arengukava turismi laane virumaa 2015

Document Sample
arengukava turismi laane virumaa 2015 Powered By Docstoc
					LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS




      LÄÄNE- VIRUMAA
         TURISMI
     ARENGUKAVA 2015




       RAKVERE 2004
                                                  LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




SISUKORD

SISUKORD ................................................................................... 2
SISSEJUHATUS .......................................................................... 3
2. PÕHIMÕISTED ....................................................................... 6
3. LÄÄNE-VIRU LÄHTEPOSITSIOON TURISMI-
MAJANDUSES ............................................................................. 8
4. TURISMIMAJANDUSE ALLREGIOONID LÄÄNE-
VIRUMAAL................................................................................. 16
5. ÜLDISED TRENDID TURISMITURUL ................................ 17
6. LÄÄNE-VIRU TURISMIMAJANDUSE SWOT ANALÜÜS JA
KOONDHINNANG OLUKORRALE ........................................... 19
7. LÄÄNE - VIRU TURISMIMAJANDUSE VISIOON AASTAL
2015 ........................................................................................... 23
8. SIHTRÜHMAD JA SIHTTURUD .......................................... 24
9. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA VALDKONNAD
LÄÄNE-VIRU TURISMIMAJNDUSE ARENGUS ..................... 24
10. STRATEEGILISED ÜLESANDED JA TEGEVUSED .......... 26
11. SAAVUTUS- JA SEIRENÄITAJAD .................................... 28
12. ARENGUKAVA RAKENDAMINE ....................................... 29

LISAD .................................................................................. 32




                                                                                                 2
                                     LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




SISSEJUHATUS

2003. aastal saabus Eestisse 3,38 miljonit väliskülastajat ja nende arv on
aasta-aastalt kasvanud. 2004. aasta jaanuarist augustini ööbis Eesti
majutuskohtades 961,3 tuhat välisturisti, mis eelmise aasta sama
perioodiga on 30% enam (Eesti ja maailma turism 2004. EAS). 2003.
aastal oli Eesti turismiteenuste eksport 12,2 miljardit krooni (Eesti ja
maailma turism 2003. EAS). Eestist on saanud märkimisväärne
turismi sihtkohamaa. Oluliselt on kasvanud ka sisemaine turism. Eesti
majutusettevõtetes ööbis 2004. aasta kaheksal kuul 383,6 tuhat
siseturisti. Inimestel on tekkinud enam vaba raha, aega ja soovi puhkust
sisukalt veeta (osalemine kultuuri- ja meelelahutussündmustes, spordi ja
tervise väärtustamine jms). Külastuste arvu suurenemist on toetanud
avardunud       liikumisvõimalused   (autostumine,    matkarajad     jms),
kättesaadavam teave, lisandunud majutuskohad ning turismitooted. 2002.
aastal oli turismitulu Eestis kasvanud 12,1 miljardi kroonini. Turismiga
seotud tööhõive osatähtsus kogu hõivatute arvust oli 8,2% (45 600
töökohta täistöökoha ekvivalendina - koos turismi kaudsete mõjudega
teistele    sektoritele). Nõudluse    kasv on toonud investeeringud
turismiobjektidesse ja –teenustesse.

Riiklikus turismi arengukavas aastateks 2002-2005 nähakse turismil
riigi kui terviku majanduse arengule järgmist otsest mõju:

   sisemajanduse koguprodukti suurendamisele;
   riigi maksebilansi tasakaalustamisele;
   riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetulude suurendamisele;
   regionaalse arengu tõhustamisele ja tasakaalustamisele;
   tööhõive suurendamisele;
   väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse arendamisele;
   üldise elukeskkonna ja –kvaliteedi parandamisele.

Eelnevast võib teha järelduse, et turismimajandus saab oluliselt aidata
kaasa kohaliku elu edenemisele. See on sissetulekuallikas ja tagab
märkimisväärse tööhõive. Turismimajandusest on saanud Eestis
arvestatav äri, mille tulemit peaks senisest enam oma kasuks
pöörama ka Lääne-Virumaa. Selle üheks võimaluseks on ka
struktuurifondide vahendite kasutamine (vt. Lisa 1). Lääne-Viru
maakonna pindala on 3464,6 km² ja elanikke (seisuga 01.01.2004)
69 312 ning maakonnas on 4 linna ja 14 valda (linnarahvastiku osatähtsus
- 45,2%). Turismi areng Lääne-Virumaal võimaldab mitmekesistada
Eesti turismitoodete valikut, vähendada külastuste Tallinna-
kesksust, pakkuda alternatiive maaelu elavdamiseks.



                                                                         3
                                     LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


Riiklikult on Lääne-Virumaal enam tuntud Lahemaa Rahvuspark, mis on
loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas
ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning
alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Lahemaa      rahvuspargi    kaitse  korraldamisega      tegeleb    Lahemaa
Rahvuspargi Administratsioon. 2002. aastast tegutseb Sihtasutus Virumaa
Muuseumid, mille koosseisu kuuluvad Palmse Mõis-Muuseum, Rakvere
Linnus-Muuseum, Rakvere Näitustemaja-Muuseum, Rakvere Linna-
kodaniku Muuseum, Karepa Kalame Talu-Muuseum ja Altjal asuvad
võrgukuurid ja kõrts. Turismialast ühistegevust toetavad kohalikud
omavalitsused. Eeskujuks võib tuua Pandivere piirkonna, kus kuus
kohalikku omavalitsust on koondunud ja koostanud turismialase
ühistegevuse tarvis turismi- ja puhkemajanduse arendamise strateegia
aastateks     2005-2007.     Dokumendis     seatakse      sihiks   elavdada
turismimajandust Lääne-Viru lõunaosas, kus senine turismialane tegevus
on võrrelduna maakonna põhjaosaga olnud tagasihoidlikum. Linnaturismi
laiendamiseks on märkimisväärseid jõupingutusi teinud Rakvere.
Turismialast tegevust on aktiviseerinud eraettevõtted, kelle poolt on
maakonda loodud eelkõige uusi majutus- ja toitlustuskohti, mis on toonud
kaasa uusi töökohti ja avanud võimalusi maakonna turismipotensiaali
laialdasemaks kasutuselevõtuks. Riiklikult on tunnustamist leidnud
mitmed tööstusekspositsioonid. Uute turismitoodete turuletoomisega
tegelevad     mitmesugused     kasumit   mittetaotlevad      ühendused   ja
organisatsioonid.    Neist    tuntum    on    riigitulundusasutus      RMK.
Turismimajanduse arengut on maakonnas jõudumööda edendanud MTÜ
Lääne-Viru Turismiklubi, mis tegutseb 1997. aastast. Siiski tuleb nentida,
et vaatamata pingutustele ja maakonna headele arengueeldustele on
turismimajandus           jäänud        Lääne-Virumaal            soovitust
tagasihoidlikumale kohale. Maakonnasisene turismimajanduse
areng on olnud ebaühtlane ja valdavalt seni piirdunud Lahemaa
rahvuspargi territooriumiga. Üheks oluliseks vajakajäämiseks on
asjaolu, et puudub laiahaardeline turismimajandusega tegelevate
institutsioonide ja ettevõtete maakondlik koostöövõrk, mis
stimuleeriks       uute       turismitoodete        turuletoomist        ja
turismimajanduse laienemist maakonnas tervikuna.

Ajendatuna usust, et turismimajanduse kandepinna laiendamine on
maakonna tasakaalustatud arengu tarvis oluline, pidas Lääne-Viru
Maavalitsus    otstarbekaks     algatada    turismimajanduse arengukava
koostamine ning võtta selles tegevuses enda kanda initsiaatori roll. Töö
läbiviimisel püstitati järgmised ülesanded:

  -   koondada erinevad turismimajandusega tegelejad maakonnas,
  -   leppida kokku ühises visioonis aastaks 2015,
  -   määratleda      turismimajanduse     maakondlikus   strateegilised
      eesmärgid ja ülesanded,
  -   koostada    lähiperioodi    tegevuskava   ja  selle  elluviimiseks
      organisatsiooniline struktuur.

                                                                         4
                                       LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




Selline ülesandepüstitus ei ole maakonnas esmakordne. Lääne- Viru
maakonnaplaneeringus seatakse eesmärgiks suurendada maakonda
tulevate    turistide    voogu    ca   15%     aastas    ja    samapalju    ka
turismimajandusest laekumisi. Selleks nähakse ette 1) vaba aja veetmise
võimaluste mitmekesistamine ja kvaliteedi parandamine, 2) Lääne-
Virumaa elanike üldise elukeskkonna ja –kvaliteedi parandamine
(keskkonna säilitamine), 3) julgustada rohkem külastajaid tulema Lääne-
Virumaale      aastaringselt,   tutvustamaks     neile    piirkonna    loodust,
huviväärsusi ja vaba aja veetmise võimalusi, 3) lagunevate
turismiobjektide restaureerimine, konserveerimine ja atraktiivseks
muutmine, 4) rannikualadel sadamate ja väikesadamate arengu
soodustamine, 5) majanduse arendamine, soodustades uute majutus- ja
toitlustuskohtade      teket   vähemaktiivsetes     piirkondades     (tööhõive
suurendamine) – ümber ehitades nõukogudeaegseid rajatisi (ka
spordikeskusi) ning rakendada neid vaba aja veetmise eesmärgil, 6)
kavandada piirkondlikke tegevusplaane, kindlustades maksimaalse
kohaliku kasu ja kohaliku majanduse stabiilsuse, 7) taluturismi
arendamine kasutades ära looduslikku omapära, nii rannikualadel kui ka
sisemaal     ning     puutumatut-hästisäilinud    loodust,     8)   parandada
infovahetust ja otsida uusi kontakte nii piirkonnasiseselt kui ka teiste
regioonide- ning naaberriikidega, 9) kinnitada Lääne-Viru Turismiklubi
maakonna       turismi    koordineerivaks    ühenduseks,       11)   arendada
alternatiivturismi, et mitte sõltuda liialt Eestimaa lühikesest suvest ja
ebakindlast kliimast, 12) turismi arendamisel lähtuda jätkusuutliku arengu
põhimõtetest. Eelpoolnimetatu saavutamine sõltub palju avaliku-, era- ja
kolmanda sektori koostööst. Ka käesolevas töös peeti laiapõhjalist
koostööd oluliseks, mis paraku osutus arvatust keerukamaks. Seda ei
soosinud ka töö algus, mis langes 2004. aasta suvele. Sellest tulenevalt
jäi algatusrühm piiratuks, mistõttu ka lähteanalüüsi tarvis informatsioon
kõigilt valdkonnas tegijailt loodetust tagasihoidlikumaks. Andmekogumisel
ilmnes veel asjaolu, et valdav osa turistidest, kes Lääne-Virumaad
külastavad, on ühepäevaturistid, kes ametlikus statistikas ei kajastu.
Turismivoogudest tervikpildi saamine on võimalik vaid eraldi küsitluse
teel, mille läbiviimine ressursside puudusel polnud võimalik. Seetõttu tuli
piirduda ametliku statistikaga, mis ei kajasta kogu pilti maakonnast. Kuna
Lääne-Viru on osa Põhja-Eesti turismimajandusest, eriti kui võtta arvesse,
et valdav osa külalisi, sh väliskülalisi saabub maakonda Tallinnast ja
kellest paljud suunduvad edasi Narva suunal, siis edaspidi tuleks
arengukava kindlasti kooskõlastada naabermaakondade tegevustega.
Positiivse poole pealt on heameel märkida, et Lääne-Virumaa ühines
algatusega, mis soovib koondada turismiga tegelajad Põhja-Eestis.

Arengukava koostamine oli jagatud kolme etappi. Esmalt viidi läbi koolitus
arengukava    koostamise     läbiviimise ja ülesehituse     lähtekohtade
kooskõlastamiseks. Maavalitsus moodustas initsiatiivgrupi. Teine osa oli
olukorra kaardistamine ja hinnangu andmine maakonna turismimajanduse
hetkeseisule. Kolmas tööetapp hõlmas Lääne-Viru turismimajanduse

                                                                             5
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


visiooni, strateegiliste eesmärkide ja ülesannete määratlemise ning
ühistegevuse planeerimise. Töö põhiraskus langes seminaridele-
ajurünnakutele, kuhu olid kutsutud erinevate huvigruppide esindajad.
Vaatamata maavalitsuse korduvatele pingutustele jäi töö läbiviimise
kandepind siiski soovitust tagasihoidlikumaks- paljud kutsutud kas ei
leidnud aega või käisid üritustel mittekorrapäraselt, mistõttu detailse
tegevuskava väljatöötamine ei osutunud algselt soovitud kujul
võimalikuks. Seda enam on hinnatav nende käesolevas töös osalenud
inimeste (lisa 2) soov ja tahe, kelle ühistööna vastav diskussioon tekkis ja
maakondlik turismimajanduse arengukava ühiste kaante vahele sai.
Arengukava koostamises osalenud loodavad, et edaspidise tegevuse
käigus esitatud seisukohad täpsustuvad ning mis veelgi olulisem- töösse
liituvad paljud asjalised. See võimaldab detailsema tegevuskava
väljatöötamise     koos    vastutavate     huvirühmade     ja   ressursside
äranäitamisega. Hinnatav on asjaolu, et töö käigus pandi alus
maakondlikule turismi ümarlaua initsiatiivgrupile. Käesoleva arengukava
koostamise töögrupi viimasel koosolekul sai Lääne-Viru maavalitsuse
arendustöötaja     Katre    Kuresson     mandaadi    vastavate    tegevuste
koordineerimiseks- turismi ümarlaua regulaarseks kokkukutsumiseks.

Käesoleva arengukava koostamist vedas algselt Hilje Pakkanen Lääne-Viru
maavalitsusest. Hiljem võttis koordinaatori rolli üle Katre Kuresson, kes
ühines tööga alates oktoobrist 2004. Töö käigus toimunud koolitust ja
seminare-ajurünnakuid viis läbi konsultant Rivo Noorkõiv, kes on ka
käesoleva arengukava teksti kokkupanija. Suur tänu kõigile, kes
käesolevasse töösse oma panuse andsid.


2. PÕHIMÕISTED

Innovatsioon     –    avaras   tähenduses   igasuguse     inimtegevuse
uuenduslikkus või uudsus. Käesolevas arengukavas eelkõige teadmise
uudne kasutamine turismimajanduses, uute turusuutlike toodete-teenuste
loomine, arendamine ja nende turundus.

Igapäevane elukeskkond – isiku elu-, töö- või õppimiskoht ning muude
tema poolt vähemalt kord nädalas külastatavate kohtade vahetus
(kauplus, spordihall jms) läheduses asuv ala (näiteks maakond).

Jätkusuutlik areng – taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja
looduskeskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist
jätkumist, seda ka olukordade või turusituatsioonide olulise muutumise
korral.

Külastaja – isik, kes reisib väljapoole oma igapäevast elukeskkonda
vähemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja kelle reisi peamiseks eesmärgiks
ei ole sihtkoha poolt tasustatav tegevus.


                                                                           6
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




Majandusklaster e. kobar – geograafiliselt lähestikku paiknevate ühe
valdkonna ettevõtete ja institutsioonide (näit. arendusasutused, kohalik
omavalitusus, ettevõtlusorganisatsioonid) kooslus, mis teeb koostööd ja
samas konkureerib sisemiselt. Tugevad ühised ostja-tarnija seosed ning
toetus spetsialiseeritud institutsioonide ühisele kapitalile kujundavad
konkurentsieelised, mis aitavad majandusvaldkonnal paremini kasutada
ära töötajate oskusi, arendada uusi majandussidemeid eesmärgiga
parandada tootmise efektiivsust, arendada välja innovatiivseid tooteid ja
saavutada edu uutel turgudel. Näit. turismiklaster.

Mõisakompleks e. mõisaansambel - sisaldab mõisa peahoone ja
kõrvalhooneid, neid ümbritseva pargi, ühendavaid teid, piirdeaedu, tiike ja
palju muud, mis kokkuvõttes moodustab tervikliku maastiku.

Strateegia - tegevusprogramm, milles esitatakse pikaajalised eesmärgid,
määratletakse ühised eesmärgistatud tegevussuunad ja eesmärkide
saavutamiseks vajalikud ressursid koos elluviimise organisatsioonilise
rolliga.

Turism - reisimise alamliik, mille all mõistetakse reisimist väljapoole isiku
igapäevast elukeskkonda mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja
mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkoha poolt tasustatav tegevus.
Turism ei hõlma reisimist alalisest elukohast alalisse töö- või õppimiskohta
ning muudesse igapäevase elutegevusega seotud kohtadesse. Turismi
üheks alaliigiks on Eesti kasvavat huvi pakkuv loodus(öko)turism -
vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist
ning kohalike elanike heaolu. Loodusturismi all mõistetakse eelkõige
väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid.

Turist – isik, kelle reis väljapoole oma oma igapäevast elukeskkonda
hõlmab vähemalt ühte ööbimist sihtkohas.

Turismitoode - paljudest komponentidest koosnev ja tarbijale teatud
hinna eest kättesaadav külastuselamus, mis algab reisi kavandamisest ja
broneerimisest     ning   sisaldab   majutust,    toitlustust, transporti,
reisiteenuseid, vaatamisväärsuste ja ürituste külastust, osalemist
harrastustegevustes jms. Teenuse osutaja seisukohast on turismitooteks
erinevatest komponentidest koosnevad reisipaketid.
Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse piirkonnas teatud ajaks saavutada.
Ajapiir lepitakse kokku.

Ühepäevakülastaja – isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast
elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.




                                                                           7
                                                       LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015



3. LÄÄNE-VIRU LÄHTEPOSITSIOON TURISMI-
MAJANDUSES

2003. aastal külastas Lääne-Viru maakonda kokku 36 444 turisti,
neist 9 006 välisturisti ja 27 438 siseturisti. See on 7% enam kui 2002.
aastal. Maakonna osatähtsus kogu Eesti turismis moodustab 2,5%. Lääne-
Virumaa kohta Eesti turismimajanduses iseloomustab majutusettevõtete
statistika, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Eesti majutusettevõtete statistika 2002-2003 (koos sanatooriumidega)

 Linn,         Kokku   Muutus   Regiooni       Eesti     Muutus   Regiooni      Välis-   Muutus   Regiooni
 maakond        2003   2002.a       osa-   elanikud      2002.a       osa-    turistid   2002.a       osa-
                       %-des     tähtsus      2003       %-des     tähtsus      2003     %-des     tähtsus
                                  %-des                           % 2003                            %-des
                                   2003                                                              2003
 Tallinn     813 225       5         55      82 487         -4         20    730 738         6         69
 Pärnu       156 215      -1         11      38 963         21          9    117 255        -7         11
 Tartu        90 923      30          6      39 209         27          9     51 714        32        4,9
 Saare mk     74 301      27          5      28 288         30        6,8     46 013        25        4,4
 Pärnu mk*    21 204     -19        1,4      16 937        -19        4,1      4 267       -21        0,4
 Lääne mk     50 382       1        3,4      23 140         14        5,5     27 242        -8        2,6
 Hiiu         11 549      -9        0,8       7 566         -4        1,8      3 983       -17        0,4
 Harju*       32 861       1        2,2      12 050        -21        2,9     20 811        21        2,0
 Järva        13 419      -4        0,9      10 295         -2        2,5      3 124       -10        0,3
 Rapla         2 385     -14        0,2       2 035         -9        0,5        350       -36        0,0
 L-Viru      36 444        7       2,5      27 438          10       6,6       9 006         1       0,9
 Ida-Viru     53 830      -7        3,6      37 596         -8          9     16 234        -6        1,5
 Valga        53 009       6        3,6      41 604          5         10     11 405        12        1,1
 Viljandi     12 705      15        0,9       7 286          2        1,7      5 419        38        0,5
 Võru         19 132       6        1,3      13 519          6        3,2      5 613         5        0,5
 Jõgeva        7 068       8        0,5       6 223         18        1,5        845       -34        0,1
 Põlva        20 662      13        1,4      18 488         15        4,4      2 174         0        0,2
 Tartu mk*     5 657      10        0,4       4 175         25        1,0      1 482       -19        0,1
 Kokku       1474971       5       100     417 299           5       100     1057672         5       100
* ilma Tallinna, Tartu ja Pärnu linnata
Allikas: statistikaamet

Esitatud ametlik statistika näitab ainult ööbijate osakaalu. Peab
arvestama, et Lääne-Virumaa turismi eripära peitub ühepäeva
külastajate      suures    arvus.    Näiteks   Lahemaa      Rahvuspargi
külastuskeskust külastas 2003. a. 20170 inimest, mis on ehk vaid
kolmandik Palmses käinutest. Nimetatud asjaolu tuleb kindlasti arvestada
turismiteenuste ja –toodete väljaarendamisel Lääne-Virus. Oluline on
mõelda sellele, kuidas suurendada kohapeal ööbimiste arvu.

Lääne-Virumaa        majutusettevõtted      teenisid    2003.     aastal
majutusteenuste müügist 13,8 milj. kr (2002.a 13,0 milj kr).
Suurenemine toimus peamiselt välisturistide majutuse arvelt, mis andis
5,4 milj kr (2002.a 4,7 milj kr). Siseturismi osas oli majutusettevõtete
tulude suurenemine väiksem: 2003.al 8,4 milj kr ja 2002. a 8,3 milj.
krooni. Samal ajavahemikul suurenes siseturistide arv 7%, välisturistide
arv jäi peaaegu samaks (+1%). Ülevaate majutusettevõtete poolt
teenitud tulust annab tabel 2.

Tabel 2. Majutusettevõtete (k.a sanatooriumid) sissetulek majutusteenuste
müügist koos käibemaksuga 2003.a


                                                                                                        8
                                                           LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015



 Maakond,               Sissetulek tuh. Kroonides                         Maakonna osatähtsus kogu Eesti
 linn                                                                          majutustuludes %-des
                  Majutatutelt         sh välis-         sh sise-      Majutatutel     sh välis-    sh sise-
                        kokku        turistidelt       turistidelt        t kokku    turistidelt  turistidelt
 Eesti kokku        1 345 169        1 111 765           233 404              100           100          100
 Tallinn               763 488          711 284            52 204             56,8          64,0         22,4
 Pärnu linn            187 147          159 924            27 223             13,9          14,4         11,7
 Saare mk               82 637           59 389            23 248              6,1           5,3         10,0
 Tartu linn             59 948           38 550            21 398              4,5           3,5          9,2
 Ida-Viru mk            57 563           26 028            31 535              4,3           2,3         13,5
 Harju mk               54 200           47 994             6 206              4,0           4,3          2,7
 Lääne mk               49 592           37 714            11 878              3,7           3,4          5,1
 Valga mk               21 037            7 852            13 185              1,6           0,7          5,6
 Põlva mk               16 045            1 615            14 430              1,2           0,1          6,2
 Lääne-Viru            13 850             5 434             8 416              1,0           0,5          3,6
 mk
 Võru mk                9   415           3   951           5   464            0,7          0,4           2,3
 Viljandi mk            8   092           4   704           3   388            0,6          0,4           1,5
 Pärnu mk*              6   642           1   977           4   665            0,5          0,2           2,0
 Hiiu mk                5   365           2   532           2   833            0,4          0,2           1,2
 Järva mk               4   575           1   482           3   093            0,3          0,1           1,3
 Jõgeva mk              2   649               373           2   276            0,2          0,0           1,0
 Tartu mk*              1   952               670           1   282            0,1          0,1           0,5
 Rapla mk                   972               292               680            0,1          0,0           0,3
* maakonna andmed ilma Tartu ja Pärnu linnata.
Allikas: Statistikaamet

2003.a EASi poolt koostatud turismimajanduse ülevaade ("Eesti turism
1999-2002: turismiuuringute ja sihtturgude ülevaated") toob ära
väliskülastajate keskmised kulutused Eestis 2002. aastal. Selle kohaselt
Suurbritannia turist kulutab reisi jooksul 8 426 kr, Venemaa 7 939 kr,
Saksamaa 7 101 kr, Rootsi 6 665 kr, Norra 6 516, Soome 3 979, Läti
2 455 ja Leedu turist 1 770 krooni. Siseturist kulutas ööbimisega sisereisil
keskmiselt 500 kr. Eelneva põhjal saab teha mõningasi järeldusi ka Lääne-
Virumaa turistide sihtrühma eelistuste osas kui pidada silmas
teenimisvõimalusi (tabel 3).

Tabel 3. Põhja-Eesti regioonis majutatud välisturistid suurema osatähtsusega
elukohariikidest (koos sanatooriumidega) 2003.a

                          Harju               Järva         Rapla       Lääne-Viru       Ida-Viru      Eesti
 Soome                   17 285               2 253           232           3 879           5 621    676 636
 muutus                  10 777                 -144           -32           -305              20     28 770
 regiooni %               2,6%                 0,3%            0%            0,6%           0,8%       100%
 Rootsi                     710                  141            38            635             997     63 482
 muutus                     781                 -142           -31           -113            -438      2 177
 regiooni %               1,1%                 0,2%          0,1%            1,0%           1,6%       100%
 Saksamaa                   507                  176            17          2 326             900     64 997
 muutus                  -1 198                   64           -15            599            -670     12 203
 regiooni %               0,8%                 0,3%            0%            3,6%           1,4%       100%
 Venemaa                    310                   50            25            182           2 359     33 122
 muutus                    -366                   36            17             -55            187      1 368
 regiooni %               0,9%                 0,2%          0,1%            0,5%           7,1%       100%
 Suurbritannia,             141                    8             7            254             496     30 685
 Iirimaa
 muutus                         34              -34               -7              3           -47      2 378
 regiooni %                  0,5%               0%               0%             0,8         1,6%       100%
 Norra                         178               99                3           156            351     28 674
 muutus                        -23              -73              -15            -30          -525      5 799
 regiooni %                  0,6%             0,3%               0%           0,5%          1,2%       100%
 Läti                          640               63                5           400            715     27 580
 muutus                     -2 181              -99             -109          -233           -855     -5 931



                                                                                                                9
                                                     LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


 regiooni %                2,3%        0,2%            0%             1,5%             2,6%           100%
 Leedu                       345          66             4             238               145         13 756
 muutus                   -1 407          15            -1             144              -264         -2 669
 regiooni %                2,5%        0,5%            0%             1,7%             1,1%           100%
Allikas: statistikaamet

EASi Turismiarenduskeskuse andmetel kasvas 2003.a kõige enam
Saksamaalt, Suurbritanniast, Norrast, Poolast ja Itaaliast pärit külastajate
arv. Tagasihoidlikumalt kasvasid saabumised Venemaalt ja Lätist;
saabumised vähenesid Leedust ja Soomest. Lääne-Virumaal suurenes
välisturistide arv kõige enam Saksa turistide arvel (ca 600), järgnes
Leedu, peaaegu samale tasemele jäid Inglismaa ja Iirimaa turistide arv
(+3). Vähenes aga Soomest (-305), Lätist, Rootsist, Venemaalt ja Norrast
pärit turistide arv.

Tabel 4. Majutatute arv Lääne-Virumaal 2003.a kuude ja elukohariikide lõikes

 Periood      Kokku        Eesti   Soome   Rootsi     Saksa   Norra    Läti    Leedu     Vene        Suur-
                                                                                                      brit.
 Jaanuar       1 505    1 287         92        32        7      2      27        3        35            6
 Veebruar      1 658    1 470         73        25        9      4      25        0         6           11
 Märts         2 122    1 882         71        20       18     12      39        8        12            9
 Aprill        2 185    1 774        228         3       96      2      18        7         0            8
 Mai           3 613    2 460        725        94      141      3      62       23        13           27
 Juuni         4 570    3 229        615       119      453     10      11        4         8           17
 Juuli         4 765    3 048        459        59      693     65     123       13        21           59
 August        5 490    3 813        619       113      609     20      10       16        17           56
 September     3 575    2 590        533        53      196     11      49       12         8           10
 Oktoober      2 482    1 906        180        78       41      9      29      135        43           10
 November      1 771    1 468        171        26       37     16       2        3         4            7
 Detsember     2 708    2 511        113        13       26      2       5       14        15            3
 Kokku        34 259   27 438       3879       635    2 326    161     400      226       182         214
Allikas: Statistikaamet

Tabel 5. Ööbimiste arv Lääne-Virumaal 2003.a kuude ja elukohariikide lõikes

 Periood      Kokku        Eesti   Soome   Rootsi     Saksa   Norra     Läti   Leedu      Vene       Suur-
                                                                                                      brit.
 Jaanuar       3 124    2 371        264        32        9      2       36        9           371       8
 Veebruar      2 381    1 956        158        35        9      4       25        0             9      17
 Märts         3 561    2 967        144        33       38     32       70       29            18      20
 Aprill        2 893    2 262        317         3      136      2       28       11             0      46
 Mai           6 388    4 569      1 221       131      224      3       64       35            16      37
 Juuni         8 337    6 704        722       119      566     16       13        4             8      30
 Juuli         7 558    5 180        607        82      964     67      147       31            32      87
 August        7 826    5 420        857       163      936     20       13       16            23      71
 September     4 543    3 121        731        88      319     11       51       12            26      17
 Oktoober      3 682    2 740        292        81       55     16       53      139           203      10
 November      2 653    2 215        291        26       41     16        2        3             4      14
 Detsember     3 241    2 975        141        21       28      2        5       25            32       6
 Kokku        36 444   27 438      3 879       635    2 326    156      400      238           182    223
Allikas: Statistikaamet

Siseturism moodustas 2003.a 75% majutatute koguarvust Lääne-
Virumaal. Siseturistide majutatute arv on 10% võrra suurem kui aastal
2002 (2002.a moodustas Lääne-Viru siseturistide arv 24 463 Eesti
vastavast näitajast 7,5% ehk 315 541 siseturisti statistikaameti
andmetel). 2003.a moodustas kogu Eesti siseturistide arvust (417
299) Lääne-Virumaad külastanute osatähtsus 6,6% ehk 27 438


                                                                                                          10
                                               LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


inimest. Majutuste pingerealt järgnevad siseturistidele Soome ja Saksa
turistid. Saksa turiste majutus 2003.a 25% enam kui 2002.a, Soome
turistide majutuste arv 2003.a võrreldes 2002. aastaga on vähenenud ca
10%, Rootsi turistide oma koguni 17% võrra.

2004. aasta jaanuarist augustini ööbis Lääne-Virumaa majutusasutustes
31,4 tuhat siseturisti, mis on 6,4 tuhat enam võrrelduna 2003. aasta
sama perioodiga. Lääne-Virus moodustas Eesti majutusasutustes
siseturistide ööbimiste osatähtsus 7% (Ida-Virus vastav näitaja 10%,).

Tabel 6. Ööbimise kestus Lääne-Virumaa majutusasutustes 2003.a kuude ja
elukohariikide lõikes

 Periood     Kokku    Eesti   Soome   Rootsi   Saksa   Norra   Läti   Leedu   Vene   Suur-
                                                                                      brit.
 Jaanuar        2,1    1,8      2,9     1,0      1,3     1,0   1,3      3,0   10,6     1,3
 Veebruar       1,4    1,3      2,2     1,4      1,0     1,0   1,0        0    1,5     1,5
 Märts          1,7    1,6      2,0     1,7      2,1     2,7   1,8      3,6    1,5     2,2
 Aprill         1,3    1,3      1,4     1,0      1,4     1,0   1,6      1,6      0     5,8
 Mai            1,7    1,9      1,7     1,4      1,6     1,0   1,0      1,5    1,2     1,1
 Juuni          1,8    2,1      1,2     1,0      1,0     1,6   1,2      1,0    1,0     5,1
 Juuli          1,6    1,7      1,3     1,4      1,2     1,0   1,2      2,4    1,5     1,5
 August         1,4    1,4      1,4     1,4      1,5     1,0   1,3      1,0    1,5     1,3
 September      1,3    1,2      1,4     1,7      1,6     1,0   1,0      1,0    3,3     1,7
 Oktoober       1,5    1,4      1,6     1,0      1,3     1,8   1,8      1,0    4,7     1,0
 November       1,5    1,5      1,7     1,0      1,1     1,0   1,0      1,0    1,0     2,0
 Detsember      1,2    1,2      1,2     2,1      1,1     1,0   1,0      1,8    2,1     2,0
 Keskmine       1,5    1,5      1,7     1,3     1,35     1,3   1,3      1,6    2,3     2,2
Allikas: Statistikaamet.

Keskmiselt tuli 2003.a Lääne-Virumaa majutusasutustes ühe turisti
kohta 1,5 ööbimist. Eesti vastav näitaja 2003.a oli 2,1 ööd. Siit saab
teha olulise järelduse, et Lääne-Virumaa peaks tegema jõupingutusi
turistidele    maakonnas       pakutavate     teenuste    laiendamiseks
selliselt, et sellega kaasneks kohapealne majutus. See omakorda
eeldab turismiatraktsioonide, vaatamisväärsuste, kultuurisündmuste
kooskõlastatud ja hästi läbimõeldud pakendamist ja müümist. Seejuures
on oluline suurendada välisturistide kohalikku majutamist, mis võimaldab
oluliselt parandada turismimajanduse efektiivsusnäitajaid. Siit omakorda
võimalused turismimajanduse laiendamiseks ja elanike sissetulekute
parandamiseks.      Iseküsimus   on   see,   kuidas  tagada     majutuste
aastaringsus, et tagada turismimajanduses töötajatele tööalane stabiilsus
ja sissetulekute pidev laekumine.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll 2004. aasta suve Eesti
siseturismi uuringu tulemustest nähtub, et peamised tegevused
sisereisidel on:

   -   sugulaste või tuttavate külastamine 52%,
   -   puhkus rannas, suplemine, muud rannategevused 34%,
   -   perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud küsimused 25%
   -   vaatamisväärsuste või näitustega tutvumine 23%,
   -   aktiivsed harrastused või sport 18%,


                                                                                          11
                                                                                         LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


      -     kontsertide, festivalide külastamine 17%,
      -     lõbustuskohtade külastamine 11%,
      -     puhkus/töö oma suvilas või maakodus 9%,
      -     suvelavastuste külastamine 6%.

Asjaolu, et oluliseks turismitoote müüjaks on kohalik elanik, väärib
sisulisemat lahtimõtestamist. Kui ühelt poolt on elanik teatud tingimustel
ka majutuse pakkuja, siis väga oluline on kohamarketingis, mida ta
piirkonna turismivõimalustest teab ja kuidas neid võimalusi tutvustab.
Ilmselt on nimetatud valdkondades Lääne-Virus veel palju ära teha.
    12000



    10000



    8000



    6000



    4000



    2000



       0
             Jaanuar




                            Veebruar




                                        Märts




                                                         Aprill




                                                                      Mai




                                                                                 Juuni




                                                                                             Juuli




                                                                                                        August




                                                                                                                     September




                                                                                                                                     Oktoober




                                                                                                                                                November




                                                                                                                                                                Detsember
                                                L-Viru                      I-Viru                   Harju

Joonis 1. Majutuste võrdlus Eesti turistide hulgas Põhja-Eestis 2003

Aastatel 2001-2003 Saar Poll poolt läbi viidud küsitlused 15-74-aastaste
Eesti elanike hulgas aitavad selgitada enam huvipakkuvad külastuskohad.

Tabel 7. Sisereisidel külastatud kohad (% reisidest) 2003.a

 Linn,                 Kõik            Eestlased                  Mitte-                 Linn,                   Kõik            Eestlased                 Mitte-
 maakond                                                          eestlased              maakond                                                           eestlased
 Tallinn               14              12                         22                     Võrumaa                 5               6                         1
 Pärnu                 11              10                         16                     Ida-Virumaa             8               4                         18
 Pärnumaa              11              11                         5                      Haapsalu                6               6                         6
 Saaremaa              11              11                         10                     Viljandimaa             5               5                         5
 Tartu                 9               8                          13                     Jõgevamaa               3               4                         1
 Tartumaa              6               7                          5                      Lääne-Viru              5               6                         2
Allikas: EAS Turismiarenduskeskus

Küsitluse teisi järeldusi:

      Kõige rohkem tööga mitte-seotud ööbimisega reise tehakse juulis,
       järgneb august ning kõige vähem reisitakse juunis.
      Rahvuste ja elukoha lõikes reisivad kõige rohkem Tallinna eestlased,
       järgnevad teiste linnade eestlased, maal elavad eestlased, väljaspool
       Ida-Virumaad elavad mitte-eestlased ning kõige vähem reisivad Ida-
       Virumaa mitte-eestlased.
      Inimene reisib seda rohkem, mida noorem ta on, mida kõrgema
       haridusega ta on ja mida suurem on ta sissetulek.


                                                                                                                                                                            12
                                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




Lääne-Virumaal pakuvad teavet turismiinfokeskus Rakveres ja
turismiinfopunktid: Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskus Palmses,
Kunda    linna     turismiinfopunkt ja Väike-Maarja turismiinfopunkt.
Reisikorraldajaid on 4, neist 2 väljaspool maakonda paiknevate
ettevõtete filiaalid.

Lääne-Virumaal tegutseb 13.01.2004.a seisuga kokku 39
tunnustatud majutusasutust. Neist 3 hotelli, 9 külalistemaja, 9
hostelit, 10 kodumajutust, 4 puhkeküla ja puhkelaagrit, 2 puhkemaja.
Valdav osa nimetatud asutustest paiknevad Lahemaa Rahvuspargi
territooriumil. Maakonnas puuduvad järgutunnistusega hotellid.

Tabel 8. Tunnustatud majutusasutused Lääne-Virumaal omavalitsuste lõikes
seisuga 13.01.2004

Nimetus                    Majutus-        Tube   Voodi-    Hinna-   Aadress           Kohalik
                           asutuse liik           kohti     klass                      oma-
                                                                                       valitsus
Essu mõisa hostel          hostel          20     40        B        Essu küla         Haljala
Arbavere Puhkekeskus       hostel          18     55        A        Kadrina vald      Kadrina
Metsaveere kodumajutus     kodumajutus     1      4         A        Ama küla          Kadrina
Kunda külalistemaja        külalistemaja   23     50        A-C      Kasemäe 7         Kunda
Wesenbergh                 hotell          36     75        B-C      Tallinna 25,      Rakvere l
                                                                     Rakvere
Rakvere Teatri             hostel          11     20        A        Kreutzwaldi 2a,   Rakvere l
pansionaat                                                           Rakvere
Katariina Külalistemaja    külalistemaja   16     42        B        Pikk 3, Rakvere   Rakvere l
Villa Theresa              külalistemaja   7      13        B-C      Tammiku 9,        Rakvere l
                                                                     Rakvere
MTÜ Mõedaku                hostel          13     48        B-C      Mõedaka küla      Rägavere
Spordibaas
Samblamäe hostel           hostel          8      32        A-B      Mõedaka küla      Rägavere
Kohala mõis                külalistemaja   11     28        C        Kohala küla       Sõmeru
Porkuni Jahimaja           puhkemaja       6      12        B        Järvajõe küla     Tamsalu v
Kulbi Võõrastemaja         hostel          10     20        A        Pikk 51 Tapa      Tapa
Toomarahva Turismitalu     kodumajutus     3      14        B        Altja küla        Vihula
Eisma külalistemaja        külalistemaja   15     30        B-C      Eisma küla        Vihula
Külalistemaja              külalistemaja   8      18        B        Neeme tee 31,     Vihula
Rannamännid                                                          Käsmu küla
Uustalu kodumajutus        kodumajutus     2      4         B-C      Neeme tee 78a     Vihula
                                                                     Käsmu küla
Merekalda pansion          kodumajutus     8      10        B-C      Neeme tee 2,      Vihula
                                                                     Käsmu küla
Laane Pansion              kodumajutus     14     40        B        Laane tee 7,      Vihula
                                                                     Käsmu küla
Vahtra kodumajutus         kodumajutus     6      12        A-B      Laane tee 9,      Vihula
                                                                     Käsmu küla
Sireli Kodumajutus         kodumajutus     3      14        B        Neeme tee 19,     Vihula
                                                                     Käsmu küla
Lainela Puhkeküla          puhkeküla ja    29     70        A        Neeme tee 70,     Vihula
                           -laager                                   Käsmu küla
Palmse Park-hotell         hotell          27     53        C        Palmse küla       Vihula
Ojaäärse Matkamaja         puhkemaja       7      38        A        Palmse küla       Vihula
Sagadi mõis                hotell          14     28        C-D      Sagadi küla       Vihula
Sagadi mõis                hostel          6      34        A-B      Sagadi küla       Vihula
Vainupea Pansionaat        hostel          10     23        A        Vainupea küla     Vihula
Vihula mõisa               külalistemaja   11     27        B-C      Vihula küla       Vihula
külalistemaja
Kingu talu                 kodumajutus     3      10        A        Vihula küla       Vihula
Joosepirahva turismitalu   kodumajutus     2      6         A        Vihula küla       Vihula
Hostel Sinikorall          hostel          12     36        A        Metsa 5, Võsu     Vihula
                                                                     alevik



                                                                                                   13
                                                            LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


 Männisalu                    hostel                      89         A-B        Lääne 13, Võsu        Vihula
                                                                                alevik
 Võsu Viiking                 külalistemaja    16         40         B-C        Karja 9, Võsu         Vihula
                                                                                alevik
 Külalistemaja Rannaliiv      külalistemaja    13         26         C          Aia 5, Võsu alevik    Vihula
 Lepispea Karvan              puhkemaja ja                           A          Lepisepa 1 Võsu       Vihula
 Kämping                      -laager                                           alevik
 Klubi Eesti Karavan          puhkemaja ja                           A          Lepispea, Võsu        Vihula
                              -laager                                           alevik
 Vinni Spordikompleks         hostel           28         76         A-B        Sõpruse 16, Vinni     Vinni
                                                                                alevik
 Oru Turismitalu              Kodumajutus      3          10         A          Tammiku küla          Vinni
 Lammasmäe                    puhkeküla ja                16         A          Linnuse küla          Viru-Nigula
 puhkekeskus                  -laager
 Adami Turismitalu            kodumajutus           4           10              Vainupea küla         Vihula
 Võsu Postimaja               hostel                4           13              Mere 63, Võsu         Vihula
                                                                                alevik
 Kärka Turismitalu            kodumajautu           4            8              Vergi küla            Vihula
                              s
Allikas: Eesti tunnustatud majutusasutuste registri andmed www.visitestonia.com

Hinnaklassid: A kuni 250 kr; B 251-550 kr, C 551-800; D 801-1200 kr.
Üle poolte majutusasutustest kuuluvad hinnaklassidesse A ja B.

Omavalituste lõikes asub kõige enam majutusasutusi ettearvatult Vihula
vallas 23, järgnevad Rakvere linn 4, Kadrina, Rägavere ja Vinni vald 2,
Kunda     ja   Tapa   linn,  Haljala,   Sõmeru,    Viru-Nigula vald   1
majutusasutusega. Tunnustatud majutusasutused puuduvad Tamsalu
linnas, Saksi, Laekvere, Avanduse ja Rakvere vallas.

Turismimajanduse edendamise seisukohalt on oluline laiendada ka
väljaõppinud giidide ettevalmistamist. Maakonnas on vaid 9 tunnustatud
giidi.


Tabel 9. Tunnustatud giidid Lääne-Virumaal

 Giid                      Keeled                       Kontakt
 1.Evi Aluoja              vene, saksa                  evialuoja@hot.ee, 516 8404
 2.Olivia Paas             rootse, inglise, vene        oliivia@reisimix.ee, 520 9961
 3.Mai Karjus              eesti                        mai.karjus@neti.ee, 553 7672
 4.Maia Jaanus             vene                         maia.jaanus@rmk.ee, 516 6243
 5.Vesta Rahuoja           vene, inglise                FIE Vesta Rahuoja tõlked, keeleõpe ja konsultatsioonid,
                                                        Vesta.Rahuoja@mail.ee, 516 1065
 6.Vilma Tereping          vene, soome                  525 3648
 7.Tiiu Raju               vene, inglise                Kunda muuseum 322 1594
 8.Pirje Pungas            soome, inglise               pirje@hot.ee
 9.Maire Hõbenael          rootsi, inglise              Hobenael@hot.ee, 553 0862
Allikas: Viru Giidide Ühing Lembitu 2-31, 44308 Rakvere, ühingu esinaine Mai Karjus

Lääne-Virus on 25 muuseumipaika ja neid külastas 2003. aastal üle 115
tuhande inimese. Üle poolte külastajatest käis Palmse mõisas ja RMK
Sagadi Metsamuuseumis. Sagadi on ka tuntud konverentside, seminaride
ja meelelahutsürituste korraldmiskohana. Suurt huvi pakub Käsmu
meremuuseum (9500 külastust). SA Virumaa Muuseumid on koostöös
Eesti Piiritustööstuse muuseumiga Moel hakanud tegema joogituure
(Palmse-Moe-Rakvere linnus). Väike-Maarja muuseum paistab silma
kolhoosiaegse väljapanekuga. Porkuni paemuuseumi tähtsus peaks


                                                                                                                  14
                                                 LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


suurenema Tamsalu Lubjapargi edenemisel. Kokkuvõttes tuleb avaldada
tunnustust kõigile muuseumitele, mis vaatamata kitsastele oludele on
oma tegevust jätkanud.

Tabel 10. Andmed Lääne-Viru muuseumite kohta, 2003

  Külas-      Näitusi     Üritusi,             Säilikute arv            Sisse-      Tööta-   Eelarve
  tajaid                  konve-       Kokku    teadus-       ekspo-     pääs        jaid
                          rentse                  likult     neeritud
                                                 kirjel-
                                                 datud
1. Haljala Muuseum
         750            8         3         588                   304     tasuta         1
2. Kunda Linna Muuseum
       1 011            6                  3297                   800     tasuta         2   215 650
3. Eesti Piiritustööstuse Muuseum, www.onistar.ee
         520                               1050                   442    tasuline      0,4   100 000
4. Rakke valla Hariduse Seltsi Koduloomuuseum
         318            8                  5122                   680     tasuta
5. Tapa Muuseum
       1 350           11         4        7500     7272          792     tasuta         1         144
6. Tamsalu Muuseum
         607           11        13         935                   620     tasuta         6     3 000
7. Viru-Jaagupi Muuseum
       1 059            5         1        5776     5776        3625      tasuta         1   117 057
8. Tudu Käsitöötare-Muuseum
         311           21        14         460         0         340     tasuta         2
9. A.J.von Krusensterni mälestustuba kiltsipk@v-maarja.ee,
       1 158            2         1         272      109           52    tasuline        0    85 000
10. Vao Tornlinnus-Muuseum
         817                      3                                      tasuline        1    22 100
11. Väike-Maarja Muuseum www.v-maarja.ee/kultuur
       1 196            4         5     42 371    32 047        1 960    tasuline        2   210 850
12. Lobi Rahvamuuseum
          52         PE*          1         500                   500     tasuta         3         700
13. Tapa Muuseum
       1 350           11         4       7 500    7 272          792     tasuta         1   144 000
14. SA Virumaa Muuseumid www.svm.ee
                                      113 179     59 485        1 316                   19    16 105
                                                                                                 000
        Karepa Kalame Talumuuseum
        710          4                                                   tasuline        1
        Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum
      2 561        10          12                                        tasuline        2
        Rakvere Linnus
     19 000          3                                                   tasuline        1
        Palmse Mõis
     37 565          2          2                                        tasuline        4
        Rakvere Näitustemaja
      2 546          8          5                                        tasuline        4
15. Käsmu Meremuuseum MTÜ
      9 500          3          5    1 350             0        1 000     tasuta         2   100 000
16. Porkuni Paemuuseum
      3 144          3          1                     50           50    tasuline        1       120
                                                                                               000,9
17. RMK Sagadi Metsamuuseum www.rmk.ee, Sagadi mõis, Vihula vald 325 8870




                                                                                              15
                                                 LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


     29 000        15          14     9 985       2 444    1 095   tasuline   3/4**     1 253
                                                                                          000
 18. Rakvere Tuletõrjemuuseum
          350         2            2      420        0       380    tasuta
 19. Viru-Nigula Koduloomuuseum
                     PE
 20. F.von Wrangelli mälestustuba
          174         3                                                               115 049
*PE- püsiekspositsioon; ** hooajatöötajad
Allikas: maakonna muuseumide küsitluste andmed

Lääne-Virumaad läbib Eurovelo tähistatud jalgrattamarsruut. Tähistatud
matkaradu on maakonnas 10: Oandu Loodusmetsarada, Koprarada, Võsu-
Oandu (Oandu-Võsu) matka-ja jalgrattarada, Võsu-Liiapeksi (lõpeb
Harjumaal) matka- ja jalgrattarada, Altja loodus-ja kultuurilooline rada,
Käsmu loodus ja kultuurilooline matka- ja jalgrattarada, Viitna Pikkjärve
rada, Kuresöödi-Pariisi-Kuresöödi matkarada, Äntu-Nõmme looduse
õpperada, Seljamäe looduse õpperada.

Maakonnas on 4 väikesadamat: Käsmu, Vergi, Kunda, Mahu (MTÜ Hoia
Eesti Merd andmed). Tunnustatud karavaniplatse on 2 ja mõlemad asuvad
Lepispeal: MTÜ Klubi Eesti Karvan ja Karavan-Kämping Lepispea. Ehitada
plaanib Müürikul (Väike-Maarja vallas) asuv Vainu Tare. 3-le karavanile
pakub kohti Ama külas asuv Metsaveere talu.

Telkimisplatsid on Mustojal, Oandul, Võsul, Äntu järvede ääres Väike-
Maarja vallas, Emumäel Rakke vallas, Uustalu telkimisplats, MTÜ Klubi
Eesti Karavan, Karavan-Kämping Lepispea. Majutusettevõtted, kes
pakuvad telkimisteenust on Viitna puhkekeskus, Pariisi puhkeküla- ja
laager, Arbavere puhkebaas, Samblamäe hostel, Mõedaku Spordibaas,
Oru turismitalu, Porkuni järve äärne telkimisplats, Porkuni jahimaja,
Joosepirahva B&B, Lainela puhkeküla- ja laager, Ojaäärse matkarada,
Toomarahva B&B, Kingu B&B ja Männisalu hostel.


4. TURISMIMAJANDUSE ALLREGIOONID LÄÄNE-
VIRUMAAL

Lääne-Virumaa võib looduse, asustuse ja inimtegevuse eripäralt
turismimajanduse arengust lähtuvalt jaotada põhjast lõunasse kolmeks
allregiooniks:

Põhjaranniku allregioon on osa Põhja-Eesti rannikupiirkonnast, mis on
Eesti turismiarengustrateegia järgi riigi üks parima (välis)turismiressursiga
alasid, kus turismikeskused kuuluvad esmajärjekorras väljaarendamisele.
Peamisteks arengueeldusteks on seal kaunis loodus, mererand ja
mõisaarhitektuur,     neid   on      väärtustud     Lahemaa       rahvuspargi
moodustamisega.      Lahemaa     rahvuspark      on   loodud     Põhja-Eestile
iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide,


                                                                                       16
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku
looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin
kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke
kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja
arhitektuurimälestisi. Oluline potentsiaal peitub loodusturismi ja
keskkonnateadlikkuse kujundamisel põhineval turismi laiendamisel.
Mõisakomplekside      baasil     on     kasvupotentsiaali  mõisakultuuri
tutvustamiseks,    unikaalsete    kultuurisündmuste   ja  elamusürituste
läbiviimiseks (kontserdid, teatrietendused, näitused, eksklusiivsed
ühisüritused). Selle kõrval on võimalikud rannategevused, aktiivne
puhkus, sport ja konverentsiturism.

Lääne-Viru vahevöö võtab enda alla Lahemaa rahvuspargist lõunasse
jääva ala koos Rakvere linnaga. Selle allregiooni peamisteks
turismiressurssideks võib pidada Rakvere linna oma vaatamisväärsustega
(linnus jm) ja teenindusasutustega ning läbivat Tallinn-Peterburi
maanteed, mille reisijatepotentsiaali liiklusintensiivsust (autot/ööpäevas)
on andmete kättesaadavusest tulenevalt võimalik iseloomustada vaid
põhimaanteedel (lisa 3). Allregiooni areng sõltub suures osas kogu
maakonna      turismi  toetavate    majutus-      ja    toitlustustusteenuste
väljaarendamisest ning linna ja tema lähiümbruse huviväärsuste (näiteks
linnus, muuseum, teater, Mõedaku spordibaas jt) baasil terviklike
turismitoodete kujundamisest (sh sündmusturism).

Lääne-Virumaa lõunaosa on valdavalt intensiivse maakasutusega ala.
Siin leidub rohkesti mitmekesiseid loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtuslikke
kohti ning üksikobjekte, millel on potentsiaali eeskätt siseturismi
seisukohalt (hinnatakse, et kodu- ja välismaa külaliste suhe on 5:1, ligi
pooled koduturistidest on koolilapsed ekskursioonide kaudu). Allregiooni
turismialase arengu võtmeküsimuseks on koostöö baasil oma
võtmeteemade ja vastavate turismitoodete väljakujundamine ning
ühisturundus. Sellele on pandud hea alus Pandivere koostööpiirkonna
loomisega,     ühise    arengukava     koostamisega       (vt.   Pandivere
koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse strateegia aastateks 2005-
2007) ja ühe juhtiva teemana Paeriigi kilbile tõstmisega.


5. ÜLDISED TRENDID TURISMITURUL

Maakonna turismimajanduse arendamisel on oluline tähele panna eelkõige
võimalikke muutusi nõudluse turul. Just selle osa tundmine on üha
enam oluline investeeringute tegemisel, sest olukord, kus Eesti
turismiturul oli määrav pakkumise pool on muutumas. Viimaste aastate
areng on toonud turule palju uusi tegijaid, turismitoodete kvaliteet ja
mitmekesisus on oluliselt paranenud. Siiski pole areng olnud piirkonniti
ühtlane, mistõttu rakendamist väärivat potentsiaali kohtadel jätkub, seda
ka Lääne-Virus. Sellele vaatamata on otstarbekas pidada silmas


                                                                          17
                                        LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


mõningaid üldisi    arenguid,    mida   kokkuvõtlikult   võib   iseloomustada
järgmiselt:

  -   Vaba aja osakaalu suurenemine ja inimeste hoiak selle
      väärtustamiseks, mille üheks oluliseks osaks on tervist väärtustava
      käitumise suurenemine. Ollakse enam võimelised ja nõus
      investeerima aktiivsesse puhkusse (näit. käigud looduses,
      harrastussport, tervisekeskuse ja -radade külastus). Mitmekesistub
      kasutatavate transpordivahendite arv ja neid on omavahel võimalik
      kombineerida (näit. auto ja jalgratas), mis omakorda avab
      külastusvõimalusi seni vähe ligipääsetavatesse kohtadesse.

  -   Rahvastiku vananemine, meeste ja naiste keskmise eluea suur
      erinevus ja üksielavate vanurite osakaalu kasv. Tegemist on
      ülemaailmse rahvastiku arengu trendiga. Kasvava sihtrühmana
      vajavad eakad enam tähelepanu, kasvab nõudlus mugava ja
      turvalise reisimisega seotud teenuste osas. Kuna inimesed
      väärtustavad järjest enam on individuaalseid soove ja vajadusi, siis
      muutub olulisemaks indiviidile keskenduvate toodete/teenuste
      pakkumine (näiteks majutustingimused). Tuleb pidada silmas, et
      mitteaktiivse elanikkonnarühma kasv turistide hulgas loob eeldusi
      turismimajanduses hooajalisuse vähendamiseks, kuna üha suuremal
      osal elanikest on võimalik teha valikuid reisimise aja suhtes. Samuti
      on töötajate hulgas enam populaarsust võtmas suve- ja
      talvepuhkus,    mille  tulemusena      varasem     reisimise   ajaline
      koondumine mõnevõrra hajub.

  -   Inimeste teadlike ootuste kasv reisi eesmärkide suhtes. Selle
      põhjused      peituvad    inimeste    reisikogemuste      kasvul ning
      infokommunikatsioonitehnoloogia arengust tulenevate võimaluste
      aktiivsel kasutamisel (näit. broneerimine, maksetingimused). Kuna
      kasvab ka inimeste haridustase, siis ollakse nõudlikumad ja
      valivamad ka hinna-kvaliteedi küsimustes. Soovitakse enam elamusi
      pakkuvaid unikaalseid, audentseid tooteid/teenuseid ja nende eest
      ollakse nõus maksma väärilist hinda. Reisimisest on saanud ka
      eneseharimise ja –täiendamise üks vahend. Üha enam eelistatakse
      ise reisi planeerida ja nn metsikult omal käel reisimist.

  -   Keskkonnakvaliteedi olulisuse kasv. Ühelt poolt seondub see
      turvariskide maandatusega, teisalt looduskeskkonna või linnaruumi
      väärtustatusega. Soov viibida tervislikus keskkonnas, kus on
      võimalusi mitmekesisteks tegevusteks ja ise nendes aktiivselt
      kaasalöömiseks, annab võimalusi omandada uusi kogemusi ja
      positiivseid   elamusi.      Antud      areng     väärtustab       suurte
      turismimagnetite kõrval ka kohaliku turismipotentsiaali rakendamist
      – loodususes viibimine, kultuuriväärtuste eksponeerimine (näit.
      teemapargid,    muuseumid),       iseloomulikel    materjalidel     (näit.
      paetooted) ja kohaspetsiifilistel eripäradel (näit. jaanituli, teatraalne

                                                                             18
                                    LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


     õhtusöök mõisas) põhinevate turismitoodete väljaarendamist.
     Väikesemastaabiliste kohalike ressursside kasutuselevõttu toetab
     piirkondliku kättesaadavuse paranemine (näiteks odavlennufirmade
     turuletulek). Erinevates turuosades kasvab nii tavaturism (näit.
     ringreisid, meelelahutus, autoturism, linnaturism) kui erihuvidel
     põhinev turism (näit. ökoturism, õppereisid, terviseturism,
     seiklusturism). Maailmamajanduse globaliseerumisega laieneb äri-
     ja konverentsiturism.


6. LÄÄNE-VIRU TURISMIMAJANDUSE SWOT ANALÜÜS JA
KOONDHINNANG OLUKORRALE

Turismimajanduse olukorra hindamiseks viidi läbi SWOT analüüs, mille
tulemused kujunesid järgnevaks:

TUGEVUSED

Rikkalik loodus ja kultuuripärand (Lahemaa rahvuspark, 28 kaitseala ja
26 parki, mõisakompleksid jms)
Põhja-Eesti ranniku tuntus (väikesadamad, kalurikülad)
Tugevad organisatsioonid - Lahemaa Rahvuspargi Administratsioon,
Virumaa Muuseumid SA, kujunev Pandivere koostöökogu
Lääne-viru maakonnas asuvad turismiinfo pakkujad: Rakvere
Turismiinfokeskus, Kunda linna turismiinfopunkt, Lahemaa Rahvuspargi
külastuskeskus ja Väike-Maarja turismiinfopunkt
Maakonna keskuses paiknev ja kergesti leitav ning ligipääsetav Eesti ja
välisturiste teenindav tursimiinfokeskus
Infrastruktuur (sh. matkarajad, telkimisplatsid, majutuskohad,
turismiinfo pakkujad)
Tuntud, teatud traditsioonid (Viru Säru, Torupillipäevad, Viikingite
päevad, Baltoscandal, Rakvere Teateri vabaõhulavastused), kultuuritöö
organisatoorne järjepidevus
Atraktiivne tööstuspärand ja selle eksponeerimine (Eesti
Piiritusetööstuse muuseum Moel, Tamsalu lubjapark, Rakke, Kunda)
Turismialased koostööpiirkonnad (Lahemaa, Pandivere)
Mere ja sadamakohad (näit. Vergi sadam), mere- ja rannategevuste
viljelemine
Arenev Rakvere – kiiresti muutuv linnapilt
Hea transpordiühendus maismaal (kättesaadavus maakonna sees,
ühendus Tallinn-Narva transiidikoridoriga)
Spordirajatised (Rakvere, Võsu, Vinni, Ebavere, Tapa, Tamsalu,
Kadrina, Mõedaku)
Auto- ja motospordi viljelemine
Turismieriala õpetamine Rakvere Kutsekeskkoolis
Turvaline liikumine maakonnas
Eesti keskmisest pikem lumekate Pandiveres


                                                                       19
                                     LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


Sinilipp Võsu rannas
Aktiivne väliskoostöö – sõprussidemed kohalike omavalitsustega



NÕRKUSED

Investeeringute vähesus. Stabiilse rahastamise puudumine
arendustegevuseks, juhuslikkusel projektipõhisuse domineerimine
Turismitulude mittelaekumine kohaliku elu edendamiseks
Puudub maakondlik koostöö ja koordineeritud tegevus
turismimajanduses tegutsevate asutuste ja ettevõtete vahel (näit.
ürituste ajakava ja tegevuste kattumine). Turismi maakondliku
katuseorganisatsiooni puudumine
Maakonna tagasihoidlik marketing Eestis ja välisturul (näiteks
maakonda tutvustavate trükiste vähesus)
Valdavad ühepäevakülastajad
Koostöö teiste maakondadega turismi valdkonnas tagasihoidlik (nt Ida-
Virumaaga, üritused kattuvad)
Hooajalisus (suvel majutuskohti puudu, talvel üle)
Eheda eesti teenuse pakkujate puudumine (nt. toitlustus on vaid Altjal)
Loodusradade parklate vähene turvalisus
Lisateenuste, atraktsioonide vähesus, võõrkeelse giiditeenuse piiratus
Võõrkeelte oskuse vähesus teenindusasutustes
Objektide tagasihoidlik tähistamine (viidamajandus)
Maakondliku turismistatistika vähesus. Ühtse turismimajanduse
andmebaasi puudumine
Turismimarsruutide maakonnaülese kaetuse puudumine (on kaks
hästitoimivat piirkondlikku sihtala - Lahemaa rahvuspargi territoorium
ja Pandivere koostööpiirkond)
Ühistranspordiga liikumisvõimaluste piiratus
Piirangute rohkus (Natura, tervisekaitse, Pandivere veekaitse)
Loodustaluvuse piirid Lahemaal
Puuduvad kontseptsioonid ja tehnilised projektid turismi alasektorites
(nt jalgrattatee kontseptsioon ja kaardistik). Seetõttu ei saa esitada
projekte struktuurifondidesse
Rannikupiirkonna teenuste kõrge hind (eelistatakse ööbida mujal Eestis)
Turismiobjektide sulgumine avalikkusele (nt mõisad, mõisapargid,
rannaalad). Viitade ja stendide lõhkumine, radade lagunemine
Piirkonna (vähemalt Lahemaa puhul) hoolduse ja prügikoristuse
ebapiisav finantseerimine

VÕIMALUSED

Külaliste arvu kasv (huvi Tallinnast välja tulla), ühepäevakülastajate
arvukus
Investeerimishuvid maakonda


                                                                         20
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


Firmade “ketistumine”, osalemine rahvusvahelistes konsernides
Ideede tarbeks raha

OHUD

Ilmastikuolude heitlikkus
Maakonda tutvustavad paljud ebakompetentsed giidid Tallinnast
Kiiresti arenevast Ida-Virumaast ja Harjumaast mahajäämine
Turismiarendajate üksteisega mittearvestamine
Investeeringud ei kasva proportsioonis külastajate arvukusega
Massiturismi ja industriaalinvesteeringute oht keskkonnale, biologilise
mitmekesisuse vähenemine

Lääne-Viru peamiseks turismiressursiks on looduskeskkond,
ajaloo- ja kultuuripärand. Tänu Tallinna suhtelisele lähedusele on
Lääne-Virul eeldusi pakkuda Eesti väliskülalistele, pealinna regioonis
elavatele inimestele ja teistele eestimaalastele looduse nautimise,
kultuuri-, spordi- ja puhkevõimalusi. Lääne-Virumaal on eeldused olla
välisturistide sh lühiajaliselt valdavalt Tallinnas peatuvate turistide kõige
atraktiivsemaks väljasõidu sihtkohaks. Lääne-Virul on turismimajanduses
maakonnas ulatuslik kasutamata siseriiklik ja väliskülaliste potentsiaal.
Tänu      rikkalikule    looduskooslusele,      ajaloo-,  arhitektuuri-    ja
tööstuspärandile on Lääne-Virumaal head võimalused mitmekülgseks
turismitoote arenduseks, mis seob erinevad turismiga tegelejad ja
teenuste/toodete pakkujad ühte väärtusahelasse, mis on eelduseks
turismiklastri kujunemisele. Seejuures tuleb pidada silmas, et Lääne-
Virumaa turismitoodete puhul on võimalus mitte keskenduda
ainult ühele domineerivale tootele, vaid maakonna eeliseks on just
toodete mitmekesisus, mis ühtsesse turismiklastrisse koondatuna
pakub kindlasti olulisi konkurentsieeliseid võrreldes teiste
maakondadga. Just piirkondlikus koostöös ja ühistegevuses
peituvad siinse turismimajanduse edutegureid, mis loovad sünergia
ja võimaldavad pakkuda elamusi väga erinevale maitsele suhteliselt
kontsentreeritud maa-alal. Võttes aluseks, et maakonda läbib Tallinn-
Peterburi maantee ja Rakvere on mitme olulise liiklusvoo
ühenduslüli, siis on võimalik liiklejatele pakkuda ka spetsiifilisi
turismitoodeid ja -teenuseid ning seeläbi suurendada külaliste ruumilist
liikumist ja maakonnas kohaloleku ajalist pikkust.

Turismiklastri kujundamise ideoloogia elluviimine eeldab ulatuslikku
avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühispanustamist, mis peaks olema
kantud külastajate arvu suurendamisest, nende maakonnas
viibitud     aja    pikendamisest     ja    kvaliteetsemate    ning
mitmekesisemate turismitoodete/teenuste pakkumisest sellise
eesmärgiga, et võimalikult oluline osa sissetulekutest jääks
maakonda ja tekiksid uued töökohad. Sünergiaefekti saavutamiseks
on oluline külastuskeskuste ja -objektide juhtfunktsioonide


                                                                          21
                                        LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


defineerimine ja nende põhjal tootearenduse kooskõlastatud läbiviimine
ning koostöövõrgustiku loomine. Juhtfunktsioonide põhjal võib eristada
polüfunktsionaalseid keskusi (näiteks Rakvere), mida iseloomustab
erinevate transpordiliikide kombineerimisvõimalus (auto, rong, jalgratas),
valik     erineva     hinna-    ja     kvaliteeditasemega      majutus-        ja
toitlustuskohtadest,     mitmed      vaatamisväärsused,       kultuuri-     ning
spordisündmused. Kombineeritud keskused- pakutakse majutust ja
toitlustust, erinevaid turismitooteid, võimalusi puhkuseks, ühisüritusteks
ja meelelahutuseks (näiteks Palmse, Sagadi, Väike-Maarja, Käsmu, Võsu).
Kitsalt   spetsialiseerunud    keskused,      kus    on   eelkõige     erihuvide
realiseerimise võimalused, teemapargid, piiratud arvu turismitoodete
kombineerimisvõimalused (näiteks Kunda, Tamsalu, Moe). Peatuskohad,
kus     peamiseks     atraktsiooniks    on     loodus-    või   kultuuriobjekt,
kultuurisündmus, loodusvaade jms, mida külastatakse valdavalt ringreisi
osana (näiteks Porkuni, Altja). Eelpoolöeldut arvestades on oluline
eelkõige maakonnas keskenduda turismimarsruutide läbitöötamisele, mis
hõlmaks kogu maakonda ja arvestaks naabrite poolt külalistele pakutavat.
Investeeringud turismi infrastruktuuri, nii olemasoleva korrashoidu kui
uue loomisse, peab toetama võimalikult paljude kohalike initsiatiivide
realiseerimiseks     eelduste    loomist.      Siinkohal    on    oluline     eri
transpordivahendite      kasutamise     parem      võimaldamine     ja    nende
omavaheline      kombineerimine,      efektiivne     ja  hariv    infosüsteem,
kvaliteetsed ja turvalised toitlustus- ja majutuskohad, matkarajad,
turismitalud jms. Loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kasutamisel tuleb
arvestada nende unikaalsust ja jätkusuutliku toime tagamist.

Eelpooltoodud hinnangute kohaselt on võimalik esitada                   olulised
konkreetsed tegevused turismi endamiseks Lääne-Virumaal:

      jätkusuutliku loodus- ja kultuuriturismi arendamine ning laialdasel
       kohalikul koostööl põhinevate turismipakettide (sh aastaringselt
       toimivate) ja innovatiivsete turismitoodete väljatöötamine ja
       turustamine;
      kohaliku kultuuripärandi ja traditsioonide kasutamine piirkonna
       atraktiivsemaks muutmisel (traditsioonilised tegevused, rahvustoit,
       identiteedisündmused jm);
      mereliste ja mereranna tegevuste edendamine;
      Tallinna läheduse ning Tallinn-Narva maantee ääres paiknemise
       parem kasutamine;
      turismiteenuste suunamine väikestele gruppidele ja peredele,
       turismitalude võrgu väljarendamine;
      koostöövalmiduse ja infovahetuse oluline suurendamine
       turismimajanduse arendajate vahel;
      infrastruktuuri arendamine läbi koostööprojektide;
      kohalike, piirkonda tundvate võõrkeelsete giidide koolitamine;
      piirkondliku jalgrattateede võrgustiku väljaarendamine;
      massiturismiga kaasneva koormustaluvuse piiri jälgimine;
      turvalisuse suurendamine (parklate valve);

                                                                              22
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


     finantsallikate kasutamine investeeringuteks, projektitaotluste
      edukas esitamine.

Lääne-Virumaal oli 2003. aastal tööga hõivatuid 27,6 tuhat 15-74-aastast
inimest (Eesti Tööjõuuuringu andmed), kellest primaasektoris 3,9 tuhat,
sekundaarsektoris 9,8 tuhat ja tertsiaarsektoris 13,8 tuhat. Kahjuks pole
teada kui palju on maakonnas töötajaid turismisektoris. Siiski võib arvata,
et see on alla Eesti keskmise (8,2%), mistõttu kasvuruumi on kindlasti.
Loodetavasti     hakatakse   Lääne-Virus     ka     enam      investeerima
turismimajandusse.


7. LÄÄNE - VIRU TURISMIMAJANDUSE VISIOON AASTAL
2015

Turismimajandus on maakonna majanduskompleksis omandanud olulise
koha. Lääne-Virumaa on kultuuri- ja loodusturismi, aktiivse puhkuse
veetmise atraktiivne paik Põhja-Eestis. Rikkalik kultuuripärand, mererand
ja looduskaunid     kohad annavad maakonnale             omanäolisuse  ja
kordumatuse. Lääne-Virumaal on võimalik õppida tundma looduse
saladusi.

Lääne-Virumaa on enam tuntud oma kaunite mõisakomplekside ja
parkide, ürgse looduse, heakorrastatud kultuurmaastiku ja tööstuspärandi
poolest. Mitmekesised kultuuri- ja spordisündmused toimuvad aasta läbi
ja pakuvad osasaamisrõõmu ning enesetäiendust. Võimalused on
maaturismiks,        aktiivseks    puhkuseks   taludes,     mere-     ja
konverentsiturismiks, harrastusteks (näiteks ratsutamine, kalapüük,
purjetamine), rannategevusteks ning terviseedendamiseks. Saab tutvuda
traditsioonilise Eestimaa elulaadiga.

Tänu maakonna ida-lääne suunal heale kättesaadavusele (Tallinn -
Peterburi maantee ja raudtee) ning Tallinna lähedusele on Lääne-Virumaa
oluline külastuspaik. Tihe teedevõrk ja teede hea sõidetavus võimaldavad
avastada Lääne-Virumaa vaatamisväärsusi ja külastuspaiku autoga,
jalgrattaga ja jalgsi. Laienenud on mereturism. Tallinna saabuvatele
turistidele ja maakonda läbivatele transiitturistidele on Lääne-Viru
ühepäeva lemmiksihtpunkt – unikaalsete elamuste ja sündmustega
tutvumise allikas. Mereturismi kiire areng, investeeringud infrastruktuuri,
majutus-, toitlustus- ja tervist väärtustavatesse ettevõtmistesse on
avanud uusi külastuskohti ja elavdanud rannaelu.

Lääne-Virumaa pakub turvalist mõnusat majutust, aktiivset puhkust
taludes, teatri- ja muuseumikülastusi ning osasaamist nii materiaalsest
kui vaimsest kohalikust kultuuripärandist. Lahemaa rahvuspark on
jätkuvalt kõige atraktiivsem külastuskeskkond, kuid turismimajanduse
kandepind võrrelduna tänasega on maakonnas oluliselt laienenud.


                                                                         23
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




8. SIHTRÜHMAD JA SIHTTURUD

Lääne-Viru   turismimajanduse      edendamisel     keskpikal       perioodil
keskendutakse valdavalt järgmistele sihtrühmadele:

Siseturism

   -   loodushuvilised ja keskkonnateadlikud noored (kooliõpilased) ja
       nende ühendused;
   -   aktiivse puhkuse harrastajad (pered, töökollektiivid, sõpruskonnad);
   -   sportlased    ja   spordiharrastajad     ning      neid    ühendavad
       organisatsioonid;
   -   konverentside, seminaride ja õppepäevade korraldajad ja nendel
       osalejad;
   -   kultuurisündmuste läbiviijad ja nendel osalejad;
   -   elanikud, kes on orienteeritud puhkusele mererannas ja
       maapiirkondades.

Välisturism

   - Eesti väliskülalised, sh ringreiside tarbijad ja konverentsituristid;
   - loodust ja keskkonnateadlikust väärtustavad külalised;
   - kultuuri- ja ajalugu, audentseid elamusi väärtustavad puhkajad (eriti
     Tallinna ja Peterburi suund).

Lääne-Viru sihtturud on endiselt Eesti, Skandinaavia, Saksamaa ja Balti
riigid. Kasvupotensiaal on kindlasti Venemaa suunal. Euroopa suuna
avamiseks peaks lisaks Tallinnale tegema koostööd ka Riiaga. Lääne-
Virumaa on kõigile hea kavatsusega külalistele avatud ja selle nimel, et
inimeste elu ning tegevus on siin väärtustatud, soovitakse luua parim
keskkond. Sihturgudel edukaks läbilöömiseks on oluline laiendada
meediategevust, sh interneti kasutamist, koostada trükiseid, osaleda
messidel jms. Ringreisidel osalejate maakonda ligimeelitamiseks on tarvis
pakkuda teenuseid koos naabermaakondadega kooskõlastatult.


9. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA VALDKONNAD
LÄÄNE-VIRU TURISMIMAJNDUSE ARENGUS

Lääne-Virumaa turismivõimalusi saab kokkuvõtlikult iseloomustada
lausega „Elav kultuurilugu rohelisel maal”. Sihtkohta meelitab külalisi kogu
pakutav elamus tervikuna.

Strateegilised    eesmärgid      turismimajanduses    Lääne-Virumaal     on
järgmised:


                                                                          24
                                     LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




  -   turismiteenuste ja –toodete kvaliteet ning valiku mitmekesisus,
      turismimajanduse hooajaline ühtlus maakonnas;
  -   innovatiivne kohaliku turismipotensiaali areng ja tulemuslik
      piirkondliku koostöö, aktiivne osalus turismiarenduses Põhja-Eestis;
  -   turismiklaster, kus on rakendatud parim oskusteave ja praktika.
      Turismimajandus maakonnas lähtub looduskeskkonna jätkusuutliku
      kasutuse printsiipidest ja on suunatud toodete väärtusahela
      pikendamisele ja suurema lisandväärtuse loomisele;
  -   investeeringud nii kodu- kui välismaalt, uued töökohad ja parem
      sissetulek kohtadel.

Nimetatud strateegiliste eesmärkide saavutamine on suunatud Lääne-
Virumaa    kui     konkurentsivõimelise      ja  maineka    reisisihi
tugevdamisele Eestis. Püstitatud eesmärkide saavutamine aitab kaasa
maakonna    elanike      sissetulekute   suurendamisele,   tööhõive
parendamisele, uute töökohtade loomisele ning maakonna
tasakaalustatud arengule (kõigil piirkondadel on arengueeldused,
mida    kasutades       toodetakse     kohalikku  jätkusuutlikkust).
Turismimajanduse osakaalu tõusuga maakonna majanduselus peab
kaasnema        ettevõtluse        rahvusvaheline      integreeritus
maailmamajandusse ja ekspordivõime suurenemine.

Strateegiliste eesmärkide    saavutamiseks    keskendutakse    järgmistele
võtmevaldkondadele:

  -   atraktiivne loodus-, ajaloo- ja kultuuriturism
          - koostööpiirkonnad (näit. Lahemaa rahvuspark, Pandivere
             Paeriik);
          - mõisa- ja kirikukompleksid, linnused, muuseumid;
          - teemapargid (näit. Tamsalu lubjapark);
          - teemapaketid (näit. linnuvaatlus, joogituur, sõbralaat)

  -   kohalikul tööstuspärandil ja –toodetel põhinevad üritused
         - näit. lubjakivi, tsement, alkohol, toiduained- toodete
            presentatsioon ja kasutamine reklaamiks;
         - suveniiride tootmine;
         - tegevustraditsioonide tutvustamine ja eksponeerimine

  -   puhkus maal ja ühepäevased elamusterohked ringreisid
         - majutus- ja toitlustuskohad (sh talud)
         - huviteenuste arendus;
         - miljööväärtusega alad;
         - transpordivõimalused.

  -   infrastruktuur
          - turismirajatised (viidad, stendid, parkimiskohad, matkarajad,
             lõkkeplatsid, atraktsioonid);

                                                                        25
                                       LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


          -   jalgrattateed, matkarajad;
          -   väikesadamate ehitamine;
          -   wifi leviala;
          -   IKT areng.

  -   inimressursi areng
          - ettevõtjate koolitus (tootearendus, müügitöö, teenuste
            standardid jms);
          - giidide väljaõpe;
          - turismitöötajate tutvumisreisid, messid ja näitused;
          - nõustamisteenused ettevõtjatele;
          - turismiinfopunktide töötajate koolitus.

  -   turismialane koostöövõrk
          - turismi ümarlaud ja koostöö naabermaakondadega;
          - turismiuuringud ja marketingi andmebaas;
          - turismiinfopunktide     varustamine     parima   teabega,
            infovahetuse kiire toimimine;
          - maakonna turismiinfopäevade sihtriikides;
          - investeeringuvõimaluste tutvustus investoritele;
          - maakondlik turismikonverents.

  -   maakonna turismipotentsiaali ja –võimalusi                tutvustavad
      materjalid
         - interneti kodulehed;
         - andmebaasid turismitoodetest ja teenustest;
         - bukletid, ülevaated, sündmuste kalender;


10. STRATEEGILISED ÜLESANDED JA TEGEVUSED

Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb              lahendada
järgmised ülesanded ja nende tavis viia ellu tegevused:

     Lääne-Virumaa tutvustamine sise- ja välisturul

         - Lääne-Virumaa ühismarketing koostöös Põhja-Eesti teiste
      maakondadega,          strateegilise     partnerluse       edendamine
      naaberomavalitsuste, Tallinna linna ning sõpruspiirkondadega;
         - turismiobjekte ja –sündmusi tutvustavate materjalide
      (kirjutised,   lühivideod,     reklaamklipid,    kaardimaterjal      sh.
      jalgrattateed) koostamine ja kirjastamine, sündmuste aastakalendri
      koostamine;
         - turismivõimalusi      tutvustavate     materjalide     koostamine
      spetsiaalsete sihtrühmade ja sihtturgude tarvis, nende levitamine;
         - turismialase      informatsiooni       korrastamine,      interneti
      kodulehekülgede       süsteemi      kujundamine     ja    infoliikumise


                                                                           26
                                    LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


    parendamine, uute e-lahenduste loomine teenuste broneerimiseks,
    E-side (Wifi) kasutamise võimaluste laiendamine kohtadel;
       - turismimessidest ja –tutvustavatest üritustest osavõtt,
    sihtrühmadele mõeldud turismitoodete ja teenuste esitlemine
    kohtadel;
       - reklaamide paigutused (näit. Tallinna lennujaam, Tallinna
    sadam);
       - turismitoodete      tutvustamine      reisikorraldajatele ja
    ajakirjanikele.

   Turismiteenuste ja –toodete kvaliteedi ja valiku
    mitmekesistamine ning turismimajanduse hooajalise ühtluse
    tagamine

       - külastusobjektide       väljaarendamine     (mõisad,     kirikud,
    arhtektuuriobjektid) ja teenuste mitmekesistamine (pidulukud
    õhtusöögid muusikaelamusega, jalgrataste laenutamine, autorent);
       - muuseumite, näituste atraktiivsemaks muutmine, muuseumite
    tegevuse toetamine ja nende tegevuse elamusterohkemaks
    muutmine (elavad ajalooetendused külastajate aktiivsel osavõtul);
       - viidamajanduse ja teabesüsteemi korrastamine ja ehitamine;
       - keskkonna        miljööväärtuse      suurendamine      (maastike
    kujundamine, asustuse heakorrastamine);
       - teemaparkide arendamine;
       - looduse      õpperadade      ja   loodusmajade    koordineeritud
    arendamine, korrashoid ja turvalisuse tagamine;
       - majutus- ja toitlustusasutuste võrgu laiendamine;
       - aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamine
    (spordirajatised, tervisekeskused jms);
       - mereturismi edendamine;
       - konverentsiturismi laiendamine
       - majutus-        ja     toitlustusasutustele    kvaliteediauhinna
    väljaandmine.

   Klastriarendus, ettevõtjate oskusteave ja jätkusuutlik
    majandustegevus, mille aluseks on looduskeskkonna säästva
    kasutuse printsiibid ja jätkusuutlikkus. Investeeringute
    hankimine nii kodu- kui välismaalt.

       - ettevõtjate tootearendusalase ühistegevuse stimuleerimine;
       - ettevõtluse arendamisvõimaluste tutvustamine, ettevõtjate
    kontaktpäevade korraldamine;
       - uute    turismisuundade     ja   arendusvõtete  tutvustamine,
    regulaarsete turismiuuringute läbiviimine;
       - ettevõtjate koolituse ja nõustamistegevuse laiendamine,
    parema praktika regulaarne tutvustamine ja mentorlussüsteemi
    korraldamine;



                                                                        27
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


          - tootearenduse      toetamine    ja    toodete     väärtusahelate
      väljaarendamine;
          - keskkonnamonitooringute läbiviimine
          - turismialase    ümarlaua    loomine     ja    koostööpõhimõtete
      väljatöötamine;
          - ühisprojektide koostamine ja rahataotluste esitamine EL
      struktuurifondidesse, doonoritele;
          - ettevõtlikkuse stimuleerimine ja algaja ettevõtja toetamine;
          - ettevõtlusauhindade väljaandmine;
          - planeerimisalase tegevuse parendamine (üldplaneeringud,
      detailplaneeringud,     teemaplaneeringud,       rannaalade    avaliku
      kasutamise tagamine, avalike teede sõidetavuse kindlustamine) ja
      riigi- ning kohalike omavalitsuste ametnike kliendisõbralikkuse
      suurendamine.


11. SAAVUTUS- JA SEIRENÄITAJAD

Turismimajanduse areng on suunatud Lääne-Viru turismimajanduse klastri
kujundamisele ning tema osatähtsuse kasvule maakonna majanduselus.

Saavutustaseme      Põhjaranniku       Lääne-Viru         Lääne-Virumaa
näitaja             allregioon         vahevöö            lõunaosa
Külastajate arv     + 30%              + 40%              + 20%
Ööbimiste arv       + 25%              + 30%              + 15%
Välismaised         + 75%              + 50%              + 20%
külastajad
Investeeringud      + 40%              + 60%              + 20%

Püstitatud visiooni ja eesmärkide poole liikumise jälgimiseks kasutatakse
kolme mõõdikut:

     turismimajanduses rakendatud rahvastiku osakaal maakonnas
      hõivatutest;
     turismimajanduse       osakaal     maakonna     sisemajanduse
      kogutoodangus;
     turismimajandusse    tehtud    investeeringute osakaal   kogu
      investeeringute mahust maakonda.

Mõõdikute väljatoomise tarvis teeb maakond jõupingutusi koostöös
Statistikaametiga. Turismimajanduse arengut jälgitakse maakonnas kolme
aasta lõikes ja seda iseloomustatakse järgmiste näitajate kaudu:

  - töökohtade arv
   rakendatute arv turismimajanduses
   uute loodud töökohtade arv turismimajanduses



                                                                         28
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


   - investeeringute maht turismimajandusse
    investeeringud avalikesse majutus- ja toitlustusasutustesse
    investeeringud turismitoodete arengusse- muuseumitesse, ajaloo- ja
       arhitektuurimälestistesse
    matkamarsruutide arv ja neisse tehtud investeeringud
    investeeringud maakonna turismi turustamisse (internet,
       publikatsioonid, messikülastused jms)
    turismialaste projektide arv, neist saanud heakskiidu ja projektide
       kogumaksumus

   - tunnustatud majutus- ja toitlustuskohad, muuseumid
    tunnustatud majutusasutuste arv ja nendes majutuskohti
    tunnustatud toitlustuskohtade arv ja nendes istekohti
    turismitalude arv
    muuseumite arv

- külastajate arv
    majutatud inimeste arv
    muuseumite ja turismiinfopunktide külastuste arv

   - töötajate kvalifikatsioon
    kirjutatud turismiprjekte ja neist rahastatud
    koolitatud giidide arv, sh võõrkeeli valdavad




12. ARENGUKAVA RAKENDAMINE

Lääne-Viru turismi arengukava elluviimise eestvedajaks on Lääne-Viru
Maavalitsus, mille juurde loodi arenduspetsialisti töökoht. Töötaja üheks
ülesandeks on turismi alal maakonnaüleste tegevuste initsieerimine ja
kohaliku turismimajanduse arenguks eelduste loomise toetamine.
Nimetatud töötaja koordineerimisel kujundadakse käesolevas töös
osalenute     ringi  laiendamise     tulemusena       regulaarselt  kooskäiv
turismiarendajate ümarlaud, mis moodustatakse vabatahtlikkuse
põhimõttel ja mille tööprotseduurid töötatakse välja ümarlaua osavõtjate
ühistööna. Vajadusel luuakse ümarlaua juurde teemarühmad. Ümarlaua
liikmete hulka kuuluvad soovitavalt tulu mittetaotlevad turismi- ja
puhkemajanduse edendajad (sh. Lahemaa RPA, RMK, Virumaa Muuseumid
SA, MTÜ Eesti Maaturism, SA Roheline maakond, MTÜ Lääne-Viru
Turismiklubi jt.), eraettevõtjad, kohaliku omavalitsuse esindajad,
riigistruktuuride    (Majandus-      ja      Kommunikatsiooniministeerium,
Siseministeerium) ja kohalike tugistruktuuride esindajad (MAK). Ümarlaua
liikmeteks võivad olla ka piirkondlikud initsiatiivrühmad (näiteks Pandivere
turismi komisjon). Nimetatud turismiarendajate ümarlaud on ka nn.
laiapõhjaline koostöövõrk ja ühtlasi initsiatiivrühm Lääne-Virus, kelle



                                                                         29
                                     LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


ülesandeks on laiendada Põhja-Eesti maakondade vahelist turismialast
koostööd. Ümarlaua rakendumisel võib hiljem kasutada eestvedaja
roteerumispõhimõtet.

Käesolev strateegia konkretiseeritakse ja töötatakse välja detailne Lääne-
Viru turismimajanduse tegevuskava, mis määratleb erinevate osapoolte
huvid ja võimalused strateegias püstitatud eesmärkidest lähtuvate
tegevuste konkretiseerimiseks ja elluviimiseks. Ümarlaua tegevuse
tulemusena saavutatakse koostöölepete süsteem, milles strateegilised
partnerid kinnitavad ühishuvid ja esitavad ressursivõimalused turismialase
ühistegevuse läbiviimiseks. Nimetatud dokument on üheks aluseks ka
struktuurifondidesse rahataotluste koostamisel. Kuna antud dokumendis
on valdavalt keskendutud turismialase tegevuse tarvis maakonnas soodsa
keskkonna kujundamisele, siis on oluline ka avaliku sektori teatud
rahasumma eraldamine projektide kaasfinantseerimiseks. Aktiivselt tuleks
eraettevõtetel kasutada EAS-i turismialaseid toetusmeetmeid. Lääne-Viru
turismi ühisturunduse, projektide ja reisipakettide koostamise seisukohalt
on vajalik maakonna koostöö turismi arendavate organisatsioonidega
teistes Põhja-Eesti maakondades ja riiklikul tasandil (näiteks koostöös
MTÜ Eesti Maaturism).

Käesoleva turismistrateegia rakendamise tulemuslikkust arutatakse
maakonna turismiarendajate ümarlauas kord aastas. Selle üheks vormiks
võib olla Lääne-Viru turismikonverents. Vastavalt vajadustele ja
olukorra muutustele viiakse arengukavasse täiendused ja parandused,
millega kindlustatakse dokumendi ajakohasus ja aktsepteeritavus
erinevate huvigruppide poolt.




                                                                        30
LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




                                   31
                                     LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015



                                                              LISAD




                                                                  LISA 1

„Eesti     riikliku      arengukava     Euroopa  Liidu
struktuurifondide        kasutuselevõtuks    –  ühtne
programmdokument aastateks 2004–2006” meede 2.4
„Turismi arendamine” võimaldab taotleda toetust
valdkondades «Turismi tootearendus ja turundus» ja
”Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine”

Alameetme     „Turismi    tootearendus     ja   turundus”   eesmärk   on
turismiteenuste ja -toodete valiku mitmekesistamine, turismiteenuste ja -
toodete kvaliteedi parandamine, rahvusvahelise konkurentsivõime
suurendamine     ning    Eesti   turismitoodete    nõudluse  kasvatamine
rahvusvahelistel sihtturgudel.

Tootearendustoetuse raames toetatakse Eesti turismi rahvusvahelist
nõudlust omavate turismitoodete, mille puhul eeldatavasti lisanduvatest
klientidest vähemalt 60% on välisturistid, arendamiseks järgmisi tegevusi:
majutusettevõtete     (hotell,   motell,   külalistemaja)    ehitamine   ja
renoveerimine, majutusettevõtetele (hotell, motell, külalistemaja) oma
hooaega pikendavate turismitoodete loomine, aktiivse puhkuse keskuste
arendamine (sh turistide aktiivse puhkuse teenindamiseks vajalike ehitiste
ehitamine,     renoveerimine      ning    aktiivse     puhkuse     keskuste
funktsioneerimisega     otseselt   seotud    infrastruktuuri  arendamine),
konverentsiturismi arendamine Tallinna, Tartu ja Pärnu linnas
(konverentsiturismi keskuste loomine, milles on vähemalt kaasaegne
tehniline varustatus seminaride, konverentside korraldamiseks, vähemalt
100 istekohta ning minimaalselt kolm grupitööde läbiviimiseks vajalikku
ruumi). Tootearendustoetuse raames eelistatakse projekte, mille


                                                                         32
                                    LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


eesmärgiks on Tallinna linna koondunud turismiteenuste geograafia
laiendamine kohalike turismitoodete väljaarendamise kaudu klastri
põhimõttel.

Turundustoetuse raames toetatakse vähemalt kolmest turismiteenusest
koosneva     turismitoote nõudluse   suurendamiseks      rahvusvahelistel
sihtturgudel     järgmisi tegevusi:    turu-uuringud,     turundus-    ja
müügiedendusüritused (sh tooteesitlused, kliendipäevad, turismitooteid
tutvustavad reisid, infokandjate ja -jaotusmaterjalide valmistamine ja
levitamine. Turundustoetuse raames eelistatakse uute, turismi kõrghooaja
välise äritegevuse edendamisele suunatud turismitoodete turundamist
ning projekte, mille eesmärgiks on Tallinna linna koondunud
turismiteenuste geograafia laiendamine regionaalsete turismitoodete
turundamise kaudu.




                                                                LISA 2

ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESSIST OSAVÕTNUD


Jkn   Osaleja                Asutus
1     Andres    Jaadla       Rakvere linn
2     Anu       Jänes        OÜ TourInEst
3     Katre     Kuresson     Lääne-Viru Maavalitsus
4     Arvo      Kübar        Vihul Vallavalitsus
5     Jana      Laanemets    Lääne Virumaa Keskkonnateenistus
6     Vahur     Leemets      Tapa Linnavalitsus, OÜ Rivanel
7     Urmas     Laht         Vinni Spordikauplus
8     Ants      Leemets      SA Virumaa Muuseumid
9     Ene       Liiv         Turismiettevõtja
10    Vahur     Liivak       Lääne-Viru Maavalitsus
11    Jaan      Lipsmäe      Sõmeru vald
12    Kersti    Loite        Viru Käsitöö Salong
13    Jaan      Lõõnik       Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
14    Ellu      Moisa        Väike-Maarja Vallavalitsuse infopunkt
15    Tiina     Neljandik    RMK Sagadi
16    Ello      Odraks       Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
17    Aivar     Ojavere      SA Virumaa muuseumid
18    Kristi    Onkel        Kunda Turismiinfopunkt
19    Erika     Paabus       SA Lääne-Viru Arenduskeskus
20    Olivia    Paas         Reisimix OÜ
21    Hilje     Pakkanen     Lääne-Viru Maavalitsus
22    Inge      Peebu        Rakvere Linnavalitsus
23    Andra     Petrova      EAS Rakvere TIK


                                                                       33
                                 LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


24   Arvi       Põldaas    Kadrina vald
25   Imbi       Rüütel     Lahemaa RPA
26   Ain        Saapar     Vinni vald, RMK
27   Monika     Sooneste   EAS, Turismiarenduskeskus
28   Liina      Sooäär     Kunda Linnavalitsus
29   Riho       Tell       Tamsalu LV
30   Anne       Tüvi       Viitna Kõrts
31   Maire      Vendt      Lahemaa RPA
32   Tiina      Vilu       Lääne-Viru Maavalitsus
33   Kristjan   Võrno      Vinni vald




                                                              Lisa 3

Liiklusintensiivsus põhimaanteedel (allikas:
Maanteedeamet, 2003)




                                                                    34
                                                                      LISA 4

Ülevaade kohalike omavalitsuste arengukavade
turismiprojektidest

Järgnev tabel on koostatud maakonna kohalike omavalitsuste arengukavade
põhjal. (VAJAB LÄBITÖÖTAMIST!)

Objekt                 Projektid                               Elluviijad
1. Virumaa             -Kadrina muuseumi rajamine Kadrina
Muuseumid + muud       raudteejaama hoonesse,
maakonna               -Vohnja mõisakooli kui kultuurilise
muuseumid +            tähtsusega muinsuskaitse all oleva
mõisad (mõisakoolid)   objekti rekonstrueerimine.
                       -Porkuni Paemuuseum ja talle
                       täiendavate pindade leidmine ning
                       linnusetorni renoveerimine.
                       -Mõisakoolid, Salla mõis
                       -Avanduse mõis, vallamuuseum,
                       mõisakoolid
                       -Mõdriku mõis, Viru-Jaagupi kirik,
                       Tudu kirik, Viru-Jaagupi muuseum,
                       Roela mõis (Wrangell).
                       Saksi ja Moe mõisaansamblid
                       -Muuga mõisa kaasamine
                       projektidesse
                       -Vao tornlinnuse interjööri
                       keskajastamine.
                       -Kiltsi Põhikooli restaureerimine
                       -Vasta mõis (kool) rekonstrueerimine,
                       Viru-Nigula kirikumõisa (muuseum,
                       rahvamaja) rekonstrueerimine
                       -Rakvere Muuseum, Vallimägi,
                       Linnakodaniku majamuuseum,
                       rahvamaja-teater kui vana
                       mõisahoone.
2. Lahemaa +           Matka- ja suusarajad Viitna, Kallukse
loodusturism           ja Neeruti MKA-del.
                       Turismi koormuse taluvuse uuring
                       Loodus- ja õpperadade maha
                       märgistamine, kaardistamine ja
                       korrastamine
                       Rutja Puhkekeskus
                       Varangu allikate väärtustamine
                       turismiobjektina
3. Maaturismi          Neeruti/Võduvere/Läsna/Viitna
arendamine             (käimlad, matka- ja suusarajad,
                       viidad, trükised)
                                         LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


                        Porkunis majutus- ja
                        toitlustuskohtade välja arendamine,
                        toetamine (eraettevõtluse toetus)
                        Jäägri baar, jahindus
                        Kalastus- ja puhkekoht Käruveskil,
                        ekstreemturismirada Peedla rabas
                        Rutja Puhkekeskus, Tudu
                        loodusõpperajad
                        Saksi vallal konkreetseid objekte pole
                        Laekvere maakivist hooned, Kellavere
                        mägi
4. Tööstuspärandil      Valgejõe-Loobu veematkarada läbi
põhinev turismitoode    sõjaväelinnaku
(tööstusobjektide       Lubjatööstuse objektide säilitamine ja
varemed, toimivad       eksponeerimine
tööstused, NL           Tööstusmälestised – lubjapõletamise
sõjaväe jäänukid)       ringahjud Rakkes
                        Simuna meteoriidikraater, Struve
                        meridiaani mõõtmisesammas UNESCO
                        potentsiaalne kultuuripärand
                        Rutja Puhkekeskus ja noortelaager,
                        Kadila raketibaas, Kulina veski
                        Peebumäe lokaatorite maa-aluste
                        rajatiste jäänused (eravaldus),
                        raketibaasi jäänused Imastu metsas,
                        Kalle Vesiveski (eraomand).
                        Tamsalu lubjapõletusahjud
                        Kadila raketibaasi teede korrastamine
                        1 tsemenditehase varemed
                        Lennuki linnaosa Rakveres
5. Piirkonna turundus   Kalevipoeg. Kadrina vallas film II osa,
(maine,                 valda tutvustavad trükised, valla
turundusüritused,       tutvustus virtuaalselt (kodulehekülg).
trükised, CD-d,         Kadrina valla turismikontseptsiooni
filmid)                 väljatöötamine ja sidumine
                        üldplaneeringuga. Neeruti MKA
                        piirkonna kasutusintensiivsus ja
                        külastustaluvus. Kallukse MKA – mida
                        ootame. Ohepalu LKA – koostöö
                        kaitseala valitsejaga. Viitna MKA –
                        koostöö kaitseala valitsejaga.
                        Maakonna paekivitööstust tutvustav
                        CD, film, kunst, skulptuur, töötlemine,
                        Paemuuseumi voldikud
                        Simuna kihelkond (Rakke , Simuna,
                        Laekvere), kihelkonnapäevad,
                        Eurovelo
                        Muuga, Simuna, Salla (kihelkonna
                        päevad, kihelkonna kultuurikool,
                        eurovelo trass)




                                                                            36
                                          LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


                        Porkuni-Tamsalu paekivi ja
                        lubjatootmise ajaloo ning objektide
                        tutvustus
                        Laekvere valda tutvustavad trükised
                        CD-d filmid
                        Turismiveeb
                        Haljala kiriku valgustusprojekti
                        realiseerimine
                        Tarvas, Vallimägi (kaardid, piirkonna
                        maine kujundamine)
6. Turismialane infra   Avalikes supluskohtades (Viitna järv,
(viidad, infotahvlid,   Kõverjärv, Neeruti tagajärv)
jalgrattateed,          ujumissildade, riietuskabiinide ehitus.
sadamad, rand)          Viitade, infotahvlite paigaldus Viitna,
                        Kallukse ja Neeruti matka- ja
                        suusaradadele.
                        Turismiobjekte tutvustavad viidad,
                        viidad igale teeristile, jalgrattateed
                        Selja järve ujumiskoha rajamine,
                        Seljamäe loodusõpperada, Rakke
                        linnamäe ratta- ja matkarajad
                        (kihelkonna ühtne info ja
                        viidasüsteem)
                        Simuna, Laekvere, Rakke (kihelkonna
                        valdade ühtne info ja viidasüsteem).
                        Simuna looduse õpperada.
                        Saksi vallal konkreetseid objekte pole
                        nimetatud.
                        Seondub Tamsalu lubjapõletusahjude
                        ja Porkuni Paemuuseumiga
                        Viidad, valda läbivad jalgrattatee(d)
                        Äntu paisjärve infrastruktuuri välja
                        ehitamine. Väike-Maarja ja
                        ümberkaudsete külade jalgrattateede
                        väljaehitamine.
                        Haljala kodulooprojekti laiendamine,
                        marsruutide ja tähistuste välja
                        arendamine. Jalgrattateede ja
                        turismimarsruutide välja arendamine
                        Mahu sadama taastamine
                        Kunda sadama reisiterminal, Ro-Ro
                        ramp
                        Jalgrattateede võrgustik Rakveres ja
                        ühendusteed teiste asulatega




                                                                             37
                                           LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015



                                                                            Lisa 5

Läbiviidud,   käimas-   ja  ettevalmistamisel                              olevad
turismiprojektid Lääne-Virumaal

Tamsalu vald

2003
- Porkuni järve puhkeala korrastus (hüppetorni rajamine, ujumisranna
korrastus, järvel paadisõidu võimaluste suurendamine, Külmallika
nähtavaks tegemine, Valgejõe alguse korrastamine);
- Paemuuseumi eksponaatide korrastamine ja osaliselt sisekujunduse
uuendamine.
2004-2005
-Porkuni Kooli pargi detailplaneeringu tegemine ja selle alusel puhkeala
arendamine (vabaõhulava paepaljandis, terviserajad, parkla);
-Porkunis Külmallika puhkeala võimaluste laiendamine eraettevõtja
kaasabil;
- Porkuni piirkonna loodusradade märgistamine;
- OÜ Laiamäe Talu poolt Tamsalu vallas Järvajõe külas asuva endise
kontorihoone-elamu rekonstrueerimine majutushooneks hosteliks.

Tamsalu vallavanema sõnul investeerib vald oma eelarvest Porkuni
piirkonna edendamisse igal aastal ca 50-60 tuhat krooni.

Tamsalu linn

2003-2004
Projekti        Objekt          Projekti tegevused        Projekti      Märkused
nimetus                                                   maksumus      Aeg
Tamsalu         Tamsalu         Lubjapõletusahjude        442 274 EEK   Projekti
paekivi         lubjapõletuse   rekonstrueerimise                       lõpptähtaeg on
teemapargi      ringahjud,      projektdokumentatsiooni                 juuni 2004.a.
arendamine      Porkuni         koostamine, Porkuni
                paemuuseum,     paemuuseumi remont,
                Porkuni         Porkuni paepaljandi
                paepaljand      detailplaneerimine
Tamsalu         Tamsalu         Taastati endisaegne       98 000 EEK    Projekti viis
paemurru        paemurd         paemurd, rajati                         läbi Eesti
renoveerimine                   juurdepääsuteed.                        Paeliit, teostati
                                                                        2003.a.
Kokku investeerib Tamsalu linn 540 274 krooni.

Kunda linn

Phare   CBC    koostööprojekt:   “Sõbrakaubanduse        traditsioonide
taaselustamine Eesti ja Soome rannikupiirkondades” Ajaline kestus
on sept. 2003 – aug. 2004. Projekti suurus: ~1 miljon krooni.



                                                                                    38
                                           LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


Väike-Maarja vald
2003
- “Äntu-Nõmme looduse õpperaja trükise väljaandmine” (KIK) -
   31 500 kr;
- “Äntu maastikukaitseala korrastamine”. Telkimisplatside rajamine
   Sinijärve äärde ja Punamäele, vaateplatvormide rajamine, matkaraja
   viitade paigaldamine ja laudteede ehitamine, matkaraja võsast
   puhastamine, purrete ehitamine, püstkoja ehitus Punamäele (KIK) 41
   000 kr ja (Lääne-Viru maakonna arendusraha) 28 800 kr;
- “Ebavere suusa- ja jooksuradade rajamine ja hooldamine”
   (Väike-Maarja vald ja MTÜ Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi) 50
   000.-, lisaks ettevõtjate mitterahaline toetus;
- Ebavere tulevase spordi- ja puhkekompleksi arendamine (OÜ
   Joosand) 150 000;
- “Kotli maja renoveerimine” (OÜ Joosand) 1,2 miljonit, (EAS)
   200 000;
- “Kotli maja tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine”, Georgi
   söögitoa veevarustus- ja kanalisatsioonitrassid, elekter, sissesõidutee,
   parkla (OÜ Joosand) - 241 000;
- Vainu Tare telkimisplatsi ja autokaravani rajamine, kämpingu
   majakeste ja grillkodade ehitamine, haljastus, puurkaev (OÜ
   Vainu Tare Pidu- ja Puhkekeskus) - 200 000;
Kokku kõik ettevõtmised - 942 300 kr

Laekvere vald
Turismiprojekte 2003 ja 2004 pole.

Rakvere vald
Turismiprojekte 2003 ja 2004 pole.

Vihula vald
Turismiprojekte 2003 ja 2004 pole. Edaspidi on kavas.

Rakke vald
Valla arengukava täitmiseks on planeeritud investeeringud (tuh. EEK):

       Investeeringud turismiobjektidel          2004     2005     2006      2007
1 Giidide töötasu                               37 500   37 500   37 500    37 500
2 Emumäe, Selja järve, Baeri pargi,             75 000   77 000   78 000    78 000
    Salla mõisapargi, Tammiku pargi
    jooksvad hooldustööd
3   Emumäe vaatetorni värvimistööd                       35 000
4   Puidust laudade-pinkide tegemine Selja       5 000
    järvele
5   Selja järve matkaradade arendamisprojekt
     Raietööd Seljamäe voorel, infotahvlid       9 900
     Laudteede, treppide, platvormide           24 000
    ehitamine



                                                                              39
                                            LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


      Silla projekteerimine                       12 750
      Puhke- ja telkimisplatsi rajamine            2 250
      Treppide ning vaateplatvormi ehitamine       3 000
      Suunaviitade paigaldamine                      810
 6   Sepistööd lõkkeplatsidele Emumäe ja Selja               3 000
     järve telkimisplatsidel
 7   Salla mõisapargi istutustööd                   800               35 000
 8   Erinevate turismiprojektide                            20 000    20 000    20 000
     kaasfinantseerimine
 9   Olemasolevate turismiobjektide                                             40 000
     rekonstrueerimine
                                        KOKKU:   171010    172500    170500    175 500


Kui arvestada ka giidide töötasu Emumäel, siis aastate lõikes ca 170 000
krooni (kulud).

MEEDE 4.6 KOHALIK SOTSIAALMAJANDUSLIK ARENG PROJEKTIDE
LÄHTEÜLESANDED

Projekti nimi: Väikesadamate arendamine

 Projekti eesmärk:
o Atraktiivsed väikesadamad maakonna põhjarannikul.
o Kohaliku ettevõtluse areng.
o Uued puhkamisvõimalused ja arenenud mereturism.
o Loodud on uued töökohad.
o Mitmekesine turismiettevõtlus.
o Suurenenud turistide arv.
o Külastajaid on Lääne-Viru maakonnas aastaringselt.
o Kohaliku ettevõtluse areng.
o Piirkonna looduse, huviväärtuste ja vaba aja veetmise võimalused
    turistidele.
 Alustamise tähtaeg: 2005               Lõpetamise tähtaeg: 2006+
 Hinnatud kasu: (eesmärk pikemas perspektiivis)
o Suurenenud        turistide arv.Majanduse     ja infrastruktuuri  areng
    rannikupiirkonnas.
o Paranenud omavalitsuste sotsiaalmajanduslik olukord.
o Lääne-Viru      maakond      kui   atraktiivseks  külastuspaik   (kõrge
    konkurentsivõime ja miljööväärtus).
o Mitmekesised aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused.
o Turismiteenuse kõrge kvaliteet.
o Maakonna kui reisisihi rahvusvaheline tuntus.
o Madal tööpuudus.
o Majanduse ja infrastruktuuri areng.
 Projekti sisu: (osad, etapid)
 o Kunda sadama reisiterminali Ro-Ro rambi ehitamine.
 o Väikesadamate rajamine Käsmu, Eismale, Karepale.
 o Võsu paadisilla ehitus.
 Eelarve: 38 000 000 EEK / 2 428 643 EUR
 Meeskond: Lääne-Virumaa omavalitsuste ja Maavalitsuse spetsialistid,
 turismiettevõtjad.


                                                                                  40
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


Kvaliteedi kriteeriumid:
o Turism ja kohalik elu on muutunud elavamaks.
o Piirkonna külastatavus e turistide osakaal on kasvanud – külastajaid
   aastarigselt.
o Välja ehitatud väikesadamad viies asulas.
o Atraktiivsete väikesadamate osakaal maakonnas on kasvanud.
o Kohaliku kaubanduse ja turismiettevõtluse käive on suurenenud.
o Loodud uusi töökohti.
o Loodud võimalus randuda reisilaevadel.
o Tagatud erinevad võimalused turismi arenguks.
Riskid:
o Olemasolevad tehnilise seisukorra analüüsid ja tehnilised projektid on
   vananenud või vastupidi – neid ei jõuta õigeaegselt vormistada.
o Oma- ja kaasfinantseerimise suutlikkus.
o Fondidest raha õigeaegne laekumine.
o Koostöövõrgustiku nõrkus ja huvide lahknevused võimalike partnerite
   vahel.
o Sõltumatutel asjaoludel (ettearvamatud lisatööd, ilmastik) ehitustööd
   väljuvad graafikust.
Piirangud: Omavalitsuste kaasfinantseerimine, maa omandi küsimused.
Sidusrühmad: Elanikud, ettevõtjad, omavalitsused, turistid, läbisõitjad,
maakond, riik.

Projekti nimi: Tööstuspärand

Projekti eesmärk:
o Tööstuse maha jäätud ja lagunevad hooned on muutunud atraktiivseks
   turismi objektiks.
o Loodud on uued töökohad.
o Mitmekesine turismiettevõtlus.
o Suurenenud turistide arv.
o Mitmekesised ja kvaliteetsed vaba aja veetmise võimalused.
o Külastajaid on Lääne-Viru maakonnas aastaringselt.
o Atraktiivsed puhkeotstarbelised rajatised.
o Kohaliku ettevõtluse areng.
o Uute vaatamisväärsused ja arenenud olemasolevad;
o Välja arendatud turismimarsruudid.
o Piirkonna looduse, huviväärtuste ja vaba aja veetmise võimalused
   turistidele.
o Kompaktse turismipaketi pakkumine välisturgudel.
o Külastuspaikade arvu suurendamine mitme uue turismiobjekti rajamise
   kaudu.
o Puhkealade infrastruktuursete ehitiste ja rajatiste renoveerimine ning
   ehitus.
Alustamise tähtaeg: 2004              Lõpetamise tähtaeg: 2006
Hinnatud kasu: (eesmärk pikemas perspektiivis)
o Piirkonna tuntus ja atraktiivsus.
o Paranenud omavalitsuste sotsiaalmajanduslik olukord.
o Lääne-Viru      maakond      kui  atraktiivseks   külastuspaik  (kõrge
   konkurentsivõime ja miljööväärtus).
o Mitmekesised aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused.
o Turismiteenuse kõrge kvaliteet.


                                                                           41
                                        LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


o Maakonna kui reisisihi rahvusvaheline tuntus.
o Madal tööpuudus.
o Majanduse ja infrastruktuuri areng.
Projekti sisu: (osad, etapid)
o Kunda linna I tsemenditehase varemete renoveerimine.
o Rakke endise lubjavabriku ringahjude ning korstna konserveerimine.
o Uudeküla ja Järvajõe lubjapõletuse maa-ahjude konserveerimine,
    eksponeerimine ja tähistamine.
o Tapa        raudteejaama      arhitektuuriansambli     korrastamine    ja
    eksponeerimine, hoonete renoveerimine ja neile funktsiooni andmine.
o Tamsalu paekivi teemapark - lubjapõletuse ringahjude ning kompleksi
    kuuluvate hoonete renoveerimine, maa-ahju renoveerimine, paemurru
    taastamine ning looduse õpperadade rajamine.
Eelarve: 37 940 000 EEK / 2 424 808 EUR
Meeskond: Lääne-Virumaa omavalitsuste ja Maavalitsuse spetsialistid,
turismiettevõtjad.
Kvaliteedi kriteeriumid:
o Maakonnas on parendatud viie omavalitsuse tööstuspärandid.
o Remonditud töökoja ruumid suveniiride valmistamiseks. Suveniiride
    valmistamiseks kasutatakse kohalikku materjali ja neid valmistavad
    kohalikud meistrid.
o Suurenenud turistide arv.
o Aastaringne külastatavus.
o Suurenenud toitlustusasutuste ja kaubanduse läbimüük.
o Suurenenud piirkonna tuntus.
o Välja ehitatud vajalik infrastruktuur.
o Uute ettevõtete teke.
o Loodud töökohti.
o Lagunevad hooned on muudetud omanäolisteks vaatamisväärtusteks.
Riskid:
o Olemasolevad tehnilise seisukorra analüüsid ja tehnilised projektid on
    vananenud või vastupidi – neid ei jõuta õigeaegselt vormistada.
o Ilmnevad probleemid omafinantseeringukohustuse või fondidepoolse
    rahastuse saamisel.
o Koostöövõrgustiku nõrkus ja huvide lahknevused võimalike partnerite
    vahel.
o Tööd ei püsi ajagraafikus.
o Tegevuste korrapärasus ja kvaliteetsus.
o Kooskõlastused.
o Meedia.
o Poliitiline tugi.
Piirangud: Omavalitsuste kaasfinantseerimine, maa omandi küsimused.
Sidusrühmad: Elanikud, ettevõtjad, omavalitsused, turistid, läbisõitjad,
maakond, riik.

Projekti nimi: Supluskohtade arendamine

Projekti eesmärk:
o Suurenenud turistide arv.
o Mitmekesised ja kvaliteetsed vaba aja veetmise võimalused.
o Kohaliku ettevõtluse areng.



                                                                              42
                                         LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


o   Kompaktse turismipaketi pakkumine välisturgudel.
o   Külastuspaikade arvu suurendamine mitme uute turismiobjektide
    rajamise kaudu.
o Puhkealade infrastruktuursete ehitiste ja rajatiste renoveerimine ning
    ehitus.
Alustamise tähtaeg: 2004                Lõpetamise tähtaeg: 2006
Hinnatud kasu: (eesmärk pikemas perspektiivis)
o Lääne-Viru        maakond     kui   atraktiivseks    külastuspaik    (kõrge
    konkurentsivõime ja miljööväärtus).
o Mitmekesised aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused.
o Turismiteenuse kõrge kvaliteet.
o Maakonna kui reisisihi rahvusvaheline tuntus.
o Madal tööpuudus.
o Majanduse ja infrastruktuuri areng.
Projekti sisu: (osad, etapid)
o Viitna järve, Neeruti järve, Kõverjärve ja Kadrina aleviku Loobu
    jõe paisu supluskohtade rajamine. Loobu jõe paisjärve
    supluskoht, planeerimine, riietuskabiinid, ujumissillad, rannaala
    planeerimine kõigis kohtades.
o Kunda ranna väljaarendamine.
o Venevere paisjärve tammi ja paisjärve taastamine, ujumiskoha rajamine
    ning silla ehitus.
o Soolikaoja supluskoha väljaehitamine.
o Porkuni järveäärne liivaranna laiendamine, riietamiskabiinide ehitamine,
    haljastuse rajamine, istekohtade rajamine ja pesemisvõimaluste
    loomine.
o Põdrangu tiigi ranna-ala rajamine ja istekohtade paigaldamine.
o Ujumiskoht        Valgejõe   äärsetesse    basseinidesse    -   läbivooluga
    eelsoojeneva basseini taastamine.
o Vainupea, Rutja, Toolse ja Eru randade supluskoha väljaehitamine.
o Võsu ranna laiendamine.
o Roela tiigi puhastamine, veekogu põhja korrastamine ja ranna
    kujundamine.
o Viru-Jaagupi Kaasiku ja Kulina tiikide ning Võhu jõe põhja puhastamine
    ja ranna kujundamine.
o Ujumiskoha arendamine Mahu külas.
o Äntu tehisjärve pumpla rekonstrueerimine ja paisu ehitamine ojale –
    järve puhastamine, haljastus, liivaranna rajamine, riietumiskabiinid,
    prügikonteiner, istepingid, käimla, telkimisplats (varjualune koos
    istepinkidega, lõkkekoht, puhkekoda).
Eelarve: 10 405 000 EEK / 665 000 EUR
Meeskond: Lääne-Virumaa omavalitsuste ja Maavalitsuse spetsialistid,
turismiettevõtjad. Keskkonnateenistus.
Kvaliteedi kriteeriumid:
o Atraktiivsed supluskohad on olemas 11-s Lääne-Virumaa omavalitsuses.
o Suurenenud piirkonna elanike ja turistide arv.
o Vähenenud õnnetused ujumiskohtades.
o Pidevalt kajastatud meedias.
o Välja ehitatud vajalik infrastruktuur.
o Maakonna ujumiskohad on väljaarendatud, nendes on tagatud esmased
    teenused ja ohutus.
o Süvendatud ja puhastatud paisud ning järved.


                                                                                43
                                        LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


o Supluskohtade korraldatud haldamine.
Riskid:
o Olemasolevad tehnilise seisukorra analüüsid ja tehnilised projektid on
   vananenud või vastupidi – neid ei jõuta õigeaegselt vormistada.
o Ilmnevad probleemid omafinantseeringukohustuse või fondidepoolse
   rahastuse saamisel.
o Koostöövõrgustiku nõrkus ja huvide lahknevused võimalike partnerite
   vahel.
o Tööd ei püsi ajagraafikus.
o Poliitiline tugi.
o Tegevuste korrapärasus ja kvaliteetsus.
o Kooskõlastused.
o Omavalitsuse arengukava ja suutlikkus.
Piirangud: Omavalitsuste kaasfinantseerimine, maa omandi küsimused.
Sidusrühmad: Elanikud, ettevõtjad, omavalitsused, turistid, läbisõitjad,
maakond, riik.

Projekti nimi: Aktiivne puhkus, külastus- ja vabaaja veetmise võimalused
(rahvamajad)

Projekti eesmärk:
o Uued töökohad.
o Kohaliku ettevõtluse areng.
o Suurenenud turistide arv.
o Mitmekesised ja kvaliteetsed vaba aja veetmise võimalused.
o Külastajaid on Lääne-Viru maakonnas aastaringselt.
o Atraktiivsed puhkeotstarbelised rajatised.
o Uute vaatamisväärsused ja arenenud olemasolevad.
o Kompaktse turismipaketi pakkumine välisturgudel.
o Infrastruktuursete ehitiste ja rajatiste renoveerimine ning ehitus.
Alustamise tähtaeg: 2004                Lõpetamise tähtaeg: 2006
Hinnatud kasu: (eesmärk pikemas perspektiivis)
o Lääne-Viru      maakond      kui    atraktiivseks   külastuspaik    (kõrge
   konkurentsivõime ja miljööväärtus).
o Mitmekesised aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused.
o Turismiteenuse kõrge kvaliteet.
o Maakonna kui reisisihi rahvusvaheline tuntus.
o Madal tööpuudus.
o Majanduse ja infrastruktuuri areng.
Projekti sisu: (osad, etapid)
o Simuna rahvamaja katuse, küttesüsteem, jalutussaali, lava ja
   välisfassaadi remont.
o Haljala Rahvamaja drenaaž, uksed ja aknad, fassaad, terrassi- ja
   estakaadi rekonstrueerimine.
o Kadrina Rahvamaja hoone renoveerimine (katuse vahetus, siseruumide
   remont, akende ja uste vahetus, elektritööd, valgustus, vesivarustus,
   küttesüsteemid).
o Kunda klubi hoone drenaaž, uksed ja aknad, fassaad, terrassi- ja
   estakaadi, uksed ja aknad, fassaad, terrassi- ja estakaadi, fassaadi,
   terrassi- ja estakaadi rekonstrueerimine, elektrisüsteem ning uue
   raamatukogu ehitamine.
o Laekvere Rahva Maja katuse, akende vahetus, piirete soojustus,


                                                                               44
                                         LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


   ringiruumide remont, tuletõrje signalisatsiooni paigaldus ning Muuga ja
   Laekvere rahvamajade ruumide remont ja sisustamine.
o Rakke kultuurikeskuse kapitaalremonti, insenerseadmete väljaehitamine.
o Rakvere kontserdisaali väljaehitus.
o Rakvere rahvamaja vahelagede vahetus, katuse parandamine,
   keldriruumide ja fassaadi renoveerimine.
o Mitmefunktsiooniline hoone ehitamine Sõmerule.
o Vajangu Rahvamaja katuse vahetamine ja laepealsete soojustamine,
   maja soojustamine ja seinte kattematerjaliga katmine.
o Porkuni Rahvamaja katuse ja akende vahetamine, küttesüsteemi
   renoveerimine, ruumide renoveerimine.
o Tapa Kultuurikoja fassaadi soojustamine ja viimistlemine.
o Võsu Rannaklubi, Võhma ja Käsmu rahvamajade renoveerimine.
o Roela Rahvamaja hoone remont täies mahus, valgustus, soojustus,
   tuletõrje signalisatsioon; Pajusti Klubi hoone täielik remont, valgustus,
   fassaadaknad ja uksed, inventar, tuletõrje signalisatsioon; Tudu
   rahvamaja istepingid, lavavalgustus, fassaad; Viru-Jaagupi Rahva Maja 1
   korruse remont, valgustus, inventar, väliskanalisatsioon, küttesüsteem.
o Viru-Nigula Rahvamaja II korruse ruumide, lava, fuajee, saali,
   elektrisüsteemi ja katuse remont, häiresignalisatsiooni ja ventilatsiooni
   paigaldus, akende vahetus ja lae soojustus.
o Väike-Maarja rahvamaja elektrisüsteem, akende vahetus, sisemised
   renoveerimistööd vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, pööningu
   soojustus.
o Kiltsi rahvamaja ruumide remont.
o Tamsalu kultuurimaja katuse parandus, siseruumide remont, akende ja
   uste vahetus, elektritööd, valgustus, vesivarustus, küttesüsteemid.
Eelarve: 174 085 000 EEK / 11 126 059 EUR
Meeskond: Lääne-Virumaa omavalitsuste spetsialistid, turismiettevõtjad.
Kvaliteedi kriteeriumid:
o Turism ja kohalik elu on muutunud elavamaks.
o Turistide osakaal on kasvanud.
o Väljaehitatud vajalik infrastruktuur.
o Piirkonna külastatavus on suurenenud.
o Kohaliku kaubanduse käive on suurenenud.
Riskid:
o Olemasolevad tehnilise seisukorra analüüsid ja tehnilised projektid on
   vananenud või vastupidi – neid ei jõuta õigeaegselt vormistada.
o Ilmnevad probleemid omafinantseeringukohustuse või fondidepoolse
   rahastuse saamisel.
o Koostöövõrgustiku nõrkus ja huvide lahknevused võimalike partnerite
   vahel.
o Tööd ei püsi ajagraafikus.
o Poliitiline tugi.
o Tegevuste korrapärasus ja kvaliteetsus.
o Kooskõlastused.
o Olemasolevad tehnilise seisukorra analüüsid ei jõuta õigeaegselt
   vormistada.
Piirangud: Omavalitsuste kaasfinantseerimine.
Sidusrühmad: Elanikud, ettevõtjad, omavalitsused, turistid, läbisõitjad,
maakond, riik.



                                                                               45
                                        LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


Projekti nimi: Vabaõhumuuseum Lääne-Virumaa

Projekti eesmärk:
o Suurenenud turistide arv.
o Külastajaid on Lääne-Viru maakonnas aastaringselt.
o Atraktiivsed puhkeotstarbelised rajatised.
o Uued töökohad.
o Kohaliku ettevõtluse areng.
o Uute vaatamisväärsused ja arenenud olemasolevad.
o Välja arendatud turismimarsruudid.
o Piirkonna looduse, huviväärtuste ja vaba aja veetmise võimalused
   turistidele.
o Kompaktse turismipaketi pakkumine välisturgudel.
o Külastuspaikade arvu suurendamine mitme uue turismiobjekti rajamise
   kaudu.
o Puhkealade infrastruktuursete ehitiste ja rajatiste renoveerimine ning
   ehitus.
Alustamise tähtaeg: 2004                 Lõpetamise tähtaeg: 2006
Hinnatud kasu: (eesmärk pikemas perspektiivis)
o Toimiv, terviklik turismi- ja puhkemajanduslik süsteem (võrgustik).
o Lääne-Viru       maakond      kui    atraktiivseks  külastuspaik   (kõrge
   konkurentsivõime ja miljööväärtus).
o Mitmekesised aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused.
o Turismiteenuse kõrge kvaliteet.
o Maakonna kui reisisihi rahvusvaheline tuntus.
o Madal tööpuudus.
o Majanduse ja infrastruktuuri areng.
Projekti sisu: (osad, etapid)
o Simuna põhikooli õppe- ja matkaraja laudteede ja purde ehitamine,
   prügikastid, viidad.
o Haljala koduloomuuseumi ruumide välja ehitamine endisesse pastoraadi
   hoonesse.
o Kunda muuseumi akende vahetus, elektrisüsteem, katuse remont.
o Muuga mõisa restaureerimine, küttesüsteemi vahetamine, pargi
   korrastamine.
o Moora puhkeala korrastamine pingid lõkke- ja mänguplatsid.
o Selja järve matkarajad: raietööd seljamäe voorel, infotahvlid, laudteede
   ehitamine, treppide ja vaateplatvormide ehitamine, Silla ehitamine,
   suunaviitade paigaldamine.
o Lasila pargi ja tiigi korrastamine ning Lasila matkarada rajamine.
o Sõmeru vallas juurdepääsuteede rajamine puhkekohtadesse.
o Matkamarsruutide loomine Rägavere mõisa, Kohala - Uhtna, Sämi -
   Rahkla ja Sõmeru - Kaarli - Vaeküla piirkondadesse Sõmeru valda.
o Porkuni Paemuuseumi             laiendamine, töötoa-õppeklassi ruumide
   väljaehitamine ja sisustuse muretsemine, teema-ja õpperadade
   märgistamine, Porkuni parki õpperadade rajamine ja olemasolevate
   korrastamine, vabaõhulava paepaljandile ehitamine, parkla ehitamine,
   terviseradade korrastamine, Porkuni Külmallika kämpinguplatsi rajamine
   (elektrifitseerimine, teed, vesi, parkla).
o Valgejõe saare puhkeala korrastamine ja infrastruktuuri täiendamine:
   puhkemaja ehitus, Valgejõe saare puhkeala korrastamine ja
   infrastruktuuri täiendamine: paisjärve puhastamine, endise elektrijaama


                                                                              46
                                         LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


   tammi rekonstrueerimine ning Männikumäe mäe profiili korrastamine.
o  Viidastuse korrastamine Vihula vallas.
o  Viru-Jaagupi kirikaia korrastamine, kultuurimälestiste korrastamine,
   Viru-Jaagupi     muuseumi      remont,   Roela    põllumajandusmasinate
   muuseumi ruumide remont, valgustus ja elekter, Tudu kiriku aknad,
   uksed, remont ja valgustus, Põhjasõja mälestusmärgi paigaldamine ja
   korrastamine.
o Viru-Nigula valla matkaradade väljaehitamine              ja tähistamine,
   infomaterjalide koostamine, muuseumi fassaadi korrastamine, keskkütte
   ja ventilatsiooni ehitus, katuse, vundamendi ja keldriruumide remont.
o Ebavere mäe tipus “energiasamba” tähistamine kujuga, teave,
   istepingid, püramiidpuhkekoja rajamine; Ebavere radade ümbruse
   puhastamine radade tegemisel mahajäänud puujuurtest, okstest;
   matkaraja tähistus viitadega; matkarajale teabepildid loomadest,
   lindudest, taimedest jne; tuhmunud puidust viitade asendamine metallist
   viitadega; telkimisplatsi rajamine mäe jalamile – istepingid, varjualune
   koos istekohtadega, lõkkekoht, puhkekoda, tualett; spordiplatsi rajamine
   (korv-ja võrkpall, kergejõustikuks vajalikud rajatised ja vahendid);
   matka- ja jooksurajad, metallist torni lammutus ja uue puidust torni
   ehitus, puhkeolmehoone ja kohtunike maja ehitus.
o Vao tornlinnuse interjööri keskajastamine, Väike-Maarja muuseumi
   katuse vahetus, soojustus, akende vahetus, põrandate soojustus,
   invatingimuste loomine (ukseavad, kaldteed) k.a Väike-Maarja turismi I-
   punkt: ekspositsiooni ajakohastamine, voldikute kirjastamine: 15
   erinevat varianti eesti, inglise, osaliselt ka saksa ja vene keeles),
   turismikaart, Krusensterni muuseumi ekspositsiooni laiendamine
   (mereteemaline), Müüriku krossi- ja kardirada: Krossiraja ümberehitus,
   asfalteerimine, kohtunikemaja ja tualettide ehitus, puurkaevu rajamine
   ja raja niisutussüsteemi väljaehitamine.
o Punamägi: telkimisplats Nõmme jõe idakaldale Punamäe alla:
   sissesõidutee rajamine läbi metsa Tartu maanteelt u 0,3 km; lõkkekoht,
   pingid, varjualune koos istepinkidega, käimla, küttepuude paigutamise
   varjualune, prügikonteiner, autode parkla; jätkuv võsalõikus, müüri
   taastamine (osaliselt); piiramistorni, kiviheitemasina, müürilõhkuja
   ehitamine.
o Retk okupatsiooniaja radadel: Saun-punkri ehitus olemasoleva Martin
   Tamme punkri juurde; paigaldatava (kokkukäiva) varikatuse hankimine
   piknikuplatsi jaoks (vajadus vihma korral); Rohu ja Kadila raketibaasi
   territooriumide     jätkuv    korrastamine;    ekspositsiooni   rajamine
   raketiangaari (raketi makett jms);          amortiseerunud     puitviitade
   asendamine metallist viitadega, kruusateede parandus; Kadila (Rohu)
   raketibaas: Lõkkekoht, pingid, varjualune koos istepinkidega, käimla,
   küttepuude paigutamise varjualune, prügikonteiner, autode parkla;
   Varangu loodusõpperada: laudtee ehitus, viidad, infotahvlid; Kalevipoja
   hobuste jäljed: matkaraja rajamine mööda Kalevipoja jälgi: Risu (Kiltsi),
   Vao, Ärina, Ilumäe- Väike-Maarja vallas; Porkuni, Assamalla- Tamsalu
   vallas; Järtu- Rakvere vallas; Aruküla- Saksi vallas; Neeruti- Kadrina
   valla.
Eelarve: 51 881 400 EEK / 3 315 826 EUR
Meeskond: Lääne-Virumaa omavalitsuste spetsialistid, turismiettevõtjad.
Kvaliteedi kriteeriumid:
o Välja     arendatud     turismivõrgustik  Lääne-Viru     maakonna      16-s


                                                                                47
                                          LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


   omavalitsuses.
o Turism ja kohalik elu on muutunud elavamaks.
o Turistide osakaal on kasvanud.
o Aastaringne külastatavus.
o Väljaehitatud vajalik infrastruktuur.
o Piirkonna külastatavus on suurenenud.
o Kohaliku kaubanduse käive on suurenenud.
o Tekkinud uued investeerimisvõimalused.
o Loodud uusi töökohti.
o Paranenud keskkonnaseisund.
Riskid:
o Olemasolevad tehnilise seisukorra analüüsid ja tehnilised projektid on
   vananenud või vastupidi – neid ei jõuta õigeaegselt vormistada.
o Ilmnevad probleemid omafinantseeringukohustuse või fondidepoolse
   rahastuse saamisel.
o Koostöövõrgustiku nõrkus ja huvide lahknevused võimalike partnerite
   vahel.
o Tööd ei püsi ajagraafikus.
o Poliitiline tugi.
o Tegevuste korrapärasus ja kvaliteetsus.
o Kooskõlastused.
o Olemasolevad tehnilise seisukorra analüüsid ei jõuta õigeaegselt
   vormistada.
Piirangud: Omavalitsuste kaasfinantseerimine, maa omandi küsimused.
Sidusrühmad: Elanikud, ettevõtjad, omavalitsused, turistid, läbisõitjad,
maakond, riik.



                                                                           Lisa 6

Turismialane   tegevus     Lääne-Viru     naaberaladel.
Alusmaterjal maakonna turismistrateegiale
Koostanud Jaan Lõõnik
Loksa vald

Viinistu küla
avatud: K,N,R,L,P 11:00-18:00; suvekuudel iga päev 11.00–18.00. Muuseum
asub     Viinistu   külas    otse   mererannal,    näituseruumideks     kohandatud
kalatööstuse hoonetes. Eksponeeritud on Jaan Manitski erakogu eesti kunstist –
ligi 300 maali ja graafilist lehte tuntud eesti kunstnikelt läbi aegade. Lisaks
sellele avati 23. mail näituseruumid erinevatele kunstiprojektidele ning
näitustele, mida vahetatakse iga kahe-kolme nädala järel. Kunstimuuseumi
juures on seminariruum ja külalistemaja, lastele mänguväljak ja joonistamistuba,
kohvijoomiseks        terrass     vaatega      merele      ja     Mohni    saarele.
Info    ekskursioonide,     kunstinäituste   ja   ürituste    korraldamise   kohta:
telefon: 608 6422, 05157270 e-mail: viinistukunstimuuseum@hot.ee. Lisaks
rannapood,       raamatukogu,     kõrts,   külamuuseum,       postkontor.   Viinistu
koduloomuuseum rajati külaelanike entusiastliku tegutsemise tulemusena 60.
aastatel. Muuseumi ruumid paiknesid koolimajas. Tegemist oli huvitava ja


                                                                                 48
                                           LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


mahuka püsiekspositsiooniga. Nüüdseks on muuseumi varadest alles väike
ekspositsioon, ülejäänu Meremuuseumi ja endise Kirovi kalurikolhoosi muuseumi
fondides.

Kotka küla
Kotka Forell – kalapüük, ujumine, baar, spordiväljakud.

Juminda küla ja poolsaar
Juminda küla iidsel kalmistul pühitseti 2000. a. jaanipäeva aegu kellatorn, mis
tähistab kunagise kabeli asukohta. Vana kabel lõpetuse tegevuse 1867. a.
Lähedalasuv Leesi küla tuli rahvahääletusel ühe häälega võitjaks ja uus kirik
ehitatud sinna. Juminda kabeli kell viidi Leesi kiriku torni. Puust kellatorni lähedal
on suur kivirahn, millele sisse raiutud Punaarmee Jumandast lahkumise päev -
28. august 1993 ja viisnurk, millel rist peal. Nõukogude ajal oli poolsaarel
piirivalve poolt rangelt valvatud raketibaas. Nüüd on külavanem Karli Lambot
turistide meeleheaks ja vaatamiseks taastanud tüki endisaegsest okastraadiga
riigipiirist ja rehitsetud rannaliivast. Juminda poolsaare neeme tipus peeti 1941.
a. augustis maailma ohvriterohkem merelahing. Kui Balti laevastikku Tallinnast
Leningradi evakueeriti, oli sõjalaevade seas ka reisilaevu sunniviisil kaasa võetud
Eesti ja Läti kodanikega (ühel laeval ka laulja Georg Ots, kes hea ujujana suutis
end 8 tundi vee peal hoida ja uppumissurmast päästa). Laevade põhjalaskmiseks
olid soomlased koos sakslastega mineerinud 32 km pikkuse riba, mis algas
Juminda neemest ja siirdus põhja. Paarisaja laevalist karavani pommitati
lennukeilt, maalt tulistasid kahurid. Sõjaajaloolase Mati Õuna andmeil võis
hukkunute aev olla kuni 25 000 inimest. Hukkus 52 laeva, neist esimesena läks
põhja Viroonia 1400 inimesega pardal. Lahingu ohvritele püstitati esimene
mälestuskivi 1972. a. K. Lamboti algatatud mälestuskivi merelahingu
mälestamiseks avati 25. augustil 2001.

Tapurla külalissadam

Pärispea neem
Ca 8000 aastat tagasi kerkisid merest esimesed saarekesed. Aegade jooksul
täitus saartevaheline madalam meri setetega ning tekkis üks suur saar, mis
hiljem liitus mandriga. Sellisel moel on tekkinud Lahemaa teisedki poolsaared.
Suurpea küla mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1637. aastal. 1955. a
sügisel, kui NSVL pidi Soomele tagastama Porkkala piirkonna, toodi sealne
mereväebaas siia. Metsa kerkis terve sõjaväelinnak. 1994. a. nõukogude
mereväebaas likvideeriti, kuid mahajäetud hooned risustavad endiselt kogu seda
ala.
Pärispea (matkarajalt 3 km) on Lahemaa vanimaid ja kunagi ka suuremaid
rannakülasid, kus oli 100 "suitsu" ehk majapidamist.
Purekkari neem on Eesti mandri põhjapoolseim punkt. Neem oli suletud kogu II
maailmasõja järgse aja, kuna siin oli nõukogude radariväeosa. Praegu sobib koht
telklaagri püstitamiseks.
Loksa linn
Loksa on Lahemaa suurim asula ligemale 4000 elanikuga, kellest üle poole on
mitte-eestlased. 1874. aastast, kui Kolga krahv Stenbock rajas siia tellisetehase,
on Loksa olnud tööstusasula. Loksa tellised olid vanasti väga hea kvaliteediga ja
suur osa neist viidi Soome. Hiljem ehitati siia laevatehas, mis praegu kuulub
Taani firmale. Suvituskohana oli Loksa tuntud alates 20. saj algusest, mil Kolga



                                                                                   49
                                         LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


krahv müüs mere äärde suvilakrunte. Liivarand. Kasutada sularahaautomaat
(Hansapank, Eesti Ühispank).

Kuusalu vald

Kolga mõis
Kolga mõis asub Kuusalu valla idaosas, 47 km kaugusel Tallinnast. Kolga oli
sajandite jooksul kujunenud üheks Põhja-Eesti suuremaks mõisakompleksiks.
Selle mõisa kirjutatud ajaluga algab 13. sajandist, kui taanlased vallutasid Põhja-
Eesti ning need alad läänistati kuningas Valdemar II pojale hertsog Kanutile
(Knut). 1980-ndail aastail alustas seal restaureerimistöid tolleaegne S.M. Kiirovi
nim. Kalurikolhoos. Jõuti korda teha endine valitsejamaja ja tallid-tõllakuurid.
Neist ühes on praegu postkontor ning teises Kolga Külalistemaja. Vaatamata
sellele, et suur osa hooneid on varemetes, jätab Kolga mõis praegugi suursuguse
mulje.

Valgejõgi
Valgejõgi on Eesti populaarsemaid kanuutamise ja süstasõidu jõgesid ja Põhja-
Eestis kindlasti number üks. Mitte väga suurelt liialdades armastatakse naljatada,
et sellel jõel tuleb iga kuue minuti tagant järgmine kanuu või süst.

Aegviidu vald

Aegviidu-Nelijärve alevik
Aegviidu loodusmaja Jaama tn 7 Aegviidu tel 6047212
Loodusmaja pakub: teavet, kuhu ja kuidas Kõrvemaal ning kaugemalgi matkata,
mida õpilaste loodusprogrammides otsida ja uurida, enda jaoks uut avastada.
Matkapäevadel looduselamusi koguda metsast, selle majandamisest ja
mitmekülgsetest väärtustest rohkem teada. Loodusetundjate abil seeni ja
samblikke, linde ja loomi ning kogu looduse lõpmatut mitmekesisust tundma
õppida.

Nelijärve Puhkekeskus Nelijärve Aegviidu v. tel 6055940, 6047233 Majutuskoht
182 inimesele. Õlletuba 80 inimesele. Saalid 20-150 inimesele. Saun 20
inimesele. Õueüritus kuni 500 inimesele.

Aegviidu Puhkemaja Lavassaare 4 Aegviidu 5107627. Kivisaare Ratsatalu Järve
10 Aegviidu 56631520. Kõrvemaa matka- ja suusakeskus Oja talu Anija vald
05201361, 05291545. Aktiivset puhkust Aegviidu huvitaval maastikul pakub Vee
Matkad OÜ tel. 5110253. Aegviidu valla koduleheküljel (www.aegviidu.ee)
olemas abimaterjal turismiga tegelevale ettevõtjale.

Lehtse vald

Jäneda küla
Jäneda asub Järvamaa põhjaosas Piibe maantee ja raudtee külje all 68 km
kaugusel Tallinnast. Oma mitmekesise looduse ja hea pealinnaga ühenduse
tõsttu on see piirkond olnud üheks tallinlaste meelispuhkepaigaks juba sajandi
alguses. Omaette vaatamisväärsuseks on sajandi algul ehitatud Jäneda
mõisakompleks koos härrastemajaga ja sellele 1973. aastal juurdeehitatud
õppekorpusega.



                                                                                50
                                         LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


1,5 km kaugusel mõisahoonest, Jäneda muinaslinnuse jalamil, paikneb avar
telkimisplats, lähedal asuv Kalijarv meelitab aga rannamõnude nautijaid.
Matkarajad viivad siit Siniallikatele, Nelijärvele, Aegviitu, Valgehobusemäele,
Järva-Madisele ja Vargamäele

OÜ Jäneda Mõis pakub võimalusi puhkuseks, vaba aja veetmiseks või seminaride
korraldamiseks Jänedal Kõrvemaa maastikukaitseala kauni looduse keskel, tel.
53446469. Konverentsikeskus, Jäneda külalistemaja, Musta Täku Tall (Avatud 1
mai - 3 okt.), Käsitöökeskus ( Avatud E-L 10-19, P 10-18 ), Jäneda Klaasgalerii
(Akvarellisuvi 2004 17.05-10.08), Jäneda Muusikatähetorn, Muuseum, Aegviidu -
Nelijärve - Jäneda suusarada. V Aia- ja Lillepäevad 11.-13. juuni 2004. Eesti XIII
Talupäevad 31. juuli-1. august 2004. Elmari simmanid veebruarist novembrini

Jäneda Hobusekasvanduse OÜ teenused: Ratsutamine 50-150 EEK/tund (platsi-
ja maastikusõidud) igal aastaajal. Ratsatreeningud 350 EEK/kuu lastele (2 korda
nädalas). Võetakse hobuseid väljaõppele. Talvised saanisõidud 300 EEK/tund.
Ratsa- ja vankrimatkad. Vedruvankri sõidud noorpaaridele ja ka teiste pidulike
sündmuste tähistamiseks 300 EEK/tund. Võtame hobuseid rendile (hind
kokkuleppel). Hobuste ost ja müük. Koostööpartner on NELIJÄRVE
PUHKEKESKUS.
JÄNEDA KONVERENTSIKESKUS, külalistemaja, kohvik, mõis, muuseum,
staadion. Siniallikad, v. Bencendorffi elumaja. MTÜ Kõrvemaa Turism –
www.korvemaaturism.ee

Ambla vald

Ambla kihelkond moodustus 1220. aastate paiku kui viidi lõpule kohaliku
elanikkonna ristiusustamine ja allutamine võõrale võimaule. Abla kihelkonna täht
susele ja jõukusele muinasaja lõpul viitavad mitmed
asjaolud. Ambla kihelkond paiknes tähtsal teede ristumiskohal, kustkaudu peeti
ühendust piki Piibe maanteed Tallinna ja Tartu vahel, Järvamaa ja Virumaa
“väraval” aga ka Tallinna ja Lõuna-Virumaad ühendaval maanteel. Siia rajati
esimene kirik Järvamaal, mis sai eeskujuks paljude teiste Põhja-Eesti kirikute
ehitusel. Ambla valla maadel Reinevere külas on mitmel korral viibinud ja
sellekohaseid märkmeid teinud Läti Henrik.

Kihelkonnakirik Amblas valmis arvatavasti 1270. aastatel ja pühitseti Neitsi
Maarjale, kes oli Ordu peamine kaitsepühak. Ladina keeles “Amplae Mariae”
“Suursugune Maarja”. Siit tuleneb ka Ambla tänapäevane nimi.

Ambla küla
Ambla    kergtejõustikustaadion,    kultturimaja, motokrossirada,  karstiala,
Reinaveres Järvamaa kõrgeim         punkt, Prümli kivi, Pätsiniidu soorada,
Vabadussõja mälestussammas.

Aravete alevik
Arevete allikad, Kangrumäe suusa ja mastikuratta rajad, Aravete keskkolli
spordihoone, kultuurimaja, külamuuseum, Kurisoo mõis, Kuristu karstiava. Juulis
Aravete Rannavolle 2004. Sularahaautomaat (Hansapank).

Albu vald



                                                                               51
                                             LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


Albu küla
Albu mõis, rahvamaja, söökla, mälestuskivi             talupoegade   1861.   aasta
vastuhakule. Retked Kõrvemaa Maastikukaitsealal.

Järva-Madise küla
A.H. Tammsaare monument, II Maailmasõjas hukkunute ausammmas, Kodru
raba vaatetorn, Ohvrikivi, Vabadussõjas ja I Maailmasõjas langenute monument.

Seidla küla
Mõis, Seidla Suurkivi, Seidla tuuleveski.

Vetepere küla
A.H. Tammsaare Muuseum, Hallikivi kivi, Kakerdaja raba, Simisalu matkakodu
ja vaatetorn, Vargamäe karjaste mängukivi, Vargamäe toidutare.

Ahula küla
Erika rattaralli (Erika Salumäe nimeline).

Järva-Jaani vald

Karinu küla
Vanimad kirjaliku teated Karinu küla kohta pärinevad 1519.aastast. Alates
1630.aastat kuni maareformini oli Karinu mõis v. Rosenite aadlisuguvõsa
valduses. 1686.aastal mainitakse Karinut esmakordselt iseseisva mõisana.
Mõisahoones töötas Karinu Põhikool, mis 2000.aastal suleti. Karinu
mõisaansambel koos pargi ja alleega, Karinu karstijärv koos järvetaguse sooga,
Karinu lubjakivikarjäär ning kolhoosiperioodil ehitatud elamukvartalid Võhmuta–
Visusti tee ääres

Järva-Jaani alevik
Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või
14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Algselt ilma
läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest
ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas
asuv käärkamber. Järva-Jaani endine nahatööstus. Järva-Jaani endine
raudteejaam. Järva-Jaani endine sae-, jahu- ja villaveski. Järva-Jaani II
maailmasõjas langenud nõukogude sõdurite mälestusmärk. Järva-Jaani järv.
Järva-Jaani pargiallikad ehk Koti allikas ehk Õpetajaallikas. Järva-Jaani
pastoraat. Järva-Jaani Ristija Johannese kirik. Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi
Muuseum. sularahaautomaat (Eesti Ühispank). Tuletõrje Seltsi Muuseum asub
Järva-Jaanis Pikk tn. 24, mis on endine pritsikuur. Ehitatud on see aga
kunagisele kirikumõisa hobusetalli vundamendile ning valmis sai 1934. aastal.
Muuseum avati 1999. aastal Järva-Jaani Tuletõrje 100. aastase juubelipidustuste
aegu. Muuseumis võib näha vana protokollide raamatut, milles 1899. aastast
asutajaliikmete allkirjad, 44 aastat kadunud olnud vana tuletõrjeühingu lippu,
uut juubelilippu, hulgaliselt fotosid, medaleid ja diplomeid. Pritsikuuri torni on
"kuivama" tõmmatud mitme ajastu tuletõrjevoolikud, seal ripub häirekell, välja
on pandud hulk kahjutuld tekitada võivaid seadmeid. Pilku püüab suur
pritsimeeste tõld koos käsipritsiga. Giidi jutust ilmneb, et see tõld on osalenud
"Viimse reliikvia" filmivõtetel, kus vedas küünlaid pühadele õdedele. Unikaalne
on kahekorruselise puumaja makett, kus väikeste tulede abil demonstreeritakse
27 erinevat tulekahju tekkepõhjust. Eksponeeritud on pulber-, vaht ja


                                                                                52
                                        LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


süsihappekustuteid, pritsimeeste tööülikondi ja kiivreid. On hüdropulte ja
mootorpritse, pootshaake ja ämbreid. Priiannetusi saab lasta reklaamsapaka
kapoti sisse. Restaureerimisboksis ootavad taastamist sõiduautod, millistega
liigelnud kunagised suured ülemused. Ruum ise näeb välja selline, et just-just on
lukksepp väljunud... Muuseumi ees seisab rohkem küll reklaamotstarbel vana Zil
131, kuid mitte ainult! Pumbaruumi asemele on ehitatud kemps - ka seda väikest
"asutust" on muuseumi juurde vaja! Tänaseks on rajatud muuseumile veel ka
fondihoidla-näitusesaal, aadressil Pikk t. 5. NB! Muuseum on avatud kokkuleppel.

Roosna-Alliku vald

Roosna-Alliku küla
Roosna- Alliku asub Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa ääremaal, kohas, kus
allikajärvest saab alguse Pärnu jõgi. Roosna- Alliku ajalugu on jälgitav
1565.aastast, mil Jõgelähte veski oli läänistatud Lorentz Cöllnile. Hiljem
hakatakse kasutama saksakeelset kohanime Kaltenbrunn. Eestikeelne kohanimi
on tuletatud Rosenite perekonnanimest. Rosenite valduses oli mõis 1617.aastast
kuni 1725.aastani, mil see abielu teel Stackelbergide perekonna valdusesse läks.
Nende käes püsis mõis kuni maareformini. Alates 1924.aastast on mõisahoone
kasutusel koolomajana. Praegu asub seal Roosna- Alliku Põhikool, mis kuulub ka
Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Roosna-Alliku veskijärv: asub alevikust lõuna
pool, 76 m üle merepinna, ca 2,2 ha allikarikas paisjärv. Siit Rakvere-Pärnu
maantee äärsest T Eipre allikast saab alguse, Eesti pikim, Pärnu jõgi.
Veskijärvest saab oma veed ka läheduses asuv kalamajand. Tuntud, kui
veelindude talvitumispaik.

Esna küla
Esna mõis: Esna nimi on tuletatud 17.sajandi algul mitmete siinsete külade
omanikuks olnud von Esseni nimest. Mõisa esimene omanikud olid Essenid ja
viimased Grünewaldtid. Mõisa viimane omanik oli Walter Grünewaldt. Mõis asub
Esna jõe ülemjooksul ja on huviväärne oma ajalooliste ehitiste ja inglise stiilis
pargiga. Pargis on puhtaveelised allikad, milledest saab alguse Esna jõgi.
Täpsemat infot on võimalik saada Esna mõisa omanikult Aldo Tamm’elt(
Tammemõisa maade omanik) Kontakttelefonid: 038 20 191 või 05016260 Esna
mõisa juures on võimalik telkida. Info telefonidel 38 20 191, 5016260.
Grünewaldide perekonnakalmistu: kalmistu asub Esna mõisast umbes 1 km
kaugusel.Taotluskiri kalmistu loomiseks on dateeritud 01.12.1831.aastal.
Küngast, millele kabel on rajatud, kutsuti külarahava seas Kabelimäeks.
Kalmistu oli ette nähtud Koigi, Esna ja Huuksi mõisa tookordsete valdajate
perekonnaliikmete ja järeltulijate tarbeks.

Koeru vald

Koeru alevik
Kiriku ehitamisele on asutud ilmselt 13.saj. viimasel veerandil. Koeru kirik on
pühitsetud Maarja Magdaleenale. Järgides arhitektuurselt Ambla kiriku eeskuju
on ka Koeru kirik kolmelööviline kodakirik. Erinevalt Ambla kiriku tornist on
Koeru oma ehitatud lääneseinast eenduvana. Läänefassaadil on ümaraken, mis
ongi iseloomulik Kesk- Eesti kirikute koolkonnale. Muuseum Paide tee 3, Koeru
73001, Järvamaa Tel. 038 54 364. GSM 051 61 10 54 (Mait Raudsepp). Avatud
kokkuleppel.    Ekspositsioon,    giiditeenus,  ekskursioonid   Koeru    vallas.
Sularahaautomaat (Hansapank).


                                                                              53
                                          LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




Norra-Oostriku allikate ala
Ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks (2,1 miljonit liitrit
tunnis). Oostiku ja Sopa allikad, millest saavad alguse Põltsamaa jõe lähtejõed,
toovad maapõuest välja 1,2 miljonit liitrit vett tunnis. Inimtegevusest puutumata
alal on rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid.
Haruldasi ja kaitse all olevaid taimi -- kaunist kuldkinga ja pruunikat pesajuurt,
soo-neiuvaipa ja roomavat öövilget, vööthuul-sõrmkäppa jt -- leidub siin 13 liiki.

Kareda vald

Esna küla
Arvult IV üleriigiline vanade Volgade        (volgaomanike)     kokkutulek   toimub
14.augustil Esna küla peopaigas.

Jõgeva vald
Vallale on iseloomulikud eelkõige kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja
jõgi, samuti ainulaadne ja puutumatu Endla Riiklik Looduskaitseala. Ajaloolise
väärtusega on Laiuse ordulinnuse varemed, Kuremaa loss, Siimusti
keraamikatehas ja Jõgeva mõisas asuv Sordiaretuse Instituut.

Endla LKA
Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka.
Kaitseala, mille pindala on 7591 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja
idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva
karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: seitse
rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved,
ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja
metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal
võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Endla järv on üks
linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta
kaitse all. Matkarajad.

Laiuse
Esimesed teated Laiuse kiriku kohta pärinevad aastast 1319. Paekivist
kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud
purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine
kirikuõpetaja Johannes Kõpp (Laiusel 1908-1923), kes andis 1937.a. välja
monumentaalteose. Kiriku ümber asub nägus park põlispärnaga, mille olevat
istutanud Rootsi kuningas Karl XII. Mustvee-Jõgeva maantee ääres asuvad 14.
sajandi lõpul maakividest rajatud Laiuse ordulinnuse varemed. Põhjasõja ajal
(19.12.1700-29.05.1701) talvitus siin Rootsi kuningas Karl XII. Laiuse lossi
hinnati tema asukoha tõttu kui valveposti Ida vastu. Tänapäeval on lossimüürid
muinsuskaitse all olevad haruldased vaatamisväärsused. Linnuse müüride
ümbrus ja lossiplats on korrastatud, rajatud on parkla ja puhkekohad. Siin
toimuvad rahvapeod ja iga aasta juulikuus käsitöölaat koos temaatiliste
suurüritustega: Karli päevad (2001.a.), mustlaspäevad (2002.a.), Poola päevad
(2003.a.). Ordulinnuse varemete juures asub kaunis paisjärv, mida suvel
kasutatakse aktiivselt supluskohana. Laiuse õlekäsitöö kojas võib näha mida
kõike saab teha lihtsast, kõigile kättesaadavast materjalist. Väljapanekud
erinevates tehnikates (punumine, intarsia jne.) ja temaatikaga (jõulud,
lihavõtted jne) õlgehistöödest. Laiuse paisjärv.


                                                                                  54
                                           LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015




Kärde küla
KÄRDE RAHUMAJAKE on arhitektuuri- ja ajaloomälestis. 1.juulil 1661. aastal
sõlmiti Kärdes rahuleping, mis lõpetas Rootsi-Vene sõja (1656 - 58). Pärimuse
järgi olevat rahu sõlmitud praeguseni säilinud nn. Rahumajakeses.

Torma vald

Torma küla
Erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik pseudogooti
lisandustega (1868). Rahvasuus saanud võrdluse Noa laevaga. Karikakujuline
kantsel.

Võtikvere küla
Võtikvere külas üsna metsade keskel asub Jürissaare. Juba neli aastat juhatavad
sinna kui Jürissaare talumuuseumi ka teeviidad. Lea ja Kaljo Pärna koduõue on
peremehe isakodunt toodud ära 130 aasta vanune maja ja suitsusaun. Jürissaare
pererahval on seni vastu võtta tulnud umbes 300 külastajat.

Avinurme vald

Avinurme Pütilaadal on igal aastal olnud nii traditsioonilisi kui ka aastati erinevaid
atraktsioone.

Tudulinna vald

Turismivőimalusi pakuvad Matsu Talu Külalistemaja Sahargu külas ja
Rannapungerja rand Peipsi järve kaldal. Taastatud Tudulinna hüdroelektijaam
Tudulinna Rahukoguduse kirik. Tudulinna vana kirik, arhitektuurimälestisena
Tudulinna    tuuleveski,  Tudulinna     Linnamägi,    Rannapungerja    majakas,
Vabadussőja mälestussammas Tudulinna surnuaial. Muraka maastikukaitseala -
täna tuleb rabaga tutvuda "metsikult", kuid kavas on rajada matkarajad.

Sonda vald

Uljaste järv
Virumaa järvekaunitar on Sondast edela poole jääv looduskaitsealune Uljaste
järv pindalaga 63 hektarit. Järv asub Sonda alevikust 3,5 kilomeetrit lääne pool.
Uljaste järve suurim sügavus on 6,4 m ja keskmine sügavus 2,2 m. Järve kõrgus
merepinnast on 66,8 m. Pikkus loode-kagu suunas on 1270 m ning suurim laius
750 m. Kaldajoone pikkus 3700 m. Järve piirab põhja-, ida- ja lõunakaares
Uljaste oos, loodes ja läänes aga üksikute männijässakatega kaetud raba.
 Uljaste oos on 18,5 m kõrgune, järskude nõlvade ning metsaga kaetud
seljandik, mis idaosas loodusliku tammina takistab järve tühjaksvoolamist, kuna
idapoolne tasandik asub järvepinnast 5 m madalamal. Vallseljaku juures on järve
kaldad järsud ja liivased, mujal piirab järve aga turbane rabakallas. Uljaste on
umbjärv,       mida      toidavad      tema      põhjas       olevad      allikad.
Uljaste on meeldivaks puhkepaigaks ümbruskonna elanikele. 20. juuli – Uljaste
triatlon.

Kiviõli linn



                                                                                   55
                                         LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


Linn on ümbruskonna tőmbekeskuseks, maalilise linna ümbritseva loodusega,
läbikaevandatud Küttejőu pőlevkivikarjääri tehismaastikuga ja Baltikumi
kőrgeima tehismäega. Linnas kohvik Monipek, pakub ka ööbimisvőimalust, baar
Viru ning Kiviőli Keemiatööstuse OÜ kohvik-baar. Sularahaautomaat (Hansapank,
Eesti Ühispank).

Lüganuse vald

Lüganuse küla
Lüganuse kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Kuigi juba Taani
hindamisraamat teatab Lüganusel põllumaad omavast preestrist, toimub kiriku
kirjalik esmamainimine alles 1373. a. Pikihoone sai oma praeguse kuju ilmselt
14. sajandil. Eestis ainuesinevad otsaviilude kaunistusi varjavad 15. sajandist
pärinev altariruum ja Eestis haruldane ümartorn.

Purtse
Tallinn-Narva mnt. 135. kilomeetril asub sihvaka vahitorni, valgeks lubjatud
müüride ja punase katusega pilkupüüdev ehitis. Praegu toimuvad kindluselamus
kontserdid ja näitused ning on võimalik kornaldatakse mitmesuguseid üritusi
koos toitlustamisega.

Purtse Hiiemägi on ümbruskonna kõrgeim paik - arvatavasti muinaseestlaste
pühapaik. Varasemais pärimustes on mäel asuvat küngast kutsutud "vanemate
või kohtunike künkaks".Algselt olnud seal seitse kõrgemat istekohta. Hiiemägi on
varemalt olnud kogukonna vanemate nõupidamiskoht.Seal lähedal oli veel selle
sajandi alul lõbustuskoht, kus noorrahvas koos käis. Lääne pool mäge on olnud
ka üks ohvriallikas nn. Ukuallikas, kus veel sajandi alul ohverdatud ja palvetatud.
Hiiemäe kasutuse arvestatav aeg ulatuvat II aastatuhande I poolde meie
ajaarvamise järgi. 1992. a. alustati AIutaguse Memento eestvedamisel Hiiemäele
"Kurjuse Ohvrite Leinapargi" rajamist. Esimene tamm istutati juuniküüditamise
50. aastapäeval 1991. a. Leinaparki on istutanud oma tammed maakondade,
valitsuse ja paljude organisatsioonide esindajad, samuti vabariigi president.
1993. a. rajati Eesti valukaart (murul on kujutatud Eestimaa kaart, kuhu on
märgitud andmed kõikidest maakondadest küüditatute kohta). 1997. a. avati
leinapargi Kellatorn. Purtses asub matkarada, mis saab alguse Leinapargist, kuhu
jõuame, kui sõidame Tallinn-Narva maanteelt Purtse kaupluse juurest
läbi männiku 1,4 km mere poole. 10,5 km pikkune Purtse matkarada on üks osa
Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (ERA) poolt kavandatud rahvusvahelisest
jalgsimatkarajast.

Uhaku karstiala
Uhaku karstiala asub Sonda tee lähedal,endise Erra sovhoosi ja Purtse jõe
Kõrgekalda vahel, lõikudes viimase lähedal Lüganuse-Kiviõli maanteega ning
on Eesti üks ilmekamaid karstialasid. Karstiala on Eesti kõige suuremaks
sellistest, kus aluspõhi on kaetud pinnakattest. Uhaku karstialal neeldub Erra jõgi
maa alla, tulles uuesti allikatena päevavalgele Purtse jõe ääres. Nii jõe
neeldumist kui ka maaaluste vooluveede kohti tähisavad maapinnal suured
karstilehtrid.Iseärasuseks on suur kurisute arv 1 km ulatuses. Suurim neist on
viimane, nn. Suurhaud. Suurvete ajal voolab vesi üle Suurhaua ja langeb
vahutava joana kanjonitaolisse jõkke, mis suundub Lüganuse küla poole, ja on
suurem osa aastast kuiv. Teiseks iseärasuseks on see, et karstilehtrid, mis
tähistavad maa-aluse jõesängi, esinevad ahelana, millest osa liitudes on


                                                                                56
                                      LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015


moodustanud Pikkhaua(langatuslehtritest suurim). Osa karsti lehtreid on nii
sügavad, et ulatuvad maa-aluse jõe madalaima tasemeni ja nende põhjas on
alati vett. Liimala rand.

Aseri vald

Aseri
Kalvi mõis, Kalvi rand, Meriküla oja astang ja juga, Kõrkküla vaatekoht ilusa
vaatega merele ja Kõrkküla kivirist, Rannu-Kestla soo. Kestla külas rändrahn
“Kestla Kühikivi” h=2,4m, ümbermõõt 13,5m. Aseri savikarjäär. Mustmetsa
liivakarjäär. Kalvi park ja pargimets. Kalvi mõisa peahoone ja Kalvi
moonakamajade varemed. Aseri tsemendivabriku varemed.




                                                                          57

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:75
posted:6/12/2012
language:
pages:57