Raplamaa partnerluskogu elukeskkonna uuring

Document Sample
Raplamaa partnerluskogu elukeskkonna uuring Powered By Docstoc
					Raplamaa Partnerluskogu

ELUKESKKONNA UURING




      MTÜ Partnerlus
   TipTop Konsulendi OÜ




       November 2007
SISSEJUHATUS
Käesolev uuring on läbi viidud perioodil juuni / november 2007 MTÜ Raplamaa Partnerluskogu
tellimusel. Uuringu teostajateks on konsortsiumi MTÜ Partnerlus & TipTop Konsulendi OÜ eksperdid
Vahur Tarkmees, Ivika Nõgel ja Kadri Koreinik. Uuringu kaasautoriteks on Raplamaa Partnerluskogu
liikmed ning Raplamaa elanikud, kelle teadmised kohalikust olukorrast ning hinnangud probleemide ja
vajadused osas on antud uuringu aluseks.
Uuring on tehtud eesmärgiga pakkuda kvaliteetset alusmaterjali Raplamaa Partnerluskogu strateegia
eesmärkide defineerimisel ning meetmete ja strateegilise tegevuskava koostamisel.
Uuring koosneb neljast osast:
1. Raplamaa sotsiaalmajandusliku olukorra kirjeldus
2. Arengudokumentide analüüs
3. Sihtrühmade intervjuude tulemused
4. Vallasiseste seminaride kokkuvõte
Iga osa on käsitletav ka eraldi dokumendina, mis sisaldab metoodika kirjeldust, andmeid, analüüsi ja
ettepanekuid.
Sotsiaalmajandusliku olukorra kirjeldus on kokku pandud olemasolevate Raplamaad hõlmavate
arengudokumentide, uuringute ning kättesaadava statistika põhjal. Lugemist lihtsustavad
vahekokkuvõtted peatükkide vahel, kus tuuakse välja Partnerluskogu strateegiaprotsessi jaoks
olulised tähelepanekud, järeldused ja ettepanekud. Samas on siia integreeritud ka sihtgrupi
intervjuude ja seminaride tulemusel selgunud vajadusi. Antud osa on koostatud nii, et Partnerluskogu
saab seda kasutada strateegiadokumendi tekstina (lisades ettevõtluskeskkonna osa).
Arengudokumentide analüüs toetub peamiselt omavalitsuste ja külade arengukavadele, otsides neist
ühisosa, millest saaks konsensuslikult kujuneda strateegia põhiteemad.
Sihtrühmade intervjuude tulemuste osa on teadlikult säilitanud intervjueeritud sihtrühmade eheda
kõnepruugi algsel kujul, tuues eksperdi kommentaaridena välja olulisemad momendid. Selle osa
lugemine annab Partnerluskogu liikmetele parema tunnetuse sihtgruppide mõtteviisist ja prioriteetidest
ning tõstab lugeja empaatiat. Teksti sees on autor toonud raamistatuna välja oma tähelepanekud ja
ettepanekud.
Vallasiseste seminaride kokkuvõte on samuti säilitanud sõnastusi, mis 9 valla elanike poolt
seminaridel suurtele paberitele kirjutati. Autor on vajadused ja ettepanekud grupeerinud
võtmevajadusteks ning lisanud koondtabelina pingerea, mis peegeldab antud vajaduse esinemise
sagedust ning prioriteetsust osalejate hinnangul.
Autorid loodavad, et uuring pakub nii äratundmisrõõmu kui ka üllatusmomente ning annab tervikuna
hea aluse aktiivseks diskussiooniks strateegiliste valikute tegemisel.


Head kaasamõtlemist!




Ivika Nõgel
Kadri Koreinik
Vahur Tarkmees




27. november 2007
RAPLAMAA SOTSIAALMAJANDUSLIKU OLUKORRA KIRJELDUS

Käesoleva uuringu sotsiaalmajandusliku kirjelduse osa koostamist alustasime järgmistest eeldustest,
mis pärinevad Eesti Regionaalarengu Strateegiast. Koostajate hinnangul on tegemist väga oluliste
põhimõtetega, mida tuleks kohaliku (ka maapiirkonna) arengu kujundamisel arvestada.
Kvaliteetne elukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed
sidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Sellest tulenevalt
arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri. Piirkondades on hulgaliselt kasutamata
arengupotentsiaali omanäolisuse väljaarendamiseks. Oluline on omada igas piirkonnas visiooni
kohaliku majanduse edaspidisest arengust ning ideesid selle saavutamiseks. Ilma selleta on väga
raske olukorda muuta ning edu saavutada. Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna
individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Probleempiirkondade jaoks on oluliseks
oskuseks seejuures mõelda ajalises perspektiivis kaugemale ning vajadusel kohandada seniseid
arendusstrateegiaid (Regionaalarengu strateegia 2005: 16).
Riigi regionaalpoliitika üldeesmärgi saavutamine on võimalik vaid riigi keskvalitsuse, maakondliku
tasandi ning kohalike omavalitsuste koostöös. Sellest johtuvalt peab riigi regionaalpoliitika üldine
orientatsioon kohapealse algatuse toetamisele jätkuma. Üle kogu riigi tuleb tagada ressursid
piirkondlikuks arendustegevuseks, et iga piirkond saaks ise oma arengueeldusi sobivaimal viisil
kindlustada ja ära kasutada. Olemasolevad haldusüksuste piirid ei tohi olla takistuseks kohapealse
arenguressursi efektiivsel ärakasutamisel (ibid. 19).
Arengukava sotsiaalmajanduslik osa jaguneb ise 8 peatükki: tegevuspiirkond, rahvastik, loodus,
tööhõive, kultuur ja seltsitegevus, haridus, tervis ning infrastruktuur ja teenused. Nimetatud peatükkide
alla kajastub kõigi Raplamaa omavalitsuste, sh Raplamaa Partnerluskogust välja jääva Järvakandi
valla, olukord.

TEGEVUSPIIRKOND JA SELLE ASUKOHT
Rapla maakond asub Põhja-Eestis Tallinna tagamaal ja piirneb Harju, Järva, Lääne ja Pärnu
maakonnaga. Partnerluskogu tegevuspiirkonna ühiseks jooneks on suhteliselt soodne geograafiline
asend ning võimalus jõuda kuni paari tunniga pealinna, jt keskustesse. Lisaks läbib suurt osa
piirkonna valdasid Tallinn – Türi – Viljandi ja Tallinna – Lelle – Pärnu raudtee. (Partnerluskogu
tegevuskava 2006:17) Mitmed piirkonna arengueelised ja tugevused, ent ka sotsiaalmajanduslikud
probleemid on tingitud Tallinna lähedusest.

RAHVASTIK JA SELLE PAIKNEMINE
                                                                             1
Võrreldes eelmise rahvaloendusega vähenes 2000. aasta rahvaloenduse järgi Eesti elanikkond
12,5% võrra, langus oli suurim mitte-eesti elanikkonnaga ja väikelinnades. Siseränne oli rahvastiku
kahanemise allikaks kõigis asustustüüpides ja loomulik iive oli positiivne ainult pealinna tagamaal.
                                                                                            2
(Tammaru et al. 2003) Rapla maakonnas loomulik iive olnud negatiivne alates 1993. aastast (Allikas:
ESA).
Raplamaal elab 2007. aasta alguse seisuga 36 743 inimest, PK tegevuspiirkonnas 35 309 inimest.
Maakonna suurim omavalitsus on Rapla vald [9 482 elanikku]. Järgnevad Märjamaa [7339], Kohila
[5864] ja Kehtna vald [5157]; ülejäänud vallad on väiksemad, kõige väiksem on Käru [706] vald.
Viimase 15 aasta jooksul on tegevuspiirkonna elanike arv vähenenud umbes ühe keskmise valla e ca
3000 inimese võrra. (Allikas: ESA)
                                                       2                                    2)
Rapla maakond kuulub oma territooriumi (2979,71 km ) (sh PK tegevuspiirkond 2974,88 km poolest
                                                                                                    3
Eesti keskmiste maakondade hulka. Piirkonnas domineerib maarahvastik – kolmes linnalises asulas
elab 11 986 elanikku, s.o. 33,9 %. Maarahvastiku osakaal on märgatavalt kõrgem kui Eestis tervikuna
(ligi 31%). Linnalistest asulatest on suurim Rapla linn 5 649, Kohila ja Märjamaa alevis on vastavalt
3 327 ja 3 010 elanikku (Allikas: ESA). Raplamaa PK tegevuspiirkonna moodustavad 9 valda – Juuru,

1
  ”On ilmne, et loendusandmestik ei anna täielikku ülevaadet kõikidest ajavahemikul 1989.2000 toimunud rändejuhtudest.
Esiteks vahetas osa inimesi (sealhulgas neid, kes elasid 1989. ja 2000. aastal samas omavalitsusüksuses) elukohta rohkem kui
üks kord. Teiseks puudub teave kahe loenduse vahelisel perioodil surnud, sündinud, Eestist lahkunud ning Eestisse
sisserännanud inimeste Eesti-sisese rände kohta. Puudustest hoolimata on loendusandmed registriandmete halvast kvaliteedist
tulenevalt asendamatu allikas rahvastiku siserände uurimisel üleminekuaja Eestis.” (Tammaru et al. 2003).
2
    Eestis on loomulik iive negatiivne 1991. aastast. Koostaja märkus.
3
    Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad, alevid ja alev-vallad. Allikas: Eesti Statistika.
Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Märjamaa, Raikküla, Rapla, Vigala. Järvakandi vald on ühinenud MTÜ
Rohelise Jõemaa Koostöökoguga.
Tegevuspiirkonna keskmine asustustihedus [11,9 in/km²] jääb alla Eesti keskmisele [30,9 in/km²], olles
üsna ligilähedane Eesti valdade asustustihedusele [11,1 in/km²]. Tegevuspiirkonna kõrgeim
asustustihedus on Kohila vallas (25,5 in/km²). Hõredaima asustusega on Kaiu ja Vigala [mõlemad 6,5
in/km²] ning Käru [3,3 in/km²] vald. (Allikas: ESA)
Ühes elanike arvuga on oluliseks sotsiaalmajandusliku arengu teguriks ka teatud vanusegruppide
osakaal piirkonnas. 0-14-aastaste osatähtsus rahvastikust näitab noorte kui potentsiaalse tööjõu
olemasolu ja iseloomustab omavalitsuse rahvastiku jätkusuutlikust – eeldusel, et need noored jäävad
või naasevad kodukohta. Tegevuspiirkonna keskmine näitaja [16,4%] on pisut kõrgem Eesti valdade
näitajast [16,0%]. 15-64-aastaste osatähtsus rahvastikust on tegevuspiirkonna valdades kõrgem
[68,1%] kui Eesti valdades keskmiselt [66,5%], olles kõrgeim Vigala [70,5%] ja Kehtna vallas [70,3%].
65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikust on tegevuspiirkonna valdades keskmiselt [15,5%]
olles madalaim taas Kaiu [13,4%] ja kõrgeim Käru [19,4%] vallas. Ülalpeetavate määr näitab mitu
mittetööealist inimest tuleb saja tööealise elaniku kohta. Antud näitaja Rapla maakonnas on 47,4% ja
tegevuspiirkonnas 46.8% [2007], see on vähenenud aasta aastalt ja sarnaneb Eesti keskmisele
[47,0%]. (Allikas: ESA)

TABEL 1 Tegevuspiirkonna näitajad valdade lõikes.




                                                                                                                                                                                                                                                                             65+ OSATÄHTSUS RAHVASTIKUST (2007)
                                                                                                                        ELANIKE ARVU MUUTUS (2000-2007), %
                                                                               ELANIKE ARVU MUUTUS (2000-2007)




                                                                                                                                                                                                                                      15-64 OSATÄHTSUS RAHVASTIKUST
                                                                                                                                                                    DEMOGRAAFILINE TÖÖTURUSURVE
                                                                                                                                                                    INDEKS (5-14 : 55-64) (2007)




                                                                                                                                                                                                          0-14-AASTASTE OSATÄHTSUS
                RAHVAARV (01.01.2007)



                                               ASUSTUSTIHEDUS (2006)




                                                                                                                                                                                                          RAHVASTIKUST (2007)




                                                                                                                                                                                                                                      (2007)




                                        1575                            10,3                                      -25                                        -1,6                                  1,06                        17,0                                   66,9                                        16,1
Juuru
                                        1434                           296,9                                     -106                                        -6,9                                  0,76                        13,2                                   60,6                                        26,2
(Järvakandi)
                                        1687                             6,5                                      -11                                        -0,6                                  1,17                        16,8                                   69,8                                        13,4
Kaiu
                                        5157                            10,2                                      -74                                        -1,4                                  1,15                        15,7                                   70,3                                        14,0
Kehtna
                                        5864                            25,5                                     -114                                        -1,9                                  1,07                        17,4                                   66,1                                        16,5
Kohila
                                        706                              3,3                                      -56                                        -7,3                                  0,97                        16,1                                   64,4                                        19,4
Käru
                                        7339                             8,4                                     -263                                        -3,5                                  0,93                        16,5                                   67,0                                        16,4
Märjamaa
                                        1738                             7,8                                      -68                                        -3,8                                  1,11                        16,3                                   65,8                                        18,0
Raikküla
                                        9482                            39,0                                     -135                                        -1,4                                  0,96                        16,3                                   69,2                                        14,5
Rapla
                                        1761                             6,5                                      -82                                        -4,4                                  0,96                        14,4                                   70,5                                        15,2
Vigala




Rahvastikuprognoos
Aastatel 1993-2002 on Rapla maakonna elanike arv vähenenud 7,4% võrra. Kõige silmatorkavam on
see olnud Järvakandi ja Vigala valdades ning endise Loodna valla alal (praegune Märjamaa vald).
Võrreldes 1993. aastaga on maakonna elanikkond vananenud – laste arv on vähenenud ja vanemate
vanusegruppide elanike osakaal suurenenud. Võrreldes 1993. aastaga vähenes aastaks 2002
väikelaste (0-4 aastaste) arv ligi poole võrra. Maakonna keskmisest enam on väikelaste arv
vähenenud Kehtna, Käru, Märjamaa, Raikküla ja Vigala vallas. Osalt on see tingitud sünnituseas
naiste arvu vähenemisest ning muutustest nende reproduktiivkäitumises. Rahvaarvu ja sündide arvu
vähenemisele on oma jälje jätnud noorte väljaränne. Aastail 1993-2002 vähenes 15-19 aastaste arv
ligi veerandi võrra, samas on elanikkond jätkuvalt vananenud.
Rahvastiku vanuselise struktuuri prognoos tehti 2005., 2010. ja 2015. aasta kohta elanike kuue
vanusegrupi lõikes. Prognoosi põhjal ei tohiks elanike koguarv väheneda 2015. aastaks mitte enam
kui 7% võrra. Samal ajal jätkub elanikkonna vananemine ning laste arvu vähenemine. Nii väheneb
aastaks 2010 laste (0-14 aastaste) arv 26,9% ja aastaks 2015 28% võrra. Prognoos näitab, et
prognoosiperioodil 2010-2015 laste arv mõnevõrra stabiliseerub. Seda soodustab peamiselt parimas
                4
sünnitamiseas naiste arvu mõningane suurenemine. Kuni 2005. aastani suutis maakonna rahvastik
end veel taastoota, edasi toimub kriitiline murrang: 2010. aastal on laste suhe vanuritesse juba 0,93
ning 2015. aastal koguni 0,85. Antud rahvastikuprognoos põhineb eeldusel, et rahvastikukäitumine
jääb samaks või riigi rahvastikupoliitikas ei võeta kasutusele tavapärasest tõhusamaid võtteid selle
mõjutamiseks. Prognostikakogemuse järgi võiks toodud rahvastikuprognoosi reaalselt arvestatavaks
lugeda kuni 2010. aastani. Aastani 2015 antud prognoos on tuletatud seniste arvridade loogikast.
Maakonna eri valdades võivad aga riigi rahvastikupoliitika ning ettevõtluse ja majandusliku
infrastruktuuri arengumeetmed kujundada rahvastikunäitajad teistsuguseks. (Allikas: Terviseprofiil
2005) Detailsema info jaoks vt prognoosi tervikteksti Terviseprofiil 2005: Raplamaa rahva tervis.
Rapla maakonna terviseprofiil 2005. http://www.raplamv.ee/atp/failid/Raplamaa_terviseprofiil.pdf


                                Rahvastikupüramiid

    Üle 65 aastased

    45-64 aastased

    25-44 aastased

    15-24 aastased

    5-14 aastased

    0-4 aastased

                                               1993            2015


Joonis 1: Raplamaa rahvastikuprognoos. Allikas: Terviseprofiil 2005.


Rändeprotsessid
2000. aasta rahva ja eluruumide loendus näitas, et rändeandmete kvaliteet oli 1990. aastatel halb.
Praegusajaks ei ole elukohamuutuste registreerimise korralduses olulisi muutusi ega andmete
kvaliteedi paranemist täheldatud. Ebausaldusväärsete andmete tõttu rändeandmeid ei avaldata.
(Allikas: Eesti Statistika)
Ometi võib väita, et Eestis tervikuna eristusid 1990. aastatel selgelt kaks peamist
                        5
rändekasvupiirkonda . Harju- ja Raplamaa ning Tartumaa, mis tähendab, et inimesed koondusid
suurema rahvaarvuga linnu ümbritsevatesse maakondadesse. See viitab omakorda linnastumise
valitsemisele asustushierarhias. (Tammaru 2001:14) 1990. aastatel toimus Eestis samal ajal kaks
peamist protsessi
       maakondadevaheline rahvastiku koondumine Harju-, Rapla- ja Tartumaale ning
       maakondadesisene eeslinnastumine.
Tõmbekeskused ja tagamaad
Vastavalt rahvastikuministri büroo tellimusel 2001. aastal elluviidud projekti Eesti linnade mõjualad ja
                                                                      6
pendelränne tulemustele võib Eestis eristada kuni 44 tõmbekeskust , mis suudavad luua enda ümber



4
  Bioloogiliselt parimaks sünnituseaks loetakse 20-24 eluaastat. Koostaja märkus.
5
  Kasvukeskusest ja selle tagamaast koosnev tihedalt omavahel pendelrände ja teenuste tarbimise osas igapäevaselt suhtlev
vähemalt 20 000 elanikuga piirkond. Koostaja märkus.
6
   (Linnaline) asustusüksus, kus käib tööl ning mille teenuseid tarbib arvestatav osa tagamaa omavalitsusüksustest pärit
inimestest. Koostaja märkus.
                 7
tööjõuareaali (vt lisa 1, joonised 2-3). Areaalid on peamiselt maakondade kesksed ning vaid üksikutel
juhtudel ületavad maakonnapiire - vaid maakondade äärealad jäävad mõne teise tõmbekeskuse
mõjualasse või üldse väljapoole tõmbekeskuste mõjuala. Pendelrände raames siirduvad näiteks
inimeste poolt teenitavad sissetulekud töökoha järgsest asupaigast elukoha järgsesse asupaika,
                                           8
mistõttu linnade ning nende tagamaade kui terviku analüüsimiseks on tööjõuareaalid sobivaimad.
                                                                                                    9
(Allikas: Regionaalarengu strateegia 2005:7-8) Rapla maakonnas on lisaks maakonnakeskusele
Raplale oluliseks tõmbekeskuseks Märjamaa, mille mõjualasse kuulub ka Vigala vald. (Allikas:
                                                                10
Regionaalarengu strateegia 2005; vt ka Tammaru et al. 2001)

Tallinna linnastu rahvastikuprognoosis (Tammaru 2001) analüüsiti, kuivõrd ulatuslikuks võib
lähitulevikus kujuneda eeslinnastumine Tallinna linnastus. Tallinna tagamaa hõlmab uurimuses
Harjumaa ning Raplamaa põhjaosa Juuru, Kohila ja Rapla valda. Vt lisaks rahvastikuprognoosi
põhivariante, mis on koostatud eraldi Tallinna ja tagamaa kohta. (Tammaru 2001: 3) Tallinna linnastu
piiritlemise aluseks on ASi Emor poolt läbi viidud küsitluse Mõjualauuring Eesti 2000 tööalast
pendelrännet kirjeldavad andmed. Neid andmeid aluseks võttes on Tallinna linnastu osadeks loetud
need vallad ja linnad, kust vähemalt 15% töötajatest käib Tallinnasse tööle. Nii on linnastu läänepiiriks
Paldiski, lõunapiiriks Rapla ja idapiiriks Loksa linn. Kõiki linnastusse kuuluvaid valdu ja linnu
nimetatakse nimetatud uurimuses Tallinna mõjualaks ehk suburbanisatsioonivööks ehk tagamaaks.
(Tammaru 2001:6)
Maakondade rahvaarvu suhtelised muutused siserände tulemusel olid tagamaadega võrreldes
oluliselt väiksemad. (Tammaru 2001:15) Asustushierarhia tasemete vahelise linnastumise ja
linnaregioonidesisese eeslinnastumise valitsemine üleminekuaja Eestis tähendas omakorda, et
maakonniti oli rändesaldo positiivne Tallinna mõjul Harju- ja Raplamaal ning Tartu mõjul Tartumaal
(ibid.19).
Lisaks Tallinna mõjuala laienemisele 1990. aastatel on suurenenud ka pendelrände intensiivsus.
(Tammaru, 2001c). Suhtarvudes vaadatuna käib Tallinna linnastu Raplamaale jäävatest valdadest
(Juuru, Kohila, Rapla) Tallinna tööle kokku viiendik sealsetest töötajatest. (Anniste 2007: 10)
Võib arvata, et tagamaa rahvaarvu osakaal suureneb ka tulevikus seoses suburbaniseerumise
hoogustumisega Tallinna linnastus. Parimaks kinnituseks sellele on tallinlaste elukohasoovid: valdav
osa tallinlastest soovib elada oma majas. Selliste unistuste täideminek saab toetuda nii varasemate
satelliitasulate kasvule, suvilate ümberehitamisele kui uuselamuehituse hoogustumisele. Võib arvata,
et lisaks lähitagamaale suundub edasine rahvaarvu kasv Tallinnaga paremini ühendatud ja
looduskaunitesse piirkondadesse, samuti piirkondadesse, mis on paremini varustatud
teenindussfääriga. (Anniste 2007: 15)
1990. aastatel jätkunud ning tulevikus tõenäoliselt veelgi hoogustuv tagamaa rahvaarvu kasv näitab
ühelt poolt inimeste võimalust ellu viia oma elukohaeelistusi ning kolida Tallinna magalate
suurpaneelelamutest meeldivamasse linnalähedasse keskkonda nii nagu see lääneriikides on
toimunud kogu Teise maailmasõja järgsel perioodil. Samas tuleb omavalitsustel ja planeerijatel
arvestada ka uute tekkivate probleemidega, millega lääneriigid on juba aastakümneid silmitsi seisnud.
Neist olulisematena võib märkida (vt. ka Tammaru 2000):
       probleemid seoses administratiivse juhtimisega. Siin on põhiprobleemiks konflikt
          omavalitsuste vahel, kes n.-ö. jagavad inimesi seoses töö- ja elukohtade paiknemisega
          erinevates administratiivüksustes.
       probleemid, mis seonduvad inimeste hajusa paiknemisega, eelkõige seoses kulude kasvuga.
          Kulud on küll väiksemad kui päris maapiirkondades, kuid suuremad kui linnades. Eriti kulukas
          on uute infrastruktuuride rajamine ja installeerimine, nt. teed, veetrassid, kanalisatsioon,
          elekter jne. Kes need kulud peab kandma, on sageli kujunenud vaidluste allikaks.


7
 Tööjõuareaal – tõmbekeskusele ja selle tagamaale kuuluvad omavalitsused, kust käib tõmbekeskusesse tööle arvestatav osa
mõjuala töötajatest. Koostaja märkus.
8
    Keskust ümbritsev mõjuala. Koostaja märkus.
9
   Linnaline omavalitsusüksus, kuhu on koondunud suur osa maakonna rahvastikust ja majandustegevusest ning põhiline osa
avalikust administratsioonist. Koostaja märkus.
10
   Selleks, et tagada piirkondlikku arengupotentsiaali, konkurentsivõimet ja tagamaa kaasamise võimet vähemalt kümne aasta
tulevikusuundumusi silmas pidades, peab linnaregioon olema piisavalt suur – tagatud peab olema “minimaalne kriitiline mass”.
Eestis on loogiline linnaregioonina määratleda linna koos tagamaaga, kus mõlemas kokku on vähemalt 15 000 – 20 000
elanikku Valitud kriteeriumite järgi on Eestis 12 linnaregiooni (Tallinna,Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu, Rakvere, Viljandi,
Võru, Kuressaare, Paide, Haapsalu, Valga). (EURREG 2002).
        puhkealade probleem. Hajus asustus neelab enda alla üha enam varem puhkeotstarbeks
         kasutatud maad. Tagamaa rahvastiku kasv suleb suuri piirkondi, mis on üldjuhul ka kõige
         atraktiivsemad. Nii tekivad probleemid avalike ja erahuvide vahel ning need teravnevad
         tagamaal tulevikus kindlasti kiiresti.
        erinevate sotsiaalsete rühmade segunemisega kaasnevad probleemid. Näiteks uute ja vanade
         elanike soovid ja võimalused elukeskkonda muuta võivad olla väga erinevad ning seetõttu
         konfliktide allikaks. (Anniste 2007:15-16)

Valdade potentsiaali ja nende elanike võimaluste võrdlemisel tasuks tähele panna omavalitsusüksuste
jaotust, mille põhimõtteid määrab asula suuruse kõrval ka transporditeede olemasolu. Ainsaar (2004)
kasutab järgmist jaotust:
pealinn, maakonnakeskused, satelliitlinnad, teised linnad, maakonnakeskuste tagamaad, väikelinnade
tagamaad, teede ja raudteedega ning perifeersed maaomavalitsused.
Tegevuspiirkonna omavalitsusi erinevuste hindamisel on võimalik kasutada Ainsaare (2004) järgmise
kategooriaid: Tallinna, maakonnakeskuste ja linnade tagamaa (hinterland of Tallinn, county centres
                                                                    11
and cities) Rapla, väikelinnade tagamaad (hinterland of small cities ) – Kehtna, Kohila, Märjamaa,
teega maaomavalitsused (rural with roads) – Vigala, perifeersed maaomavalitsused (rural periphery)–
Juuru, Kaiu, Käru, endine Loodna vald, Raikküla. Samas võivad maaomavalitsuste sees mõned
asustusüksused (külad) asuda suuremate maanteede ääres, mis muudab nende elanike võimalused
näiteks lähemas v kaugemas keskuses töölkäimiseks metsakülade elanike omadest tunduvalt
paremaks. Loomulikult saab määravaks ka ühistranspordi ühendus ja sagedus.

Rände põhjused ja suunad
Rändeline liikumine mõjutab demograafilistest protsessidest rahvaarvu kõige enam ja kõige kiiremini.
Ränne pole üksnes mehaaniline liikumine, vaid mõjutab ka sündimust ja suremust. Eesti
                                 12
väheusaldusväärse rändestatistika taustal võib erinevate andmete põhjal kaudselt järeldada üldisi
rändesuundumusi:
    noorte (kuni 35-aastaste) suundumine linnadesse, mis viib kas tegeliku elukohavahetuseni või
     muudab pendelrände normiks
 keskeas inimeste suundumine maale (Ainsaar 1999).
Erinevad empiirilised uuringud näitavad vanusevahemikus 15-25 järsku rände kasvu, mis on seotud
mitmete elusündmuste kokkulangemisega selles vanuses, mõned neist on seotud rändega. Kõik see
kehtib ka Eesti, Raplamaa ja tegevuspiirkonna kohta. Mitmed rändeuuringud on kinnitanud, et naiste
rändeaktiivsus on meeste omast kõrgem (cf. Ainsaar 2004). Riikides, kus toimub demograafiline
üleminek, on noorte osatähtsus kogurahvastikus suur ning valitseb linnastumine. Riikide jõukuse
suurenedes ning demograafilise ülemineku lõppedes ja rahvastiku vananedes väheneb majanduslike
ning suureneb keskkondlike rändemotiivide osatähtsus, mille tulemusena hoogustuvad
eeslinnastumine ja vastulinnastumine. (Allikas: Tammaru & Kulu 2003:8)

Väljarännet põhjustavad tõukefaktorid on enamasti majanduslikud, aga ka eluaseme
olemasolust/kättesaadavusest,      majapidamise       karjääriväljavaadetest,   sotsiaalsest     või
looduskeskkonnast ja teenuste olemasolust/kättesaadavusest ning eneseaktualiseerimisvajadusest
tingitud. Tõmbefaktorite hulka kuuluvad töökoha saamise võimalus, parem sissetulek, aga ka parem
rekreatsioon, teede olemasolu, koolide tase, turvalisus jms. Kahtlemata mõjutab rännet piirkondlik e
regionaalne vaesus. Väljarände ja regionaalse heaolu kombinatsioone seletab järgmine skeem
(Ainsaar 2004:180):

                            väljarännet pole                       vaesuslõks, barjäärid
vaesus
                            väljaränne                             barjääre pole, tõukejõud



11
  Other cities and cities without municipal status (Abja-Paluoja, Antsla, Karksi-Nuia, Otepää). Allikas: Ainsaar (2004).
12
   Kui sündimuse ja suremuse andmeid võib Eestis pidada suhteliselt usaldusväärseteks, siis rändestatistika analüüs laseb
oletada, et praegusest ametlikus statistikast puudub ligi pool liikujate arvust. Sisuliselt on tegemist noorte perede
elukohavahetuste alaregistreerimisega. (Ainsaar 1999:27).
                              väljarännet pole                        rahulolu piirkonnaga
vaesust pole
                              väljaränne                              mittemajanduslikud liikumised

Ainsaare (2004) jaotus võimaldab sissetulekute (1999-2000) ja standardiseeritud väljarände määra
(1989-2000) järgi liigitada Raplamaa (sh tegevuspiirkonna) omavalitsusüksuseid järgmiselt:

vaene ja madal väljaränne – Märjamaa
vaene ja kõrge väljaränne – Käru, endine Loodna vald, Vigala
vaesust pole ja madal väljaränne – Kaiu, Kohila, Raikküla, Kehtna
vaesust pole ja kõrge väljaränne – Juuru, Rapla

Taoline liigitus lubab kirjeldada erinevusi Raplamaa omavalitsuse vahel. Standardiseeritud väljarände
määra mõjutasid mitmed faktorid (keskmine sissetulek, kaugus pealinnast ja maakonnakeskustest,
asustustüüp, varasemates töödes ka tööpuudus, 15-35-aastaste osakaal, kohalikud finantsressursid,
ja toimetulekutoetuse maksmine. Maapiirkondade perifeeriates oli toimetulekutoetuse maksmisel seos
väljarändega (Ainsaar 2004, 67 ja 188).
Rahvaloenduste põhjal saab välja tuua ka rände suunad ja sihtkohad. Kõige enam on saabunud
                                                  13
inimesi Rapla maakonda 1989-2000 Harju [2817 ] ja Pärnu [440] maakonnast, kokku maakonda 5006
ja PK tegevuspiirkonda 4153. Kõige enam on samal ajavahemikul lahkunud inimesi Rapla
maakonnast Harju [2322] ja Pärnu [500] maakonda, kokku teistesse Eesti maakondades 4576.
Välismaale siirdujate arv pole teada. (Allikas: ESA)


Tähelepanekud, järeldused, ettepanekud
 Raplamaa demograafiline olukord on Eesti üldises kontekstis suhteliselt hea – valdade keskmisest
   kõrgem tööjõupotentsiaali (kuni 14-aastaste) ning tööealiste (15-64) osakaal, samuti positiivne
   rändesaldo. Samas ilmnevad siin ka samad negatiivsed protsessid nagu kogu Eestis – elanike
   vananemine, laste arvukuse langus.
 Tegevuspiirkonna elukvaliteeti mõjutab Tallinna (mõneti ka Pärnu) lähedusest tingitud kõrge
   pendelrände määr, mis Kohila, Juuru ja Rapla vallas ulatub viiendikuni töötavast elanikkonnast.
 Kuna maapiirkondades määravad inimeste valikuid olulisel määral transporditeed ja –tingimused,
   peaks edaspidi inimeste liikumist, nii pendelrännet kui ka teenuste tarbimist lähemalt uurima.
 Prognoosid näitavad, et Raplamaal on valglinnastumise mõjul head võimalused elanike
   juurdevooluks – Tallinna lähedus ning looduslähedane elukeskkond annavad selleks tugevad
   eeldused.
 Samas vajab Raplamaal parandamist teenindussfäär, mis omab samuti potentsiaalsete
   uuselanike valikutes tähtsat kohta.
 Sisseränne võib tuua kaasa probleeme, mille ennetamisele tuleb tähelepanu pöörata.
 Valglinnastumisega seotud kinnisvaraarenduse surve tingimustes tuleb valdadel üle vaadata
   ruumilise planeerimise küsimused, et ennetada kahju loodusele ning kohalikule sotsiaalsele
   struktuurile.
 Põlis- ja uuselanike erinevaist eelistustest ja elustiilist tulenevaid konflikte tuleb ennetada ja
   maandada tugevama kaasamise ning muude kogukonna arendamisele suunatud tegevuste
   kaudu.


LOODUS JA KESKKOND
Suurem osa Rapla maakonnast paikneb Põhja- Eesti lavamaal; lääne- ja edelaosa on Lääne-Eesti
madalikul; idaosa Kõrvemaal; lõunaosa ulatub Pärnu madaliku servadele. Rapla maakonna aluspõhja
moodustavad ordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivid ja dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja
savidel. Nimetatud settekivimite all paiknevad moonde- ja tardkivimid – graniidid, gneisid ja kildad.

13
  Absoluutarvude tõlgendamisel tuleks olla ettevaatlik, kuna rändeandmed pole usaldusväärsed, küll aga on alust arvata, et
rände suunad ja sihtkohad on õiged. Koostaja märkus.
Kuna maakonnas paljandub lubjakivi üsna suures ulatuses, siis on maakond rikas pindmiste ja maa-
aluste karstinähtuste poolest. Suurimad karstikoopad paiknevad Kuimetsas ja Pael. Langatuslehtreid
leidub Lipstu nõmmel, Ruunaveres Pajaka lähedal ja Tõrma nõmmel. Tulenevalt maakonna
geoloogiast on suurem osa Raplamaast põhjavee suhtes vähe kaitstud või kaitsmata. Jõgesid, ojasid
                                                                                  2
ja peakraave on Rapla maakonnas kokku 45, millede valgala pindala on üle 25 km . Järvesid on Rapla
maakonnas vähe, põhiliselt on tegemist soodes asuvate laugasjärvedega. Viimastest Loosalu järv on
Eesti suurim. Mullakatte erinevuste järgi on maakonna territoorium jagunenud mullastiku
mikrorajoonide vahel. Põhja-Eesti lavamaa osas on ülekaalus liigirikkad arupuisniidud vaheldumisi
väiksemate kuusetukkadega. Vähesel määral esineb nõmme- ja rabastunud männikuid, loometsi.
Lääne-Eesti madaliku osas moodustavad ligi kolmandiku liigirikkad aru-puisniidud. Sageli leidub, kuid
väikeste kogumikena kuusikuid ja kuuse-segametsi (enamasti liigi-vaeseid), lõunaosas rabastunud
männikuid ja Lääne-Eesti tüüpi rabasid. Kõrvemaa osas on ülekaalus raba-taimekooslus, rabastunud
männisegametsad ja männikud. Pärnu madaliku osas vahelduvad liigivaesed aru-puisniidud liigivaeste
lodumetsadega. Tähtis roll on ka turbal, sest soode ja soostunud alade all on 31,3% maakonna
territooriumist. (Allikas: Jäätmekava 2006)
Raplamaa territooriumil asub 41 Natura 2000 ala, 22 parki, puistuid 27 ja 171 üksikobjekti.
Kaitsealasid on üle 30 000 ha, hoiualasid üle 17 000 ha ja püsielupaikasid üle 1 100 ha. (Allikas:
                                                                         14
Jäätmekava 2006). Samas on uuendamata kaitsekorraga alasid                   Raplamaal 12 (Allikas:
Keskkonnateenistus) . Maakonna väärtuslikud taimekooslused ja liigiline mitmekesisus ei ole piisavalt
kaitstud. Kaitsealadel on omanikke palju ja nende hulgas ei ole mitte kõik keskkonnateadlikud. Kaitse
korraldamiseks ja kaitsealade eksponeerimiseks on ressursse vähe. Kaitsealadel puuduvad
kaitsekorralduskavad, raha ja tegijaid vähe. (Allikas: Maakonna arengukava 2006)
Teemaplaneering (2002) teeb ettepaneku seitsme Raplamaa väärtusliku maastiku nimetamiseks
rahvusmaastikuks. Valiku kriteeriumideks on nimetatud maastike unikaalsus, tuntus ja erinevate
väärtuste suur kontsentratsioon. Rahvusmaastikeks on esitatud: Keila jõgi, Lipstu nõmm ja küla,
Jalase, Põlli-Varbola, Märjamaa, Vana-Vigala. Ettepanekud on tehtud ka uute kaitsealade loomiseks,
vanade laiendamiseks ja ühendamiseks. (Allikas: Teemaplaneering 2002). Teemaplaneering (2002)
annab ka soovituslikud asustuse laienemise suunad) linnalistele asulatele (Rapla – Tallinna ja Alu
suund, Märjamaa – Orgita ja idasuund, Kohila – Hageri ja idasuund, Järvakandi – olemasolevates
piirides, mis peaksid tagama Raplamaa rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimise.
Üle poole Rapla maakonna territooriumist võtab enda alla metsamaa, mistõttu puudub vajadus uute
uusi roheliste alade ja ulatusliku metsauuenduse järele, vajalik on säilitada ja taastada juba
olemasolevat võrku ning tagada selle toimimine elustiku ja loodusliku mitmekesisuse säilitamise
eesmärgil. Suuremad rohelise võrgustiku massiivid paiknevad maakonna, aga ka omavalitsuste
piirialadel, kus asustus on hõredam. Traditsioonilistes inimtegevuse piirkondades on massiivid
väiksemad ja paiknevad hõredamalt. Suurima rohelise vööndi moodustavad Kõrvemaa ja Kõnnumaa
metsad ja märgalad. Suuremad massiivid haaravad endasse kõik senised looduskaitsealad
maakonnas, samuti loodavad metsakaitsealad, Natura 2000 alad, potentsiaalse Ramsari ala ja Rapla
linna rohelise vööndi alad. Osaliselt jäävad rohelisest võrgustikust välja Mahtra maastikukaitseala,
kuna see haarab ka kultuurmaastikke. (Allikas: Teemaplaneering 2002)
Väärtuslike maastikena käsitletakse eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kuhu on koondunud
suur hulk erinevaid väärtusi. Kokku toodi välja 38 sellist ala. Kuigi väärtuslike maastike võrgu
määratlemisel keskenduti eeskätt kultuurmaastikele, langeb ta siiski osaliselt kokku ka maakonna
rohelise võrgustikuga. Raplamaal on suur hulk mälestisi, mida tuli arvesse võtta väärtuslike maastike
käsitlemisel: 343 arheoloogia- (sh Kohila vallas – 90), 245 arhitektuuri-, 322 kunsti- ja 35 olulist
ajaloomälestist. Rapla maakonnas on 5 maakondliku / võimaliku riikliku tähtsusega väärtuslikku
maastikku, 11 maakondliku tähtsusega maastiku ja 22 kohaliku tähtsusega maastikku. (Allikas:
Teemaplaneering 2002)
Säästev looduskasutus maakonna ettevõtluses ei ole valdav. Arenema on hakanud loodusturism,
mahetootmine põllumajanduses, tootmises kasutatakse ökonoomsemat ja keskkonnasäästlikumat
tehnoloogiat, kasutatakse enam nn. rohelist energiat. Euroopa Liidu toel on valminud vee- ja
kanalisatsioonisüsteemid, teed, laudad, sõnnikuhoidlad, toimunud on leidnud koolitused;
keskkonnanõuded on karmistunud. (Allikas: Maakonna arengukava 2006)
Maakonna arengukava (2006) nendib, et loodusvarade (eriti paekivi) osas on tugevnenud
suurtootmise surve. Ettevõtjatel on huvitatud pinnase (mulla) koorimisest ja müümisest. Ent
ressursipoliitika kujundamisel on vaja arvestada ka kohalike huvidega. Vähe tähtsustatakse metsade
uuendamist ja ökoloogilise talitlemisvõime säilitamist. Metsa väljaveol lõhutakse pinnast, tuleb ette

14
     Nõukogude ajal kaitse alla võetud, piiranguvööndi režiimiga. Koostaja märkus.
röövraieid, metsa ülestöötajad ei tunne raierahu. Tuleohutusribad teede ja raudtee ääres puuduvad,
metsa tuleohutustehnika on tugevasti vananenud. Inimtegevus (ka selle puudumine) põhjustab
mitmesuguseid probleeme – puidukahjurite, taimehaiguste, loomahaiguste, võõrliikide leviku
suurenemise metsa- ja põllukultuuride kahjustused ning viib tasakaalust välja loomaliikide optimaalse
arvukuse. Mitmel pool on taasasustatud kobras probleemide tekitajaks veekogude paisutamisel. Ka on
probleemiks suur peremeheta koduloomade arv.
Jäätmekava (2006) resümeerib, et üha arenev jäätmekäitlussüsteem ei ole taganud veel jäätmete
koguste ja nende ohtlikkuse vähendamise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu ladestamise. Vajalik on
luua alternatiivseid jäätmekäitluse tehnoloogiaid nagu taaskasutamine, sorteeritud kogumine,
kompostimine, keskkonnaohutu ladestamine jne. Maakondlik jäätmekava kinnitamine on viibinud,
enamusel valdadel puuduvad jäätmekavad. Jäätmekavad ja eeskirjad ei toimi ka neis valdades, kus
need olemas on. 30. aprillil 2004. aastal suleti viimane Raplamaal paiknev Mäepere prügila ja alustas
tööd Mäepere jäätmejaam. Rapla maakonnas ohtlike jäätmete käitlusettevõtted puuduvad.
Omavalitsuste initsiatiiv selles jäätmekäitlusvaldkonnas ja järelevalve seaduste täitmise üle on nõrk,
inimeste teadlikkus puudulik. Maakonna üheks suuremaks probleemiks on asulate vee- ja
kanalisatsioonitrasside ning puhastusseadmete halb seisund – need on tugevalt amortiseerunud või
puuduvad hoopis. Õhureostus maakonnas ei ole suur, sest puuduvad tugevalt reostavad
suurtööstused, peamised saasteallikad on transport, vale kütterežiim katlamajades, prügi, põhu, kile
vm põletamine. Haisureostust esineb mitmel pool: Salutaguse Pärmitehas, sigalad, piimatööstus,
põldude vale väetamistehnoloogia. Kruusateedest tulenev õhureostus, st suur õhu tolmusisaldus
mõjutab negatiivselt inimeste elukvaliteeti. (Allikas: Maakonna arengukava 2006)
Raplamaal on vaatamata Tallinna lähedusele säilinud suhteliselt puhas loodus- ja elukeskkond: üsna
palju on alles puutumatut loodust, suhteliselt hõre asustustihedus ei ole tekitanud olulisi
reostuskoldeid. Kuigi hõre asustus ei võimalda tihti efektiivseid lahendusi keskkonna, aga ka mitmetes
teistes eluvaldkondades, on looduskeskkonnal võime inimtegevuseta jätkusuutlikult areneda.
Looduskeskkonna koormatust maakonnas on vähendanud ka põllumajanduse vähenenud
intensiivsus. Samas on mahepõllunduse osakaal ikka veel väike. Probleeme on
maaparandussüsteemidega – vanad on amortiseerunud, uute ehitamiseks ei ole piisavalt raha.
(Allikas: Maakonna arengukava 2006)
Ruumiline planeerimine on maakonnas suhteliselt hea, enamikul omavalitsustest ja ka maakonnal on
olemas uued arengukavad ja üldplaneeringud. Probleemid arengukavade ja planeeringute elluviimisel
ning ebaselged arengueesmärgid tulenevad tihti sellest, et alati ei suudeta planeerimisprotsessi
inimesi piisavalt kaasata, ei osata arengukava pidada oluliseks, napib koostööd erinevate tasandite ja
eluvaldkondade vahel. Keskkonnasäästvus ei tule arengukavade kaudu piisavalt esile. Kolmas sektor
ei ole leidnud kohta looduskaitselise koostöö tegemise vallas. Projektivõimekus kohapeal ei ole kõrge.
Siiski on viimastel aastatel on palju ära tehtud inimeste keskkonnaalase teavitamise ja koolitamise
osas ning on tekkinud enam võimalusi keskkonna-alasteks investeeringuteks. Mitmed omavalitsused
on käivitanud n-ö piireületavaid projekte ja teevad nende raames koostööd naabritega. On olemas ka
terveid piirkondi hõlmavaid keskkonnaprojekte (vesikondade veemajanduskavad), milles osalemine
võimaldab sisse tuua olulises mahus lisavahendeid Eesti ja Euroopa Liidu rahastamisel ka
väiksematel omavalitsustel. (Allikas: Maakonna arengukava 2006)
Tallinna mõju avaldub, muuhulgas, suvilate arvukuses. Detailplaneeringud ja haljastusprojektid
puuduvad või neid ei võeta aluseks, stiihilise ehitustegevusega hävitatakse asula ja asula ümbruse
metsa ning haljastust, mis on inimeste puhkuse ja vaba aja veetmise koht. Planeeringutega on vaja
tagada rohelised vööndid asulate, teede ning ettevõtete ümber. Viimastel aastatel on täheldatav
surve tööstusettevõtete kolimiseks Tallinnast väljapoole, kus puuduvad vajalikud infrastruktuurid – see
mõjutab negatiivselt keskkonda. Puhkekohtade ja loodusturismiobjektide ettevalmistus Raplamaal
praegu on vähene. Ülekoormus loodusturismis ei ole veel probleemiks, ent selle vältimiseks on vajalik
turismi kaalutletud kavandamine ja suunatud arendamine. (Allikas: Maakonna arengukava 2006)

Tähelepanekud, järeldused, ettepanekud
 Partnerluskogu Raplamaa elukeskkonna uuringu raames läbiviidud elanike vajaduste analüüs
   näitas, et kõigis Raplamaa valdades ja erinevate huvigruppide hulgas väärtustatakse kõrgelt
   kohalikku looduskeskkonda ning peetakse oluliseks seda hoida ja kaitsta.
 Looduskeskkonna kaitsmisel on suures osas kasutamata mittetulundussektori potentsiaal, kelle
   huvi antud temaatika suhtes tuleb tõsta. Näiteks võiks 3. sektoril olla suurem roll puhkealade
   hooldamisel, loodushariduse ning taaskasutuse korraldamisel.
   Kuna Raplamaa põhjavesi on väga reostustundlik, tuleb ettevõtluse ning eriti tööstusliku tootmise
    soodustamisel olla äärmiselt nõudlik keskkonnakaitseliste piirangute jälgimise osas.
   Samuti tuleb uuselamurajoonide planeerimisel ennetada negatiivset mõju nii loodusele kui ka
    sotsiaalsele keskkonnale.



TÖÖHÕIVE
Raplamaal on Harju- ja Tartumaa järel Eestis üks väiksemaid registreeritud töötuse määrasid, seisuga
31.10.2007 oli see 1,43 % (Eesti keskmine 2,1%). Madala töötuse peamiseks põhjuseks on
Tallinnasse ja selle lähiümbrusse kontsentreerunud töökohtade lähedus.
Raplamaa rahvastikusituatsioon on võrreldes Eesti keskmiste näitajatega suhteliselt soodne –
tööturule on tulemas sama palju inimesi, kui on sealt lahkumas. (vt Tabel 2)

Tabel 2: Demograafiline tööturusurve indeks, 5-14aastased / 55-64 aastased. Allikas: ESA
                                        2007                         2000
Kogu Eesti                              0,88                         1,19
Harjumaa                                0,79                         1,10
Raplamaa                                1,00                         1,47

Erinevalt ülejäänud Eestist, kus peamised tööalase pendelrände sihtpunktid on oma
maakonnakeskused, on Rapla maakonnas Raplast suurem mõju Tallinnal. (Allikas: Tööhõivest
maapiirkonnas). Kiire majanduskasvu tingimustes on tööjõus osalemise ja tööhõive määrad
Raplamaal kasvanud, jäädes siiski pisut alla Eesti keskmise. (vt Tabel 3)

Tabel 3: Tööjõus osalemise määr, aastakeskmine, (%). Allikas: ESA.
                                                  15-74
                                2006               2000                     1997
 Kogu Eesti                      65,5              63,3                     62,9
 Harjumaa                        70,6              67,9                     69,4
 Raplamaa                        64,7              60,1                     57,7

Nagu ka Eestis tervikuna on Raplamaal naiste tööhõive määr madalam kui meestel, mis on seotud
enamasti pereliikmete eest hoolitsemisega, ent ka perepoliitikate ja lastehoiu võimalustega. Samas on
naiste ja meeste tööhõive erinevus oluliselt väikesem kui Eestis keskmiselt. (vt Tabel 4)

Tabel 4: 15-74-aastaste tööhõive määr, 2006, aastakeskmine, (%). Allikas: ESA
                                                Tööhõive määr
                                KOKKU                 M                    N
 Kogu Eesti                      61,6               65,9                  57,8
 Harjumaa                        67,6               73,3                  62,8
 Raplamaa                        62,5               65,1                  60,0

Tabel 5 näitab, et Raplmaal on meesoost tööotsijaid Eesti keskmisest näitajast igas vanusegrupis
vähem ning naissoost tööotsijaid keskmisest rohkem. Sellest võib järeldada, et naistele on piirkonnas
sobivaid töökohti vähem, kui meestele. Piirkonna arengu seisukohalt on selline trend ohtlik, kuna
töökoha puudumine või vajadus kaugemal tööl käia võib põhjustada perede või pereloomise eas
naiste väljarännet ning sellega halvendada Raplamaa demograafilist struktuuri. Eriti oluline on
töökohtade olemasolu harituma ja kvalifitseerituma naissoost tööjõu jaoks. Nende hoidmiseks
maakonnas tuleb laiendada kaugtöö ning paindliku tööaja rakendamise võimalusi.

Tabel 5: 2006.a jooksul töötuna arvel olnud isikute soolis-vanuseline jaotus, (%). Allikas: TTA.
                    Sugu               Mehed                   Naised
                                 16-     25-             16-    25-
                  M       N                      50+                    50+
                                 24       49              24     49             KOKKU
 Raplamaa        34,3 65,7       4,3     17,2 12,8        9,9   38,5 17,2         100
 Eesti           41,8 58,2       6,2     22,3 13,3        7,4   34,6 16,1         100
Valgekraede osakaal on Raplamaal tunduvalt madalam kui Eestis tervikuna ning see on aastate lõikes
pisut kahanenud. Sinikraesid on jälle rohkem kui kogu Eestis. (vt Tabel 6) Ehkki sini- ja valgekraede
osakaal kirjeldab kohaliku majanduse struktuuri, ei ütle need osakaalud suurt midagi piirkonna
oskustebaasi kohta, sest osa hõivatuid on pendelrände abil seotud Harjumaa ja Tallinnaga.

Tabel 6: Hõivatud (15-74) ametirühma lõikes, (%). Allikas: ESA
                                         15                                                   16
                               Sinikraed                                         valgekraed
                         2006           2000           1997            2006           2000           1997
 Kogu Eesti              55,2           55,4            57,2           44,8           44,6           42,8
 Harjumaa                46,8           46,1            51,8           53,2           53,9           48,2
 Raplamaa                67,4           67,6            66,3           32,6           32,4           33,7


Avaliku sektori töötajate osakaal on Raplamaal erinevalt valdavast enamusest Eesti maakondadest
kümne viimase aasta jooksul kasvanud, millele on rakse anda seletust. Tabel 7)

Tabel 7: Hõivatud (15-74) tööandja liigi lõikes, (%). Allikas: ESA
                                    avalik sektor                                  Erasektor
                         2006           2000           1997            2006           2000           1997
 Kogu Eesti              25,2           28,8            31,9           74,8           71,2           68,1
 Harjumaa                21,3           25,9            29,9           78,7           74,1           70,1
 Raplamaa                26,1           26,7            21,4           73,9           73,3           78,6

Primaarsektori osakaal on kahanenud pisut kiiremini kui Eestis tervikuna. Töötleva tööstuse osakaal
on kõrgem kui kogu Eestis. (vt Tabel 8)


Tabel 8: Hõivatud (15-74) majandussektori järgi, (%). Alllikas: ESA
                     Primaarsektor             sekundaarsektor                            tertsiaarsektor
                2006     2000     1997     2006       2000       1997                2006      2000      1997
 Kogu Eesti      5,0      7,2       9,2     33,5      33,3       33,2                61,5       59,5      57,6
 Harjumaa        1,7      1,6       3,0     27,8      30,5       29,6                70,5       67,9      67,4
 Raplamaa        8,3     16,8      20,2     37,2      33,0       33,3                54,6       50,2      46,5

2007. aasta juuni seisuga on registreeritud tööpuudus kõrgeim Kehtna ja Käru vallas ning väikseim
Kaiu ja Vigala vallas. (vt Tabel 9) Samas ei saa registreeritud töötuse arvust teha üheseid järeldusi
valla tegeliku tööpuuduse kohta, kuna sageli on suurema numbri taga elanike aktiivsus töökoha
otsingul, tööturuteenuse lähedus ja kättesaadavus või sotsiaaltöötaja aktiivsus töötute suunamisel
Tööturuameti maakondlikku osakonda. Paraku ei ole ametlikus statistikas vallapõhist infot reaalse
töötuse kohta, milles kajastuks ka heitunud ja passiivsed.

Maakonna arengukava (2005) peab peamiseks majandusarengut piiravaks teguriks hoopis Raplamaal
tööandjate ja töövõtjate piiratud oskusi ja madalat motivatsiooni. Ühest küljest tunnevad ettevõtjad
puudust kvalifitseeritud tööjõust, teisest küljest puuduvad ettevõtjatel konkurentsis püsimiseks
vajalikud oskused ja informatsiooni kasutatakse vähe.




15
   Sinikraed: teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja
masinaoperaatorid; lihttöölised; relvajõud. Allikas: Eesti Statistika.
16
   Valgekraed: seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; ametnikud. Allikas: Eesti
Statistika.
Tabel 9: Töötud kohalikes omavalitsustes. Rapla maakond. Allikas: TTA.
                             Registreeritud      Registreeritud
 VALD                       töötuid seisuga      töötuid 1000
                               30.06.07          elaniku kohta
 Juuru                             8                  5,1
 (Järvakandi)                    (6)                 (4,2)
 Kaiu                              1                  0,6
 Kehtna                           50                  9,7
 Kohila                           37                  6,3
 Käru                              5                  7,1
 Märjamaa                         46                  6,3
 Raikküla                          8                  4,6
 Rapla                            50                  5,3
 Vigala                            2                  1,1
 KOKKU                           213                  5,8


Tähelepanekud, järeldused, ettepanekud
 Raplamaa on üks väikseima tööpuudusega maakondi Eestis. Samas on selle näitaja taga suurel
   määral töökohad väljaspool maakonda, eriti Tallinnas.
 Partnerluskogu elanike vajaduste analüüs näitas, et kodukohast kaugemal töötamine häirib
   oluliselt inimeste elukvaliteeti, kuna liiga suur aeg kulub sõitmisele ning see aeg võetakse nii pere
   kui ka kogukondliku aktiivsuse arvelt. Seda murettekitavat nähtust nimetati „magalastumiseks“.
 Kuigi kohalikel ettevõtetel on tööjõunappus, ei ole nende poolt pakutavad palgad sageli
   konkurentsivõimelised. Raplamaa elanikel on vajadus paremate töökohtade järele kodu lähedal.
 Eriti napib tasuvaid ja sobivaid töökohti kõrgema haridustaseme ja kvalifikatsiooniga elanikele ning
   naistele. Neile, kelle jaoks sobivad töökohad on paratamatult seotud suuremate keskustega, tuleb
   luua paremad kaugtöö võimalused.
 Raplamaa arendajatel tuleb rakendada meetmeid tööandjate oskuste tõstmiseks, uuenduslikkuse
   ning efektiivsuse stimuleerimiseks, mis tagab ka võimaluse maksta konkurentsivõimelisemat
   palka.

KULTUUR JA SELTSITEGEVUS
Rapla maakonna kümnes omavalitsuses töötab 34 rahvaraamatukogu, neist 1 maakonna
keskraamatukogu, 3 aleviraamatukogu ja 30 külaraamatukogu. Kõikidel maakonna raamatukogudel
on interneti püsiühendus. Veebipõhist reaalajas toimivat raamatukogutarkvara URRAM-it kasutab 31
raamatukogu, Kehtna raamatukogu töötab RIKS-ga. (Allikas: Raplamaa portaal) Ruumipuudus on
aruannete põhjal muutunud suureks probleemiks: Rapla KRK-s, Märjamaal, Kohilas, Alus, Eidaperes,
Hageris, Inglistel, Juurus, Kabalas, Kehtnas, Kärus, Purkus, Raikkülas. Teavikute erilaadide
kasutamiseks – helikandjate kuulamiseks, filmide vaatamiseks - pole paljudes raamatukogudes
ruumilahendustele mõeldud. Üheksa raamatukogul on teavikute hoidmiseks kasutada eraldi asuv
hoiuruum, kus samas puuduvad teavikute hoidmiseks ja säilitamiseks sobivad tingimused. Rahalise
poole pealt on komplekteerimises olukord äärmiselt pingeline. Teavikud kallinevad, üha rohkem ilmub
uusi nimetusi, valikusse mahub aina vähem ja ainsa eksemplari laenutamiseks moodustuvad
järjekorrad. (Allikas: Aastaaruanne 2006) Raamatukogude külastajate arv on kasvanud 1996-2006
1000 võrra 13 900-le. (Allikas: ESA)
Paljud Raplamaa spordibaasid ei vasta enam kaasaja nõuetele, probleemiks on ka spordibaaside
kättesaadavus puuetega inimestele. 2002. aastal valmis Käru Põhikooli võimla ning renoveeriti Valtu
ujula. 2004. aastal valmis Kohila spordikompleks, Varbola võimla, renoveeriti Märjamaa ujula,
Märjamaa Gümnaasiumis ja Rapla Ühisgümnaasiumis valmisid juurdeehitused. Peale selle rajati
samal aastal EOK ja kohalike omavalitsuste toetusel Eidaperes, Russalus ja Pahklas uued
mänguväljakud. 2005 taasavati Keavas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu universaalsaal. Kahjuks ei
ole oluliselt paranenud kergejõustiku treeningtingimused. Spordibaaside kulutused on suured, toetust
ei ole piisavalt ning olemasolevad (renoveerimata) tingimused ei anna piisavalt võimalusi ise raha
juurde teenida. Suur puudus on ka lihtsamatest sportimispaikadest – palliplatsid, terviserajad, laste
mängude väljakud. 2005 valmisid rattateede (kergliiklusteede) Keava-Kehtna ning Rapla-Valtu teeristi
lõigud, kavandamisel on Rapla-Raikküla lõik. (Allikas: Raplamaa spordi arengukava 2015, Rapla
2002)
Muuseumide arv on Raplamaal 1996-2006 kasvanud 3-le ja külastajate arv kasvanud 8 tuhandelt 11
tuhandele. Kultuurimaju jagub igasse valda: rahvamajad Hageris, Juurus, (Järvakandis), Kaius,
Kuimetsas, Kivi-Vigalas, Lelles, Märjamaal, Vahastus, Vana-Vigalas, kultuuri- ja huvikeskused
                       17                    18
Eidaperes, Hagudis , Raikkülas ja Raplas , klubid Haimres, Kehtnas, Valgus, Varbolas ja Velisel
ning Valtus seltsimaja. Vabaõhulavad jaotuvad erinevates valdades erinevalt – enamasti 1, Kehtna ja
Märjamaa vallas mitu.
Raplamaal on (1. juuli 2007 ÄR seisuga) 332 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Kõige rohkem on
ühinguid registreeritud Rapla valda. See on osaliselt tingitud sellest, et maakondlikud
katuseorganisatsioonid asuvad Rapla linnas. (Vt TABEL 10)
Raplamaal on 46 mittetulundusühendust, kelle peaeesmärk on maapiirkonnas elu edendamine.
Peamiselt on tegu külaseltsidega, kelle katuseorganisatsioon maakonnas on Rapla Maakonna Külade
Liit.
2005 aastal Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt läbi viidud maakondlikul arutelul
selgus, et Raplamaa ühenduste planeerimisoskus on tunduvalt paranenud – tugevate juhtidega
ühingud koostatavad aasta tegevuskavasid ja eelarveid. Enamasti on ühendustel üks kuni kolm
inimest, kes juhtimise ning finantskontrolliga tegelevad. Juhtimisega tegeletakse enamasti põhitöö
kõrvalt, palgaline tööjõud on peamiselt raamatupidajad. (Allikas: e-mailiga Anneli Bauvald)
                      19
Käesolevaks ajaks on külaliikumine üle kogu Raplamaa saavutanud hea hoo. Selle heaks
eelduseks on olnud valdade suurenenud huvi oma külade tegemiste vastu, kuid tublisti on ergutanud
külade arengut külaliikumise Kodukant           koordineeriv tegevus maakondades. Info paremaks
vahetumiseks külade, kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, erinevate mittetulundusühingute,
riigiasutuste ja külaliikumise Kodukant vahel rakendati alates 2002. aastast E-Villages projekti raames
tööle maakondlikud külaliikumise koordinaatorid. Koordinaatorite projektipõhine töö muudab nende
staatuse maakonnas ebakindlaks. Samas, kui koordinaatorite olemasolu on end igati õigustanud ja
jätkuvalt väga vajalik. Rapla maakonnas on kokku 276 küla, asulat ja alevikku. Käesoleval hetkel
kuulub Rapla Maakonna Külade Liitu 43 lihtliiget ja 5 organisatsiooni. Külade Liitu juhib 8-liikmeline
juhatus. Rapla Maakonna Külade Liit on 1993. aastal moodustatud katusorganisatsiooni Eesti
Külaliikumine Kodukant liige. (Allikas: Tegevuskava 2006) Sotsiaalse infrastruktuuri uuringu (2006)
tulemused näitavad, et külakeskuse või seltsimaja järele tuntakse vajadust Kaiu, Kohila, Käru, Juuru ja
Märjamaa valdade erinevates kantides.

     TABEL 10: Asulate arv omavalitsustes/ Mittetulundusühingud, sihtasutused kokku 1000 elaniku
     kohta (2007), va korteriühistud, korteri- ja Garaažiühistud

     Omavalitsus   Külad          Alevikud     Alevid    Linnad   Asulad   Kandid   MTÜd/SAd
                                                                  kokku             1000 el. kohta
     Juuru              11            1              -      -         12      4           9,5
     Kaiu               12            1              -      -         13      3          10,1
     Kehtna             44            5              -      -         49      7           9,1
     Kohila             20            2              1      -         23      5           9,0
     Käru                8            1              -      -          9      3          15,6
     Märjamaa           82            -              1      -         83      8           6,4
     Raikküla           22            -              -      -         22      6           5,2
     Rapla              39            3              -      1         43      5          11,3
     Vigala             27            -              -      -         27      3           6,8
     Kokku             265           13              2      1        281     44


Spordiklubide arv maakonnas on viimastel aastatel kasvanud: 1998-1999 22, siis 2002 oli
registreeritud spordiklubisid juba 31 ja aastal 2007 – 40, sh 26 spordialaklubi ja 14 regionaalset
spordiklubid. Kõige rohkem harrastajaid on pallimängudel. Eesti tugevamate ja aktiivsemate
spordiklubide ja ühenduste hulka kuuluvad Maadlusklubi “Juhan”, Vibuklubi “Ilves”, Rapla
Korvpallikool, Orienteerumisklubi “Orvand” ja FC ”Flora” Jalgpallikool. Märjamaa Spordiklubis,
Raplamaa Kergejõustikuklubis ja Rapla Korvpallikoolis on tööle rakendatud palgalised juhid.


17
   Hagudis Huvikeskus. Koostaja märkus.
18
   Rapla Kultuuri- ja Huvikeskus. Koostaja märkus.
19
   2006. sügis. Koostaja märkus.
Maakonna üks tugevamaid katuseorganisatsioone on Rapla Maakonna Spordiliit, mis koondab 40.
spordiga tegelevat mittetulundusühendust. (Allikas: e-mailiga Anneli Bauvald). Spordiklubide süsteemi
ellurakendumine maakonnas on andnud positiivseid tulemusi. Klubidega ei ole kaetud siiski kõik
regioonid. Uute spordiklubide tekkimine on olnud suhteliselt aeglane – olulisimaks põhjuseks on
eestvedajate puudumine. (Allikas: Maakonna Arengukava 2006) Siiski on spordiklubide treenerite arv
2000-2005 kasvanud pea poole võrra (vastavalt 51 ja 70). (Allikas: ESA)

Kultuuri ja seltsitegevuse toetamine
Maakonna Arengukava (2006) määratleb kohalikku omakultuuri lokaalse ja globaalse
kokkupuutepunktina ning leiab, et väikekultuuris on oluline järjepidevusele toetudes mitmekesistada
kultuuripilti. Tarvis on tunda kohaliku looduse, ajaloo, kultuuri eripära, osata näha selle kordumatust ja
ainulaadsust. Soodustada tuleb enam huvitegevust, mis on alternatiiviks massikultuurile. Kodukandi
kultuuriloo õppeprotsessi ja seda toetavaid püsitegevusi tuleb väärtustada. Tähelepanu peab pöörama
kihelkondliku kultuurimustri tutvustamisele läbi õpperadade, pärimuste, laulude ja rahvariiete.
Tänasel Raplamaal           on vähe kohalikke pikaajalisi traditsioone. Rohkem tuleb korraldada
valdkondadevahelisi üritusi ja soodustada koostööd. Vältida tuleks „vägisi“ (kunstlikult) korraldatud
suurüritusi, eelistada tuleb spontaanset altpoolt tulevat initsiatiivi. Tuleb toetada laste juhendajaid,
suunajaid, õpetajaid. Oluline roll eelnimetatud ülesannete täitmisel on ka muuseumidel. Tähtis on nii
maakondliku olulisusega muuseumide (Mahtra Talurahvamuuseum, Sillaotsa Talumuuseum vm.) kui
ka väiksemate isiku- ja piirkonnamuuseumide rajamine, toimimine ja areng. Raamatukogu tuleb muuta
atraktiivseks ja avatuks. (Allikas: Maakonna arengukava 2006)
Kultuuritöö korraldamine toetub eelkõige ühendustele ja huvilistele ning seetõttu tuleb igati
soodustada huviliste organiseerumist ning seltside ja ühenduste moodustamist ning tunnustada
vabatahtlike poolt tehtavat tööd. Kaasaegse kultuuri infrastruktuuri – rahva- ja seltsimajade,
raamatukogude, muuseumide, noortekeskuste ja -tubade, huvialakoolide, mängu-, kiige-, lõkke- ja
spordiplatside – ehitamiseks, korrashoiuks ja arendamiseks tuleb leida vahendeid. Soodustada uue
kasutuse leidmist tühjadele hoonetele. Oluliseks on maakondlike suursündmuste jätkumine.
Traditsiooniliste sündmuste toetamise kõrval tuleb soodustada ka uute sündmuste lisandumist
Raplamaa kultuuripilti. Projektipõhisele rahastamisele lisaks peab tulema ka stabiilne rahastamine,
mis tagaks tegevuse järjepidevuse. (Allikas: Maakonna arengukava 2006)

Tähelepanekud, järeldused, ettepanekud
 Nii maakonna arengukava 2006 kui ka Partnerluskogu elanike vajaduste analüüs näitab, et
   Raplamaal napib sportimisvõimalusi. Ehkki nii spordirajatiste, -klubide kui ka neis töötavate
   treenerite arv on viimastel aastatel kasvanud, jääb see selgelt alla nõudlusele. Eriti suur puudus
   on külades lihtsamatest sportimispaikadest – palliplatsid, terviserajad, laste mänguväljakud.
 Sportimis- ja harrastusvõimaluste mitmekesistamisel on oluline roll külaseltsidel ja seltsingutel.
   Seetõttu on oluline, et kõigis valdades soodustataks külaliikumist ning seltsitegevust. Elanike
   vajaduste analüüs näitas, et suurt puudust tuntakse tänaste ja potentsiaalsete eestvedajate
   motiveerimise ning tunnustamise järele. Samuti vajab külaliikumine lisaks maakondlikule
   koordineerimisele ka vallasiseseid koostööstruktuure.
 Uute rahvamajade ja külakeskuste rajamisel on oluline silmas pidada, et eelnevalt oleks
   maksimaalselt ära kasutatud olemasolevate ruumide (raamatukogud, koolimajad, kasutuseta
   jäänud hooned jne) võimalused. Uute hoonete planeerimisel tuleb arvestada kogukonna reaalsete
   vajadustega. Samas tasub planeerimisel arvestada ka piirkonna tulevikupotentsiaaliga,
   reserveerides ruumi näiteks teenus ja äripindade jaoks.
 Kultuuriürituste toetamisel tuleb eelistada pikaajalisi traditsioone loovaid, piirkondlikku koostööd
   soodustavaid ning elanike aktiivset rolli eeldavaid ettevõtmisi.



               20
HARIDUS
Maakonna arengukava (2006) peab Rapla maakonna haridusasutuste võrgustikku suhteliselt
tihedaks. Ometi on mitmetel juhtudel hoonete füüsiline ja tehniline seisund halb ning kohalikel
omavalitsustel pole võimalik olukorda parandada investeeringute suurte mahtude tõttu. Õpilaste arvu

20
     Haridusvaldkonna puhul ei ole otstarbekas käsitleda tegevuspiirkonda maakonnast eraldi. Koostaja märkus.
jätkuv vähenemine koolides järgnevatel aastatel võib tõstatada vajaduse koolivõrku reformida, et leida
elanikele sobivaid kuid ökonoomsemaid lahendusi. Õppeaastal 2007/2008 on Raplamaal 17 algkooli
(Alu, Järlepa, Kuimetsa, Sipa, Varbola, Eidapere, Hagudi, Haimre, Järvakandi, Kabala, Kivi-Vigala,
Kodila, Käru, Lelle, Raikküla, Valgu, Vana-Vigala). Mitmete algkoolide säilimine on tulevikus küsimärgi
all. Samas on kulud algkoolile suhteliselt väikesed ja kooli olemasolu ülitähtis piirkonna arengu
tulevikule.
Järgmisel õppeaastal (2008/2009) käivitub uus nn. klassipõhine hariduse rahastamise süsteem, mis
toetab algkoolide säilimist. Uue rahastamise põhimõtte järgi kaetakse klassi kulud juhul kui selles on
nõutav arv õpilasi - 7.-9. klassini keskmiselt 10 õpilast klassi kohta (või klassid liidetud) ja
gümnaasiumiastmes klassi kohta vähemalt 21 õpilast. Puudujäävad kulud tuleb pidajal leida või kool
ümber korraldada. (Allikas: e-mailiga Aivar Soe)
Põhikoole on jäänud 4 (Juuru, Kaiu, Kehtna, Valtu) ja gümnaasiume 4 (Kohila, Märjamaa, Rapla VG,
Rapla ÜG). Kooli kadumise pärast on muret avaldatud Kaius, Kehtnas Märjamaal ja Vigalas. (Allikas:
Rapla maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering 2006). Tänasel päeval on Raplamaal 7
gümnaasiumi – Juuru, Järvakandi, Kohila, Märjamaa, Rapla Vesiroosi, Rapla Ühisgümnaasium ja
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium.

Tabel 11: õpilaste arv Raplamaa koolides, õppeaasta alguses. (Allikas: ESA)
                                                                                                                       21
                                                                1996                    2000                   2006
eesti õppekeel                                                  6070                    6234                    4912
muu õppekeel                                                     87                       13                       0
KOKKU                                                           6157                    6247                    4912

Maakonna arengukava (2006) hindab tähelepanu alus- ja algharidusele ning põhikooli tasemele
maakonnas mitteküllaldaseks. Koole hinnatakse just gümnaasiumi osa tulemustele tuginedes.
Põhihariduse kvaliteet maakonnas on ebaühtlane ja ebapiisav – sellele tasemele pööratakse vähe
tähelepanu. Maakonna arengukava hinnangul tuleb põhihariduse kvaliteedi tõstmiseks vähendada
põhikoolide arvu, et kõik allesjäävad oleksid tugevad koolid. Selle vajaduse tekitab ka õpilaste arvu
jätkuv vähenemine. Koolivõrgu optimeerimisel tuleb jälgida, et säiliksid koolid, kus omavalitsus suudab
tagada nõuetekohased töötingimused ja lapse arengut soodustava keskkonna. Samuti peab
arvestama kohaliku eripära ja piirkonna konkreetsete vajadustega. Liiga suur on õpilaste koolidest
                22
väljalangevus ning seda eriti just põhikoolide poiste osas. Suured klassid koolides ei võimalda
piisavat tähelepanu igale õpilasele, vanemate liigne hõivatus (töötavad tihti kodust kaugel) mõjub
halvasti laste motivatsioonile ja üldisele arengule. Puudub toimiv tugisüsteem, mis aitaks probleemset
õpilast ja aitaks ennetada noorte käitumisraskusi. Maakonnas on olemas erivajadustega lastele
mõeldud Pääsupesa lasteaed ja Raikküla Kool. (Maakonna arengukava 2006)
Raplamaal on kaks kutseõppeasutust – Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ning Vana-Vigala
                                                                                                     23
Tehnika- ja Teeninduskool, kus saab omandada kutseharidust nii põhi- kui ka keskhariduse baasil .
Kehtna pakub ka mitmeid täienduskoolitusi. Maakonnas tegeleb täiskasvanutele ümberõppega Alu
Rahvaõpistu Selts. Täiendkoolitusi tellitakse enamasti Tallinnas asuvatelt koolitusfirmadelt, kus
koolitajate valik on väga lai. Rakenduskõrgharidust saab õppida Mainori Kõrgkooli Rapla
õppekeskuses, kus 2007 aastal on õpilaste hulk 97. (Allikas: e-mailiga Anneli Bauvald). Maakonna
arengukava (2005) hinnangul ei ole kutseharidus maakondlikult ega riiklikult koordineeritud, puudub
terviklik ja toimiv väljaõppesüsteem.
Kutsesuunitlus pole üldhariduskoolides piisav. Tõhusa kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi
väljatöötamine on oluline kõikide kooliastmete jaoks, niisama nagu kutseõppe ja üldhariduse lõimimise
mudeli loomine. Suvised töömalevad on oluline töökasvatuse osa. (Maakonna arengukava 2006)
Õpilasmalevate juhid on Raplamaal koondunud ning nende esindaja on palutud üle-Eestilise
organisatsiooni juhatusse. Malevate tööd toetavad ka omavalitused. (Allikas: e-mailiga Anneli
Bauvald)


21
   Rapla Maavalituse haridus- ja kultuuriosakonna andmetel on see arv mõnevõrra väiksem ehk 4899 õpilast
22
   Siiski arvavad HTM-i analüüsitalituse spetsialistid, et raskesti defineeritavat väljalangevust (vrdl põhihariduseta katkestaja) ei
ole otstarbekas jälgida maakonna lõikes, sest väljalangevus kui erakorraline sündmus on indikaatorina kasutatav vaid
üleriigilises kontekstis. Allikas: HTM, analüüsitalitus.
.
23
   Vana-Vigalas lisaks ka lihtsustatud õppekavaga ja puuduva põhihariduse baasil.
Huvihariduse taset Raplamaal võib hinnata rahuldavaks, mõnedes piirkondades on olemas oma
kunsti- ja muusikakoolid (Raplas ja Kaius muusikakoolid, Märjamaal Muusika- ja kunstikool; Kehtnas
Kunstide kool, Kohilas Koolituskeskus). Osalejate hulk ei ole siiski suur (449 2006/2007. õppeaastal)
(Allikas: Maakonna arengukava 2006; Raplamaa portaal) Huviharidust ja täiendkoolitust pakutakse
lisaks kunsti- ja muusikakoolidele ka MTÜ-des, näiteks Mahtra Rahvakooli Liidus, Rapla Kunstiseltsis
ja Kandlekojas. Lisaks toimub aktiivne huvitegevus paljudes kultuuri- ja hariduse seltsides ning teistes
huvigruppe koondavates MTÜ-s, mida on ÄR 1. juuli andmetel 45 ühingut. (Allikas: e-mailiga Anneli
Bauvald).
Huvitegevus on aga väga vähe suunatud näiteks, probleemsetele noortele, kellele alternatiivse
tegevuse pakkumine oleks just väga oluline. Ka huvialaharidust ja huvitegevust piirab materiaalsete
vahendite nappus. Spordibaase maakonnas on vähe ja nende seisund ei ole kuigi hea. Lapse
terviklikku arengut silmas pidades tuleb sihipäraselt organiseerida huvitegevust ja suurendada
huviringide palgafondi, mis võimaldaks suurendada nende ampluaad. Soodustada tuleb koolide
omavahelist koostööd, eriti väikeste koolide vahel.
Rapla maakonnas on 6 toimivat avatud noortekeskust. (Vana-Vigala, Kohila, Rapla, Märjamaa, Kaiu,
Järvakandi). Ruumid on olemas veel Purkus, Raikkülas, Kabalas, Varbolas, kuid seal puuduvad
töötajad. (Allikas: e-mailiga Aivar Soe) . Laste ja noorte vaba aja kasuliku sisustamise seisukohalt on
oluline luua või korrastada avatud noortekeskused ja laste mänguväljakud maakonna kõigis
suuremates asulates. Oluline on kooli roll laste kodukohatunnetuse kujundamisel. Pärimuskultuur,
kodukohalugu ja loodus peaksid enam kajastuma haridusasutuste õppekavades.
Õpetajate kaader maakonnas vananeb jätkuvalt, mitmetes koolides on täitmata õpetajakohti ning
                                                           24
osade õpetajate kvalifikatsioon ei vasta nõudmistele . Tallinna lähedus soodustab nii parimate
õpilaste kui ka parimate õpetajate äravoolu. Siiski pole maakonna haridusvõrgu suurimad puudused
seotud mitte koolihoonete ja õpetajate puudusega, vaid vananenud haridusparadigma püsimisega
meie koolides. (Allikas: Maakonna arengukava 2006)

Alusharidus
Rapla maakonnas on 32 lasteasutust, sh 6 lasteaed-algkooli ja 1 lasteaed-põhikool ja 2 põhikooli,
mille juures töötavad lasteaiarühmad. (Allikas: e-mailiga Aivar Soe) Rapla maakonna lasteaiad on
ühe- kuni kaheksarühmalised. Osa lasteaiarühmi on ühendatud algkooliga, üks põhikooliga. Ujula on
kahes – Kehtna Silleri ja Rapla Kellukese – lasteaias. (Allikas: Raplamaa portaal) Maakonna
arengukava (2006) järgi ei jätku mitmetes maakonna suuremates asulates praegu enam lasteaiakohti
kõigile soovijaile, eriti terav on olukord sõimekohtade osas. Rapla maakonna sotsiaalse infrastruktuuri
teemaplaneering 2006 näitab, et Juurus, Kaius, Kohilas ja Märjamaal peetakse lasteaiateenuse
kättesaadavust või kvaliteeti probleemiks. Vajalik on suurendada nii lasteaiakohtade arvu kui ka
arendada laste päevahoiusüsteemi erinevaid vorme.
Maakonna omavalitsused teevad haridusvallas koostööd. Raplamaa Omavalitsuste Liidu Arengufond
hariduse osafond toetab õpilas- ja noorteüritusi, ainesektsioonide töö korraldamist, pedagoogide
täiendõpet, koolitusi jms.

Tähelepanekud, järeldused, ettepanekud
 Kui gümnaasiumiharidust hindavad Raplamaa elanikud konkurentsivõimeliseks, siis põhi- ja
   alghariduse kvaliteet on kõikuv. Mitmetes väikestes vallakoolides on probleeme õpetajate
   leidmisega. Riiklik pearahasüsteem jätab väiksemad koolid suurtega võrreldes selgelt halvemasse
   olukorda.
 Elanike vajaduste analüüs näitas, et alus- ja algharidust tahetakse oma lastele saada kodu
   lähedalt. Väikeste algkoolide elushoidmiseks tuleb rakendada nii kodanikuaktiivsust,
   kogukondlikku vastutust (valida laste harimiseks lähim kool) kui ka koolijuhtide leidlikkust kooli näo
   kujundamisel. Väikekoolid vajavad ellujäämiseks omavahelist koostööd ning tihedamat sidet
   kogukonnaga.
 Õpilaste (eriti poiste) väljalangevus põhikoolist on ka Raplamaal probleemiks. Riskigrupid vajavad
   suuremat tähelepanu ja individuaalsemat lähenemist nii koolilt kui ka kogukonnalt. Vaja oleks
   tugevdada tugisüsteemi, mis aitaks riskinoortel probleemidega toime tulla.
 Raplamaa elanikud näevad noortes kohaliku ettevõtluse järelkasvu, mistõttu majandusõpe ja
   osalemine õpilasfirmades võiks saada kogu Raplamaa hariduse loomulikuks osaks.

24
  Raplamaa üldhariduskoolide 48 (ca 12%) õpetaja ametijärk ei vasta või vastab osaliselt kvalifikatsioonile. Kooku on õpetajaid
393. Allikas: HTM, analüüsitalitus.
    Kutse valikul ja omandamisel vajavad noored palju enam kutse- ja üldhariduskoolide tihedat
     koostööd kohalike ettevõtjatega, milleks saab rakendada erinevaid meetodeid nagu
     õpipoisisüsteem, töövarjupäevad, suvised töömalevad jne.
    Huvihariduses on eelkõige probleemiks kättesaadavus – ühistransport ei võimalda käia
     keskustesse, kus ringid asuvad. Elanike vajaduste uuringu järgi ootavad väiksemate paikkondade
     vanemad ringijuhtide suuremat mobiilsust ehk koha peale tulemist. Samuti tuleb lahendusi ostida
     paindlikest transpordi korraldamise võimalustest, nagu vanemate koostöö transpordi korraldamisel
     ja/või vallapoolne transpordi kompenseerimine laste huviringides käimiseks.




TERVISHOID
Tervishoiuteenus
Rapla maakonna elanikke kindlustavad üldarstiabiga 20 perearsti. Maakonnas on 2 haiglat – Raplas ja
Märjamaal. Raplamaa Omavalitsuste Liidu poolt asutatud SA Rapla Maakonnahaiglas on erakorralise
meditsiini-, sise-, kirurgia-, laste-, günekoloogia- ja sünnitus- ning psühhiaatriaosakondades kokku 111
kohta. Haigla koosseisu kuulub polikliinik, kus võtavad vastu eriarstid. Rapla haigla polikliinikus toimub
vastuvõtt järgmistel erialadel: neuroloogia, psühhiaatria, üldkirurgia, uroloogia, sisehaigused,
kardioloogia,      reumatoloogia,        endokrinoloogia,     ortopeedia,    naha-suguhaigused,       nina-
kurgukõrvahaigused, günekoloogia ja lastehaigused. Haiglas on radioloogia, endoskoopia,
sonograafia, südame funktsionaalse diagnostika kabinetid, laboratoorium ja apteek.. Maakonna teine
haigla on Märjamaa Haigla OÜ. Märjamaa haigla on hooldusravi haigla, kus on tegevusluba 35
voodikohale, kuid haigekassa poolt ostetakse viimase kolme aasta jooksul 15-17 kohta. Maakonnas
on kolm kiirabibrigaadi. Eraõiguslikul alusel osutatakse maakonnas hambaraviteenuseid ning töötavad
silmaarst (OÜ Cilia) günekoloog (OÜ Praxsis) ja uroloog (OÜ Dr. Juho Pariis) (Allikas: Terviseprofiil
2005:19)

Tervisekäitumine
Rapla elanikkonna Tervisekäitumise uuring (2002) näitas, et 42,7% vastanutest hindas oma tervist kas
väga heaks (7,6%) või üsna heaks (35,1%). Oma tervist keskmisest halvemaks hinnanute osatähtsus
oli 6,5%. Näitajad on mõnevõrra paremad 2002.a. Eesti Tervisekäitumise uuringuga võrreldes (39,6%
hindasid tervist kas heaks või üsna heaks, 10,3% keskmisest halvemaks). Rapla maakonna naised
hindasid oma tervist madalamalt kui mehed. Hilisema tervisekäitumise uuringu järgi hindasid on tervist
                                                                                25
heaks või üsna heaks 48,6% 16-64-aastastest Harju- ja Raplamaa vastajatest . See näitaja on pea
10% kõrgem, kui teistes Eesti elupiirkondades.
Vanuserühmades on piirkondlikud erinevused veelgi suuremad (näiteks 55-64-aastased mehed Harju-
ja Raplamaal 20,3%, Tartu- ja Jõgevamaal ning Kagu-Eestis 4,3%). (vt Tervisekäitumise uuring 2005).
Ometi osutasid pikaajalisele terviseprobleemile 46,8% Harju- ja Raplamaa 16-64-aastastest elanikest
(Eestis 48,8%). 55-64-aastased meestest ja naistes osutasid pikaajalisele terviseprobleemile vastavalt
603,5% ja 70,5%. Viimase kuue kuu jooksul igapäevategevust tugevalt piiranud terviseprobleemi
olemasolule viitasid 6% Harju- ja Raplamaa elanikest (Eestis 8,4%).
Tööpäevadel üsna tihti/peaaegu alati üleväsimust tundnud 16-64-aastasi oli Harju-ja Raplamaal
42,9% (Eestis 44,5%). Rohkem kui tavaliselt/talumatus stressis olnud 16-64-aastaseid harju- ja
raplamaalasi oli 18,9% (Eestis 21,0%).
Praeguseid ja endisi suitsetajaid kokku on Harju- ja Raplamaal 62,8% (Eestis 62,1%), sh
igapäevasuitsetajaid 31,1% (Eestis 32,8%), neist mehi 45,1% ja naisi 21,7%. Võib arvata, et
igapäevasuitsetajate pole ajavahemikus 2002-2004 tõusnud (Raplamaa elanikkonna tervisekäitumise
uuringu järgi 31,0% 2002. aastal). Raplamaa nende kooliõpilaste hulk, kes ei ole kunagi proovinud
suitsetada on 2003-2006 olnud stabiilselt 25 ja 27% vahel. Nende kooliõpilaste osakaal, kes
väidavad, et suitsetavad tihti ja see on muutunud neile vajalikuks on tõusnud 9%-lt (2003) 14%le
(2006). (Laasner 2007). Raske on öelda, kas muutus hinnangutes peegeldab ka muutust käitumises.
Ka Laasner (2007: 8) resümeerib ”suitsetamise puhul ei saa rääkida tõusutrendist. Kahjuks aga ei ole
suitsetamise populaarsus ka vähenenud”.



25
  Uuringus on küsitletavad kategoriseeritud järgmiste elupiirkondade alusel: Harju- ja Raplamaa; Ida- ja Lääne-Virumaa; Tartu-,
Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa; Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa; Lääne-, Saare- ja Hiiumaa.
Harju- ja Raplamaal teistest elupiirkondadest pisut enam tervislikel põhjustel toitumisharjumusi
muutnud inimesi ja tunduvalt enam vähemalt viiel päeval 200 g puu- ja köögivilju päevas söönud 16-
64-aastaseid (vastavalt 65,2% ja 47,2%). Alkoholi tarbinute osakaal on 90,9% (Eestis 91, 4%). 2002.
aastal tarvitas vähemalt kord nädalas viina või teisi kangeid alkohoolseid jooke 26,1% meestest ja
10,4% naistest. (Terviseprofiil 2005) Metoodiliste erinevuste tõttu ei õnnestunud neid andmeid 2004.
aasta omadega võrrelda.
Narkootikume proovinute/tarvitanute osakaal on 12,8% (Eestis 11,4%). Uimastiennetuse programmi
ühe osana korraldatud küsitluse tulemused näitavad, et aastate jooksul on narkootikumide proovimine
ja kasutamine olnud stabiilne. Järsku tõusu ei ole toimunud. 2004. aastal on küsitletutest
narkootikumidega kokku puutunud 11%, 2003. aastal oli vastav näitaja 8%. Küll aga on aastatega
kasvanud õpilaste hulk, kellele on narkootikume pakutud. Narkootikume on pakutud 23%-le küsitletud
kooliõpilastest. (Terviseprofiil 2005)
Rohkem kui kord nädalas vabal ajal tervisesporti harrastanute osakaal on lähedane Eesti keskmisele
näitajale 30,7% (30,4%). Vanuse ja soo lõikes on siiski näitajad erinevad (16-24-aastased 66,0% ja
45-54-aastased mehed 18,2%). 2002. andmete järgi vastasid 28,5% meestest ja 25,0% naistest, et
nad harrastavad tervisesporti vähemalt kaks korda nädalas (Eestis tervikuna vastavalt 30,8% ja
31,3%). Sellest järeldavad uuringu autorid, et Rapla maakonnas on tervisespordi harrastajate osakaal
kogu Eestiga võrreldes madalam. Kui nooremates vanusegruppides tegeletakse siin spordiga isegi
aktiivsemalt kui kogu Eestis, siis vanemate Raplamaa elanike seas ei ole tervisesport sugugi
populaarne. (Terviseprofiil 2005)
Ülekaaluliste osakaal on Harju- ja Raplamaal väiksem kui mujal. Samas toob Terviseprofiil (2005) ära
ülekaaluliste (BMI>25) osakaalu (%) soo ja vanuse järgi Raplamaa täiskasvanud elanikkonnas
2002.aastal ning juhib tähelepanu asjaolule, et alates 35. eluaastast on ülekaaluliste osakaal väga
kõrge, samas kui vanusgruppide füüsiline aktiivsus on madal. Traumade ja spordivigastuste ning
muud siin käsitlemata tervisekäitumise näitajad esitab Tervisprofiil (2005).
Tervisekäitumise uuringu (2005) tulemusi interpreteerides peab tingimata arvestama, et elupiirkonna
sees ei jaotu näitajad sugugi nii ühtlaselt. Hinnangud, diagnoosid ja tervisekäitumise näitajaid
diferentseerib ka elanike haridustase, majanduslik aktiivsus, kuusissetulek ja ravikindlustuse
olemasolu. Peale nimetatu on näitajad ootuspäraselt erinevad valdade, kantide, külade, perede ja
indiviidide lõikes. Lisaks nimetatule tuleb kriitiliselt hinnata ka erineval ajahetkel tehtud uuringute
tulemusi.

Tööohutus
Tööõnnetusi registreeriti 2004. aastal 79. Raplamaal oli 2004.aastal 5 kutsehaiguse juhtu. Maakonniti
on enim diagnoositud kutsehaigusi Jõgevamaal (24), Tartumaal (20) ning Põlvamaal (15)
Kutsehaigustest on sagedasemad ülekoormushaigused, vibratsioonitõbi ja vaegkuulmine. (Allikas:
Terviseprofiil 2005)


Tähelepanekud, järeldused, ettepanekud
 Terviskäitumise uuringu põhjal on Raplamaa elanike vastavad näitajad üsna sarnased Eesti
   keskmisele.
 Elanike vajaduste analüüsile tuginedes peavad Raplamaa elanikud eriti oluliseks sportimise
   võimalusi. Samas näitab terviseprofiili uuring, et tervisespordi harrastajaid on Raplamaal omajagu
   vähem kui Eestis keskmiselt. Eriti passiivsed on selles osas üle 45-aastased mehed. Seega tuleb
   võimaluste loomise kõrval tegeleda ka tervisespordi propageerimisega.
 Raplamaa elanike vajaduste analüüs näitas, et suureks probleemiks on tervishoiuteenuste
   kättesaadavus. Raplamaa mitmetest valdadest ja kantidest ei võimalda ühistransport eriarsti
   juures käia. Lahenduseks pakutakse regulaarseid eriarstide visiite valdadesse selleks kohaldatud
   ruumidesse.
 Grupiintervjuud sihtgruppidega tõid lisaks välja ka rahulolematuse Rapla erakorralise meditsiini
   madala (teenindus)kvaliteediga.
 Tervishoiuga seotud teenustest peeti eriti oluliseks apteegi olemasolu vallakeskuses.
INFRASTRUKTUUR JA TEENUSED
Maakonna arengukava (2006) peab peamiseks probleemiks tehniliste infrastruktuuride valdkonnas
nende ebaühtlast arengut. Teatav kontsentratsioon suurematesse keskustesse on loomulik, kuid
piisavad eeldused arenguks peavad olema loodud ka väikekeskustes. Raplamaa teedevõrk on tihe,
ent peamises probleemiks loetakse tolmuvabade teede vähesust ja teekattega seotult ka teehooldust.
(Allikas: Maakonna arengukava 2006).
Raplamaa ühistranspordisüsteem praegusel kujul ei rahulda maakonna elanike vajadusi. Maakonnas
tuleb välja kujundada tõhus ühistranspordisüsteem, kus kõik transpordiliigid toimivad koordineeritult.
(Allikas: Maakonna arengukava 2006). Rapla maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu
2006 järgi on teenustest, mille kättesaadavus või kvaliteet vajavad parandamist, esikohal
ühistransporditeenus (ühistranspordi sagedus) ja selle logistika. Seda on maininud kõikide valdade va
Raikküla (ja Järvakandi) võtmeisikuid.
Kvaliteetse elektrienergia (lubatust suurem pingekõikumine, katkestused) kättesaadavus on ennekõike
hajaasustuse probleem. Maakonda läbib Karksi-Tallinn               maagaasitrass.    (Allikas: Maakonna
arengukava 2006). Vee- ja kanalisatsioonisüsteeme on renoveeritud vähe ning kohati on nende
seisund üsna halb (vt ka ptk LOODUS JA KESKKOND). Üsna sarnaselt Eesti keskmise näitajaga
hindab ligi viiendik koduse kraani/kaevuvee kvaliteedi halvaks või väga halvaks. Eluruumidesse kostva
välismüra häirivust hinnati sageli/kogu aeg Harju- ja Raplamaal teistest elupiirkondadest rohkem
(19,85 ning näiteks Lääne-Eestis ja saartel 6,6%). (Allikas: Tervisprofiil 2005).
Kui telefonisidega maakonnas üldiselt probleeme ei ole, siis kiire ja kvaliteetne andmeside ei ole kogu
maakonnas tagatud, suurematest keskustest väljaspool. Kuigi peapõhjuseks on siin asjaolu, et
väikese klientuuri ja pikkade vahemaade puhul on tehnilised lahendused kallid, siis mitmed
probleemid on põhjustatud ka nõrgast planeerimistööst ja valedest eelistustest. (Allikas: Maakonna
arengukava 2006) Interneti kättesaadavuse või kvaliteedi probleeme tunnistasid Märjamaa, Kehtna ja
Raikküla inimesed. Postiside teenuse peamiseks probleemiks Raikkülas ja Kaius peetakse
                                26
postkontorite sulgemisohtu . Sulgemisohus postkontorite asemel näeb teenusepakkuja
frantsiisikontorite teket ja postibusside käivitamist. Lastehoiu ja haridusteenuse ning meditsiiniteenuse
kohta vt ptk HARIDUS. Esmatarbekaupade kättesaadavuse kohta detailne ülevaade puudub, ent
Sotsiaalse infrastruktuuri uuringu (2006) järgi on, Käru, Kohila, Vigala, Märjamaa ja Raikküla mitmes
kandis esmatarbekaupade kättesaadavust esile toodud. Ka konstaablipunkti olemasolu või konstaabli
kättesaadavust on probleemiks peetud mitmes kohas Kärus, Raplas, Vigalas.


Tähelepanekud, järeldused, ettepanekud
 Tehnilised infrastruktuurid on oluline osa elukeskkonnast, mille olemasolu ja kvaliteedi järgi
   tehakse muuhulgas ka elukoha valikuga seotud otsuseid. Lisaks on infrastruktuuri kvaliteet
   otseses seoses ettevõtlusaktiivsusega piirkonnas. Raplamaad iseloomustab ebaühtlane
   infrastruktuuride kvaliteet nii valdade kui ka kantide lõikes.
 Elanike vajaduste analüüs näitas, et infrastruktuuri osas on kõige väiksem rahulolu teede
   olukorraga, mida pidasid mitterahuldavaks 7 valla elanikud üheksast. Probleemiks on nii teede
   tolmamine kui ka nõrk hooldus. Muudest infrastruktuuridest toodi välja vajadust tänavavalgustuse,
   vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, küttesüsteemide ja elektri kvaliteedi järele.
 Teenuste osas on suurimaks valukohaks ühistranspordisüsteem, mis ei vasta mitte ühegi valla
   elanike vajadustele. Ühistranspordi viletsus piirab kõige erinevamate teenuste tarbimist alates
   arstiabist ja kaubandusest kuni harrastusteni. Lahendusi tuleb otsida uutest paindlikest
   transpordilahendustest ning koostööst nii omavalitsuste kui ka elanike vahel.
 Paljudes külades on probleemiks kvaliteetse andmeside (interneti) kättesaadavus.
 Nii sotsiaalse infrastruktuuri uuring kui ka vajaduse analüüs kinnitab, et elanikud peavad oluliseks
   esmatarbekaupade kättesaadavust ning tunnevad muret väikepoodide sulgemise pärast. Selleski
   osas on võimalik lahendusi leida koostöös, mida Partnerluskogu saaks oma meetmetega toetada.




26
  AS Eesti Post kinnitas 44 postkontori, sh Märjamaa valla Teenuse ja Vaimõisa kontorite reorganiseerimise.
http://www.post.ee/?id=6091
RAPLAMAA ARENGUDOKUMENTIDE ANALÜÜS

METOODIKA
Antud analüüsi puhul on aluseks võetud kolme tasandi arengukavad: 1) maakonna arengustrateegia;
2) 9 Raplamaa omavalitsuse arengukavad ning 3) 18 küla arengukavad. Omavalitsuse ja küla tasandi
arengukavasid on esmalt analüüsitud eraldi, otsides neis eelkõige ühisosa, kuid vaadeldes ka
olulisemaid erinevusi. Lõpuks on eri tasandi arengudokumentide vahel toodud välja ka neis ilmnevad
seosed, sarnasused ja erinevused.


OMAVALITSUSTE ARENGUKAVADE ANALÜÜS
Omavalitsuste arengukavade osas on võrreldud visiooni, eesmärkide ja tegevuskavade tasandit.
Samuti on sissejuhatava peatüki baasil analüüsitud kaasatuse ja partnerluse olulisust arengukava
koostamise protsessis. Siinkohal tuleb rõhutada, et vaatluse all on kõigest dokumendis deklareeritud
põhimõtted, mis ei tarvitse kattuda tegelikkuses rakendatud metoodikaga.
Omavalitsuste arengudokumentide võrdlevat analüüsi raskendasid alljärgnevad asjaolud:
1. Arengukavade erinev põhjalikkuse aste. Väga varieeruva detailsusega on koostatud nii olukorra
   kirjeldused, visioon, eesmärkide kirjeldused kui ka tegevuskava. Näiteks tegevuskava kirjete arv
   kõikus 34-180 vahel. Mitme arengukava puhul on eesmärgid sõnastamata jäetud, mistõttu tuli
   nende kaudse allikana pöörduda visiooni või tegevustulemuste juurde.
2. Arengudokumentide nõrk seesmine sidusus. Ligi poolte arengukavade puhul (4 üheksast) ei
   haaku omavahel visioon, eesmärgid ja tegevuskava. Eriti terav on neil juhtudel lahknevus
   eesmärkide all sõnastatud muutusvajaduste ja reaalse tegevuskava vahel. Kuigi mõni üksik
   omavalitsus on proovinud määratleda prioriteedid, tunduvad tehtud valikud kunstlikena. Suurem
   osa arengukavasid katavad tegevustega kõik eluvaldkonnad, püüdmata ühelegi neist suuremat
   prioriteetsust anda.
3. Arengukavade struktuuri suured erinevused. Arengukavad on väga erinevalt teemadeks jaotatud,
   näiteks noorsootööd nähti osades dokumentides sotsiaalvaldkonnana, teistes aga
   haridusvaldkonnana; külaliikumist nähakse eri dokumentides sotsiaal-, kultuuri- ning
   haldusküsimusena. Iseenesest on selline lähenemiste erisus igati tervitatav, kuid muudab samas
   keerulisemaks dokumentide võrdlemise.
Positiivse aspektina jäi silma asjaolu, et ükski arengukava ei piira teemasid kohalike omavalitsuse
korralduse seaduse poolt sätestatud ülesannetega. Eesmärgid hõlmavad nii ettevõtlusvaldkonda,
kolmanda sektori tegevust, kui ka teisi valla elanike jaoks olulisi valdkondi, nagu näiteks elamuehitus
või infotehnoloogia.

Kaasamise ja partnerluse printsiibi rakendamine
Tuginedes arengukavade sissejuhatuses kirjeldatud põhimõtetele ning metoodikale, võib öelda, et
enamus omavalitsusi (7 üheksast) on arengukava protsessis kasutanud ühel või teisel moel
elanikkonna kaasamise põhimõtet. Samas vaid 4 arengukavas on kirjeldatud kaasamise metoodikat
sellisel määral, et arengukava protsessi saab nimetada osalusplaneerimiseks. Kaasamise vormidena
on kasutatud:
       elanike ja huvigruppide kaasamine töögruppidesse ja ajurünnakutesse;
       arengukava avalikud arutelud;
       arengukava mustandi avalik väljapanek raamatukogudes ning valla koduleheküljel;
       ettepanekute kogumine ja nende integreerimine dokumenti;
       arengukava mustandi saatmine kommentaarideks mittetulundusühingutele, asutustele ja
        ettevõtetele;
       piirkondlike ja külade/alevike arengukavade integreerimine valla arengukavasse.

Kahel juhul on välja toodud ka kaasatute arv. 3 omavalitsuse puhul on kaasatus formaalne, piirdudes
vaid ettepanekute esitamise võimalusega. 2 omavalitsuse arengukava dokument ei peegelda elanike
ega huvigruppide kaasamist arengukava koostamisse.
Partnerluse printsiipi, kus teadlikult on kaasatud nii ettevõtjaid kui ka kodanikeühendusi, on kasutatud
kolme arengukava puhul.

Arengukavade fokuseeritus
Kvaliteetset arengudokumenti iseloomustab ka fokuseeritus, ehk teatud teemadele prioriteedi andmine
läbi tegevuskava ja ressursside suunamise. Omavalitsuse puhul on eelisarendatavate valdkondade
väljavalimine keeruline, kuna see eeldab huvigruppide konsensust. Seega on fokuseeritus võimalik
vaid suure usalduse ja üksmeele tingimustes.
Valdav enamus arengukavadest prioriteete määranud ei ole. Prioriteedisõnastused (ühel juhul
nimetatud võtmeküsimusteks) on kolmes arengukavas. Neist ühel juhul on pigem tegemist iga
valdkonna üldise eesmärgi sõnastusega. Kahes arengukavas on lähiaastate sisulised prioriteedid
eraldi välja toodud, kuid tegevuskava katab neid vaid osaliselt.
Paaris arengukavas on märgata teatud teemavaldkondade eriti põhjalikku käsitlust eesmärkide ja ka
tegevuskava tasandil ehk niiöelda varjatud prioriteete, (näiteks infotehnoloogia Märjamaal ning
tervisevalla kontseptsioon Kaius.) Üldiselt ei ole siiski prioriteetide seadmine ehk fokuseeritus
omavalitsuste praktikas veel tavapärane.

Arengukavade seesmine sidusus
Arengudokumendi sidususe all peetakse silmas visiooni, eesmärkide ja tegevuskava omavahelist
loogilisust ja kooskõla.
Analüüsitud 9 arengukava erinevad olulisel määral seesmise loogilisuse poolest. 4 arengukava puhul
on suur osa eesmärke tegevustega katmata. Üldiselt kipuvad sellisel juhul tegevuskavad olema
investeeringutekesksed ega kata neid eesmärke, mis eeldavad „pehmeid tegevusi“. Paaril juhul on
tegevuskava väga deklaratiivne ning sisalda vastutajaid ega tähtaegu. 5 omavalitsuse puhul on
visiooni, eesmärkide ning tegevuste tasandite vahel seosed olemas. Neist 2 juhul on vastavus täielik
ning 3 puhul on mõned eesmärgid jäetud tegevustega katmata.

Omavalitsuste arengukavade ühisosa
Visiooni tasandit analüüsides saavad selgemaks kõige üldisemad eelistused, mis Raplamaa
omavalitsusi ühendavad.
 Oodatult näevad omavalitsused end eelkõige hea elukeskkonna tagajatena, mis tooks siia noori
    peresid ning oleks lastele heaks kasvukeskkonnaks. Suurem osa valdu näeb oma elanikkonda
    kasvavat just Tallinnast välja kolivate perede arvelt.
 Kvaliteetse elukeskkonna tähtsaimate elementidena nähakse kvaliteetse hariduse saamise
    võimalust, looduslähedust, korralikku infrastruktuuri ning mitmekesiseid puhke- ja
    harrastusvõimalusi.
 Kõrgelt väärtustatakse elanike aktiivsust, ettevõtlikkust ning ühistegevust.

MÄRKSÕNA                                            SA     OMAVALITSUSED
                                                    GE-
                                                    DU
                                                    S
Kvaliteetne haridus                                 8      Keh, Kai, Koh, Kär, Vig, Rap, Rai, Mär
Aktiivne elanikkond/ ühistegevus                    7      Keh, Juu, Koh, Vig, Rap, Rai, Mär
Hea elukeskkond                                     6      Keh, Kai, Juu, Koh, Vig, Rap
Loodulähedus/ keskkonnasäästlikkus                  6      Keh, Koh, Kär, Vig, Rap, Rai
Kasvav rahvastik                                    6      Keh, Kai, Koh, Kär, Vig, Mär
Vaba aeg ja puhkemajandus                           5      Kär, Vig, Rap, Rai, Mär
Ettevõtlusaktiivsus                                 5      Kai, Keh, Vig, Rap, Mär
Infrastruktuur                                      5      Keh, Koh, Kär, Rap, Mär
Kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus        4      Keh, Kär, Rap, Rai
Tuntus/ hea maine                                   4      Kai, Koh, Rap, Mär
Head töökohad                                       4      Kai, Koh, Vig, Rai
Hea kasvukeskkond                                   4      Keh, Juu, Koh, Rap
Traditsioonid/ kultuuripärand                       4      Koh, Kär, Rai, Mär
Eesmärkide ja tegevuskava tasandi ühisosa vaatame peamiste teemavaldkondade kaupa .
Looduskeskkonna kauni ning puhtana hoidmise puhul peetakse kõige olulisemateks faktoriteks (6
üheksast) elanike keskkonnateadlikkuse tõstmist, jäätmekäitluse tõhustamist ning heakorrastatuse
tagamist. Kui jäätmekäitlus ja heakord on ka tegevuskavas valdavalt kajastatud, siis mitmel
omavalitsusel jääb puudu ideedest, milliste tegevustega keskkonnateadlikkust tõsta. Kohila, Käru ja
Kaiu vald näevad aga mitmeid võimalusi (õigusaktid, tunnustamine, teabepäevad, ja -materjalid,
artiklid, info kodulehele, õpetajate koolitus).
Heakorra tõstmise eesmärgi all pakutud tegevused hõlmavad lisaks koristustöödele ja talgutele,
heakorrakonkursse,    kampaaniad,     uute    puhkealade  loomist, prügikastide paigaldamist,
heakorraeeskirja koostamist ning vajaduste kaardistamist.
6 omavalitsuse poolt tuuakse välja loodusturismi arendamise vajadus nagu atraktiivsete
loodusvaadete avamine, eksponeerimine, märgistamine ning loodusmatkaradade rajamine. 4
omavalitsuse arengukavad märgivad ära säästliku metsamajandusega seotud teemad,
tegevuskavasse jõuavad need vaid 2 omavalitsuse puhul.
Originaalsemad loodushoiu alaste tegevuste hulka kuuluvad karuputke hävitamine (Juuru) ning
kalavarude täiendamine veehoidlas (Kaiu).
Kõik nimetatud eesmärgid sobivad ka LEADER strateegiasse.

LOODUSKESKKOND
Teema                          Eesmärgina                       E/T   Tegevuskavas
Elanike keskkonnateadlikkus    Kai, Koh, Kär, Vig, Rap, Mär     6/3   Koh, Kär, Kai
Loodusturism                   Kai, Kär, Vig, Rap, Rai, Mär     6/5   Juu, Keh, Kai, Kär, Rai
Jäätmekäitlus                  Keh, Kai, Koh, Kär, Rap, Mär     6/6   Juu, Koh, Kär, Mär, Rai, Rap
Heakorrastatus                 Keh, Kai, Juu, Koh, Vig, Mär     6/6   Juu , Keh, Koh, Kai, Kär, Rap
Säästlik metsamajandus         Kai, Kär, Rai, Mär               4/2   Kär, Rai
Liigiline mitmekesisus         Kai, Koh, Mär                    3/2   Juu, Kai

Ettevõtluskeskkonna arendamisel näevad omavalitsused eelkõige oma rolli ettevõtete jaoks soodsa
tehnilise infrastruktuuri rajamises. Mitmed omavalitsused peavad vajalikuks tehnoparkide ning
tööstusalade rajamist (Kohila, Rapla, Märjamaa). Paar omavalitsust peab oluliseks ettevõtjatega
regulaarsete suhtlusvormide (ümarlauad) loomist, infovahetust ning vajaduste väljaselgitamist
(Raikküla, Kaiu).
Teine valdkond, kus omavalitsuste arengukavad üksmeelselt oma rolli näevad on turism, sealjuures
tuuakse välja eri turismivaldkondi nagu ökoturism, kultuuriturism, muinsusturism ning üritusturundus.
Tegevuste all tuuakse välja konkreetsete objektide arendamise, viitade seadmise, turismiinfo
parandamise ning mainet loovate suurürituste algatamise.
Jällegi on märgata, et tegevuskavades on peamiselt kirjeldatud investeeringupõhised tegevused
samas kui korralduslikke, süsteemi loovaid ja arenduslikke tegevusi pole sageli välja toodud.
Eesmärkide tasandil peetakse oluliseks tasuvate, kõrget kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade teket
oma vallas. Tegevuskavas otseseid tegevusi sel teemal mõistetavalt ei ole - töökohtade loomine jääb
eeskätt ikkagi ettevõtjate ülesandeks.
Kuigi LEADER meetme ressursid on infrastruktuuri investeeringute jaoks liiga väikesed, saab siiski
neist katta planeeringutega seotud kulusid. Turismivaldkond ja ettevõtjate kaasamisega seotud
tegevused on aga LEADER kontekstis vägagi sobilikud.

                             MAJANDUSKESKKOND/ ETTEVÕTLUS
Teema                Eesmärgina                        E/T Tegevuskavas
Ettevõtluskeskkond   Keh, Kai, Juu, Koh, Kär, Rap, Mär 7/7 Juu, Koh, Kär, Mär, Rai, Rap, Kai
Turism               Keh, Kai, Koh, Vig, Rap, Rai, Mär 7/6 Juu, Koh, Kär, Mär, Rai, Kai
Uusettevõtlus        Kai, Kär, Vig, Rai                4/3 Juu, Kär, Rai
Töökohad             Keh, Kai, Kär, Vig                4/0 -
Oskustööjõud         Kai, Koh, Kär                     3/2 Juu, Mär
Teenindussfäär       Koh, mär                          2/1 KÄR
Hariduse ja täiendõppe valdkonnas on eesmärkide tasandil kõige rohkem kaalu antud hariduse
kvaliteedi tõstmisele ning täiskasvanuõppe võimaluste parandamisele. Vaid pooled omavalitsustest
on planeerinud tegevuskavasse vastavad sammud, näiteks hariduse arengukava koostamine,
stipendium tulevastele õpetajatele, töö õppekavadega, õppevahendite kaasajastamine, spetsialistide
kaasamine, õpetajate täiendõpe. Kaudselt võib õppekvaliteedi parandamisena näha ka 4
omavalitsuse plaan motiveerida õpetajaid noorte õpetajate toetuse, tunnustamise ning ametikorteriga
eraldamisega.
Samal ajal valla haridusasutuste materiaaltehnilise baasi arendamine on planeeritud kõigi
omavalitsuse tegevuskavadesse, sõltumata sellest, kas sellist strateegilist eesmärki on seatud või
mitte. Mõistetavalt on investeeringukavades kõige enam panustatud lasteaedadele, millele järgnevad
põhikoolide ja gümnaasiumide investeeringuvajadused.

                               HARIDUS- JA TÄIENDÕPPEKESKKOND
Teema                           Eesmärgina               E/T Tegevuskavas
Täiskasvanuõpe/ elukestev       Keh, Kai, Koh, Kär, Rap, 7/4 Keh, Koh, Mär, Rai
õpe                             Rai, Mär
Hariduse kvaliteedi             Keh, Juu, Koh, Vig,      7/4 Juu, Keh, Koh, Kär
parandamine                     Rap, Rai, Mär
Haridusasutuste materiaalse     Keh, Kai, Koh, Rap, Rai 5/8  Juu, Vig, Keh, Koh, Kai, Kär, Mär,
baasi parandamine                                            Rai, Rap
     Alusharidus               Keh, Koh, Kär, Rap, Rai 5/9  Juu, Vig, Keh, Koh, Kai, Kär, Mär,
                                                             Rai, Rap
     Põhiharidus               Keh, Koh, Kär            3/7 Vig, Keh, Kai, Kär Mär, Rai, Rap
     Gümnaasium                Koh                      1/4 Juu, Koh, Mär, Rap
     Kutseharidus              Keh, Rai                 2/0
Koolist väljalangevuse          Keh, Koh, Rap, Rai, Mär 5/3  Mär, Rai, Rap
tõkestamine
Kutse- ja karjäärinõustamine    Keh, Kai, Koh, Mär, Rap     5/4    Juu, Koh, Mär, Rai
Optimaalne koolivõrk            Keh, Juu, Rai               3/2    Juu, Rai
Õpetajate motiveerimine         -                           0/4    Juu, Keh, Koh, Kär

Haridusvaldkonnas peavad vallad oluliseks ka koolist väljalangevuse vähendamist, milleks
kavatsetakse kaasata sotsiaalpedagooge, psühholooge, parandada koostööd vanematega ning
pakkuda neile teavet, nõustamist ja koolitust.
Tähtsaks peetakse ka kutse- ja karjäärinõustamise parandamist spetsialistide kaasamise ning
eelkutseõppe rakendamise kaudu.
Kehtna, Juuru ja Raikküla toovad välja ka koolivõrgu optimeerimise vajaduse.
Hariduse kvaliteedi ning eriti täiendõppe võimaluste parandamise teemad sobivad hästi rahastamiseks
LEADER’i kaudu.
Elanike harrastusvõimaluste mitmekesistamine ning kultuuri ja spordiga tegelemiseks soodsate
tingimuste loomine on valdvale enamusele omavalitsustest oluline eesmärk. Nagu teistegi teemade
puhul on vastavad tegevused peaasjalikult investeeringukesksed. Väheste omavalitsuste
tegevuskavades on mainitud teist laadi tegevusi nagu toetuse eraldamist rahvakultuurile,
seltsitegevusele, ringijuhtidele ning traditsioonilistele üritustele; spordiklubi ning spordi arengukava
loomist. Kohila valla tegevuskava sisaldab haruldase nähtusena seltside võrgustikutöö parandamist.
Teistest pisut erineva rõhuasetusega kultuuritööle on Juuru vald, mis lisaks rahvakultuurile panustab
ka kõrgkultuuri toomisele valda, kodu-uurimuslikule tegevusele ning pärimuskultuurile. Pärimuskultuuri
toovad tegevuskavas esile ka Kohila ja Rapla vald.
Külaliikumise toetamine on eraldi välja toodud vaid nelja valla arengukavas (Kehtna, Kohila,
Märjamaa, Juuru). Võimalike tegevustena nähakse eestvedajate koolitamist, tunnustamine,
külavanemate toetamist, arengukavade koostamist ning külakeskuste loomist.
Pooled omavalitsustest tunnetavad huviala- kultuuri- ja spordijuhtide ning juhendajate leidmise ja
motiveerimise keerulisust. Siinkohal oleks omavalitsustel mõistlik koostööd teha, et head spetsialist
koos üheskoos rakendades konkurentsivõimelisemat tasu pakkuda.
                            KULTUUR/SPORT/HARRASTUSVÕIMALUSED
Teema                             Eesmärgina                    E/T Tegevuskavas
Harrastusvõimaluste               Kai, Koh, Kär, Rap, Rai, Juu, 7/6 Keh, Koh, Kai, Kär, Rai, Rap
mitmekesisus                      Vig
(Rahva)kultuuri kättesaadavus     Keh, Kai, Koh, Rap, Rai,      7/8 Juu, Vig, Keh, Koh, Kai, Kär,
                                  Mär, Juu                          Rai, Rap
Seltsitegevuse toetamine          Keh, Kai, Koh, Rai, Mär, Juu, 7/3 Koh, Rai, Kai
                                  Vig
Rahva- ja tervisspordi            Keh, Kai, Koh, Kär, Rap, Juu 6/3 Koh, Rap, Kai
võimalused
Spordirajatised                   Kai, Koh, Rap, Rai, Mär       5/9 Juu, Vig, Keh, Koh, Kai, Kär,
                                                                    Mär, Rai, Rap
Spetsialistide ja juhendajate     Keh, Kai, Koh, Mär            4/5 Juu, Koh, Kär, Rai, Kai
leidmine ja motiveerimine
Külaliikumine                     Keh, Koh, Mär                 3/3 Juu, Koh, Rai
Pärimuskultuur                                                  0/3 Juu, Koh, Rap
Kodu-uurimuslik tegevus                                         0/1 Juu

Elanike kultuuri- spordi ja seltsitegevuse võimaluste parandamine, sealhulgas ka vastavate
investeeringute tegemise on kindlasti üks võimalikke LEADER teemasid.
Elanike turvalisus on valdkond, mida arengukava eesmärgina käsitleb vaid 4 omavalitsust. Samas
tegevuskavas on turvalisuse tõstmisega seotud meetmeid planeerinud pea kõik vallad (8 üheksast).
5 tegevuskava näeb ette elanike omavastutuse tõstmist naabrivalve süsteemi rakendamise,
teavitamise ning koolituse kaudu. Teise tegevustena on planeeritud riskianalüüs ja kriisikava
koostamist, liikluskorraldusmärkide ning videokaamerate paigutamist, tuleohutuse alast teavitustööd
ning koostöö parandamist politsei ning Kaitseliiguga.

                                         TURVALISUS
Teema                       Eesmärgina           E/T      Tegevuskavas
Elanike turvalisus          Kai, Koh, Rai, Mär   4/8      Mär, Keh, Rap, Rai, Kär, Koh, Juu, Kai
Liiklusohutus               Kai, Koh, Mär        3/3      Mär, Keh, Rap
Elanikkonna vastutus        Koh, Mär             2/5      Juu, Keh, Koh, Kär, Mär Kai
Päästeteenindus             Kai, Mär             2/4      Keh, Kai, Mär, Rai
Koostöö politseiga          Rai, Mär             2/2      Juu, RaI

Elanike turvalisuse parandamisega seotud kodanikualgatuslikud tegevused sobivad hästi ka LEADER
strateegiasse.
Sotsiaalhoolekande valdkonda toovad eesmärkide tasandil esile ligi pooled (4) omavalitsused.
Eelkõige puudutavad eesmärgid uute hooldusvormide ja teenuste juurutamist ning liikumispuudega
elanikele avalike teenustele ligipääsu parandamist (kaldteed, invatransport). Tegevuskavas on
praktiliselt kõigil omavalitsustel lisaks eelnimetatule planeeritud investeeringud olemasolevate
hoolekandeasutuste remondiks või laiendamiseks.

                               SOTSIAALHOOLEKANNE/TERVISHOID
Teema                              Eesmärgina          E/T Tegevuskavas
Erinevate hooldusvormide- ja       Keh, Koh, Mär, Kär  4/7 Juu, Keh, Koh, Kai, Kär, Rai, Rap
teenuste väljaarendamine
Parem juurdepääs teenustele        Kai, Koh, Mär, Rap  4/3 Juu, Rap, Kai
(eelkõige liikumispuude tõttu)
Hoolekandeteenuste kvaliteedi      Keh, Vig, Rap       3/2 Keh, Koh
parandamine
Tervishoiuteenuste                 Keh, Kai, Mär, Juu, 7/3 Keh, Koh, Kär
kättesaadavuse parandamine         Vig, Rap, Kär
Tervise-edenduslik tegevus         Keh, Kai, Koh, Rai, 5/4 Keh, Kär, Mär, Rai, Kai
                                   Mär
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamise vajaduse osas on omavalitsused üksmeelsed (7
valda üheksast). Paraku vastavasisulised tegevused esinesid vaid 3 arengukavas.
Tervise-edenduslikke tegevusi planeerivad 4 valda, sealhulgas terviseauditi läbiviimist, tervisenõukogu
loomist, teabepäevi, koolitusi, spetsialisti kaasamist.
Kaiu vald on võtnud elanike tervise arendustegevuse läbivaks teemaks, nähes seda samas pigem
ennetustegevuse kontekstis - sportlikud ja tervist säästvad eluviisid, tervislik elukeskkond. Tervise
teemat on arengukavas käsitletud ühes peatükis koos kultuuriga.
Sotsiaal- ja tervishoiu valdkond ei kuulu küll tüüpiliste LEADER teemade hulka, kuid põhjendatud
vajaduse korral pole ka välistatud.
Noorsootöö on vaid pooltel (5 üheksast) omavalitsustel välja toodud strateegilist eesmärkide
nimekirjas. Tegevuskavas aga on kõik 9 omavalitsust ette näinud noorte huvigrupile suunatud
tegevusi. 5 omavalitsust panustavad avatud noortekeskuste toimimisele.
Noorsootöö all tuuakse välja ka selliseid tegevusi nagu rahvusvaheline noortevahetus, psühholoogi
loengud, ning noorte koostöö soodustamine. Mitmed vallad otsivad võimalusi noorsootöö spetsialisti
palkamiseks – jällegi valdkond, kus omavalitsuste koostöös oleks kergem parema ettevalmistusega
inimesi leida.
                                             NOORSOOTÖÖ
Teema                             Eesmärgina              E/T       Tegevuskavas
Noorsootöö tõhustamine            Kai, Koh, Rai, Mär, Kär 5/9       Juu, Vig, Keh, Koh, Kär, Mär, Rai,
                                                                    Rap, Kai
Noorte harrastusvõimaluste        Keh, Rai, Mär, Kär         4/5    Juu, Keh, Koh, Kai, Mär
mitmekesistamine
Noorte sotsiaalne kaasatus        Koh, Mär                   2/4    Juu, Koh, Rai, Kai
Noorte töökasvatus                Kai, Mär                   2/3    Juu, Mär, Rap

Mitmed omavalitsused peavad oluliseks ka noorte harrastusvõimaluste laiendamist näiteks läbi rula- ja
skate-radade, pallimänguväljakute rajamise küladesse, traditsiooniliste matkade korraldamise poistele,
kunstiklassi rajamise jne.
4 arengukavas on planeeritud ka tegevusi noorte kaasatuse suurendamiseks ning töökasvatuslike
malevate toetamiseks.
Noorte võimaluste avardamine sobi hästi ka LEADER strateegiasse.
Tehnilistest infrastruktuuridest on oodatult omavalitsuste arengukavades esimesel kohal teede
renoveerimine ning mustkatte alla viimine. Kõikide omavalitsuste investeeringukavades on ära toodud
prioriteetsete vallateede nimekirjad.
Kuigi ülejäänud kommunikatsioonide parendamist tuuakse arengukava eesmärkides välja oluliselt
harvem, on nad tegevuskavas siiski tähtsal kohal. Kõigil omavalitsustel on plaanis investeerida vee-ja
kanalisatsioonitrassidesse, üle poolte omavalitsuste investeeringukavad sisaldavad tänavavalgustuse
paigaldamist ning kaugkütte projekte.
Külade varustamine interneti ja andmesidega on plaanis 4 omavalitsusel.
Elamuehitusega seonduv on 7 valla tegevuskavas (ei haaku küll eesmärkidega, kuid samas toetab
visiooni). Siin eristub põhiliselt kahte tüüpi tegevusi – elamuehitusalade määratlemine üldplaneeringus
ning munitsipaalelamispinna ehitamine.

                                           INFRASTRUKTUUR
Teema                               Eesmärgina               E/T    Tegevuskavas
Teede korrastamine                  Keh, Kai, Koh, Kär, Vig, 7/9    Juu, Vig, Keh, Koh, Kai , Kär, Mär,
                                    Rai, Mär                        Rai, Rap
Internet/andmeside                  Kai, Koh, Kär, Mär       4/4    Juu, Koh, Kai, Kär
Tänavavalgustus                     Keh, Kai, Mär            3/6    Vig, Keh, Koh, Kai, Kär, Mär
Soojamajandus                       Keh, Koh, Mär            3/5    Juu, Keh, Kär, Mär, Kai
 Vee- ja kanalisatsioonitrassid     Kai, Koh                 2/9    Juu, Vig, Keh, Koh, Kai, Kär, Mär,
                                                                    Rai, Rap
Elamuehitus                         Kär, Mär                 2/7    Juu, Keh, Koh, Kär, Mär, Rai, Kai
LEADER strateegia raames sobivad rahastamiseks väiksema ressursivajadusega kohaliku
infrastruktuuri investeeringud, nagu näiteks interneti levi parandamise ning tänavavalgustuse projektid.

KÜLAARENGUKAVADE ANALÜÜS
Analüüsiks oli kasutada 18 küla või piikonna arengukava 7 Raplamaa omavalitsusest. Üldse on
teadaolevalt Raplamaa oma arengukava ... külal/piirkonnal. Valdav enamus arengukavadest
hõlmavad ühe küla kogukonda – vaid kolme arengukava puhul on haaratud rohkem (2-5)
külakogukondi. 78% arengukavadest on valminud aastatel 2003/2004 ehk ajal, mil liikumine Kodukant
käivitas vastava koolitusprojekti. Arengukava koostanud kogukondade suurus kõigub 41 ja 516 vahel,
seega on külad äärmiselt erinevad – esineb nii haja- kui keskuskülasid, nii linnalähedasi kui ka
perifeerseid külasid, nii hääbuvaid kui ka kasvavaid kogukondi. Ka kaasatuse määr kõigub 3%
elanikest kuni 100%ni. Suurt kaasatust on olnud raskem saavutada suurema elanike arvuga külades.
Kuus küla ei ole kirjeldanud elanike kaasamise protsessi arengukava koostamisse. Samas on valdava
enamuse arengukavade puhul märgata kohalikku tunnetust ja entusiasmi. Vaid kahe arengukava
puhul tekkis kahtlus, et tegemist on valla või siis investeeringu taotleja tellimusega.

Probleemid ja vajadused
Arengudokumentides välja toodud probleemide seas on mitmeid külale spetsiifilisi nähtusi, kui samas
ka terve rida väga tüüpilisi vajadusi.
Infrastruktuuriga seotud vajadusest on kõige sagedasem interneti püsiühenduse kättesaamatus
olemasoleva telefoniside kehva kvaliteedi tõttu. Kuna arengukavad on valdavalt 3-4 aasta vanused
ning antud valdkonnas on toimunud kiire areng, siis ei tarvitse olukord olla enam nii tõsine. Samas
võib oletada, et just taskukohase hinnaga kaugtööd võimaldav internetiühendus võib ka täna olla
hajaküladele tõsine probleem.
Suurem osa küladest kurdavad teede kehva kvaliteedi üle ning loodavad valla toele teede mustkatte
alla viimisel, tolmuvabaks muutmisel ning teeäärte korrastamisel.
Väga sageli kurdetakse elektriliinide vananemise ning kõikuva voolu pärast, mis lõhub kodumasinaid.
Samuti tuleb korduvalt esile prügimajanduse, kanalisatsiooni, vee kvaliteedi ning keskuskülades ka
tänavavalgustuse olukorra parandamise vajadus.
Muudest teemadest kerkis esile rahulolematus ühistranspordiga. Kurdetakse koolibusside liiga
ajakulukaid ringe ning ühistranspordi ebapiisavust valla või maakonnakeskusesse pääsemiseks.
Samuti tuuakse välja teenuste (pood, raamatukogu, ringid, kool, arstiabi) kaugust ja halba
kättesaadavust madala sissetulekuga huvigruppide jaoks.
Samas parema transpordiühendustega ja teedevõrguga külade probleemiks on elanike töötamine
kaugel ning sellest tulenev “magalastumine”, mis omakorda suurendab elanike passiivsust küla
ühistegevust silmas pidades.
Ühistegevuse aktiviseerimine ning sealjuures uuselanike kaasamine on ka üks läbivaid vajadusi. Suur
osa küladest vajab selleks ka ruume – kasutusest välja jäänud hoone renoveerimist või kasutuses
olevas hoones ruumide kohandamist. Ruumide vajadus ei puuduta ainult külarahva kooskäimist, vaid
ka huvitegevuse harrastamise võimaluste parandamist. Renoveeritud ruumidele nähakse ka muid
kasutusvõimalusi – muuseum, internetipunkt, teabetuba.
Teiste korduvate vajaduse seas on veel heakorra parandamine, viitade, siltide ja külakaartide
paigaldamine. Viimane on seotud vajadusega tugevdada küla identiteeti. Mitmed arengukavad
peegeldavad huvi küla ajaloo ning selle eksponeerimise vastu.
Korduvaks teemaks on ka mure väheste töökohtade pärast küla sees. Lahendust nähakse
ettevõtlikkuse tõstmises, kaugtöö võimalustes ning uusettevõtluse arendamisel kohaliku ressursi
baasil.

Külade arengueelistused
Allpool toodud arengueelistuse pingerida näitab ühelt poolt keskendumist eesmärkidele, mis tunduvad
jõukohased nagu elanike kaasamine ühistegevusse ning küla elukeskkonna parandamisse. Teiselt
poolt peegeldavad vajadusi, mis ei ole pelgalt nende endi võimuses nagu infrastruktuuri parandamine
ning ettevõtluse edendamine. Seega vajavad külad selgelt nii valla abi infrastruktuuride parandamisel
või vajaduste vahendamisel riiklikele struktuuridele. Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamine külades
on aga just sobiv väljakutse Partnerluskogule, kuna see eeldab keskselt korraldatavaid koolitusi,
nõustamist ning kohalikke toetusskeeme.
Küla ühistegevus                         17
Elukeskkond/heakord                      14
Ettevõtlus/ ettevõtlikkus                10 (sealhulgas turism 4)
Infrastruktuur                           8
Looduskeskkond                           5
Koostöö                                  4
Kultuurielu                              3
Laste, noorte vaba aeg                   3
Ajaloo uurimine                          3
Teenuste kättesaadavus                   3
Turvalisus                               3

Tegevuskavade analüüs.
Tegevuskavade analüüs aluseks on need 14 arengukava, milles on selgelt välja toodud tegevuskava.
Tabelist nähtub, et kõige sagedamini esinevad tegevused - külaplats/puhkeala rajamine, Interneti
kättesaadavuse parandamine, külakeskuse rajamine, teede kvaliteedi tõstmine, mängu- ja
spordiväljakute rajamine, bussiootepaviljonide rajamine, viidad/kaardid/ tahvlid/sildid jne - on üldiselt
üsna hästi kooskõlas nelja kõige tüüpilisema arengueelistuse valdkonnaga – ühistegevus,
elukeskkond, ettevõtlus ning infrastruktuur.
Siinjuures on teede olukorra parandamine külas selgelt võimatu ilma omavalitsuse toe või
vahenduseta. Seega kasutatakse arengukava antud juhul vajaduste kommunikeerimiseks
omavalitsusele.
Mõnevõrra ootamatu on bussiootepaviljonide populaarsus tegevuskavas. Üldiselt võib öelda, et
tegevuskavad peegeldavad teatud segu reaalsetest (puudus)vajadustest ning külale jõukohastest ja
tavapärastest tegevustest.
Sarnaselt Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud LEADER uuringule näitavad ka Raplamaa
külaarengukavad suhteliselt väikest innovaatilisust. Pisut tavatumate tegevustena võib välja tuua
seiklusrada,   (küla)turismipaketid,   lastehoiuteenus,     laste   ümarlaud,    vabaõhuetendus.
                                        Vai-    Sauna-   Linna-   Kalbu   Lelle   Kumma   Purila   Mahtra   Keava   Rus-   Jalase   Oela   Angerja-   Kodila
                                        mõisa   küla     aluste                                                     salu                   Pahkla
Külaplats/ puhkeala                     +                         +       +       +                +        +              +        +      +          +        10
Interneti võimalus/ internetipunk               +                 +                       +                 +       +      +        +      +          +        9
Külakeskuse rajamine/ remont            +       +                 +       +       +                                 +      +        +      +                   9
Teeparandus                                     +        +        +       +               +                 +              +        +      +                   9
Mängu- spordiväljak                     +                         +       +                                         +      +        +      +          +        8
Bussiootepaviljon                       +                         +                                +        +                       +      +          +        7
Viidad/kaardid/teabetahvlid/sildid      +                +        +                                +        +       +                      +                   7
Identiteedi kandjad                     +                +        +                                +                +                                 +        6
Külakroonika/ ajaloo uurimine           +                         +               +                                 +                      +          +        6
Matkarada                               +       +        +                +                        +                +                                          6
Jäätmemajandus                          +                                                          +        +       +                      +          +        6
Heakorraprojektid                       +       +                                                  +                                       +          +        5
Kodulehe loomine                        +                                                          +                +                      +          +        5
Traditsioonil. üritused /kokkutulekud           +                 +       +       +                                                        +                   5
Ühis-/ õpilastranspordi parandamine                      +                                +                 +                              +          +        5
Loodus-muinsusobjektide                 +                +                                +                                                +                   4
korrastamine
Tänavavalgustus                                                   +               +                                                 +                 +        4
Ujumiskoht                                                                        +                                                 +      +          +        4
Muuseum                                 +                                                                                  +        +                          3
Naabrivalve käivitamine                 +                                                                           +                      +                   3
Ringide käivitamine                                               +       +                                                                +                   3
Ajalooga seotud tähtpäevad              +                +                                                                                                     2
Haljastus                                       +        +                                                                                                     2
Inventar                                                                  +                        +                                                           2
Lasteaiateenuse käivitamine                                                               +                                                +                   2
Turismitoodete väljaarendamine                                                                                                      +      +                   2
Vaatetorn/ vaateplatvorm                                 +                                         +                                                           2
OMAVALITSUSTE JA KÜLADE ARENGUKAVADE VÕRDLUS

Eri tasandi arengudokumente võrreldes ilmneb, et omavalitsuste ja külade prioriteedid kattuvad üsna
hästi. Erinevused tulenevad pigem erinevast rollist, kui huvide vastuolust.

OMAVALITSUSTE PINGERIDA                            KÜLADE PINGERIDA
1. Kvaliteetne haridus
2. Aktiivne elanikkond/ ühistegevus                1. Küla ühistegevus
3. Hea elukeskkond                                 2.Elukeskkond/heakord
4. Looduslähedus/ keskkonnasäästlikkus             5. Looduskeskkond
5. Kasvav rahvastik
6. Vaba aeg ja puhkemajandus                       7.-8. Kultuurielu, laste, noorte vaba aeg
7. Ettevõtlusaktiivsus                             3. Ettevõtlus/ ettevõtlikkus
8. Infrastruktuur                                  4. Infrastruktuur

Just neist kattuvatest valdkondadest võiks otsida ka prioriteete LEADER strateegia jaoks. Vaid
infrastruktuuri puhul peab eelkõige leidma teisi toetusallikaid.


MAAKONNA ARENGUKAVA

Võrdlus omavalitsuste arengudokumentidega.

Omavalitsuste arengudokumentide võrdlust maakonna arengukavaga raskendab asjaolu, et viimases
puuduvad üldised eesmärgid ja prioriteedid. Arengukava koosneb valdkondlikest peatükkideks, milleks on
haridus, kultuurikeskkond, looduskeskkond, majanduskeskkond ja ettevõtlus, sotsiaalne turvalisus,
tehnilised infrastruktuurid ning kahest valdkondlikust arengukavast – „Raplamaa spordi arengukava 2015“
ning „Rapla maakonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2006–2013“.
Maakonna arengukava(des) seatud eesmärgid katavad suurt enamust omavalitsuste poolt välja toodud
kaugemaid ja lähemaid eesmärke. Samas on maakonna arengukavas ette nähtud tegevuste ring olulised
laiem. Fokuseeritust ja prioriteetide püstitamist on veelgi vähem kui omavalitsuste tasandil. Tegemist on
nimekirjaga, mis jätab ruumi kõikvõimalikeks tegevusaladeks. Arvestades, et kahe valdkonna– sport ning
turism/puhkemajandus – tarvis on koostatud eraldi arengudokument, võib neid kaudselt pidada maakonna
prioriteetideks.

Haridusvaldkonnas on maakonna ja valla tasandi ühisosaks:
     heade/noorte õpetajate motiveerimise vajadus;
     haridus kvaliteeti tõstmine;
     väljalangevuse tõkestamine põhikoolides.

Omavalitsused on vähem tähelepanu pööranud elukestva õppe kontseptsioonile.

Kultuurikeskkonna ühisosaks on:
     rahvakultuuri, eriti kodanikuinitsiatiivil põhineva omakultuuri edendamine;
     kohapärimuse ja koduloo uuringute toetamine;
     seltsitegevuse soosimine;
     sportimisvõimaluste arendamine (eraldi arengukava maakonna tasandil).

Maakonna arengukavas on omavalitsustest vähem tähtsust antud noorsootööle – tegevuskavas piirdub
see ühe tegevusega luua „igas vähemalt 1000 elanikuga asulas avatud noortekeskus“.

Looduskeskkonna prioriteetides on maakonna ja omavalitsuste tasand üksmeelsed. Olulisemateks
eesmärkideks on:
    jäätmemajanduse tõhustamine;
    kodude, ettevõtete, asutuste heakorra parandamine;
    mitmekesiste maastike ja taimekoosluste säilitamine;
      loodusturismi arendamine;
      elanike ja ettevõtjate keskkonnateadlikkuse tõstmine;
      säästev metsamajandus.

Ka majanduskeskkonna arendamisel väärtustatakse sarnaseid tegevusi:
    soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine;
    turismisektori areng (maakonnas eraldi arengukava);
    ettevõtluseks sobiva tehniliste infrastruktuuride rajamine;
    uusettevõtluse toetamine (maakonna arengukavas inkubatsioonikeskuste kaudu) ;
    sobivate kutseoskustega tööjõu koolitamine.

Sotsiaalse turvalisuse valdkonnas rõhutavad mõlema tasandi arengukavad:
     elanike aktiivset rolli turvalisuste tagamisel;
     terviseedenduslikku tegevust;
     liiklusohutuse tagamise tähtsust.

Maakonna arengukava tegevuskava ei sisalda sotsiaalhoolekande teenustega seonduvat. Samas rõhutab
ta omavalitsustasandist palju rohkem kolmanda sektori arendamist vajadust sotsiaalse turvalisuste
valdkonnas.

Tehniliste infrastruktuuride valdkonnas rõhutab maakonna arengukava eelkõige planeeringute kvaliteedi
tõstmise vajadust.

Eesmärkide tasandi ühisosa moodustavad
    teede kvaliteedi parandamine;
    andmeside kättesaadavuse tagamine;
    kruntide ettevalmistamine elamuehituseks.

Lisaks tuuakse maakonna arengukavas välja vajadus parandada ühistranspordisüsteemi ning
elektrivarustuse kvaliteeti. Mõlemad teemad olid tähtsal kohal külaarengukavades.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi Rapla maakonna arengudokumentide kvaliteedis on kohati
parandamisruumi - eriti eesmärkide püstitamise, kaasamise ning fokuseerimise osas – on kooskõla eri
tasandite arengudokumentides suhteliselt hea. Seega on piisavalt võimalusi töötada LEADER strateegia
raames välja kogu piirkonnale sobivaid toetus-skeeme.
SIHTGRUPPIDE INTERVJUUDE TULEMUSED
Koos intervjueerija tähelepanekute ja järeldustega

Autor: Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna elanikud
Intervjueerija/Kaasautor: Vahur Tarkmees


SISSEJUHATUS

Eesmärk
                                                                                                 27
Intervjuude teostamise eesmärgiks oli Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas          elukeskkonna
olukorra väljaselgitamine ning tulemuste esitamine Raplamaa Partnerluskogu strateegia jaoks. Intervjuud
                                                                        28
keskendusid teemale kuidas tagada Raplamaal kohalike elanike vajadustele vastavat elukeskkonda ning
selgitasid selleks välja olulisemad vajadused, probleemid (võimalusel koos peamiste põhjustega),
arengueeldused, suuremate probleemide ja vajadustega sihtrühmad ning piirkonnad.

Intervjuude iseloomustus
                                                                                   29
Intervjuude kaudu kaasati laialdaselt         Raplamaa      kohalikke   elanikke        (kelle   jaoks   Raplamaa
Partnerluskogu strateegiat tehakse).
                                                      30
Intervjuud keskendusid Raplamaa elukeskkonnale.

Elukeskkonna all pöörati enam tähelepanu järgmistele aspektidele:
     looduskeskkond (üldiselt),
     teenuste kättesaadavus (paiknemine, ühistransport, e-teenused),
     haridus,
     kultuur,
     tervishoiukorraldus ja tervisekäitumine,
     turvalisus,
     kodanike ühiskonna arenemine (seltsitegevus, vabatahtlik tegevus, kogukonna ettevõtlus
       kogukondlik aktiivsus jm asjakohane).

Intervjuude tulemused on kirjeldavad ja analüüsivad.

INTERVJUUDE LÄBIVIIMISE ÜLDINE METOODIKA

Intervjuud olid vajalikud, et saada teada sihtrühmade esindajate tegelikku olukorda, lähtumata
arvamustest ja eelarvamustest. Sihtrühmade intervjueerimised viidi läbi sihtrühmade esindajatega
väiksemates vestlusringides (fookusgrupi intervjuud). Intervjuusid ei kombineeritud ankeetküsitlustega.
Intervjueerimise pidepunktideks olid standartsed küsimustikud (vaata lisa ...), lisaks kasutati täpsustavaid
küsimusi. Valimisse püüti kaasata elanikke võimalikult laialt territooriumilt. Intervjuud on salvestatud.
Enne intervjuu alustamist said kõik intervjueeritavad endale kollased ja punased kaardikesed. Kollase
kaardi ülestõstmine tähendas täielikku toetust kellegi poolt öeldule ja ristikesed: +++++++++ ühes või
teises kohas tekstis on indikaatoriks, mis võimaldavad lugejal mõista öeldu tähtsust sel hekel teiste
osalejate hulgas (vahel kerkis neid rohkem, vahel vähem, vahel olid need madalal ja vahel vehiti nendega
hoogsalt kõrgele). Ristikeste täpsele arvule palun mitte tähelepanu pöörata, pigem annab nende hulk
edasi hetke toetuse jõudu, mis tol hetkel öeldu tekitas (plusse võib olla seega rohkem kui grupis inimesi


27
   Edaspidi tekstis tegevuspiirkond
28
    Vajaduste all mõistetakse vajadusi Raplamaa elanike ja kogukondade jaoks teenuste, investeeringute, toetuste,
nõustamise, koolituste jm osas.
29
   Intervjuudele ei kaasatud Järvakandi valla elanikke kuna vald ei kuulu Partnerluskogu tegevuspiirkonda.
30
   Intervjuudes ei toodud eraldi välja ettevõtlusvaldkonda (ettevõtluse kohta tehti samal ajal teine uuring).
oli). Plussid on heaks võimaluseks tekstist leida kiiresti üles tähelepanu väärivad ütlused ja pole mingit
põhjust inimeste toetuse hindamisel seda mitte usaldada. Mis ei tähenda muidugi, et teised vastused
võiksid jääda tähelepanuta. Punane kaart oli märguandeks, et soovitakse ise sõna sekka öelda. Seega
olid vestlusringid tulemuslikult organiseeritud.

Intervjuu ülestähendused on tehtud vahetult intervjuu läbiviimise ajal. Salvestuste hilisem ülekuulamine
võimaldas kirjapandut täiendada, parandada. Intervjuude ülestähendused ei sisalda intervjueerija
ümbersõnastusi, tõlgendusi, arvamusi ega järeldusi. Väljenduslaadi on püütud anda edasi siiski nii, et
tekst oleks loetav ja üheselt arusaadav. Vabandan kui kuskil on intervjueeritavate sõnakasutusest
tingitud mõtte ebaselgust.

Muutmata kujul intervjuude tulemuste esitlemise põhiidee on algupära säilitades lasta inimestel endal
kõnelda, omas lihtsas ja arusaadavas keeles. Siis on see inimeste enda lugu ja mitte intervjueerija lugu.
Loodetavasti on see usutavam, veenvam, võetakse paremini omaks iga lugeja poolt. Intervjueeritavad on
väga selgelt ennast väljendanud, kohati kokkuvõtteid ise teinud, ka üldistusi väga kenasti
vormistanud, analüüsinud, ettepanekuid teinud. Tekstist leiab kõike. Selle on võimalikuks teinud
vestlusringis kasutatud metoodika. Mis on kooskõlas Leaderi põiideega – kohalike elanike endapoolt
tunnetatud vajaduste väljendamine ja esiletoomine.

Intervjueerija panus seisneb ütluste ja arutelude organiseerimises sh korduste vältimises, öeldu
süstematiseerimises loogilistesse kohtadesse, teksti sidumises. Intervjueerija tähelepanekud, järeldused
ja ettepanekud on esitatud raamistatuna ütluste kõige loogilisemas kohas:

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::: .

Intervjueerija ei sea mitte ühtegi ütlust mitte üheski kohas kahtluse alla. Algupärase materjali esitamine
võimaldab igaühel, kes seda tööd kasutab, ise tulemusi analüüsida, järeldusi teha, täpsustavaid
uuringuid/küsitlusi läbi viia. Ka interpreteerida, saada inspiratsiooni ja otsida hiljem strateegiat tehes
põhjuse ja tagajärje seoseid. Miks mitte ka kohe midagi kuskil ette võtta mõne probleemi parandamiseks,
projektitaotluste koostamiseks kuskile mujale fondi. Kirja pandu annab ju erinevaid impulsse, oleneb kes
loeb. Mõningaseks puuduseks võib pidada seda, et kõiki piirkondi ei ole erinevate gruppide puhul
esindatud. Siiski saab ja tuleb intervjuude tulemusi üldistada ka kohtadele, mis ei leia tekstis
kohaspesiifilist esindamist.

Intervjueeritavad sihtrühmad:
    1. noored (kooliealised),
    2. lastega perede esindajad,
    3. pensioniealised,
    4. ettevõtjad (mitte ettevõtluse alastes küsimustes),
    5. kogukondlikult aktiivsemad inimesed,
    6. psühhosotsiaalse keskkonna tegevusgrupp (nõukogu).
Intervjuude põhjal selgitati välja ja täpsustati:
      vajadused ja probleemid piirkonnas ja sihtrühmale,
      suuremate probleemide ja vajadustega elanike sihtrühmad,
      probleemsemad teenused,
      muud probleemid ja vajadused,
      millisena soovivad sihtrühmade esindajad näha kodukohta 5-10 aasta pärast,
      sihtrühmade esindajate ettepanekud kodukoha elukeskkonna parandamiseks.
TULEMUSED


NOORED

Teostati kolm grupiintervjuud maakonna nelja gümnaasiumi baasil: 1. grupp Rapla Ühis- ja
Vesiroosigümnaasium, 2. grupp Märjamaa Gümnaasium ja 3. grupp Kohila Gümnaasium.
Grupiintervjuudele kaasati õpilasi nii põhikooli kui gümnaasiumi astmest. Konkreetsed intervjueeritavad
selgitati koostöös konkreetse koolipere (kaasates õpilasomavalitsust) esindajatega, kes suhtusid küsitluse
organiseerimisse väga positiivselt. Intervjuudel osales kokku 29 õpilast tegevuspiirkonna eri paigust.

Tasuks meeles pidada, et kui noored räägivad, siis sageli räägivad nende suu kaudu ka nende vanemad
ja vanavanemad. Ehk nagu sageli tavatsetakse öelda – kõik saab alguse kodust.

Osalus omavalitsuste lõikes

Märjamaa     Rapla     Kohila    Raikküla   Kehtna     Juuru     Vigala      Kaiu      Käru     Kokku
    8          6         5          3         2          2         2          1         -        29

                                Mis meeldivat märgati (arengueeldused)

                                                 Üldine

 Rapla maakonnas on huvitavaid üritusi. On jõgi.
 Ei ole rahvuste vahelisi probleeme +++++++++.
 Rongiliiklus.
 Eestis on väga hea, et liiga vara ei panda kooli, lapsepõlve peab ka olema aega nautida.
Rahvuste vaheline probleem kerkis üles aprillisündmuste taustal ja selle puudumine osutab sellele, et
tegevuspiirkond on noorte arvamuse kohaselt turvaline ka sellest aspektist lähtudes.

                                            Kohaspetsiifiline

Märjamaa haridusega on suht hea seis. Remonditud on ujula, kool. Hea staadion ++++++++++.
 Koolil on terve uus juurdeehitus.
 Varbola kandis ei pea uksi lukustama, on turvaline. Muidugi on seal ilus linnus. Seal on oma kool, ilus
    võimla, saab sporti teha.
 Märjamaa alev on ilus. Ümbritsev loodus on ilus. Tegutsev noortekeskus. Märjamaal on head
    sportimisvõimalused. Alev on suhteliselt turvaline.
 Kasti ja Haimre kandis on imeilus loodus, vähe rahvast, vaikne, kõik tunnevad üksteist. Haimres on
    ilus park, ja varemed.
 Haimres lükatakse jäädara sisse, keegi annab oma põllu kasutada, keegi toob vee, keegi kastab.
    Külainimestel on pealehakkamist.
Haimres näikse ühistegevus edenevat, mis on ühtekuuluvustunde tekkimise ja säilimise kohalt oluline.
Hea näide kogemuse hankimiseks teistele kuidas on see saavutatud ja kes on liider.
 Mõisamaal on hooldekodu, kus on teistsugused inimesed. Positiivne on, et neid lastakase külavahele
    poodi käima. Hea kui lapsed harjuvad teistsuguste inimestega koos olema, et nad ei hakka naerma
    selle peale.
On tähelepanuväärne, et noored märkavad ja peavad oluliseks teistsuguste inimestega kohanemise
vajadust. Puudega inimeste elukvaliteedi tõstmise seisukohalt on see väga oluline.
 Laukna kant on hästi turvaline, loodus on ilus.
 Konuveres pole peale inimeste midagi, suht rahulik kant.
 Hästi lahe asi on Märjamaal Jõulumess ++++++++++. Sealt võtavad kõik osa. Märjamaa Päevad ja
    Märjamaa Folk on hästi toredad üritused. Laatasid ja diskosid on palju.
 Märjamaal on igal pool hea telefonilevi++++.
 Märjamaal on hea, et teatrietendusi on tihti.
 Kohvikuid, kus saab istuda ja süüa on päris piisavalt.
Märjamaa on ainus koht tegevuspiirkonnas kus kohvikute vähesuse üle noored ei kurtnud.
Kohila asukoht on hea, lähedal kõigele. Tallinn ja Rapla ei ole kaugel. Kõigi teenuste kättesaadavus on
hea. Siin on ilus loodus.
 Väga hea, et ta on jõe ääres, siin on hea ujumas käia +++, on head sporditingimused.
 Sutlemas on hästi palju puhast metsa ja loodust. Ei ole tihedat liiklust ja väikestel lastel on võimalik
    lasteaias käia.
   Haridus on hea+++. Vald püüab ka jõudumööda tingimusi parandada, juurde ehitada.
   Elukeskkond on sõbralik, lasteaedu on palju, kolm kooli ja kaubanduskette on palju.
   Hea on see, et Maantee 15 kohvik avati.

Kehtna vallas on palju huviringe ja mõeldakse noorte peale.
 Lelles on palju kohti kus saab sportida, kus toimuvad üle-Eestilised võistlused, on hea
    raudteeühendus ja tore raamatukogu (palju raamatuid ja hea teenindus).
 Lelles olen rahul, et seal on hea transport. Sealt saab rongiga ja bussiga igale poole, sest
    maanteeühendus on päris hea.
 Lelle inimesed ise väga palju arendavad, ei ole vaja mingisuguseid maakondlikke projekte. Inimesed
    ise tulevad kokku ja ehitavad näiteks korvpalliplatsi.
Lelles näikse ühistegevus edenevat, mis on ühtekuuluvustunde tekkimise ja säilimise kohalt oluline. Hea
näide kogemuse hankimiseks teistele kuidas on see saavutatud ja kes on liider.
 Lelles olid kõik enne kruusa teed aga paar aastat tagasi pandi musta katte alla.

Juurus on gümnaasium. Loodus on ilus, kohti on kus olla, on jõgi, kus saab ujumas käia, kõik esmavajalik
on olemas: kool, lasteaed, poodisid on 3 (oli 5), mis on väikse koha kohta väga palju. Maju ehitatakse ja
inimesi tuleb juurde.
 Juuru kandi loodus on ilus, kohti on kus olla, on jõgi, kus saab ujumas käia, kõik esmavajalik on
    olemas: kool, lasteaed, poodisid on 3 (oli 5), mis on väikse koha kohta väga palju. Maju ehitatakse ja
    inimesi tuleb juurde.

Raikküla vallamaja on ilusas vanas mõisamajas. Loodus meeldib. On hea et karjamaad leiavad
kasutamist. Hea, et üks pood on veel alles (teine läks pankrotti), et on lasteaed.
 Kabala poleks päris see ilma jõeta, enamus tegevusi toimub seal. On põhikool ja lasteaed. Võimla
    ehitati. Kabalas on suur mööblifirma kus pooled Kabala inimesed saavad tööd ja tööpuudust ei ole.
 Kabalas on ka mitu talve järjest jäärada sisse lükatud. Ka vanad käivad kätt harjutamas ja noored
    nädalavahetustel, et tegevust on.
Kabalas näikse ühistegevus edenevat, mis on ühtekuuluvustunde tekkimise ja säilimise kohalt oluline.
Hea näide kogemuse hankimiseks teistele kuidas on see saavutatud ja kes on liider.
 Raikküla loodus on ilus. Raikküla vald maksab kinni huvialaringides osalemise, mis on hea. Raikküla
    kool annab võimaluse õppida ka mitte kõige normaalsematele noortele.

Rapla linnas on ilus koolimaja ja teist remonditakse. On sportimisvõimalusi. Renoveeritud kultuurimaja,
kus saab teha teatrietendusi, kino vaatamas käia ++++++++++. Laste huviringe on Raplas piisavalt, kõik
leiavad tegevust, kes vähegi tahavad.
 Rapla peatänav on väga ilusaks tehtud ja ringtee on väga hea asi++++++++++++++++. Kohe ei
     oskagi mõne teise väikelinna peatänavat nimetada, mis oleks sama ilus.
 Tallinna mnt väga armsad puumajad on Rapla pärl ++++++++++++++++++.
 Jõe promenaad on ilus. Rapla on rahulik ja puhas.
 Raplas on teed palju paranenud. Kui alustasin autokoolis käimist siis oli seal täitsa jube sõita, eriti
     ARKi platsilt välja tulla oli õudne (VT:tähelepanek pärineb Märjamaalt)
 Enamus majad on korda tehtud, täiesti teine väljanägemine kui enne oli.
 Rapla kirik teeb linna väga ilusaks.
Noored märkavad asjade ilu oma ümber ja peavad seda väga oluliseks. See on väärtushinnnang, millel
on oluline mõju elukeskkonna valikul. Noored soovivad elada ilusas keskkonnas.
 Meeldib, et mõeldakase hästi palju hariduse peale +++++++++.
 Väga hea on, et gümnaasiumeid renoveeriti++++++++++++++.
 Uus võimla tehti.
 Meie koolis (RVG) ei tehta vahet klassidel (a, b, c ...), et A on eliitklass ja B on lollide klass. Hea on ka
     see, et meie koolis saavad käia puudega inimesed, temaga suheldakse ja mängitakse, ei narrita. See
     on väga hea, annab võimaluse teistel paremini mõista probleeme ja puudega inimene kohandub
     paremini ühsikonnaga.
 RÜG-is on ka puudega laps.
Noored näevad hea meelega enda keskel puudega inimesi ka kooli keskkonnas.

Lapsed ei pea õigeks koolisisese hierarhia tekitamist edukate ja vähemedukate näol. Klassikuuluvustunde
tekitamine ei ole terve kodanikuühiskonna tugisammas.
 Muusikaõpetuse maine on väga kõrge. Mõeldakse kultuuri ja ringide peale, saab huvidega tegeleda
     nagu näitlemist ja pille õppida.
 Üllatav, et nii väikeses kohas nagu Rapla on nii palju häid koore.
 Raplas on noored, kes organiseerivad üritusi. Hästi positiivne on, et Ülle Laasner Raplast tegeleb
     noortega palju +++++++++.
Tähelepanek pärineb Märjamaa noortelt.
 Raplas on igale vanusele tööd.
Mainiti vaid ühel juhul, teised vaidlesid aktiivselt vastu.

Kaius hindan kõige enam väga ilusat loodust, soid ja metsi. Renoveeriti kultuurimaja, kus saab koos käia.
 Spordiplats tehti ja see on hea+

Vigala vallas on palju üritusi, mida vald korraldab. Vigala kant on rahulik.

Võib kahtluseta väita, et noored peavad kogu tegevuspiirkonna loodust elukeskkonnana ilusaks. Seega
looduse pärast ei lahkuta piirkonnast mujale elama. Pigem vastupidi. Et tegevuspiirkonna loodus ei pruugi
olla kõige atraktiivsem loodusturistide jaoks on omaette küsimus ja võib-olla isegi eelarvamus pidades
silmas rabade rohkust.

Rapla ja Kohila gümnaasiumide noored hindasid sealt saadavat haridust heaks. Märjamaal suht heaks.

                       Üldised positiivsed muutused, mida noored on märganud

   Viimaste aastate jooksul on näha, et linnarahvast tuleb maale juurde.
   On hakatatud haljastusele enam rõhku panema, hooldama muruplatse ++++++.
   Teede ääred on niidetud ja valgustusraie on tehtud ++++.

                           Negatiivsed muutused, mida noored on märganud

   Külades, kus enamus on vanemad inimesed ja tegelesid varem põllundusega, siis tuli EL oma
    nõuetegaja ja paljud pidid lõpetama ++++++. EL toetused on siiski suurematele.
   Viimaste aastate jooksul on õppeprogrammid sagedasti muutunud, nendega kohanemine võtab päris
    palju aega. Harjud ühega ära ja siis tuleb jälle mingi uus hindamissüsteem peale ++++.
   Hästi toimekad lapsed ei saa piisavalt tähelepanu.
   Õhtul lähed välja jalutama ja mingi 15 rollerit kihutavad lihtsalt sust järjest mööda ++++. Jumalasti
    ohtlik on jalakäia olla, hirmus. Samuti on autodega, avariid, kihutamine.

                                   Vajadused ja probleemid piirkonnas

                       Üldised vajadused ja probleemid kogu tegevuspiirkonnas

Teenused
 Huviringides, poes, ... käimine on raske, sest ei saa kodu halva transpordi tõttu
   +++++++++++++++++++++++++++++++.
 Kohvikutest on suur puudus, eriti noortele ++++++++++++++++++++++++++++(va Märjamaa).
   Vanematel inimestel võib-olla on. Inimesed ei peakski kogu aeg tegevuses olema aga peaks olema
   koht kus saab lihtsalt istuda +++++.
 Noortel ja alaealistel pole kuskil olla ja mitte midagi teha++++++++++++++++++++++++++++++++.
   Ainuke koht kus nad jõlguvad on poed ja siis visatatakse nad ka sealt välja. Siis kui külm aeg on,
   Raplas on need soojaveetorud Saunapargis, kõik kogunevad õhtuti sinna, sest seal on soe ja nad
     istuvad sinna. Mingit sooja kohta on ju vaja. Suvel on veel midagi teha aga talvel on täitsa hull. Talvel
     lähevad TORU BAARI+++, Raplas võid küsida ükskõik kelle käest, et kas toru baaris oled käinud, kõik
     noored teavad, mis see on ja kus see asub. See on alaealiste baar. Sellepärast ongi majapidusid
     palju kui vanemad ära lähevad, et pole kuskil olla.
Võib kahtluseta väita, et noored tunnevad suurt vajadust noortepäraste kohvikute ja muude viisakate
ajaviitmispaikade järele.
 Busside halb seotus.
 Bussid on vanad, ei tahagi nendega sõita, lausa väldid, need võiks korda teha, uusi osta.
Bussiteeninduse kvaliteet ei rahulda noori mitte ühestki aspektist vaagituna. Kõigi teenuste kasutatavus ja
kättesaadavus on raskendatud.
 Ühistranspordi klienditeenindajad (bussijuhid) on jube ebameeldivad, on isegi bussist maha jäetud
     ++++++++++++++++++++++.
 Elementaarne viisakus võiks olla teenindajatel, kes on valinud endale sellise elukutse, et peavad
     inimestega suhtlema. Tallinnas noored müüjad on küll juba palju paremad ja õnnelikud, et nad on
     selle töökoha saanud aga siin väikestes maakohtades on teenindajad vanad ja tigedad. Teenindus
     määrab päris palju, et kui ongi hea söök aga teenindaja viriseb su kallal kui jääd pikemaks ajaks
     valima, nähvab midagi, siis ma sinna enam ei lähe +++++++.
Klienditeeninduse kvaliteet ei rahulda. Sellel on oluline mõju suhetele, elukeskkonna valikule. Noored on
eriti tundlikud selles osas ja see väärib tähelepanu. Kas ettevõtjad, kaupluste omanikud on seda
teadvustanud ja koolitavad oma personali?
 Räägitakse, et noortele on hästi palju võmalusi tehtud, et näiteks saate käia ujulas, sporti tegemas ja
     boulingut mängimas ja mis iganes. Aga võiks rohkem soodustusi olla õpilastele. Siis õpilased tegeleks
     ka millegi muuga kui joomisega.
 Haridussüsteem on jama ++++++++++++++++++++++++++. Hinded ei mõjuta eriti, hinded ei
     iseloomusta veel kes saavad elus edasi, kes mitte. Et kui eksameid ära ei tee, et siis on elu läbi või?.
     Tegelikult ei ole ju nii. Riigieksamite tulemused sõltuvad hetkemeeleolust, kas on hea päev, ei näita
     palju. Eksamitega on täitsa ülepingutatud, võistlus käib, see on jama, tekitab lisapingeid. Näiteks
     Prantsuse lütseumis on vahetunnid vaiksed sest kõik tuubivad. See ei ole normaalne ju. Eliitkoolis
     käib tuupimine, faktituupimine, loomingulist on vähe, lapsel on palju pingeid, lastevanemate ootused
     on suured, surutakse peale, see tekitab stressi.
 Meie koolides on liiga palju tunde +++++++++++++.
 Kehalise asju on edasi tagasi kooli ja kodu vahet raske vedada ++.
 Mingigi asjalik soppamine käib ikkagi Tallinnas++++, Raplast saaks heal juhul kiiresti midagi, kauba
     valik on väga väike +++.
 Rapla haigla ei ole normaalne, kirurg on õhtuses vahetuses väljakutsumisega. Käeluu oli puruks,
     sõitsin sinna üle poole tunni ja pidin kolm tundi kirurgi ootama+++.
Rapla haigla vältimatu abi kvaliteet ei rahulda.
 Perearstid ei taha tõendeid välja kirjutada ja kehalise õpetaja ei aktsepteeri ema tõendeid ++++.
 Väga suureks probleemiks on, et käin autokoolis ja sõidutunde ei saa võtta väga palju. Peab kooli
     ajast, paarist viimasest tunnist minema sõidutundidesse ja see ei ole enam kooli jaoks puudumis
     vabandus ++. Aga muud võimalust ka ei ole, muidu ma jäängi sõidukoolis käima. Pimedal ajal
     tänavale ei lasta, õpilased vaadaku ise kuidas saavad. Suvel veel saab aga talvel läheb vara
     pimedaks ja ei taheta tänavale lasta ning peab tundide ajast käima.
 Probleem on infoliikumine maakonnas, lausa jube, võib –olla mina ei oska kuskilt leida, ei tea kuhu
     minna, mis toimub siiski, kodulehel natuke juba on, kus mis toimub.
 Internetist ei saa bussiliinide kohta midagi teada, peab ise bussijaama kohale minema.
 Internetiühendus on paljudes väiksemates kohtades halb.
Infoliikumise arendamisele tuleb enam tähelepanu pöörata. Internetiühenduse puudumine paljudes
kohtades on endiselt suur probleem.

Muu
 Noorteüritusi on vähe.
 Puudust tunnen noorteüritustest, kuhu kaasatakse kõiki maakonna noori. Vaja oleks kasvõi ühiseid
   kooliüritusi üle maakonna, et saaks teistega suhelda, tuttavaks.
  Alkoholimüügi keeldu peaks rangemaks tegema ++++. Igaüks saab kätte, ka suitsu. Oleks vaja
   rangemat kontrolli. Raplas me tegime, et proovisime osta ja need kes ei müünud meile, said
   kiidukaardid ja need kes müüsid, said noomituskaardid.
Noored peavad alkoholi kättesaadavuse piiramist oluliseks.
 Ega siin sallivust ka eriti ei ole kui teised piirkonna noored koos käivad, tuleb ette kaklusi, mingi hull
   rivaalitsemine käib.
 Ajaleht Nädaline on kaotanud populaaruse++++++++++++++. Sealt pole mitte midagi lugeda. Väike ja
   vaikne suht kallis leht. On ainult vaadata kes surnud on.
 Õpilased ei saa suvel tööd++++++++.
 Bussijaamade ümbrustes on ka joodikuid hästi palju („parme”) ++++ ja nad haisevad (eriti Raplas.
   Bussijaama isegi välditakse seetõttu).
 Infaltsioon jõuab inimeste palkadest ette. Väiksemates maakohtades tunnetab eriti hindade tõusu
   ++++++.

                            Asukohaspetsiifilised vajadused ja probleemid

Märjamaa
Teenused
 Vähe on trenne, huviharidust.
 Märjamaal on ka vähe normaalseid poode. Näiteks kui tahad head elektroonikat saada siis
    Märjamaalt küll ei saa. Suurt kaubamaja ei ole Märjamaal kust kõike saaks. Peab Raplasse minema.
    Rapla poole võiks enam busse minna++++++++. Hästi nõme on, et just nädalavahetusel tahaksid
    paljud inimesed Rapla poole minna aga siis on neid bussiliine veel vähem kui nädala sees. Edu pood
    on aga hinnad on kallinenud sest konkurents puudub.
 Varbolas on ka kaubavalik väike ja hinnad on suured.
 Võimla on Varbolas olemas aga trenne ei toimu, pole rahvast kes käiks. Õpetaja eelmisel aastal tegi
    aga jäi miinustesse ja enam ei tee.
 Kasti külas on moraalitunnetus väike. Muidugi ei ole seal ka midagi teha, sest Kastis pole ühtegi
    palliväljakut, pole miskit vabal ajal teha. Lapsed lõhuvad ja laamendavad seal.
 Konuveres on see ka nõme, et ainult üks kord nädalas käib kaubaauto. Vanemad inimesed peamiselt
    käivad seal ning neid lüpstakse ikka täiega ++++. Võrreldes Tallinnaga on Märjamaal hinnad 10 korda
    kõrgemad, ei saa aru miks.
 Gümnaasiumis ei saa ainet valida, saab B keelt valida aga mitte miskit muud, valikaineid võiks
    rohkem olla. Saab psühholoogiat ja perekonnaõpetust aga valikuvõimalusi peab enam olema.
 Kooli direktsioon on ära keelanud, me ei tohi kooli territooriumilt lahkuda, Edu poodi minna ei tohi
    ++++++++ kui keegi tahab salatit või midagi muud osta, mida kooli puhvetist ei pakuta. Paljud
    inimesed tunnevad sellepärast, et neid kooli territooriumilt lahkuda ei lubata, ahistatuna. Keeldu ikka
    eiratakse ka aga siis tuleb suur probleem. Koolipuhvetis ei saa maksta pangakaardiaga ++++++++,
    aga Edu poes saab ja puhvetis pole piisavalt valikut.
 Toidud on koolis head aga valik on väike.
 Märjamaa kooli võimla kohta seda, et ruumi on suht vähe ja alati peab keegi koridoris võimlema ++++.
 Oleks vaja kooli psühholoogi, kelle juurde saab minna ja keda saaks usaldada +++++++. Ta ei peaks
    olema koolimajas sees, vaid kuskil mujal eemal, tahaks anonüümsust enam. Ka õpetajad vajavad abi
    ++++++++.
Psühholoogi vajaduse rahuldamisele koolis tuleb enam tähelepanu pöörata. Tekkinud pingete
leevendamise võimaluse olemasolu aitab tõsta noorte turvatunnet.
 Lasteaedu ikka on Märjamaa vallas aga kohtadest ikka on puudus.
 Elan Varbola keskusest 3 km eemal ja internetipüsiühendust ei saa panna.
 Konuveres ei ole telefonilevi hea, peab ühekohapeal seisma ja rääkima.
 Märjamaa toidukohtades ei ole toiduvalik hea.
 Õpilaste ja pensionäride soodustustest. Kui me sõidame siit Raplasse siis mittemingisugune õpilaste
    ja pensionäride soodustus bussis ei kehti +++++++++++++++++++++. Täpselt samamoodi on ükskõik
    kuhu suunas Raplamaal liikuda. Tallinna suunas küll kehtivad. Ainukesed kohad on võimla ja ujula,
    kus õpilased saavad odavamalt.
   Märjamaal on suur probleem, et tehti televisioonimast ja tavatelevisiooni ei näe enam hästi,
    digitelevisiooni pilt on nii halb, läheb iga viie minuti järgi eest ära.
   Märjamaal on kino, mis vajaks kõva remonti, seal on hästi külm +++++++++.

Muu
 Töökohtade puudus, palgad väikesed ++++, ja kaubad kallid. Liiga paljud inimesed käivad Raplasse
   ja Tallinnasse tööle.
 Varbolas toimub vähe üritusi.
 Peateee ääres on koledaid puitmaju, mida keegi korda ei tee.
 Liiga palju on Märjamaal kruusateid, võiks olla asfalteeritud ++++++++++++++, ja auklikud on ka kõik
   suuremad teed.
 Külateedel võiks rohkem valgustust olla ++++.
 Väikses külas teevad küll inimesed koostööd aga Märjamaal suures alevis ei saa niimoodi, ikka peab
   raha ka olema.
 Koerad jooksevad õhtul pimedas ringi, väga suured ja hirmuäratavad +++++.
 Jõgi pole enam suur ja lai ja jõgi hakkab rohtu kasvama, võiks süvendada+++++++.
 „Parme” on Märjamaal juurde tulnud. „Parmud” sõidavad ilma helkurita ringi ja on ohtlikud, neid on
   hullult palju, ka bussijaamas.
 Märjamaal on suur turuplats aga viimase 5 aasta jooksul pole mitte midagi seal toimunud ++++.
 Kiirabi pole ja abi ei saa, kui midagi juhtgub siis öeldakse, et viige Raplasse +++++.
 Märjamaa haiglasse ei võeta inimesi sisse +++, peab Raplasse minema kui midagi juhtub. Järjekorrad
   on perearsti juurde väga pikad.

Kohila
Teenused
 Kohilas on uus klubi, sinna saavad ka alaealised sisse.
 Kohilas võiks ka selline kiirtoidu koht olla, kus saaks kiiresti mõne ampsu võtta.
 Kooli sööklas ei ole viisakat teenindust. Küsid, et kas saiad on värsked, ei saa mingit vastust,
   visatakse sai näkku++++. Koolitöötajad võiks ikka natuke viisakamad olla.
 Kunagi oli koolis kino, nii hea oli vaadata aga kui uus aula ehitati siis kadus ära. Kell 9 hakkas kino ja
   oligi õhtu sisustatud.

Muu
 Suuri teid tehakse aga külavaheteede olukord läheb aina hullemaks.
 Reede õhtul sooviks kauemaks välja jääda peale kümmet, siis pole kuskile minna, kohta kus olla ++.
 Pärmitehas ehitas kanalisatsioonitoru aga toru jookseb nüüd sigala tagant otse jõkke. Jõgi on
   mingisugust rohelist limast ollust täis. Kui reovesi suurema survega tuleb, siis ta lähebki otse jõkke ja
   ei lähe puhastusjaamast läbi. Midagi ei võeta ette. Kalu võib käsitsi püüda, on kõhud ülespoole.

Raikküla
Teenused
 Kabalas oli mingid aasta tagasi normaalne kool aga siis hakati sinna kõiki vastu võtma, kes ei suuda
   õppida ja kooli tase langeb.
 Kabalas EMT levi on aga tele 2 levi ei ole, sõidad jalgrattaga ja otsid levi.

Rapla
Teenused
 Kui käid tantsimas, laulmas ja huviringides siis on tegemist aga kui on mõni vaba õhtu siis ei ole
   Raplas kuskile aega viitma minna +++++++++++++++++++++. Miks ei leita võimalust kuskile luua
   vabaaja veetmise koht? Kunagi oli Raplas bussijaama vastas selline koht kus sai tantsimas käia.
   Peale kaheksat pole alaealistel enam mitte midagi teha, ei klubisid, ei ole ühtegi kohta kuhu minna.
 Kaks gümnaasiumi rivaalitsevad, mis on probleem +++++++++++++. See teeb                      murelikuks.
   Ühisgümnaasiumi omad on Vesiroosi omade suhtes üleolevad, halvustavad, -... mingid lollakad seal
   kõrgepingeliinide all-.
Kahe gümnaasiumi rivaalitsemine on endiselt probleem. Kas seda ei peaks enam teadvustama.
 Rapla linna bussipilet on ülemõistuse kallis, +++++++++++++++++ , 10 krooni, hullumeelne.
 Raplas ei ole häid söögikohti +++++++++++++++++. Pole kuskile mõnusasse kohta sööma minna,
   kus oleks ilus olla.
 Rapla kaubandus on väga nõrk, toiduainete valik on OK aga riietevalik on väga nõrk, näiteks kui sa
   vajad valget pluusi, siis on ainuke koht minna Konsumi peale +++++++++++++. Võiks ühe suure
   kaubanduskeskuse ehitada, kus oleks teisi asju ka võtta peale toiduainete.
 Juuksurid on liiga hõivatud, neid on küll palju aga ikkagi ei saa pihta, peab niipalju ootama++++++.
 Rapla Raudteejaama lähedal pole praktiliselt poode, on ainult Jaama kauplus, kus pole mitte midagi.
   Peab tulema alevisse, mis on täitsa mõttetu. Seal kitsal territooriumil on toidupoed kõik üksteise otsas.
   Siis ainult üks kassa lahti ja peab pool tundi seisma, et ühte šokolaadi osta +++++++++++++, valik
   väike.
 Meie Pubi, mehed kaklevad, on sageli purus, noorele sinna eriti asja pole, hea et seal enam
   suitsetada ei saa ++++++++++.
 Rapla Võiroosi kohvikus käivad ainult „parmud” .., nad saavad sealt õlle osta.
 Mina ei ole rahul vabaaja veetmise võimalustega. Purilast ma üldse ei räägigi, seal võiks vähemalt
   mingi poodki olla.
 Internetiühenduse kvaliteet on Purilas halb.

Muu
 Selle asemel, et teede äärde (Rapla peatänav) kive panna, võiks rohkem muru olla.
 Väiksed lapsed käivad õhtuti Kemppi keldris, kuhu minagi ei taha eriti minna, et mis neist (lastest) siis
   saab sedasi ?? ++++++++++.
 Purilas tehti ka majade vaheline ala mingi suure killuga asfaltiga ära. Autodega on küll parem sõita,
   auke vähem aga varem oli seal näha lapsi rulluisutamas. Nüüd rulluisutamine nulliti sellega ära ja
   lapsed lähevad suure maantee peale sõitma. Tehti olukord isegi selles suhtes halvemaks. Kui ma ei
   joo, siis pole mitte midagi teha. Kui midagi teha, siis peab kuskile kaugemale minema. Aga kaugemale
   minek on ka probleem, sest bussidega on väääga raske liikuda.

Kaiu
Teenused
Kaius on puudus normaalsetest õpetajatest, ja ka heast raamatukogust, ei osata teenindada (mina leian
vajaliku raamatu enne üles kui teenindaja) ja raamatute saamisega on probleeme.

Raikküla
Teenused
Kabalas pole nädalavahetusel miskit teha. Noortekeskust pole. Suvel veel on tegemist aga talvel pole
midagi teha, noored hulguvad niisama ringi.

Muu
Jalgratta teedega on nii, et minu kandis pole midagi.

Juuru
Teenused
Juurus on gümnaasium, aga miks ma Rapla kooli tulin, tähendab seal on probleeme.
Juurust lähevad kõik tööle mujale, langevad needki bussid välja.

Kehtna
Teenused
 Raplast Lelle sõidab buss 1 tund, täitsa ebanormaalne.
 Lelles, on väike põhikool. Kui mina Lelle kolisin, siis oli seal üle 100 õpilase aga nüüd on alles 13.
   Massiline kogu vallast välja sõitmine mujale koolidesse on kohutav, väikseid koole halvustatakse, mis
   on põhjendamatu. Kui pere on majanduslikult kehvas seisus, siis Raplas kooliskäimine on kallis.

Vigala
Teenused
 Vigala kandis ei ole poode piisavalt, kaupu pole saada. Toidupood on aga valikuid ei ole. Hinnad on
   kirved. Isegi kaltsukaid pole Vigalas.
 Päärdu kandis suur maantee, mis läheb iga inimese hoovist läbi 10 m kauguselt, vaikust ei ole.
 Sellistes väiksemates kohtades nagu Päärdu on internetiühendus kehv +++++++++.

Kahe gümnaasiumi noored muretseid kooliarsti suhtumise pärast. Ei usaldata piisavalt noorte kaebusi,
peetakse simulantideks. Ka peetakse väga häirivaks kui arst innustab lapsi rääkima isiklikest peresuhetest
ja need ei jää saladuseks.

                     Suuremate probleemide ja vajadustega elanike sihtrühmad

   Tööealisel haritud inimesel on raske töökohta leida. Miks vool liigub Tallina, miks?, sest tööd pole
    leida +++++++++++++. Palgad on ka väikesed.+++++++++++++++++.
   Noorel ja haritud inimesel on raske, kasvõi mõttekaaslasi on raske leida+++++++, tööealistel on raske
    st on ka vähe üritusi.
   Nendel kelle oma transporti ei ole on raske.
   Pensionäridel +++. Ei saa liikuma, ei saa poodi, peab suuri kotte käotsas tassima. kaubaauto käib üks
    kord nädalas. Neil on ka igav, minu naabrimemm pidi lehmad maha müüma.
   Pensionäridel pole kohta kus istumas käia. Minu vanaema ütleb, et noored vallutavad kõik kohad ära,
    nende peale tuleks ka rohkem mõelda, et oleks kus istumas käia ++++.
   Väga raske on puudega noortel, kui mõelda koolide peale. Kui oled ratastoolis, kuidagi ei pääse
    treppidest liikuma, teised peavad tassima, ei pääse teenindusele ligi.
   Raske on pensionäridel kellel on lapsed kaugel välismaal ja ei saa hooldada. Hageri hooldekodus on
    nii kallis teenus. Kuus tuleb maskta 6 tuhat krooni, see on ajuvaba. Pensionäridel pole midagi teha,
    istuvad kodus või käivad poes, see on väga halb.

               Millisena soovivad noorte esindajad näha kodukohta 5-10 aasta pärast

Rapla
 Loodan, et 5-10 aasta pärast oleks Rapla palju sobivam kõigile, et oleks töökohti rohkem, et kõigil
    oleks palju rohkem teha. Et kaubandus oleks hajutatud, et Jaama piirkond välja ei sureks, et puudega
    inimestele enam mõeldaks.
 Et Vesiroosigümnaasium oleks korras, et oleks hotell ja pargid, et noortel oleks palju tegemist.
 Tahaks et Rapla laieneks +++++++++++, et inimesi tuleks juurde, et elu käiks. Samas ei sooviks, et
    Rapla liiga ära linnastuks, et maja maja otsa, et parkidel poleks ruumi.
 Kodukoht peab olema rahulik nagu praegu on ja mitte nii inimesi täis toppida, mitte nii täis ehitada
    nagu sageli plaanid on, et oleks igal lapsel oma ruum metsas jalutamiseks +++++ .
 Loodan, et noored tuleksid Raplasse tagasi, kes lähevad väljapoole õppima.
 Võiks olla infra selline, et ühes piirkonnas oleks enam tööstus arenenud, et teises piirkonnas on ilus
    linnakeskus, siis kaubanduskeskus ja siis ilusad maa-alevid, väiksed ja armsad, mitte kõik läbisegi, ei
    saa aru kus mis on. Et kuskil elaksid inimesed, kes naudivad loodust. Oleksid selged piirid.
 Meeldiks, kui tehtaks suured plokkmajad ilusaks ++++++++++++, et oleks eripära, rõõmu, palju värve.
 Seoses plokkmajadega sooviks, et neid ära ei reostataks, et kõik ei oleks ühesugused kus võib ära
    eksida.
 Majad peavad olema kõik erivärvi, need on nii armsad, et ei oleks kõik ühesugused.
 Näiteks Rapla linna Tallinna mnt majad, väga armsad puumajad võiks korda teha, see on Rapla pärl
    ++++++++++++++++++, vanu tuleb taastada, hoida, mitte ehitada väga modernseid maju, hoiame
    vanu ja renoveerime neid.
 Rapla on küll väike linn aga siin on nii palju kodutuid ++++, neid võiks keegi rakendada.
Et Raplas on palju kodutuid on huvitav tähelepanek.
 Tulevikus võiks olla Rapla sotsmaja, kus saaks elada Rapla abivajajad, midagi tuleks ka ette võtta, et
    neid juurde ei tekiks.
 Neid (abivajajaid) võiks ka järjepeale aidata.
    Vesiroosi kooli juures olevad saviaugud peaks saama korda, vett on palju aga ujumiskohti ei ole
     +++++++++++++++++++. Suvel tuleks Raplasse palju rohkem rahvast.
    Kino tahame (Rapla)++++++++++++++++.

Märjamaa
 Räägitakse, et Edu poe taha ehitatakse mingi suurem kaubamaja, see võiks 10 aasta pärast valmis
   olla. Ka Maxima peaks valmis saama, et oleks konkurentsi.
 Inetud majad tuleks ümber ehitada. Ilusad puitmajad peaksid korras olema, ilusasti värvitud.
 Jalgratturite teid peaks palju olema +++++++++.

Kohila
 Kindlasti on vaja ja nii kaua on lubatud kaubanduskeskust teha ++++, kindlasti ümbrus peab olema
   korrastatud, vanad majad korrastatud.
 Mõisad võiks korda teha, mis vähegi võimalik.

Raikküla
Et oleks rohkem inimesi, paistab et kõik liiguvad siit välja, koht (Kabala) sureb välja, noori ei tule juurde.

Kehtna
Palupera Hiiemägi tasub märkimist, et sinna tuleks see spordikeskus, oleks kus ekstreemsporti teha, see
on vajalik kogu maakonnale.

    Noorte ettepanekud kodukoha elukeskkonna parandamiseks, et inimesed püsiks ja uusi juurde
                                            tuleks

Rapla
 Raplas võiks olla park kus saab istuda ja välikohvik, kus saab istuda, loodust nautida ja midagi lihtsat
   süüa ja juua ++++++++++++++++++.
 Rohkem võiks olla kovikuid kus pidulikumalt saab ennast tunda, ei pea just teab-mis restoran olema.
 Ei meeldi see, kuidas teid remonditakse Rapla linnas (Metsapargi tn näiteks), valatakse pigiga üle ja
   pannakse kildu peale, võiks ikka kohe korralikumalt teha.
 Teede kohta veel seda, et kõik kõrvaltänavad läksid väga hulluks kui Tallinna mnt remonditi, nii tobe
   kuidas neid nüüd parandatakse (Lastepargi), ei tehta kohe korralikult, võiks pool aastat kannatada ja
   siis võiks põhjalikult teha korraga, see on raha raiskamine.
 Rattateid on Rapla linnas väga vähe, võiks olla palju rohkem, nagu näiteks see Kehtna poole viiv tee
   +++++++++++++.
 Rapla ja Kehta vaheline jalgtee, Kehtna pool on valgustus aga Valtust Raplasse, ei mingit valgustust,
   õhtul pimedas kõnnid täitsa umbes.
 Rapla linna peab rohkem hoidma, paljud ei hoia.

Märjamaa
 Varbolasse võiks ka mingi kohviku teha, et saaks töökohti juurde ja seal ei ole ühtegi sellist kohta+++.
 Poed võiksid kauem lahti ollla +++++++, vähemalt ükski poodidest võiks Märjamaal kauem lahti olla.
 Istumiskohti on vaja vanuritele leida. Elmari tantsuõhtut on vaja, et nad saaksid oma puusi liigutada,
   muidu on nii haiged.
 Märjamaal ka see probleem, et on teatud kohad, kus noored suitsetavad aga politsei ei võta
   absoluutselt miskit ette ++++.
 Märjamaa tuleb atraktiivseks teha, tuleb rokem rääkida, et siin on turvaline, et siin on kool.
 Kasti on nagu pommiaauk, seal pole miskit teha ++++, aga kortereid pakutakse liiga kalli hinna eest.
   Kkinnisvara hinna mängivad suurt rolli ++++.

Kohila
Et inimesed ära ei läheks külast võiks külakoosolekud olla kõidele. Külades enam üritusi. Inimesi ei
kutsuta koosolekutele piisavalt, noori ei kutsuta ja infot ei saa kätte. Mõned käivad aga seda infot ei
levitata.
Raikküla
Kabalas on nii, et hästi palju on kuulutusi, et soovitakse osta aga polegi miskit müüa, peaks juurde
ehitama.

Vigala
Oluliselt võiks külaelu Vigala kandis parandada see, et on barjäärid tee äärde müra kaitseks ehitatud nii
nagu suuremates EL riikides, et saaks kodus olla ja vaikust nautida, et keegi ei passiks sinu ruumi.
Praegu on nii nagu stendi peal seisaks +++.

                            Noorte arvamus kodukohta elama jäämise osas

   Ma tahaks väga elada kodukohas, on armas koht, vaikne ja rahulik. Soovitaks ka lastele elamiseks,
    aga mure on, sest on vähe töökohti ja ei tea kas see on võimalik.
 Lähitulevikus lähen Raplast ära edasi õppima aga olen väga kindel, et tulen tagasi, ja loodan, et on
    palju edasi arenenud. Rapla on tegelikult väga armas koht, lastele soovitan jääda.
 Rapla on hästi turvaline – pole rahvustevahelisi konflikte, vahet ei tehta, soovitaks ka lastel siia tagasi
    tulla, siin saab hea hariduse kätte, õpetus on siin loominguline. Tallinnas on kihistumine, on eliitkoolid
    jms selline jama.
 Mina oleks küll õnnelik, kui lapsed õpiksid minu koolis (RÜG), sest tase on hea, õpilased on aktiivsed,
    ise korraldavad. Need inimesed on edaspidi elus ka väga edukad, ettevõtlikud. Ei pea ainult fakte
    teadma. Maakoolis saab ka targaks.
Väärib tähelepanu, et noored hindavad Rapla koolide õpetamismetoodikat, mis ei ole faktituupimisele üles
ehitatud.
 Kohila on küll väga hea koht elamiseks +++++++. Ka lastele, kuna siin on päris head õppetingimused
    ja linn on väga lähedal ja samas ei ole ka päris linnas sees.
 Kohilas on hea aga mina näeksin tuleviku kodukohta lõuna Eestis, nii inimeste kui looduse pärast.
 Mina kavatsen kindlasti kodukülast ära kolida (Kaiu) aga Rapla maakonda sooviks jääda, õppimise
    ajaks lähen ära aga tulen tagasi, samas muidugi vajan head töökohta.
 Tahaks ka siia ülikoolist tagasi tulla aga kui esimese töökoha saan linnas, siis on oht et võin sinna
    jäädagi, kui Raplamaal oleks hea töökoht, siis südamest tahaks tulla tagasi.
 Tulen tagasi, kui on tööd ja vabaaja veetmise kohti aga kui järgmise 30 aasta jooksul muudatusi ei
    toimu , siis ... . Paistab, et vallavalitsus ei näe vaeva, et töökohti oleks. Lastele soovitaks kindlasti,
    sest hea kasvamise koht, koolides pole nii suurt konkurentsi nagu suurtes linna koolides, kus on palju
    lisapingeid. Kui Raplamaa muutub pidevalt, siis tulen tagasi.
 Oma tulevasi lapsi kasvataks küll siin kandis, sest on turvaline+++++++++++++. Tallinn on ohtusid
    täis (süstlad liivakastis jms).
 Ei tea, võib-olla 70 aastaselt tulen tagasi (naerukoht), Rapla on tore koht aga tahaks maailma näha.
 Tahan Tallinnasse kooli minna ja sinna elama jääda.
 Ka mina läheks Tallinna, põhiliselt töökoha pärast.
 Mina näen ennast kuskil suuremas linnas elamas, kus kõik on käe-jala juures.
 Mina ei näe ennast siin elamas, üleüldse Eestis, sest kõik inimesed mõtlevad nii materjaalselt ja oma
    lastele seda ma küll ei tahaks.
Ütlustest võib järeldada, et noorte kodukohta elamajäämise soov on suhteliselt suur aga selles ei saa olla
surmkindel. Peab olema tööd, Raplamaa peab arenema vastavalt noorte ootustele ja vajadustele.

                  Mida noored ise arvavad elu paremaks muutmises kaasalöömises

   Õpilased löövad ju igal pool kaasa kui kutsutakse, oleme näiteks siin intervjuud andmas, kui on
    iniatsitiiv ja kutsutakse siis lööme ikka kaasa.
   Tänu meile on näiteks elu parem, mängime pilli, teised on saanud sellest elamuse, siin on koolilehe
    toimetajaid.
   Me juba muudame elu paremaks, ma ei viska enam prügi maha++++++++++++. Rapla on ju palju
    ilusam nüüd, pillimängijaid on siin palju, saab elamusi.
Võib tõdeda, et kui keskkond muutub ilusamaks, siis märkavad seda ka noored ning see muudab nende
varasemat käitumist. Nad oskavad ilu hinnata ja hoida. Noorte loomuses ei ole olla halb ja lohakas.
Eeskujusid tuleb luua, eeskujuks tuleb olla siis muutuvad noored paremaks iseenesest.
 Kooli õpilasomavalitsus on üks tore asi, saab reaalselt koolielu paremaks muuta ++++++++++.
 Mina olengi muutnud, mängime sõpradega paintball-i ja käime kanuumatkadel, peab ise rohkem
    organiseerima. Kui ise teed, siis toimubki, ega kodus istudes ei juhtu midagi.
 Kihvt asi on tervise nädal. Siis me käisime kondoome jagamas ++++++++++.
Noored löövad elu paremaks muutmisel kaasa kui neid aktiivselt kutsuda, innustada. Võtavad ka ise ette.

                                    Rahataotlusprojektides osalemine

    Tahaks osata, sest raha nagu näha on väga palju saadaval, ootame et keegi kaasaks ja õpetaks meid
     projekte kirjutama ja oleks abiks elluviimisel. Meil ei ole veel niipalju oskusi, vanematel inimestel on ja
     nad võiks meid aidata +++++++++++++.
 Sooviksime sellest (projektindusest) rohkem teada saada, keegi võiks koolis huvilised kokku kutsuda
     ja meile tutvustada neid võimalusi +++++++++++++++.
 Koolides peaks enam sellealast suunamist olema.
 Projektikirjutamine on raske asi, hakkasin küll ise ükskord uurima aga seal oli nii palju seletusi ja ei
     saanud midagi aru, see on selline keeruline värk, seda peab kindlasti keegi õpetama.
 Häid ideid ikka on aga kellegi poole pole Märjamaal pöörduda projektiõpetuse saamiseks.
Noored osaleks väga meelsasti projektide algatamises, arendamises ja elluviimises kui neid koolitada ja
aktiivselt kaasata.

          Eeskujud teistest EL riikidest, mida ollakse kogenud ja soovitaks ka siin kogeda

   Kooli struktuur on Saksamaal hästi välja kujundatud. Seal on suur valikuvabadus, kui 5 õpilast
    tahavad seda või teist ainet võtta, siis see aine avatakse. Meil on ka, aga meil peab olema 10 inimest,
    et seda ainet avada, nõme.
 Rootsis on väga ilusad ja korras maakohad. Soovin, et maakoht näeks parem välja. Oleks korda
    rohkem, põllud haritud.
 Soomes on haridussüsteem palju palju parem, ei mingeid eliitkoole. See on hea. Soomlaste tase on
    hästi kõrge. Õpilased tahavad seal koolides käia aga eesti õpilased ei taha koolis käia , miks? Midagi
    tuleb ette võtta.
 Hollandis,       Belgias,     Taanis,     Soomes      just     soodutatakse      jalgrattaga     sõitmist   ja
    jalakäimist++++++++++++++, hoiab keskkonda. Tehakse kõik et autoga ei sõidetaks, näiteks
    makstakse rohkem palka kui jalgrattaga tööl käid.
 Rongid on kõik mugavad rataste pealemineku jaoks. Kui rongijuht näeb, et invaliid soovib peale tulla,
    siis paneb lauad, et invaliid saaks otse sisse sõita, sellist käitumist võiks kuskilt tulla +++++. Meil pole
    rongis lastevankritelegi kohtagi, Eestis on väiksed asjad, mille peale ei mõeldagi aga need on kellegi
    jaoks väga olulised asjad.
 Välismaal on palju paremad külavaheteed.
 Eestis võiks samamoodi olla nagu näiteks Soomes, et metsad võiks aedadega piiratud olla, sest
    looomi hukub meil teedel väga palju +++++.
 Klienditeenindust saaks muuta paremaks. Kui sa lähed Soomes poodi, siis sulle naeratatakse aga kui
    lähed meil poodi, siis vaadatakse tigeda näoga otsa, et mida sa siit jälle tahad, see on
    jama+++++++++.
Noored on käinud teistes EL riikides ja panevad tähele asju, mida saaks siingi paremaks muuta. Noortelt
tasub nende arvamust arendusprojektide algatamise juures küsida, neid aktiivsemalt kaasata.


LAPSEVANEMAD

Teostati üks grupiintervjuu kuna lapsevanemaid esineb ka ettevõtjate seas.Kutsutud olid nii emad kui isad
aga osalema tulid üksnes emad 7-mest perekonnast. Lastevanemate organiseerimisel tegid koostööd
valdade sotsiaalnõunikud. Osales üks 7., kaks 4., üks 3. ja kolm 2. Lapsega ema. Enamus emasid on
väga aktiivsed ka kogukondlikult nii oma külas kui kogu tegevuspiirkonnas.

Osalus omavalitsuste lõikes

Märjamaa     Rapla      Kohila    Raikküla    Kehtna     Juuru     Vigala      Kaiu      Käru      Kokku
    -          3          -          2          1                     -         -         1          7


                                 Mis meeldivat märgati (arengueeldused)

                                                  Üldine

  Loodus ja vaikus meeldivad++++++++.
  Positiivne on see, et pole vahet kus sa elad, igalpool valdades võetakse hästi vastu ja suhtutakse
   kõigisse ühtemoodi. Olles selles kandis palju aastaid elanud, on sind omaks võetud. Kui müüjadki
   ütlevad tere, siis on see väga positiivne.
Lapsevanemad kinnitavad looduse ilu lisaks noortele

                                             Kohaspetsiifiline

   Kehtnas on väga ilus kool, lasteaed, tehnikum. Palju rohelust, on võimalik ujuda, on suht rahulik ja
    väga lapsesõbralik. Hea asukoht Tallinna suhtes.
   Kehtna kergtee on hästi turvaline, teed on palju paremaks länud ja turvalisemaks.

   Raikküla loodus on minu jaoks esmaoluline ja meie Jalase küla on vapustavalt ilus. Pigem olen
    rohkem Raplaga seotud, lapsed käivad Raplas koolis, ise töötan Raplas. Väga turvaline ja vahva küla
    on meil, igaüks teab igaüht.

   Valla kiituseks võin seda öelda, et päris palju üritusi toimub, valikuid on kuhu minna aga iseasi on, kui
    palju just käime.
 Jalase külla on teele pandud mustkate.
Teede korrasoleku vajadust hindavad lisaks noortele ka lapsevanemad. Tolmuvaba teekatte olemasolu on
elukeskkonna kvaliteedi oluline näitaja.
 Rapla lasteaed võttis hea meelega lapse vastu ja Raikküla maksab selles eest. Raikküla on olnud
    tubli, et on hoidnud oma koolid elus.
 Ettevõtlus on Raikküla vallas edasi arenenud.

Rapla jõgi meeldib, saab kalal käia.
 Hagudis on väga ilus kool, hea kasvukeskkond, lastel on väga hea. Hagudis on siiamaani väga hea
   haridus. Koolimajas tegutseb huviklubi, seal on ringid, meil on endil on pereklubi loodud – ühesõnaga,
   ütekuuluvustunne on suurenenud.
 On kena, et kirikumuusikafestival on. Selle peale tuleb rahvast Raplamaale.
 Meil on kuulsad lauluansamblid.

Käru
Käru on turvaline koht. On ujumisvõimalused, lasteaed, kool.

                  Üldised positiivsed muutused, mida lapsevanemad on märganud

Sissetulekud on suurenenud.

                      Negatiivsed muutused, mida lapsevanemad on märganud
    Tallinna teeäär (Hagudist Tallinna) on nii täis ehitatud. Soovin, et suurte maanteede äärde ei ehitataks
     nii palju. Kõikjal on kiirusepiirangud, peab 50 ga sõitma.
 Toimub sotsiaalne kihistumine. Edukamad inimesed lähevad kortermajadest oma eramutesse ja
     teatud inimesed jäävad kortermajadesse. Nad ei suuda neid maju hooldada. Teatud mõttes on
     külaelu haledamaks läinud. Oli aeg, kus Purkus taheti külaliikumist ellu äratada aga pole kes eest
     veaks. Edukamad inimesed käivad oma majadest külast välja tööl ja väljastpoolt on külaarengule
     raske kaasa aidata.
 Tänane aktuaalne teema on täid. Need lausa vohavad sellistes keskustes++. Pensionäridega
     tegeldakse aga väikesed lapsed ei sa ka alati toetust, lapsi vaja ka kasida.
Tuleks tähelepanu pöörata kogukondadele kortermajades, kes on omadega ummikusse sattunud ja neid
sellest olukorrast välja aidata.

                                  Vajadused ja probleemid piirkonnas

                      Üldised vajadused ja probleemid kogu tegevuspiirkonnas

   Suur probleem on ühistranspordiga. Lapsed ei saa iseseisvalt kodu. Ei ole ju ise kodus, et saaks kogu
    aeg lapsi sõidutada. Kogu aeg tuleb muretseda, et lapsed ei jääks lihtsalt tolknema, sest kodu ei
    saa. See on KÕIGE suurem probleem ++++++.
 Tegevust on lastel ja noortel vähe+++++.
 Politseist on puudus. Et oleks keegi, kes kontrolliks avalikes kohtades kasvõi suitsetamist. Me sooviks
    et bussipeatused ja muud avalikud kohad, kus lapsed aega viidavad, oleks puhtad suitsetajatest.
    Patrullid ja inspektorid võiks ka koolide ümbrusi kontrollida +++.
 Joomine ja suitsetamine on suur probleem +++++++. Noored saavad osta magusat alkoholi (siider) ja
    ühiskonna hoiak on selles suhtes soosiv. See nagu ei teekski midagi. Sünnipäevadel on selle
    tarbimine täitsa tavaline.
Magusa ja lahja alkoholi soosimine on probleem millele tuleb suuremat tähelepanu pöörata. Kõik suured
probleemid saavad alguse esmapilgul tühisena näivatest asjaoludest.
 Kiirabi teenindus on täiesti negatiivne ++++, just kui õhtusel ajal satud sinna, laps saab sõimata, et
    miks ta nutta karjub.
 Minu lapsed on 11, 12 aastane ja nii noored ei saa suvel tööd, valmisolek tööd teha on noortel olemas
    aga tööd pole nii noortele pakkuda ++++. Et kui töölaagreid saaks rohkem.
 Teeninduskultuur on Raplamaal halb++++++++++++++. Palju on selliseid mühkamitest müüjaid ja
    bussijuhte +++++++. Ajan Raplas ainult hädapäraseid asju. Kui tahad meeldivat teenust ja
    meeldivaid asju, siis lähen Tallinnasse. Pigem võtan päeva vabaks ja lähen Tallinnasse.
 Väiksed poed väikestes kohtades on väga suurte hindadega.
Kõik eelpoolnimetatud probleemid ja vajadused on samad, mis toodi esile ka noorte poolt.
 Väga palju tõmmatakse metsa maha. Lõpetage ära!, metsa võiks ka alles jääda!

                            Asukohaspetsiifilised vajadused ja probleemid

Kehtna
Teenused
Noortekeskuses kävad üksnes need lapsed, kellel on alkoholisõltuvusega vanemad. Väikestel on küll
tegevust päevakeskuses, saavad seal õhtu kella seitsmeni olla aga just vahepealne generatsioon on
tegevuseta. Õhtul on poe esine noori täis, istuvad autodes, nii et ära poodi minegi.

Muu
Tore oleks kui Kehtna kergtee Raplasse välja jõuaks, sest paljud inimesed käivad Raplas tööl.

Raikküla
Teenused:
 Probleem on internetiga.
   Ümbruskond areneb, ettevõtlus laieneb aga Raikküla valla valitsuses on kõik rutiinis. Kõik on samad
    inimesed, tegeletakse peamiselt sotsiaaltööga. Vallavalitsus võiks enam areneda. Vallas on väga
    palju edukaid inimesi, võiks neid enam kaasata, koostööd teha, koguaeg vald takerdub vanasse,
    justkui ei soovigi areneda.

Rapla
Teenused:

    Rapla hariduse probleem on selles, et uusi õpetajaid eriti ei saa ja valida pole. Eriti Ühisgümnaasiumis
     on suht vanemad õpetajad. Tegelik probleem on ka selles, et õpetajatele pole kodukohta, korterit
     pakkuda ja seetõttu noored ei tule.
 Puuetega inimeste peale pole veel küllaldaselt mõeldud, et kui kaks ratastoolis inimest tahavad
     abielluda, siis tassi kuidas tahad neid sinna hoone neljandale korrusele … . Uued hooned küll juba
     arvestavad nendega aga vanad hooned on endised
Et suuremat tähelepanu tuleks pöörata puuete inimeste liikumisvõimluse parandamisele leidis tähelepanu
ka noorte poolt.
Muu:
Hagudis on turvalisuse probleem seoses liiklusega. Suur maantee läbib Hagudit. Ülekäigurada on olemas
aga autod seal kinni ei pea. Hagudist läheb ka raudtee läbi. Ehitavad praegu perrooni ja lapsed peavad
läbi kraavide kooli käima.

 Hagudis on kaks poodi, mille juures on päevad otsa joodikud, „parmud”. Lapsi häirib see väga.
See, et haisvate joodikute kakerdamine on ühiseks probleemiks koos noortega viitab selle tõsidusele.
Kindlasti on võimalik mõelda välja mingi tegevus, mis hättasattunud alkohoolikud tooks tagasi
normaalsese ellu.
 Purilas lastel pole midagi teha, on igav. Suurematel (17,18,19) pole ka eriti midagi teha, lihtsalt
    istuvad kuskil, joovad. Väiksemad vaatavad pealt ja õpivad, võtavad eeskuju. Nooremate saatus on
    vist samasugune.
 Peale kooli ei ole Raplas kuskil olla, kui on ooteaeg. Noortekeskus on rohkem õhtusel ajal aga päeval
    pole noortel Raplas kuskil olla.
 Suveaja veetmise probleem on Raplas täielik. Lähed kas Tallinna või Pärnu aga Raplas ple midagi
    suvel teha.
 Kui ise kuskilt tagant ei torgi siis keegi ei liiguta ka. Ühtsuse tunnet nagu oleks aga peab kogu aeg
    tagant torkima. Purila külas ettevõtlust ka eriti ei ole, on kaks saeveskit ja see ongi kõik.

Käru
Probleem on noortega. Nendega ei taheta suurt tegeleda, surutakse noored nurka, ei ole kes eest veaks
ja nendega tegeleks.

                      Suuremate probleemide ja vajadustega elanike sihtrühmad

   Raske on nendel lastel, kelle isad-emad on ummikus.
   Pigem lapsed on need kõige nõrgemad oma saamatuses ja teadmatuses.
   Just vahepealsed noored, kel õhtuti pole midagi teha.
   Kõige raskem on pensionäridel oma eluga toime tulla. Noored saavad siiski hakkama, sest vanemad
    hoolitsevad nende eest ja vanemad ise saavad ka hakkama.
 Kõige raskem on kodututel ja joodikutel.
 Raske on ka nendel noortel, kes hakkavad iseseisvat elu sättima, need kes ellu astuvad.
Kõik nimetatud sihtrühmad on erineva spetsiifikaga. Ehk siiski noored, kes ei leia endale piisavat
rakendust ja tuge on kõige probleemsem.

           Millisena soovivad lapsevanemate esindajad näha kodukohta 5-10 aasta pärast.

Raikküla
Et ilusad rabad ja loodus säiliks. Et RMK suudaks rohkem neid kohti teha, kus saaks looduses käia, seda
ka Märjamaa poole. Igale poole suurte teede äärde sooviks kergteid+++++++. See annaks
sportimisvõimalusi juurde.

Rapla
 Teed ja tänavad peavad korras olema, et saaks normaalselt liigelda. Ühistranspordi küsimus peab
   olema lahendatud. Et vabaaja veetmise kohtasid oleks noortele, kus koos käia, kuhu noored tõesti
   tahavad minna. Mitte üksnes olemise võimalus loodud, vaid kus pakutakse aktiivselt huvitavat
   tegevust.
 Veel unistan igasugustest promenaadidest ja kui Vesiroosi tervisepark saaks valmis, kus on
   igasugused sillad, roosiaiad. Ilu ja luksust juurde, et oleks kuhu puhkehetkel minna ja mida teha.

    Lapsevanemate ettepanekud kodukoha elukeskkonna parandamiseks, et inimesed püsiks ja uusi
        juurde tuleks. Mida lapsevanemad ise arvavad elu paremaks muutmises kaasalöömises

Üldiselt:

   Kui võimalusi pakutakse siis ikka löön kaasa++++++++++++++.
   Meil Raplamaal ei ole oma brändi. Võiks kokku istuda ja midagi väja mõelda. Sellest küll räägitakse
    aga väga kitsastes ringkondades. Võiks laiemat arutlust tekitada++++++++++.
Oma brändi olemasolu aitaks kaasa „meie” tunde süvenemisele ja ka Raplamaa tutvustamisele külalistele
(ühisturundusele).
 Sageli ei saa ummikusse jooksnud pere lastele abi anda, kuna isa-ema ei lase ligi. Nad ise ei
    pöördugi kellegi poole. Sotsiaaltöö võiks edasi areneda, et peret planeerivad vanemad saaks
    kõigepealt koolitusabi. Ikkagi laste murelugu. Nõustamiskeskusi oleks just lastele vaja.
Et sotsiaaltöötajad valdades on keskendunud pigem vanurite probleemidele, siis peetakse seda
puuduseks. Enam tuge vajavad ka noored ja ummikusse sattunud perekonnad.
 Kui üritusi korraldatakse, siis seal juures võiks lastele pakkuda välja, et sel päeval ja sel kellaajal
    läheb buss kinno ja siis ehk kasutatakse seda võimalust ++.

Raikküla
 Tolmuvabasid teid palun, appi!!, palun tolmuvabasid teid +++++++++.
 Ma olen ju valinud kodukoha sellise, kus on väga vähe rahvast, eks see mets ongi ainult see mida ma
    soovin, et sinna alles jääks, ei mingit ülerahvastatust. Soovin, et vallavalitsused arvestaksid
    planeeringuid kavandades rohkem kohalike elanike soovidega.
Detailplaneeringud, mis toovad rohkearvuliselt rahvast küladesse juurde peab saama toetuse kohalikelt
elanikelt.
 Raikküla vald hoiab koole ja see ongi väga suur asi, et inimesed püsiksid++++++. Privaatsust on ikka
    rohkem hakatud ka arvestama.

Rapla
 Raplas võiks olla mingi päevakeskus, kus oleks spordi võimalus, samas keegel, või piljard või
    tenniselauad, mis eeldab mingisugust järelevalvet, mille eest võib isegi ju maksta. Raha probleem
    polegi peamine aga pole kohta kus saaks aega sisutada.
 Mingid seltskonnaõhtud, teemaatilised õhtud võiks olla, mina oleks sellest väga hvitatud. Tunnen, et
    pole isegi piisavalt rakendatud, paljud ka pakuks end ise appi. Kui koolide juurde need
    aeroobikatunnid organiseeritakse, siis on need koolivõimalustega piiratud. Valik on väga väike
 Tahaks et oleks mingisugune normaalne tervisekeskus, tahaks, et saaks oma huvialadega tegeleda.
 Staadionit oleks Hagudisse vaja.
 Ujumiskohti sooviks Raplasse, nii suveks kui talveks.
 Töökohti peab olema, ettevõtlust tuleb arendada ++++++. Valla, maakonna maine on ka uute jaoks
    tähtis. Tuleb sellest rääkida, kuulda anda. Kui seda promoda siis tuleb ka rohkem rahvast.
 Tänavad tuleb rohkem korda teha, lilli istutada, ilu ongi see, mis kõiki meelitab+++++++++++.
Elukeskkonna esteetiline pool on ühiselt oluline nii noortele kui vanadele.
     Raplas võiks üks ilus ostukeskus olla, mingite atraktsioonidega, kus võiks aega viita. Meil ei ole sellist,
      et lihtsalt nautida ühte pühapäeva ja et ei peaks selleks Tallinnasse sõitma++++++. Kaubanduses
      puudub konkurents.
Ühe suure ja atraktiivse ostu- ja vabaajaveetmise keskuse rajamine Raplasse aitakse kaasa inimeste
linlike vajaduste rahuldamisele ja Tallinna tulede sära ei oleks enam nii ligitõmbav.
 Või siis miks ei võiks olla jäähall Raplas, miks me basseini kogu aeg tahame. Suvel bassein ja talvel
      jäähall.
Raplasse jäähalli rajamine on küll uus idee.

Käru
Kui saaks tänavavalgustuse korda. Hakkavad pimedad õhtud tulema, sügis on niigi sünge ja siis muutub
veelgi süngemaks ++++++.
Etteruttavalt võib nimetada, et valgustatud piirkonnad on olulised enamusele inimestele. Eks seegi ole üks
tegur, mis turvatunnet suurendab (lihtsalt julgem on aga vähem ka kihutatakse, varastatakse, ahistatakse
jms).

                        Lapsevanemate arvamus kodukohta elama jäämise osas

   Raplas pole suurt kuskile minna, mul on siin igav. Ja see on probleem. Mu neli last hoiavad mind
    aktiivsena, muidu küll koliks ära.
 On oht, et lapsel pole siin töökohta ja see mõjutab kodukohta jäämist. Mina võin ju soovida, et laps
    jääks siia aga kui laps soovib endale paremat elujärge kui Raplas on võimalik, siis ma ei saa keelata
    tal selle poole pürgimast +++++.
 Jah, muidugi soovitan seda oma lastele. Siin on rahu, vaikus. Rapla areneb, ilusad koolid, lasteaiad.
    Olen Rapla patrioot.
 Kodukoht on ikka Rapla ja arvan, et nii jääbki. Kui lapsed jäävadki Tallinna, siis kodukoht on ikka
    olemas. Lastele on küll Rapla väga turvaline.
Lapsevanemad näikse Raplat pidavat meeldivaks elupaigaks ja ei kipu siit minema. Oma lastele soovivad
nad eelkõige paremat elujärge ja kui Rapla seab selleks piirangud siis laste lahkumisele takistusi ei tehta.

                                    Rahataotlusprojektides osalemine

Oleme kursis aga tahaks et projektid oleks sellised, mis meile endale kasu tooks, külale kasu tooks,
millest tõepoolest puudust tuntakse. Teame, et raha on olemas, ainult tegutse++++++++++++++++.

          Eeskujud teistest EL riikidest, mida ollakse kogenud ja soovitaks ka siin kogeda

   Külastasime Prantsusmaa koolisid ja silma jäid koolide turvalised siseõued. Õpetajaskond on pikad
    päevad tööl, isegi kella 6–ni, neil on seal mõnus lõõgastuda.
 Sildimajandus peab korras olema, nagu mujal näha. Oleme külastanud mitmeid kohti kus külad on
    väga eripalgelised ja huvitavad, ilusad, korras. Meil ka siiski hakkab arenema juba. Peaasi, et oleks
    omanäoline, mitte kõik ühesugused. Isegi selle peale mõtlesin, et nagu Nurmijärvis on säilinud suured
    laagriplatsid nagu meil olid kunagi pioneerilaagrid, et oleks kuhu inimmassi peale panna kui midagi
    suurt organiseerida, mida meil pole. Toosikannu on selline arenev koht. Raplas ei ole ka enne olnud
    selliseid suuri laagriplatse aga võiks olla. Siis käiks ka väljast rahvast rohkem kui meil oleks kuumi
    kohti.
 Mina olen ka väga palju käinud ringi, ka Leader teemadel. On jäänud silma laste huvikeskus, kus sai
    malet mängida, piljardit, oli selline päevakeskus. Näiteks Viljandi mnt maja kus oli Hansapank, et seal
    võiks küll päevakeskus olla. Seal peaks küll Leader programm kaasa aitama +++++++++. Väga paljud
    ettevõtjad ka toetaks. On vaja initsiatiivi ja oskust ettevõtjatega suhelda ja nendega lävida. Sellistest
    inimestest on puudus.
Ettevõtjatega suhtlemine ja arendusprotsesside modereerimine nõuab vastavate oskustega inimesi, kes
võiksid tegutseda Raplamaa Arendus- ja Ettevõtuskeskuse koostöövõrgustikus. Sageli jäävad protsessid
toppama just moderaatorite puuduse tõttu.
   Kas või need väikesedki koolid, mida püütakse säilitada, seal võiks juba mingil määral praegu
    korraldada igasuguseid tegevusi aga tundub et jääb inimeste taha.
 Ma ei tea EL maades aga Ameerikas on paremini laste bussidega koduviimine organiseeritud. See on
    tähtis. Kojuminek on probleem. Hommikul koolitulek ei ole nii suur probleem , vanemad ise
    transpordivad.
Olen veendunud, et justnimelt laste kodujõudmine on peamine probleem.
 On häid näiteid, kus vallaga on kokku lepitud marsruuttaksoga vedamine. Selline väike mikrobuss
    sõitis ja seda oli võimalik ka tellida. Vald toetas seda projekti. Külas saadi kokkuleppele, et sellise
    graafiku järgi sõidabki. Palju räägitaks ka sellest,et kopereeruda külas aga kui tekib riid ja lisakohustus
    kui keegi ei toeta?
Kogukonnateenuste arendamine koostöös omavalitsusega on üks võimlaus transpordiprobleemi
leevendamiseks.

PENSIONIEALISED

Teostati kolm grupiintervjuud. Osalejate hulgas oli nii oma kogukonnas aktiivseid inimesi kui ka neid kes
reeglina ei ole enam väga aktiivsed aga samas lugupeetud, suure elukogemusega ja koostööaldid kui
neid kaasatakse. Intervjueeritavad selgitati välja ja organiseeriti vestlusringidesse koostöös valdade
sotstöötajatega. Moodustati kolm gruppi järgnevate valdade kobaratena:
         o Rapla, Kehtna, Raikküla ja Käru vald
         o Kohila, Juuru, Kaiu vald
         o Märjamaa ja Vigala
Intervjueeritavate keskmiseks vanuseks oli 68. Pensionärid olid ainuke sihtrühm kelle osalus gruppides oli
maksimaalne võimalik. Mis annab tunnistust pensioniealiste aktiivsusest ja võimalusest osaleda.
Pensioniealised väärivad esiletoomist veel sellegi poolest, et nende elukogemus on kõige suurem ja peale
selle on nad ka lapsevanemad, kes näevad, tunnetavad ja oskavad ka hästi sõnastada nii oma laste
(seega lastevanemate) kui ka lapselaste (noorte) probleeme ja vajadusi. Enda isiklike probleemide ja
vajaduste esiletoomises on vanad kõige vähem nõudlikud. Seega pensionielaliste suu läbi räägivad nii
lapsed kui tööelised lapsevanemad. See oli ka peamine põhjus, miks pensioniealisi sai kaasatud kõige
enam.

Osalus omavalitsuste lõikes

Kehtna     Vigala     Kohila      Kaiu     Märjamaa      Juuru       Käru     Raikküla     Rapla     Kokku
  7          6          5          5           5           3          3          3           2        39

                                 Mis meeldivat märgati (arengueeldused)

                                                   Üldine

   Rõõm on lastest ja lastelastest ..., kui neil läheb hästi, siis on kõik hästi. Hea meel on sellest kui näed
    et sind vajatakse ++++, see annab energiat.
 Kõige rohkem rõõmu teeb hommikul see, kui ma silmad lahti teen, et ma nad lahti teen (vanus 85!!)
    ++++++.
 Perel läheb hästi ja ma pean oma perest väga lugu. Selle märgiks on see, et iga kuu üks pühapäev
    ma kutsun oma pere perelõunale.
 Olen kõgile oma pnsionäridele ütelnud, et vaadake, et te kodu ei jää, kui jääte siis surete!
 Avatud internetipunktid on täiesti tasuta +++++++++++.
Võibki nentida, et pensioniealised on omaga rahul siis kui nende järeltulijatel läheb hästi.

                                              Kohaspetsiifiline

Märjamaal on kõige tähtsam meie jaoks on sotsiaalabikeskus, kus me praegu oleme. Siin töötavad ringid,
saame näputööd teha, on pesupesemise võimalused, sauna võimalused. Meil on kõiki tegevusi. Natuke
väike on, aga see-eest armas. Meil on noortekeskus, palju on positiivset.
   Märjamaal on olemas jäätmekäitluskeskus, sinna saab viia ohtlikud jäätmed, vana mööbli. Ja ootavad
    mööblit, sest Vigala kutsekool restaureerib seda.

Kohila on kõvasti edasi arenenud. Ehitatud on spordiväljak, uus võimla. Koolid on käepärast. Ilus
jalakäiate sild ehitati üle jõe. Sotsosakonna poolt on väga tublid mehed palju rahvale kaasa aidanud.
Halba pole midagi öelda. Vald sõidutab kõikse aja haigeid, vanureid kohe, kui teavitad, auto on ukse ees
ja viiakse nad kohe kas Tallinna, Rapla, ja Pärnu kui vaja. Keegi ei saa öelda, et abi ei saa+++.
 Hageri on üldiselt väga hea keskus. Meil on pood, kirik, rahvamaja, muuseum. Tööd on. Hooldekodu
     on. Üldiselt olen eluga väga rahul. Eakatel on oma ring, milles ma osalen. Igaltpoolt võtan ise ka osa.
     Meil on nüüd väga hea kaubanduskeskus, kust toidukraami saab kõik kätte ja Kohilasse ei pea enam
     sõitma. Vald on meid ikka ka rahaliselt toetanud, et saaks tegutseda.
 Suurepärane on see, et tee ehitati, Kernu Hageri ja Kodila ja Hageri teed+++. Nüüd on Harju piirini
     ilus asfalt. Ka Hageri Kohila tee on väga hea.
 Hageri rahvamaja kõrval on koolimaja, mis on suur pluss. Seal on arvutiklass, mida saavad ka
     vanemad inimesed kasutada. Seal on igasugused ringid. Kunstiringiga käisime koos Londonis
     ekskursioonil. Pensionärid käivad koos kaks korda kuus, organiseerime ise üritusi. Arvutiring tuleb
     jälle. Külaelu käib igatepidi, Hageri elab+++.
 Elan Salutaguse külas. Vald aitab, et saame eakatega koos käia. Võimleme, laulame, tantsime.
     Kooskäimiskoht on lasteaia saalis. Eakad käivad väga hästi kohal. Käime veel ekskursioonidel igal
     aastal. Teeme käsitöönäitusi.
 Rabiveres on hirmilus loodus, head marjametsad. Hästi meeldiv on see, et noortele tehti rallirada
     vanadesse siloaukudese vana karjalauda juures. Üle kella 11. ei möllata seal. Suvel rallitavad peaagu
     iga päev, ei tarvita alkoholi+++.
Kui üleüldine probleem on, et noored kihutavad ja rallitavad teedel siis ralliraja rajamine vanadesse
siloaukudesse on heaks näiteks alternatiivsele võimalusele, mis toob noored teedelt ära ja pakub rõõmu
ka noortele.
 Adilas on puhas loodus. Selle üle tunnen rõõmu ja seda paika ma ei vaheta Tallinna elu vastu niikaua
     kui suudan elada ja endaga ise toime tulla. Mul on suurepärased naabrid, mis on rikkus++++. Sealt
     ma saan võid, kohupiima, mahedaid tooteid soodsa hinna eest. Küla eesotsas on ka üks lehmapidaja
     alles jäänud ..., vot siis kui kaugele on küla jõudnud, aitäh sellele naisele, kes aitab meid toitlustada.
     Metsloomi on tohutult, neid saab nautida ja vaadata. Põdrad, metskitsed. Lumi lükatakse lahti kuni
     õueväravani, laps pääseb kodu ja kiirabi pääseb ligi. Adila bussiootepalviljoni ehitus oli suurepärane
     +++, enam ei saja vihm ega lumi kraesse, sellest mõttes võime rahul olla. Kui me kasutame kooliajal
     koolibussi, siis me maksame 5 krooni sõiduraha aga kui esitame piletid valda kvartali või aasta lõpus,
     siis saame raha tagasi vallast. Seega sõidame tasuta. Harva kui me kasutame liinibussi.
Pensionäridele on eluliselt tähtis kui külas on keegi kellelt saab osta odavamalt toiduaineid. Paraku see
võimalus aina väheneb.

Kehtna meeldib. Ma ei ole häbenenud seda kunagi ega kusagil öelda et elan Kehtna vallas. Meeldib
Kehtna vallavalitsuse väga hea suhtumine, väga mõistev suhtumine minu probleemidesse. Ma ei väsi
seda ütlemast, et kui mulle ka öeldakse vallavalitsusest millelegi ei, kui ma käin midagi küsimas, siis seda
öeldakse ka väga toetavalt, väga põhjendatult.
Esimese asjana lähen igal hommikul Mukri rappa koos oma koeraga hommikust jalutuskäiku tegema. Ma
ei ole põline Eidapere inimene ja olen mõelnud, et kõrges vanuses nagu ma olen, et kuskile mujale elama
minna ma küll ei soovi. Looduse tugi on siin suur. Rabad annavad hingerahu.
Kehtna vallavalitsuse kohta saan Mare Käpa kaudu öelda ainult head. Keava kohta pole ka midagi halba
öelda. Elamiseks väga ilus koht ja olen ikka öelnud, et see on pensionäride linn, sest seal on palju eakaid
inimesi.
Mina olen olnud üle 40 aasta Kehtna vallas, kui poleks meeldinud, siis oleks ära läinud.
 Olen ka Kaereperest ja olen terve oma elu elanud selles paigas ja oli väga meeldiv et kunagi
     kuulusime ajalooliselt Rapla valda. Võib-olla kõik meie kandi inimesed pole siiamaani Kehtnaga
     harjunud, sest puutume ikka Rapla kandiga rohkem kokku.
 Kaereperes on krundid välja antud ja ehitatakse mitmeid uusi maju, et noored pered tulevad elama,
     järelikult elu edeneb. Küll on kena, et on olemas need teed, mis on jalakäiatele rajatud, kaunid on
     need Kehtna teed.
Kehtnas istepinkidega ja valgustatud kergteed tuuakse ühe väga positiivse näitena eeskujuks kõigi
inimeste poolt. See on elukeskkonna pärl.
 Suur rõõm on, et on koostöö kooli, seltsimaja, raamatukogu, lasteaiaga. Mul on klubis normaalsed
     ringijuhid, kellega koos saab tööd teha.
 Mina tegelen Eidapere rahvamaja juures palju, mul on pensionäride päevakeskus, millega ma tegelen
     ++. Kui tuju paha on, lähen Mukri rappa, kus väga ilus torn ehitatud. Kui lähed sinna üles torni, siis on
     võrratu vaade, laukaid lugematult ja see ilus raba pilt. Vanem inimene, tema peab liikuma, see annab
     ka energiat.
Rabad on Raplamaa üheks rikkuseks ja uhkuseks.
 Mulle meeldib Lelle asukoht, sealt saab liikuda nii Tallinasse, Viljandi kui Pärnusse, igale poole.
     Bussiliiklus on hea võrreldes Eidaperega. Mulle meeldib loodus, raba, Paluküla mägi. Juba nooruses,
     kui paha tuju oli, sõitsin Palukülasse, istusin seal mäe peal ja tuju läks kohe paremaks. Armastus
     Paluküla vastu on suur, mägi on väga ilusaks tehtud, valgustatud, talvel on suusarajad. Lelles on
     lastead, on kool. Minu lapselaps käib küll seal koolis++++, ja ta on väga rahul. Nad on klassis viiekesi,
     õpetaja suudab jälgida ja nendega individuaalselt töötada. Kaubandus on meil korras. Rõõmu teeb
     see et noored on läinud meil aktiivsemaks. Haridusseltsi juhiks on raamatukogu juhataja. Nad võtavad
     oma asja väga tõsiselt. Teevad palju ühiskondlikus korras, ehitasid korvpalliplatsi ja tänavu tegime
     kiigeplatsi rahvamaja juurde. Naised on aktiivselt laulma hakanud ++++, tegutseb kapell. Noored
     naised käivad kantritantsu tegemas. Need naised, kes käivad Raplas nabatantsu tegemas esinevad
     meile kui on üritusi. Vallavalitsus toetab pensionäre, me saame väga palju käia, kui omainimestest
     puudu jääb reisile minekuks, siis kutsume naabreidki kaasa.
Lelle näikse olevat üks väheseid kohti kus inimesed transpordiga rahul on.
 Tore oli tervise päev Eidaperes +++++ (VT: märgati Käru poole pealt).
 Meie Valtu pensionärid palusid edasi öelda, et neil on hea meel, et nad võivad spordimajas ujumas
     käia. Tahame kiita ka Jaak Vitsurit, kes on projektide ettevalmistamisega suureks abiks olnud.
 Kehtna vald on haruldane vald selles suhtes, et paneb igas suuremas kohas valvekaamera üles,
     praegu on need juba päris mitmes kohas üleval.
Valvekaamerate paigaldamine inimeste turvatunde suurendamiseks on tõhus väljapääs olukorras kus
politsei ei jõua igale poole. See ohjeldab nii kihutajaid kui teisi korrarikkujaid.

Juurus, Härglas elame vaikselt. Peame ise hakkama saama. Rapla bussiliin töötab veel ükskord päevas,
millega saame Rapla leiva järele minna. Koolilaste bussiga saame Juuru tulla ja tagasi sama bussiga. Aga
sinna läheb 6-7 tundi kunas tagasi saame ja peame Juuru peal aega viitma, otsime sõbrannasid kus keegi
meid hoiab kuni oleme Juurus ja siis läheme õhtul tagasi. Päev kulub ära. Meie oleme seal aktiivsed
naised, meil on seal oma ruum, mis remonditi ära ja saame koos käia. Oleme regulaarselt juba paar
aastat koos käinud, teeme käsitööd, ajame juttu, meil on oma kohvilaud ja on väga meeldiv. Meid on 7-8,
vahel 9. Räägime päevasündmusi, sünnipäevasid peame koos, oleme omadega rahul, peame olema.
Härglas on ka raamatukogu ja seal me käime koos. Raamatukogu juhataja aitab meid, ise
organiseerime endale reise. Igal aastal viib ka vald meid kuskile. Koolilaste bussiga saame ka ilm
rahata sõita, selle eest ei maksa.
 Juurust, tean et vallal on plaanis puhastusseadmete remont, vanurite hooldekodu saab uued
     ruumid sellel aastal. Kultuurimaja töötab, vanemad inimesed võtavad selle tööst rohkem osa.
     Talviti iga kuu on mõni väljapaistev isik külas. Arendatakse elamuehitust, detailpaneeringut
     tehakse, mis on ühest küljest hea aga mis on nii suur, et tahab Juuru ära tappa, aga see on
     teine lugu.
Juurus näikse inimeste juurdetoomisega vastuolusid tekkimas.

Raikküla kohta ütleks et, ka väga ilus koht, elan Kabalas jõe kaldal tammi all. Asfalt on ukse all.
Olen Raikkülas terve elu elanud. Rõõm on sellest, et vald on ikkagi suutnud kõik koolid alles
hoida, ka lasteaed algkooli. Kabalas on põhikool. On raamtukogu olemas, Rapla on ka suht lähedal
ja liikumine sinna on suht hea. Hea on see, et Raikküla Farmer pakub ka vanainimesele tööd. Ja
mis seal siis nii palju enamat vaja ongi.
Väiksemate maakoolide säilimist peetakse väga oluliseks.
Raplas Kodilas, kus olen pea 40 aastat elanud, on omaseks saanud. On ta kogu aeg mulle meeldinud.
Muidugi on hea meel, et Kodilas on veel kool olemas ja lasteaed ja et on võimalus veel isegi nende
edasiarendamisse kaasa lüüa. Nüüd viimasel suvel lõpus teeb suurt rõõmu see, et üks teelõik sai korda ja
on nüüd väga hea Tallinnase sõita+++.

   Uuskülas varem ei olnud lapsi (70-ndad aastad) aga nüüd on lapsed siin ja seal. Kui lapsed on hoovi
    peal, siis on see sama, kui mets on täis sädistavaid lindusid. Koht on Rapla linnasaginast kõrval, hea
    vaikne olla.
 Mulle meeldib üldse Rapla rahvas meeletult, see tuletab mulle meelde rannaäärset kaluriküla, kus on
    üksmeelsus, sõbralikus, kokkuhoidmine. Raplas on tore elada!
Et Rapla inimesi peetakse sõbralikeks väärib tähelepanu. Ilmselt on see rikkus mida oleme siiani vähe
hinnanud ja väärib edaspidi enam esiletõstmist.
 Olen Härglast Vankse külast aga tahtsin öelda, et Purilas on väga hästi Rapla vald korraldanud laste
    kooliveo. Enne pidi laps Purilasse tulema bussi peale aga oktoobrist korraldati ringi ja tuleb nüüd külla
    sisse. Lume lükkamine on Rapla valla poolt hästi korraldatud, kohe koduukse alla lükatakse välja
    ehkki see ei ole üldse valla tee.
Muidugi peavad vanurid talvist teedehooldust tähtsaks asjaks. Sest sellest sõltub nende talvine heaolu (ka
turvatunne seega) ehk kõige enamgi.

Kaius Kuimetsa on väike külake. Meeldiv on, et renoveeriti kultuurimaja ja see sai uuestisünni. Rahvas
võtab aktiivselt osa, käivad ringid, üritused. Meie pensionärid võtame aktiivelt osa ringidest, laulame,
noortel on tegevust. Meeldiv on minna toredasse hoonesse. Meil on suur spordihall. Meil on kool kuue
klassiga. Meil on eakate pärastlõuna kord kvartalis, ühiselt peame oma sünnipäevasid. Kultuurimaja
juhataja on hea, toob meile üllatuskülalisi. Meil on igasuvised ekskursoonid koos Kaiu rahvaga. Tänavu
käisime Kihnus, eelmisel aastal Petserimaal.

   Kuimetsas on meil väga hea bussiühendus Tallinnaga, Kaiuga, Raplaga, Juuruga. Ja tagasi on samuti
    hea liiklus. Koolibussiühendus on ja vald võimaldab seda kasutada. Väikese tasu eest.
Ka Kuimetsa ühistranspordiga pole asjad ehk nii hullud kui paljudes teistes kohtades.
 Kaius tegutseb aktiivselt eakama seltskonna taidlusring. Noorte hulgas käib sportimine väga kõvasti,
    ka vanemad võtavad sellest osas. Võib vallale tänulik olla, et vald toetab nii spordi kui ka taidlusringe.
 Loodus meie ümber Kaiu vallas on puhtamaks läinud. Kaiu loodus on väga ilus, seal on rabad, need
    hoiavad puhast õhku ja puhast vett. Kuni suudame seda hoida on tore.
Kaiugi võib oma rabade üle uhkust tunda.
 Loodushoiule mõeldakse. Kaiu vald on jäätmekäitluskeskuse käima pannud. Suurem osa valla
    inimesed sorteerivad oma prügi ja panevad sinna kus ta peab olema.
 Vald on kompleksselt teinud palju, et haridusprobleeme lahendada. Kahjuks oli Vahastus noori vähe
    ja algkool tuli kinni panna ning maja ära müüa. Pean uhkusega ütlema, et meil on hariduskeskus
    lasteaiast alates. On sportimise võimalusi, on lasketiir, ehitati veel üks mänguväljak juurde.
    Edasiminek on olemas.
 Kaiu piirkonnas võib üldiselt meditsiiniteenistusega rahul olla, meil on perearst ja pereõde.

Vigalas võin kiita seda, et meilt (Kivi-Vigala) on võimalik käia Pärnus, mis on väga hea väljund meie
raviprobleemidele.
Pärnu lähedus on Vigalale päästerõngaks kui mõelda raviprobleemidele.
Elukoht on väga hea (Kivi-Vigala, Jädivere), suure tee lähedal, bussipeatus on lähedal, bussid käivad
igasse suunda.
 Vigala kutsekoolis on eelkutse. Öeldakse, et need kõige pahemad, kes seal käivad. Aga tegelikult ma
    väga kiidan neid poisse. Mina käin nendega tööl nüüd juba neljandat aastat. Eelkutses on võimalus
    õppida alates 13-ndast eluaastast (puidueriala, kokandust). Kui Orissaares pannakse selline kool
    kinni, siis need tulevad meile.
 Meil on säilinud kaks kultuurimaja, on kolm raamatukogu, perearstikeskus, kaks apteeki, kokku kolm
    kooli. Meil on säilinud küllalt palju inimesi teenindavaid kohti++++. Mitte kõikjal pole seda suudetud
    (üksnes transport on probleemiks ühest kohast teise saamisel).
   Vigala vald toetab hästi kultuuri ja sporti ja inimesed ise ka on väga aktiivsed, et vald näitab initsiatiivi
    ja innustab ++++++++.
   Kivi-Vigalasse tuleb uus kultuurikeskus (noortekeskus).
   Meie raamatukoguhoidja on kuldaväärt inimene.

Kärus on meil väga hea sotsiaalnõunik, kes on elu üksikute vanade jaoks paika pand, nende eest
hoolitseb. Mul on ahjuküttega korter, puud tuuakse mul tuppa. Hea on elada, mu eest hoolitsetakse hästi!
Tõnis on tõeliselt tubli poiss ++++++ (VT: valla sots nõunik),
Kool on meil olemas.
Meil on toredad kokkusaamised kord aastas Eidaperega, Lellega ja Keavaga.

                    Üldised positiivsed muutused, mida pensionärid on märganud

   Paremaks on läinud, töötust on vähem. Need kes on praegu päris töötud ega nendega pole midagi
    teha kah +++++. Inimeste sissetulekud on tõusnud. Kaupluste läbimüük suureneb. Valla rahakott
    suureneb.
   Olen kauaaegne kaubandustöötaja. Praegu mind rõõmustab see, et kui raha on, siis saab kõike osta.
    Saan teha seda, mis ma tahan. Vene ajal häirisid mind          komisjonid, kes määrasid küll
    autoostulubasid, reisisid jms aga nüüd kui inimene tahab ja raha on, siis ta saab seda
    ++++++++++++++++++++++++.

                        Negatiivsed muutused, mida pensionärid on märganud

    Bussiliiklus on kehvemaks läinud ++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++.
    Lelles suretasid omanikud põllumajanduse välja +++++. Lüpsikari viidi minema, tõeline kaos. Kui ei
     ole maal isegi piima terve piirkonna peale siis on kurb vaadata+++++. Noorte kohta ütlen nii, et neil on
     küll palju raskem.
 Enne Adila külas elu kees -80 ndatel aastatel- traktorid mürisesid, põllud olid kõik haritud... ja siis
     toimus muutus. Kõik noored on külast lahkunud, ei ole tööd, ilmselt ei ole ka võimalusi midagi ette
     võtta. Vald peaks rohem huvi tundma ja ühendust võtma kõigi inimestega, kes seal külas veel elavad
     ja pakkuma välja võimalusi, ideesid, kuidas seda olukorda muuta. Tuleb tagasi tuua need pojad ja
     tütred, kes on lahkunud +++. Kohila keskusesse tehti pesumaja, vineeritehas, miks kõik tehakse
     Kohila keskusesse???++++++. Äärealadel on ka selliseid vanu, kes oleks võimelised töötama
     kodukohtades aga kõik tehakse keskusesse!? Kodutalud on ju olemas, oleks vaja arendada ka
     ääremaid +++++++++++++++++++++++++++++, ega võõrsil ei ole leib magusam. Tööd ei ole, kool
     on kaugel, lasteaedu ei ole, vanemad ei näegi oma lapsi+++++++++++++++++++.
 Vahastu on tühi, noored on sealt ära läinud, sest kool kadus, kultuurimaja kadus. Mõned noored
     pered on, kes käivad Kohilas või Raplas tööl.
 Vene ajal oli meie vallas (Vigala) 7-8 tuhat lehma aga nüüd on 2 tuhat ja väheneb iga aastaga. Meie
     külas (Vängla) elab nimekirja järgi 51 inimest aga kui sinna nädala sees sisse astuda, siis leiab nii 30.
     Põhikoolis on lapsi käimas veel 2, viis aastat tagasi oli üle kümne.
 Käivad aktiisemalt jälle Kreitsbergiga eesotsas väikeste maakoolide kinnipanemise jutud aga kui
     maakoolid ära kaotatakse, siis sureb ju maal elu välja ++++++++++++++++. Vallad ikka vaadaku, et
     vähimagi võimaluse korral tuleb väiksed maakoolid säilitada+++++++++++++++++++.
Maakoolide säilimine on eakate meelest üks olulisemaid tegureid, mis määrab kodukoha püsimajäämise
ja elujõulisuse.
 Hinnad on tõusnud, eriti maakohas. Kodukohas on vähem töökohti, vanematel pole noorte jaoks
     aega+++++.
 Metsa alla ja teeäärde kraavidesse veetakse tohutult prügi, seda vanasti küll ei olnud.
 Majade hoovides ei põle enam tulesid, vanasti kõik taluõued särasid ja leidsid koha üles.
 Ametnikke on palju. Vastutus on täiesti ära hajunud.
 Tahaks seda öelda, et kõik räägivad oma valdadest nii hästi Kohila, Kehtna ... aga Juuru on kõige
     halvemas olukorras, alalõpmata on raha puudus +++.
 Mina olen kasvanud sellises peres, kus oli kolme põlvkonna süsteem – vanaema, vanemad ja lapsed.
     Mina olin see, kes oli vanaema taga lohistada, vanaema oli see kes viis mind loodusesse, õpetas
    esimesed tööd ja maast madalast pandi lapsed tööle. Aga nüüd on niiviisi, et vanematel pole aega. Ka
    tol ajal ei olnud vanematel aega aga koos nad leidsid selle aja. Kui lapsed ei oska tööd teha ja
    nuriseme selle üle, siis viga tuleb otsida endas (vanemates).
Laste töökasvatuse puudumine on üks murede allikatest.

                                  Vajadused ja probleemid piirkonnas

                      Üldised vajadused ja probleemid kogu tegevuspiirkonnas

   Et oleks rahu, vaikust, et oleks puhas õhk ja kena loodus ümberringi. Värske õhk on kõige
    tähtsam++++.
 Ei kujuta ette, et lähen oma lapse juurde ja jään toanurgas ootama, kuni mind õhtul teenindatakse. Et
    oleks ka vanadekodusid, kuhu minna, et jätkuks pensioni ja jõuaks maksta ++++++.
Kui eakad üldse enda pärast muretsevad siis on see küsimus kus ja kuidas veeta päevi kui ise endaga
enam hästi hakkama ei saa. Ka see on turvatunde küsimus.
 Kui oled sellises seisus, et oma kodus saad hakkama aga kaugele välja minna ei saa, siis oleks
    koduhooldust vaja +++++. Mul pole ka naabrit kes hoolitseks mu eest ja tooks kord nädalas söögi ja
    ajaks muud asjad ära, mis vaja. Vajalik just sellistele inimestele, kes elavad küla kaugemates
    nurkades

    Kohalike elanike ja vallavalitsuse vahel on vaja kontakti suurendada. Suurte projektide jaoks
     (infrastrukt jms), peaks ikka külarahva kokku kutsuma ja nõu pidama +++++++++.
 Just bussiliiklus on meil tõeliselt kehv+++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++.
 Vana inimesena härib see ööelu ja autode, rollerite möll. Meeletu kihutamine käib++++++++. See on
     mingi sügavam asi, miks nii käitutakse ++++++++++++++. Oleks turvatunnet rohkem vaja+++++++++.
     Need on noorukid, kes näitavad oma uljust, 20 aastased rullnokad ++++++. Ilmselt ei ole noortel ka
     kohta kus nad saaksid nendega rallitada ja nüüd nad lõhuvad spordiväljakuid ja parke. Uutel teedel
     kihutatakse, nii et jalgrattur pole üldse inimene.
Siinjuures tasuks tuletada meelde Kohila näidet kus rallirada on noored teedelt ära toonud. Käskimised ja
keelamised seda probleemi ei lahenda. Üksnes alternatiivsete tegevuste tekke soodustamisega saab
noori suunata. Seega on teretulnud ka Leader programmi raames kõigi tegevuste toetamine, mis aitab
noorte huvisid mõistlikul viisil rahuldada.
 Mehed autodega kuni aastateni kolmkümmend, kas istuvad poetrepi peal või bussijaamas, autouksed
     lahti, tümakas pannakse nii kõvasti, et katus tõuseb pealt ära, pudelid peos, kena jutt käib, noored
     poisid tüdrukud nagamanid ümberringi, õpivad sealjuures ametit, eriti suvel++++++++++++++. Mis
     head need noored siis õpivad sellest? Kui õhtul seesugune üritus käib, siis neid ei huvia kultuurimaja
     ka. Magatakse autodes veel. Kuna meil bussijaamas pole väljakäiku siis võib arvata, mis seal ümbrus
     on++++++++++++++++++++.
 Inimesel peaks olema prügiveo tellimise õigus, mitte sundus ++++++++++, selle vastu tuleb kõvasti
     protestida. Eriti pensionärid kannatavad sellega.
Loodetavasti saavad omavalitsused samm-sammult hakkama uuendustega prügiveo korraldamises.
 Külades on see probleem, et külakogukond hoidis 10-15 aastat tagasi rohkem kokku. Elu on selline,
     et seoses ülemaailmse globaliseerumisega kistakse meid laiali+++++. Noortele kogukonna elu enam
     niipalju huvi ei paku. Minnakse sinna kus makstakse rohkem palka++++. See on üks probleem ja
     seda kohalik omavalitsus saab küllaltki piiratult toetada. Kõik võimalused, mis külakogukonna koos
     hoidmiseks on, tuleks võimalusel ära kasutada+++++. Rahvamaja remont on väga hea asi aga see ei
     hoia veel koos. See on üks kooskäimise koht ainult. Kaius on ka noortetuba kooskäimise koht aga kes
     kärakat ei pane ja suitsu ei tee need visatakse välja+++. Üksteisest eemaldumine on probleem.
     Rapla, Kohila, Kaiu, Juuru poolt näeme kuidas autod voorivad tööle linna ja tulevad sealt õhtul tagasi
     magama ja nad praktiliselt ei tunnegi huvi, pole võimalikki huvi tunda, kas kodukohas ka üritused
     toimuvad, see on üldine probleem +++++++++++. Kui kogu elu koondub Tallinna ümber siis teeme
     kaks valda – Tallinn ja ülejäänud vabariik.
Pendelränne kodu ja töö vahet raskendab kogukonna ühistegevust, „meie” tunde tekkimist ja tugevnemist.
Kõik meetmed, mis toetavad ühistegevust kogukonna kooshoidmiseks, on üliolulised.
  Et külavaheteed saaks korda +++++++++++++++.
  Tahaks seda näha, et ettevõtlus areneks ja põllumajandus ikka püsiks, et oma leib oleks laual.
  Õudselt häirib, et keegi ei võta kodus kasvatatud õunu vastu. On ilusad õunad ja vastu ei võeta.
   Öeldakse, et te ei saa meile arvet esitada, me saame ainult arve vastu maksta. Maainimesed saaksid
   natuke korjata ja tuua oma asju müüki aga pole kes kokku ostaks+++++++++++++++++++++++.
Pensionäride elujärje parandamiseks kodus kasvatatud aiasaaduste ühisturundus, kas see on võimalik?

                           Asukohaspetsiifilised vajadused ja probleemid

Märjamaa
Teenused
 Väga piinlik on minna meie ambulatooriumisse kui uksepeal on silt, et valvetuba asub Raplas. Kui
   endal või pereliikmel midagi juhtub, mille pärast kiirabi just ei kutsu, siis peab minema Raplast abi
   saama, see on ebanormaalne ja tõsine asi+++++++. Kiirabi probleem on suur, toimetab Rapla aga
   kuidas tagasi saad, pole tema asi +++++++++++++++++++++++++++++++++++++++.
 Veel arstiabist. Iga proteesi ja hambatõmbamise pärast on viis kuus korda Raplas käimine lausa
   mõistusevastane. Vanasti käis naistearst ja käis ka närviarst kord iga nädal Märjamaal. Iga asja
   pärast Raplasse sõita on raske ++++++++++++++++++++++++++. Sõiduraha pole ju nii palju.
Meditsiiniabi kättesaadavus Märjamaal on tõsiseks probleemiks. Kui peamiseks takistuseks on halb
bussiühendus Märjamaa ja Rapla vahel siis tasuks otsida ka lahendusi kuidas parandada meditsiiniabi
Märjamaal kohapeal.
 Eelmine vallavolikogu oma viimasel koosolekul tegi otsuse, et müüa maha ainuke hooldekodu Kuudal,
   uus volikogu peatas selle tegevuse aga otsust pole siiani tühistatud, nii et vanadel pole varsti kuhugi
   minna.
 Vanasti oli teeninduskombinaat, kust sai kõike abi kui midagi katki läks, pesu anda puhastada. Kui
   mul nüüd midagi abi vaja on, siis ma ei tea kust seda otsida, infot ei ole. Sellist raamatut oleks
   maakonda vaja kus on kirjas, kust abi saab.

Muu
 Kui noortest rääkida, siis meie alevis on noori mehi, kes on end alkoholi uputanud. Nendele oleks vaja
     spetsabi.
Alkoholism ei ole üksnes alkohoolikute enda probleem. See on kõigi probleem. See on ühiskonna
probleem. Aga eelkõige ka tegevuspiirkonna (kogukonna) probleem. Alkohoolikute tõrjumine ja eiramine
ei ole lahendus. Kõigi algatuste ja tegevuste toetamine, mis on suunatud alkohoolikute normaalsesse ellu
tagasitoomisele olgu teretulnud.
 Märjamaa alevi kruusakattega teed on auklikud, auk on augus kinni, seda ka maal ja teede
     hooldamine on jäänud tahaplaanile +++++++++++++++++. Lume rookimine on probleem
     +++++++++++++++++. Üksikute vanainimeste kodude juurde, mis on valla teed. Lahtiajamise tähtaeg
     on 36 tundi aga vana inimene vajab võibolla arsti, postimees ei pääse ligi.

Kohila
Teenused
 Salutagusel käime võimlemas lasteaia saalis. Muud ruumi ei olegi. Ruumidega on väga kitsikus.
    Ruumi puudus ei luba käsitööd teha. Kohila keskusesse on küll viimastel aastatel palju tehtud –
    spordisaalid, võimlad, ringid aga kuna bussiliiklust ei ole, siis ei pääse sinna.
 Keskus Kohilas elab aga ääremaad on maha jäänud. Oleks bussiliiklus hea, siis elaks ääremaad
    ka++.
Kohila tõuseb teistest omavalitsustest esile selles osas, et keskuse arendamine on esiplaanile seatud ja
külarahvas ei pea sellist lähenemist kõige paremaks.
 Hageri kohta mina ei saa midagi muud murettekitavat öelda kui buss käib kaks korda nädalas aga
    oleks vaja tihedamini liikuda.
Hageris näikse olevat väga hea elukeskkond kogukonnaelu igakülgseks arenemiseks. Hea ühenduse
loomine Kohila keskusega on mille poole püüelda, et teenused oleksid veelgi paremini kättesaadavad.
 Rabiveres pole kooskäimiskohtagi.
   Salutagusel omanik võttis tagasi mõisa, aga milline on nüüd park...üldse ei hoolda, tahtsime Järva-
    Jaanist sõpru külla kutsuda aga meil on häbi kutsuda, sest ümbrus on nii kole.

Raikküla
Teenused
Kultuuritöö väiksemas maa kohas kipub hääbuma. Meil oli külas rahvamaja .... aga see lammutati kolm
aastat tagasi maha ja nüüd on selle kohapeal rahvamaja „ausammas”. Purkus on koolimaja ka rahvamaja
eest aga sinna ei mahu palju rahvast suurürituse puhuks ära.

Muu
Pensionärid tegelevad Raikkülas aga meie Purku omad ei taha eriti Raikkülasse minna nagu Kabala
omadki. Kui oma külas oleks siis tuleks ja teeks aga meil ei ole ettevõtjat kes kokku kutsuks ja teeks
üritusi. Vanasti olid Lenini, Raikküla ja Jüriöö kolhoosid ja nii on rahvas jäänud ringkondade kaupa eraldi
hoidma tänasepäevani, nii see on, ei minda Raikkülla.
Meetmed, mis eraldihoidvate kogukondade lähenemist ühistegevuste kaudu soodustavad on teretulnud
kogu tegevuspiirkonnas.

Rapla
Teenused
Mulle see ühendamine ei meeldinud (VT: Rapla linna ja valla ühendamine)+
Rapla linna ja valla ühendamisega seotud ebakõlad väärivad ikka veel analüüsimist. Silda linna ja valla
inimeste vahel on vaja tugevdada. Kõik tegevused, mis on suunatud „meie” tunde arendamisele väärivad
Partnerluskogu tähelepanu.
Viimase paari kolme aasta jooksul on Kodilas väljasuretatud klubiline tegevus +++++, isegi pool
klubijuhataja ametikohta on likvideeritud, mis enne oli. Ei ole isetegevusringe ega näiteringe, mis vanasti
olid.

Kaiu
Teenused
 Teenindus-kaubandus arvan, et see on igas maakohas selline, et vähesed võivad sellega rahul olla.
    Kaiu alevis on probleem kaubandusega, on üks arvestatav pood aga ruumi on vähe ja uue ehitus
    lükkub edasi, sest ei ole maad.
 Meditsiiniteenindust kui niisugust ei ole - pakuvad tooteid aga meie tahaks tervist saada. Kogu Kaiu
    valla suureks probleemiks saab see, eriti vanematele, et apteek likvideeritakse tõenäoliselt ära.
Apteegiteenuse kättesaadavuse hoidmist on pidanud kõik huvigrupid üheks esmaseks vajaduseks, et elu
kodukohas säiliks.
 Omavalitsused teevad palju ära aga teevad seda, mida just hädapärast on vaja teha. Kannavad
    hariduse eest hoolt, tee remondi teevad. Probleem on, et ametnikud on oma külast pärit ja hakkavad
    elama omas mahlas. Eriti puudutab see neid omavalitsusi, kus spetsialistid ei vahetu ja seetõttu jääbki
    mõni asi ripakile ja ei märkagi kõike. Nii on ka meil, kas või Kaiu tänavavalgustus, millest on 10 aastat
    räägitud aga on ikka tegemata. Seal võib vaat et inimese alla ajada. Või siis ei planeerita asju ette.
Omavalitsuse ametnike võimalik mugandumine on küsimus mis võib väärida enam uurimist ja analüüsi.
Ametnikud on kogukonna teenistuses ja pole kahtlustki, et sellegi teenuse kvaliteet vajab pidevat
arendamist. Ametnike motivatsioonisüsteemi kallal töötamine saab olla üheks partneruskogu tegevuse
sihtmärgiks. Ka kogukonna omaalgatuse toetamine omavalitsuste poolt saab olla paremini korraldatud.
Omavalitsused vajavad selles küsimuses teiste huvigruppide ühendatud ja süsteemset tuge.
 Meil Kaius 15 aastat pole rahvamaja juhatajat.

Muu
 Kuimetsa tahetakse teha valgustatud jalgrattatee. See on tore. Aga miks sellise hinnaga, et võetakse
   maha suured puud, inimeste aiad? Miks ei võiks majade tagant teha, suured autod ja traktorid võiks
   uue teega viia külast välja? Ma pean toas raadio kõvemini mängima panema, et oleks kuulda, sest
   suured masinad käivad akende tagant läbi++++. Ku juba tehakse uus tee siis tehku õigesse kohta.
   Rahu ei ole.
Rahu ja vaikus väärivad hoidmist. Vahest on just need suurimad väärtused maapiirkonnas, mis inimesi
siin hoiab ja uusi juurde toob. Mürisev ja lärmakas keskkond halvendab elukvaliteeti. Maanteid rajatakse
sajanditeks ja nende planeerimine vajab aega ja kogukonna tõsist kaasamist. Partnerluskogu meetmed
võivad abistada omavalitsusi planeeringute organiseerimisel.
 Kaius on tänavad valgustamata ja see on suur probleem.

Juuru
Teenused
Härglas ei ole poodi, ei ole bussiliiklust, me oleme justkui unustusse jäetud väike külakene. Rapla bussiliin
siiski töötab veel ükskord päevas, millega saame Rapla leiva järele minna. Koolilaste bussiga saame
Juuru tulla ja tagasi sama bussiga. Aga sinna läheb 6-7 tundi kunas tagasi saame. Päev on raisus. Linna
buss ei käi, väljapääsu ei ole. Talvel oleme hästi kimbus, teid lahti ei aeta. Oleme olukorras kui on vaja
kiirabi või midagi, siis meile üldse sisse ei saa. Sovhoosi ajal oli see kõige tähtsam, et tee oleks lahti ja
korras.

Muu
Juurus on vähe tööd.

Kehtna
Teenused
 Lelle koolis on muidugi ainult 17 õpilast. Kool on kokku kuivanud ja muidugi tänu sellele, et see
   muudeti 6. klassiliseks. Lapsevanemad panevad oma lapsed juba esimesest klassist kaugemasse
   kooli.
 Keavas on liiklusega selline lugu, meie ei saa sõita Viljandisse, sest rong ei peatu Keavas, ja
   inimesed on tõesti hädas. Rapla kaudu ei saa, sest Viljandi poole minev rong ei oota Keava poolt
   tulevat ära +++++.
 Mul on veel mure, prügikonteinerite tühjendamine, on plaanis see et iga kuu hakatakse tühjendama
   tulevast aastast aga kui on üksik inimene, siis ei teki nii palju prügi, teenuse eest tasumine võib
   hakata üle jõu käima.
 Valtu pensionärid palusid veel öelda, et puudus on ja nad tahavad nüüd terviserada saada. Ja miks
   Valtus pole valgustatud suusarada?
 Ega see liiklus ei ole ka meil Eidaperes kiita +++. Mina saan liikuva inimesena toidu hankida
   väljastpoolt Eidaperet aga kes Eidaperest välja igapäev ei liigu, siis tema on küll väga pealesunnitud
   ühekülgse toidulauaga+++.

Muu
Mind vana inimesena härib see ööelu ja autode möll++++++++. Paneb imestama, et neid maju seal
Eidaperes pole upakile sõidetud. Seina küljest kistakse ära postkaste, prügikaste ... . Olen mina
pöördunud politsei poole –mitteametlikult- öeldakse, et mis sa räägid, politseid jätkub nii vähe, et tema
sinna Eidapere küll ei tule iga päev jahtima ++++++.

Vigala
Teenused
 Vana-Vigala keskuseks on kutsekool. Bussiliiklus on peaaegu olematu. Kui kaob kutsekool on terve
     Vana-Vigala lõppenud. Meilt käib mööda Haapsalu-Pärnu buss, räägitakse, et see kaob ka ära. Siis
     Haapsalu ei saa, Pärnu ei saa. Siis ongi kõik. Reedel käis Rapla kaudu Tartu buss ja veel mitmed on
     ära jäänud aga õpilasi on meil üle vabariigi ++++. Kui bussiliiklus kaob ära siis on Vigalaga lõpp.
Kui ühe piirkonna heaolu ja püsimajäämine seisneb veel eksisteeriva asutuse olemasolus, siis on see
piirkond, mis vajaks kriisikava, alternatiive. Partnerluskogu strateegiline tähelepanu Vana-Vigala (ja teiste
sarnaste piirkondade) eksistentsiaalsele küsimusele on hädavajalik.
 Meile perearstiteenuse süsteem ei sobi. Meil on selle aja jooksul juba viies arst. Nad ei püsi, sest
     rahvast on vähe ja tal on raha vähe. Inimesed on hädas, et perearst vahetub. Iga kord nagu papakoi
     pead rääkima kõik oma haiguslood jälle uuele ära ja see on väga halb.
 Hooldekodud on meil nõrk teema. Mina tõesti ei taha sinna hooldekodusse minna, kui see kujutab
     endast voodikohta, öökappi ja taburetti - siis see ei ole ju kodu enam. Ei saa lemmikasju kaasa võtta.
     Vahel mõtlen, et kui vanu koheldaks sama hästi kui vange, kellele kulutatakse rohkem raha, siis
     saaksime ka paremad hooldekodud. Hooldekodude kohad on tõesti kallid. Oleme käinud igal pool
     tutvumas hooldekodudega Pärnus ja Raplamaal. Mind vana inimest ei huvita bassein Hageris.
 Rikkurid toovad Vigala hooldekodusse oma vanemad. Samal ajal kohalikele inimestele otsitakse
     kohta kuhu panna!?.
Hooldekodud peavad oma majandamisega toime tulema aga need ei saa ka olla piiranguteta vabal turul
konkureerivad äriettevõtted. Piirkonna vanurite mure oma elu väärikalt elamises on mõistetav. Kogu
elanikkonna vananemine esitab uusi väljakutseid kõigile piirkondadele. Vanurite mure selles küsimuses
peab leidma ka Partnerluskogu tähelepanu.
 Väga kibe koht on noored. Teoreetiliselt on koolikohustus olemas aga praktliselt seda pole, noorte
     küsimused on nii valusad küsimused++++. Rääkimata noorte ringihulkumisest, alkoholi ja ka
     narkootikumide tarbimisest. Kõige raskemad on need noored pered, kes ei saada oma lapsi kooli ja
     lasevad hulkuda. Oleme arutanud, kas politsei ei saa käia neid lapsi kontrollimas, eriti Vana Vigalas
     ++++. Aga politsei ei jõua.
Kohalike omavalitsuste töötajad mõtlevad noorte peale ja teavad probleeme aga ei suuda üksinda sellega
toime tulla. Kas peakski? Selleski küsimuses on vaja kõigi huvigruppide kaasamist süsteemselt
organiseeritud koostööks. Koostöövõrgustiku arendamist peaks siingi toetama.
 Häda on ka selles et kui on valimised, siis pole transporti, et valima minna. Vanasti käidi kastiga
     kodus.
 Kaugematest külades ei tulda ühisüritusele, sest ei pääse liikuma ++++
 Kaubaauto käib kaks korda nädalas aga seal on tohutud hinnad, auto peatub küll tädikese värava
     ees. Seesama tädike ütleb, et ma ostan reedel 800. krooni eest toitu, lapsed tulevad külla. Tal ei ole
     valikut+++++++++++++.
 Vana-Vigalas on ainuke koht raamatukogu kus koos käia. Aga kui see ära antakse, kus pensionärid
     siis saaks käia?
 Avaste tee korrashoid on suur probleem. Sealt käib lastering kaks korda päevas. Meil on kaks
     põhikooli. Vald tegi tänavu palju teesid korda. Aga just need riiklikud teed on aukus+++.
 Ei saa turiste, sest meie asjad näevad ehmatavad välja. Vallas pole isegi WC silti, pole söömise
     kohta.
Sildindus on üks elukeskkonna oluline tegur. Mis on silt? Silt on teejuht, kõnekas abimees igaühele, kes
piirkonnas liigub. Kohas, kus sildid kõnelevad, tunned, et oled oodatud ja hoitud. Seegi on turvatunde
pakkumise üks efektiivsemaid võimalusi. Sildid saavad olla ka tegevuspiirkonna märgiks, kogukonna
märgiks, „meie” tunde hoidmiseks ja külalislahkuse tunnuseks.

Käru
Teenused
 Ei meeldi staadion, mis ei ole praegugi lõplikult valmis, sest ehitati veeauku, seal on praegugi vesi
   peal.
 Koolimaja on ilus aga vähe lapsi on.

Muu
Kärus tõesti töökohti ei ole, paljud käivad väljas tööl.

                       Suuremate probleemide ja vajadustega elanike sihtrühmad

   Kõige raskem on noortel perekonnainimestel kellel on kooliskäivad lapsed. Töökohti on vähe. Noored
    käivad ise ära kaugel tööl. Hea veel kui ei pea Soome, Rootsi minema. Hommikul vara Tallinna, õhtul
    hilja tagasi. Aga tal on kooliskäivad lapsed! Saavad 9 klassi läbi aga sellest on ju nüüdsel ajal vähe.
    Peavad minema keskkooli. Lähevad hommikul vara Raplasse. Kui on veel ringid ka, siis ta enne õhtut
    ei tule. Kes käivad kaugemal keskkoolis, siis see on oma asi kuidas ta sinna saab ja tagasi saab. Hea
    on kui on olemas autoga vanaisa, kellele helistatakse, et vanaisa kas sa saad tulla, et ma pean olema
    see kell selles või tolles ringis. Aga kellel pole autoga vanaisa? Noortel peredel on kõige raskem
    ++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++.
Pole vähimatki kahtlust, et eakad inimesed näevad kõige selgema pilguga kust saavad alguse süvenevad
probleemid. Noored lastega pered vajavad igakülgset tuge.
 Kaks last võiks ju ikka igal perel olla ja kui nad tahavad veel huviringis käia, siis on kulud suured. Isa,
    ema võivad väga töökad olla, aga kui saavad 5 tuhat krooni palka ja suur osa läheb sellest talvel
    korteri kütteks ... .
 Kõige raskem elu joodikutel ++++++++, alalõpmata raha otsas, ei jõua ära laenata. Ühe uksest sisse,
    teisest välja, et laena raha, laena raha. Nii kui raha kätte saab, nii kohe poodi ja raha otsas kah.

                                     Muud probleemid ja vajadused

   Mind häirib see, et kes on eluaeg joodikud olnud, siis nüüd on nad ka invaliidsuspensionärid ja saavad
    oma viinaraha kätte. See on nii ebaõiglane, et kes on tööga invaliidistunud on viinanidega samal
    tasemel riigi poolest++++.
 Kui minu abikaasa jäi pensionile ja sai 2200 krooni pensioni 41 aastat tööd teinud , siis seesama
    asotsiaal, kes pole eluski tööd teinud käib sots ameti ukse taga ja jälle tema toetust pikendatakse,
    ning saab üksnes 200 krooni vähem kui minu abikaasa. Selline ebaõiglus häirib.
Pensionäre häirib sotsiaalne ebaõiglus. Täiesti arusaadav. Ebaõigluse teke põhineb sellel, et lihtsam on
hätta sattunud inimestele raha anda, saab selleks korraks jälle probleemse inimese kaelast ära. See oleks
justkui privileegide loomine inimestele, kes on avastanud lihtsama viisi äraelamiseks koos oma
probleemidega. Aga tema probleemid on kogukonna probleemid. Need inimesed vajavad ellu
tagasitulekuks abi kus nad on võimelised ise enda eest rohkem seisma, väärikamalt, teistega
võrdväärselt. Teema ei ole lihtsate killast ja seda enam vajaks Partnerluskogu tuge.
 Teed on alevis kõikide uste taha korda tehtud aga külas mitte, mina pean ise oma tee peale kruusa
    vedama, see on ebaõiglus++.
 Hoolekodu teema kohta tahan veel ühe üldisema asja välja öelda. On nii, et minu eest, kes ma olen
    laste ema, peavad seaduse järgi lapsed hoolitsema aga üksiku eest, kellel lapsi ei ole, hoolitseb riik.
    Aga see ei ole võrdsus. Ka meie oleme riigi heaks tööd teinud. Selle ebavõrdsusega karistatakse
    meie lapsi, kes oleks nagu meie orjad. Tahaks näha, et oleks võrdsus. Et kõigil oleks ühesugused
    võimalused ++++++++++++++++++++++++.
 Veel ebavõrdsusest - mina elan oma majas ja paljud elavad oma majas aga korterites elavatele
    inimestele makstakse toimetulekutoetus aga mitte keegi pole uurinud kui palju on oma maja
    korrashoidmisega, küttega kulutusi. Kui toimetulekutoetus, siis kõigile ühtemoodi+++++++.

    Pensionäride ettepanekud kodukoha elukeskkonna parandamiseks, et inimesed püsiks ja uusi
                                              juurde tuleks
              (Millisena soovivad pensionäride esindajad näha kodukohta 5-10 aasta pärast)

Üldine:
 Et küla elama jääks, selleks on vaja noori peresid. Selleks on vaja, et noor pere külla elama tuleks.
 Selleks on vaja head kooli, heade tugevate õpetajatega +++++++++. Minu arvates tõeline õpetaja on
    ikka see, kes elab samas külas, kus ta last õpetab +++++++++++. Ta tunneb vanemaid, tunneb
    sedasama elu-olu. Mitte ei sõidaks Raplast või Tallinnast või jumal teab kust. See häirib õpetaja töö
    tulemust.
 See on küll natuke suurema poliitika küsimus, aga kui lähemal ajal ei panda paika maakonna-valla-
    riigi funtsioone -et kelle asi üks või teine küsimus on- ja siis saadetakse kodanikke sinna ja sinna, et
    meie sellega ei tegele. Kas maavanem on mingi mees või ei ole? Tuleb ära otsustada. Minu arvates
    katki jäänud haldusreform tuleks jälle algatada.+++
 Lastele tuleb enam tähelepanu pöörata ja insiatiivi rohkem toetada ++++++++++++.
 Et oleks hea liiklus ka nende jaoks kes ei oma autot+++++++++++++.
 Et oleks hästivarustatud pood +++++++.
 Et inimene saaks tegeleda vabal ajal just sellega millega ta soovib tegeleda.
 Et oleks pensionäril hea pension, et ta saaks endale lubada ka pikka vanadusepõlve, et ei peaks
    rehkendama, et kui ma homme teatri lähen siis leivaraha ei jätku.
 Et külades oleks aktiivne ühistegevus.
 Et internetiga oleks kõik korras ja avatud interneti punkt oleks +++++.
   Et kõik need aktiivsed inimesed kes kunagi on meie kandis tegutsenud, jätkaksid oma tegevusega. Et
    vanu inimesi ka lubatakse veel aktiivse tegevus juurde.
   Töökohtadest rääkides, kui töötu inimene tahaks täna tööd leida, siis ta leiab seda. Küsimus on
    pigem selles, et kas ma tahan ja viitsin just seda tööd teha, mida pakutakse ++++++++++.
   Tahaks et viie-kümne aasta pärast ei oleks neid äralõhutud tootmishooneid, mis meie piirkonnas
    mitmel pool on +++++++++++++, et need oleks ära likvideeritud, kas killustikuks tehtud ja ära
    lammaud.
   Me peame võtma ette ja leidma selliseid asju, mis meile turiste sisse toovad. Et nagu nime oma
    paigale teha, +++++++++++, tuleks välisturistid, ettevõtjad-käsitöölised saaks oma tooteid müüa.

Jah, need on justnimelt meie eakad inimesed, kes kõike eelöeldut oluliseks peavad. Kaasautoril ei ole
sellele enam midagi lisada.

Kehtna
 Ma tahaksin et Eidapere oleks 10 aasta pärast selline koht, kus oleks tugev kool+++, õpetajad
   peaksid olema noored ++++, lapsesõbralikud. Mulle meeldiks kui Eidapere koolis õpiks Eidapere
   omad lapsed. Mulle EI meeldi see kool-kodu variant. Ja Eidapere ei peaks olema see koht, kus oleks
   selline erikool+++++.
 Tulevikus tahaks näha, et Lelles oleks uus rahvamaja. Praegu on aga kui vihma sajab siis katus laseb
   läbi, paneme kausid alla. Eelarvesse remondiks raha ei anta, öeldakse et ehitatakse uus.
 Tahaks, et Lelles hakkaks põllumajandus jälle arenema, sest omanikud suretasid selle välja +++++.
   Sellist kaost ei ole enne näinud Lelles, mis praegu on. Et, inimestel oleks ka töökohti
   põllumajanduses.
 Meie Kaereperes (ajalooliselt Valtus) tahaks loota, et Valtu lasteaed on valmis eitatud. Seda on
   niipalju aastaid edasi lükatud aga sellest ju oleneb ka kas noored pered jäävad meile või ei jää!+++++.
   Tahaks loota, et noortekeskus oleks rajatud, mida praegu ei ole. Seltsimajas toimuvate kinoseansside
   kvaliteet on halb, tahaks et oleks võmalik uued kaasaegsed seadmed osta. Tahaks loota, et oleks
   terviserada, suusarada korras. Et meie arendusselts Koduaseme hakkaks korralikult tööle, et naistel
   oleks eraldi käsitöötuba nagu vanasti oli. Tahtsin kindlasti öleda, et ei oleks niisugust asja, et
   kodualevis puuduks prügikastid. Muidu teeme prahivalve, kes kõnnib ringi. Tahame näha, et
   spordimaja tegeleks omainimestega rohkem. Enamus kollektiive tulevad praegu väljstpoolt ja sageli
   omainimesed enam ei mahugi. Et oleks ühistegevuse vaim suur. Omal ajal Valtu kolhoosis oli see
   väga suur kui Tenno Teets veel eesotsas oli.
 Valtu jahimaja võiks saada loodusõppemaja ilme, et seal võiks korraldada loodusõppelaagrid. Teine
   asi see, et me ei ole suutnud leida endale enam niisugust nimeüritust kui niisugust. Kui vanasti olid
   suured laulupeod, siis me ei suuda selliseid suuri pidusid korraldada nagu kolhoosi ajal olid. Oleks
   vaja veel huvitavaid, kohalikku paikkonda tutvustavaid üritusi, nagu vanasti olid näiteks Valtu Vanker,
   võrkpalliturniirid.

Rapla
 Kas meil on võimekaid inimesi praeguste valla töötajate koosseisus piisavalt? Te rääkisite hästi
     Kehtna vallast ja mina ei hakka sellele vastu. Võtame ühe näite, mis mulle karvaselt vastu hakkab - et
     mina näeks, et valdades ei peaks olema suhtekorraldajat. Kui meil oleks valdades sellise
     konsentratsioonivõimega inimesi nagu olid majandi juhid, siis me saaks poole vähematega hakkama.
     Me suudaks poole valla eelarvest kokku hoida nende ametnike ülalpidamisest. Nüüd tuleme nende
     eitede-taatide, noorte juurde kes ääremaadelt ei saa tööle, kooli, poodi. Kokkuhoitud vahendite eest
     saaks valdadesse mikrobussid soetada ja mingi dispetserteeninduse sisse viia, et hädasolijaid, kelle
     pole oma autot viia arsti juurde, poodidesse, kuhu vaja. Et kui tulevad need eurorahad, siis miks mitte
     eurorahade baasil selline süsteem välja töötada ja siis oleks külas hoopis teine ellusuhtumine
     ++++++++++++++++++++++.
Mis puudutab vallavalitsuse ametnike võimekust ja vahendite kokkuhoidmist siiis ma ei oska siin
omaltpoolt muud üldist teha kui vaid soovitada kaaluda omavalitsustel teatud spetsialistide ühist
palkamist. See oleks tulemuslik uuendus. Kvalifitseeritud tööjõud on vajalik aga see on ka kallis. Igaüks
eraldi ei saa seda endale lubada. Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus võiks olla siin koostöö
initsiaator, koordineerija ja edendaja. Partnerluskogu saaks oma meetmega tuge pakkuda.
   Tahaks tulevikus näha, et Kodilas oleks noortele olemas spordihoone, mis jäi ehitamata. Projektid olid
    valmis. Endine vallavanem toetas spordihoone ehitamist.

Märjamaa
 Märjamaa on piisavalt suur alev. Arstiabi andjad saaks ju koopereeruda, et oleks inimestele rohkem
   vastu tuldud, teenus lähemal.
 Kas ei oleks niisugune asi Eestis võimalik, et liikuma panna fluorograafia buss ++++++++++++ aga
   kuidas seda korraldada? Siis saaks juba varakult teada, kas see ülemine korrus on ikka korras.
 Märjamaal võiks olla üks säästumarket, et oleks suurem kaubavalik, hinnad soodsamad. Et oleks
   enam töökohti ja isad, emad ei peaks kodunt kaugel tööl käima. Neil oleks siis laste jaoks enam aega.

Kohila
Sooviks poodi Adila ja Rabivere.

Kaiu
 Kaiu-Juuru tuleks liita. Praegu kaks vaest kõrvuti. Kui kokku panna, oleme igal juhul tugevamad+++.
   Mina küll kõrvalt vaatan, et Kohila suurema vallana on ikka päris edukas.
 Kuna autod paarutavad alevi vahel hirmsasti, siis meie valla elanikud korjasid allkirju ja esitasid valda
   ettepaneku, et paigaldada lamavpolitsei. Volikogu poolt tuli lehes vastus, et seda pole võimalik teha.
   Aga see lahendaks palju seda olukorda.
 Õhtu hilja pimedas kihutatakse, alkoholinähtudega roolis. Kui saaks tänavad valgustatud siis
   kihutajaid poleks nii palju++++++++++++.
 Kuimetsas on väga kena spordihoone aga spordiplatsi ei ole. Sinna tuleks üks projekt teha, et lapsed
   saaks korraliku raja peal joosta. Siis nad koguneks sinna. Ja ei hulguks niisama ringi. Praegune
   muruplats on märg, porine.
 Et Kuimetsas oleks korralik kauplus ja et suured autod oleks külavahelt välja viidud.

Raikküla
Mina näeks, et Kabalas oleks oma rahvamaja. Võimalik on käia Raikküla Farmeris aga ilma sõidukita
Kabalast ei saa sinna.

Vigala
 Meil oleks noortele tarvis logopeedi, psühholoogi +++++.
Logopeedi, psühholoogi, eripedagooge vajavad kõik. Enam kui kunagu varem. Ka nende äärmiselt
vajalike asjatundjate töö järjepidev süsteemne organiseerimine, kaasamine, koostöö partneritega vajab
ühtset koordineerimist ja selle toetamist. Tulemuslikkus ei jää siis saavutamata. Milline võiks olla sellist
koostööd juhtiv organisatsioon tegevuspiirkonnas, mis rakendaks Partnerluskogu vastava meetme jäägu
strateegia koostajate nuputada?
 Saaks remondi raamatukogus tehtud, palju pole vaja. Et saaks sellise sotsiaalmaja nagu Märjamaal
    on.

Käru
Meie kultuurimajaks on endine Põhjakõrgepingevõrkude (PKV) maja aga see pole üldse see mida vaja,
pole seal lava, on selline hädaasi. Uut rahvamaja oleks hädasti vaja+++++++.

                        Pensionäride arvamus kodukohta elama jäämise osas

Pensionäride eelnev jutt annab küsimusele selge vastuse, et paremat kohta kui Raplamaa polegi ja ka
lapsed on kodukohas juhul kui ikka tööd leidub.

Aga siiski!:
Tuleb ära minna siis, kui ise toime ei tule, lapsed on kodust ära läinud ja kodu nad ei tule sind hooldma,
sest siin pole neile tööd +++++.

               Mida pensionärid ise arvavad elu paremaks muutmises kaasalöömises
   Eidaperes rahvanõudmisel moodustasime ise grupi ja iga 2 nädala tagant saame Vändras kaubaresil
    käia+++++++++++, ka surnuaias. See on tänu sellele, et meil on seal omal bussifirma. See on
    omaalgatus see toimib hästi. Ise maksame 25 krooni edasi-tagasi, see ei ole palju+++++.
 Vaadake või seda seltskonda, kes sellest vestlusest tulid osa võtma, rääkisime nendest küsimustest
    ikka ju seda, mis kõige enam muretsema pani, nii löömegi kaasa+++++++++++++++. Kui ikka kogu
    aeg räägid, siis lõpuks jätab see kivissegi jälje.
Vanus ei ole pensioniealistele probleemiks. Vanus ei ole probleem. See on probleemiks nooremate
peades, kes ei märka pensioniealisi kaasata või siis lausa tõrjuvad. Kui inimesed vananevad siis
vananevad nad ka Raplamaal. Inimeste eluea pikenemine on ju positiivne. Meil olevat puudus aktiivsetest
ja võimekatest inimestest. Kas see on ikka nii?

Pensioniealised on võimekad, neil on aega ja tahtmist panustada kogukonna elu paremaks muutmisele
ühistegevuse kaudu. Pensioniealistele tuleb teha suurem panus ka kohaliku omaalgatuse ja
kodanikuühiskonna arendamisel. Aktiivsesse ellu enam tagasi tuua. Usaldada ja anda neile selles
protsessis suurem vastutus. Nad väärivad seda ja ei vea alt. Neid tuleb treenida ja koolitada selles kus on
vajadus ja neid tegevusi tuleb vastava meetmena suunata ja toetada.

                                    Rahataotlusprojektides osalemine


   Eraprojektikirjutajale läheb liiga suur raha. Vald peaks toetame altpoolt tulevat initsiatiivi kui projekti
    kirjutamisel on abi vaja ++++++++++++++++++++++++.
 Oleks hea kui meid võetaks enam projektirahastamise ringi. Üksinda pole mõtet, peab olema mingi
    grupp, et asi läbi mõelda.
Üldine seisukoht on, et rahatotlemisest ikka oldakse ka kuuldud. Aga abi on selle juures tingimata vajalik.
Pensionäre ei maksa selles osas alahinnata.

          Eeskujud teistest EL riikidest, mida ollakse kogenud ja soovitaks ka siin kogeda

   Need vanarauamäed inimeste majade juures, kus on igasuguseid kombaine, traktoreid ja muud
    vanaraua träni on jubedad, neid näeb kõikjal. Mitte kuskil ei näe Soomes, Taanis, Rootsis, Norras,
    Saksamaal sellist pilti. Meil on prügimäed, et need tulevikus ära likvideeritaks kas või EL rahade eest
    ++++++++++++.
 Minul on õnn olnud ringi käia. Märjamaal on kaks sõprusvalda (Soomes ja Rootsis) ja tänavu käisime
    Vihandis, see on Soome vald Oulu lähedal. Vihandil on keskuses kena hooldekodu olemas. Vanuritel
    on igaühel oma tuba. Ka pole neil üldse alkoholi müügis ja ei nänud ühtegi purjus inimest ja
    alkoholimüügi piiramine oli seda õigustanud.
 Samamoodi on Jönköpingi lähedal vanadekodu, oma toa ja oma köögikesega, ühissöömine oli
    keldrikorrusel ja kus loeti ka raamatut ette.
Vanad inimesed vajavad uutmoodi kodu kui enam ise toime ei tule. Nad vajavad uutmoodi kodu aga mitte
voodikohta oma kapikesega. Kuidas seda saavutada, et Partneruskogu tegevuspiirkonnas elavate
vanurite elu mõte oleks selles osas kvaliteetsem väärib ühisarutelusid ja nende sihipärast koordineerimist.
Ilmselt ei saa jätta sedagi külge tähelepanuta.
 Ma reisin televiisori kaudu. Meil on SAT tv ja olen suur spordifänn ja vaatan jalgrattavõistlusi –
    Prantsusmaa-.Imestama paneb, et milline heakord on seal ja võrdlen seda meie heakorraga külades.
    Kui meil ringi liikuda, siis on kõik seinaääred täis vanu masinaid, tööriistasid++++. On kade vaadata,
    ükskõik millist Prantsuse osa. Eestlased on rentniku mentaliteediga juba vanast ajast, rentniku ei
    huvita majaümbrus. Me ei hooli oma heakorrast!
 Minu tütar elab Saksamaal, seetõttu tean. Seal on kõik külateed asfalteeritud, muruplatsid
    korrastatud, ilusad lillepeenrad .... . Meil pole ilumeelt.
 Olen korra Soomes käinud, metsa-alla viidud suuri prügikotte seal küll ei kohta.
 Olen käinud Leedus, haljasalad on ilusad, hoovid on ilusad.
ETTEVÕTJAD

Teostati kaks grupiintervjuud. 1. grupp Rapla 2. grupp Märjamaa ja Vigala. Vigala ja Märjamaa ettevõtjate
esindajaid aitas organiseerida Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus (MEPÜ).

Osalus omavalitsuste lõikes

Märjamaa     Rapla     Kohila    Raikküla   Kehtna     Juuru     Vigala     Kaiu      Käru     Kokku
    3          6         -           -        -          -         3         -         -        12

                                Mis meeldivat märgati (arengueeldused)

                                                 Üldine

   Hindan meid ümbritsevat looduskeskkonda üsna rikkaks.
   Ümberringi on ilusaid rabasid ja häid seene- ja marjametsi.
   Positiivne on see, et siin on puhas õhk. Olen kuulnud öeldavat, et Raplamaa on nagu Eestimaa
    kopsud.
   Rapa maakond on uudismoodustis Harju, Järva ja Pärnumaast ning see on põhjustanud selle, et väga
    tugevat ühtset oma vaimu ei ole välja kujunenud. Olen üsna skeptiline selles, et seda on peetud
    suureks miinuseks. Jah, võib-olla varem oli nii aga seda on võimalik ka tugevaks plussiks keerata.
   Arvan, et see on ikkagi väga positiivne, kui väikeste keskuste arengut edendatakse, sinna raha
    pannakse.

                                            Kohaspetsiifiline

Märjamaal on kõik teenused, mis eluks esmavajalikud on jalutuskäigu kaugusel. Laste jaoks on kool
lähedal ja ei pea bussiga käima -mis on oluline- on võimalik trennis käia, kes tahab saab käia muusika-
kunsti koolis, on hea bussiühendus teiste keskustega nagu Pärnu, Tallinn, Tartu. Märjamaa on üsna
kesksel kohal transpordi mõttes ++++. Ujula on meil väga hea. Kiriku valgustus on nüüd väga ilus, varem
oli nagu tondiloss.
 Märjamaal sai politseijaoskond valmis.
 Varem põles alevi tänavavalgustus kella üheni öösel aga nüüd jääb öö läbi põlema. Värskelt
     valminud on jälakäijatele valgustatud jalgrajad, ja see on siinkandi elanikele väga meeltmööda.
 Väga ilusaks on läinud meie haljastus viimase aastaga+++.
 Asukoht on muidugi hea, ristipõiki igaühele jalus.
 Ma rajasin kodu töökoha lähedale. Ärivõimalused on siin head. Ettevõtjaid on Märjamaal nii palju, et
     kõik peaksid siit endale töö leidma.
Noored ei olnud selles osas nii optimistlikud!
 Meil on olemas ulapark, noortemajas käib aktiivne ja mitmekülgne tegevus nagu pannkoogiõhtud jms,
     sots maja on hästi toimiv.
 Mingil määral toimib koduhooldus, mis on valla poolt käima pandud.

Raplal on Tallinna lähedusega seoses potentsiaal täiesti olemas, see on pluss.

   Kui alustada sellest, mis on hästi siis mitmete aastate töö tulemusena on Vesiroosi Gümnaasiumi
    remont lahti läinud. Samal ajal on juba aastaks 2008 kavandatud 30 milj spordimaja ehituse
    alustamiseks jne. Tunnustust väärib ka Rapla kesklinna uus tee. Ka seda, et haridusküsimusi
    lahendatakse tasapisi ja järjepidevalt. Hagudi piirkond on hästi edasi arenenud. Praegu on Kuusiku
    piirkonna arendamine arutlusel, kus on Rapla vallal suur maja võimalik saada. Arvan, et see on ikkagi
    väga positiivne, kui väikeste keskuste arengut edendatakse, sinna raha pannakse. Ääretult hea on
    teada, et Raplas jookseb puhas joogivesi, et kanal on suuremalt jaolt olemas. Looduse kohapealt, hea
    on see, et inimesed räägivad küllaltki avameelselt kaasa ka halbade asjade puhul, see on positiivne.
   Raplas on haridus alati hea olnud.
Et Raplas on võimalus head haridust omandada kinnitavad kõik inimesed. Kuidas seda taset hoida ja
arendada on juba teine küsimus.
Rapla Gümnaasiumide konkurentsist:
Konkurents on müüt ja selle on loonud täiskasvanud. Sellist konkurentsi õpilaste vahel ei ole olemas +++,
noored on omavahel suured sõbrad. Ja seda tänu sellele, et Vesiroos tegi nii 10 aastat tagasi päris
korraliku kvalitatiivse hüppe. Enam ei ole vahet ja ei olene see ka elukohast, kus koolis käiakse. Ühes
koolis on ühed ained tugevamad ja teise koolis teised ained tugevamad++++.
Kuna noored selle probleemi ise tõstatasid siis oli küsimus ettevõtjatele intervjueerija poolt esitatud, et
vaadata, mida arvavad sellest nemad. Siinjuures ei leia see kinnitust. Siiski küsimus jääb.
 Rapla suurus, kui vaadata inimeste arvu, siis see annab inimesele suht turvalise seltskonna. Igaüks
    tunneb ju praktiliselt igaühte. Võõras, kes tahab siin lastele narkootikumi müüa, siis ta lihtsalt ei saa.
    Ta on võõras inimene siin ja me paneme teda tähele. Meil ei ole siin selliseid ametnikke kelle jutule ei
    saa, sest sa näed neid siin linnapeal iga päev ja võid oma jutud siis kõik ära arutada, nii head kui
    halvad. Lasteaedu on siin piisavalt olnud. Tallinna lähedus annab suhteliselt hea sissetuleku
    inimestele.
 Meil on päris hea sotsiaalhoolekande mudel. On vanuritele koht, puuetega inimestega tegeldakse, nn
    potentsiaalsete tänavalastega tegeldakse. Ei teagi väga, et mujal Vabariigis oleks sellist komplekset
    lähenemist. Meie maakonnas on üks lastekodu
 Hea, et Raplas on haigla olemas.

Vigala
 Kaunis loodus +++++++++. Vallas kolm kooli, kaks lasteaeda, kolm raamatukogu.
 On oluline, et vald on hakanud noori peresid enam ja enam väärtustama.
 Vald on järjest rokem tähelepanu pööranud lastele. Praegu maksab koolitoiduraha riik aga Vigala
   vald toetas seda juba ammu enne. Lastetoetused on meie vallas kõige suuremad võrreldes terve
   Vabariigiga!!. Ka sünnitoetused ja kuni kooliminekuni. Kuna Märjamaal on hea ujula, siis Vigala vald
   teeb oma rahvale välja ja üle nädala on neli päeva vaba sissepääs kõigile Vigala elanikele.
 Meil on väga hea apteek, mine kasvõi õhtul kell 11 ja saad ikka oma ravimi kätte.

                     Üldised positiivsed muutused, mida ettevõtjad on märganud

   Kutseharidust hakatakse enam väärtustama.
   Kaubanduses on ettevõtlus kõvasti arenenud aga kaubavalik võiks veelgi palju suurem olla.
   Tänu värvikampaaniale hakkavad majade välisilmed paremaks minema.

                         Negatiivsed muutused, mida ettevõtjad on märganud

   Raplamaa on suuresti Tallinna mõjusfääris. Sellel on ka muidugi omad miinused - mina tulen
    hommikul Tallinnast Raplasse ja veel paar autot sõidab Rapla poole aga tuhanded autod sõidavad
    Tallinna poole ... !!
   Varem oli noorte seas suitsetajaid rohkem aga tendets on sinnapoole, et vähem suitsetatakse aga
    probleem on selles, et järjest nooremad hakkavad suitsetama ++.

                                  Vajadused ja probleemid piirkonnas

                      Üldised vajadused ja probleemid kogu tegevuspiirkonnas

   Rapla haigla peaks kindlasti säilima maaakonnahaiglana aga see ise likvideerub järgmise lähima 10
    konna aastaga. Viimase 15 aastaga ei ole sinna tööle tulnud ühtegi noort arsti. See tähendab, et ta
    likvideerub. Probleem on just selles, et arstid vananevad ja lõpetavad oma töö. Haigla püsib haiglana
    selle momendini, kui seal on operatsiooniblokk. Nii kaua kui on olemas sünnitus ja operatsiooniblokk
    ning seda teenindav seltskond nii kaua haigla püsib. Kui kaob operatsioonblokk, siis järgmisel päeval
    kaob sünnitus ja ülejärgmisel päeval kaob kõik. See oht on olemas. Jääb üksnes hooldushaigla.
   Haigla ei tohi oma latti alla lasta.
Rapla haigla probleem on leidnud laialdast kajastamist ka ajakirjanduses. Inimesed kinnitavad haigla
vajadust, kahtlust pole. Kuidas siis saavutada see, et oleks kvaliteetset teenust pakkuv haigla jääb
küsimuseks.
 Soovitav oleks, et maakoole hoitaks vastavalt võimalusele.
 Lapsevanemad ja õpetajad ei tee enam koostööd.
Lastevanemate ja õpetajate koostöö puudumine on probleem, mis on süvenenud. Selleski küsimuses
saaks ehk enam sihipäraseid tegevusi arendada ja toetada.
 Koolid peaks hakkama andma esteetilist kasvatust.
 Oskustöölisi ei ole mitte kedagi kuskilt võtta.
 Olen järelkasvu pärast mures, sest teedeehitajaid ei tule peale+++. Kaks aastat tagasi tegin X kooli
    direktorile väga konkreetne pakkumine tehtud, et kuna seal õpetatakse X õpet, siis võiks seda
    täiendada. Õpetataks kasutama nivelliiri ja võiks olla teedeehituses abiks. Omaltpoolt pakkusin välja,
    et kõik praktika vahendid, mida kool vajaks, oleme valmis sponsoreerima. Tagasiside on null. Kõike
    meie vahendeid, masinaid saaks kasutada õppetööna. Ma ei tea, miks minu ettepanekut vastu ei
    võetud ....?
 Selliseid koostööpakkumisi, mis tulevad on vaja kuidagi konkreetsemaks saada, edasi arendada.
 Koostöö käib meil ka ühe X firmaga, kes toodab nivelle ja oleme välja kaubelnud, et on võimalik
    saada sealt treeninguks vajalikke seadmeid koolile. On vaja rohkem omavahel rääkida. Nagu on Q-
    GSM-i müügilause: Räägi inimesega!!
Kui koostööpakkumine jääb tagasisideta siis see on probleem. Olenemata valdkonnast, olenemata
teemast ja ajast. Initsiaatori motivatsioon saab tagasilöögi ja järgmist koostööpakkumist ei pruugi tulla.
Tagasisidestamine vajab süsteemset tuge. Ettevõtjate ja avaliku sektori vahelise koostöö sidustaja rolli
saab tugevdada Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kaasabiga. Vastava rollitäitmise
modelleerimine ja propageerimine võiks olla toetatav meede.
 Ühistransport on tõeline valu. Lugu selles, et me kõik tahamegi, et meil oleks uued bussid, et buss
    käiks tihti. Kohalik omavalitsus teeb oma valla piires õpilastransporti, temal on selle jaoks omad
    vahendid. Kuigi maakonnaliin sõidab täpselt sama radapidi õpilasliini ees. Ema astub hommikul
    liinibussi, laps jääb bussipeatusse ootama järgitulevat õpilasbussi. Mina esitan küsimusi, et miks te
    nii teete? Me kannatasime ühe aasta ära. Vahepeal kolm aastat õpilasbussi ei käinud, vedasime meie
    ja nüüd septembrist alustati jälle vanaviisi nagu neli aastat tagasi. Ma ei tea, kas raha on palju või on
    see isepäisus. Need asjad on lahendamata. Ma tahan öelda seda, et me võime jälle öelda, et läheme
    välismaale vaatama aga ma tean kuidas seal asjad käivad ja kui püha on lapse kooli saamine. Tean
    ühte näidet, kus üks laps toodi saarelt helikopteriga kooli, sest ta PIDI KOOLI JÕUDMA, ükskõik, mis
    ta maksis. Niisuguse mõttemallini me peaksime püüdlema.
 Meedia on meil väga negatiivne, põeb maakondlikku kompleksi. Muutub suureks halliks ühtlaseks
    masenduseks. Meedia seadus number üks peab olema, et seda saab müüa ainult positiivselt. Läbi
    positiivse asja näeb ära ka negatiivse poole.
 Uuringuid oleks vaja, et kust inimesed infot saavad, miks info ei jõua kohale, milliseid kanaleidpidi ta
    liigub ja milline on selle info kvaliteet. Need uuringud oleks väga väga huvitavad ja lausa kohustuslik
    kaasaegses ühiskonnas.
ROL-i ja Maavalitsuse koostööna käivitunud kommunikatsioonistrateegia loomine võiks selle küsimusega
tegeleda.
 Palju lapsi hulgub tänavatel, kogunetakse bussijaama ja kaupluste juurde. Ilmselt me paneme oma
    südant sellesse probleemi liialt vähe, siin saaks midagi rohkem ära teha. Kui ta on kodust välja tulnud,
    siis see on ühiskonna rida+++++.
 Alkoholi kättesaadavus on probleem, kõik saavad kätte kui tahavad.
 Noored rallitavad palju+++++++++.
 Külavaheteed võiks ola ka enam asfalteeritud, tolmuvaba kategi pandud+++ (Märjamaa ja Vigala).

                            Asukohaspetsiifilised vajadused ja probleemid

Märjamaa
Teenused:
   Märjamaal võiks lastehoid suvel olla võimaldatud+++. Mingi suvekuu on kõik lasteaias puhkusel aga
    kõik vanemad ei saa olla samal ajal puhkusel. Sellest vajadusest on aastaid räägitud ja vald võiks
    kuulda võtta. Seda ei taheta tasuta, ollakse valmis maksma. Oleks üks rühmgi lahti. Lasteaia juhataja
    on nõus, et suvel peaks lahti olema. Oleks ka võimalik organiseerida kui nii otsustatakse aga
    vallavalitsus ei võta seda kuulda.
   Üks rühm võiks kauem lahti olla, sest kõik vanemad ei jõua kella kuueks oma lastele järele tulla++.
   Hea et keskujula on olemas aga lasteaias on ka siseujula, mis võiks olla korras. Varsti variseb kokku,
    kui seda ei kasutata.
   Märjamaalt ei saa ka enam pühapäeva õhtul Tartusse sõita, üksnes esmaspäeva hommikul kell
    seitse. Aga ku palju inimesi käib Tartus koolis!
   Toidukaubad on väga kallid, konkurentsipuudus on suur+++.
   Hambaarsti ei ole +++++++++, see on väga suur probleem.
   Märjamaa arstipunkt ei seo katkist näppugi enam. Ei peaks iga pisisasja pärast Raplasse
    jooksma+++. Kiirabi on olemas aga otse ei reageeri, läbi 112 tuleb kiirabi kutsuda. Vahel minnakse
    selle tsentraliseerimisega ikka väga liiale.
   Pahatihti jõuab leht lõunaks-õhtuks kohale, et võiks ikka hommikukohvi juures olla.
   Puudus on sularahaautomaadist Sipal.

Muu:
 Pärnu maanteelt sissesõidud Kasti poole on valgustamata. Praegu ei ole isegi helkurimärki, mitte
   midagi ei ole. Kui pimedas töölt tuled, siis ei märka teeotsa.
 Alevi kõnniteedel võib jalad ära murda. Kevadel teed ujuvad kõik ++++, peab sõidutee peal käima.
 Vanemad inimesed kurdavad, et ei ole pinke kus jalgu puhata. Näiteks Kehtna tee on hea, kus on
   pingid kõik olemas.
 Kepikõnni jaoks ei ole valgustatud rada.
 Vaja oleks valgustatud suusarada. Üldse rohkem valgustatud alasid. Keegi ei julge õhtul pimedas
   minna alevist välja kõndima, kui ei ole valgustatud alasid+++.
 Hooldamata ja lagunevad puumajad Märjamaal Pärnu maantee ääres rikuvad miljööväärtust.

Vigala
Teenused:
 Vigala on ikkagi ääremaa ja meil on hullumeelsuse tasandile jõudnud see ühistransport +++, varsti
   pole ühtegi bussi, mis sealt läbi sõidab.
 Perearstide vahetumine on meil suur probleem. Perearst ei jõuagi haigustesse süveneda, kui juba on
   uus arst++.
 Internetiühendus on Vigalas probleem.
 Apteegis on tööjõu puudus. Ei saa apteeki lahti hoida nii kaua kui vaja oleks, sest inimest pole. Apteek
   ei saa ka igatühte palgata, siin on eritingimused.
 Päästeteenistus on liiga tsentraliseeritud, ei jõuta kiiresti kohale kui vaja on. Kohalike pritsumeeste
   punt võiks küll olemas olla. Vigala on ääremaa, kui on kuiv periood ja metsapõlengud kuidas siis ikka
   hakkama saada kui on vaja.
 Hästi suur puudus on sularahaautomaadist. Et lapsele bussisõiduraha anda, pean Vigalast
   Märjamaale minema ++++++++.
 Hirm on selles, et kui Vigala kutsekoolis tegevus lakkab, et mis siis saab sellest kohast?

Muu:
 Vajame kergteed. Jaama ja mõisa vahele 2 km. Hästi palju lapsi käib seda vahet. Ja pime on. Koos
   kergteega tuleb valgustus ka ära lahendada.
 Viidamajandus on vaja korrastada, et kui sa midagi otsida tahad, siis võõras inimene küll üles ei leia.
 Noori on vähe, kuidagi tuleks noori peresid Vigalasse elama meelitada.
 Sooviks ka oma kunsti- ja muusikakooli.
 Noortega töötamine on Vigalas nõrk koht, noortekeskus on olemas aga pole inimest, kes nendega
   töötaks, lapsed on ula peal ++++.
Rapla
 Puudust tunnen kohast kuhu saaks minuealised nii 30-40 aastased minna välja pidulikumalt sööma,
   aega veetma - midagi restoranisarnast.

Kuna alljärgnev vestlus on sedavõrd sisutihe tervik, mille ümbertõstmine ja hakkimine lõhub loogikat, siis
esitan selle siinkohal lühendatud kujul :

Arutelu:

Ettevõtja 1:
Mina jagaks need asjad kolme erinevasse blokki:

1) elukeskkond
   elukeskkonnaks on peale kõigele muule infrastruktuurile, teenustele, kaubandusele –muide, mida
   rokem poode, seda parem-, ka see puhtfüüsiline keskkond, kus me elame. Siin ma tuleks varem
                                                31
   vägatabavalt öeldud -neljakordne kiviloodus - juurde. Lisaks sellele neljakordsele kiviloodusele, mida
   on olnud nüüd selle viimase 15 aasta jooksul võimalus muutma hakata, on meil see puitasum, mis on
   pool ilus ja pool väga õnnetus seisus. Lisaks sellele on meil pealetungiv uus arhitektuur, lisaks sellele
   jäävad vanad hooned maha, sellist sigri-migri ja tohuvapohu on päris palju Rapla külas. Miks see nii
   on? Mina arvan, et sellepärast, et Raplas puudub kontseptuaalne seiskoht terve rea küsimuste
   suhtes, et kuidas me peaksime edasi minema. Seesama puitasum. Kes peaks sellega tegelema, kes
   peaks seda asja vedama? Kõigepealt peaks olema toimunud arutelu, kas säilitada, kuhu tõmmata
   punased jooned? Keegi peaks selle asja käima keerama ja hakkama üht või teist pidi lahendama. Kui
   lammutada, siis lammutada, kui nii otsustame ja ehitame uued moodsad aidad, jumal temaga.

       Nüüd teine asi, see nn neljakordne kiviloodus, mis on omal ajal MEK-i ajal ehitatud. Nad ei idane ega
       mädane ja see neljakordne kiviloodus muutub aina hullemaks, aina jubedamaks, ebaesteetilisemaks.
       On selge, et vallal seda raha kuskilt võtta ei ole.

2) Nüüd teine blokk, et millest mina tunnen Raplas kõige rohkem puudust. Ja see ei ole üksnes Rapla
   probleem vaid kõikjal. See on kodaniku ühiskonna teke+++, kodanikuühiskonna areng, inimeste
   isikliku initsiatiivi teke ja arusaamine. Milles see väljendub? See väljendub selles, et on tekkinud
   tootja ja tarbija suhe - vallavalitsus on nagu tootja, kes teeb oma parema äranägemise järgi ühe asja
   ära, mida volikogu on otsustanud. Kõik 6500 elanikku Rapla linnas tarbivad seda. TOOTJA(vald)-
   TARBIJA(kodanik). Mina tahaks, et tuleks inimestele ükskord pähe ja kohapealsed
   munitsipaalpoliitikud innustaksid inimesi selles protsessis rohkem osalema. See on väga raske. See
   on vene ühiskonna pärand, et me tarbime seda mida meile pakutakse, mida keegi kuskil meile annab.
   Väga raske on selle peale tulla, et me võiksime ise midagi teha. Vot sellest hetkest kui see süsteem
   hakkaks niimoodi toimima, siis sellest hetkest hakkab neljakordne kiviloodus paranema ja sellest
   hetkest hakkavad need puulobudikud ka ilmet võtma ja mitte üksnes tarbima seda, mida vallavanem
   meile pakub või pakkumata jätab - NII NEED ASJAD EI PEAKS KÄIMA.

3) kolmas blokk on avaliku ja erasektori koostöö. Spordihoonet ehk hakatakse tegema. Ujulat oodatakse
   juba aastaid pikisilmi ja pole teada, millal see tuleb ja kas ta üldse tuleb .... Ettevõtjate näol on Raplas
   olemas küllaltki suur potentsiaal. Kel on piisavalt know-how-d, piisavalt mõistust, ettevõtlikkust ja
                                                                                                         32
   suudaks teha ühte-koma-teist. Aga puudu on see tuntud PPP, see publik-private-partnership . Kes
   seda peaks ajama? No, mõlemad pooled aga jäme ots peaks olema vallapealikute käes, kes leiaksid
   viisi, kuidas rakendada seda potentsiaali, mis on ettevõtjatel olemas. See tähendab seda, et see ujula
   võiks siin juba ammu olemas olla. Spordihoone oleks võinud juba teab millal püsti olla.

Noortega töö, mis on juba neljas teema. Varem oli küsimus, et mida noored teevad siin – hängivad,
shillivad, logelevad, joovad ja muud ei mitte midagi. Keegi peaks selle käima keerama. Miks me ei võiks
noori enam siin kaasata ühistegevusse?

31
     Neljakordne kiviloodus = plokkmajad
32
     Avaliku ja erasektori koostöö (PPP)
Ettevõtja 2:
Raplal on rohkem ja rohkem anda seda, millega lapsed saavad tegeleda. Noormehed käivad massiliselt
laulmas. Teame kui positiivsed on väljundid Thea Paluoja või Urve Uusbergi kooride juurest. Samas ka
teame, et Muusikakoolis oleks vaja kolm korda rohkem ruumi. Noored jagunevad meil kahjuks
rühmadeks. Ühed on need, kes on koormatud väga heade ja tõsiste asjadega -neid me tänavatel
hängimas ei näe.
Ettevõtja 3:
Lapsevanemana mina ei tea, et oleks tohutut väljaselamist olnud. Väljas shillimine on mingisuguses
vanusegrupis 12-16. Alates 16. leitakse muud alad. Sellise vanusegrupi kuskile kasulikkusele suunamine
on alati väga keeruline. Puudus on, et kas me ei tea, et nendega tegeletakse süstemaatiliselt, -et ei tekiks
sellist kriitilist massi, kes on vanemad ja saavad veelgi ohtlikumaks-, või nendega tõesti ei tegeleta.

Tehniliste võimaluste loomine sõltub tihtipeale valla rahakotist. Ma ei tea valla eelarve võimalusi, mis
sinna sisse mahub ++. Ujula on tore asi aga mis maksma läheb? Võib-olla oleme juba nii jõukad, et võime
ujulat endale lubada.

Puudust tunnen sellestsamast ambitsioonikast kodanikkonnast, kes näeks oma uksematist natuke
kaugemale. Neid kodanikke kasvatatakse muidugi sealsamas koolis ja kodus.

Üks puudus on selles, et keskkooliga lõpeb haridustee Raplas ära. Tegelikult on see tohutu loterii, mis
saab nendest noortest, kes on ära läinud kuskile haridust omandama. Kas nad tulevad tagasi või nad ei
tule tagasi. Siin mängib justnimelt rolli keskkond, kas nad tahavad siia tagasi tulla.

Side hariduskeskustega, nende olemasolu, kvaliteet ja sisu, sidusus kohalike ettevõjatega on üsna
ähmane.
             33
Ettevõtja 4:
See on üks leer noori, kes muusikaga tegeleb. Kui seda annet pole antud, või vanemad ei tea, mida tast
tahta, siis tekib teine leer, kes sellega ei tegele. Raplas on olemas selleks tõesti kõva potentsiaal
õpetajaid, et muusikaga tegeleda. See on Raplas väga tugev.

Mida need saavad teevad, kes hängivad ja shillivad,? Kel pole antud seda annet ja ei oska, mitte et ei
taha teha. Siis on vaja lahendada ka nende probleem ära. Kahe aastaga, mil mina olen Raplas käinud, on
tekkinud pisike skate park ainult. See ei ole küll lahendus. See on rohkem alla gümnaasiumi inimestele.

Loomulikult, ujula üksi ennast ära ei tasu. On vaja täpselt läbi mõelda äriplaan. See peaks olema
kompleksne lahendus. Mina nimetaks seda SPA-ks, mitte ujulaks, kus oleks kompleksne teenus. Sealt
saab kõik asjad kätte. Võid teha sporti, ujuda, juuksuri, kosmeetika ... . Neid asju on päris palju, mida
sinna panna. See on üks hoone, mida ettevõtjatele välja renditakse. Üksnes basseini vett soojendada ja
loota, et vald selle kinni maksab, see on mõeldamatu. Kompleksis peab valla osalusprotsent sees olema,
nii 20-30%, mis iganes kokku lepitakse. Eelprojektis lepitakse kokku, kui palju vald seal osaleb ja siis
oskab ettevõtja juba arvestada. Aga ettevõtjale juba piisab 30% ja sealt hakkab juba tasuvus tekkima. Kui
ettevõtja peaks seda 100% finantseerima, siis see ei tasu ära.

Kui rääkida turistidest, siis ma küsin näiteks - miks peaks üks turist siia Raplamaale tulema? Mõtlesime, et
teeme oma vanast kontorihoonest hotelli. Tegime turu-uuringu ja tuli välja, et siia ei tule ükski turist. Pole
midagi vaadata.

Võiks teha konverentsi aga pole inimesi siin majutada kuskile. On Krantsi Kõrts, Jõe Külalistemaja,
Nõmme Kõrts, igale poole mahub kõige enam 10-15 inimest. Aga 40 inimest, bussitäis inimesi, pole
kuskile panna, pole niisugust kohta. See ei pea olema mingi luks, piisab kahest tärnist. Näiteks kui
Tallinnas on mingi suurüritus, siis Rapla pole üldse kaugel, et siin ööbida kui ta on vastuvõetava hinnaga.
Tallinnas on reeglina kõik hotellid täis, kui on mingi suurüritus. See peaks olema mingi kättesaadav koht
kooliõpilastele, kus saaks ka konverentsi pidada.


33
     Konkreetne ettevõtja ise Raplas ei ela. Samas on hea teada ka tema tähelepanekuid.
Millest mina veel puudust tunnen kui oleksin Rapla inimene kuna minul on ka väiksed lapsed. Viibisin ise
välismaal ja tuli samal ajal sõbra kahte last kanseldada. Luxemburgis oli super park. Viisin lapsed parki ja
neil oli seal kohu aeg tegevust. Kõik oli läbimõeldud ja kusjuures väga turvaline. Ma ei pidanud kartma, et
keegi lööb pea raudkiige vastu ära. Tulin Raplasse tagasi, tegin ettepaneku, et teeme siia ka midagi
sellist. Ma olen nõus selle kinni maksma, paneme reklaamsildi üles. Nüüd on aasta möödas ja ei mingit
                                                                                    34
tagasisidet. Sinnapaika see idee jäigi. Laps peab olema turvalises kohas. Mis seal praegu on, mis kiiged
seal on? Seal polegi tegelikult midagi teha. Ka lapsevanemal peab olema võimalus seal aega veeta.
Võtad raamatu välja ja loed samal ajal. Mina ei näe, et see praegu oleks võmalik. Rahaliselt nõuab see
kõige vähem, et teha sinna midagi teha. Aed ümber, et iga koer sealt läbi ei läheks, et liivakast ei oleks
roojane. Ja keegi hoolitseks selle eest vallast. Käisin siis isegi seda üle vaatamas ja leidsin, et praegu ei
ole seal midagi teha. See nõuaks nii väikest investeeringut sinna, et teha midagi ilusat. See oli üks minu
mõte

Ettevõtjate ühine seisukoht oli: kaasaegne nõuetele vastav mänguväljak läheks maksma kuskil 0,5 miljonit
krooni ja see on täiesti teostatav asi.

Ettevõtja 2:
Kõik need sport, ujulad, väljakud taanduvad lõpuks ikka raha puudusele. Valla juhid mõtlevad hingevaluga
kõigile nendele asjadele. Sellest on nüüd juba üle kolme aasta tagasi kui spordihoone rajamise mõte tuli.
Siis oli terve Rapla valla saal rahvast täis. Oli ka selliseid mehi, kes ütlesid, et meie tuleme, meie
maksame, ehitame pool olümpiaküla ülesse, et siin hakkavad mängimas käima mitu korvpallimeeskonda
jne. Aga peatselt vajusid kõik kuhugi laiali. Ei ole enam panustajaid... . Kõik on praegu raha taga. Oleks
ammu võinud juba valmis olla.
Ettevõtja 4:
Kordan, pargi idee oli sellel tasandil, et vald ei oleks pidanud midagi maksma. Ma käisin välja, et mina
oleksin sponsoreerinud seda! See oli aasta tagasi. Tänaseks on need asjad muutunud.

Teised ettevõtjad:
Miks otsad kokku ei saanud?

Ettevõtja 4:
Eeldasin, et kui teen pakkumise, siis vald võtab härjal sarvist kinni ja räägime edasi. Kui seda edasi ei
arendatud, vastu ei võetud, siis mul jäi mulje, järelikult ei taheta.

Kus kohas Rapla elanikud ujumas käivad! Ma pakun välja järjekordselt. Meil on olemas krunt siinsamas
Rapla külje all. Teeme järve! See maksab Raplale 0 krooni. On vaja anda ainult luba! Tingimused tuleb
anda ... vetelpääste, rand ... , seda saab vald meile ette kirjutada. Oleks näiteks 10 ha järve olemas,
korralik ja nõuetele vastav. See on praegu konkreetne pakkumine. Ma ei tea, kas järve ehitamist küll
Rapla valla arengukavas on.

Seal on üks terviserada, mis läheb peaaegu sinna välja. Insenerid leiavad lahenduse, kuidas raudteest üle
saada, on vaja tunneleid. Kõik asjad on mõeldavad ja terviserada võiks minna sealt järve juurest läbi.
Minu meelest on see geniaalne plaan. Võtke ainult tuld ja öelge edasi, kellel on vallas sõnaõigust. On ju
olemas ettevõtjad, kes seda kõike teeks. Aga kui ettevõtajad sellest räägivad ja kui ei tule
mittemingisugust tagasisidet, siis kellele me lõpuks pakume. Ärge arvake, et need ettevõtjad, kes praegu
räägivad, ei taha, et Rapla areneks. Mina arendan ühte jõeäärset kinnistut ja võib-olla tulen
vanaduspõlves siia elama.
Ettevõtja 5:
Tavaline on ütlemine - suvi tuleb, siis pole Raplas midagi teha, mine ära -, see on nii aastaid olnud. See
järve idee vajab edasiarendamist! Teeme Raplasse oma rannajoone!
Ettevõtja 4:
Oleme vallas käinud välja mõtte, et meil seisab üks krunt, oleme igasugu ideid välja pakkunud mida teha
aga seda saab teha üksnes koos vallaga. Kasvõi ujula näiteks++. Aga öeldi, et ujula on Märjamaal ja
Valtus, et pole mõtet. Meil on vana kontorihoone vaba, oleme arutanud, et võiks sellest majast teha

34
     Rapla lastepargis
õpilaskodu. Äriplaanid kõik on tehtud. Oleme igasugu mõtteid välja käinud aga seda saab teha üksnes
koostöös vallaga, sest äriühingul ei tasu üksi need ettevõtmised ära. Vald peaks olema koostööaldim.

Arutelu lõpp.

Ettevõtjatepoolne valmisolek koostööks leidis eelöeldu põhjal kinnitust.Siinjuures kordan taas
varemöeldut: kui koostööpakkumine jääb tagasisideta siis see on probleem. Olenemata valdkonnast,
olenemata teemast ja ajast. Initsiaatori motivatsioon saab tagasilöögi ja järgmist koostööpakkumist ei
                                                            35
pruugi tulla. Tagasisidestamine vajab süsteemset tuge. PPP sidustaja rolli saab tugevdada Raplamaa
Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kaasabiga. Vastava rollitäitmise modelleerimine ja propageerimine võiks
olla toetatav meede.

Allpool pakun välja ka ühe konkreetse teema arutelu lühendatuna:

Hariduse teema:

Arutelu (I grupp):

Ettevõtja 1
Me ei tea, mis toimub Rapla maakonna, valla hariduses. Samas oleme kuuulnud, et väga suur on
väljalangevus, väga suur on nende õpilaste arv, kes üldse koolis ei käi, tunde ei külasta. Samas, mida me
näeme - kaabakaid ja pätte tekib tänavale aina juurde, juhme, lorusid ja lollpäid, kes hakkavad juba
täisealiseks saama, sigineb aina juurde. Inimesi, kes ise ei suuda enda eest ise vastutada. Tulemuseks
on see elu nagu ta on, liikluses jms. Räägin seda sellepärast, et kogu meie arenguvõti on hariduses!!
Gümnaasiumi lõpetanud on saanud mingisugusegi hariduse ja kadugu pealegi meie vaateväljast ära. Aga
milline on nende osakaal Raplas, kelle haridustee lõpeb põhikooliga? Puuduliku haridusega inimesed
elavad viletsamates tingimustes. Nad genereerivad vaesust, viletsust, harimatust, kuritegevust, matslust,
rumalust, juhmust jne. Kes sellega tegeleb? Mis on selle organi või inimese nimi? Kui palju on neid
inimesi? See on küsimus, millega tuleb kogu ühiskonnas ja kaasa arvatud Rapla vallas väga tõsiselt
tegeleda!
Ettevõtja 3:
Ei ole niimoodi, et ainult vaesemad hängivad. Klassikuuluvusega pole siin midagi tegemist. Ka rikkamad
lapsed jõlguvad ringi. See algab kodusest kasvatusest, kas neil on ühiseid huvisid ja kuidas rakendatakse.
Rahakotiga ei ole mingisugust seost.
Ettevõtja 2:
Kõik sõltub kodusoojusest, üksteisest arusaamisest, üksteise toetamisest ja nii läheb kõik edasi.
Ettevõtja 3:
On ka infonälja probleem, ei teata hariduse hetkeseisu. Oleks hea leida vahendaja, keegi kes tuleks ja
räägiks, miks on koolinoored sellised, mida nad teevad, mida nad kindlasti enam ei tee. Meil on
väljakujunenud mudel, nõukogude aja laps, et seda võis ja seda ei tohtinud, seda sai, seda ei saanud.
Noor on tohutult palju muutunud, tema vaateväli on hoopis teistsugune. See oleks päris huvitav kuulata, et
milline siis tänapäeva noor on ja milliseks ta kujuneb. Tohutult populaarne on Rapla Täiskasvanute
Gümnaasium praegu. Seal õpivad praegu vanuses 20 ja + õpilased, kel on kõriauguni sellest
tavagümnaasiumist. Või siis kellel on kunagi juba 7-8 klass pooleli jäänud ja hüppavad nüüd august välja.
On vahepeal kuskil firmas paar aastat labidaga tööd teinud ja siis tuleb mõistus pähe. See on üsna
tavaline mudel. Selle kooli täituvus oli probleem mõned aastad tagasi aga nüüd on sinna tohutu tung.
Kahjuks need klassid, kellele nad õpet annava lähevad aina nooremaks. Selles koolis tavakoolist kunagi
väljalangenud saavad uuesti võimaluse. Seda võiks küll ettevõtjatele vahendada, et millised need
tänapäeva noored on, sest nad on ikkagi meie tulevane kaader.
Ettevõtja 1:
Seda võiks ajakirjandusele koputada, nad võiksid sellesse teemasse süveneda.
Ettevõtja 3:



35
     Avaliku ja erasektori koostöö (PPP)
Väljalangemise põhjused on nüüd teistsugused, hoopis fataalsemad. Kuuenda klassi narkomaanid ei lähe
enam tööle! Arvutisõltuvus on suur, lapsed ei käi koolis, istuvad kodus ja shat-ivad. Kellega? Nad on terve
võrgustikuga kodus ja koolis ei käi. Neid lapsi on päris palju, vanemad ei teagi, arvavad, et laps on koolis.
Kool maadleb sellega, kui peenetundeliselt ja kuidas peab kellelegi teatama sellest. Lapsevanemate
käitumismudelid on hoopis teistsugused, kui midagi ei meeldi, siis on ka vanemaid, kes on helistanud otse
ministrile ... .

Sotsiaalsed mudelid on muutunud. Õpetaja töö sisu on muutunud. Õpetaja tegeles vanasti metoodilise
poolega, praegu läheb õpetajate aur sotsiaalse poole peale. Peab lapsi taga ajama. Kellel on isad emad
laiali, lapsed on üksi kodus. Kellelgi pole aimu, millal emad isad kodu tulevad, võõrandumine. Paljudel
käivad vanemad välismaal tööl, lapsed kooli ei lähe ...

Arutelu (II grupp):

Ettevõtja 6:
Haridusest rääkides, siis meil (Märjamaa) pole õpetajaidki ja need kes on, korda majja klassis ei saa. See
on üleüldine suur probleem. Õpetajad ütevad, et need lapsevanemad ei tule keda vaja oleks, õpetajal
enam mingit õigust klassis ei ole. Kui üks tahab õppida siis teised naeravad, et pugeja ja see enam ei
vasta kah. Lapsevanemad ja õpetajad ei tee enam koostööd.

Suur puudus on meesõpetajatest. Need meesõpetajad, kes on, neil pole mittemingisugust sõnaõigust.
Palju on neid peresid kus isa pole, meest pole.

Ettevõtja 7:
Õpetajate käed on seotud, sest lapsevanemad kaebavad ministeeriumisse, kui midagi ei meeldi ja asuvad
oma laste poolele. Kui nüüd saaks vahendeid – õpetajate toetamiseks- ehk siis tuleb ka noori õpetajaid
kooli juurde.
Ettevõtja 6:
Koolil võiks olla oma koolivorm, kõik sab alguse sellest, et ohh sul ei ole firma riideid ... .
Ettevõtja 8:
Lapsed on teistsugused, kui meie omal ajal olime. Palju rohkem on neid hüper-super aktiivseid lapsi.
Ettevõtja 9:
Töö ja töö ja töö ja lapsed kasvavad omapead.
Ettevõtja 7:
Või siis on suur vanemaarmastus ja ollakse lihtsalt pimestatud.
Ettevõtja 6:
Ka narkoprobleem on tunnetatav +++ , see asi süveneb. Võiks koole selles osas enam inspekteerida. On
teada -üks laps kurtis- et pakuti, poiss sa pead ostma pulbrit, mis teeb lihased tugevamaks... . Ja nime
välja ei ütle, kes pakkus.

Hariduse teema ei jäta mitte kedagi ükskõikseks. Nimetatud probleemid haridussüsteemis on üleriigilised.
Kuid sõnastades ümber ühe ettevõtja ütlust võiks kokku võtta nii: Seda võiks küll ettevõtjatele vahendada,
et millised need tänapäeva noored on, sest nad on ikkagi nende tulevane kaader. Seda rolli võiks täita
kohalik ajaleht Nädaline.

                      Suuremate probleemide ja vajadustega elanike sihtrühmad

1. Lastega noored pered ++++++.
2. Üksikud haiged pensionärid +++.
3. Paljulapselised pered++.


Ettevõtjate ettepanekud kodukoha elukeskkonna parandamiseks, et inimesed püsiks ja uusi juurde
            tuleks. Mida ettevõtjad ise arvavad elu paremaks muutmises kaasalöömises

Rapla
   Vajalik oleks visuaalse ruumilise keskkonna korrastamine linnapildis. Puitasula, kiviasula, nende
    korrastamine, sidustamine. Kui tuleks grupp kokku ja veab ligi lausa spetsialiste, siis sellises
    huvigrupis osaleks.
   Olin kaasalöömas infrastruktuuri töögrupis, kui oli kavas maakonna arengukava tegemine. See grupp
    käis tõsiselt koos ja pandi arengusuundi paika. Pikaajaline perspektiiv võiks olla arengudokumentides
    kirjeldatud. Läheb aasta, viis, seitse ja midagi saabki tehtud, need kutsuvad edasi püüdlema.
    Vesiroosi baasil hakati terviserada tegema. Tasapisi on väikeste süstidega tehtud. Nüüd mõtleme
    tõsiselt ujula peale juba. Pikaajalisi perspektiive on vaja paika panna. On vaja kokku tulla ja arutada.
    Aga niisama ei tule keegi, vaja on kutsuda. Selles suhtes ma olen väga tänulik, et mind siia täna
    kutsuti. Ma olen varem aru saanud, et LEADER,i teemadega kutsutakse osalema üksnes
    omavalitsustöötajaid, võib-olla olen valesti aru saanud. Ettevõtjaid peaks enam kaasama.
   Olin Leaderi sünni juures Raplas kui juhatust valiti ja olen pisut enam kursis aga selline teabe
    edastamise töö saab olla edukas üksnes siis kui see on väga järjepidev ja taktikaline. Mitte ei
    müüdaks sellist ühtlast putru, et ei saa aru kuhu see asi liigub, mis etapp on ja mis on tulemas.
   Kui mina elaks Raplas, mida ma siin teeks, ma olen suhteliselt noor ja ma sureks igavusest siin ära.
    Mul ei ole siin võimalik realiseerida seda, mida ma vabal ajal teen. Sporti pole kuskil teha. Ma ei tea
    mida noored teevad siin?
   Arvan, et kui rääkida arengust, siis tuleb mõelda, mis hoiab inimest siin kinni, et ta sooviks siin ka
    õhtuti aega veeta. Siin pole võimalik õhtuti aega veeta, see raha läheb kõik Tallinna poole aga noored
    peavad saama võimaluse siin aega veeta ja nad näevad, et siit pole vajagi ära minna ja nad ei tahagi
    ära minna.
   Kui Tallinna lähedus annab inimesele võimaluse küllalt hästi teenida, siis tuleks kõik teha selleks, et
    Raplas saaks inimesed sama hea sissetuleku kui Tallinnas, et ei peakski sinna sõitma

Märjamaa
 Täiuslikkusest on puudu üks veekogu. Kui teha näiteks tehisjärveke, kus saaks ujuda ja oleks korras
   hoitud+++.
 Saaks maa erastamise asjad paika, et saaks korraliku ärihoone endale, et piirkonnas oleks
   ööbimiskohti ++++.
 Bussipeatus võiks olla keset alevit. Uus vallavalitsuse hoone peab olema alevi keskel. Et oleks
   korralikud avalikud vetsud ++++++++, see on ka üks suur puudus kõikjal++++.
 Spordikompleksi oleks vaja, valgustatud suusarada ja et oleks samas pesemisvõimalus.
 Et ükskord saaks teoks lasteaia juurdeehitus, et kaks rühma juurde ehitada. Kui lasteaeda ei ole, siis
   noored pered ei tule aga vald ei võta seda tõsiselt. Lasteaia kohad on praegu täis.

Vigala
 Väga tahaks loota, et väiksed lapsed ka ikkagi veel kodukohas koolis käia, et seda koolide sulgemist
   ei tuleks. Et ühistransport oleks väga hea, sõitku kasvõi marsruuttaksod. Sest kõigil ikkagi ei ole autot
   ja kõik ei ole ka sõitjad. Tahaksin, et nendel väikestel lastel, põhikooli lastel oleks huvialaringisid
   kodukoha lähedal. Kui ei ole, siis see kurnab last ja vanemaid.
 Saaks maapiirkonda tänavanimetused.
 Vana-Vigala peab saama ilusa heakorra. Et teeääred saaks korda, saaks ilusa lastepargi koos
   mänguväljakutega. Vigalas on jõgesid palju aga mõisa ujumiskoht on väga korrast ära, et see saaks
   korda.
 Peab rajama maa-alasid väljaehitatud kommunikatsioonidega. Et oleks sinna peale võimalik maja
   ehitada. Lisaks valla poole pealt soodustused noortele peredele, krundid. See kindlasti soosiks ka
   inimesi siia jääma ja tagasi tulema. Valla poolt oleks see suur abi. Kui krundid lähevad erakätesse,
   siis on need kallid noortele osta.

                         Ettevõtjate arvamus kodukohta elama jäämise osas

   Eesti on nii väikene, et tugevalt eralduda ei annagi, olgu siis elukoht kus tahes, kui just meretaha ei
    lähe.
   Lapsed teevad ise oma valiku. Soovitada võin. Rapla on hea väike vaikne kohakene.
   Mina ise elaks küll, lastest ei tea, oleneb nende tööst.
   Märjamaa pole mingi maailmanaba, et siia peab tingimata jääma.
   Vigalas on hea rahulik ja ilus. Üks laps tuleks kodu tagasi aga tööd ei ole.
   Ise elaks hea meelega aga lastele ei soovitaks. Märjamaa koolis on õpingutega probleeme palju.
    Linnas on igasugused arendamise võimalused on paremad.
   Kui lastakse äri teha, siis kindlasti elan siin ja kui ei lasta, siis lähen sinna kus lastakse, olen Tallinnast
    siia tulnud töö pärast. Tallinnas on suured haid ees ja on kitsas. Valla poolt ootaks rohkemate
    ettevõtjatega koostööd +++, valitud seltskond on kellega tehakse koostööd. Olen juba ka Läänemaale
    läinud oma äridega, valin, kus on kergem. Siin pean rohkem pingutama sama tulemuse saamiseks.

                                     Rahataotlusprojektides osalemine

   Baaridele ei anta, meetmeid nagu on aga millega tegeled, selle jaoks ei saa.
   Juuksuribussi idee oli huvitav, uurisin, võib olla saab ja võibolla ei saa. Kunagi oli 40 aastat tagasi
    juuksuribuss. Nii saab elanikele teenused lähemale tuua.

          Eeskujud teistest EL riikidest, mida ollakse kogenud ja soovitaks ka siin kogeda

   Meil on vabu maalappe veel küllaga aga mujal on kõigil maadel omanik ja kui on omanik, siis ei ole
    hooldamata kohti. See paistab välismaal silma.
 Konkreetselt Vigala vallas -mida meil oleks üle võtta- on just see sotsiaaltöö. Välismaal mõeldakse
    sotstööd tehes enam noorte peale ja arvestatakse noortega. Soov on et sots töötajad ei tegeleks meil
    üksnes pensionäridega, vaid ka noortega. Meie piirkonas on noorte probleem suur probleem.
 Märjamaal tehti jäätmejaam, see on üks suur pluss ja metsaalused saavad kindlasti puhtamaks. Aga
    üks asi -mida ei saa kuhugi ära anda- on näiteks kantud rõivad, taaskasutusse andmiseks. Austrias
    olid jäätmejaamas näiteks spets koht, kuhu oma riided ära anda +++++++++++. Tallinnas on see koht
    küll olemas aga kõik sinna ei sõida.
Riiete taaskasutusse andmine on uus leid, mida võiks koordineeritult arendada kogu tegevuspiirkonnas.
Kahtlemata on neid kelle heaolu saab sellega parandada nii organisatsioonis osalemisega kui otsest abi
saades.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ettevõtjate ütlused kinnitavad kõigi teiste poolt sõnastatud probleeme ja
vajadusi. Ettevõtjad on valmis koostööks Raplamaa Partnerluskoguga aga ootavad aktiivset ja
süsteemset kaasamist, tulemusi ning tagasisidestamist. Aega ei taha keegi raisata.


KÜLAAKTIIV

Initsiatiiv vestlemiseks Raplamaa Külade Liidu juhatuse liikmetega tuli külast ja põhines mitme
külaintelligentsi äratundmisel, et külaelu edendamiseks on vaja korraldada kõrgetasemeline teaduslikel
ettekannetel põhinev konverents

Vestlus külaaktiiviga erineb vormi poolest eelmistest vestlusringidest kuna otseselt ei olnud tegemist
intervjueerimisega. Vestlust jälgides, kohati ka osaledes, sai kirja kõlamajäänud väljaütlemised mis sai
hiljem süstematiseeritud. Siiski annab see olulise kinnituse olemasolevatele intervjuudele.

Esindajaid oli Rapla, Raikküla, Kehtna ja Kohila piirkondadest
Osales 7 inimest

Meeldivaid ütlemisi:
 On tähelepanuväärne, et külaliikumise organiseerumine sai alguse Raplamaalt 1993. Sellele järgnes
   aktiviseerumine kõikjal Eestis
 Mitmetes külades on kujunenud ja hakkab kujunema oma küla traditsioonid
 Varbola vahvate vendade (Kubinskite) tegevus on eeskuju vääriv

Murettekitavaid ütlemisi:
Ettevõtlus:
 Põllumajanduses võeti esialgu suunaks talutootmise taastamine kaasaegsemates tingimustes aga
    arengud on läinud teisiti.
 Ettevõtlust pole külas piisavalt.
 Põllud on vaja korras hoida, mets on vaja korras hoida aga külad tühjenevad.
 Pahka külas pole ühtegi ettevõtjat.
 Kehtna vallas on palju neid, kes on suutnd väiketootmise säilitada aga pole enam lehmapidajaid, kõik
    jäid vanaks ja noored läksid minema ja ongi tühjus.
 Need, kes toodavad on väga hõivatud. Pildile on vaja ka see saada, kes on suure vaprusega edasi
    tootnud.
 Kui oli võimalus midagi muuta, siis mindi ainult aktsiaseltside ja oü-de moodustamise teed. Ühistuid ei
    ole. Me jätsime võimaluse ühistuid moodustada kasutamata.
 Meile tuukse juba võõrtöölisi sisse. Poe taga logelejaid ei vajata.

Elu-olu, toimetulek:

   Pole kaugel see aeg, kui ei saa kooli söögiraha ära maksta.
   Varsti jäävad ära ka need piimatootjad, kes toovad piima kodu kätte.
   Omavalitsed ei arvesta piisavalt külaelanike vajadustega, ei suhelda.
   Suurettevõtjate soove ei tohi igas olukorras esiplaanile seada.
   Me võime seista majanduslikult äärmiselt keeruliste aegade ees. Hakkame nullist peale, ise saia-leiba
    küpsetama.
   Öeldakse, et kuni küla veel elab, elad sina ka. Aga külad hakkavad magalateks saama.
   Nendel kellel on aega need ei tee ka midagi aga kellel pole aega neid ei jätku igale poole.
   Arvestatavat keskklassi ei ole külas kujunenud. Kas siis vaimse omandi või materiaalse omandi
    baasil. Keskklass saab kujuneda ka ametnike hulgas. Me oleme nüüd niisuguses ummikus. Me oleme
    proletaarlased.
   Meie avalik sektor on palgalt ärisektorist üle ja see ei ole normaalne.
   Maa inimene on tegelikult väga vaene. Elame suuresti poe peal. Kui paljudel on meil keldris
    moosiprurgid? Kui linna inimesed peaks raskes olukorras tulema maale, siis maa inimene on täpselt
    sama paljas. Pole tagavarasid ega maalappi.
   Külas on õpetatud abitust palju, mis käib teatud osa inimeste kohta. Inimesed on depressiooni
    sattunud.
   Depressiooni allikaid:
        o töökoht on kaugel, lastega ei ole aega tegeleda ....,
        o inimesi tembeldatakse lolliks,
        o õpetajaid tembeldatakse lolliks. Haridust reformitakse aga kuskile ei jõuta,
        o rumalad seadused,
        o teiste inimeste hoolimatus. Kui teed midagi ja sõltud teistest, siis seda ei arvestata,
        o puuduvad „piimapuki” läbirääkimised,
        o nürid ja mõtlemisvõimetud ametnikud (Juppijumalad),
        o ühed on teinud lohakat tööd ja teised on jätnud kontrollimata,
        o inimestel puudub eduelamus,
        o inimesed ei oska aega maha võtta. Endaga koosolemise lõbu ei lubata.

   Lapsed on sageli kehaliselt vähearenenud, kehalist ja käelist tegevust ei tunta.
   Eks see ikka kordub, et noored lähevad külast ja tulevad tagasi. Kui tulevad!?
   Me ei saa enam edas minna muidu, kui on selgus käes, kas maavanemat on vaja või ei ole vaja.
    Maavanem peab olema selline isik, kes on kõigist sõltumatu, nagu president. See tähendab
    korruptsiooni, kui omavalitsused tulevad piirkonnas kõikehõlmavale ja kontrollimatule võimule.

Massiline sisseränne küladesse kui probleemide pundar:

Arutelu
On piirkondi, kus kavandatakse täitsa uue küla loomist (näiteks Atla küla piirkond). Väidetavalt plaanitakse
tuua külasse 700 inimest. Kohalikku elanikkonda häirivad taolised kavad mitmeti. Kuritegevus, ... ?
Usaldusväärseid allikaid teabe saamiseks ei ole. Kohaliku vaimu hävitamine. Võõras kontingent.

Sellised uued külad tekivad siiski.

Kui pika aja jooksul on kujuneneud meie identiteet, eestluse kujunemine. Vägivaldse sisserände
soodustamisega me hävitame oma rahvuse. Kui tulevad masskollektiivid juurde, siis hävitab selle
kogukonna.

Sulandumine on vajalik.

Võimupositsioonilt ei tohi seda paika panna. Inimestega tuleb suhelda, arutada, teha mõttetalguid. Kui
suhted on halvad siis ei saa ülde asju ajada.

Kuidas seda takistada, kuidas muuta? Ühest küljest peaksime olema rõõmsad, kui külla tuleb uusi inimesi
aga kuidas neid siduda?

Uusi inimesi tuleb kaasata. Kohalik inimene saab siin initsiatiivi näidata.

Ei ole proleemi, kui külla elamaasujaid on üks-kaks. Ta ei pea tingimata lävima. Aga kui tuleb
kümmekond, siis on probleem.

Kaks eraldi teemat on, et kui tulevad üksikud ja kui tulevad uued elamurajoonid.

Aga kuidas suvila inimesi kaasata? Mõnel pool haakuvad hästi aga teinekord on suhtumine, et – jätke
meid rahule.

Ootusi ja võimalusi väljendavaid ütlemisi:
 Me tahame, et maal jätkuks elu koos inimesega.
 Eesmärgid maaelu edendamiseks peavad olema ühised ja üldised, mitte isiklikud.
 Mahetootmise arendamine on tõsiseltvõetav võimalus.
 Kõik need mänguväljakud ja laululavad on ka tähtsad aga maal on elu siis, kui on tootmine. Siis on
   millele toetuda.
 Üdrumaal on käsitööait olemas, see on see koht kust kogemust saama minna.
 Kogukonnateenused vajavad arendamist.

Ideid:
 Mis võiks maal elu paremaks muuta: mitte enam doteerida bussifirmasid vaid inimesi. Doteerida neid
    inimesi, kes võtavad külast teisi peale ja viivad sinna kuhu isegi lähevad. Inimeste vajadusi on vaja
    paindlikult lahendada.
 Vaja oleks korraldada üks külaelu käsitlev suursündmus – konverents. Konverents peaks käsitlema
    olemasoleva olukorra analüüsi, eesmärke, kuhu oleme jõudnud ja kuidas edasi. Meenutused, tänased
    probleemid. Üritus peab luust ja lihast läbi lõikama. Ootused, lootused ja kuidas edasi. Peab käsitlema
    küsimust: Kas omavalitsus või maavalitsus. Analüüsil põhinev. Konverentsil tuleb teaduslikult tegeleda
    teemaga – võõras rahvas massiliselt külla.

Kokkuvõtteks võib öelda, et külaaktiivi vestlusest leiab ümbersõnastatuna kinnitust kõigile varem
väljaöeldud ja esiletõstetud probleemidele ja vajadustele.

Konverentsi korraldamise vajaduse esiletõstmine on üks võimalus käsitleda üldisi probleeme teaduslikult
ja autoriteetselt.
PSÜHHOSOTSIAALSE KESKKONNA TEGEVUSGRUPP

Initsiatiiv kohtumiseks tuli psühhosotsiaalse keskkonna nõukogu liikmete poolt.

See erineb vormi poolest eelmistest vestlusringidest kuna otseselt ei olnud tegemist intervjueerimisega.
Nõukogu arutelu jälgides sai kirja kõlamajäänud väljaütlemised mis hiljem süstematiseeriti.

Kokkuvõte Psühhosotsiaalse keskkonna nõukogu koosolekust

Osalesid: 7 juhatuse liiget.

Sissejuhatus:
Psühhosotsiaalse keskkonna nõukogu tekkelugu (väljavõttena koosoleku protokollist):

-1998.aastal kokkutulnud vigastuste ennetamise nõukogu (traumanõukogu) on tegutsenud 9 aastat. 2005.
aastal oli Eesti Haigekassa poolt rahastatava projekti üheks eesmärgiks maakonna turvalisuse programmi
väljatöötamine. Töö käigus selgus, et töö on mahukam, kui tahta asja põhjalikult teha. Alustasime
2005.aastal ja programm valmis 2007.aast aprilliks. (Ka kriminaalpreventiivne projekt Majaks oli omale
turvalisuse programmi projekti lõppeesmärgiks kirjutanud ning siin tegime tõhusat koostööd.) Töö käigus
selgus veel olulisi asju: traumanõukogu ei suuda kõikide turvalisust tagavate teemadega tegeleda -
puudub kompetents. Näiteks psühhosotsiaalse turvalisusega. Sealt pärineb ka mõte, et kutsuda kokku
hoopis teistest inimestest teemaga tegelev nõukogu- nõustajad, vaimuinimesed, meedia, psühholoogid ja
sotsiaalpedagoogid. Lisaks oli tarvidus moodustada veel kaks nõukogu, mis koos tervisedenduslike
olemasolevate nõukogude ja programmidega (trauma, tervis ja uimasti) moodustavad kokku Turvalise
Maakonna mudeli.-

Psühhosotsiaalse keskkonna nõukogu moodustati Vabariigi Valituse seaduse § 89 lg 5 alusel ja
Rahvusvahelise Safe Community võrgustiku liikmesmaana maavanema 20.septembri 2007 korraldusega
nr.750 järgmises koosseisus:

Jaan Urvet                     Tallinna Toomklubi, direktor
Urve Uusberg                   Rapla Maakonna psühholoogiateenistus, psühholoog
Liivia Vacht                   Rapla Ühisgümnaasium, eripedagoog (uus amet)
Tõnis Tõnisson        Maakonnaleht Nädaline, peatoimetaja
Pille Vanker                   Kernu Põhikool, sotsiaalpedagoog (uus amet)
Tiia Lister                    MTÜ Ellu, psühholoog
Valter Uusberg        Rapla Vallavalitsus, kultuurinõunik
Mihkel Kukk                    EELK Rapla Maarja Magdaleena Kogudus, õpetaja
Tarmo Peterson        ettevõtja
Õnneli Valter                  Rapla ühisgümnaasium, sotsiaalpedagoog
Ülle Laasner                   Rapla Maavalitsus, tervisedenduse peaspetsialist
Ly Ehin               Rapla Noorte Nõukoda, psühhoterapeut
Sirje Vaher                    eripedagoog
Nõukogu tegevuse aluseks on töökord, milles on sõnastatud peamine eesmärk ja tegevused järgmiselt:

Eesmärk:
Rapla Maavalitsuse juures tegutsev Psühhosotsiaalse keskkonna nõukogu (edaspidi nõukogu) on Safe
Community (Turvaline Kodukant) lepingu alusel moodustatud nõuandva õigusega nõukogu, mille
tegevuse eesmärgiks on tagada vajadustele vastavate tegevuste ja teenuste olemasolu kaudu maakonna
elanike parem vaimne tervis ja elukvaliteet.

Tegevused:
1. Koondada vaimu-, kultuuri-, tugiteenuste- ja meediainimesi suurendamaks maakonna turvalisust
inimsuhete tasandil.
2. Mõjutada hoiakuid ja luua eeldusi psühhosotsiaalse keskkonna turvalisemaks muutumisel.
3. Suurendada maakonna inimeste enesekindlust ja –usku enese kui looja võimetesse.
4. Kaasata elanikke koostöö- ja ühistöögruppidesse.
5. Töötada välja tunnustussüsteem.

Turvalisuse programmi vaata täpsemalt:
http://www.raplamv.ee/~ylle/Turvalise%20Raplamaa%20programm%202007-2009.pdf

Meeldivaid ütlemisi:
 külade areng on tuuri võtmas
 Kohilas tundub turvalisuse keskkond olema palju parem . Kohila sisene psühhosotsiaalne
   kujundamine (Sul on tööd! Sul on siin kodu! Need plakatid)
 kui narkomaaniat ja kuritegevust silmas pidada, siis selles plaanis on Raplas väga turvaline elada

Murettekitavaid ütlemisi:
 laste ja noorteprobleemidega tegeletakse ikka veel liiga vähe. Paljud noored on nagu lastud varesed,
   kes on eelkõige hädas sellega, et perekond tõrjub -isa ei ütle tere- ja laps ei saa peast ega jalust
   edasi
 Raplas pole perenõustajat. Raha pole selleks. Mõni vald maksab oma noorte nõustamise eest aga
   mõnikord tuleb abivajaja ka seal vallast, kes ei tasu. Siis tekib küsimus, kes maksab? Rapla ja
   Kehtna vald saavad aru aga paljud teised vallad ei mõista, et ilma tasu saamata ei jõua keegi teha
 raske käitumisega poiste ja lastekogu laste poole pealt vaadatuna tegeletakse eelkõige just nendega,
   kes on juba kuskile jõudnud, edusamme teinud. Aga peaks töötama nendega, kes hakkavad allamäge
   minema
 andekate lastega on vaja enam tööd teha
 meedia võimendab üle narkomaaniat ja kuritegevust aga selles plaanis on Raplas väga turvaline
   elada
 Rapla on soodus elukeskkond magalana. Siin ei ole juuri. Kõik on kunstlikult tekkinud kandid
 Psühhosotsiaalne keskkond ei ole Raplas turvaline
 Rapla linna ja valla liitumisega läks identiteet segamini

Teema „Võim ja rahvas”
 Maakonnas on tulnud juurde autoritaarsust. Pealinna võimumängud on väga võimsalt jõudnud
   Raplasse sisse.
 Raplamaa üks fenomenidest on, et siit lähevad ära andekad inimesed. Mis tähendab, et Raplas ei
   tunta ennast turvaliselt. Rapla tõrjub andekaid inimesi.
 Raplas on tegijate ring väga ära määratud. Kui sa tsunfti ei kuulu, siis astu lihtsalt kõrvale. Sisering on
   kinnine, sinna sisse ei pääse. Vett ei taheta loksutada.
 Vallavalitsus manipuleerib vallavolikoguga. Volikogu ei otsusta midagi, kõik on juba enne valitsuse
   poolt ära otsustatud. Kohalik omavalitsus on sisuliselt muutunud.
 Raha ja rahamehed juhivad.
 Rapla ei ole fenomen omaette. Igal pool on samad probleemid. Tegelikult on asi Eesti
   halduskorralduslikus süsteemis, mis annab võimaluse väiksele grupile korraldada kogu juhtimist.
   Volikogud ei osale jutimisprotsessis mitte kuskil. See võib olla mingi ärimees, kultuuritegelane, ... .

Ootusi ja võimalusi väljendavaid ütlemisi:
 töörühma ülesandeks on, et me võimendaksime häid asju ja näeksime neid ning inimesed märkaksid
   ka, et tegelikult on head palju rohkem kui negatiivset. Ja tegelikult meil on hea elada ja väga turvaline
   (maakonnas eriti). Peab süstima inimestesse, et olete siiski õnnelikud inimesed
 meil ei ole ülemaakondlikult sidustatud tunnustamissüsteemi. Tunnustamine on kõige lihtsam ja kõige
   odavam töösse võtta. Äkki kõik saab alguse omainimese tunnustamisest?
 vaene india inimene on palju õnnelikum inimene kui eesti inimene. Uudised müüvad ennast peamiselt
   õnnetustega. Üksnes õnnetused, õnnetused ... . Mehhiko õnnetust inimesteni tuua pole vaja, see
   häirib kohutavalt
   elukeskkonnas on meedia pool juhtohjad enda kätte haaranud. Ka Nädalises on õnnetuste probleem
    ületähtsustatud. Mida ikkagi kujutab endast elukeskkond, selle erinevad sektorid? Meil on just see
    puudu, et meil pole sellest ülevaadet. Me oleme harjunud elukeskkonnas nägema maisemaid
    probleeme. Aga kellegile on tähtis religioon, kellegile maja. Vaja oleks elukeskkonna kirjet või mudelit
   Raplale ei ole vaja etendusi andvat LINNAPEAD kui tsirkuseartisti. Sisulist tööd oleks vaja teha
   väikestes külades asjad edenevad ja seal otsustatakse ning tegutsetakse. Aga suured külad, Rapla ja
    Märjamaa, kuidas nendega edasi minna?
   naised on topelt rakkes - peavad sünnitama ja ennast teostama. Naised ei saa kõigega hakkama. On
    vaja koolitust selles küsimuses, et kuidas sellega hakkama saada
   emaduse teema on oluline. Üks ootusi ongi see, et ema ja naine saaks kindlustunde
   psühhosotsiaalne turvalisus on ka see kui bussid käivad
   Raplas on teadmiste puudus. Ei osata teha koostööd, ei osata inimesi hoida. Sellega ei saada
    hakkama. Vallavanemaid on vaja harida aga mitte kaasata igasse komisjoni, kus nad protsessi
    mõjutavad. Valitseja ei saa osaleda kodanike kogudes. Väljund ongi rahva harimine. Füüsiliste
    asjadega ei anna siin midagi teha
   väljapääs on kodanikuühiskonnas. Kodanikuühiskonna tegevus ei pea vastanduma valitsevale
    võimule. Need peaksid olema paralleelselt eksisteerivad. Ametnik peab tegelema sellega, mida
    seadus on ette näinud ja muud mitte midagi. Kodanikuühiskond peab kõrval olema. Võimu on vaja
    tasakaalustada kodanikuühiskonnaga.
   Kui riik hoiab kokku ja tsentraliseerib, siis peab vabatahtlikkus sammu astuma. Moodustama
    tuletõrjeüksuse jne
   Valupunktid on ju kaardistamata. Peab alustama valupunktide kaardistamisest

Ideid
Linnapea võiks olla kodanikualgatuse eestvedaja Rapla linnas. Linnapead on vaja kui             kogukonna
esindajat

Muu
Turvalisus on hingeseisund.

Inimese nahk ei ole nii paks, et ta kannatab kõik need poliitilised mängud ära kui kodanikuna tegutseda

Ka kõik eelnenud sihtgruppide intervjuud käsitlesid sotsiaalset keskkonda, suhteid, turvalisust.
Psühhosotsiaalse keskkonna nõukogu näol on meie tegevuspiirkonnas olemas asjatundjate grupp, kes
oma tegevuskavas näeb ette mitmeid meetmeid elukeskkonna parandamiseks suhete vallas. Koostöö
Partnerluskoguga on vajalik ja võimalik.
VALLASISESTE SEMINARIDE KOKKUVÕTE

METOODIKA
Antud uuringu osa on koostatud 9 Raplamaa tegevuspiirkonna omavalitsuses läbiviidud seminaride
põhjal. Seminarid toimusid ajavahemikus 11. september kuni 10. oktoober 2007 ning neist võttis osa 101
Raplamaa elanikku, kelle seas oli nii ettevõtjaid, vallaametnikke, mittetulundussektori aktiviste kui ka
lihtsalt piirkonna arengust huvitatud elanikke.
Seminarid viidi läbi ekspert Ivika Nõgeli poolt, kes on koostanud ka käesoleva kokkuvõtte. Kõigis
omavalitsustes kasutati sarnast metoodikat, mis eeldas osalejate aktiivset panust. Kõigil seminaridel võeti
alusteks kolm põhiteemat „ELUKESKKOND“, „ÜHISTEGEVUS“ ja “ETTEVÕTLUS/ ETTEVÕT-LIKKUS”.
Igal seminaril anti võimalus välja pakkuda ka neljas põhiteema, milleks valiti järgmised - „sotsiaalne
keskkond“ (Raikküla), „turvalisus“ (Kaiu); „vaba aja võimalused“ (Märjamaa, Juuru); „haridus“ (Kohila);
„linna-maa suhted“ (Rapla).
Nimetatud teemade all toimus 2 arutelu vooru. Esmalt pandi gruppides kirja iga teema alla kuuluvad
peamised vajadused. Et tagada mõtete rohkust, tehti tööd gruppides liikudes ringiratast ühe teema juurest
teise juurde ning lisades eelnevatele mõtetele uued. Pärast üheskoos vajaduste ülevaatamist viidi läbi
vajaduste prioriteetsuse määramiseks hääletus, kus igal osalejal oli kindel arv hääli, mis märgiti eelistatud
vajaduste juurde ristidega. Järgmises seminari osas lisati ideed ja ettepanekud selle kohta, kuidas neid
vajadusi täita ning probleeme ületada.
Antud seminaride kokkuvõttes on autor üldistanud kõikides valdades väljatoodud vajadused 22
võtmevajaduseks. Vajadused on struktureeritud kolme algse teema alla – ka need, mis toodi välja
kohapeal pakutud teema raames. Lisaks on eraldi välja toodud nn struktuursed vajadused ehk
vajadused, mis korduvad kõigi kolme põhiteema all. Nendeks on ühistransport, noorte arenguvõimalused,
koostöö-struktuurid, töökohad kodu lähedal ning info kättesaadavus. Just neile vajadustele on põhjust
Partnerluskogul eriti suurt tähelepanu pöörata, sest nende faktorite nõrkus pärsib pikas perspektiivis kõige
rohkem piirkonna eri eluvaldkondade arengut.
Vajaduste tabelite paremal väljal on esitatud osalejate ettepanekud ja ideed iga võtmevajaduse osas.
Peab ütlema, et siit leiab kõik vajalikud komponendid strateegia meetmete ja tegevuskava kujundamiseks.
Küll on vaja teha mõistlikud valikud, sest kõike ei jõu ja kõige jaoks ei jätku ressurssi.
Antud kokkuvõtte lõpuosas leiab ka koondtabelid, milles on näha seminaril nimetatud vajaduste esinemise
sagedus valdade kaupa ning summeeritud hääled.


VAJADUSTE KOKKUVÕTE


Elukeskkond
Tähtsaim elukeskkonnaga seotud puudujääk on Raplamaa elanike meelest ebapiisav ning vajadustele
mittevastav ühistransport. Lähemalt vaata selleks tabelit 4 “Struktuursed vajadused.
Raplamaa elanikud sooviks palju laiemaid võimalusi oma vaba aja veetmiseks. Just see on täna
maapiirkondade puudus linna ees, et ligipääs sportimis-, harrastus- ja puhkamisvõimalustele on piiratud.
Eriti valusalt puudutab see keskustest eemal asuvaid külasid. Ressursside olemasolu korral võiks just
mittetulundussektor võtta suuremat rolli rekreatsioonivõimaluste loomisel vastavalt kogukonna huvidele ja
vajadustele. Suuremates keskustes (Rapla, Kohila, Märjamaa) võiks kaaluda suuremaid investeeringuid
eeldavate rekreatsioonikeskuste rajamist. Selleks tuleb aga eelnevalt lahendada kättesaadavuse ehk siis
ühistranspordi küsimused.
Teise olulise vajadusena tuuakse välja turvalisus. Ehkki osalejad pidasid Raplamaad valdavalt turvaliseks
keskkonnaks, leiti, et rohkem võiks panustada nii järelvalvesse kui ka liiklusturvalisusse. Mitmes kohas
peeti probleemiks tänavail kihutavaid noori, kes kaaskodanike turvalisuse ohtu seavad. Samas tõdeti, et
keelamise asemel on palju tulemuslik noortele alternatiivide pakkumine. Noortega seotud vajadused on
kajastatud struktuursete vajaduste all tabelis 4.
Maapiirkondade elukvaliteeti häirib oluliselt teenuste ja kaubanduse kadumine ning samas ka
olemasolevate poodide kesine kaubavalik ja/või kõrge hind. Kuigi antud valdkond sõltub otseselt
majanduslikest faktoritest, võib siin lahedusi leida ka ettevõtetevahelises koostöös, mida Partnerluskogu
võiks toetada.
Väga kõrge prioriteetsusega on ka teede olukord ning muu elukondlik infrastruktuur. Eelkõige on elanikel
ja ettevõtetel vaja tolmuvabasid hästi hooldatud teesid, mis võimaldaks ka erinevate mobiilsete teenuste
jõudmist küladesse. Kuigi LEADER programm ei suuda pakkuda piisavaid rahalisi vahendeid teede
olukorra parandamiseks, annab see siiski võimaluse koostöös (IT põhise) teede olukorra ja
hooldusvajaduse hindamise süsteemi väljatöötamiseks, mis optimeeriks hoolduskulusid ja väldiks
investeeringute subjektiivsust.
Elanikud peavad oluliseks ka oma elukeskkonna visuaalset poolt. Kaunis miljöö tekitab heaolutunnet.
Raplamaa kõigi valdade elanikud on üksmeelsed selles, et puhas ja kaunis loodus on Raplamaa kui
elukeskkonna trump. Loodusväärtuste säilitamist peeti väga tähtsaks. Siin on ka tähelepanu koht, millist
uusettevõtlust Raplamaal soodustada. Kindlasti peab keskkonnasõbralikkus olema esmane kriteerium.
Internet on tänapäeval vältimatu vajadus. Just väiksemate külade jaoks on kvaliteetne andmeside
probleem. Noorte, haritud ja kvalifitseeritud inimeste elukohavalikutes on interneti kättesaadavusel tähtis
osa.

Tabel 1: Vajadused elukeskonna osas
VÕTMEVAJADUSED                    ETTEPANEKUD
                                   Vajadus eriti suur külades
                                  Harrastusvõimalused
REKREATSIOON                       Võtta kasutusse tühjad hooned.
                                   Vaja kantidesse teha laululavad ja jaanitule platsid.
                                   Rohkem võimalusi poistele (tehnika-alad)
                                  Sportimisvõimalused
                                   Rajada ning uuendada terviserajad sportimisvõimaluste
                                  parandamiseks külades
                                   Rajada jooksu, suusaradu, mänguväljakuid.
                                   Staadionid, spordiväljakud (Vana-Vigala, Kuimetsa)
                                   Raplasse on vaja ujulat.
                                   Rapla kardirada tuleb aktiivselt avalikku kasutusse võtta.
                                   Rajada F1 ringrada
                                  Puhkealad
                                   Paaditee Tohisoo ja Loone vahel
                                   Puhkealad (Kabala jõe äärde, Purkusse ja Raikkülla)
                                   Ujumiskohad
                                   Rajada tehisjärv ja paadisild
                                  Ametkondade järelvalve
                                   Võtta tööle munitsipaalpolitsei.
TURVALISUS                         Tagada seaduste täitmine
                                   Rakendada alaealistele kehtestatud normide kontroll ja
                                  kaardistamine.
                                   Tuletõrje korraldust parandada
                                  Liikluskorraldus
                                   Parem liikluskorraldus
                                   „Lamavad politseinikud“ asulates
                                   Kõnniteed, sildid, viidad, et leitaks üles
                                   Tänavavalgustus loob turvalise omavalla tunde
                                  Kodanikuaktiivsus
                                   Propageerida naabrivalve süsteemi
                                   Tõsta sotsiaalset kontrolli, kogukonna ja perekonna vastutust
                                      Elanike teadlikkus esmaabist
                                      Koolitused teemal „oska aidata ennast ja teisi“.
                                      Noorte vaba aja alternatiivid
                                      Luua kaubandus ja teeninduspindu
KAUBANDUS, TEENINDUS,                 Soodustada toitlustus ja majutuskohtade teket
TOITLUSTUSKOHAD                       Ennetada ja takistada väikeste kaupluste sulgemist
Elanike vajaustele vastav ja kodu     Tagada vabade pindade jõudmine tegutsevate ettevõtete kätte.
lähedal                               Maaelanike „linlikud“ vajadused (kohvikud, meelelahutus) peaks
                                     saama rahuldatud koha peal
                                      Valla koostöö Maanteeametiga
TEEDEVÕRK                             Sellega koos laheneb ka tänavavalgustus.
Korras, hooldatud, tolmuvabad teed    Kõik teed võiks olla riigiteed;
ja kergteed                           Vaja konkreetset ametnikku, kes hindab olukorda tervikuna,
                                     ametnike rotatsioon.
                                      Vallal eraldada eelarvest teede jaoks rohkem raha.
                                      Tänavavalgustus ühtlaselt heaks
ELUKONDLIK INFRASTRUTUUR              Renoveerida vee- ja kanalisatsiooni trassid
                                      Jäätmejaamad toimima
                                      Elektrivõrkude seisu parandada
                                      Alevite paneelmajade küttesüsteemid kaasajastada.
                                      Ülevallaline viitade, kaartide ja infotahvlite süsteem
                                      Keskkonnaharidus
                                          Looduskoolid (Teenuse mõisa ja Ohukotsule).
LOODUSKESKKONNA HOID                      Koolis korraldada infopäevi.
                                          Jätkata kodanike harimist valla lehes.
                                          Tõsta kodanike keskkonnateadlikkust ja vastutustunnet
                                      Haisukomitee metoodika
                                      Veekogud vajavad korrastamist
                                      Vanade heinamaade ja metsasihtide niitmine.
                                      Omavalitsuste keskkonnaprojektidega reostuse vähendamine
                                     (vee- ja kanalisatsiooni ning prügimajandusprojektid)
                                      Anda kasutuseta hooneid teatud tingimustel ettevõtjatele tasuta
                                     kasutusse.
MILJÖÖ JA HEAKORD                     Vaja lammutada nõukogudeaegsed tühjad suurehitised.
                                      MTÜde roll puhkealade korrastamisel ja rajamisel
                                      Suur osa kanda vallavalitsuse heakorraspetsialistil.
                                      Parkide korrastamisse kaasata keskkonnaprojektide kaudu
                                     spetsialiste
                                      Külakaardid sissesõidul
                                      Kohila miljööväärtuse tõstmiseks rippsillad üle jõe
                                      Rapla linn vajab korralikku keskust, ühendavat väljakut ning
                                     mugavalt planeeritud linnaruumi.
                                      Rapla vallavalitsuse hoone peaks kaunimaks tegema.
                                      Probleemiks ka turistide jäetud sodi, eritiparklates.
                                      Piirkondades tuleb luua püsiühendus.
INTERNETIÜHENDUS                      Läbirääkimised teenus pakkujatega, vajadusel elanike toetamine
Püsiühiendus külades                 seadmete ostmisel
                                      Internetipunktid
Ühistegevus
Kindlasti on ühistegevuse hoogustumise tähtsaim eeldus aktiivsete ja vastutust võtvate elanike rohkus.
Raplamaalased muretsevad liidrite ja eestvedajate vähesuse pärast. Samas rõhutasid mitmed, et
kogukondades on omajagu kasutamata inimressurssi, avastamata “talente” ja “sädeinimesi”, kellele pole
veel võimalust pakutud. Uuringu autorite kogemus ütleb sedasama – sisemise motivatsiooniga inimesed
tuleb üles leida, neid kaasata, koolitada ning siduda koostöövõrgustikesse. Kuuluvustunne ja soov kasulik
olla motiveerib paljusid. Eriti tasuks eestvedajaid otsida lastega kodus olnud emade seast, kes otsivad
uusi väljundeid ning mujalt Raplamaale ümberasunud uuselanike seast, kellel on sageli teistlaadseid
oskusi ning uudseid ideesid. Loomulikult tuleb aktiivseid inimesi (nagu kõiki kaaskodanikke) hästi ja
lugupidavalt kohelda, tunnustada ning nende motivatsiooni toetada.
Vajadus ühiste ürituste järele on tugevalt seotud koha-identiteedi ja “meie” tunde vajadusega.
Partnerluskogul tuleb toetuse pakkumisel leida oma nišš – on siis selleks piirkonna mainet toetavad
suurüritused või vallapiire ülestavad külade ja huvigruppide koostöös loodud traditsioonid või midagi
muud.
Kuigi kõik omavalitsused on huvitatud külaseltside ja MTÜde rohkusest, näitasid seminarid, et praegu on
kolmanda sektori toetamisel puudu süsteemsusest. Vaid Märjamaa vallal on toimiv külade esindajate
ühendus. Vallasiseste ja valdkondlike võrgustike olemasolu aitab leida uusi tegijaid ning toetada tekkivaid
ühendusi.
Endiselt on elanikel puudus koos käimise, olemise ja tegutsemise kohtadest. Samas tuleb uutesse
kohtadesse investeerimisel olla vastutustundlik ja ettenägelik ning tagama, et uued selts- ja rahvamajad
vastaks hästi kogukonna tänastele ja ka tuleviku vajadustele. Pooltühjadena seisvad hooned on ressursi
raiskamine, mida Partnerluskogu ei tohi endale lubada.
Paljudel seminaridel tõdeti, et liiga vähe on teavet selle kohta, mida elanikud või huvigrupi (eriti noored)
soovivad ja vajavad. Partnerluskogul tasub tõsta omavalitsustöötajate ja seltsitegelaste teadmisi ja oskusi
vajaduste väljaselgitamisel ja analüüsimisel. Uuringud on õigustatud vaid tervet tegevuspiirkonda (või
isegi mitut) hõlmavate probleemide analüüsimiseks.

Tabel 2: Vajadused ühistegevuse osas
VÕTMEVAJADUSED                      ETTEPANEKUD
LIIDRID JA EESTVEDAJAD               Külaliidrite tunnustamine ja
(Vaja leida, nende tööd väärtustada  Rahaline kompensatsiooni tasustamine
ja tunnustada)                       Varjatud talentide leidmine ja kaasamine
                                     Vaja külavanemaid.
                                     Tuua andekaid inimesi külaellu.
                                     Noorte järelkasv eestvedajatena
                                     Liidrid olemas – tuleb nad leida ning koolitada.
                                     Vaja ka palgalisi organiseerijaid.
ÜHISÜRITUSED ,                       1 x aastas avalik laulupidu
Et suurendada sotsiaalset kapitali   Korraldada rohkem talguid.
ning tõsta „meie“ tunnet             Rohkem võiks olla ühiseid väljasõite.
                                     Rohkem ühistegevust elukeskkonna parendamiseks
                                     Vaja rohkem ürituse peredele.
                                     Üritused peaks olema kaasakiskuvamad
                                     Taastada ja luua kultuuriürituste korraldamise traditsiooni.
                                     Vajadus ühistunde, identiteedi järele
MTÜde TOETAMISE SÜSTEEM              Vaja rohkem MTÜsed
                                     Eelarvesse rida – toetus küladele
                                     Luua külaliidrite võrgustikud (valla tasandil)
                                     Vaja külade ühendust, kes uuriks vajadusi ja kaasaks sädeinimesi
                                     külavanemate kokkusaamised peaks olema regulaarsed.
                                    Kooskäimiste tulemuslikkuse ja kasu tagamine;
                                        koosolekute kvaliteedi tõstmine läbi koolituse.
                                        Vaja rohkem ametnike ja külaelanike vahetud suhtlemist.
                                        Võtta omavalitsusse tööle külaliikumise spetsialist.
KOOSKÄIMISKOHAD                         Puudus kooskäimise kohtadest (Sulu, Jõe)
                                        Vaja remontida Vahastu rahvamaja, et saaks pidada pulmi,
                                       sünnipäevi, matuseid jne.
                                        Ehitada koos söögi- ja majutuskohaga (erasektorit kaasates)
                                        Ehitada külakeskus Järlepasse
                                        Märjamaa rahvamaja halvas seisukorras
                                        Pakkuda erafirmale laululava ehituses kaasalöömise eest „firma
                                       pingi paigaldamist“.
VAJADUSTE KAARDISTAMINE                 Leida probleemid, mis kõiki puudutavad
                                        Korraldada küsitlus
                                        Vaja kaardistada vajadused ja ootused
                                        Vaja kaardistada huvitegevuse vajadus.
                                        Vaja selgitada välja noorte huvid



Ettevõtlus/ ettevõtlikkus
Nagu Eestis tervikuna on ka Raplamaal ettevõtluse põletavamaks probleemiks tööjõud. Selleks, et
Raplamaal õppivat tööjõudu siia kinnistada, on mõistlik toetada nii kutse- kui ka üldhariduskoolide
koostööd ning nende õpilaste tihedat sidet kohalike ettevõtjatega. Teisalt saab tööjõu leidmisel ja
hoidmisel siiski määravaks konkurentsivõimeline palk. Et ettevõtted seda maksta suudaks, on autori
hinnangul oluline anda kohalikele väikefirmadele oskusi ja teadmisi, mis võimaldaks neil        olla
efektiivsemad, tõsta tööviljakust ning suurendada uuenduslikkust. Ka ettevõtete omavahelise koostöö
toetamisel võiks olla Partnerluskogu meetmete paketis oma koht olla.
Raplamaa elanikud pidasid oluliseks elanike ning eriti noorte üldise aktiivsuse ja ettevõtlikkuse tõstmist.
Sellest rohkem noorte võimaluste teema all (Tabel 4).
Ettevõtluse arengu juures on infrastruktuurides tähtis osa. Vaata infrastruktuuriga seotud ettepanekuid
tabelist 1.
Seminaridel toodi välja ettevõtjate vajadus saada teavet ja nõustamist oma tegevuskoha lähedal. Antud
juhul ei tarvitse küsimus olla Raplamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse kauguses, vaid pigem vajaduses
kompetentse usaldusisiku järele, kelle poole saaks kiiresti ja kergesti pöörduda. Kindlasti tasuks siin
kaaluda nii mentorlus-süsteemi kui ka omavalitsuse juures ettevõtlusnõuniku rakendamist. (Küll ei suuda
praegu suurem jagu omavalitsusi seda ametikohta oma jõududega rahastada.) Samuti aitaks
ettevõtlusvõrgustike käivitamine kaasa vajaliku teabe jõudmisele kohalike ettevõtjateni.


Tabel 3: Vajadused ettevõtluse ja ettevõtlikkuse osas
VÕTMEVAJADUSED                       ETTEPANEKUD
SOBIV TÖÖJÕUD                         Uute tehnoloogiate juurutamine:
                                      Töö efektiivsuse tõstmine
                                      Soodustada aktiivselt innovaatiliste ettevõtete tulekut (KOV
                                     aktiivne roll)
                                      Koolitused, kontaktid, võimalused
AKTIIVSUSE ja                         Vajadus innustamise ja silmaringi laiendamise järele
ETTEVÕTLIKKUSE TÕSTMINE               Prominentide (arvamusliidrite) loengud
                                      Initsiatiivi julgustamine
                                      Ettevõtete TOPide koostamine töökohtade arvu, palkade jne järgi.
                                      Messide ja laatade korraldamine,
                                      Kontaktide loomine ja otsimine,
                                        Vallas inimene, kes abistab ideede teostamisel
                                        Noote ettevõtlikkuse toetamine
ETTEVÕTLUST TOETAV                      Vaja on parendada ettevõtlust toetavat infrastruktuuri.
INFRASTRUKTUUR
NÕUSTAMINE JA KOOLITUS                  Vaja oleks tugiõpet ettevõtluse alustamiseks
(ettevõtlusalane)                       Ettevõtlusalane nõustamine lähemale
                                        Ettevõtjatele vaja tuge projektide kirjutamisel/ juhtimisel.
                                        Ettevõtlusnõunik vallas
                                        Kättesaadavama ja suurema stardikapitali/ stardiabi vajadus
                                        Mentorite koolitamine, mentorluse propageerimine.
                                        Vaja tugevdada innovatsiooni suunda ettevõtjate
                                       nõuandekeskustes.



Struktuursed vajadused
Allolevasse tabelisse on koondatud vajadused, mis olid olulised kõigi kolme põhiteema valguses. Neile
soovitab autor Partnerluskogu strateegia meetmete ja tegevuskava kujundamisel erilist tähelepanu
pöörata. (Vt TABEL 4)
Esmalt kõiki valdu puudutav ühistranspordi probleem. Vajadus “liikuma pääseda” on kõige põletavam
kooliealiste maanoorte noorte jaoks, kelle harrastamisvõimalused on täna pärsitud ning eakama ja
vähemkindlustatud elanike jaoks, kellel puudub isiklik sõiduvahend. On ilmne, et ühistranspordi oluliselt
tihedamaks muutmine riiklike vahenditega ei ole realistlik. Seega on ainus võimalus luua tegevuspiikonna
sees, valdade ja elanike koostöös paindlikke ühistranspordi korraldamise mudeleid, mida saaks LEADER
rahastust kasutades testida. Näiteks võiks katsetada erinevate transpordi kompenseerimise süsteemide
efektiivsust, toetada transpordiga seotud kogukonnateenuste teket jne.

Noorte arenguvõimalused on Raplamaa elanikel hinge peal. Noored on olnud siiani ignoreeritud huvigrupp
ning nendega mittetegelemise viljad on täna tunda. Selleks, et noored ei tegeleks kogukonda häirivate
asjadega nagu kihutamine, lõhkumine ja joomine, tuleb neile pakkuda alternatiive, mis lähtuks nende endi
huvidest. Lisaks noortekeskustele ja harrastuskohtadele tuleb ressurssi suunata ka noori juhendavate ja
suunavate täiskasvatute palkamiseks ning vabatahtlike noortejuhtide kulude katmiseks.
Teistest noortest veelgi vähem harrastusvalikuid on teismelistel poistel. Seda kinnitab ka põhikoolist
väljalangevate noormeeste suur osakaal. Erilist tähelepanu tuleb suunata ka teistele riskirühmadele ning
probleemidega perede lastele.
Noortel on palju energiat ja initsiatiivi. Selleks, et rakendada oma aktiivsust on vaja mitmeid
juhtimisalaseid oskusi, mida üldhariduskoolid ei anna. Samuti vajavad noored nõuannet paljudes tundlikes
küsimustes. Neile on vaja korralikku tugisüsteemi, mis jõuaks ka valla ja küla tasandile.
Noortest oodatakse tulevikus nii kohalikku tööjõudu kui ka ettevõtlusideede rakendajaid. Noorte
teadmised kohalikust tööturust ja sellest, milliseid töötajaid just siin vajatakse on napid. Koolide
koostööprojektid kohalike ettevõtjatega aitaks seda silda ehitada. Samuti on gümnaasiumiiga õige aeg
tutvuda ettevõtluse köögipoolega. Kui Raplamaa tahab pikemas perspektiivis oma ettevõtlusaktiivsust
tõsta, siis tasub majandusõpe ja õpilasfirmade toetamine kujundada hariduse ja noorsootöö loomulikuks
osaks.
Päris paljude eelpoolnimetatud vajaduse juures kordub märksõna “koostöö”. Vajadus parema koostöö
järele eksisteerib väga erinevate osapoolte vahel. Selleks, et koostöö oleks efektiivne ja tulemuslik tuleb
luua ja tugevdada koostööstruktuure. Juhuslik ja ühekordne koostöö ei too kaasa olulist muutust. Oletus,
et koostööstruktuuride puudumine viitab vajaduse puudumisele ei tarvitse olla tõene. Erinevate
huvigruppide puhul tähendaks koostöövõrgustiku moodustamine seda, et üks huvigrupi esindaja peaks
pühendama ebaproportsionaalselt palju aega koostöö käivitamisele ja koordineerimisele rääkimata
kaasnevast kulust ja vastutusest. Toimivad koostööstruktuurid saavad tekkida ainult siis, kui
selleks tagatakse piisav rahastus, et kinni maksta koordineerimiseks kuluv aeg ja vahendid. Seega
soovitab autor Partnerluskogul strateegia raames kaas-rahastada piirkonna jaoks              olulisemaid
koostööstruktuure. Raplamaa elanike poolt välja toodud vajalikud koostööstruktuurid olid:
-   Vallasisesed partnerlused (ümarlauad, kus on võrdsete alustel esindatud ametnikud, ettevõtjad ja
    MTÜd)
-   Ettevõtjate võrgustikud (nii paikkondlikud kui ka tegevusvaldkonna põhised)
-   Vallasisesed külavanemate kogud
-   Hariduspartnerlused (kool-ettevõtjad-omavalitsus või kutsehariduskool(id)-omavalitsused-ettevõtjad)
-   Noorsootöö maakondlik võrgustik (autori täiendus)
-   Ühisturustusvõrgustikud (autori täiendus)
Kindlasti ei ole see nimekiri ammendav.

Tabel 4: Strutuursed vajadused
VÕTMEVAJADUSED                        ETTEPANEKUD
ÜHISTRANSPORT/ TRANSPORT               Pole kättesaadav, eriti väikestes ja keskusest kaugemates
                                      külades
                                       Vaja uusi liine
                                       Aitab ainult valdade ja maavalitsuse koostöö
                                       Ka teede seisukord takistab ÜT paranemist
                                       Luua vahemaade kompenseerimise mehhanism.
                                       Valtu ja Rapla jaama juurest tuleks samuti kompenseerida
                                      bussitransport.
                                       Võimalik kasutada valla transporti
                                       Vaja jagada infot valla bussi kasutamisvõimaluste kohta
                                       Inimesed peaksid rohkem omavahel suhtlema ja transpordi osas
                                      koostööd tegema
                                       Süsteem, kus teatud juhtudel on taksoteenus bussi hinna eest ja
                                      ülejäänud kompenseerib vald (Soome eeskujul).
                                       Korraldada kogukonna veoteenust; sündmustepõhist veoteenust
                                      (sinna ja tagasi); erijuhtumitel autoteenus.
NOORTE ARENGUVÕIMALUSED               Noorete vaba aeg
                                       Noortele on vaja tegutsemiseks luua soodustingimused
                                       Küsida noortelt/lastelt, mida nemad tahavad ja vajavad
                                       Leida eestvedajaid noorte seast.
                                       Luua vaba-aja ning noortekeskused piirkondades
                                       Vajadus kohaliku huvikooli järele, kus saaks harrastada muusikat
                                      ja kunsti
                                       Külades on eriti vähe tegevusvõimalusi lastele ja noortele
                                       Toetada noorte omaalgatust ja ideesid
                                       Kaasata tasemel treenereid ja ringijuhte noorete tegevusse 
                                      Ringid kohtadel – liigub õpetaja, mitte osaleja.
                                       Transport viia klappima huviringidega (ka koostöö vanematega)
                                       Huvitegevus tuua sisse rohkem uusi alasid, mis on noortele
                                      huvipakkuvamad.
                                       Suvised laagrid (TPL, malev)
                                      Noorte erivajadused
                                       Poistele peaks olema mitmekesisemad vaba aja võimalused
                                      (näiteks tehnikaring koostöös ettevõtjatega).
                                       Programmid/meetodid kõikide õpilaste kaasamiseks.
                                       Kohalike noorte „korrarikkujate“ liidrite kaasamine millegi
                                      rajamisse, näiteks spordiväljak, terviserada, noortekeskus
                                Lapsevanemate koolitused
                                Noortele vaja hästi kättesaadavat ja igakülgset nõustamisteenust
                               (tugikeskust).
                               Ettevalmistus tööks ja ettevõtluseks
                                On vaja noori koha peal tööks ette valmistada.
                                Vaja on gümnaasiumi baasil eelkutseõpet
                                Vajadus õpipoisisüsteemi järele
                                Lepingud õpipoisi süsteemi käivitamiseks: vald + kohalik ettevõtja
                               + koolid/pered.
                                Puudus on noorte ettevõtlikkusest
                                Viia sisse kõikidesse valla koolidesse majandusõpe (KOV töötab
                               välja ühise õppekava).
                                Õpiettevõtted/ õpilasfirmad.
                                Algaja noore ettevõtja toetus.
KOOSTÖÖ-STRUKTUURID            Vallasisene koostöö
                                Arendustöös on vaja rohkem aktiivsust ja süstemaatilisust.
                                Motiveerida inimesi tulema ja oma mõtete ja ettepanekutega
                               kaasa rääkima.
                                Ühised koolitused ja väljasõidud.
                                Vallasisene teema-koordinaatorite võrgustik ühiste eesmärkide
                               seadmiseks.
                                Vaja rohkem ametnike ja külaelanike vahetud suhtlemist.
                                Suhtlus KOV ja MTÜde ning KOVja ettevõtjate vahel
                                Kooskäimiste tulemuslikkuse ja kasu tagamine;
                                Koosolekute kvaliteedi tõstmine läbi koolituse.
                               Koostöö MTÜde ja külade vahel
                                Külade/huvigruppide esindajate süsteemne suhtlus
                                Külavanemate kokkusaamised regulaarseks.
                                Vaja külade ühendust, kes uuriks vajadusi ja kaasaks sädeinimesi
                                Mõnel pool vajavad parandamist kogukondade- ja
                               põlvkondadevaheline koostöö suhted.
                               Rohkem küladevahelisis võistlusi (pöörata rivaliteet positiivseks ja
                               võistluslikuks)
                               Ettevõtlust toetav koostöö
                                Vajadus koostöö ja ühistegevuse järele ettevõtjate vahel
                               (sealhulgas klastrid)
                                Ettevõtlust toetav koostöö (ettevõtjad + KOV + haridusasutused)
                                Ekskursioonid, ettevõtluspäevad
                                Struktuuride loomine, kes toetavad ettevõtlikkust.
                                Vaja on omavalitsuste aktiivsemat ja positiivsemat suhtumist
                               ettevõtjatesse ning potentsiaalsetesse investoritesse.
                                Koolitused KOVle, kuidas olla ettevõtlussõbralik
TÖÖKOHTAD KODU LÄHEDAL          Magalaks muutumine; pendel-liikumine suretab ühistegevust;
(vähendamaks pendelrännet ja        aktiivsus suunatud maakonnast väljapoole.
„magalastumist“)                Kaugel tööl käimine väsitab
                                Muuta maaelu huvitavamaks läbi ühisürituste, koostöö,
                               kaasamise, traditsioonide.
                                Pendeldajatele lähenemise meetodi leidmine ja kaasamine.
                                Vaja rohkem kohapealset väikest ja keskmist ettevõtlust, et
                                    elanikud ei peaks Tallinnas tööl käima.
                                Vaja konkurentsivõimelised ettevõtted, kes maksavad korralikult
                                Kujundada valla elanikes positiivne ja toetav suhtumine
                                    kohalikesse ettevõtetesse
                                Ettevõtluse auhind
                                        Koostöö ametikoolide ja ettevõtjate vahel
                                        Rajada Alu tehnopark.
INFO KÄTTESAADAVUS                      Info kättesaadavust peaks parandama (infostendid külades).
                                        Rohkem infot ühiskondlike organisatsioonide ja nende tegevuse
                                          kohta
                                        Vaja rohkem infot, kuhu ja kellele raha läheb, et vähendada
                                          arvamust, nagu elaks üks kant tesie arvelt.
                                        On-line ajaleht, “toimetus”
                                        Anda vastutus info süstematiseerimiseks ja edastamiseks
                                       konkreetsele ametnikule (vallas).
                                        Vaja ettevõtluse infokanalit, infospetsialist ja infokanali reklaam
                                        Probleemiks andmekaitsest tingitud ülesalastatus, infopeetus
                                        Info: a) kust saab raha? b) mis toimub? c) kes millega ja kus
                                          tegeleb?
                                        Infot ei oska otsida - vajalik oleks nõuanne
                                        Vaja infot valla ettevõtete ja nende vajaduste kohta
                                        Vajaduste kaardistamine
                                        Vaja oleks praegu tehtavat julgemisi reklaamida, infot levitada.


Raplamaa elanike vajadus või sundus üha sagedamini käia tööl pealinnas või mujal maakonnast
väljaspool on elukvaliteedi seisukohast saanud häirivaks nähtuseks. Üheltpoolt kulutab see ära
väärtusliku ajaressursi, mille saaks pühendada perele. Teiselt poolt jääb üha vähem aega tegeleda oma
elukeskkonna arendamisega ühistegevuse vormis. Tagajärjeks on külade “magalastumine”, kus elanike
side kodukohaga kahaneb ning maal elamine võib muutuda liialt kulukaks ja tülikaks. Seega on
piirkonnale kasulikum, kui siinne ettevõtlus suudaks pakkuda sobivaid (kvalifikatsioonile ja võimetele
vastavaid) ning tasuvaid töökohti. Jõuame ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teemani, mida on avatud tabeli 3
juures.

Infoajastul on vajaliku teabe kättesaadavuse küsimus tähtis. Eestis on levinud ekslik arusaam nagu liiguks
info peamiselt internetis, mistõttu pööratakse palju tähelepanu veebikeskkondadele. Tegelikult on internet
kõigest info talletamise viis ja koht ning liikuma hakkab vajalik info alles siis, kui seda teadlikult
suunatakse või kui osaletakse aktiivselt võrgustikes, kus inimeste huvid ja teabevajadused on sarnased.
Seega on info kättesaadavus eelkõige koostöövõrgustike ja kaasamise küsimus.


Vajaduste koondtabel
Järgnevatel lehekülgedel leiate TABELI 5, milles on koondtabelina tinglik pingerida vajadustest. Iga rea
lõppu on märgitud kaks arvu – esiteks sulgudes ( ) valdade arv, kus vastavat vajadust nimetati ning
teiseks prioriteetsuskoefitsient ehk antud häälte summa. Ristiga märgitud vajadused tähendavad seda,
et vajadust mainiti, kuid hääli ei antud. Juuru vallas hääletamist ei toimunud.

NB! Ühe või teise vajaduse koht pingereas ise ei tohiks olla Partnerluskogu valikute aluseks. Iga
võtmevajaduse olulisust tuleb kaaluda sõltumatult.
Tabel 5 Vajaduste koondtabel

ELUKESKKOND                            Käru   Kohila   Raikk.   Märjam.   Vigala   Juuru   Kaiu   Rapla   Kehtna   KOKKU
Ühistransport                          +      +        10       7         18       +       +      11      10       (9) 56
Rekreatsioon                                  33       19       32        14       +       30     21      19       (8) 168
Turvalisus                                    5        +        12        +        +       44     6       +        (8) 67
Kaubandus, teenindus ja toitlustus     +      24       5                  +        +       +      3       16       (8) 48
Kohad noortele                         +               9        +         +        +       +      17      +        (8) 26
Teed ja kergteed                       7      5        17       30        36               27             27       (7) 169
Muu elukondlik infrastruktuur          +               11       1         14               35     3       8        (7) 72
Loodukeskkonna hoid                    13     33                16                         20     +       2        (6) 84
Miljööväärtus/heakord                  +      5                 19        4                       4       8        (6) 40
Vähendada magalastumist                +               25                 +        +              +       +        (6) 25
Internet                               33              +        9         5                       20               (5) 67
Koostöö parandamine                    +      +        +        +                                 8                (5) 8
Viidamajandus                          27                       11        +                               4        (4) 42
Elanike juurde meelitamine                                      +         9                +              6        (4) 15
Info kättesaadavus                            +                           +                       16               (3) 16
Kooskäimiskoht                         20                                                  5                       (2) 25
Identiteet                                    +                                                   4                (2) 4
Koolide säilitamine                                    22                                                          (1) 22
Linnaplaneerimine                                                                                 16               (1) 16
Külaislahkus                                                                                      6                (1) 6
Vallamaja korda                                                                                   4                (1) 4
Alkoholipoliitika                                      +
Hooldekodud ja avahooldus                              +
ÜHISTEGEVUS                            Käru   Kohila   Raikk.   Märjam.   Vigala   Juuru   Kaiu   Rapla   Kehtna   KOKKU
Lastele/ noortele suunatud tegevused   33     24                4         +        +       11     +       17       (8) 89
Eestvedajad ja liidrid                 27              26       18        24       +       3              +        (7) 98
Ühisüritused                                  28       12       10        12       +       +              8        (7) 70
Ajapuudus (pendelränne)                7                                  +        +              24      14       (5) 45
Transport                              20                       18                 +              17               (4) 55
Setside/MTÜde tekkete toetamine        +               4                           +       46                      (4) 50
Koostöö eri tasanditel                        +        20       28                                +                (4) 48
Kooskäimikohad                         13                       16                 +       6                       (4) 35
Vajaduste selgitamine                                    9                  +        +       13                      (4) 22
Infopuudus                                      20                12        28                                       (3) 60
Koolitus kohapeal (elukestev õpe)               34                4                                         19       (3) 57
Ringijuhid                                                        18                         3              +        (3) 21
Tunnustamine/ motiveerimine                                       18                         16                      (2) 34
Külade koordineeriv struktuur                            9                                          24               (2) 33
Vabatahtlikkuse väärtustamine                   28                                                  3                (2) 31
Identiteet                                      24                          4                                        (2) 28
Ühishuvi                                                 20                 +                                        (2) 20
Suhted kogukondade vahel                                          +                          13                      (2) 13
Taastumiskeskused                                                                                           31       (1) 31
Rohkem eduelamusi                                                                                   28               (1) 28
Rohkem kohakeskusust                                                                                21               (1) 21
Peredele suunatud ühistegevus                                               16                                       (1) 16
Kirik                                                                                                       3        (1) 3
Kaasamine                                                                                                   8        (1) 8
ETTEVÕTLUS/ETTEVÕTLIKKUS                 Käru   Kohila   Raikk.   Märjam.   Vigala   Juuru   Kaiu   Rapla   Kehtna   KOKKU
Tööjõupuudus                             30              16       +         +        +       9      11      4        (8) 70
Ettevõtlusalane koostöö                         41       8        2         19       +       +      7       52       (7) 81
Elanike aktiivsus ja ettevõtlikkus       20                       35        45       +       +              48       (6) 148
Konkurentsivõimelised töökohad vallas                    23                 24       +              9       32       (5) 88
Toetav infrastruktuur                                    29       10                         41     11               (4) 91
Noorte ettevõtlikkuse tõstmine                                    20        19       +              36               (4) 75
Ettevõtlusega seotud info                10     36       3                  9                                        (4) 58
Ettevõtlusalane nõustamine ja koolitus          18                14                         9      9                (4) 50
Innovatsioon ja uued ideed                                        2                                 4       8        (3) 14
Stardiabi puudus                                +                 4                                 2                (3) 6
Kaubandus/ toitlustus                                    31                                  38                      (2) 69
Innustamine ja silmaring                        5                           +                                        (2) 5
Investorid                                                        +                                         4        (2) 4
Nõrk side valla osade vahel              30                                                                          (1) 30
Inimesi vähe                                                      16                                                 (1) 16
Asukoha eelised kasutamata                                        12                                                 (1) 12
Omavalitsuse ettevõtjasõbralikkus                                                                   11               (1) 11
Ühistranspordi nõrkus                    10                                                                          (1) 10
Vaja elamispinda                                                                             3                       (1) 3
STRUKTUURSED VAJADUSED                      Käru   Kohila   Raikk.   Märjam.   Vigala   Juuru   Kaiu   Rapla   Kehtna   KOKKU
NOORTE TEGEVUSVÕIMALUSED JA ETTEVÕTLIKKUS   33     24       9        24        19       +       11     53      17       (9) 190
ÜHISTRANSPORT/TRANSPORT                     30     +        10       25        18       +       +      38      10       (9) 131
KOOSTÖÖ ERI TASANDITEL                      +      41       28       30        19       +              15      4        (8) 137
TÖÖKOHAD KODU LÄHEDAL                       7               48                 24       +              33      46       (6) 158
INFO PAREM KÄTTESAADAVUS                    10     56       3        12        37                      16               (6) 134

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:27
posted:3/9/2012
language:Estonian
pages:91