Keemilised ohutegurid

Document Sample
Keemilised ohutegurid Powered By Docstoc
					Keemilised ohutegurid
     Mariken Ross
                         Doos
• „Kõik ained on mürgid. Erinevus mürgi ja ravimi vahel
  seisneb õige doosi valimises.“
                          Paracelsus 1493-1541

• Doos – s.o. aine kordselt manustatud hulk. Tavaliselt
  mõõdetakse doosi mg/kg (mg ainet organismi kehakaalu
  kg kohta).
• Väga toksiliste ainete puhul arvestatakse doosi
  mikrog/kg.
          Mürk ja inimorganism
• Aine mõju võib olla kiire või aeglane, süsteemne või
  lokaalne.
• Paljudel ainetel on nii lokaalne kui üldine kahjulik toime.
• Kohalik toime ilmneb kehaosal, millal on olnud kontakt
  ainega.
• Üldine toime ilmneb siis, kui aine on imendunud ja
  levinud alguspunktist teistesse kehaosadesse.
          Ained ja inimorganism
• Sünergism – ainete mõju vastastikune võimendumine.
  Näiteks alkohol võimendab peaaegu kõikide mürkide
  toimet.
• Antagonism on ühe mürkaine toime, mis teise mürgi
  toimet organismis kahandab või välistab.
• Kumulatsioon on aine kuhjumine mõnes elundis
  kroonilise mürgistuse korral.
                Kemikaalid
• Igal aastal tuleb turule umbes 1000 uut
  kemikaali.
• Kasutatakse umbes 100 000 keemilist ainet,
  mis esinevad puhtal kujul või segudes.
• Tööstusmaades tuntakse kuni 2 miljonit
  erinevat kemikaali.
         Kemikaali märgistamine
             Kemikaaliseadus, 1998, §18




• Kemikaali kaubanduslik nimetus,
  koostisosade loetelu.
• Valmistaja või importiva ettevõtte
  nimi, aadress.
• Ohutunnus.
• Riski kirjeldus.
• Ohutusnõuete kirjeldus
• Kemikaali kogus.
         Ohtlike kemikaalide klassifikatsioon

•   Tule- ja plahvatusohtlikud
•   Terviseohtlikud
•   Mürgised
•   Sööbivad
•   Ärritavad
•   Sensibiliseerivad
•   Kantserogeensed
•   Mutageensed
•   Teratogeensed
•   Keskkonnaohtlikud
     Terviseohtlike kemikaalide märgistus

• T – mürgine (toxic). Kui kemikaali sissehingamisel,
  allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib
  tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm.
• Xn – Kahjulik (harmful). Kemikaali sissehingamisel,
  allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib
  tekkida tervisekahjustus.
• Xi – ärritav (irritant). Kemikaal põhjustab naha või
  ülemiste hingamisteede ärritust.
• C – sööbiv (corrosive). Kahjustab eluskudet, millele
  satub. Mõned aine pritsmed nahal võivad
  põhjustada raskeid põletusi.
Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus


• E – plahvatusohtlik (explosive). Kemikaal võib
  plahvatada kokkupuutes tulega või hõõrdumise
  tagajärjel.
• F – väga tuleohtlik (highly flammable). Kemikaal
  võib süttida kokkupuutes toatemperatuuril õhuga.
  Tahke aine, mis võib kergesti süttida kokkupuutel
  süüteallikaga ja jätkab põlemist ka peale süüteallika
  eemaldamist.
• O – oksüdeeriv (oxidizing).
• N – keskkonnale ohtlik (dangerous for the
  environment). Kahjustab väliskeskkonda.
                     Lahustid
• Vedelad orgaanilised ained, mida kasutatakse nende
  omaduse tõttu lahustada rasvu ja määrdeaineid.
• Enamik lahusteid aurustub kergesti, sageli on lahustid
  tuleohtlikud ja võivad süttida.
• Lahustid satuvad inimese organismi tavaliselt
  hingamisteede kaudu, mõned lahustid võivad imenduda
  ka läbi terve naha.
                       Lahustid
• Toime inimesele oleneb lahusti aurustumiskiirusest ja
  lahustuvusest vees, kokkupuuteajast ja
  kontsentratsioonist.
• Paljudel lahustitel on narkootiline toime, nad
  põhjustavad peapööritust, peavalu, väsimust.
• Võivad ärritada silmi ja hingamisteid, samuti ka nahka.
• Mõned lahustid on ohtlikud ka maksale, neerudele ja
  luuüdile.
                    Benseen
• Eriti ohtlik lahusti
• Värvuseta, tuleohtlik, meeldiva lõhnaga vedelik.
• Jõuab organismi hingamisteede kaudu, tungib ka
  läbi naha.
• Nahale sattudes võib põhjustada väsimust,
  peapööritust, kõhuvalu.
• Korduv mürgistus kahjustab luuüdi, põhjustades
  aplastilist aneemiat ja leukeemiat.
• Benseen on tõestatud kantserogeense toimega.
                       Benseen
• Välisõhk sisaldab teatud koguses benseeni, mis jõuab õhku
  suitsetamisest, põlemisgaaside koostises,
  bensiinijaamadest, kütuseleketest, heitgaasina ja
  tööstusliku jääkproduktina. Benseeni lendub ka liimidest,
  värvidest, mööblivahast ja puhastusvahenditest, mille
  tootmisel on kasutatud benseeni või selle ühendeid.
  Bensiinijaamade lähistel on õhu benseenisisaldus kõrgem
  kui mujal.
• Väikses koguses benseeni sisaldavad paljud karastusjoogid
  ning mõningad toiduained.
• 2006 aasta märtsis korraldas Food Standards Agency
  Inglismaal 150 karastusjoogi hindamise. 43 joogis leiti
  benseeni, 4 jooki sisaldasid benseeni üle lubatud normide.
              Glükooleetrid
• Etüleeni, dietüleeni, trietüleeni ning
  propüleenglükooli alküüleeterderivaadid.
• Kasutatakse väga laialdaselt.
• Värvides, lakkides, emailides, tintides,
  vedelseepides, klaasipuhastusvahendites,
  pindaktiivsetes ainetes, fiksaatorites.
• Organismi satuvad sissehingamisel või nahaga
  kokkupuutel.
              Glükooleetrid
• Raske mürgituse korral võivad põhjustada
  entsefalopaatiat
• Kerematel juhtudel isiksusehäireid,
  mäluhäireid, uimasust, peavalu, treemorit,
  söömishäireid.
• Võivad kahjustada ka luuüdi, põhjustades
  pantsütopeeniat.
• Reproduktiivtervise häired
                Formaldehüüd
• Formaldehüüd on tugeva lõhnaga värvitu gaas, mida
  kasutatakse ehitus- ja viimistlusmaterjalide tootmisel,
  mööbli valmistamisel. Peamine formaldehüüdi allikas
  kodus on puitlaastplaatidest viimistlus(paneelid) ning
  mööbel.
• Ka happe mõjul kõvenevad lakid, värvid,
  pinnatöötlemisvahendid, tekstiilid ja
  põrandakattevaibad võivad sisaldada formaldehüüde,
  kust see eraldub siseõhku.
• Formaldehüüd pärineb ka tubakasuitsust, põletamise
  gaasidest ja desinfektsioonivahenditest.
               Formaldehüüd
• Formaldehüüd on madalal kontsentratsioonil
  olemas nii välis- kui ka siseõhus.
• Kui formaldehüüdi kontsentratsioon tõuseb,
  täheldatakse silmade ja hingamisteede limaskestade
  ärritust (konjunktiviit, köha).
• Formaldehüüd on tugev allergeen ning võib
  põhjustada allergilist nohu, hingamisteede haigusi
  (allergilist bronhiiti või bronhiaalastmat).
• Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur
  klassifitseerib formaldehüüdi kui kindlalt inimestele
  kantserogeenne, on seotud
  nasofarüngeaalpiirkonna kasvajatega, võimalik, et ka
  leukeemiaga
              Formaldehüüd
• USA FEMA varustas USA ranniku elanikke peale
  orkaan Katrina ja orkaan Rita lammutustöidd 2006
  aastal treilerite ja automajadega. Mõni aeg peale
  sissekolimist hakkasid mitmed elanikud kurtma
  hingamisraskuste, ninaverejooksude ning püsivate
  peavalude üle. Majade ja treilerite tootmises oli
  kasutatud formaldehüüd-katalüseeritud vaike.
• CDC testis elamutes õhku formaldehüüdi suhtes.
  14.02.2008 avalikustas CDC, et paljudes treilerites
  ja autoelamutes leiti formaldehüüdi tervisele
  kahjulikus kontsentratsioonis.
               Formaldehüüd
• Keskmiseks formaldehüüdi kontsentratsiooniks oli 77
  ppb ning seda 2 või rohkem aastat peale tootmist.
• Pikaajaline nii kõrge formaldehüüdi doosiga
  kokkupuutumine on seotud kõrgenenud vähiriskiga
  ning hingamisteede haigustega.
• Keskmine formaldehüüdi kontsentratsioon
  ruumiõhus on 10-20 ppb, kusjuures CDC poolt
  sätestatud minimaalse riski piiriks on 8ppb.
  Treilerites ning autoelamutes mõõdetud väärtused
  olid vahemikus 3 - 590 ppb.
          Formaldehüüd toidus
• 2005 aasta Jakarta toiduskandaalis leidis Indoneesia
  valitsus, et 60% pealinnas asuvatest nuudlipoodidest
  müüsid nuudleid, mis sisaldasid formaldehüüdi.
• 2007 aastal leiti formaldehüüdi Vietnami nuudlites.
  Samuti on olulises koguses formaldehüüdi leitud ka
  tofust ning soolakalast.
• Formaldehüüdiga saastatud toit on olnud
  probleemiks ka Tais, kus formaldehüüdi leiti
  väidetavalt ka kanatoitudest.
               Radoon
• Loodusliku tekkega gaas, nähtamatu,
  maitsetu, lõhnatu.
• Ei põhjusta silmade ja nina
  ärritusnähte, ei ole allergeenne
• USA-s klassifitseeritud klass A
  kartsinogeeniks – see tähendab, et
  radoon on ka ainufaktorina võimaline
  algatama vähi teket, soodustama selle
  kasvu ja levikut organismis
                   Radoon
• Suitsetamise järel teine kopsuvähi riskitegur,
  Eestis 100-120 surmajuhtu aastas.
• Maailma kopsuvähi juhtudest umbes 15% on
  radoonitekkesed
• Tekib looduses peamiselt uraani lagunemise
  tagajärjel
• Radioaktiivne, annab ligi pool aastasest
  kiirgusdoosist, s.o 1,2 mSv aastas.
                  Radoon
• Radooni lagunemisel vallandub radioaktiivne
  kiirgus ja tekivad nn. radooni tütred – elektriliselt
  laetud raskemetalli (plii, polooniumi, vismuti)
  osakesed.
• Radooni osakesed kogunevad kopsudesse,
  peamiselt kopsude sisepinda katvasse epiteeli.
• Kopsukahjustus tekib osaliselt otsesest
  mehhaanilisest kahjustusest.
• Suuremaks probleemiks on radooni võime
  muundada kopsurakkude geneetilist materjali,
  põhjustades vähirakkude teket.
                   Radoon
Keskmine radooni   Kopsuvähi risk elu
kontsentratsioon   jooksul /inimese kohta

Bq/kuupmeetris     Mittesuitsetajad         Suitsejad

740                14/1000                  12/100

296                7/1000                   6/100

148                3,5/1000                 3/100
                     Radoon
• Tabel on arvestatud ühe eluea kohta – 75 aastat. Risk
  ühe eluaasta kohta võrdub 1/75 tabelis märgitust.
  Tabelis on arvestatud inimese keskmiseks
  toasviibimise ajaks 70 % päevast.
• Endiste suitsetajate jaoks jääb risk kahe tabelis
  näidatud klassi vahele
• Välisõhus kontsentratsioon väike, kuid koguneb
  majadesse, kus kontsentratsioon oluliselt kõrgem.
       Radoon maapealsetes
        töökohtades Eestis

Suurimad radoonisisaldused ühes ruumis:
• kontor Sillamäel - 3829 Bq/m³
• mõishoone, Vihula vald - 2426 Bq/m³
• vallamaja, Vaivara vald - 1901 Bq/m³
Radoon
      Radooni vähendamine
• Ruumi õhuvõtt peaks olema viidud maapinnast
  võimalikult kõrgele.
• Võimalus ümber maja paigutada nn.
  Radoonikaevud. Lisaks kasutatakse majaaluse
  vundamendi ventilatsiooni.
• Radooni mõõtja mõõdab pidevalt radooni taset
  ruumis, arvutab kokku keskmise väärtuse. Kui
  radooni tase on pikemat aega üle normi ja tekib
  oht tervisele, annab mõõtja sellisel juhul
  helisignaaliga märku.
    PCB – polüklooritud bifenüülid
• Värvuseta, viskoossed, head isolaatorid. Ei juhi elektrit,
  ei põle, ei allu pH muutustele.
• Hakati kasutama 1920 aastatel tulekustutites ja
  vedelate isolaatoritena. Lisandina on PCB kasutatud ka
  tintides, värvides, õlides, kopeerpaberites.
• PCB ei lagune ning jääb atmosfääri. Organismi
  sattununa jäävad PCB organismi praktiliselt kogu eluks.
  Samas tekivad kudedes kiiresti bioloogiliselt reaktiivsed
  protsessid, mis on tervistkahjustavad. Tekivad
  maksakahjustused, neuroloogilised häired, nõrkus,
  kaalukaotus.
    PCB – polüklooritud bifenüülid
• PCB on olemas kõikjal õhus, erinevates
  kontsetratsioonides. Nagu kõigi POP ainete puhul, on
  ka PCB kontsentratsioon ülikõrge teatud kalaliikides.
• PCB leketega seotud reostusi on esinenud kogu
  maailmas, Eestile lähimad on Tsehhi ja Iirimaa.
• 2008 aastal selgus et Iiri sealiha testimisel leiti
  erakordselt kõrgeid PCB väärtusi, mis ületasid EU
  lubatud piiri 80 – 200 korda.
• Võrreldes maailmas aset leidnud juhtumitega on see
  kontsentratsioon siiski väike, näiteks 1979 aastal
  Taiwanis leiti kontamineeritud riisiõlist 300 000 korda
  kõrgemaid väärtusi.
         Metallid ja nende ühendid
• Tungivad organismi tolmu ja auru kujul või läbi naha.
• Ohtlikud on paljud nii orgaanilised kui anorgaanilised
  metalliühendid.
• Levinumad tervisekahjustusi põhjustavad metallid on
  elavhõbe, plii, nikkel, kroomiühendid ja
  arseeniühendid.
• Paljud metalliühendid on terato- või
  kantserogeensed.
                          Plii
• Plii on üks vanimaid tuntud ning dokumenteeritud
  tervisekahjustust põhjustavaid aineid. Pliimürgistust
  on dokumenteeritud nii iidses Roomas, Kreekas kui
  iidses Hiinas.
• Siiski on plii ning selle ühendid laialdaselt kasutusel,
  tänu oma nõutud omadustele teatud tööstusharudes
• Peamiselt kasutatakse pliid tänapäeval akude
  valmistamisel, kuid pliiühendeid kasutatakse ka
  erinevate plastikute valmistamisel ning
  elektrijuhtmete isolatsioonimaterjalides.
                             Plii
• Pliiühendeid leidub keraamikalakkides, kuna plii annab
  keraamikale iseloomuliku sära ja tugevuse.
• Pliid leidub seniajani ka mõningates värvides ja kriitides
  ning samuti on plii vastutav paljude loodustoodete
  kontaminatsiooni eest. Pliid sisaldavad ka mõningad
  kosmeetikatooted ning ehted.
• Suurtes kogustes pliid kasutatakse ka radioaktiivset
  kiirgust kasutavate seadmete isolatsiooniks.
• Pliivabaks bensiiniks loetakse bensiini, mille pliisisaldus
  on maksimaalselt 0,013 g/dm³
               Kokkupuude pliiga
• Plii ja pliiühendid mõjutavad organismi nii sissehingamisel,
  seedimisel kui nahakontaktil. Enamik kokkupuuteid on
  sissesöömisel või hingamisel. Kokkupuuted nahaga on
  oluliselt vähenenud peale pliivabale kütusele üleminekut.
• Kui jätta kõrvale plii kaevandamise ja töötlemisega
  tegelevad tööstusharud, siis on kõige tõenäolisem
  kokkupuude ehitustöölistel või renoveerijatel, kes
  kõrvaldavad pindadelt vana värvi. Sellisel juhul siseneb plii
  organismi sissehindamisel nii tolmuosakstena kui gaasiliste
  ühenditena.
• Igapäevaselt puutume me pliiga kokku ka heitgaasides,
  keraamikatoodetes jne. Pliiga on sage saasteaine ka puu- ja
  juurviljade ning loodusravimite osas.
               Oht tervisele
• Kõik pliiühendid on mürgised.
• Automagistraalide läheduses kasvanud marjade
  pliisisaldus võib olla piisavalt kõrge, põhjustamaks
  raskekujulist pliimürgistust.
• Inimorganismis koguneb plii peamiselt maksa ja
  luukoesse, kus seda salvestatakse nagu kaltsiumi.
• Plii väljutamine organismist võib võtta aastaid.
• Plii põhjustab aneemiat, kesknärvisüsteemi ning
  perifeersete närvide kahjustust, neerukahjustust,
  maksapõletikku, nägemise nõrgenemist.
                    Plii ja lapsed
• Laste jaoks ei ole olemas ohutut pliikogust. Ka
  üliminimaalne pliisisaldus organismis võib põhjustada
  vaimse arengu häirumist.
• USAs on hinnanguliselt 300 000 last vanuses 1-5 eluaastat,
  kelle vere pliisisaldus on üle 10µg/dl. USA CDC soovituse
  kohaselt peaks lapsed näiduga 20µg/dl kuuluma
  haiglaravile (kelatsioon)
• Viimased uuringud on näidanud, et praktiliselt 100% lastest
  Aafrikas ja Ladina-Ameerikas ületab vere pliisisaldus
  10µg/dl.
• 2006 ja 2007 aastatel korjasid suured mänguasjade tootjad
  turult ära mitmeid Hiinas toodetud laste mänge, sest need
  sisaldasid pliid (olid värvitud pliil baseeruvate värvidega).
                Elavhõbe
• Esineb keskkonnas mitme erivormina,
  muundudes looduslike protsesside ja
  mikroorganismide toimel kergesti ühest ühendist
  teise.
• Metalliline elavhõbe on vedel, hõbevalge
  värvusega metall, mis toatemperatuuril kergesti
  aurustub
• Anorgaanilised elavhõbeda ühendid on
  elavhõbeda reageerimisel kloori, väävli või
  hapnikuga tekkivad soolad.
• Teiste metallidega reageerides moodustab
  elavhõbe amalgaame.
         Elavhõbeda kasutamine
• Keemia- ja metallitööstuses
• Elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid,
  patareid)
• Elavhõbe tekib jääkproduktina mitmetes tööstusharudes,
  nt söeelektrijaamad, kullakaevandamine jne
• Farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid,
  silmatilgad, ninatilgad, nahakreemid, vaktsiinid)
• Meditsiinis (kraadiklaasid, des.vahendid)
• Hambaravis
• Värvides
• Kosmeetikas
• Tätoveeringute värvainetes
     Elavhõbeda toime tervisele
Äge mürgitus
• Toksiline toime neerudele
• Mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi
  sümptomid - paresteesia, tuimus,
  neelamishäired, artikulatsioonihäired,
  nõrkus, väsimus, nägemishäired, treemor.
       Elavhõbeda toime tervisele
Krooniline toime
• Elavhõbeda aurud – põhiline on toime
   kesknärvisüsteemile (isiksusehäired,
   mälulangus, erutuvus, depressioon,
   hallutsinatsioonid). Lisaks treemor,
   tahhükardia, türeotoksikoos, igemepõletik
• Anorgaanilised ühendid –
   immuunkompleksidega neerukahjustus
• Orgaanilised ühendid – ajuturse, ajuatroofia
Elavhõbe on teratogeenne!
Minamata katastroof
            Minamata katastroof
• Esimene Chisso Corporation´i keemiatehas avati Minamatas
  1908a. Algselt tootis tehas väetist, kuid peagi tegevust
  laiendati, ning tehas hakkas tootma ka atsetüleeni,
  vinüülkloriidi, oktanooli jne.
• Minamata tehasest sai Jaapani eesrindlikum tehas.
• Tehasest pärinevad jääkained ja kõrvalproduktid saadeti koos
  tehase heitveega Minamata Lahte.
• Atseetaldehüüdi tootmist alustas Minamata tehas 1932 aastal,
  kui aastatoodanguks jäi 210 tonni. 1951aastaks oli tootmine
  tõusnud 6000 tonnini aastas – see oli üle 50% Jaapani
  kogutoodangust.
              Minamata katastroof
• Atseetaldehüüdi tootmiseks kasutati katalüsaatorina
  elavhõbedasulfaati. Tootmise kõrvalproduktina tekib väike kogus
  metüülelavhõbedat, mis koos heitveega Minamata Lahte saadeti.
• 1956 aasta aprillis tuli Minamata haiglasse uuringutele 5 aastane
  tüdruk, kelle sümptomid hämmastasid arste. Tüdrukul oli raskusi
  kõndimisega, rääkimisega ninga tal olid krambihood.
• Kaks päeva hiljem tekkisid samas sümptomid tema nooremal õel,
  kes samuti hospitaliseeriti. Tüdrukute ema teatas arstile, et ka
  naabrite lapsel on samad sümptomid.
• Majast majja käimisel avastati veel 8 haiget, kes hospitaliseeriti.
  Esimesel mail teatas haigla direktor “tundmatu kesknärvisüsteemi
  haiguse epideemiast” – sellega muutes Minamata haiguse
  ametlikuks.
           Minamata katastroof
• Kumamoto Ülikooli teadlased jätkasid uuringuid ning
  avastasid, et haiged olid pärit rannakülakestest, kus
  kalastamine on peamine eluala.
• Samuti oli perekondade peamiseks toiduks kala ja
  karbid, mis pärinesid Minamata Lahest. Kohalikud
  kassid olid surnud samasse haigusesse – see veenis
  uurijaid, et tegu võiks olla mingit sorti
  toidumürgitusega.
• 04.11.1956 teatas uurijate grupp, et “Minamata
  haigust põhjustab tõenäoliselt mõne raskemetalli
  mürgistus, mis siseneb organismi kala ja rannakarpide
  söömisel”
          Minamata katastroof
• 19.12.1959 paigaldas tehas heitvete
  puhastamiseks Cyclator puhastussüsteemi.
• Tegelikkuses ei teinud Cyclator süsteem midagi,
  et elavhõbedat heitveest eemaldada ning
  süsteemi paigaldamise hetkel oli tehase juhtkond
  sellest teadlik.
• Hilisemal kohtuprotsessil tunnistati, et Chisso
  juhtkond teadis, et Cyclator on täiesti
  ebaefektiive ning et puhastussüsteem paigaldati
  kui sotsiaalne lahendus.
            Minamata katastroof
• Aastal 1968 teatas valitsus lõpuks ametliku otsuse
  Minamata haiguse kohta:
• “Minamata haiguse korral on tegu kesknärvisüsteemi
  kahjustusega, mida põhjustab pikaajaline mürgistus
  Minamata Lahe kalade ja rannakarpidega. Kahjustavaks
  aineks on metüülelavhõbe. Minamata haiguse viimased
  patsiendid registeeriti aastal 1960 ning selle põhjuseks on
  tõenäoliselt 1957 aastal lahest pärinevate toodete
  söömiskeeld ning tehase uus heitvete puhastussüsteem”
• Valitsuse teadaandes oli mitmeid faktivigu, kuid sellest
  hoolimata tõi see kergendust ja lootust paljudele haigetele
  ja nende peredele. Lootusetu ja pikaajaline võitlus tehasega
  oli peredele raske koorem ning valitsusepoolne sotsiaalne
  haiguse tunnistamine oli mitmetele rõõmuks.
            Minamata katastroof
• Hoolimata kõikidest haiguse registreerimisega seotud
  raskustest on tänaseks komitee poole pöördunud üle 17
  000 inimese, kellel on Minamata haiguse sümptomid.
• Minamata haigus, Niigata Minamata haigus, Yokkaichi
  astma ja Itai-itai haigus moodustavad Jaapani 4
  keskkonnareostuse katastroofi, mille ohvreid on kokku
  kümneid tuhandeid.
• Sarnased juhtumid on tuntud üle maailma: Ontario
  Minamata haigus, Ok Tedi katastroof Paapua Uus
  Guineas , Iraagi Minamata haigus jne.
                       Asbest

• Kiuliste silikaatide rühma kuuluv mineraal.
• Tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja
  mürajuhtivusega, elastne, vastupidav alustele ja
  enamikule hapetest.
• Asbest on vastupidav keemilisele töötlusele,
  kuumusele, asbest ei aurustu ega lahustu vees,
  on keskkonnas väga stabiilne
• Praeguseks on asbesti kasutamine Euroopa Liidus
  praktiliselt keelatud.
            Asbesti leidumine
• seintes (näiteks           • soojusisolatsiooniga
  vaheseinte isolatsiooni-     boilerites;
  plaatides);                • teraskarkasside
• isoleerimine:                isolatsioonides;
  laeisolatsioon;            • terasplaadid;
• Katuseisolatsiooni-        • ventilatsioonišahtides;
  materjalid;                • lagedes (näiteks
• soojusisolatsioon;           laetühimikes asuvates
• tekstuurpinnakatetes;        tuletõketes);
• põrandaplaatides;          • küttesüsteemides
• aluspõrand                   (torude, kütte-seadmete
  (linoleumkatte all);         ja katelde
                               soojusisolatsioon);
           Asbesti leidumine
• katustes (eriti          • elektripaigaldised
  eterniittoodetes);         (kaablitorud);
• katusekivides;           • vannitoaplaatide liim;
• hoonete fassaadides,     • katelde, torude anumate
  kaasa arvatud rennid,      ning kanalite isoleerimine;
  tuulekastid ja
  välisvooder;             • värvimine (fassaadi värvid);
• kanalisatsioonitorud     • seinakattematerjalid
• tualetipaakides,           (erinevad asbestkrohvid,
  lillekastides, asbest-     akustiline krohv);
  pabervooderduses;        • katusepapp, asbestpapp;
• asbesttsementplaadid;    • tüüblid, pahtel ja
• asfaldi- ja                vuukimismassid;
  bituumentooted;
       Asbesti mõju tervisele

• Asbest kumuleerub organismis
• Asbest on tugeva sidekoestava ja
  kantserogeense toimega.
• Kopsualveoolide ummistumist asbestikiududega
  nimetatakse asbestoosiks.
• Pikaajaline ekspositsioon võib põhjustada
  kopsuvähki, mesotelioome, samuti
  seedeelundite, neeru- ja ajukasvajaid.
• Haigus areneb edasi ka peale seda, kui asbestiga
  enam kokku ei puututa
        Asbesti mõju tervisele

• Suurbritannias sureb igal aastal ligikaudu 3 000 inimest
  haigustesse, mis on põhjustatud kunagisest
  kokkupuutest asbestiga, ja see arv kasvab 2010. aastaks
  eeldatavasti peaaegu 10 000-ni. Neist 3 000 inimesest
  on 25% töötanud kunagi ehituses või hoolduse alal;
• Rootsis sureb asbestiga kokkupuutumise hiliste mõjude
  (pleuramesotelioomi) tõttu rohkem inimesi, kui on
  kokku surmaga lõppevaid tööõnnetusi.
• Soomes, kus asbesti kasutamine keelustati 1994. aastal,
  leitakse igal aastal üle 100 asbestist tingitud vähijuhu ja
  umbes 500 muud asbesti põhjustatud
  kopsuhaigusejuhtu
          Ohustatud kutsealad
•   Torulukksepad
•   Soojustehnikud
•   Elektrikud
•   Põrandakatete paigaldajad
•   Sisekujundajad
•   Hooldustöötajad, majahoidjad
•   Katusepaigaldajad
•   Koristajad
•   Muud kutsealad, mille puhul on vajalik pääseda
    katusetühimike ja alusplaatide ning muude
    “varjatud” piirkondade juurde
               Asbest töökohal

• Kui kasutate või majandate mõnda hoonet, peate
   teadma, kas selles on asbesti. Selle
   kindlaksmääramiseks võite:
  - Vaadata hoone projekti
  - Tutvuda varasemate tööde dokumentatsiooniga.
  - Konsulteerida teiste erialade esindajatega, kes
    võivad anda lähemat teavet.
  - Tellida pädevalt isikult territooriumi ülevaatuse.
  - Proove tohivad võtta ainult väljaõppe saanud
    isikud.
                     Pestitsiidid
• “Pestitsiid – iga aine või ainete segu, mida kasutatakse
  kahjurite tõrjeks, hävitamiseks, ennetamiseks või
  nõrgestamiseks.” – U.S EPA (Keskkonnakaitse agentuur)
• Pestitsiid võib olla keemiline aine või bioloogiline agens
  (nagu näiteks viirus või bakter), mida kasutatakse kahjurite
  vastu.
• Kahjurite hulka võivad kuuluda putukad,umbrohud,
  taimekahjurid, linnud, imetajad, kalad, ümarussid ja
  mikroobid, mis võistlevad inimesega toidu pärast,
  kahjustavad inimeste vara või levitavad haigusi.
• Enamasti, kuid mitte alati on pestitsiidid inimesele
  kahjulikud.
                  Pestitsiidid

• Kasutusel juba alates aastast 500 e.Kr
• Esimene tuntud pestitsiid oli väävel, hiljem hakati
  kasutama ka arseeni ja elavhõbedat. 17. sajandil
  kasutati tubakalehtedest saadavat nikotiinsulfaati.
• Keemiliste taimekaitsevahendite ulatuslik kasutamine
  Eestis algas 1950-ndatel aastatel
• Taimekaitsevahendite kasutamine hoogustus 70-ndate
  teisel poolel ning püsis kõrgtasemel 80-ndate lõpuni.
  See oli aeg, mil Nõukogude Liidus püüti
  põllumajandustoodangut tõsta.
• Eesti iseseisvumise alguses oli põllumajanduse
  madalseis, hilisem areng on uuesti pestitsiidid
  päevakorda toonud.
 Pestitsiidide jaotus toime järgi

• Kontaktsed ehk puutepreparaadid – mõjuvad ainult
  kahjustajaga vahetult kokku puutudes
• Süsteemsed preparaadid – tungivad taime kas juurte või
  maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning kas
  muudavad taime teatud ajaks kahjuritele ja haigustekitajatele
  mürgiseks või, herbitsiitide puhul, põhjustavad umbrohu
  hukkumise
   – Söötmürgid – kahjur peab mürgi koos toiduga ära sööma
   – Valiva toimega – preparaadid hävitavad ainult teatud kahjurid,
     jättes teised kahjustamata
   – Üldhävitava toimega – preparaadid hävitavad kogu kasvava
     taimestiku või putukad
           DDT- diklorodifenüültrikloroetaan
• Kõige rohkem tuntud pestitsiid maailmas on DDT.
• Esmakordselt sünteesiti aastal 1874. Aastal 1939 avastas
  keemik Paul Muller DDT () omadused insektitsiidina.
• Sellele pandi suuri lootusi ja peeti väga lootusandvaks
  vahendiks võitluses kahjuritega.
• DDT avastaja sai selle “imepestitsiidi” eest ka 1944 aastal
  Nobeli preemia.
                             DDT
DDT lai kasutuselevõtt tulenes sellest, et:
• Tal oli väga lai toimespekter ja ei paistnud avaldavat toimet
  imetajatele
• Oli väga kindel - ei lagunenud kergesti, seetõttu ei pidanud
  seda kasutama tihti
• Oli veeslahustumatu, seega ei olnud vihmal võimalik seda
  maha pesta
• See oli odav ja lihtne kasutada.

DDT muutus väga populaarseks ja levis kiiresti
kõikjale üle maailma.
                          DDT
• Hilisemad andmed kinnitasid DDT suurt toksilisust
  ümbritsevale keskkonnale.
• Ühes uurimuses leiti näiteks pärast DDT-ga pritsimist surnult
  umbes 20 lindu hektarilt. Tuntakse juhtumit, mil viie aasta
  jooksul tehtud "kahjuritõrje" ohvriteks olid (lisaks
  metsloomadele) 90% ümberkaudsetest kassidest, suur hulk
  koeri, lehmi ja lambaid.
• Metsakahjurite vastu suunatud DDT-kampaanias suri kolme
  nädala jooksul 63-91% piirkonna jõgedes elanud lõhedest,
  seejuures 90% alla ühe aasta vanustest noorloomadest.
• DDT keelustamise järel võttis populatsiooni taastumine aega
  umbes kolm aastat.
           Dioksiinid ja furaanid
• Dioksiin on üks kõige toksilisemaid tuntud substantse,
  mille otsene kahjulik toime avaldub juba
  pikogrammides.
• Dioksiine kasutati laialdaselt herbitsiididena.
• Tuntuim on Vietnami sõja ajal kasutatud “Oranz agent”
• Lisaks lendub dioksiini põletusahjudest,
  elektrijaamadest, paberitehastest, heitgaasidest.
  Üliväikestes kogustes leidub dioksiini kõikides ainetes,
  mille tootmisel on kasutatud plastmassi, vaiku või
  pleegitajaid. Ka kodune prügipõletamine on dioksiinide
  allikas.
                   Dioksiinid
• On seotud lugematu arvu terviseprobleemidega, alates
  hormonaalsetest muutustest, lõpetades erinevate
  kasvajatega.
• Peale 1976 aastal toimunud keemiatehase plahvatust
  Itaalias on tookordselt eksponeeritud elanike hulgas
  oluliselt suurenenud hematoloogiliste kasvajate,
  sarkoomi, non-Hodgkin lümfoomi ja rinnavähi
  esinemissagedus.
• Dioksiin on seotud ka diabeedi ja
  kardiovaskulaarhaigustega, põhjustab ka erinevaid
  rasedusaegseid ja sünnijärgseid muutusi.
               Mõju tervisele
• Pestitsiidi ekspositsiooni tõsidus sõltub
  mitmetest faktoritest:
• doosist
• organismi sattumise teest
• pestitsiidi tüübist
• pestitsiidi imendumisvõimest
• inimese eelnevast tervisest
                 Toime tervisele

• Pestitsiidide kohene toksiline toime võib ilmneda erinevate
   sümptomitena.
  - Kõhuvalu
  - Uimasus
  - Peavalu
  - Iiveldus
  - Allergianähud
• Pikema ekspositsiooniaja korral võivad pestitsiidid põhjustada
  - Mäluhäireid
  - Nahakahjustust
  - Kasvajaid
  - Neuroloogilisi häireid
• Enamik pestitsiide on teratogeensed.
            Pestitsiidid ja vähk
• On leitud, et mitmed pestitsiidid kas ise põhjustavad või
  siis soodustavad vähi, leukeemia, lümfoomide teket.
• Inimesed on oma elu jooksul eksponeeritud paljude
  erinevatele ohtlikele mõjutustele. Seega on väga raske
  siduda kindel kasvaja ainult pestitsiitidega.
• Täiskasvanutel esinevate kasvajate seast on pestitsiididel
  leitud seoseid Non-Hodgkin lümfoomiga, naha- ja
  huulevähi, ajukasvajate, hingamiselundite kasvajate,
  rinnavähi ning paljude teistega.
• Lapseeas on on diagnoositud kõige rohkem leukeemiaid
  ja ajukasvajaid
       Pestitsiidid ja närvisüsteem
• On olemas tõendid, et pestitsiidid mõjutavad kogu
  närvisüsteemi.
• Seoseid on näiteks leitud Parkinsoni tõve ja ka
  krampide korral.
• Paljud pestitsiidid on võimelised läbima
  hematoentsefaalbarjääri. Teised aga mõjutavad aju
  varustatust hapniku, toitainete, hormoonide ja
  neurotransmitteritega.
• Kõige sagedasemad pestitsiitide poolt kahjustatud
  piirkonnad on limbiline süsteem, hipokampus, väikeaju
  ja basaalganglionid.
             Pestitsiidide ohuklassid
Ohuklass         Oraalne       Oraalne    Dermaalne Dermaalne
                 LD50 mg/kg    LD50 mg/kg LD50 mg/kg LD50 mg/kg
                 Tahke aine    Vedelik    Tahke aine   Vedelik
I a klass        5 või vähem   20 või     10 või       40 või vähem
ülimürgine                     vähem      vähem
I b klass väga 5-50            20-200     10-100       40-400
mürgine
II klass         50-500        200-2000   100-1000     400-4000
mõõdukalt
mürgine
III klass vähe   Üle 500       Üle 2000   Üle 1000     Üle 4000
mürgine
        Kodused pestitsiidid
• Kõik putukatõrjevahendid, kaasa arvatud
  sääsetõrjevahendid.
• Rotimürgid
• Prussakatõrjevahendid
• Lemmikloomade kirbutõrjevahendid (seebid,
  kaelarihmad, pulbrid).
• Kõik köögi, tualeti ja vannitoa puhastusvahendid,
  mis puhastavad ja desinfitseerivad.
• Kõik umbrohutõrjevahendid

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:57
posted:1/14/2012
language:Estonian
pages:68