Maj arv alused 2011 2012 by s6234U

VIEWS: 16 PAGES: 59

									     Majandusarvestuse alused
         Lektor: Rita Sikk
      Loengukonspekt 2011
Maj.arvestuse liigid, kulu- ja juhtimisarvestus,
bilanss,muudatused bilansis, kasumiaruanne,
 kontod, kahekordne kirjendamine, maksude
                   arvestus
       Majandusarvestus
e. accouting, e. Rechnungswesen
on süsteem, mille koostisosaks on:
- finantsarvestus (≈ raamatupidamine)
- kuluarvestus
- juhtimisarvestus
- finantsanalüüs
- eelarvestus
- audiitorkontroll, sisekontroll
- maksude arvestus
Kellele vaja majandusarvestust?
Info ettevõttevälised kasutajad:
Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid
– finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas
firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus
firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis
muutub olukord halvemaks? Kas firma on
võimeline tootma soovitud kasumit?
Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu
tagasi maksma tähtaegselt? Kas firma on
võimeline maksma ka intresse?
Kellele vaja majandusarvestust?
Info ettevõttevälised kasutajad:
Töötajad. Kas firma on võimeline maksma
tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline
maksma töötasusid õigeaegselt?
Kliendid. Kas firma on võimeline müüma kokku-
lepitud mahus, hinnaga, maksetähtajaga?
Valitsus. Kas firmad on võimelised tootma
piisavalt lisaväärtust investeeringuteks?
Kas firmad on võimelid kandma maksu-
koormust? Kas maksud on tasutud õigesti?
    Info ettevõttesisesed kasutajad
          (otsuste tegemiseks)
•   Finantsotsustes – kui palju ja millise
    struktuuriga vajab firma kapitali – laenukapital
    ja omakapital
•   Ressursside paigutamine – millises koguses ja
    kuhu investeerida.
•   Tootmisotsustes – millist toodet toota, millisel
    moel ja millal.
•   Turundusotsused – Müügihindade
    kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine,
    millisele turule suunduda ja kuid
Kuluarvestus ja juhtimisarvestus

 Kuluarvestus ühendab endas finants- ja
 juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib
 kulude kajastamist ettevõtte finants-
 arvestuse protsessis (raamatupidamine,
 aruanded jne) ja samuti kulude kogumist,
 süstematiseerimist ja analüüsimist
 juhtimisarvestuse protsessis (omahinna
 kalkuleerimine, hinnakujundus jne.).
Kulude juhtimine (cost management)

Kulude juhtimine on eesmärkidele ja
  tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv
  eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil
  kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku
  finants- ja muu infoga.
Kulude juhtimine sunnib otsima uusi võimalusi, et
  aidata organisatsioonil langetada õigeid otsuseid
  ja luua erinevatele huvigruppidele, suuremat
  väärtust madalamate kuludega.
Kulude juhtimine (cost management)

Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik:
• strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste
  eesmärkide saavutamiseks,
• kasumlikkuse suurendamiseks,
• planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
• kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
• aruandluse koostamiseks,
• muude organisatsioonile pandud kohustuste
  täitmiseks.
Kuluarvestussüsteemi 3 komponenti

Kululiigid:       Kulukohad:        Kulukandjad:
Kuluarvestus      Millistes         Millises mahus
peab selgitama,   ettevõtte         on erinevate
millised kulud    struktuuri või    arvestusobjekti
esinevad          tegevusportses    de tarvis tehtud
ettevõttes.       si osades         kulusid?
Seotud kulude     kululiigid        Võimaldab
registreerimise   tekivad. Keskne   võrrelda
ja hindamisega    probleem –        erinevate
                  üldkulude         arvestusobjekti
                  jaotumine         de tulemusi
                  kulukohtade
        Muutuv- ja püsikulud
• Muutuvkulud              • Püsikulud jäävad
  muutuvad koos              teatud ajaperioodi
  tegevuse mahu              vältel erinevate
  muutumisega –              tegevusmahtude
  otsene materjalikulu,      puhul muutumatuks –
  tükitööliste palk,         hoonete
  tehnoloogilise energia     amortisatsioon,
  kulu, kütusekulu           administratiivkulud,
  transpordis jt.            rendikulud jt.
                   Ülesanne
• Külalistemaja püsikulud on 1000 € kuus.
• Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 20€.
  külalise kohta.
• Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja
  vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul?
• Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu
  muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu,
  ühiku püsikulu), kus x-teljel on külastajate arv ja
  y-teljel kulud
        Ülesande lahendus

Külalis Püsiku Muutu Kogu-   Muutu Püsikul Ühiku
te      lu     vkulu kulu    v-kulu u ühiku kulu
arv                          ühiku kohta kokku
                             kohta
50

75

100
    Tasuvuspunkt e kasumilävi
e kulude katmise piir on see müügimaht üle mille
  hakkab ettevõtte saama kasumit.
  Kasum = Tulud - Kulud
  Kasum = Tulud -(Püsikulud+Muutuvkulud)
Tasuvuspunktis kasum = 0
  a) 0 = Tulud – Püsikulud – Muutuvkulud;
                    Püsikulud_____
b) Tas.punkt =         Muutuvkulud
                 1 - Müügikäive(tulu)
             Eelarvestamine (1)
Eelarve (budget) on kavandatavate tegevuste
  (plaanide) ja oodatavate tulemuste esitus
  rahalises väljenduses.
Eelarvestamisel on oluline roll kogu
  organisatsiooni planeerimisprotsessis, sest just
  eelarvete abil mõtestatakse lahti ja
  täpsustatakse strateegiaid ning nende
  elluviimiseks vajalikke ressursse ja tegevusi.
Tekib võrdlusbaas tegelike tulemuste hindamiseks
  ning võrdlevanalüüsiks (benchmarking).
            Eelarvestamine (2)

Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet
  tulemuslikkuse hindamisel.
Eelarve koostamiseks (budgeting) nimetatakse
  eelarve koostamise protsessis tehtavaid
  tegevusi. Eelarve koostamisel kasutatavad
  protseduurid ja tegevused moodustavad
  eelarvestamissüsteemi (budgeting system).
Eelarvestamise protsessis on oluline tähtsus
  prognoosimisel ja eelarve projektide koostamisel
            Eelarvestamine (3)

Prognoose liigitatakse järgmiselt:
• lühiajalised – kuni 1 aasta;
• keskmised – 1-5 aastat;
• pikaajalised – 3-15 aastat.
Eelarve ja prognoos on paljuski erinevad. Eelarve
  eeldab, et sooritatavad tegevused vastaksid
  eelarves ettenähtutele ja aitaksid saavutada
  eesmärgiks seatud tulemusi. Prognoos püüab
  ette aimata, mis tulevikus toimub. Kõikides
  eelarvetes on prognoosimise elemente.
            Eelarvestamine (4)

Terminoloogiliselt on otstarbekas nimetada
  eelarveprotsessis koostatavaid eelarveid seni
  prognoosiks/projektiks, kuni need on eel-
  arve(te)na vastu võetud. Nt. niikaua, kui eelarve
  on vastava otsustaja poolt kinnitamata,
  nimetatakse seda prognoosiks ja pärast
  kinnitamist juba eelarveks.
Eelarve koostamiseks kaks põhilist meetodit -
  traditsiooniline ehk baasiline eelarvestamine
  ning nullbaasiga (null-baasist lähtuv)
  eelarvestamine.
                 Audiitorkontroll

• Auditeerimine on raamatupidamisaruande
  kontrollimine ja sellele hinnangu andmine
  Audiitortegevuse seadusest lähtudes.
  Auditeerimise õigus on audiitoril.
• Raamatupidamise aastaaruande audit on
  kohustuslik igale aktsiaseltsile,
  riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku
  omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule
  juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest
  eraldist saavale erakonnale.
          Auditi kohustus (1)

• Raamatupidamise aastaaruande audit
  onkohustuslik
  raamatupidamiskohustuslasele, kelle
  raamatupidamise aastaaruandes toodud
  aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks
  ületavad alljärgnevaid tingimusi:
  1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
  2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000
  000 eurot;
  3) keskmine töötajate arv 30 inimest.
          Auditi kohustus (2)

• Raamatupidamise aastaaruande audit on
  kohustuslik
  raamatupidamiskohustuslasele, kelle
  raamatupidamise aastaaruandes toodud
  aruandeaasta näitajatest vähemalt üks
  ületab alljärgnevaid tingimusi:
  1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
  2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000
  000 eurot;
  3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
        Ülevaatuse kohustus (1)

• Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on
  kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle
  raamatupidamise aastaaruandes toodud
  aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab
  alljärgnevaid tingimusi:
  1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
  2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000
  eurot;
  3) keskmine töötajate arv 15 inimest.
        Ülevaatuse kohustus (2)

• Raamatupidamiskohustuslasele, kelle
  raamatupidamise aastaaruandes toodud
  aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab
  alljärgnevaid tingimusi:
  1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;
  2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000
  eurot;
  3) keskmine töötajate arv 45 inimest.
• Kohustusliku ülevaatuse võib asendada
  auditiga.
            Maksuarvestus
    Kasulikud lingid
•   www.riigiteataja.ee
•   www.emta.ee
•   www.finance.ee
•   www.raamatupidaja.ee
•   www.maksumaksjad.ee
             Maksud – millal?

• Maksud on sama vanad kui on inimkond.
• Maksuks võib pidada annetusi jumalale, et
  vältida ja säästa ennast nende vihast või
  kingitused võimsatele ja vägevatele, olgu selleks
  siis väepealikud, kuningad ja miks mitte kasvõi
  pruudi isa.
• Üheks varasemaks laiemalt tuntud maksuks oli
  keiser Vespasianuse poolt Roomas esimese
  aastatuhande 70-ndal aastal kehtestatud maks
  avalikele käimlatele
        Maksustamise eesmärk

Maksudel on mitmeid eesmärke ning otseseid ja
  kaudseid kõrvalmõjusid maksumaksja suhtes.
  Seda nimetatakse maksuterminoloogias ka
  maksude:
• - koormamisfunktsiooniks (nt koguda raha
  riigieelarvesse)
• - kujundamisfunktsiooniks (nt mõjutada
  käitumist või tarbimist)
Maksusaladuseks on mis tahes
  maksukohustuslast puudutav teave,
     Maksusüsteemi kujunemine

• F.D.Roosevelt: “Maksud on lõiv, mida isikud
  tasuvad privileegi eest olla organiseerunud
  ühiskonna liige”
• Maksustamine on riigis asuvatelt ja selle
  teenuseid tarbivatelt inimestelt osa nendele
  laekuva tulu või nende omanduses oleva rikkuse
  äravõtmine eesmärgiga katta ühiskondliku elu
  organiseerimisega seotud kulusid
• Maksusüsteem kujunes osalt juba vanaajal.
  Maksukogujad olid nii muistses Egiptuses,
  Kreekas kui Babüloonias, samuti maiade riigis
          Kohalikud maksud
• Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning
  kehtivad ainult nende territooriumil.
• Aluseks on valla või linnavolikogu poolt
  vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik
  maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid
• Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja
  tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks,
  loomapidamismaks, lõbustusmaks ja
  parkimistasu.
• Kehtestatud on ainult osa nendest maksudest
  ning kaugeltki mitte kõikide kohalike
  omavalitsuste territooriumil.
           Riiklikud maksud
• Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega,
  mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -
  määra, -soodustused, maksusumma arvutamise
  ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad.
• Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks,
  maamaks, hasartmängumaks, käibemaks,
  tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks
                 Maksud (1)
• Palgaga seotud maksud:
  Töövõtjalt (2011):
  1) tulumaks (21%….X summalt)
  2) töötuskindlustusmakse (2,8%)
  3)vajadusel pensionikindl(2%)
  Tööandja maksab:
1) 33% sotsiaalkindlustusmaksu
  2) 1,4% töötuskindlustusmaksu
                  Maksud (2)
• Ülesanne: Teha jurist Kalle palgaarvestus, kui tema
  töölepingujärgne töötasu X kuul oli 1000 (2011) ja
  lisatasu (preemia) 100.-
  sünd. 1984 aastal, avaldus T/m vaba min… ja
  Pensionikindl.
  1) töötuskindlustusmakse: 1000*..%=…
  (2) pensionikindl: 1000* 2%=)…
  3) summa, millest TM= 1000-…….
  TM=……… P.s: SM…? Ja tööandaja TKM...
   Raamatupidamise ajalugu
Arvepidamise ajalugu ulatub 8 000-10 000 e.m.a
Lähis-Idas, s.o märkmed karj, vilja jm kohta.
3000 a e.m.a leiutasid Sumerid numbrisüsteemi
(esimesed kes kasutasid kirja).
Babüloonia kuningas Hammurapi (XVIII saj
e.m.a) – vanim seaduste kogu.
Luca Pacioli – teadlane, matemaatik, 1494 a
ilmus Veneetsias raamatuna (üks esimesi trükituid
üldse), millest ühe osa moodustas traktaat
arvepidamisest – bestseller.
Arvutustehnika: muuhulgas Roomas – abakus...?
          Finantsarvestus
Finantsarvestuse infosüsteem on arvestuse
infosüsteemi see osa, mille eesmärgiks on
koguda ettevõtte majandustehingute andmestik
reeglite järgi, mis võimaldaks majandusaasta
lõpus koostada
raamatu-pidamis-regulatsioonidele
(Raamatupidamisseadus, Rahvusvahelised
Finantsaruandluse Standardid (IFRS)) vastav
raamatupidamise aastaaruanne.
        Finantsraamatupidamise
         põhimõtted, printsiibid

• Finantsaraamatupidamine ≈ raamatupidamine
  Nimetus tähendab: lõppeb finantsaruandlusega
  Tugineb – finantsrvestuse põhimõtetel e
  printsiipidel (Rp seadus)
  Reglementeeritus    riiklikud ja rahvusvahelised
                      normatiivaktid
  S.o: rp seadus, RTJ-d, rp sise-eeskirjad,
  maksuseadused
    Raamatupidamise seadus (1)

Rp seadus:
•      Raamatupidamiskohustuslaseks on
  riik
  juriidiline isik
  FIE
  omavalitsuse üksus
  filiaal
• Vabariigis korraldab raamatupidamist
  Raamatupidamise Toimkond
        Raamatupidamise seadus (2)
        Raamatupidamine – rangelt
             dokumentaalne
• Raamatupidamise algdokument... tõend, millel
  peavad olema järgmised andmed:
  1) dokumendi nimetus ja number;
  2) koostamise kuupäev;
  3) tehingu majanduslik sisu;
  4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  5) tehingu osapoolte nimed;
  6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
  7)...esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab
  (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
  8) vastava raamatupidamiskirjendi jrk. nr.
     Raamatupidamise seadus (3)

• Ettevõte on kohustatud kõiki majandus-tehinguid
  dokumenteerima (algdok.) ning kirjendama
  raamatupidamisregistrites mõistliku aja
  jooksul pärast tehingu toimumist nii, et oleks
  tagatud aruannete tähtaegne esitamine.
• Raamatupidamisregistreid võib vormistada:
  1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
  2) kirjalikku taasesitust võimaldaval infokandjal
• Aldokum, registreid peab säilitama seitse
  aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.
    Raamatupidamise seadus (4)

• Kassapõhine arvestus on majandus-
  tehingute kajastamine vastavalt nendega
  seotud raha laekumisele,väljamaksmisele.
• Tekkepõhine arvestus on tehingute
  kajastamine vastavalt majandus-
  tehingu toimumisele, sõltumata sellest,
  kas sellega seotud raha on laekunud või
  välja makstud
     Raamatupidamise seadus (5)
         Rp. sise-eeskirjad
• Rp.kohustuslane on kohustatud koostama
  raamatu-pidamise sise-eeskirja, mis kehtes-
  tab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,
  reguleerib maj.tehingute dokumenteerimist ja
  kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilita-
  mist, rp.registrite pidamist, tulude ja kulude
  kajastamist kasumiaruandes, varade ja kohus-
  tuste inventeerimist, kasutatavaid arvestuspõhi-
  mõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete
  koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist
        Raamatupidamise seadus (6)
                 Mõisted
   • Vara, kohustused ja omakapital
  Iseloomustavad ettevõtte finantsseisundit
  Valem.........................................
•     Tulu, kulu ja kasum
  Iseloomustavad ettev. Majandustulemust
  Valem...........................................
•     Kaks raamatupidamistava: Eesti hea raama-
  tupidamistava ja rahvusvahlistel finantsaruand-
  luse standarditel põhinev (bösiettev., krediidi..)
             Majandusaasta aruanne

Majandusaasta: 12 kuud (erand. mitte üle 18)
Majandus/a aruanne (aega teha 6kuud)koosneb
• Raamatupidamise aastaarunne
• Tegevusaruanne
millele lisanduvad
• Audiitorkontrolli järeldusotsus
  (Kasumijaotuse ettepanek (äriühingute puhul)
       Raamatupidamise aastaaruanne

koosneb:
Põhiaruanne
Bilanss
Kasumiaruanne
Rahavoogude aruanne
Omakapitali muutuste aruanne ja
Lisad
               Bilanss (1)
Kajastab teatud kp seisuga ettevõtte
finantsseisundit, s.o vara, kohustusi ja
omakapitali.
Eesti hea raamatupidamistava rakendamisel
lähtuda seaduse lisas toodud bilansiskeemist (vt
kirjete selgitus)
Lähtudes arusaadavuse printsiibist võib kirjeid
täiendavalt liigitada, lisada uusi kirjeid.
Rp kohustuslase asutamisel koostatakse
algbilanss (seis enne maj.tegevuse algust),
lõppemisel - lõppbilanss.
                Bilanss (2)
   AKTIVA                        PASSIVA
e varad (nende paigutus) e kohustused ja omakapital
                         (varade moodust. allikad)
KÄIBEVARAD                    LÜHIAJALIS. KOHUST.
Raha, lühiajalised            Võlad tarnijatele, ostjate
väärtpaberid ja nõuded,       ettemaks, maksuvõlad,
varud.....                    võlad töövõtjatele jm
PÕHIVARAD                     PIKAAJALISED KOHUST
Pikaajalised finantsinvest,   Pikaajal.pangalaen....
kinnisvarainvesteeringud      OMAKAPITAL
materiaalne pv, immater pv    Põhikapital, reservid,
                              kasum...
Muudatused bilansis majandustehingute
      mõjul, neli võimalust (1)
 Enne tehingute algust eeldame bilansi summat
 5000 (tuhandetes)
      A = 5000 ja      P = 5000
 I. A kirje suureneb
   ja A kirje väheneb samas summas. Näiteks
 ostetud sularaha,400 kr eest materjali. Siit
  A-s Varude all Materjal + 400 ja Raha – 400:
      A =.......  ja     P = .......
Muudatused bilansis majandustehingute
      mõjul, neli võimalust (2)
 II P kirje suureneb ja P kirje väheneb samas
 summas. Näiteks: eraldatud aruandeaasta
 kasumist kohustuslikku reservi 300. P-s
 Kohustuslik reserv + 300 ja Aruandeaasta
 kasum – 300. Siit:
  A =................ ja P = ..................
  III A + ja P + samas summas. Näiteks: saadud
 lühiajalist pangalaenu 1000.
 A Raha + 1000 ja P Lühiajalised laenud + 1000
 A = .................. ja  P = .......................
Muudatused bilansis majandustehingute
      mõjul, neli võimalust (3)

     IV Üks A kirje – ja teine P kirje – samas
     summas
     Näiteks: makstud tagasi lühiajal.
     pangalaenu 200
     A Raha – 200 ja P Lühiajal. laenud –
     200, siis
      A =................ ja P = ...................
     Kuidas muutuvad/ ei muutu bilansisummad
     peale: I; II; III ja IV muutuse võimalust?
                    Näide
Härra Pops asutas firma (osaühingu), avas panga-
konto ja üüris bürooruumid . Tehingud jaanuar
    2011:
1.Osakapitali sissemaks 2 500
2.Sularahas eest 300 ostetud kontoritarbeid
3.Ostetud arvega arvuti, hind 1 000.
4.Tasutud jaanuari üüriarveid 240.
5.Arvestati ja maksti palka 20 00
6.Konsultatsiooniteenuste eest laekus 1 800.
        Rahavoogude aruanne
• Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamis-
  kohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja
  väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile
• äritegevuse
• investeerimistegevus: põhivarade ja muude
  investeeringute soetamine ja müük
• finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte
  omakapital või laenude koosseisud või suurus.
    Raha- e kassavoogude prognoosi
              koostamine
• Koostatakse kassapõhiselt (laekuvate ja
  väljamakstavate rahasummade vahena)
• Koostatakse igakuiselt, võttes arvesse kõik
  maksetingimused. Ül: koostada rahavood...
• Prognoos näitab ettevõtte tegevuse,
  investeeringute ja finantsoperatsioonide mõju
  rahakäibele ja ettevõtte rahavajadust.
• Ei ole olemas ainuõiget kassaprognoosi skeemi
  kõigile, soovitav vajadusel vaadata EAS näide
• NB! Amortisatsioonisumma ei ole rahakulu!
         Kasumiaruanne (1)
Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi
majandus-tulemust e. tulusid, kulusid ja kasumit
(või kahjumit)
Rp.kohustuslane peab oma aruandes kasutama
ühte kahest lubatud kasumiaruandeskeemist.
Skeem 1: ärikulud on liigendatud lähtudes
kulude olemusest näit: materjalikulu, palgakulu...
Skeem 2: ärikulud on jagatud lähtudes kulude
funktsioonist ettevõttes (näit: müüdud toodete
maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud
Vt. Kasumiaruande skeem
           Kasumiaruanne (2)
• Kasumiaruandes kajastub tekkepõhine kasum.
• Tulud-kulud kajastatakse (skeemis 1):
  1. Äritegevusega seotud (müügitulu e –käive,
  muu äritulu, materjalikulu, tööjõukulu,
  amortisatsioonikulu jm)
  2. Finantstegevusest tulenevad (intressikulud,
  fin.tulud/kulud... aktsiatelt, valuutakursimuutus-
  test, jm).
   Ülesanne: koostada kasumiaruanne
 Rp. seadus: Majandustehingute
       dokumenteerimine
Majandustehing – selle tagajärjel muutub
midagi rp.kohustuslase varade, kohustuste või
omkapitali koosseisus.
Kõik tehingud tuleb dokumenteerida ja
kirjendada.
Kirjendatakse kahekordse kirjendamise
põhimõttel
Kirjend peab sisaldama.....(vt rp. seadus).
Iga kirjendi aluseks algdokument või nende
põhjal
koostatud koonddokument. Rekvisiidid vt. rp.
seadusest (dokum nimetus, number,
     Rp. seadus: Kontoplaan ja
            rp.registrid
Raamatupidamiskohustuslane koostab
kontoplaani (kontode loetelu)
Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama
teha väljavõtteid kirjendatud majandus-
tehingutest kontode kaupa kronoloogilises
järjekorras (süstemaatilised, kronoloogilised
registrid) Vt. lisa: Raam.pidaja assistent I tase,
lk 26-27.
Paranduste tegemine: ei kustuta, õiendiga,
paranduslausend, storno....(vt .lk 32-33)
             Kontode liigid
Kontoplaan: raamatupid. Siseeeskirjades
Bilansikontod:
Aktva ja passiva; kontraaktiva ja –passiva...
Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude....
Tulemuskontod s.o tulude-kulude koond...
Sünteetilised (rahaliselt) ja analüütilised (kus
  sünteetilise konto info on detailiseeritud;
  arvestust võib pidada nii rahaliselt kui
  natur.näitajates) kontod.
           Kontode struktuur
  Kontod esindavad mingit bilansi kirjet ning
  vastavalt kas vähendavad või suurendavad
  vastavat bilansikirje summat.
  Kõikide kontode vasakut poolt nimetatakse
  deebet pooleks ja paremat poolt kreedit pooleks.
  Vastavalt kõik deebetkirjed lähevad konto
  vasakule poolele e. deebetpoolele ja
  kreeditkirjed paremale poolele e. kreeditpoolele.
Vt lisa: Raamatupidaja assistest, Itase, lk 15-22
      Kahekordne kirjendamine
  s.t: majandustehingud kirjendatakse vähemalt 2
  korda: ühe konto deebetisse ja teise kreeditisse.
  Seda seost nimetatakse kontode korrespondeeri-
  vuseks, kontosid korrespondeeruvateks kontodeks.
  Eesti keeles:rp. kirjend, kanne, lausend,konteering
  Lihtlausend – kus seotud kaks kontot
N: D Kassa 200 K Pank 2 00
  Liitlausend – omavahel seotud 3 või enam kontot
Vt. lisa Rp.assistendi I tase, lk 28-31
         Tööandja maksud (1)
Erisoodustus
Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud
erisoodustuselt.
Töötajaks lõike on töölepingu alusel töötav isik, avalik
teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsiline
isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus
kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu
võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat
füüsilist isikut.
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või
rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse eelpool nimetatud
isikutele
         Tööandja maksud (2)
Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida tööandja
annab lõikes nimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele.
Näiteks: Kingitud pearaamatupidajale sünnipäevaks õlimaal,
makstud arvelduskontolt 100 ja km 20, kokku 120.-
Erisoodustuse tulumaks ( 21/79)…………………………….
Erisoodustuse sotsiaalmaks (33% erisoodustuse summalt koos
tulumaksuga e brutosummalt)…………………………
Erisoodustuse summa: 120, tulumaksu summa X,
Brutosumma = 120 + X
Koostada lasusendid.
           Tööandja maksud (3)
  Kingitused;
  Dividendid ning muud kasumieraldised;
  Ettevõtlusega mitteseotud kulud
  maksustatakse tulumaksuga 21/79.
Ülesanne:
  Kingitud värviteleviisor (makstud a/k-lt): 600 + km 120,
  kokku 720.-: parimale töölisele, lastekodule (valitsuse
  nimekirjas) ja aasta parimale isale (pole oma töötaja).
  Väljamakstava palga brutosumma 30 000.
  Tööandja maksud on veel arvestatud palgalt (vt palgad)

								
To top