oluk sj by 4VtD7tW

VIEWS: 14 PAGES: 36

									LISA 1. SISEJULGEOLEKU TEGEVUSVALDKONNA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 1


1. Inimeste ja vara turvalisus

1.1. Väheneb võimalus sattuda avalikus kohas rünnaku ohvriks

Inimeste turvatunne on oluline eeldus, et inimesed saaksid elada täisväärtuslikku elu. Turvalisus on
seisund, milles me tunneme ennast kaitstuna ja võimalikud riskid, mis meid ohustavad on viidud
miinimumini. Turvatunde loomisele saab aidata kaasa ja sellele peab aitama kaasa igaüks. Seda
tunnet saab luua vaid koos. Koostegevus on ka üks Eesti turvalisuspoliitika eesmärkidest.

Riigi üheks oluliseks ülesandeks on luua turvaline avalik ruum, milles elanike hirm sattuda tänaval
kuriteo ohvriks oleks võimalikult madal. Enamik meist ei tunneta, et selle turvalise avaliku ruumi
loomisele aitame me igapäevaselt ise kaasa. Makstud maksud aitavad avaliku ruumi turvalisust
tagada, aga samas nähtub maksu- ja tolliameti uuringust, et enamik inimestest ei tunneta enda loodud
SKT ja saadud teenuste vahel mingit seost.

Inimesed ei mõtle selle peale ega teadvusta endale, miks on maksud vajalikud ja, mida nad läbi
maksude maksmise saavad. Inimesed ei teadvusta, et maksude maksmine on meie valitud
ühiskondlik kokkulepe, mis võimaldab riigil toimida ja võimaldab kodanikele sotsiaalseid riigi poolt
pakutavaid garantiisid (üle 40% teab piisavalt tulude deklareerimisest ehk kuidas raha tagasi saada
riigilt, vaid 26% teab aga maksudest ja 7% riigi maksutulude kogumisest ehk 93% ei tea, mida
maksude eest saab).

Kui vaadata üldist trendi, siis võib märgata, et viimasel aastal on vähenenud avaliku korra raskete
rikkumiste hulk. Vähenemine on olnud 38%. Kui vaadata statistilist jada kuude lõikes, siis on
positiivseks näitajaks suvekuudel avaliku korra raskete rikkumiste langus. Positiivne on see eeskätt
seetõttu, et suvi on just periood, millal toimub kõige rohkem avalikke üritusi ja inimesed on kauem
väljas. Avalikus kohas raskete rikkumiste arvu langus näitab seda, et meie avalikus ruumis
käitumine on muutunud seaduskuulekamaks. Kindlasti on seda mõjutanud ka politsei sisemiste
ressursside suunamine analüüsipõhiselt.

Paraku tuleb tõdeda, et inimeste subjektiivne hirm sattuda tänaval kuriteo ohvriks on aastaga
suurenenud 29%. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et 42% küsitletutest tundis 2009. a hirmu
tänavakuritegevuse ees. Kindlasti on siin üheks mõjutajaks 2009. aasta üks kõige jõhkramaid
kuritegusid nn kurikamõrv. Samuti on suurenenud jõhkrate röövide hulk, samas kui koguarv on
langenud. Sellised üksikud, kuid väga jõhkrad juhtumid põhjustavad kahtlemata hirmu ja nende
hirmude maandamiseks on kahtlemata vaja selgitada välja teo toime pannud isik, motiivid ja teo
tagamaad. Nende asjaolude teadmisel on võimalik leida lahendusi riskide maandamiseks.

Avalikus kohas turvatunde tagamise osas on kindlasti kõige tõhusamaks õigusrikkujate heidutuseks
politsei kohalolek. Paraku ei ole see aga alati võimalik, sest riigi korrakaitseressursid on selgelt
piiratud eelarveliste võimalustega. Politsei lähtub enda töös aeg-koht-sündmuste analüüsist ning

1
    Analüüsi koostamisel on lähtutud Riigikogu dokumendist „Turvalisuspoliitika põhisuunad“


                                                                                                  1
analüüsist lähtuvalt mehitab politsei olemasolevate ressursside piires kõige kriitilisemad kohad.
Üheks võimaluseks, mida ka üha rohkem rakendatakse, on elanikkonna teadlikkuse tõstmine
võimalikest riskidest: ohtlikest kohtadest, aegadest, konkreetsel ajahetkel aktiviseerunud
kuritegelikest trendidest. Seda tehakse valdavalt avaliku meedia kaudu.

Üha rohkem kasutatakse võimalusi kohalike piirkonna meediakanalite kaudu inimeste teadlikkust
tõsta. Väga oluline lõik, mis on viimastel aastatel positiivselt arenenud, on koostöö kohalike
omavalitsustega. Heade näidetena võib tuua välja Viljandi, kus politsei viis 2009. aastal kokku
kohaliku omavalitsuse ja graffitihuvilised. Koostöös asuti otsima legaalseid graffiti tegemise
võimalusi. Tapa linnas tehti politsei analüüsist tulenevalt ettepanek kohalikule omavalitsusele
paigaldada täiendav valgustus lõbustusasustuste juurde, et vähendada kuritegude toimepanemise
riske ning suurendada avastamise võimalusi. Need on vaid üksikud näited, kuid ilmestavad koostöö
olulisust. Kuna kohalikul omavalitusel on kohaliku elu korraldamise kohustus, siis tuleb sellest ka
vastutus. Kohustus luua omavalituse elanikele ja külalistele turvaline elukeskkond. Seda kõike saab
teha läbi aktiivse koostöö. Kohalik omavalitsus saab olla keskne olustikulise ennetustegevuse
teostaja, kui tal on olemas korrakaitseametkondade sisend olustikulistest ja sotsiaalsetest riskidest.
Turvalisus algab oma kodutänavast ja seetõttu on omavalitsustel turvalise elukeskkonna loomisel
väga suur roll. Osa omavalitsusi tunnetab seda, aga teiste jaoks taandub kõik probleemile „meie
vallas ei ole konstaablit“. Isiklikku panust ei tunnetata ning selliste hoiakute muutmine seisab Eestis
jätkuvalt veel ees.

1.2 Väheneb isikuvastaste kuritegude arv

Isikuvastaste kuritegude puhul on trend samuti positiivne ja 2009. aastal on toimunud üldine
vähenemine. Võrreldes 2008. aastaga on isikuvastaste kuritegude arv vähenenud 13,3%.

Kuigi tapmiste ja mõrvade vähenemine teeb heameelt, siis ei saa olla siiski rahul üldise pildiga
sündmuste osas, milles inimene kaotab elu ebaloomulikul teel:

2009. aastal hukkus ebaloomulikul teel:

              liiklusõnnetustes – 100 inimest;
              tulekahjudes – 63 inimest;
              tapmiste tagajärjel – 76 inimest;
              tööõnnetustes – 17 inimest;
              uppus – 63 inimest;
              enesetapu tagajärjel – 280 inimest.

Ebaloomulike surmade analüüs toob välja selle, et nn. kuritegelike surmade arvukus on vähenemas,
aga nende kõrval on suurenemas uppumiste, enesetappude ja tööõnnetuste osakaal.

Vaadates just tööõnnetusi, uppumisi ja enesetappe, siis tuleb kahjuks tõdeda, et negatiivse muutuja
peamiseks põhjuseks on enesetappude arvukuse kasv. Teiste surmajuhtumite liigid on oma
osakaalult jäänud varasemaga samale tasemele. Enesetapud moodustavad aga kogu ebaloomulike
surmade arvukusest tervelt 47%.



                                                                                                     2
Enesetapud on olnud languses alates 1994. aastast. Erandiks on vaid 2001. aasta, kui toimus tõus.
Viimasel kolmel aastal on aga toimunud enesetappude jätkuv tõus ja märkimisväärne tõus oli just
2009. aastal. Ärevaks teeb asjaolu, et kuigi absoluutarvudes on enesetappude arv langenud, siis
suhtarv ebaloomulike surmade üldarvu on tõusnud 1994. a u 30%lt peaaegu 50%ni. See näitab
vajadust tõhusama kriisiabi ja nõustamise järele. Maailmapraktika kohaselt on ka osa tule-, liiklus- ja
uppumissurmadest tegelikult enesetapud ning seega on tegelik arv ilmselt veelgi suurem.

Jätkuv tõusutrend annab seega põhjust muretsemiseks. Kui me oleme viimase kahe aasta jooksul
suutnud erinevate meetmete koosmõjul vähendada liiklussurmasid poole võrra, siis enesetappude
ennetamine ei ole riigis olnud selline prioriteet ja sellega ei ole ilmselgelt piisaval tegeletud. Me
oleme riigina seadnud endale eesmärgi väärtustada inimelusid ja säästa neid kõikide osapoolte
kaasamisel. Suitsidiaalsus on üks oluline lõik, millega tuleb tulevikus aktiivsemalt tegeleda. See on
võrgustiku ja koostöö küsimus. Sellesse valdkonda on vaja ühiselt panustada. Enesetappude
trendijoon näitab kindlasti sotsiaalse turvatunde puudumist ja sellega kaasnev võib olla viinud
kurbade tagajärgedeni.

Turvatunde loomine ja selle suurendamine saab seega olla kõigi ja igaühe panus. Väga oluline on
panustada nii avaliku sektori omavahelises koostöös kui ka avaliku ja erasektori koostöös nendesse
valdkondadesse ja tegevustesse, millega me saame mõjutada nii enda kui teiste inimeste turvalisust.
Üheks kandvaks jooneks peab olema hoolivus – hoolivus enda, enda lähedase, tuttava ja riigi suhtes.
Hoolivuse ja isetegemise kaudu saame oluliselt tõsta turvatunnet.

Esimest korda viimase kuue aasta jooksul on vähenenud kehalise väärkohtlemise juhtumite arvukus.
Vähenemine on olnud 656 juhtumi võrra. Vähenemine iseenesest on positiivne. Seda võib seostada
asjaoluga, et kuna inimeste majanduslik olukord on halvenenud, siis käiakse vähem väljas ja kuna ka
edukusega seotud enesehinnang on liikunud tasakaalu keskpunti poole, siis satutakse vähem
konfliktiolukordadesse. Samas on probleemiks perevägivald. Majanduslangus ja töökohakaotus või
palga vähenemine on negatiivseid emotsioone ning pingeid tekitavad.

Varavastaste kuritegude puhul seisneb riigi tegevus valdavas enamuses kuriteo tagajärgedega
tegelemises. Kuigi politsei saab keskmiselt hakkama kurjategijate tabamisega, jääb siiski paljudel
juhtudel tegemata inimese jaoks kõige olulisem – varastatud esemete leidmine ja omanikule
tagastamine. Seda seetõttu, et varastatud kraam on juba käibel ning see on kolmandate või neljandate
isikute valduses. Samuti on probleemiks leitud varastatud esemete tagastamine omanikele, kuna ei
ole võimalik nende omanikku üheselt tuvastada. Siin on oluline märkida, et tehnoloogia areng
võimaldab omanikel vara märgistada selliselt, et omaniku tuvastamine on lihtne. Vaatamata
erinevatele võimalustele on aga igal juhul otstarbekam ja olulisem varguste ennetamine.

1.3   Väheneb varavaste kuritegude arv

Vaadates varavastaste kuritegude üldist trendi, siis võib viimasel kahel aastal märgata kerget tõusu.
Arvuliselt ja protsentuaalselt on andnud suurima tõusu just vargused. See tuleneb osaliselt
seadusemuudatusest. Nimelt süstemaatilise varguse kriminaliseerimisest. Varguste osas on
positiivne, et ei ole suurenenud vargused eluruumidest. Kindlasti on siin üheks mõjutajaks inimeste
enda hoolsus ja huvi oma vara kaitsta. Rohkem rakendatakse vara valve võimalusi ja vara




                                                                                                     3
kindlustamise võimalusi. Varavastaste kuritegude levikut saab ennetada ka iga inimene
individuaalselt. Eelkõige:

                soetades vara legaalsetest müügikohtadest;
                hoides vara kindlalt lukustatud hoonetes, sõidukites;
                kasutades vara asukohtades valveseadmeid;
                kasutades võimalust oma vara tähistamiseks;
                mitte jättes pilkupüüdvaid asju nähtavatele kohtadele;
                suhtudes tähelepanelikult teid ümbritsevasse;
                näidates üles kodanikujulgust ja teatades kahtlastest tähelepanekutest politseile.

Varavastaste kuritegude avastamise ja ennetamise osas on politsei suunanud oma tegevuse eelkõige
organiseerunud kuritegelikele gruppidele. Erilist tähelepanu pööras politsei 2009. aastal kuriteo
tulemusena saadud varaga kauplejate tabamisele ja kuriteo tulemusena saadud vara tuvastamisele.
2009. aastal selgitas politsei välja süüteo tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise fakte
29,5% rohkem kui 2008. aastal.

Oma vara kaitse ja elupaiga üldise turvalisuse positiivseks mõjutajaks on kolmanda sektori näol
MTÜ Eesti Naabrivalve. Naabrivalve koondab endas üle 10 000 leibkonna ja 2009. aastal liitus
naabrivalvega 86 uut piirkonda üle Eesti.2 See näitab inimeste tahet ja soovi panustada enda ja oma
lähedaste vara kaitsmisse. See on ka hea näide sotsiaalse kontrolli kogukondliku aktiivsuse
koostööst, mille kaudu suureneb inimeste teadlikkus vara kaitsmise võimalustest ja vajadusest.

1.4 Röövimised muutuvad jultunumateks

Vaadates veel varavastaste kuritegude numbrite taha, siis röövimiste osas on hea meel selle üle, et
üldine röövimiste arv on vähenenud. Küll aga tuleb tuua välja asjaolu, et röövimised on muutunud
jõhkramateks. Samuti kasutatakse rohkem vahendeid isiku identiteedi varjamiseks ning püütakse
relvaga oma sõnale kaalu lisada.

Relvaga röövimiste arv kasvas 55 kuriteo (+42,6%) ja maskis 38 kuriteo (+88,4%) võrra võrreldes
2008. aastaga. Varavastaste kuritegude vägivaldsuse ja isikute varjatuse tõus on trend, millega tuleb
korrakaitsjatel tegeleda intensiivselt ka tulevikus. Paraku näitab ka 2010. aasta algus (tanklaröövid),
et röövimiste jõhkrus jätkub. Siin on mõtte ja tegutsemise koht ka ettevõtjatele. Kindlasti tuleb
vaadata üle enda turvameetmed ja alarmeerimise võimalused. Seda ikka selleks, et teie ettevõte ei
oleks kergeks rünnaku objektiks. Majanduslanguse olukorras arveldatakse rohkem sularahaga, mis
tähendab, et ettevõtted peavad jälgima ka kassas oleva sularaha hulka ning mitte hoidma seal
ülemäära suuri koguseid.

1.5 Internetikeskkond – nüüdisaegne kuriteo toimepanemise koht

Tänapäeva infoühiskonnas muutub ka kuritegevus. Reaalmaailma kõrval muutub virtuaalmaailm üha
enam levinud kuriteo toimepanemise kohaks. Vaadates viimase aasta kelmuste statistikat, siis
2
         Naabrivalvega on liitunud üle 10000 leibkonna, kättesaadav:
http://www.naabrivalve.ee/?module=news&id=545



                                                                                                      4
selgub, et arvutikelmused on võrreldes 2008. aastaga suurenenud 101 fakti võrra. Seega on väga
oluline, et meil oleks riigis piisav kompetents ja ressurss, et arvutikeskkonnas toime pandud
kuritegusid ennetada või siis juba toime pandud kuritegude toimepanijaid välja selgitada ning
koguda kvaliteetseid tõendeid nende süüdimõistmiseks. Kuna u 98% Eestis tehtavatest
pangatehingutest sooritatakse internetis, siis püüab ka kuritegevus kolida sinna, kus liigub raha.


2. Liiklusturvalisus

Liiklusohutus on olnud riigi siseturvalisuse keskseks prioriteediks viimasel paaril aastal. Riikliku
liiklusohutuste programmi ellurakendamine ja ametkondadevaheline sisuline koostöö on sellel
perioodil hoogustunud ja see on ka andnud mitmeid positiivseid tulemusi.

2.1 Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv ning liiklusõnnetustega kaasnevate
varaliste kahjude suurus väheneb

2009. aastal toimus liiklusõnnetustes hukkunute arvukuse jätkuv vähenemine. 2009. aastal hukkus
liikluses 100 inimest. Hukkunute arv 10 000 elaniku kohta on kõrgeim Järvamaal (2,5) ja Lääne-
Virumaal (2,0). Madalaim on Viljandimaal (0,2).

Võrreldes 2008. aastaga vähenes liiklussurmade arv 2009. aastal enim Pärnumaal (16-lt 8-le) ja
Läänemaal (9-lt 2-le). Enim kasvas liiklussurmade arv Lääne-Virumaal (10-lt 14-le) ja Võrumaal (1-
lt 5-le). Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli võrreldes 2008. aastaga 21% vähem.
Inimkannatanutega liiklusõnnetustes oli võrreldes 2008. aastaga 512 vigastatut vähem.

Hukkunuid 100 km tee kohta:
     1. Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 5,2 (Harju MK piires 8,0; 37,5 km pikkune teelõik);
     2. Pärnu-Rakvere 4,4 (Järva MK piires 6,9; 72,3 km pikkune teelõik);
     3. Jõhvi-Tartu-Valga 3,8 (Valga MK piires 7,2; 41,7 km pikkune teelõik).

Liiklusõnnetuses vigastatute vähenemine on oluline näitaja. See näitaja on ka positiivne mõjutaja
sotsiaalkuludele. Kui 2009. aastal on vähenenud liiklusõnnetustes vigastatutega seonduva
erakorralise meditsiini kulud, ravikulud, rehabilitatsioonikulud, tähendab see, et meditsiiniasutustes
on olnud vähem patsiente, mis omakorda peab suure tõenäosusega olema aidanud raviasutustel
efektiivsemalt ja eesmärgipärasemalt kulutada vahendeid plaanilisele ravitegevusele.

Liiklusõnnetuste ja liikluses hukkunute arvukuse vähenemise põhjusena on üha jõulisemalt toodud
välja liiklussageduse vähenemine 2009. aastal. Kindlasti on see üks põhjus. Kas aga peamine?

Kui vaadata seda, et me oleme hukkunute osas langenud 1940. aastate lõpu tasemele, siis ei ole
kindlasti võrreldav tänane liiklustihedus selle aja liiklustihedusega, samuti ei ole liiklustihedus
samaväärne hukkumiste kõrgperioodiga 1990–1998. Sotsiaalne areng ei käinud jõudsalt kaasas
tekkinud majanduslike võimalustega.

Liiklussurmade arvu vähenemisel tuleb tõsta esile ametkondade ühist panust liiklusturvalisuse
tagamisse, mis on toimunud varasemast märksa koordineeritumalt. 2009. aastal jätkas politsei 2008.


                                                                                                    5
aastaga suuresti samas mahus liiklusjärelevalve teostamist. Mõningane järelevalve mahtude langus
toimus 2008. aasta teisel poolel seoses eelarve vähenemisega. Maanteeameti ja Politseiameti
koostöös läbi viidud süsteemne kampaaniate rakendamine ja meediateavitus oli sellele efektiivseks
alternatiiviks.

Saavutatud tulemused näitavad, et valitud tegevused on olnud õiged ja tulemuslikud. Neid tuleb
jätkata ja nende kõrvale tuleb rakendada veel täiendavaid tegevusi, mis aitavad jätkuvalt parandada
liikluskultuuri ja tõsta liiklejate enesekontrolli.

Üheks tulevikku suunatud tegevuseks on kiiruskaamerate rakendamine. Vastav projekt sai alguse
2007. aasta lõpust. 2009. aasta lõpuks jõudis projekt sellesse faasi, et kaamerad on Tallinna-Tartu
maanteele paigaldatud, infosüsteemid välja arendatud ja infosüsteemide koostoimet testitakse. Juba
testperiood on viinud lähemale kiiruskaamerate paigaldamise eesmärgile – rahustada liiklust.
Senised testid näitavad, et liiklus nendel lõikudel on muutunud rahulikumaks ning keskmised
kiirused madalamaks. See annab lootust, et reaalne kasutus tõstab liiklejate seaduskuulekat ja
ohutunnetuslikku käitumist veelgi ning sõidukijuhid arvestavad liiklusohtlike kohtadega rohkem.

Kiiruskaamerate rakendamine annab võimaluse paigutada politseijõud põhimaanteelt
tugimaanteedele ja selle kaudu suurendada liiklusjärelevalve võimekust just nendes kohtades kuhu
politsei varem pole nii tihti jõudnud. Sellega suurendatakse avastamise riski ja see peab mõjutama
liiklejaid seaduskuulekalt käituma.

Analüüsides liiklusjärelevalve tulemuste baasil juhtide liikluskäitumist, siis võib küll märgata
joobes juhtide liikluses osalemise langust, kuid ilmselgelt on joobes juhid endiselt probleem.

Alkohol on endiselt probleemiks valdavalt noorte hulgas. Iga teine liiklusõnnetustes osalenud
joobes mootorsõidukijuht oli noorem kui 30 eluaastat, vaid viiendik vanemad kui 45.
Alkoholijoobes õnnetusse sattunud mootorsõidukit juhtinud alaealisi registreeriti kokku 13,
noorim neist oli 14-aastane Tallinna koolipoiss, 2008. aastal tabati joobega roolist 14
õnnetusse sattunud alaealist. Samas vähenes purjus juhtide arv oluliselt, võrreldes 2008. aas ta-
ga, juba täisikka jõudnud, 18–30-aastaste noorte hulgas, kellega registreeriti kolmandiku võrra
vähem õnnetusi kui aasta varem. 45–55-aastaseid sattus aga õnnetustesse sama palju kui 2008.
aastal. 2009. aasta liikluskäitumise monitooring näitas, tuginedes politseireididele, et
alkoholijoobes (alkoholisisaldus veres >=0,5 promilli) on 0,6% ja joobe jääknähtudega
(alkoholisisaldus veres 0,2...0,5 promilli) 0,2% liikluses viibivatest mootorsõidukijuhtidest.
Need näitajad on madalaimad kogu monitooringu ajaloo vältel alates aastast 2002. 3

Seega on ka 2010. aastal jätkuvalt prioriteetseks tegevuseks liikluses osalevate joobes juhtide
väljaselgitamine ja liiklusest kõrvaldamine.

2.2 Liikluskultuuri paranemine

Hinnates liikluskultuuri, tuleb tõdeda, et ilmselgelt on üheks teguriks, mis on vähendanud
liiklusõnnetuste ning neis hukkunute ja kannatanute arvu, on liiklejate hoiakute muutumine.

3
       Liiklusaasta 2009, Maanteeamet, kättesaadav: http://www.mnt.ee/atp/?id=41827


                                                                                                 6
Siseministeeriumi analüüsi tulemused näitavad, et inimesed on üha rohkem hakanud kasutama
turvavarustust. Kui veel 2007. aastal hukkus Eestis lahtise turvavööga sõites 94 autosolijat ja
2008. aastal 40, siis mullu vaid 28. Kuigi ka liikluskäitumise monitooringud näitavad turvavöö
üldise kasutustaseme järjepidevat tõusu, ilmneb TNS Emori 2009. aasta vastavast
küsitlusuuringust jätkuvalt lõhe täisealiste liiklejate enesehinnangu ja tegeliku käitumise vahel.
Nimelt 94% küsitletud täiskasvanutest pidas turvavöö kinnitamist väga vajalikuks, samas kui
kolmandik õnnetustes kannatadasaanud täiskasvanutest oli jätnud endal turvarihma kinnitama-
ta.4 Samuti on inimeste riskikäitumine vähenenud ja see väljendub üldises kiiruse ületamise
vähenemises.

Kuigi tihti tundub, et mõnede automarkide esindajad torkavad liikluses rohkem silma kui teised, ei
ole tegelikult tegemist ainult tunnetusega. Liiklusrikkumiste statistika näitab, et BMW-de juhid
torkavadki ülekaalukalt liiklusrikkumistega rohkem silma. Nimelt 17,2% liiklusrikkumistest pandi
näiteks 2008. aastal toime just selle automargi roolis olnud isikute poolt (2009. aasta kohta lõplik
analüüs hetkel puudub). Järgnesid Audi, Mercedes Benz ja VolksWagen, igaüks veidi enam kui 10%
osakaaluga kõigist liiklusõigusrikkumistest.

Võttes aluseks liiklejatepoolset arvamust, siis on eelmärgitud uuringu andmeil liikluskultuuriga
rahulolevate inimeste arv eelmise perioodiga võrreldes tõusnud 8%. See tähendab aga seda, et
küsitletutest on liikluskultuuriga rahul 33% inimestest. Protsendipunkti tõus annab kindlust selles, et
valitud suund ja tegevused on õiged, aga sisuliselt tuleb veel kõigi ühise jõupingutusena näha vaeva
selle nimel, et meil hukkuks ja saaks kannatada veelgi vähem inimesi ja et liikluskultuuriga
rahulolevate inimeste arv tõuseks oluliselt.

Kuna ajakirjandus on pööranud liiklusele, sh kiiruskaameratega seonduvale, väga suurt tähelepanu,
siis on ka see aidanud kaasa hoiakute muutmisele. Samuti on ainuüksi kiiruskaamerate paigaldamise
fakt aidanud oluliselt kaasa liikluskultuurile. Nii on näiteks kiiruskaamerate piirkonnas Tallinna-
Tartu maanteel vähenenud kiirust ületavate juhtide arv varasema paari aastaga võrreldes peaaegu
neli korda.

3. Terrorismivastase tegevus

Terrorism on nähtus, mida ühiskond valdavalt tajub kas vahetu ohuna elanike turvalisusele ja riigi
julgeolekule või vastupidi, hoopiski globaliseeruva maailma ühe (kõrval-)probleemina, mis Eesti-
sugust väikeriiki ei puuduta.

Kuigi Eestis peetakse terrorismiohtu hetkel madalaks, võib kahjuks kindla veendumusega tõdeda, et
terrorismioht on meist pidevalt üksnes mõne lennutunni kaugusel ning rahvusvahelised ohud
muutuvad riigisisesteks ohtudeks mõne hetkega. Seetõttu on oluline rakendada julgeolekuohtude
ennetamiseks ka neid tehnoloogilisi lahendusi, mis on võimalikuks saanud tänu infotehnoloogia
kiirele arengule.

Üheks olulisemaks abivahendiks terrorismi ennetamisel ja tõkestamisel on lennureisijate
broneeringuinfo e PNR. Riskianalüüsi teostamisega ning isikutevaheliste seoste tuvastamise kaudu

4
        Liiklusaasta 2009, Maanteeamet, kättesaadav: http://www.mnt.ee/atp/?id=41827



                                                                                                     7
on võimalik edukalt ennetada terroriakte. Riigid, kes täna PNR-andmeid juba töötlevad, on näiteks
Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Rootsi, Austraalia, Kanada, USA ja Lõuna-Korea. Nende riikide
arv kasvab pidevalt.

Ühiskonna turvalisuse tõstmise nimel on ka Eesti seadnud eesmärgiks lennureisijate broneeringuinfo
töötlemise põhimõtete ja protseduuride väljatöötamise, kaasates protsessi ka erasektori esindajad.
Eesti on 2009. aastal olnud aktiivne eestkõneleja Euroopa Liidu tasandil, otsides sealjuures tasakaalu
nii riigi huvide kaitsmisel kui võimalike kulude kokkuhoidmisel. Siseministri juhtimisel toimus
möödunud aastal Riigikogu liikmetele tutvustav visiit Ühendkuningriiki, mille käigus tutvuti nende
PNR-süsteemiga. Eesti jätkab oma riikliku süsteemi väljatöötamist, lähtudes Euroopa Liidu tasandil
kokku lepitud põhimõtetest.

4. Julgestustegevus

Igapäevane koostöö julgestusvaldkonnas toimib (sh rahvusvaheline) erinevate ametkondade vahel,
kusjuures tegevuspiirid on enamuses määratletud ja neid aktsepteeritakse ka julgestatavate poolt.

Väljakujunenud on tegevuspraktika ja tavad julgestatavate isikute ametkondades. Julgestuspolitsei
suudab oma jõududega teha 90% julgestatavate isikutega seotud tegevustest ja 3/4 kogu
väliskülaliste visiitide julgestamisega vajalikust tööst.

Tänane tehniline võimekus hea ning tagab eesmärgipärase tegevuse - sõidukid (sh kuulikindlad),
relvastus, valveseadmed, sidevahendid jms.

Julgestustegevuse ülesanded on Politseiseaduses ja Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses
rahuldavalt sätestatud, kuid julgestustegevust, kui sellist seadus otseselt ei reguleeri - liikluse
(inimesed, sõidukid) piiramine, peatamine või sulgemine, objektide juurde ja sissepääsu piiramine
või sulgemine, inimeste ja firmade taustakontroll, eraisikute ja firmade omandi kasutamine
julgestustegevuse vajadusi arvestades, teabe kogumine ja analüüs jpm on reguleerimata.
Kaasajastamist vajab riiklikul tasemel visiitide ja üleriigilise tähtsusega ürituste turvalisuse tagamise
kord.

Probleemiks on asjaolu, et julgestustegevuses ei tunne vaenlast ära, sest ta on meie sarnane ja meie
hulka sulandunud. Ühtlasi on süvenemas kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajate nappus.
Samaaegselt on julgestustegevuses probleemiks ka igapäevane rutiin ja julgestatavate ning
julgestajate poolt suhtumine "meil ei ole ju midagi juhtunud".

Ees seisab üleminek julgestatavate isikute vastu suunatud rünnakute ennetamisele ja tõkestamisele
läbi teabe- ja vajadusepõhise julgestustegevuse, sh julgestatavatele isikutele optimaalsete julgeoleku
meetmete rakendamine regulaarsete ohuhinnangute alusel. Tagada tuleb informatsiooni kogumine
mahus ja ulatuses, mis on asjakohane nii sisu kui ajalises mõttes. Muudatused viiakse ellu 2010
aastal. Isikukaitse liigub korrakaitse valdkonnast kriminaalpolitsei valdkonda.

Samuti on vaja lähitulevikus objektiivselt hinnata praegust julgestustegevuse ülesehitust, selle
tagamisse kaasatud institutsioone ja nende pädevusi ning määratleda selle tegevuse optimaalsed
vormid nii seadusregulatsiooni, juhtimisahela kui ressursikasutuse osas.



                                                                                                       8
Perioodiliselt tuleb üle vaadata kõrge rünnakuohuga objektide nimistu, koos asjakohaste
kaitseplaanidega. Nendes plaanides loetleda üles objektide erinevad ohusituatsioonid ja kirjeldada
erinevate ametkondade ja allasutuste koostööd kriisisituatsioonides (raadioside, käsuliinid jne.)
Võtta kasutusele objektide tehnilise valve uue põlvkonna elektrooniline valvesüsteem.

5. Integreeritud piirihaldus

Riigi julgeoleku tagamiseks korraldatakse Eesti riigipiiril piirivalve tegevusi integreeritud
piirihalduse põhimõtetel, mis hõlmab kriminaalluure ja riskianalüüsipõhist piirikontrolli, oma
pädevuse piires kriminaalasjade eeluurimist, väärteoasjade menetlust ning jälitustegevuse teostamist,
nelja astmelist kontrollmudeli rakendamist ning rahvusvahelist ja siseriiklikku koostööd.

5.1. Välispiiri valvamine

Eesti välispiiri (idapiir ja merepiir) valvatakse kordonitest patrullidega ja seiresüsteemidega
maismaal ning merel. Põhieesmärgiks on ebaseaduslike piiriületuste avastamine ja tõkestamine
piiripunktide vahelisel alal. Merepiiri valvamisel seiresüsteemiga (valminud 2006), laevade ja
õhusõidukitega korraldatakse veesõidukite avastamine ja territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu
kontroll. Patrull -ja vaatlustegevuse korraldamiseks välispiiril on piiripunktide vahelisel alal 23
piirivalvekordonit, neist 10 paiknevad merepiiril ning 13 maismaapiiril. Püsikulude vähendamiseks
toodi Tallinna kordon Paljasaare sadamast üle Piirivalve merebaasi (Süsta 15) ja renoveeriti
Mehikoorma piirivalvekordon.
Teenistuse planeerimise ja aruandluse efektiivsuse tõstmiseks viidi piirkondades läbi tarkvara
TEPLA prototüüpversiooni katsetamine, mis osaliselt võetakse kasutusele 2010. aastal.

Välispiiri maismaapiiri osa on elektroonilise ja tehnilise valvega kaetud ca 47% ulatuses. 2009.
aastal renoveeriti valvesüsteem Narva jõe kuivsängis, vahetati välja vana ja amortiseerunud
valvesüsteem. Välispiiri valvamise võimekuse parandamiseks renoveeriti Mehikoorma kordon, kuhu
loodi Lämmijärve seirekeskus ning rajati videovalvesüsteem Kulje lahe äärde. Nimetatud tegevuse
tulemusena suurenes tehnilise valvega kaetud riigipiiri osa ca 4%.
Välispiiri mereala jälgimiseks ja objektide avastamiseks on kasutusel mereseiresüsteem, mis
koosneb 20 radarist. Seiresüsteem katab normaaltingimustes vähemalt 90% territoriaalmerest.

Tehnilise valvega katmata piirilõikudel toimub patrull- ja vaatlustegevus. Patrullimise intensiivsus
sõltub piirilõigule antud ohuhinnangust. 2009. aastal suurenes kordonites patrulltegevusele kulutatud
tööaeg ca 20%. Põhitegevuseks kasutati maastikuautosid, ATV-sid, erivarustusega vaatlusbusse ja
lumesaane (kokku 197 ühikut) ja veesõidukeid (kokku 54 ühikut, nendest laevu 6, hõljukeid 2 ja
muid veesõidukeid 46). Idapiiri piirivalvekordonite osades patrullautodes (13) võeti kasutusele
seadmed päringute tegemiseks andmekogudest.
Riigipiir valvamiseks õhusõidukitega on olemas koolitatud ja kogemustega isikkoosseis.
Patrullimiseks (k.a otsingu- ja päästetegevuse SAR läbiviimiseks) on kasutada kaks kopterit AW-139
(MI-8 lennuressurss ammendus 2009.aastal). Lisaks soetatakse 2010.aastal välispiirifondi
kaasfinantseerimisel veel kolmas Augusta Westland tüüpi kopter. Uute kopterite kasutuselevõtt loob
suurema võimekuse õhust välispiiri valvamiseks. Patrullimiseks ja otsingutööde läbiviimiseks on
kopteritele paigaldamiseks soojuskaamera komplekt FLIR, mille abil on võimalik ööpäevaringselt



                                                                                                   9
teostada otsinguid, eristades vettesattunud abivajajat tugeva lainetuse tingimustes ning maismaa
taimestiku taustal.
Helikopterite operatiivsuse ja töö efektiivsuse tõstmiseks riigipiiri valvamisel ning merepääste alasel
tegevusel, on kriitilise tähtsusega võimaldada helikopteritel tankida riigipiiri ja ajutise kontrolljoone
läheduses. Kuna ainuke lennujaam, mis on avatud 24 tundi ööpäevas asub Tallinnas, siis peavad
helikopterid olema tangitud maksimaalse kütusekogusega, et viia läbi operatsioon ning jõuda tagasi
lähtekohta. Helikopteri patrulli suurem kiirus ja tegutsemisraadius annab väga suure eelise sõiduki-
ja jalgsipatrulli ees.

Idapiiril paikneb kaks piirivalve valmidusüksust, mille põhiülesanded on piirivalvevaldkonna
struktuuriüksuste operatiiv-valmiduse tagamine ning isikkoosseisule täiendõppe andmine.
Valmidusüksustes       täiendusõppe      saanute      baasil    luuakse     siseriiklikud ekspertide
kiirreageerimisreservid, keda on FRONTEX taotluse korral võimalik saata piirivalve
kiirreageerimisrühmadesse. Valmidusüksuseid kasutatakse intensiivselt Kagu PVP-s Eesti-Läti
suunal ja Kirde PVP-s Narva linna ning Narva jõe regioonis, et maandada suurenenud riske
piiripunktide vahelisel alal salakaubaveo ja illegaalse migratsiooni tõkestamiseks.

Piirivalveameti ja Smartdust Solutions OÜ vahel sõlmiti koostööleping 2009. aastal eesmärgiga leida
riigipiiri valvamiseks sobiv valvesüsteemide võrgustik koos vajaliku tehnoloogiaga. Süsteemi
rakendamine võimaldab säästa piiri valvamiseks kasutatavat inimressurssi.

Põhja-Euroopa merepiirkondades teostatava mereseire integreerimise pilootprojektiga (piirivalve
osaleb) soovitakse saavutada liikmesriikide vahel sujuv koostöö seiresüsteemide infovahetuses nii
välispiiri kontrolli, mereturvalisuse, merekeskkonna kaitse kui kalastuskontrolli osas. Samuti
jätkatakse siseriikliku töögrupi tegevust ametkondadevahelise mereseire info vahetamise
tõhustamiseks.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise EL välispiiri Eesti osa tähistuse, väljaehituse ning
kulgemise täpse asukoha puudumine suurendab riski juhuslike piiriületuste toimumiseks ning
vähendab võimalusi avastada ebaseaduslikke riigipiiri ületusi. Riigipiiri valvamise tagamiseks
teostatakse Eesti-Vene ajutisel kontrolljoonel iga-aastaselt hooldustöid ca 150-200 kilomeetri
ulatuses. Idapiiril paigaldatakse navigatsiooniperioodiks jõe- ja järvepiirile 125 poid ajutise
kontrolljoone piirirežiimi ala tähistamiseks. Idapiiri järvepiir (120 km) jääkatte ajal tähistatakse 100-
200 m vahedega hoiatusplakatitega.

Vaatamata piirilepingu puudumisele on Eesti Vabariigi piirivalve ja Vene Föderatsiooni piirivalve
piiriesindajate ning allüksuste koostöö tõhus. Eesti-Vene piirivalvete kahepoolse piirihaldusalase
koostöö tulemusena lahendatakse erinevaid piirikontroll küsimusi sh piirirežiimi rikkumisi.
Naaberriigiga hea koostöö tulemuse kinnituseks toimus 2009. aastal kahe riigi piirivalve juhtide
kohtumine Tallinnas.

Eesti on ebaseadusliku sisserände osas valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse reeglina
jõuda Põhjamaadesse või Vahemere-äärsetesse riikidesse. Ebaseadusliku sisse- ja läbirände ning
muu piiriülese kuritegevuse surve nii Eesti välispiiridele kui ka vaba liikumise alale tervikuna on
alates 2008. aastast näidanud kasvutendentsi. 2009. aastal tõusis ebaseaduslikul sisserändel
tuvastatud isikute arv 57%, sellest 60% isikuid ületas riigipiiri piiripunktide vahelisel alal ja



                                                                                                      10
ülejäänud olid Schengeni viisa väärkasutamise või riigis ebaseaduslikult viibimise juhtumid.
Avastatud rikkumiste arvu tõusu mõjutas ka viisade kooskõlastamise protsessis esitatud taotluste eel-
ja järelkontrollialase tegevuse tõhustamine.
Illegaalse immigratsiooni ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks tegutses sisepiiridel kagu-ja lõuna
suunal Sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus (SKKT-asukohaga Valga) ühe liikuva üksusega
ning lääne suunal Pärnu kordoni koosseisus oleva ühe liikuva üksusega. Vaba liikumise alal
integreeritud piirihalduse asutustevahelise koostöö tulemusel peeti kinni 25% ebaseaduslikest
sisserändajatest.

Ebaseadusliku piiriületuse juhtumeid oli 158, millest Eesti piirivalve lahendas 111. Võrreldes 2008.
aastaga oli juhtumeid 50% rohkem. Lahendamata juhtumitest moodustas ca 75% juhud, kus tegu oli
Eestist väljuva suuna ebaseadusliku piiriületusega ja seetõttu lahendamise tase eeldatavast madalam.
Enamus ebaseaduslikest piiriületustest leidsid aset piiriveekogudel (Narva jõgi, Peipsi järv,
Lämmijärv, Pihkva järv). Peamiselt ületati ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont tahtmatult
kalastamise käigus või navigeerimisvea tõttu. Ebaseaduslike piiriületuste juhtumite arvu mõjutas ka
2009. aastal uus trend toimetada ebaseaduslike sisserändajaid riiki piiripunktide vahelisel alal.
Samuti mõjutas olukorda 1. juulil 2009 jõustunud Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse muudatus, mille tõttu suurenes ebaseadusliku piiriületusega seotud salakaubaveo juhtumite
arv piiril. 2009. aastal avastati Eesti-Vene kontrolljoonel 97 salakauba üle piiri toimetamise
juhtumit, mis on 60% rohkem kui 2008. aastal. Üldjuhul toimetatakse üle piiri Vene Föderatsiooni
maksumärkidega tubakatooteid (piirivalvurid avastasid kokku 1 125 950 Vene Föderatsiooni
maksumärkidega sigaretti) ning alkoholi. Salakaubandust mõjutavad jätkuv majanduslangus,
märgatav toodete hinnavahe ning kasvav töötuse määr, samuti kehtestatud piirangud sissetoodavate
sigarettide kogusele.
Integreeritud piirihalduse üheks osaks on rahvusvaheline koostöö, mille maht aasta-aastalt on
tõusnud. Piirivalve panustab aktiivselt EL liikmesriikide välispiiri valvamise ja Frontex'i
koordineeritavatesse ühisoperatsioonidesse ning piirivalvete kiirreageerimisüksuste rakendamiseks
korraldatud koolitustel. Üheksal ühisoperatsioonil osales 78 ja erinevatel koolitustel osales 77
piirivalveametnikku. Ühisoperatsioonidele panustati 2009. aastal ka piirivalve tehnikaga,
vaatlusbussi ja piirivalve lennukiga. EL/Schengeni välispiiri julgeoleku suurendamiseks osaleti
liikmesriikide välispiiride Schengen Acquis nõuetele vastavuse hindamistel.

2009. aastal osales neli piirivalveametnikku Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Hollandi, Bulgaaria ja
Rumeenia mere- ja õhupiiride Schengeni Aquis nõuetele vastavuse hindamisel.

2009. aastal osales viis piirivalveametnikku tsiviilmissioonidel Kosovos, Gruusias ja Ukrainas ning
Moldovas. Lisaks on piirivalve esindaja lähetatud Euroopa Nõukogu peasekretariaati.

Uute algatustena lähetati Eesti, Läti ja Leedu piirivalvete sideohvitserid Valgevene ja Gruusia
Vabariiki, sõlmiti integreeritud piirihalduse tagamiseks kahepoolsed piirihaldusalased
koostöölepingud Valgevene, Aserbaidžaani ja Leedu piirivalvetega ning allkirjastati vastastikuse
mõistmise memorandum Eesti Vabariigi Piirivalveameti, Läti Vabariigi riikliku piirivalve ja Leedu
Vabariigi siseministeeriumi riikliku piirivalveteenistuse vahel sideohvitseri tegevusest Venemaal.

Eesti ja Soome Piirivalveametite vahel lepiti kokku ühistes uurimisrühmade moodustamistes
võitluseks ebaseadusliku sisserändega ja isikute üle riigipiiri toimetajate tuvastamiseks.



                                                                                                   11
Ametiabi korras lähetati ajutiselt piirivalveametnikud Eesti Suursaatkonda Moskvasse viisade
väljastamisel abi osutamiseks ning dokumentide II astme kontrolli teostamiseks.

Koostöös Läti ja Leedu piirivalvetega Balti riikide piirivalvete ühiste sideohvitseride (ILO)
lähetamine Gruusiasse ja Valgevenesse on taganud ebaseadusliku rände alase informatsiooni
vahetuse. Ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks on nii 2008. aastal kui ka 2009. aastal
lähetatud ametiabi osutamiseks Eesti Suursaatkonda Moskvasse piirivalveametnikud viisade
väljastamisel abi osutamiseks ning dokumentide II astme kontrolli teostamiseks.

Lisaks osalemistele väliskoolitustel korraldas piirivalve 2009. aastal Eestis mitmeid koolitusi ja
seminare teiste riikide piirivalveametnikele. Sealhulgas korraldati seminar Euroopa Liidu
kiirreageerimisrühmadele, Söderköpingi protsessi raames seminar migratsiooni statistika
rahvusvaheliste standardite kohta ja koostöös Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli
Keskusega (DCAF) koolitus 37-le Lääne-Balkani maade piirivalvete kordoniülemale.


5.2 Piirikontroll

Välispiiril on piiriületuse korraldamiseks 42 rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti, nendest
28 paiknevad mere- ja piiriveekogude sadamates, 7 lennujaamades, 5 maanteelõikudel ning 2
raudteejaamades.

2009. aastal suurenes piiripunktide kaudu välispiiri ületanud isikute arv 10,4% (piiriületajaid 2008 –
5971678; 2009 – 6593361) ja transpordivahendite piiriületus 6,8% (transpordivahendeid 2008 -
2012500; 2009 - 2151158). Viimaste aastate isikute ja transpordivahendite piiriületuse suurenemine
on tingitud asjaolust, et alates 2008. aasta juunikuust lihtsustas Venemaa Eesti mittekodanike
piiriületust. Lihtsustatud piiriületuse tulemusi oli eriti tunda Kirde regiooni piiripunktides, kus
piiriületajate arv 2009.aastal kasvas 16,6% (piiriületajaid 2008 – 3667596; 2009 – 4278140). Selline
isikute piiriületuse kasv on tekitanud Narva maantee piiripunktis olukorra, kus piiri ületavad
jalakäijad on sunnitud piiriületuseks ootama väljas, sest piiripunkt ei mahuta rohkem isikuid
ootesaali. Piiripunkti läbilaskevõime on samuti piiratud infrastruktuuriga sõiduautode kontrollil riiki
siseneval suunal.

Võltsitud dokumentide kasutamise osas on olukord aastate lõikes olnud stabiilne, kuid võrreldes
2006. ja 2007. aastaga on muutunud võltsitud dokumenti kasutanud isikute ring. Kui eelnevatel
aastatel kasutasid võltsitud dokumente enamasti Moldova ja Ukraina kodanikud, siis 2008. ja 2009.
aastal on aktiivseks muutunud erinevate Aafrika riikide ja Hiina kodanikud ning kasutusele on
võetud kas võltsitud või varastatud Schengeni viisakleebised ja Euroopa Liidu liikmesriikide
elamisload.
2009. aastal tõkestati piiriületus 916 isikul, neist maismaapiiril 314 isikul, merepiiril 593 isikul ja
õhupiiril 9 isikul. 2008. aastal väljastati sisenemiskeeld 2326 isikule. Suurim muutus on toimunud
merepiiri osas, kus 2009. aastal väljastati sisenemiskeelde 68% vähem.




                                                                                                    12
Koostöös Soome piirivalvega rakendatakse pilootprojekti Use of Visa Information System and Entry-
Exit functionality” , mis loob tingimused piirivalvetele EL tuleviku arenguid arvestava piirikontrolli
tehnoloogia kasutamiseks.

Idapiiril asuvate naaberriigi piiripunktide läbilaskevõimest ja töökorraldusest lähtuvalt säilivad
väljuval suunal piiriületuse järjekorrad peamiselt veoautodele, kuid ka sõiduautodele Narvas. Narva
mnt piiripunkti infrastruktuur ei võimalda kontrollikohtade juurde loomist, et suurendada jalakäijate
ja sissetulevate sõiduautode kontrollimise võimekust.

5.3 Merepääste

Läänemere veeteedel seilab päevas keskmiselt 2000 laeva. Eesti merealadel toimub aktiivne liiklus
umbes 10 000 km² suurusel alal. Suvisel navigatsiooniperioodil lisanduvad tuhanded jahid, kaatrid ja
lõbusõidulaevad. Talvisel ajal esineb jäämurdeprobleeme, mis halvendab oluliselt meresõiduohutust.
Lisaks tekivad igal aastal olukorrad, kus kalamehed teostavad kalapüüki jääl (põhiliselt Peipsi järv,
Pihkva järv ja Lämmijärve veed ning Pärnu laht) arvestamata jääle mineku keeluga ning
mittesoodsate ilmastiku tingimustega. Peamine riskigrupp on harrastuskalurid, kes üldjuhul ei
tunneta ega tea ohtusid, mis neid jääl viibides varitsevad.

Eesti päästepiirkonnas ei toimunud 2009. aastal merekatastroofe ja inimohvritega laevaõnnetusi.
Otsingu- ja päästetööd viidi läbi vastavalt päästetööde plaanile. Suudeti tagada valmisolek
sündmustele reageerimiseks: keskmiselt jõutakse abivajajani suvel ühe ja talvel kahe tunni jooksul.
Hädasolijad ja abivajajad on reeglina harrastuskalurid ja harrastusmeresõitjad Peipsi järvel, Pärnu
lahel ning Tallinn-Paldiski piirkonnas. Kokku oli 2009. aastal 131 päästejuhtumit (30% rohkem kui
2008.a.), neist operatsioone 84.
Piirivalvelaevade otsingu- ja päästetegevuse võimekuse tõstmiseks on vajalik varustada laevad öise
vaatluse seadmetega/soojuskaameratega, et ka öisel ajal oleks võimalik vette sattunud inimesi kiirelt
avastada.

5.4 Merereostus

Soome laht on elava laevaliiklusega Läänemere osa, milles ristuvad Eesti, Soome, Rootsi ja Vene
sadamatest väljunud ja nendesse suunduvate reisi- ning kaubalaevade ja tankerite teed. Kõige
suurem oht merekeskkonnale on vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega, mida
tänasel päeval teenindavad naftaterminalid, mis ei paikne EL territooriumil. Rahvusvaheliste
kokkulepete alusel loobutakse ühepõhjaliste tankerite kasutamisest naftasaaduste veol, vastavalt
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ettekirjutustele ja nõuetele hiljemalt 2010. aastal.

Eesti Vabariik on võtnud kohustuse viia reostuskorje võimekus HELCOM miinimumnõudeni ehk
reostusjuhtumi korral teostada korjet 4,5 km² suuruselt alalt 12h jooksul. Hetkel on piirivalvel
kasutada üks reostustõrjelaev PVL-202 KATI, mille võimekus on 12h jooksul teostada reostuskorjet
0,6 km² ulatuses (so 13% HELCOM miinimumnõudest). Piirivalvelaev VALVAS-le on loodud
reostuse lokaliseerimise (merepoomide transport ja veeskamine) võimekus. Täiendavalt piirivalve
ressurssidele on riigil võimalik kasutada Veeteede Ameti multifunktsionaalseid laevu EVA-316 ja
SEKTORI, mis koos PVL-202 KATI annavad riigi reostuskorje võimekuseks 1,8 km² 12 tunni
jooksul. Roomassaare sadamas on kasutusel 1. astme reostuse lokaliseerimiseks ja korjeks vastav



                                                                                                     13
konteiner, millega suudetakse lokaliseerida 100m kerget reostust ning skimmeritega suudetakse
alustada esmast reostuse korjet.
Lisaks on patrullimiseks ja otsingutöödeks kasutada kaks lennukit (L-410), mille osas teostatakse
hädavajalik remont kuni ressursi ammendumiseni.
Lepingud sõlmitud reostuse vastuvõtmiseks, utiliseerimiseks ja reostusvahendite puhastamiseks OÜ
BLRT EKO-ga.

Reostuse avastamiseks on lennuvahendile paigaldatud seiresüsteem SLAR (komplektis
andmetöötlus- ja salvestusseadmetega, infrapunakiirguse ja mikrolaineanduriga), mis võimaldab
halva nähtavuse korral ja pimedal ajal kontrollida vaadeldavat mereala. 2009. aastal teostati reostuse
avastamiseks patrulllende keskmiselt 2,4 korral nädalas (ühe patrulllennu pikkus ~ 3h).
Lennuvahendil kasutatakse radarsüsteem-laserspetraalanalüsaator LIDARit, mis võimaldab koheselt
analüüsida ja anda hinnang avastatud merereostusele.

Multifunktsionaalne reostustõrjelaev laeva hange on lepingueelses seisundis. Uue
multifunktsionaalse laeva soetamisega saavutab piirivalve aastaks 2013 HELCOM soovituse 11/13
kohaste miinimumnõuetele vastavast reostuskorje võimekusest 26%, mis on 1,2 km² suuruse ala
katmine 12 tunni jooksul.

Euroopa Mereohutuse Amet (EMSA) jätkas liikmesriikidele satelliitteenuste edastamist, eesmärgiga
teostada koordineeritud ja perioodilist merekeskkonna seiret Täiendavalt riigi ressurssidele on alates
2006. aastast ulatusliku reostuse korral võimalik kasutada EMSA Läänemerel valmiduses olevat 5
tankerit, mis on kohaldatud reostuse likvideerimiseks.

Eesmärgiga ennetada ja ära hoida keskkonnakahju, tõhusalt avastada õlireostust ja võtta reostuse
tekitanud alused vastutusele allkirjastasid Eesti Vabariigi Piirivalveameti peadirektor ja Soome
Vabariigi Piirivalveameti ülem 2009. aasta augustis memorandumi seirelendude koordineeritud
planeerimise ja teostamise kohta Läänemerel.

2009 aastal kontrolliti 59-st reostusjuhtumi teatest 45, millest leidis kinnitust 28. Reostus-juhtumeid
oli 2009. Aastal vähem võrreldes varasemate aastatega. Satelliidi informatsiooni põhjal registreeriti
20 reostusjuhtumi teadet ja 27 juhtumit avastati Piirivalve Lennusalga poolt. Tõhus tegevus sh
satelliitvaatlus on vähendanud reostusjuhtumite arvu ja seega ka reageerimiste arvu. Kuna avastatud
reostused olid laevalt kergestihaihtuvate naftatoodete-jääkide vettelaskmised, mis keskkonna ja
ilmastiku mõjul kiiresti haihtusid, siis kindlaid süüdlasi ei tuvastatud.

Merereostuse likvideerimise ülesande täitmiseks ei omata hetkel võimekust korrastada õppustel
kasutatud reostuskorje tehnikat õigeaegselt, probleemne on reostuse utiliseerimine ning tehnika
ladustamistingimused on puudulikud. Vastava logistikakeskuse puudumisel ladustatakse
reostustõrjetehnikat jätkuvalt välistes tingimustes, mistõttu lüheneb tehnika ekspluatatsiooni aeg.
Merereostuse süülise tuvastamisel ja tõkestamisel on probleemseks asjaoluks litsentseeritud
reostusproovide võtjate puudumine piirivalvelaevadel.

6. Päästealane ennetustegevus ja tuleohutusjärelevalve




                                                                                                    14
Tuleohutusjärelevalve ametnikud on tõhustanud kontrolli õppeasutuste tuleohutusalase koolituse ja
evakuatsiooniõppuste läbiviimise üle. Parandatud on tuleohutusjärelevalve kvaliteeti, lähtudes
riskidest ja suurendades tuleohutuse kordusülevaatuste arvu, et tagada ettekirjutuses esitatud
puuduste tegelik kõrvaldamine. Suurenenud on algatatud väärteomenetluste ja väärteootsuste arv.

Päästeamet on valmis saanud tulekahjude registri, kus menetlusvalves olevad tuleohutusjärelevalve
ametnikud sisestavad digitaalsesse andmebaasi kõikide hoonetulekahjude kohta vajalikud andmed.
Digitaalne andmebaas võimaldab vaadelda ühe tulekahju kohta 72 erinevat positsiooni. Läbi
menetlusvalve ja digitaalse andmebaasi kasutamise on tulekahjude tekkepõhjuste statistikas
vähenenud „muude või kindlaks tegemata põhjuste“ osakaal. Andmebaasi kaudu on võimalik
teostada erinevaid otsinguid reaalajas, mille kaudu saab näha nii numbriliselt kui ka graafiliselt
tulekahjude tekkepõhjuseid ja tekkekohti nii haldusjaotuse, kui ka ehitise kasutusviisi järgi. Samuti
on võimalik saada ammendav informatsioon teostatud tuleohutusülevaatuste kohta. Infobaasi
kasutuselevõtmisega on tekitatud selge sidusus tulekahju tekkepõhjuse ja hilisemate menetlusotsuse
vahel. 2008.a alustati tulekahju tagajärjel tekkinud varakahju hindamisega. 2009. aastal oli
tulekahjude tagajärjel tekkinud varalise kahju ulatus 276 mln krooni (2008 aastal oli vastav näitaja
suurusjärgus 427 mln krooni.

Tuleohutusjärelevalve korraldus on muutunud paindlikumaks. Arvukalt korraldatakse nii plaanilisi,
kui ka erakorralisi tuleohutusülevaatusi ja kogu päästekeskuse tööpiirkonda hõlmavaid
tuleohutusreide nii ööklubidesse, kaubanduskeskustesse kui ka kasutusel mitteolevatesse hoonetesse.
Tuleohu vähendamise eesmärgil on arvukalt kohaldatud haldussundi ning väärteomenetlust.

2010. aastal täiendatakse ehitiste tuleohutusalast regulatsiooni standardiga „Kõrghoonete tuleohutus“
Probleemiks on tehniliste normide kajastumine õigusaktides, mis takistab analüütilisel või
arvutuslikul või muul usaldusväärsel viisil tõendada tuleohutusnõude sisulist täitmist. Päästeamet on
alustanud ettepanekute koondamist tehniliste normide ülekandmiseks õigusaktidest standarditesse.

Teenuse kvaliteedi tagamiseks peavad kõrgendatud tuleõnnetuse riskiga kutsealadel töötama üksnes
vastava koolituse ning kutseomistamise läbinud töötajad. Koostatud on päästja, päästeinspektori,
päästekorraldaja, päästespetsialisti, lõhkemeistri, soojusseadmete käitleja pottseppade ja
nõrkvoolusüsteemide paigaldaja kutsestandardid. Kutse omistanud isikute poolt pakutavate teenuste
osas (nt tuleohutuspaigaldiste projekteerimine, paigaldamine ja hooldus) hakatakse teostama
järelevalvet tuleohutusnõuetega reguleeritud osas ning vajadusel kaasatakse ka teisi ametkondi.
Teostatava järelevalve tulemusena planeeritakse muuhulgas ka vähendada Häirekeskusesse
automaatselt edastatavate tulekahjusignalisatsioonisüsteemide valehäireid ning         seeläbi ka
vähendada päästemeeskondade koormust.
Valehäirete tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ning sündmuste sisuliseks menetlemiseks ja
ametnike spetsiifiliste teadmiste tõstmiseks koolitatakse välja kuni 10 teenistujat kutsestandardi
Turvatehnik III tasemele.

Päästeameti kolme viimase aasta statistika kohaselt toimub aastas keskmiselt 22533 päästeteenistuse
reageerimist vajavat õnnetust, keskmiselt 9624 on tuleõnnetused. 2009. a aastal hukkus tulekahjudes
63 inimest. Viimase kolme aasta keskmise arvestuse järgi, hukkub aastas tulekahjudes 95 inimest.
Tuleõnnetuste läbi sai 2009. a vigastada 100 inimest, keskmiselt saab igal aastal tulekahjude
tagajärjel vigastada 120 inimest. 2009. aastal hukkus 90% inimestest (57) tulekahjudel, mille



                                                                                                  15
põhjuseks oli hooletus. Neist hooletu suitsetamise tagajärjel siseruumides hukkus 43 inimest ehk üle
poole (68%) hukkunute üldarvust ja samuti üle poole (75%) hooletusest põhjustatud tulesurmade
arvust. Vanuse järgi oli kõige rohkem hukkunute hulgas 41–50-aastaseid – 17 inimest ja 51-60-
aastaseid – 16 inimest.

Kulupõlenguid toimub igal aastal üle kahe tuhande ning kulupõlengute tagajärjel hukkub ja saab
vigastada inimesi, süttib hooneid ja metsi. Aastatel 1992 kuni 2007 toimus keskmiselt 200
metsatulekahju aastas ja hävis ca 800 ha metsa aastas. 2008. aastal oli metsatulekahjusid 71 kokku
1280 hektari ulatuses ning 2009. aastal toimus vaid 47 metsatulekahju kokku 59,3 hektari ulatuses.

Tuleohutusnõuete rikkumiste tõendamiseks ja tulekahjudega seotud menetlusliku kvaliteedi
tõstmiseks ning menetlusprotsesside kiirendamiseks on vajalik tehniliste seadmete soetused. Vajalik
on juurde hankida digitaalsed fotokaameraid, soojuskaameraid, põlevvedelike määramise seadmeid,
videokaameraid, distantsmõõteseadmed, asitõendite märgistamise kohvreid ja fiiberoptilisi sonde.

Kodanike ja ettevõtete paremaks teenindamiseks ehitusprojektide menetlemisel ja
enesekontrollisüsteemi rakendamisel on vajalik tõhustada teabe kättesaamise võimalusi
käimasolevate menetluste kohta. Seetõttu on vajalik luua iseteenindusportaal, mis võimaldab isikutel
reaalajas vaadata tema kohta käivad tuleohutusandmeid ja menetlusi.

Probleemiks on ka tuleohutuse tagamine riigiasutustes. Asendustäitmise ja sunnirahaseadus ei näe
sunnivahendi adressaadina ette valitsusasutust ega selle hallatavat riigiasutust, millest tulenevalt ei
täideta päästeasutuste poolt tehtavaid riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi. Haldusmenetluse
raames ettekirjutuste täitmata jätmise korral kasutatav Vabariigi Valitsuse Seaduse §101
regulatsioon on üksikjuhtumitele kohaldamiseks ebapiisav. Kõige sagedasemateks probleemseteks
objektideks on koolid, hooldekodud, muuseumid. Olukord, kus ettekirjutustes esitatud nõudmised ei
ole sidustatud planeerimisprotsessiga või kus riik ei ole seaduskuulekas oma regulatsiooni suhtes, ei
ole aktsepteeritav.

Ennetustöö on välja kasvanud projektipõhisest tegevusest järjepidevaks elanikkonnale osutatavaks
ennetustöö teenuseks. Peamised ennetustöö teenusgrupid on:
Teavitamine - massimeedia vahendusel või massiüritustel edastatav teave või hoiakute kujundamine;
Koolitamine - kinnitatud programmide alusel sihtgrupipõhine õpe, kus pädevuse kasv on mõõdetav;
Nõustamine - vahetu suhtlemise teel konkreetsete tuleohutusalaste probleemide lahendamiseks
pakutav teave.
Teenused on standardiseeritud, mis aitab kaasa ühtse ennetustöö kvaliteedi saavutamisele kogu
riigis. Lisaks on kvaliteedi tagamiseks plaanis aastaks 2014 luua ohutusalase ennetustöö
täiendkoolitussüsteem koostöös Sisekaitseakadeemia Päästekolledžiga.


2009. aastal osales ennetustegevustes kokku 123 000 inimest (9% elanikkonnast), kellest 85 000
osales teavitusüritustel ja 33 000 koolitustel (2% elanikkonnast). Ohutusalast nõustamist teostati
kokku 5 000 korral, sh kodukülastustel nõustati 4 000 eluruumi valdajat, samuti nõustati kõiki
omavalitsus- ja haridusasutuste juhte.

Välja on töötatud metoodika elanikkonna tuleohutusalase teadlikkuse mõõtmiseks ja seda



                                                                                                    16
rakendatakse regulaarselt (tuleohutusalase teadlikkuse indeks). Metoodika võimaldab hinnata
teadmisi ja oskusi, hoiakuid ja käitumist, mille all mõõdetakse tuleohutuse seisukohast kriitilise
tähtsusega aspekte (13). Metoodika rakendamine võimaldab võrrelda muutusi elanikkonna
teadlikkuses aastate lõikes ja ka päästeasutuste tööpiirkonnas ning maakonna tasandil. Teadlikkust
mõõdetakse uuringuga kord aastas.

Uuringute tulemustest on näha, et kasvanud on tulekahju avastamisseadmetega varustatus (2007 –
18%; 2008 – 38%; 2009 – 78%) ja ka inimeste hoiak suitsuanduri suhtes on paranenud (väga
vajalikuks hindas 2008 – 53%; 2009 – 75%) .

Teadlikkus oli 2008 aastal oluliselt madalam vene keelt kõneleva elanikkonna hulgas, korrusmajade
elanike hulgas ja eakate hulgas. 2009 aastal rakendati olulisi meetmeid teadlikkuse tõstmiseks neis
sihtgruppides, sisse viidi korteriühistute koolituse teenus, suunati täiendavat ressurssi ja paigaldati
tasuta andureid Ida-Virumaal. Eakate ja allpool toimetulekupiiri elavate leibkondade tuleohutusalase
olukorra parandamiseks koolitati sotsiaaltöötajaid ja nõustati eakaid. Igas kohalikus omavalitsuses
on vähemalt üks tuleohutusalaste teadmistega sotsiaaltöötaja, kes oskab ära tunda ohuolukorda ja
anda nõu olukorra lahendamiseks. 2009 aastal vähenes oluliselt vahe eesti ja vene keelt kõnelevate
inimeste tuleohutusalases teadlikkuses, rakendati enam otsesuhtlust ja teavitati otsepostituse teel.

Tulemuslikud on olnud lastele suunatud koolitused, mille raames edastatakse infot ka
lastevanematele. Üle poolte lastevanematest (63%) on saanud tuleohutusalast informatsiooni oma
laste käest ja valdav enamus (80%) hindavad seda infot väga heaks.

Enam rõhku pööratakse kogukonnakesksele võrgustiku loomisele, koolitatud on külavanemaid ja
vabatahtlikke. Vabatahtlikele delegeeritakse järjest enam ennetustöö teenuste osutamist ja toetatakse
rahaliselt mittetulundusühenduste ohutusalast initsiatiivi iga-aastaste toetuse taotluse konkursside
kaudu.

Ennetustööga on suudetud vähendada hukkumise põhjustena kütteseadmetest või elektriseadmetest
ja hooletust ümberkäimisest lahtise tulega alguse saanud tulekahjusid. Jätkuvalt püsib peamise
probleemina hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjud, mille ennetustöö teadlikkuse
tõstmise läbi ei ole häid tulemusi andnud ka teistes riikides. Vajalik oleks vastu võtta õiguslik
regulatsioon kiirelt kustuvate sigarettide kasutuselevõtuga. (Soome, USA, Austraalia, Kanada
praktika).

Viimastel aastatel on päästeala ennetustegevuse rahastamine vähenenud. Võrreldes 2008 aastaga on
vähenenud tuleõnnetuste ennetamise rahastamine enam, kui poole võrra (2008 10 milj; 2010 4,2 milj
krooni). Tegevustena lisandub 2010. aastal veeõnnetuste ennetamine ja uppumissurmade
vähendamine, milleks eraldati sihtotstarbelisi eelarvelisi vahendeid 1,5 milj.

Päästeameti ja päästekeskuste ennetustöö struktuurid on kogumahus jäänud samaks (33 töökohta),
kuid töökohtade jaotus keskuste vahel on ebaühtlane, mis ei võimalda teenuse ühtlast kättesaadavust
kogu elanikkonnale. Selle tagamiseks on vajalik koostada ennetustöö planeerimise metoodika, mis
võtab arvesse ohutegureid (sh elanikkonda) ning võimaldab ennetustöö teenuste osutamise viia
vastavusse teiste pääste põhivaldkondade teenuste osutamise võimekusega. Analüütilise võimekuse
suurendamiseks ja planeerimise aluseks olevate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt



                                                                                                    17
vajalik ennetustöö infosüsteemi arendus ja kasutuselevõtt pääste infosüsteemi rakenduse JÄIS osana.

Eesti probleemiks on ka allpool toimetulekupiiri elavate inimeste järjest kasvav arv, kes ei ole
suutelised panustama turvalisusesse.

7. Õnnetusteadete menetlemine ja päästetööd maismaal

Hädaabikõnedele vastamiseks on tagatud Häirekeskuse ööpäevaringne tehniline ja teenistuslik
valmisolek. Selleks on kaasajastatud, integreeritud ja dubleeritud Häirekeskuse regionaalsete
keskustesisesed ja keskustevahelised side- ja IT-alased süsteemid ning kasutusel on ESTER
raadiosidevõrk. See võimaldab säilitada keskuste katkematut tööd. Ühtlasi võimaldavad need
vajadusel delegeerida hädaabikutsete menetlemise osaliselt ajutiselt vähem koormatud Häirekeskuse
keskusele (kõnede ülevoolusüsteem). Näiteks 2006.a võeti vastu ja menetleti kõnede
ülevoolusüsteemi abil 2309 kiireloomulist väljakutset ja 2007.a 2700 väljakutset ning 2008 aastal
4778 väljakutset ning aastal 2010 juba üle 10 000 väljakutse. Selline kekustevaheline IKT süsteem
ning selle abil kasutuselolev töökorraldus on võimaldanud jõuda õnnetusteadetele vastamisel 15
sekundi tasemele. Perspektiivis on Häirkeskusel kavas hädaabiteadetele vastamise ajaline parameeter
viia 10 sekundi tasemele.

Õnnetusteadete menetlemise kvaliteedi parandamise ning ühtlustamise eelduseks on professionaalse
väljaõppe olemasolu. Alates 2006.a sügisest toimub päästekorraldajate kutseõppe läbiviimine
Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekooli baasil. Õppegrupi igaastaseks kvoodiks on 12
riigieelarvelist õppekohta.

Häirekeskuse kõikides keskustes on juurutatud sarnastel alustel töökorraldus, mille kohaselt on
Häirekeskuse regionaalsetes keskustes töötavad teenistujad jagatud kahte gruppi. Esimeses st
suuremas grupis võetakse vastu üldisele hädaabinumbrile laekuvaid hädaabikõnesid (õnnetusteateid)
ning antakse kõnes sisalduva informatsiooni alusel ohule esmane hinnang. Teises grupis edastatakse
töödeldud õnnetusteated (väljasõidukorraldused) reageerimiskohustuslikule päästemeeskondadele
või kiirabibrigaadidele ning teenindatakse viimaseid ohu kõrvaldamise hetkeni.

Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on väljatöötatud, testitud, täiendatud ning kasutusele võetud
meditsiinialaste väljakutsete menetlemise standardid, mille abil töödeldakse kõiki meditsiinialaseid
väljakutseid ühtsetel põhimõtetel ja alustel kogu riigi ulatuses. Niisamuti on koostöös päästetööde
valdkonna spetsialistidega väljatöötatud ning kasutusele võetud päästealaste väljakutsete
menetlemise standardid, mille abil töödeldakse kõiki päästelaseid väljakutseid ühtsetel põhimõtetel
ja alustel kogu riigi ulatuses. Selliste standardite kasutuselevõtt on võimaldanud viia kiiret sekkumist
eeldavate õnnetuste korral ohule esmase hinnangu andmise ajalise parameetri 1 minuti tasemele.

Uuendusena on loodud juurdepääs vaegkuuljatele edastamaks õnnetusteateid üldisele
hädaabinumbrile 112, kiire ja vältimatu abi saamise eesmärgil. Juurdepääsu on plaanis täiustada
kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste abil (nt SMS).

Info liikumise kiirendamiseks sh hädaabiteadetele vastamise kiirendamiseks ning valdkondade
vahelise koostöö parendamiseks on koostöös Keskkonnainspektsiooniga toodud Häirekeskuse juurde
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313. Perspektiivis on kavas koostöös Keskkonnaameti-ga



                                                                                                     18
nimetatud valvetelefoni funktsionaalsust laiendada luues elanikkonnale parema juurdepääsu
avalikele teenustele Keskkonnaameti haldusalas. Samadel eesmärkidel on loodud Häirekeskuse
juurde „Päästeala infotelefon 1524 koostöös Päästeametiga. Nimetatud telefoni üheks eesmärgiks on
luua elanikkonnale kiirem juurdepääs päästeala ning tuleohutusega seotud informatsioonile,
võimaldamaks tõsta elanikkonna teadlikkust ohtudest ning seeläbi endal parandada oma
elukeskkonna kvaliteeti (ohutust). Mitte vähemoluline ei ole siinjuures asjaolu, et seeläbi suudetakse
eraldada aegkriitiline probleem mitteaegriitilisest st hoida hädaabinumber 112 vaba aegkriitiliste
juhtumite lahendamiseks.

Õnnetusteadete menetlemise valdkonnas ei ole veel vajalikul tasemel väljaarendatud
päästekorraldajate töökeskkond SOS kiireks ja tõrgeteta info töötlemise ja vahetamise keskkonnaks.
Samuti ei ole veel töökeskkonnaga SOS vajalikul määral integreeritud Häirekeskuse info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilised süsteemid, sh ESTER. Siit tulenevalt võib tekkida olukord, kus
ühe Häirekeskuse keskuse töö võimalikul katkemisel liigse töökoormuse tõusu või tehnilise rikke
tõttu, on raskendatud viimase töö (hädaabiteadete menetlemine) ajutine delegeerimine teistele,
vähem koormatud keskustele täies mahus. Siseturvalisuse seisukohast võttes, arvestades veel
väljaarendatavat ühendatud funktsionaalsusega Häirekeskust, on see aga risk, mida tuleb aasta
aastalt arendustegevuste kaudu maandada.

Osaliselt töötab Häirekeskuses helistaja asukoha tuvastamise süsteem, kuid puudub täielikult
operatiivsõidukite logistilise paiknemise reaalajas jälgimise süsteem digitaalsel kaardil, mis võib
luua olukorra, kus Häirekeskuse päästekorraldajal kulub väärtuslikku aega abivajaja asukoha
tuvastamiseks ning abivajajale lähima vaba abiosutaja leidmiseks. Selleks on kavandatud
välisvahendite abil välja töötada ning kasutusele võtta vastav töövahend GIS-112. Kavandatav
töövahend aitab kaasa kiirema abi osutamise kõrval ka tõhustada ametkondade vahelist koostööd
kuna kasutusele võetakse ühine geograafiline infosüsteem.

Hädaabinumbrit 112 teab tänasel päeval 96% elanikkonnast, mistõttu esineb olukordi kus
Häirekeskuse keskused on ülekoormatud teenindades samaaegsalt kiiret sekkumist eeldavate pääste-
ja meditsiinialaste abipalvete kõrval ka nimetatud teenistuste töövaldkonda mittekuuluvaid
abipalveid (igapäevane olme, sh keskkond, sotsiaalvaldkond jne). Nimetatud tegevused aitavad
kaasa infoliikumise kiirendamisele ja avalike teenuste kättesaadavuse parandamisele sh avalike
teenuste osutamise kvaliteedile. Seetõttu on oluline edasiarendada tõhusalt toimivat
koostöövõrgustikku abi- ja koostööprojektide kaudu. Samuti arendades siinjuures välja ning võtta
kasutusele operatiivinformatsiooni edastamiseks ning vastuvõtmiseks elektroonsed infoedastamise
moodused verbaalsete infoedastuse mooduste asemel.

Kavandatava ühendatud funktsionaalsusega Häirekeskuse väljaarendamisel on veel täielikult puudu
vajalikud töökeskkonnad (ruumid), mille baasil oleks võimalik seniste PPA juhtimiskeskuste ja
Häirekeskuse regionaalsete keskuste ühtsesse töökeskkonda integreerimine saavutamaks senisest
kiiremat infovahetust ning seeläbi tõhusamat koostööd ohtudele reageerimisel (va Ida-Eesti
regioonis kavandatav ühine häirekeskus). Samuti töötatakse erinevate tegevuspõhimõtete alusel
(koordineerimine-juhtimine) mis on takistuseks ühendamise kaudu soovitava tõhusa elanikkonna
teenindamise saavutamisel (ühtse sisendi st 112 numbri kasutuselevõtt pääste, kiirabi, politsei ja
piirivalve funktsioonide teenindamiseks). Tõhusa ja kiire elanikkonna teenindamise saavutamiseks




                                                                                                   19
on vajalik ette valmistada Sisekaitseakadeemia baasil korraldatav ühendatud kutseõppe korraldus ja
kutsestandard.

Päästetööde valdkonnas on päästekomandode võrgustiku väljaarendamine toimunud vastavalt
päästekomandode väjasõidupiirkonna ohutegurite ja riskide hindamise metoodikale
(teenistusmudel). Eelarve vähenemine on toonud kaasa olukorra, kus on vähenenud riiklike
päästekomandode (2008.a - 92, 2009.a - 87) ning valveteenistujate arv. Suletud riiklike
päästekomandode asemele on moodustatud vabatahtlikud abikomandod (2009 lõpu seisuga 74
abikomandot).
Päästetööde valdkonna edasiseks planeerimiseks on äärmiselt oluline võtta planeerimise aluseks
päästetööde teenused. 2010. aastal töötatakse välja ohutegurite ja riskide hindamise metoodika
ajakriitiliste päästetööde teenuste osutamise vajaduse väljaselgitamiseks riigi erinevates
piirkondades, mille alusel koostatakse 2010. aastal päästetööde teenuste osutamist määratlev
dokument (2011- 2015). Päästetööde valdkonna planeerimise tõhustamiseks on vajalik
olemasolevate OPIS infosüsteemide kaasajastamine ning elektroonilise teenistusraamatu
kasutuselevõtmine.
2010. ja 2011. aastal on olulisemaks tegevuseks inimressursi arendamisel teenistujate vastavusse
viimine kutsenõuetega, mis tagab päästetööde teenuse kvaliteedi märkimisväärse tõusu ning
valdkonna jätkusuutlikkuse. 2010. aastal on käivitunud Päästespetsialist III kutse andmine
eksternina. Selle eesmärgiks on, et kõik teenistujad vastavad 01.01.2012 esitatud nõuetele.
Probleemiks on erinevate päästetööde valdkondade spetsilistide vähene koolitamise võimalus
välisriikides, omandamaks sealseid kogemusi ja saamaks sidemeid teiste riikide vastavate
spetsialistidega, mistõttu võib tulevikus tekkida raskusi päästetööde teenuste arendamisel-
vastuvõetud otsused pole piisavalt kvaliteetsed ja/või rahaliselt optimaalsed.
Päästetööde baasteenuse (elupääste võimekuse) osutamisel on peamiseks probleemiks 2009. ja 2010.
aasta eelarve vähenemine, mistõttu ei saa soetada piisavas koguses kaitseriietust ja muud
päästevarustust. Sellest tingitult väheneb päästjate kaitsetase ning võib halveneda teenuse osutamise
tase. Baasteenuse osutamisel on üheks märkimisväärseks probleemiks vesivarustuste tagamine
tulekustutusvee vaestes piirkondades, sest enamik paakautodest on kas osaliselt või täielikult
amortiseerunud (74 paakautost on kaasaegseid vaid 6, ülejäänud on 25 aastat ja vanemad) nende
ülalpidamine kulukas ning töökindlus madal. Sellest tulenevalt võib õnnetustel suureneda varaline
kahju ning halveneda päästjate kaitsetase sisetulekahjude kustutamisel ning muude päästetööde
tegemisel. Baasteenuse osutamise tõhustamiseks on vajalik võtta kasutusele uusi tehnilisi lahendusi
ning koolitada teenistujaid, eesmärgiga tõhustada sisetulekahjudel inimeste otsimist ning
põlevvedelike tulekahjude kustutamist. Metsatulekahjude efektiivsemaks kustutamiseks on vajalik
erivarustuse ja reservide täiendamine. 2015. aastaks on vajalik ehitada või täielikult renoveerida 15
päästekomandot.
Koostöö vabatahtlike päästeühingutega on viimastel aastatel muutunud süsteemsemaks ning
määratletud ka nende rahastamise üldpõhimõtted, mis vajavad kindlasti täpsustamist. 2010. aastal on
koostatud analüüs, mis võttes aluseks riiklike päästekomandode võrgustikku ja teenusega katvust
ning elanike paiknemist kogu riigi territooriumil, määratleb asustusüksused kuhu oleks vajalik
päästetööde baasteenuse ühtlaseks osutamiseks riigis moodustada vabatahtlikud abikomandod.
Probleemiks vabatahtluse arendamisel on eelarve vähenemine, mistõttu pole võimalik toetada kõigi
päästeala vabatahtlike initsiatiivi rahaliselt. 2010. aastal vajab lahendamist Reservpäästerühma



                                                                                                  20
tuleviku arengu määratlus, nende roll ja tegevusulatus päästetööde toetamisel ning riigipoolne
päästetööde toetamise teenuse tellimusmaht.

Päästetööde juhtimise valdkonnas on oluliseks muutuseks koostöös kriisireguleerimise valdkonna ja
Siseministeeriumi kriisi- ja päästepoliitika osakonnaga väljatöötatud päästetööde uus
standartiseeritud juhtimismudel (KILP süsteem), mille tulemusena tõhustub päästeasutuste
päästetööde juhtimise võimekus ning paraneb koostöö teiste kaasatavate ametkondadega. Oluliseks
suunaks on päästetööde uue juhtimismudeli ja koostöö põhimõtete koolitused päästetöödele
kaasatavate ametkondade erinevate juhtimistasandi teenistujatele ning koostöö harjutamine. Asutuse
siseseks suunaks on päästetööde staabi liikmete koolitamine ning staabi töösse teiste
päästevaldkonna teenistujate kaasamine. Päästetööde juhtimise tõhustamiseks on vajalik arendada
välja päästetööde juhti abistab infosüsteem ning soetada selle kasutamiseks vajalik riistvara, mis
tagab adekvaatse ning vajaliku info olemasolu päästetööde juhile. Koostöös Häirekeskusega
töötatakse välja kiirema abi osutamise infosüsteem „GIS-112“.

Päästetööde logistika valdkonda on Euroopa Regionaalarengu Fondi toel soetatud märkimisväärselt
transporditehnikat, mis tagab varustuse kiire transpordi sündmuskohale ja selle laialiveo
õnnetuspiirkonnas ilma suurt inimressurssi kaasamata. Rakendunud on kolme erineva suurusega
standardiseeritud taarasüsteem. Soetamisel on inimeste ja tehnika teenindamise teenuse osutamiseks
sündmuskohal vajalikud vahendid, mis tagaksid päästetöötajatele ja kaasatavatele isikutele
olmetingimused (100 inimesele) sündmuskohal ning võimalused tehnika esmaseks remondiks ja
hoolduseks. Tuleviku suundadeks on uue logistika- ja hoolduskeskuse teenistusse rakendamine ning
ressursi arvestuse infosüsteemi väljatöötamine ja kasutusele võtmine. Jätkatakse sündmuskoha
logistikute koolitamist, tagamaks suurõnnetustel logistika tagamist. Oluliseks suunaks on päästeala
vabatahtlike väljaõpetamine ning nende kaasamine suurõnnetustel logistilise toe osutamiseks.
Lähiaastatel vajavad väljavahetamist keskmise taara tarnspordivahendid, kuna olemasolevad
sõidukid on amortiseerunud.

Tõsist arendamist vajab kõrgustest inimeste päästmise teenus väljaspool hoonet kolmandast
korrusest kõrgemal, milleks on vaja soetada kaasaegsed redelautod (10 tk). Redelautod on
elupäästeautod, mida päästeteenistus kasutab ehitiste tulekahjudel, kus ehitise ülemise korruse
hädaväljapääsu või evakuatsioonipääsu alumine serv asub kõrgemal kui 23 m maapinnast ja
ehitistes, kus päästemeeskonna redelid ei ulatu hädaväljapääsudeni. Päästeteenistuste kasutuses on
2010. aasta seisuga 2 kaasaegset redelautot (Tallinn, Pärnu) ja 3 kaasaegset tõstukautot (Tallinn 2 tk
ja Tartu). Lisaks on endise NL redelautosid ja humanitaarabi korras saadud tehnikat, mis on
enamikus amortiseerunud ning eluohtlikud nii päästetöötajatele kui ka evakueeritavatele.

Keemiapääste valdkonnas vajab väljaarendamist dekontamineerimise võimekus ning on vajalik
tõhustada keemiapääste teenust osutavate komandode võimekust esmase saneerimise ja
kaitsevarustuse osas. Vajalik on rakendada teenistusse keemiapäästejuhis, mis määratleb
päästemeeskonade       tegevuse    keemiaõnnetuse      korral. Koostöös    demineerimiskeskuse
erikeemiatalitusega tõhustatakse erikeemiatalituse võimekust mõõta sündmuskohal ohtlike ainetega
saastumist. Erikeemiatalituse võimekuse tõhustamiseks on vajalik suurendada ööpäevaringselt
koduses valves olevate keemiaspetsialistide arvu, tagamaks päästetööde juhtide nõustamine ning
erikeemiatalituse reageerimine sündmuskohale ööpäevaringselt. Vajalik on ka keemiapääste
valdkonna spetsialistide koolitamine välisriikides.



                                                                                                   21
Veeõnnetuste tagajärjel hukkunute arvu vähendamiseks on vajalik suurendada veepääste teenust
osutavate päästekomandode arvu, parendamaks veepäästeteenuse kättesaadavust.

Vajalik on välja arendada varingupääste teenusgrupi teenused, sealhulgas otsimis- ja toestamise
võimekus. Varingupääste arendamiseks on vajalik soetada eripäästevahendeid, koolitada
vabatahtlike, keda saab koos päästekoertega kaasata kadunud inimeste otsingutele. Varingupääste
teenuse osutamiseks on vajalik töötada välja mehhanism Eesti Päästemeeskonna kaasamiseks
päästetöödele siseriiklikult.

Koos teiste Balti riikidega on Eesti soetanud Euroopa Liidu vahenditest üleujutuste
ümberpumpamise mooduli, mille kasutamine siseriiklikult tuleb määratleda.

Koostöös Keskkonnaametiga vajab väljaarendamist ka abitusse seisundisse sattunud loomade
päästmise võimekus (võimekus olemas vaid PEPK-l) kõikides päästekeskustes.

Lahendamata küsimuseks on laevade kustutamine merel. Puudub spetsiaalse väljaõppe ja
erivahenditega päästemeeskond, keda oleks võimalik politsei- ja piirivalve laevade või helikopteri
abiga saata laevadele päästetöödele.

8. Kriisireguleerimise alase tegevuse korraldamine

Olemasoleva kriisireguleerimissüsteemi suurim muutus 2009. a oli hädaolukorra seaduse
jõustumine. Sellega sai ajalooks ligi kümneaastane elu hädaolukorraks valmisoleku seaduse alusel
ning aasta keskel tõi see kaasa muutused mitmetes juurdunud kriisireguleerimisalastes tegevustes.
Eelkõige puudutas see tegevust maakondades riigieelarveliste sihteraldiste raames ning
konkreetsemalt teiseks poolaastaks planeeritud maakondlikke õppusi, koolitusi ning
kriisikomisjonide istungeid. Need eraldised ja tegevused suunati paindlikult ümber moodustatud
regionaalsete kriisikomisjonide töö käivitamiseks ning kohalike omavalitsuste koolitamiseks. Aasta
teisel poolel oli päästeala kriisireguleerijate tähelepanu suunatud hädaolukorra seaduse
rakendusaktide väljatöötamises osalemisele ning seaduse rakendamisele.

Uus seadus püstitab lähitulevikuks mitmeid uusi eesmärke ja väljakutseid, kuid päästeasutuste
kriisireguleerijate igapäevases töös suuri muudatusi 2009. a ei toimunud. Jätkuvalt tegeletakse
regulaarselt riskianalüüside, kriisireguleerimisplaanide, kriisikommunikatsiooni, varajase hoiatuse
süsteemide, kemikaaliohutuse, kriisireguleerimisalaste koolituste ning õppuste korraldamisega ning
seda nii päästealal kui ka regiooni tasandil. Uue seaduse rakendamine eeldab paljude rakendusaktide
koostamist ja vastuvõtmist ning neid tutvustavate koolituste läbiviimist. See on aeganõudev tegevus
ning tööde suure mahu juures kipuvad tähtajad venima, mis omakorda raskendab eesmärkide
püstitamist ja tööplaanide koostamist.

Meie tugevus on kogenud kriisireguleerimise spetsialistide kaader ning lisaks töötab päästealal
märkimisväärne hulk rahvusvaheliselt koolitatud ning reaalsete rahvusvaheliste missioonide
kogemusega rahvusvahelise kriisireguleerimise spetsialiste.




                                                                                                22
Päästealal on rohkem kui kümneaastane kogemus rahvusvahelise kriisireguleerimise alal – NATO
CEP-i, Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, ÜRO, sh IHP, Läänemere regiooni ning
mitmete teiste rahvusvaheliste projektide raames. Eesti Päästemeeskonna võimekus on kasvanud ja
liikmete arv on tõusnud 178-ni ning koolitustel, õppustel ja missioonidel saadud kogemusi
rakendatakse siseriiklikult. Samas ei ole eelarvekärbete tõttu jätkuvalt loodud ametikohta
rahvusvahelise päästemeeskonnaga tegelemiseks ja arendamiseks ning väga palju tööd tehakse
entusiasmist. Päästemeeskonna võimekuse kasvuks ja EL, NATO ning IHP nõuetele vastavusse
viimiseks tuleb soetada täiendavat varustust.

Hädaolukorra seaduse rakendamine 2010. a peaks andma lahenduse mitmetele aastaid kummitanud
organisatsioonilistele ja regulatiivsetele küsimustele, mis on seotud hädaolukordadeks valmisoleku
ja nende lahendamisega. See puudutab nii ametkondadevahelisi halle tsoone õnnetusteks
valmistumisel kui ka erinevate ametkondade vastutusala hädaolukorra juhtimisel ning otsustasandite
pädevust. Uue seaduse rakendamisel on põhjust kriitiliselt hinnata tänast Siseministeeriumi,
Päästeameti ja päästekeskuste vahelist koostööd ning mõelda, kuidas on kõige otstarbekam
rakendada olemasolevaid ressursse, tõhustada infovahetust ja koostööd kriisireguleerimise
valdkonnas nimetatud asutuste vahel ja teiste partneritega.

Tänaseni napib jätkuvalt juhendmaterjale ning erialast eestikeelset kirjandust. Vähe on
kriisireguleerimisalaseid teadustöid ja publikatsioone. Ebapiisav on ka IT-rakenduse (sh GIS
rakenduste) kasutamine hädaolukordade modelleerimisel, riskianalüüsi koostamisel ja
juhtimisotsuste langetamisel ning arendamist vajab interneti-põhine kriisireguleerimise töökeskkond.
Kriisireguleerimisalal on piisav arv spetsialiste, kuid nende erialane ettevalmistus ning
täiendkoolitus     vajab     parendamist.    Kriisireguleerimise     täiendkoolituse      läbiviimine
Sisekaitseakadeemias ei ole senini käivitunud. Viimasel ajal on nii Päästeametis kui ka keskustes
probleeme vakantsete ametikohtade täitmisega.

Planeeringute menetlemise osas on planeerimisseaduse ja kemikaaliseaduse muudatustega
päästeasutustele juurde tulnud mitmeid ülesandeid, mille üldise iseloomu pärast on ühtseks
täitmiseks vajalik koostada täpsustavad juhendmaterjalid.

Varajase hoiatuse süsteemi sireene on aktiivselt rakendatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes
ettevõtetes, paigaldatud on 48 sireeni. Seoses hädaolukorra seaduse jõustumisega muutus aga
kehtetuks siseministri 28. nov. 2008. a käskkiri nr 123 ning hetkel puuduvad nõuded sireenide
paigaldamisele, käitlemisele ja helisignaalidele.

Riskikommunikatsiooni olulisuse rõhutamise ja nõuete täitmise üle kontrolli tõhustamise tulemusel
koostatakse ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete poolt aktiivselt avalikkusele mõeldud
ohutualaseid infovoldikuid. Oluline ohutusalane teave koos käitumisjuhistega on avalikkusele
kättesaadav ka Päästeameti kodulehelt. Täiendavalt on vajalik avalikkusele jagada hädaolukordade
riskianalüüside tulemused ning parandada informatsiooni esitamist kaardimaterjalina.

Toimub kemikaaliohutuse järelevalve viimine ühtsetele alustele. Paranenud on koostöö
ettevõtjatega. Vajadus on parandada menetlusoskusi läbi väärteomenetluse koolituste.

9. Pommiohuga seotud tööd



                                                                                                  23
Päästeameti demineerimiskeskus on sisejulgeolekut kindlustav Päästeameti struktuuriüksus.
Demineerimiskeskuse eesmärgiks on demineerimistööde operatiivne ja professionaalne läbiviimine,
millega tagatakse elanikkonna ohutus ja luuakse tingimused ühiskonna turvaliseks arenguks.
Demineerimiskeskus pakub lahingumoona likvideerimisel komplekslahendust sündmuse algusest
kuni lõpuni. Lisaks lahingumoonast tuleneva plahvatusohu likvideerimisele reageeritakse
pommikahtlustele, pommiähvardustele ja improviseeritud lõhkeseadeldistest tulenevale
plahvatusohule. Samuti teostatakse pommitehnilist kontrolli ja tagatakse julgeolek plahvatusjärgsel
sündmuskohal. Seda tööd aitavad paremini ja kiiremini teha demineerimiskeskuse pommigruppides
olevad Eesti ainukesed 10 pommikoera koos koerajuhtidega. Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti ja Ida-Eesti
pommigruppides on loodud võimekus demineerimistöödeks siseveekogudes.

Alates 2006. aastast toimivad demineerimiskeskuse 4 regionaalset pommigruppi. 2009. oli
demineerijatel 1414 väljakutset. Tehti kahjutuks 3685 lõhkekeha ja 18 lõhkeseadeldist.
Lõhkematerjali plahvatusi toimus 13. Plahvatustes hukkus 2 ja vigastada sai 7 inimest. Loodud
demineerimisstruktuur võimaldas 2008. aastal ainukese riigina maailmas operatiivselt reageerida
Gruusia abipalvele, peale relvastatud konflikti Venemaaga, reaalsete demineerimistööde
läbiviimiseks. Regionaalsete pommigruppide baasil moodustatud viieliikmeline meeskond hävitas
kolme nädala jooksul 11 lennukipommi, millistest suurim oli 1500kg.

Demineerimiskeskuse erikeemia talituse baasil on loodud ekspertgrupp reageerimiseks aatomi-
bioloogilise-keemia (CBRN) ründe või selle ohu korral. 2009. aastal reageeris erikeemiatalitus 20
korral. Erikeemiatalitusest on kujunenud tugistruktuur kõikidele riigi organisatsioonidele, kellel on
probleeme ohtlike ainetega.

Demineerimisalane ennetustöö baseerus peamiselt 2001. aastal valminud õppefilmil “Ettevaatust
plahvatab”. 2009. aastal valmis uus plahvatusohtudest rääkiv film ”Ära puutu pommi”.
Demineerimiskeskuse spetsialistid viisid läbi loenguid erinevates õppeasutustes ja lasteüritustel, kus
osales kokku 3627 last. Koolituse põhiraskus oli suunatud koolides kuuendatele klassidele.
Samaaegselt koolitati ka koostööpartnereid politseiasutustes ja militaarstruktuurides.

Eelarveliste vahendite vähesuse tõttu kärbiti demineerimiskeskuse koosseisu ja rahalisi ressursse.
Ressursside nappus tingis ka 2008. aastal Gruusia abimissiooni kolmenädalase pikkuse.
Pikemaajalise missiooni korral oleks olnud võimatu tagada operatiivset ja ohutut reageerimist Eesti
siseselt. Samuti napib ohutust tagavat varustust. Demineerimiskeskuse investeeringud on olnud
kahel aastal järjest 0 krooni. Vajalik on eriliigilise demineerimisvarustuse (raadiolainete segajad,
röntgenseadmed, pommülikonnad, lõhkeaine detektorid) soetamine.

Regionaalsetel pommigruppidel on raskusi leitud lahingumoona hävitamise ja hoidmisega, sest
sügis-talvisel perioodil ei ole alati kohe võimalik lõhkekehi hävitada, kuna puuduvad nõuetele
vastavad hävitamiskohad ja pommikonteiner. Samuti tekitab probleeme hävitatud lahingumoona
fragmentide     utiliseerimine.    Samas    on    viimase      aasta    murettekitavaks trendiks
“harrastusarheoloogide” plahvatuslik kasv, kelle väljakaevatud lahingumoon jäetakse ohtlikult
vedelema või üritatakse nende eest saada ebaseaduslikult materiaalset kasu.




                                                                                                   24
Ida-Eesti pommigrupi hoone on amortiseerunud ning vajalik on uue hoone ehitus. Lõuna-Eesti
pommigrupi asukoht ei võimalda vajalikke arendusi ning seab tegevusele mitmeid piiranguid,
tingituna kaitseväe territooriumi osaks olemisest.

Demineerimistööde planeerimiseks ja ressursside võimekuse analüüsimiseks arendatakse pidevalt
infosüsteemi DEMIS. Läbi demineerimiskeskuse on Eesti esindatud rahvusvahelistes
organisatsioonides IBDCWG (Internatonal Bomb Data Center Working Group), EEODN (European
Explosive Ordnance Disposal Network) ja EBDS (European Bomb Data System). EBDS
rakendusprotsessis on alates 2009. aastast Eesti üks juhtriikidest koos Saksamaa, Prantsusmaa,
Belgia, Hispaania ja Suurbritanniaga.

Kaasajastamist vajavad demineerimisalased õigusaktid ja koolitusprogrammid. Kahjuks puudub
enamikel jõustruktuuridel algkoolitusest kuni kõrgharidusprogrammideni välja plahvatusohualane
koolitus.

Demineerijate kvalifikatsiooni vastavusse viimiseks rahvusvaheliste nõuetele (NATO ja IMAS) on
vajalik personali koolitamine ning varustuse vastavusse viimine standarditega.

10. Keskkonnakaitsega seotud päästetööde teostamine maismaal, mererannikul ja
siseveekogudel

2009.aastal on tagatud naftakorjetööde teostamise osaline võimekus kõigis päästekeskustes ühe
päästekomando baasil. Et tagada tööde teostamise võimekuse süsteemne arendamine vastavuses
ohuteguritega, kirjeldati 2009. aastal naftareostuse korjetööde teenused kolme teenusena ning seati
vastavad arenduseesmärgid aastani 2014.

Vajalik on tõhustada rannikualal lokaliseerimise (poomisüsteemid) ja korjetööde võimekust
(korjevahendid), seda läbi täiendavate tehniliste vahendite soetamise, teenistujate koolitamise kui
koostöö tõhustamise politsei- ja piirivalve ning keskkonnavaldkonna asutustega. Suureulatuslike
naftasaaduste korjetööde tõhustamiseks on vajalik koostöökokkulepete saavutamine naaberriikidega.
Maismaal ja siseveekogudel asetleidvate naftasaaduste reostuste korjetööde osas vajab tehnilist
täiendamist reostuse lokaliseerimise ja korjetööde läbiviimiseks esmane reageerimistasand. Vajalik
on pidev vabatahtlike koolitamise nende kaasamiseks naftasaaduste reostuste korjetöödele.

11. Isikutuvastus ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmine

Eesti on üks väheseid riike, kus isiku identiteedi haldamine ja dokumentide tootmine on
tsentraliseeritud. Kvaliteetne isikutuvastus on isikut tõendava dokumendi väljaandmise protsessi
õiguspärasuse ja usaldatavuse tagatis. Iga dokumendi väljaandmise protsess algab isikutuvastusest ja
sellele järgneb dokumendi väljaandmise aluse olemasolu tuvastamine. Igast isikutuvastusest ja aluse
tuvastusest jääb jälg registrisse, mis on aluseks hilisematele tuvastustele – tekib isiku identiteedi
dokumenteeritud ajalugu.

Korrektne isikutuvastus on üks olulisemaid aluseid isikute õige staatuse määratlemisel. Mida rohkem
erinevaid    isikule    ainuomaseid     andmeid       (näokujutis,     allkirjanäidis,  sõrmejäljed)




                                                                                                  25
isikutuvastamismenetluse käigus hõivatakse, seda kindlam on tuvastuse väärtus ning seda kindlamini
on kaitstud iga isiku identiteet.
Isiku identiteet ja selle väärkasutuse seadusevastasus on Eesti õigusaktides üheselt sätestamata.
Kehtivad õigusaktid ei sätesta süsteemselt ka esmase tuvastuse menetlust (va isikut tõendava
dokumendi väljaandmist taotlevate isikute puhul), mille käigus kontrollitakse isiku tuvastamiseks
vajalikke andmeid. Samuti ei ole elektrooniliste isikutuvastusvahendite (sertifikaatide) väljaandmine
Eestis piisava selgusega reguleeritud, kuna sisult erineva usaldusväärsusega sertifikaate on võimalik
välja anda samaväärsetena. Isikutuvastus- ning digitaalallkirja sertifikaatide (nagu ka füüsiliste
dokumentide) usaldusväärsuse määrab nende tehnilise teostuse kvaliteet ja väljaandja
usaldusväärsus. Seetõttu peab kõikide avalik-õiguslikes suhetes kasutatavate elektroonilist
isikutuvastamist võimaldavate isikut tõendavate dokumentide väljaandjaks olema riigiasutus.
Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljaantavad dokumendid ja nendele kantud sertifikaadid on seotud
esmase isikutuvastuse andmetega ning neid hallatakse ühtses süsteemis teiste riiklike
isikutuvastusvahenditega, mis tagab isiku õigusliku identiteedi muutumatuse ning tõkestab
identiteedi väärkasutamist.

Riikidevaheline koostöö isiku tuvastamisel on pigem erand kui reegel. Senini puudub rahvusvahelise
koostöö praktika isiku identiteedi järjepidevaks haldamiseks. Selline olukord loob võimaluse
topeltidentiteetide tekkeks ja identiteedi väärkasutusteks. Globaliseeruv maailm eeldab ka globaalset
identiteedi haldamist nii füüsilises kui ka elektroonses keskkonnas. Arendada on vaja EL
liikmesriikide vahelist koostööd isikutuvastuse valdkonnas, sh ka elektroonilise isikutuvastuse ja
digitaalallkirjade vastastikuse tunnustamise valdkonnas.

Kodakondsuse ja migratsiooni valdkonnas on isikute näobiomeetriat elektrooniliselt ja
kõrgekvaliteediliselt talletatud juba 2002. aastast. 22. mail 2007 alustati Eestis digitaalsete
biomeetriliste andmetega reisidokumentide väljaandmist. Isikutuvastuse kvalitatiivselt uuele
tasemele viimiseks ning süsteemseks riigi poolt tuvastatud ja isikut tõendava dokumendiga
varustatud isikute identiteedi haldamiseks rakendati kodakondsuse ja migratsiooni valdkonnas 2008.
aasta alguses ühetaoline isikutuvastusmenetlus, mille üheks osaks on ka näokujutiste biomeetriliste
andmete võrdlus. 2009. aasta juunis hakati välja andma sõrmejäljebiomeetriaga reisidokumente.
Eeltoodust tulenevalt hõivatakse alates 2009. aasta 29. juunist reisidokumendi kasutaja parema ja
vasaku käe nimetissõrme vajutusjälg, mis kantakse reisidokumendi mikrokiibile (nimetatud sõrmede
puudumisel või halva kvaliteedi korral hõivatakse sõrmejälg muult sõrmelt va väike sõrm). Kuna
isik peab sõrmejälje andmeid sisaldava isikut tõendava dokumendi taotlemiseks isiklikult tulema
Politsei- ja Piirivalveameti klienditeenindusüksusesse toob see kaasa kliendikontaktide arvu
suurenemise ja kestvuse pikenemise. Samuti peavad menetlused tagama hõivatavate andmete väga
kõrge kvaliteedi.

Kuigi isikute sõrmejälgi hõivatakse ka lahkumisettekirjutuse tegemise ja väljasaatmise menetluse
ning varjupaigataotluse menetluse raames, hõivatakse enamik sõrmejälgedest reisidokumentide
taotlemise käigus.
2009. aasta lõpus käivitus reisidokumentide väljastamisel sõrmejäljevõrdlus, st dokumendile
järeletulnud isiku sõrmejälge võrreldakse dokumenti kantud sõrmejäljekujutistega (toimub üksnes
üks-ühele võrdlus). Nimetatud võrdluse abil on võimalik kindlamalt tagada dokumendi väljastamine



                                                                                                  26
ainult dokumendi kasutajale, s.t õigustatud isikule ning veenduda dokumenti kantud kujutise
õigsuses ja kvaliteedis.

Elektrooniliste biomeetriliste andmete kasutamine isikutuvastamisel suurendab riigi võimekust isik
tõsikindlalt tuvastada ja vähendada identiteedi väärkasutuse võimalusi. Vaja on elektroonilised
biomeetrilised andmed kasutusele võtta ka viisadel ja elamislubadel.

Selleks, et sõrmejälgede abil oleks isikusamasuse kahtluse korral edaspidi võimalik põhjalikumat
sõrmejäljevõrdlust teostada, vajab Politsei- ja Piirivalveamet sõrmejäljepõhise üks-mitmele
võrdluslahenduse väljatöötamist. Võimalus isikutuvastusmenetluse raames sõrmejäljepõhise
võrdluse kasutamiseks tekib pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveametil on kogunenud piisav hulk
sõrmejälgi, umbes 2011. aastal.

Isikut tõendava dokumendi usaldusväärsuse tagamisel on oluline ka isikut tõendavate dokumentide
väljaandmise protsessi turvalisus ning kliendisõbralikkus. Täna toimub isikut tõendavate
dokumentide väljaandmise menetlus kodakondsus- ja migratsioonivaldkonnas vastava infosüsteemi
UUSIS põhiselt. Riigi sisejulgeoleku tagamisel on UUSIS-el väga oluline roll, kuna tegemist on
infosüsteemiga, mille abil viiakse läbi nii isiku tuvastamise, isikut tõendavate dokumentide
väljaandmise, isiku õigusliku staatuse määratlemise, kui ka migratsioonijärelevalve menetlusi.
UUSIS-e vahendusel edastatakse andmeid ka mitmele sisejulgeolekuasutusele. Kirjeldatud
infosüsteem UUSIS võeti kasutusele 2002. aastal. Infosüsteemile on aastate jooksul tehtud arvukalt
arendusi, mis on muutnud süsteemi struktuuri ja haldamise keeruliseks ning selle edasine
arendamine uute ning kasvanud vajaduste rahuldamiseks on muutunud kohati võimatuks. Erinevate
turvaintsidentidega (nt side- ja kommunaalsüsteemide avariid, infosüsteemi ründed, infosüsteemi
infrastruktuuri avariid, häired või kahjustused arhiivis, avarii või kahjustused haldushoones vms)
võib kaasneda elektrooniliste või paberkandjatel olevate andmete hävimine. Isikutuvastamise ja
dokumenteerimise baasandmete kadumine omakorda viib riikliku isikutuvastamise ja
dokumenteerimise süsteemi usaldusväärsuse kadumiseni. Tänaseks on olemas selge vajadus uue
infosüsteemi järele. Uus infosüsteem on ka isikutuvastusmenetluse edasise arendamise eelduseks.

Kuigi Eestis väljaantavad isikut tõendavad dokumendid on füüsilise turvalisuse osas kõrgel tasemel,
tuleb arvestada asjaoluga, et isikut tõendavate dokumentide turvalisuse arenedes, arenevad ka
dokumentide järeletegemise ja võltsimise tehnoloogiad. Kui riiklikud institutsioonid ei suuda nende
arengutega kaasa minna, kasvab oht identiteedivargusteks taas. 2008. novembris võeti kodakondsus-
ja migratsioonivaldkonnas regionaalsel tasandil kasutusele Euroopa Liidu või kolmandate riikide
kodanike reisidokumentide ja isikutunnistuste ehtsuse kontrollimiseks dokumendivõltsingute
avastamise seadmed.

2002. aastal kasutuselevõetud isikutunnistus kannab nii visuaalset kui elektroonilist isikut tõendavat
funktsiooni. Isikutunnistusel on elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamist ja digitaalse allkirja
andmist võimaldav sertifikaat. 2009. aasta lõpus oli kehtiv isikutunnistus 1 080 000 isikul.

Elektroonilise isikutuvastamise laiemat kasutuselevõttu pärsib isikutunnistuse kasutuskõlbmatuks
muutumise korral uue isikutunnistuse väljaandmiseks kuluv liialt pikk aeg. Probleemi lahendamiseks
on planeeritud 2010. aastal hakata välja andma digitaalset isikutunnistust, mida saavad
isikutunnistuse    kasutajad   taotleda    ootetööna   kõigist     Politsei-   ja   Piirivalveameti



                                                                                                   27
klienditeenindusüksustest. Lisaisikutunnistus võimaldab isikul ennast isikutuvastussertifikaadi abil
elektroonilises keskkonnas tuvastada ning anda ka digitaalset allkirja. Digitaalse isikutunnistusega ei
saa läbi viia visuaalset isikutuvastamist.

Isikute omavahelise tuvastuse usaldusväärsuse tõstmiseks on rakendatud avalik teenus, mille abil
saab digitaalselt kontrollida isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Samuti on selleks seaduslikku
alust omavatele institutsioonidele avatud elektroonilised päringud, mis võimaldavad isikutuvastamist
Politsei- ja Piirivalveameti isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmete põhjal. Päringuid
tegevate klientide hulk on ületanud kahekümne avalikku ülesannet täitva asutuse piiri. Lisaks
riigiasutustele on antud piiratud andmehulkadele ligipääs ka avalikke ülesandeid täitvatele firmadele.

2009. aastal võeti vastu otsus Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1030/2002 muutmise kohta, millega
kehtestati ühtne elamisloa vorm kolmandate riikide kodanike jaoks. Muudatus näeb ette elamisloa
väljastamise kaardi kujul ning biomeetriliste andmete kandmise elamisloale ka digitaalselt (määruse
rakendamiseks näokujutise kiibile kandmise osas nähakse üleminekuajaks ette 2 aastat ning
sõrmejälgede osas 3 aastat alates vastavate tehniliste nõuete kehtestamisest). Kuna ühtse vormiga
elamisloa kaart on sellele kantud andmete poolest ning oma turvatasemelt võrreldav isikut
tõendavate dokumentidega, siis ei ole kolmandate riikide kodanikele enam otstarbekas täiendavalt
isikutunnistust välja anda. Tagamaks ka kolmandate riikide kodanikele võimaluse kasutada
turvaliselt e-teenuseid, varustatakse Eestis väljaantav elamisloakaart digitaalset isikutuvastamist ning
digitaalse allkirja andmist võimaldavate sertifikaatidega.


12. Isikute õigusliku staatuse määratlemine

Eesti elanikkonna määratlemine algas 1992. aastal, mil Eesti elanikkond koosnes u 68% ulatuses
Eesti kodanikest ja 32% ulatuses määratlemata kodakondsusega isikutest. 2009. a alguses oli Eesti
elanikkonna hulgas 83% Eesti kodanikke, 9% teiste riikide kodanikke ning 8% määratlemata
kodakondsusega isikuid.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/38/EÜ on EL kodanikele Eestis tagatud
vaba liikumis- ja elamisõigus. Elamisõiguse ja sellega kaasnevad Eesti elaniku õigused omandab EL
kodanik elukoha registreerimisel Eestis.

2009. aasta lõpu seisuga on 88%-l kehtivat elamisluba omavatest välismaalastest pikaajalise elaniku
elamisluba. Kehtiv tähtajaline elamisluba oli 25 340 välismaalasel. Valdav osa tähtajalist elamisluba
omavatest välismaalastest on Eestis elanud pikka aega, kuid mingil põhjusel kas ei ole soovinud
taotleda pikaajalise elaniku elamisluba või ei ole seda saanud, kuna ei vasta pikaajalise elaniku
elamisloa saamise kõigile tingimustele.

2009. aasta novembri algul oli kehtiv elamisluba või elamisõigus 105 758-l määratlemata
kodakondsusega välismaalasel. 2008. aasta sügisel alustati tegevustega, et hoogustada määratlemata
kodakondsusega isikute naturalisatsiooni. Erilist tähelepanu pööratakse alla 15-aastaste
määratlemata kodakondsusega laste naturalisatsioonile. Määratlemata kodakondsusega laste arvu
vähendamiseks alustati nende vanematele kodakondsuse saamise võimaluste individuaalset
tutvustamist. 2008. aasta lõpus oli Eestis 2806 kehtiva elamisloaga alla 15-aastast määratlemata



                                                                                                     28
kodakondsusega last. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks koostati
kommunikatsiooniplaan ja kaardistati sihtrühmad. Koostati Eesti kodakondsuse saamise tingimusi
tutvustavad infovoldikud lastele, korraldati infotunnid vene õppekeelega koolides ning alustati
lastevanemate individuaalse nõustamisega. Intensiivse teavitustöö tulemusena vähenes aastaga
määratlemata kodakondsusega laste arv 638 võrra (2009 aasta detsembri lõpus elas Eestis 2168 alla
15-aastast määratlemata kodakondsusega last).

Aastatel 1997-2009 oktoober on Eesti Vabariigile esitatud kokku 180 varjupaigataotlust. Paljude
varjupaigataotlejate jaoks on nende tegelik rände sihtriik olnud mõni muu Euroopa riik ning
varjupaigataotlus esitatakse sageli pärast isiku kinnipidamist piiril või siseriigis. Põhilised
päritolumaad on olnud Venemaa, Iraak ja Türgi. Kui esimesel neljal aastal peale Eesti liitumist
Euroopa Liiduga varjupaigataotlejate arv oluliselt ei kasvanud, siis suure hüppe on teinud taotluste
arv 2009. aastal, mil taotluste arv on 2004. aastaga võrreldes kolmekordistunud. Arvestatav hulk
varjupaigataotlejaid taotleb varjupaika välja- või tagasisaatmise vältimiseks ning seetõttu on nad
huvitatud oma tegeliku identiteedi varjamisest. Enamik 2009. aastal varjupaigataotluse esitanud
välismaalastest on saanud keelduva vastuse.

Varjupaigataotlemise osas valitseb Eestis põhiliselt kaks omavahel seotud tendentsi – Eestisse
saabutakse majanduslikel põhjustel, kas siin ebaseaduslikult töötamise või teistesse EL
liikmesriikidesse edasisuundumise eesmärgil, ning tabamisel taotletakse varjupaika eesmärgiga edasi
lükata või vältida tagasisaatmist päritolumaale. Viimastel aastatel on lisandunud uus tendents –
järjest suurem osa varjupaigataotlejatest on pärit Vene Föderatsioonist või teistest SRÜ riikidest.

Üheks eelduseks hästitoimiva, kiire ja kvaliteetse varjupaigamenetluse rakendamisel on
varjupaigataotlejate esmase vastuvõtukeskuse loomine ja kasutusele võtmine. Esmase
vastuvõtukeskuse loomine minimeerib riski, et varjupaigataotlejad lahkuvad menetluse ajal mõnda
teise Schengeni liikmesriiki. Ilmselgelt põhjendamatutel alustel varjupaika taotlevate isikute osas on
ainukeseks toimivaks lahenduseks kiire varjupaigamenetlus, millele järgneb kohene tagasisaatmine
päritolumaale. Selle lahenduse üheks oluliseks eelduseks on esmase vastuvõtukeskuse
väljaehitamine ja kasutuselevõtmine. Teiseks tuleb korrastada välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seadust selles osas, mis puudutab varjupaigataotluste tagasilükkamise ja elamisloa
andmisest keeldumise aluseid.

Varjupaigataotleja isiku tõsikindlaks tuvastamiseks on oluline jätkata koostööd teiste EL
liikmesriikidega Dublini määruse raames ning suurendada Eestis illegaalselt viibivate välismaalaste
sõrmejälgede võrdlemist Eurodac andmebaasis olevate sõrmejälgedega. Samal ajal on oluline, et
need isikud, kelle isik ei ole kindlaks tehtud ja/või kelle puhul on põhjendatult alus arvata, et nad
esitasid varjupaigataotluse välja- või tagasisaatmise vältimiseks, oleksid paigutatud
varjupaigataotluse läbivaatamise ajaks esmasesse vastuvõtukeskusesse.

Põgenike võimaliku massilise sisserände puhuks tuleb lõpule viia riikliku hädaolukorra lahendamise
kava koostamine ning korraldada asjakohased ettevalmistused ja väljaõpe (nt kriisiolukordade
lahendamise õppus).




                                                                                                   29
Isiku õiguslik seisund määratleb piirid, milles isik saab riigis toimida ehk isiku õigused ja
kohustused. Samas on isikul teatud eluvaldkondades võimalik täna Eestis kasutada neid õigusi, mida
tema õiguslik seisund talle ette ei näe ja hoida kõrvale kohustusest ja vastutusest.

Käesoleval ajal on kantud rahvastikuregistrisse Eesti kodanikena hulk isikuid, kelle puhul on Eesti
kodakondsusesse kuulumine tuvastamata, samuti on rahvastikuregistrisse kantud hulk isikuid, kelle
puhul puudub märge nende kodakondsuse kohta, kuid kelle puhul on põhjendatud alus eeldada, et
tegemist on Eesti kodanikega.

Arvestades asjaolu, et Eesti kodakondsuse omandamine annab isikule Euroopa Liidu kodakondsuse
ja sellest tulenevad õigused, võib suureneda nende isikute hulk, kes soovivad ebaseaduslikult
omandada Eesti kodakondsust või seda tõendavat dokumenti. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga
on üle 10 korra kasvanud Peterburi Peakonsulaadi Pihkva kantseleis taotletud Eesti kodaniku passide
arv. Kui 2004. aastal esitati Pihkvas 147 Eesti kodaniku passi saamise taotlust, siis 2009. aastal oli
see arv 925.

2009. aasta lõpus domineerisid kehtivat elamisluba omavate välismaalaste seas põhiliselt vene keelt
kõnelevad välismaalased (määratlemata kodakondsusega isikuid oli 49%, VF kodanikke 43%,
Ukraina kodanikke 2%, Valgevene kodanikke 1%). Samas on hakanud tekkima ka teatud liiki usu-
ja/või rahvustunnustel põhinevad kogukonnad (nt hiina, hindu, armeenia, gruusia ja aserbaidžaani
kogukonnad), mis toimivad illegaalse immigratsiooni tõmbefaktoritena. Rahvustunnustel toimivaid
kogukondi iseloomustab üheltpoolt rahvuskaaslaste toetamine ja nende toimetuleku eest
hoolitsemine, aga ka illegaalsete immigrantide varjamine, organiseeritud kuritegevus sh
inimkaubandus ja soovimatus teha koostööd riigiasutustega.

Jätkata tuleb isikute õigusliku staatuse alast teavitamist ja nende õiguskuuleka hoiaku kujundamist.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole pöörduvaid isikuid tuleb teavitada nende õigusliku
staatusega kaasnevatest õigustest ja kohustustest (nt lapsendaja teavitamine lapse õiguslikust
staatusest ja selle muutmise võimalustest, lapse sünni registreerimisel elamisloaga vanema
teavitamist lapse õiguslikust staatusest ja selle muutmise võimalustest, välismaalasele elamisloa
andmisel elukoha registreerimise kohustusest jne). Parandada tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse
ametnike isikute õigusliku seisundi, isiku tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide kohta
käivaid teadmisi.

Eestis sündinud isiku puhul tuleb koheselt tuvastada isiku kuulumine või mittekuulumine Eesti
kodakondsusesse. Riigi algatusel tuleb tuvastada isiku kuulumine või mittekuulumine Eesti
kodakondsusesse kõikidel nendel juhtudel, kus rahvastikuregistris sisalduv kanne isiku
kodakondsuse kohta võib olla tehtud ilma tegelikke asjaolusid kindlaks tegemata või õigusliku
aluseta.

Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduste menetlustes tuleb jätkuvalt põhjalikult kontrollida isiku
vastavust Eesti kodakondsuse andmise tingimustele (sh ka seda, kas isiku puhul ei esine
kodakondsuse andmisest keeldumist tingivaid asjaolusid) ning esmakordselt Eesti kodaniku isikut
tõendavat dokumenti taotlevate täisealiste välisriigis elavate isikute puhul nende Eesti
kodakondsusesse kuulumist.




                                                                                                   30
EL kodanik omandab elamisõiguse Eestis elukoha registreerimisega kohalikus omavalitsuses, kus
ametnike asjatundlikkus isiku tuvastamisel ja isikut tõendavate dokumentide õigsuse kontrollimisel
ei ole puuduliku väljaõppe tõttu piisav. EL kodanike perekonnaliikmetele direktiiviga 2004/38/EÜ
antud õigus asuda elama oma perekonnaliikmete juurde on teistes EL liikmesriikides kaasa toonud
nimetatud õiguse väärkasutusi (nt fiktiivsete abielude sõlmimise, organiseeritud inimkaubanduse).
Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata EL kodanike poolt elukoha fiktiivsele registreerimisele
ja seeläbi elamisõiguse omandamisele, millega kaasneb perekonnaliikmetele elamisõiguse
taotlemine. Tuvastada tuleb need juhtumid, kus EL kodanik lahkub Eestist, kuid jätab selle
registreerimata (st ei registreeri end oma elukohast välja).

Senisest enam peab tähelepanu pöörama elamisloa või viisa taotlemisel ja selle pikendamisel
eelkontrollile ning tuleb luua perioodiliste kontrollimeetmete süsteem välismaalase Eestis viibimise
aluse jätkuva olemasolu ja selle põhjendatuse üle.

Schengeni õigustiku täiemahulisel rakendamisel tuleb isikute vaba liikumise õigusega kaasnevate
riskide    maandamiseks       rakendada    asjakohaseid   kompensatsioonimeetmeid.       Oluliseks
kompensatsioonimeetmeks on liikmesriikide vaheline infovahetus ja konsulteerimine viisade ja
elamislubade andmise osas. Kuna infovahetus toimub eelkõige elektroonilises keskkonnas, on
äärmiselt oluline Eesti siseriiklike andmekogude ja infosüsteemide ühildamine ja liidestamine EL
kesksete infosüsteemide ja andmekogudega (SIS II, VIS) ja konsultatsiooniprotseduuridega
(VISION).

Eesmärgiks tuleb seada erinevate registrite ja andmekogude efektiivselt toimiv integratsioon, aga ka
menetlusvajadustele ja –koormustele vastavus. Menetlustes rakendatavad päringud peavad olema
teostatavad ühtsetel alustel ning erinevates registrites ja andmekogudes kajastatud informatsiooni
ühendades. Nimetatu võimaldab menetluse läbiviimisel saada operatiivselt informatsiooni
menetlusaluse isiku kohta, mis hoiab märkimisväärselt kokku nii menetleja kui ka menetlusaluse
isiku aega. Riigi julgeoleku seisukohalt on äärmiselt oluline, et riigi andmekogudes isiku õigusliku
seisundi kohta käiv informatsioon oleks õiges seisus, aktuaalne ja käideldav. Nimetatu tagab, et
õigustatud isikud (nii avalik õiguslikud, kui ka eraõiguslikud) saavad oma ülesannete täitmiseks
vajalikku informatsiooni ilma üleliigse aja- ja ressursikuluta.

13. Migratsioonijärelevalve

Eesti migratsioonipoliitika on olnud alates Eesti taasiseseisvumisest stabiilne, oma olemuselt
viimasel kümnendil vähe muutunud ja piirab nagu teisedki EL liikmesriigid sisserännet. Valdav osa
Eestisse sisserände lähteriikidest on olnud Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riigid, eriti Vene
Föderatsioon.

Viimase aasta jooksul on täheldada sisserändajate päritolus ja eesmärkides olulist muudatust.
Päritoluriigi profiili lõikes on suurenenud ebaseaduslike piiriületuste katsed afgaani, iraagi, gruusia,
hiina ja vene (Kaukaasia erinevatest piirkondadest) või Palestiina päritolu väitvate sisserändajate
poolt. Reeglina esitavad ebaseaduslikul piiriületusel kinnipeetud isikud varjupaigataotluse kohese
väljasaatmise takistamiseks.




                                                                                                     31
Üha suuremat rolli ebaseaduslikult siseneda üritavate või juba sisenenud välismaalaste tuvastamisel
etendavad erinevad kompensatsioonimeetmed. Täna kasutusel olev viisaregister on valmis ühilduma
EL viisa informatsioonisüsteemiga, mis tagab senisest tõhusama kontrolli Schengeni viisaruumi
sisenevate välismaalaste isiku ning eesmärkide osas süsteemi talletatavate näo- ja sõrmejäljekujutiste
kaasabil. Rakendatud on siseriiklik elektrooniline viisade kooskõlastussüsteem, mis võimaldab
sisejulgeoleku tagamisega seotud asutustel teostada eelkontrolli isikute suhtes, kes taotlevad Eesti
viisat. Jätkub 2007. aasta lõpus rakendatud EL viisade konsulteerimise süsteemi VISION vahendusel
eelkontrolli teostamine isikute suhtes, kes taotlevad Schengeni viisat mõnelt teiselt EL liikmesriigilt.

2007. aasta detsembris Eesti liitumisel Schengeni ühtse viisaruumiga võeti Eestis kasutusele
Schengeni Informatsioonisüsteemi (SIS) Portugali lahendus (SISone4all). Schengeni
Informatsioonisüsteemi vahendusel teostavad Eesti sisejulgeoleku tagamise eest vastutavad asutused
eelkontrolli isikute suhtes, kes taotlevad Eestilt viisat või elamisluba. Schengeni
Informatsioonisüsteemi vahendusel viivad siseriiklikud migratsioonijärelevalveüksused läbi
regulaarseid kontrolle riigis viibivatel välismaalastel seadusliku aluse olemasolu kohta. Politsei- ja
piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakond on aga andmeandja Schengeni
Informatsioonisüsteemile isikute osas, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu ja kaotatud ning
varastatud dokumentide osas. Siseneda soovivate välismaalaste osas eelkontrolli tõhustamiseks, aga
ka juba sisenenud välismaalaste osas, on oluline võimalikult kiiresti rakendada SIS II, mis sisaldab
endas lisaks täna sissesõidukeelu kohta kogutavatele andmetele enam andmeid isiku identiteedi
kindlakstegemiseks (näiteks foto).

Julgeolekuriski kujutavate välismaalaste puhul on äärmiselt oluline, et otsus neile sissesõidukeelu
kohaldamise kohta tehakse viivitamatult julgeolekuriski ilmnemisel.

Üheks oluliseks abivahendiks illegaalse immigratsiooni ohjeldamisel on kujunenud Eurodac, mis
välistab varjupaigataotlejatel võimaluse korduvalt erinevates liikmesriikides varjupaika taotleda.
Samuti on Eurodac’i vahendusel võimalus tuvastada ka illegaalselt riiki saabuvaid kui ka viibivaid
välismaalasi, kui nende kohta on varem informatsioon Eurodac’is talletatud.

1. juunil 2007 jõustunud Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu
rakendusprotokoll on tänaseni sõlmimata. Samas on sellel aastal näha konkreetseid edusamme ja
Venemaa Föderatsiooni huvi vajaliku rakendusprotokolli sõlmimiseks.

On astutud olulisi samme inimkaubanduse vastu võitlemiseks. Valitsus kiitis 26.01.2006 heaks
„Inimkaubitsemise vastu võitlemise arengukava aastateks 2006-2009”. 2009. aastal on Politsei- ja
piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakond oluliselt panustanud järgmise perioodi
arengukava eesmärkide ja soovitavate tulemuste sõnastamisele. 1. jaanuaril 2007 jõustunud
välismaalaste seaduse muudatuse alusel, millega transponeeriti EL Nõukogu direktiiv 2004/81/EÜ ja
nähti ette tähtajalise elamisloa andmine välismaalasele, kes on kannatanu või tunnistaja
inimkaubandusega seotud kriminaalmenetluses, ei ole elamisluba väljastatud.

2009. aasta andmetele tuginedes arvestades suurenevat illegaalse immigratsiooni survet on alust
prognoosida väljasaatmiskeskusesse paigutatavate välismaalaste arvu kasvu. See tingib vajaduse
väljasaatmiskeskuse laiendamiseks või alternatiivsete lahenduste leidmiseks. Väljasaatmiskeskuses
on isikute kinnipidamiseks 40 kohta, neist 26 kohta meestele ja 14 kohta naistele ja peredele. Kolme



                                                                                                     32
aasta võrdluses on langenud endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest pärit väljasaadetavate arv
ning tõusnud Aasia ja Lähis- Ida ning Aafrika riikidest pärit väljasaadetavate arv. Kuna enamik
väljasaadetutest pärinevad riikidest, kellega Eesti ega Euroopa Liit pole sõlminud tagasivõtulepingut,
on nende isikute tagasisaatmismenetlus raskem ning aeganõudvam.

Kolmandate riikide kodanike sisserännet Eestisse iseloomustab eelkõige majanduslikel põhjustel
Eestisse elama asuda soovimine. Oluliselt mõjutab ka Eestisse elama asuda soovimist Eesti
kuulumine Euroopa Liitu. Eestis on peale liitumist Schengeni ühtse viisaruumiga sagenenud
juhtumid, kus kasutatakse erinevaid võimalusi elamisloa saamiseks (nt kui elamisloa andmisest
elama asumiseks abikaasa juurde keeldutakse, asub isik taotlema elamisluba töötamiseks). Samuti
suurendab illegaalse migratsiooni riski elamislubade siseriigis taotlemise võimaluste laiendamine
(piirava migratsioonipoliitika asendamine avatud migratsioonipoliitikaga).

Tõsist tähelepanu tuleb pöörata EL tasandil migratsiooniküsimuste ühtsete põhimõtete kujundamise
protsessi käigus väljatöötatud õigusaktide menetlemisel ja Eesti seisukohtade kujundamisel nende
õigusaktide rakendamise mõjudele illegaalse immigratsiooni valdkonnas.

Ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste Eestist lahkumise korraldamisel on jätkuvalt
probleemiks tagasivõtulepingute puudumine illegaalse migratsiooni lähteriikidega (hetkel on olemas
tagasivõtuleping Venemaa Föderatsiooniga, Moldovaga, Ukrainaga, kuid puudub Gruusia,
Valgevene, Aserbaidžaani, Armeenia, India, Hiina, Afganistaniga jne). Väljasaatmise efektiivsus
kannatab seoses sellega, et Eestil ei ole tagasivõtulepinguid riikidega, kust pärineb enamik
väljasaatmisele kuuluvaid välismaalasi.

Schengeni ühtse viisaruumiga liitumisest ja liikmeriikide vahelistel sisepiiridel piirikontrolli
kadumisest tingitult väheneb ülevaade Eestisse saabuvatest ja siin viibivatest välismaalastest. EL
sisepiiridel kontrolli puudumise tõttu saavad Eestisse tulla ebasoovitavad isikud, kelle riiki
saabumise ja siin viibimise kohta on äärmiselt keeruline andmeid saada. Ka raskendab piirikontrolli
puudumine sisepiirdel järelevalve teostamist välismaalaste üle, kes on kohustatud riigist lahkuma.
EL liikmesriigid on tõstnud esile vajaduse üle Euroopalise piiriületuste registri vajaduse kohta, kuid
seni ei ole see jõudnud kaugemale idee tasandist.

Tulenevalt Schengeni õigustikust peab migratsioonijärelevalve korraldus Schengeni lepinguga
ühinenud liikmesriigis orienteeruma olukorrale, kus piirikontroll sisepiiridel on kaotatud ja tagatud
peab olema tõhus välismaalaste siseriiklik kontroll sisejulgeoleku tagamise eest vastutavate asutuste
poolt. Samuti eeldab toimiv siseriiklik migratsioonijärelevalve senisest tõhusamat koostööd
sisejulgeoleku tagamise eest vastutavate asutuste ning kohalike omavalitsuste, tööandjate,
majutusasutuste ja haridusasutustega. Välismaalaste ebaseaduslikku riigis töötamist soodustavaks
asjaoluks on avalikkuse ja tööandjate vähene teadlikkus välismaalaste Eestis viibimise ja töötamise
tingimustest, mille tagajärjeks on Eestis töötamisõigust mitteomavate välismaalaste tööle võtmine.

Siseministeeriumi haldusala asutused on migratsioonijärelevalve korraldamisel ja teostamisel asunud
tegutsema vastavalt kokkulepitud põhimõtetele, kuid sarnane ühine tegutsemine on vaja saavutada
ka kohalike omavalitsuste, õppeasutuste ja majutusasutustega. Oluline samm sisejulgeoleku asutuste
koostöö tõhustamise suunal on kolme asutuse baasil loodud Politsei- ja Piirivalvemati näol.




                                                                                                   33
Migratsioonijärelevalve süsteemi paremaks korraldamiseks ja tegevuste paremaks planeerimiseks
tuleb põhjalikult tegeleda illegaalse immigratsiooni riskianalüüsiga.

Oluline on jätkata aktiivset osalust EL migratsiooniteemalistes töögruppides, et tagada Eesti
seisukohtade esindatus ja kaitse.

Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste riigist lahkumise korraldamisel on otstarbekas
jätkuvalt soodustada isikute vabatahtlikku riigist lahkumist, mis on riigi jaoks nii ajalises kui
rahalises   mõttes    vähem     kulukas.     Siinjuures    on     oluline roll   Rahvusvahelisel
Migratsiooniorganisatsioonil (IOM) ning erinevatel sihtasutustel.

14. Sisekaitseline haridus

Eestis on siseturvalisuse alase hariduse andmisega järjepidevalt juba 18 aastat tegelenud
Sisekaitseakadeemia (endise nimega Eesti Riigikaitse Akadeemia). Nende aastate jooksul on
Sisekaitseakadeemia lõpetanud üle 2500 õppuri, kellest enamik töötab siseturvalisuse valdkonna
ametites, ministeeriumites jne.

Akadeemia on ainus kõrgkool mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas, kus õpetatakse kompleksselt
enamikke sisejulgeoleku erialasid – politsei ja piirivalve, pääste-, maksu- ja tolli-, ning
vanglaametnikke. Sisejulgeoleku erialal on võimalik omandada teadmisi eelkutse-, kutse-,
kõrghariduse- ja alates 2009. õppeaastast ka magistriõppes. Lisaks korraldatakse akadeemias juba
töötavatele sisejulgeolekuametnikele täienduskoolitusi.

2009. aastal lõpetas akadeemia 202 üliõpilast, kutseõppes lõpetas 2009. aastal 312 õpilast.

                     SKA lõpetanuid 2005-2009
                                2005 2006     2007             2008      2009
                      Tudengid   181    212    236              325       202
                      Kutseõpe   184    174    234              240       312
                      KOKKU      365    386    470              565       514

Alates 01.02.2010 toimub siseturvalise valdkonna spetsialistide tasemekoolitus akadeemia 4
kolledžis: politsei- ja piirivalvekolledž, päästekolledž, justiitskolledž ja finantskolledž. Lisaks
antakse ametnike täiendkoolitust SKA avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse ATAK
vahendusel. Struktuurireformi tulemusena lõpetas 2010. aastal tegevuse akadeemia halduskolledz
ning liideti politseikolledz ja piirivalvekolledz ühtselt politsei- ja piirivalvekolledziks.

Rahvusvahelisel areenil peetakse SKA olulisimaks eeliseks erinevate sisejulgeoleku valdkonna
erialade õpetamist samas kõrgkoolis, mis soodustab erinevate erialade õppuritel juba õppimise ajal
omavahelist suhtlust ning võimaldab ühisõppuste läbiviimist. Akadeemia mudel, kus sisejulgeoleku
valdkondade (politsei, pääste, piirivalve, korrektsioon) eri tasemete õpe on koondunud ühte
organisatsiooni, on Euroopas ainulaadne, kuid Eesti ressursside ülimat piiratust silmas pidades meie
jaoks ainuvõimalik.




                                                                                                 34
Eestis on ka laiemalt õppuritel tekkinud huvi siseturvalisuse valdkonna vastu, mis kajastub ka teiste
kõrgkoolide lõputöödes ja magistritöödes. Siseturvalisuse alase sihiteadliku arendustegevusega
tegeleb aga suures osas ainult Sisekaitseakadeemia läbi asjakohaste teaduspublikatsioonide, e-
õppevahendite väljaandmise ja arendusprojektide.

Kogu kõrgharidusmaastiku kaks olulisimat lähiaastate negatiivset trendi, mis juba tänasel päeval on
tugevalt mõjutanud sisekaitsestruktuuride personali värbamist, seisneb 16-18 aastaste vanusegrupi
drastilises vähenemises lähiaastatel ca 2 korda ning noorte inimeste akadeemilises ja tööalases
mobiilsuses Eestist välja5.

Demograafilisest situatsioonist tulenevalt hakkab kahanema keskkoolilõpetajate üldine arv, mis
mõjutab otseselt ka siseturvalisuse valdkonna järelkasvu. Kuna riiklik karjäärinõustamise süsteem
Eestis praktiliselt puudub, on noorte erialavalik sageli juhuslik ja motivatsioon nõrk ning seetõttu on
raskem meelitada häid lõpetajaid siseturvalisuse valdkonna haridust omandama. Seetõttu seisab ka
akadeemial ees juba tööturul tegutsevate inimeste täiendõpetamine omandamaks
sisejulgeolekuasutustele vajalikke kompetentse.

                           SKA avaldused ja vastuvõtt
                                       2005 2006                   2007       2008        2009
                           Avaldusi    1532 1428                    936        850         922
                           Vastuvõtt     483     563                497        612         333

Valitsusliidu programm seab sisejulgeolekut tagava ametnikkonna kujundamisel prioriteediks hea
ametialase koolituse, mille ühe eeldusena nähakse sisejulgeoleku koolitussüsteemi kaasajastamist.
Sisekaitseakadeemia on uue politsei- ja piirivalveameti koolitustellimuse täitja, mille valguses on
vajalik teha muudatusi ametnike väljundipõhises tasemeõppe süsteemis kooskõlas Bologna
deklaratsiooniga. Eelkõige puudutab see seniste kõrghariduse õppekavade mahutamist kõikide
kõrgkoolidega ühtsesse kolme aastasesse formaati.

Optimaalsemale rakenduskõrgharidusõppekavale üleminek arvestab haridusmaastikul toimuvaid
muudatusi ning siseturvalisuse ametnikele pandavaid üha kõrgendatud nõudmisi teadmiste järele.

Kõrgharidusstandardist tulenev varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine õppekava
täitmisel, võimaldab piisavat erialast kvalifikatsiooni ja pädevust omavatel ametnikel lühema ajaga
rakenduskõrgharidus omandada. Sellisel moel on tagatud olemasoleva piiratud inimressursi hästi
läbimõeldud kasutamine, ühendatud teadmiste ja pädevuse koosmõju.

Sisekaitseakadeemia näol ei ole täna veel täielikult välja arendatud siseturvalisuse valdkonna
kompetentsikeskust. Siseturvalisuse alaseid uuringuid ei rahastata piisavalt riiklikul tasemel ning
alles 2008. aasta lõpus käivitus siseturvalisuse instituut, mis on hakanud looma süsteemi vastava
valdkonna teadus- ja rakendusuuringute, uurimisrühmade jne käivitamiseks. On üsna tõenäoline, et
juhul, kui siseturvalisuse valdkonna haridus ja teadus- ning rakendusuuringute finantseerimine ei
suurene, siis avaldab see mõju valdkonna jätkusuutlikkusele perspektiivis.


5
    Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015. Riigikogu otsus nr 1-6/63, 15.06.2006.



                                                                                                    35
Tasub ka ära mainimist, et Sisekaitseakadeemia kui ainukesena Eestis spetsiifilist sisekaitselist
haridust andva kooli tänane seisukord on nii visuaalselt kui ka funktsionaalsuselt kohati
ebaesteetiline ja tänapäeva riigiasutusele, rääkimata õppeasutusest, mitte sobiv. Puuduvad mitmed
elementaarsed õppeväljakud ja sportimisvõimalused, ühiselamud ja õppekorpused on lagunenud,
õppeklasside suurus ja funktsionaalsus ei vasta kasutatavatele õpimeetoditele. Iga aasta suudetakse
küll hädavajaliku remonditegevuse läbi hoonestuid hoida nõuetele vastavas korras, kuid lähiaastatel
muutub remonti investeerimise otstarbekus küsitavaks.

Tõhustada tuleb kindlasti tulevaste sisejulgeolekuametnike karjäärinõustamise süsteemi, et noored
gümnaasiumilõpetajad valiksid tulevaseks elukutseks siseturvalisuse valdkonna. Pikaajalised
koostöölepingud ametite ja ministeeriumidega praktikabaaside kasutamiseks tagavad
Sisekaitseakadeemia tudengitele head võimalused praktikaks.

Õppekvaliteedi parendamiseks on vajalik rotatsioon siseturvalisuse valdkonna ametitega.
Süsteemselt tuleb rakendada kutsealast eelkoolitust sisekaitselistes valdkondades. Eelkutselise
koolituse rakendamine gümnaasiumites võimaldab konkretiseerida noore soove elukutse valikul.
Sedasi tagatav teadlikkuse suurenemine ei ole mitte ainult kasulik noorele vaid riiklikule
sisekaitselisele arengule tervikuna kuna optimeerib õppele tehtavaid kulutusi. Nii satuvad
sisekaitselisi erialasid õppima just need noored, kellel on tulevastest elukutsest selge ettekujutus ja
see omakorda toetab õpimotivatsiooni kogu õppeperioodil ja kindlustab hilisema väljundi tööturule.

Suuremat tähelepanu tuleb kahtlemata pöörata süsteemsele õppekvaliteedijuhtimisele
Sisekaitseakadeemias, kuna gümnaasiumilõpetanute arvu vähenemise tingimustes on hariduse
kvaliteedil tuleviku läbilöögivõimaluste loomisel võtmetähtsus. Selleks on lisaks enam kindlale
õppenishile (siseturvalisus), vajalik akadeemias sisse viia kvaliteedihindamise süsteem.

Võimalik on läbi siseturvalisuse valdkonna rakendusuuringute tulemuste arendada siseturvalisuse
valdkonna õppekavasid ning pakkuda lahendusi ka ametkondade ees seisvatele probleemidele.




                                                                                                    36

								
To top