitseliidu tegevliikme sõidukulude kompenseerimine

LISA 11 Kaitseliidu tegevliikme telefoni kõnekulude kompenseerimine

LISA 12 Reservväelaste töötasu arvestusleht

LISA 13 Kulumaterjalide arvestamise kord

LISA 14 Finantsseadistused- seerianumbrid

LISA 15 Sõidupäevik

LISA 16 Valveteenistuse töötaja tööletuleku avaldus

LISA 17 Valveteenistuse töötaja puhkuseavaldus

LISA 18 Valveteenistuse töötaja taotlus töölepingu tingimuste muutmiseks

LISA 19 Valveteenistuse töötaja taotlus töölepingu lisa vormistamiseks

LISA 20 Valveteenistuse esildis töötaja karistamiseks

LISA 21 Valveteenistuse töötaja lahkumisavaldus



                                                                           31

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:80
posted:6/22/2012
language:Estonian
pages:31