MK kriisiplaan 03 12 2007 by 7BvvE875

VIEWS: 183 PAGES: 148

									                      KEHTESTATUD
                      Pärnu maavanema
                      25. märtsi 2008
                      korraldusega nr. 60.




    PÄRNU MAAKONNA
KRIISIREGULEERIMISPLAAN




         Pärnu 2007



             1
                                                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




SISUKORD
SISUKORD ......................................................................................................................... 2
1.         ÜLDOSA ............................................................................................................ 5
   1.1. Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaani eesmärk ..................................................5
     1.2. Hädaolukorra lahendamise prioriteedid ...................................................................5
     1.3. Maakonna kriisireguleerimisplaani seadusandlik alus .............................................5
     1.4. Põhimõisted ..............................................................................................................7
     1.5. Pärnu maakonna lühiiseloomustus ...........................................................................9
       1.5.1. Pindala ...............................................................................................................9
       1.5.2. Piirnevad maakonnad ........................................................................................9
       1.5.3. Pärnu maakonna geograafilised andmed.........................................................10
       1.5.4. Pärnumaa omavalitsusi kirjeldavad andmed ...................................................13
     1.6. Võimalike hädaolukordade loetelu ........................................................................18
2.          II PEATÜKK ................................................................................................... 19
     2.1. Hädaolukorra lahendamine maakonnas .................................................................19
     2.2. Maakonna kriisireguleerimisstruktuuri ülesehitus .................................................21
       2.2.1. Kriisikomisjon .................................................................................................22
       2.2.2. Kriisireguleerimismeeskond ...........................................................................23
       2.2.3. Koordinatsiooni punkt.....................................................................................25
     2.3. Kriisijuhtimisstruktuuri tööle rakendamine ...........................................................26
     2.4. Kriisikomisjoni ja kriisireguleerimiskomisjoni kogunemiskoht ning varukoht.....28
     2.5. Meditsiinisüsteem ..................................................................................................30
       2.5.1. SA Pärnu Haigla meditsiiniline võimekus ......................................................31
     2.6. Avalikkuse teavitamine ..........................................................................................32
       2.6.1. Informatsiooni edastamine ..............................................................................32
       2.6.2. Sõnumid elanikkonnale ...................................................................................33
     2.7. Koostöö piirnevate maakondadega ........................................................................35
     2.8. Inimeste evakueerimine .........................................................................................36
3.           III PEATÜKK.................................................................................................. 38
     3.1. Plaani hoidmine ......................................................................................................38
     3.2. Plaani uuendamine ja kinnitamine .........................................................................38
FUNKTSIONAALSED LISAD ...................................................................................... 39
 LISA 1 Pärnu maakonna kriisikomisjoni koosseis .........................................................40
     LISA 2 Päästetööde korraldus ........................................................................................44
        1.         Lääne – Eesti Päästekeskuse iseloomustus .....................................................44
        2.         Väljasõidupiirkonnad, komandod ja eraldipaiknevad meeskonnad ................46
        3.         Päästetööd hädaolukordades ...........................................................................47
        4.         Hädaolukorra lahendamine ja päästetööde juhtimine .....................................47
        5.         Päästetööde juhtimisskeem .............................................................................48
        6.         Kaasatavad ametkonnad ja organisatsioonid ..................................................49
        7.         Päästetöödest osavõtvate ametkondade ülesanded .........................................49


                                                                   2
                                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



    8.    Vastutus päästetöödel ......................................................................................51
    9.    Nõuded ressurssidele.......................................................................................53
    10.   Päästetöödel osalevate jõudude varustamine ..................................................53
  LISA 3 Teavitusgrupi töökorraldus ................................................................................54
    1.    Teavitusgrupi põhikoosseis: ............................................................................54
    2.    Teavitusgrupi tegevus hädaolukorras ..............................................................55
    3.    Pärnu maakonna meediakaart .........................................................................58
    4.    Esmane ettekanne hädaolukorrast ...................................................................59
    5.    Ettekanne olukorrast .......................................................................................60
  LISA 4 Loomataudialase hädaolukorra lahendamine maakonnas..................................61
    1.    Tegutsemine linnugripi puhangu korral ..........................................................62
  LISA 5 Tervishoiualase hädaolukorra lahendamine maakonnas....................................66
    1.    Kiirabi ja haiglate rollist tervishoiuhalduses hädaolukorras. .........................66
    2.    Tervishoiu- ja psühhosotsiaalse abi korraldus; ...............................................68
  LISA 6 Pärnu maakonna perearstide nimekiri ja kontaktid ...........................................69
  LISA 7 Apteegid Pärnu maakonnas ...............................................................................72
  LISA 8 Korrakaitse korraldus; .......................................................................................75
  LISA 9 Kannatanute abistamise korraldus; ....................................................................75
    1.    Ajutine peavari ................................................................................................75
    2.    Toiduainete ja joogiveega varustamise korraldamine; ....................................75
    3.    Esmatarbekaupade kättesaadavuse korraldamine. ..........................................75
  LISA 10 Evakueeritavate kogunemiskohad Pärnu maakonnas ......................................76
  LISA 11 Kommunaaltööd ..............................................................................................80
  LISA 12 Hädaolukorra tekitatud kahjustuste hindamine ...............................................80
    1.    Elanikkonnale tekkinud kahju hindamine ja hüvitamine ................................80
    2.    Ettevõtlusele tekkinud kahju kogumine, hindamine ja hüvitamine ................81
    3.    Ametiasutustele tekkinud kahju kogumine, hindamine ja hüvitamine ...........81
  LISA 13 Kahju kompenseerimise taotluse näidis ...........................................................82
  LISA 14 Koostöö Kaitseväega ......................................................................................84
  LISA 15 Kaitseliidu Maleva tehnika ja varustus ............................................................86
    1.    Pärnumaa Kaitseliidu Maleva päästeteenistuses kasutatav tehnika ................86
  LISA 16 Pärnumaa päästekomandode kooseisud ja kontaktid .......................................88
  LISA 17 Naabermaakondade kriisikomisjonide kontaktandmed ..................................90
    1.    Viljandi maakonna kriisikomisjoni koosseis ..................................................90
    2.    Rapla maakonna kriisikomisjoni koosseis ......................................................91
    3.    Läänemaa kriisikomisjoni kontaktandmed .....................................................93
    4.    Järva maakonna kriisikomisjoni kontaktandmed ............................................94
  LISA 18 Võimalike hädaolukordade loetelu vastavalt riskianalüüsile ..........................97
  LISA 19 Hädaolukordadeks valmisoleku ja ühise tegutsemise alane koostöölepe .....100
KÄITUMISJUHISED ELANIKKONNALE............................................................... 109
 KÄITUMISJUHISED ÜLEUJUTUSE KORRAL .......................................................110



                                                             3
                                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



  KÄITUMISJUHIS TORMI KORRAL ........................................................................114
  KÄITUMISJUHIS LUMETORMI KORRAL .............................................................118
  KÄITUMISJUHIS HOONE TULEKAHJU KORRAL ...............................................122
  KÄITUMISJUHIS METSATULEKAHJU KORRAL ................................................128
  KÄITUMISJUHIS LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL .................................................133
  KÄITUMISJUHIS GAASILEKKE KORRAL ............................................................139
  KÄITUMISJUHIS OHTLIKE AINETE ÕNNETUSTE KORRAL ............................143
KAARDIMATERJAL ................................................................................................... 148
 Pärnu maakonna üldkaart .............................................................................................148
  Pärnu maakonna üleujutuskaart ....................................................................................148
  Pärnu linna üleujutuskaart ............................................................................................148
  Pärnu maakonna infrastruktuuri kaart (teed, elektriliinid) ...........................................148
  Pärnu maakonna kogunemiskohtade kaart ...................................................................148




                                                             4
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




1. ÜLDOSA
Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan on koostatud “Hädaolukorraks valmisoleku
seaduse” paragrahv 6 ja peatükk 4 alusel.

1.1. Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaani eesmärk

     läbi planeerimisprotsessi tagada hädaolukorraks valmisolek;
     valmistada ette hädaolukorra lahendamise struktuurid;
     tagada hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside planeerimine ja määrata
      kindlaks nende kasutamise kord hädaolukorras;
     tagada elanikkonna teavitamine ning maksimaalne turvalisus hädaolukorras;
     kindlustada elutähtsate valdkondade töö hädaolukorras;
     kavandada ja tagada riigiasutuste töö jätkumine hädaolukorras.

1.2. Hädaolukorra lahendamise prioriteedid

1. oht inimeste elule ja tervisele – oht tuleb likvideerida esmajärjekorras või kui see
   pole võimalik, siis maksimaalselt vähendada ohu tagajärgi inimeste elule ja tervisele;
2. oht riigi julgeolekule – oht tuleb likvideerida esmajärjekorras või kui see pole
   võimalik, siis maksimaalselt vähendada riigi julgeoleku ohustamist;
3. oht keskkonnale – oht tuleb likvideerida esmajärjekorras või kui see pole võimalik,
   siis maksimaalselt vähendada keskkonnale tekkivat kahju;
4. oht varale - likvideerida oht või kui see pole võimalik, siis maksimaalselt vähendada
   varale tekkivat kahju.

1.3. Maakonna kriisireguleerimisplaani seadusandlik alus

Maakonna kriisireguleerimisplaani koostamisel on lähtutud järgmistest abimaterjalidest:

   Eesti Vabariigi põhiseadus;
   Hädaolukorraks valmisoleku seadus;
   Riiklik kriisireguleerimisplaan;
   Päästeseadus;
   Politseiseadus;
   Eriolukorra seadus;
   Erakorralise seisukorra seadus;
   Kaitseväeteenistuse seadus;
   Kaitseliidu seadus;
   Rahuaja riigikaitse seadus;
   Loomatauditõrje seadus;
   Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus;
   Vabariigi Valitsuse määrus “Hädaolukorrast teavitamise kord ja nõuded
    edastatavale teabele”;
   Vabariigi Valitsuse määrus “Kaitseväe pääste-ja hädaabitöödel osalemise kord”;
   Vabariigi Valitsuse määrus “Kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste
    kiirabialase koostöö kord”;
   Siseministri määrus “Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika”;


                                           5
                                                       Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




   Siseministri määrus “Ohtlikus ettevõttes riskianalüüsi tegemise kord, õnnetuse
    ärahoidmise ja õnnetuse korral tegutsemise nõuded ning suurõnnetuse ohuga
    ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra plaanide koostamise ja
    esitamise kord”;
   Siseministri määrus “Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe,
    ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise
    kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine”;
   Katastroofi tagajärgede likvideerimise metoodika;
   Juhendmaterjal hädaolukorras avalikkuse teavitamise kohta;
   Päästetööde korralduse metoodiline abimaterjal;
   Lindude gripi ja Newcastle’i haiguse tõrje tegevusjuhend;
   Loomatauditõrje situatsiooniplaan.




                                        6
                                                              Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




1.4. Põhimõisted

Loodusõnnetus             Loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega
                          sündmus, sealhulgas äkilise hävingulise toimega sündmus,
                          mis seab ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna.
                          (RIIKLIK KRIISIREGULEERIMISPLAAN)


Katastroof                Äkiline hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu elu,
                          tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb
                          paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastumises;
                          tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja
                          kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või
                          elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses;
                          ulatuslikus laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi
                          õnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.
                          (RIIKLIK KRIISIREGULEERIMISPLAAN)


Hädaolukord               Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab riigi julgeolekut,
                          inimeste elu või tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või
                          tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ning mille
                          lahendamiseks      on     vajalik     Vabariigi     Valitsuse,
                          valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste kooskõlastatud
                          tegevus. (HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEKU SEADUS - HOVS)

Eriolukord                Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse
                          ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks
                          on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid,
                          sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute
                          abistamine ei ole võimalik eriolukorra seaduses sätestatud
                          abinõusid rakendamata. Eriolukorra riigis või selle osas
                          kuulutab välja Vabariigi Valitsus. (ERIOLUKORRA SEADUS)

Erakorraline seisukord    Erakorraline seisukord kuulutatakse välja tingimusel, et Eesti
                          põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamine ei ole
                          võimalik erakorralise seisukorra seaduses sätestatud
                          abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra võib
                          Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse
                          ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada
                          kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.
                          (ERAKORRALISE SEISUKORRA SEADUS)


Terrorism                 Tervisekahjustuste tekitamisele, surma põhjustamisele või
                          vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu
                          sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või
                          poliitilisel või usulisel eesmärgil.
                          (RIIKLIK KRIISIREGULEERIMISPLAAN)


Kriisireguleerimine       Riiklik meetmete süsteem, mis on ette valmistatud ja
                          kasutusele võetud riigiasutuste poolt koostöös kohalike
                          omavalitsuste, ettevõtjate ning kriisireguleerimisele kaasatud
                          mittetulundusühingute ja sihtasutustega, et tagada
                          hädaolukorras ühiskonna turvalisus. (HOVS)

Kriisireguleerimisplaan   Dokument, milles kirjeldatakse kriisireguleerimissüsteemi
                          toimimist tervikuna. Plaanis sätestatakse kriisireguleerimise


                                       7
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



                             üldpõhimõtteid, määratakse ametkondade vastusalad ja
                             ülesanded, kirjeldatakse hädaolukordade lahendamise üldisi
                             põhimõtteid, teabevahetuse ja elanike teavitamise korraldust
                             ning erinevate koostöövaldkondade korraldust.
                             (RIIKLIK KRIISIREGULEERIMISPLAAN)


Kriisikomisjon               Õnnetusteks valmisoleku plaanimiseks ja õnnetuste
                             tagajärgede kõrvaldamiseks moodustatud juhtimis-ja
                             töögrupp. (KATASTROOFI TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMISE METOODIKA)

Kriisireguleerimismeeskond   Olukorra analüüsimiseks ning teabevahetuse, ressursside
                             kasutamise ning ametkondade koostöö koordineerimiseks
                             moodustatud alaliselt tegutsev meeskond maavanema
                             abistamiseks, kelle määratud koosseis ja töökorraldus ning
                             ettevalmistus võimaldavad ööpäevaringse töö hädaolukorras.
                             (HOVS)


Õnnetuspiirkond              Ala, kus on toimunud õnnetus ja kus teostatakse tulekustutus-
                             ja päästetöid ning kus asuvad õnnetuse likvideerimisega
                             seotud struktuurid.
                             (KATASTROOFI TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMISE METOODIKA)


Staap                        Juhtimisstruktuur õnnetuspiirkonnas, kus asuvad kohapeal
                             tulekustutus- ja päästetöid juhtiv päästetöötaja, meedik ja
                             politseiametnik ning sidekeskus. Staabi tööd juhib
                             päästetööde juht. Staapi võivad kuuluda teised isikud
                             vastavalt päästetööde juhi otsusele.
                             (KATASTROOFI TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMISE METOODIKA)


Päästetööde juht             Päästetöötaja, kes juhib tulekustutus- ja päästetöid staabist.
                             Koordineerib vastutava meditsiinitöötaja ja vastutava
                             politseiametniku     koostööd     ning     kogu      tegevust
                             õnnetuspiirkonnas.
                             (KATASTROOFI TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMISE METOODIKA)


Riskianalüüs                 Analüüs esineda võivate hädaolukordade väljaselgitamiseks
                             ning määramaks hädaolukordade tüübid ja nende esinemise
                             tõenäosuse koos võimalike tagajärgedega, mille põhjal
                             koostatakse vastavad reguleerimise plaanid.
                             (RIIKLIK KRIISIREGULEERIMISPLAAN)


Varajane hoiatuse süsteem    Alarmeerimisseadmete võrgustik elanike teavitamiseks
                             hädaolukordadest. (RIIKLIK KRIISIREGULEERIMISPLAAN)




                                          8
                                                              Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




      1.5. Pärnu maakonna lühiiseloomustus

      1.5.1. Pindala

      Pärnu maakonna pindala on 4 806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti
      Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 11,1%.
      Pärnu maakond piirneb loodest Lääne-, põhjast Rapla-, kirdest Järva-, idast Viljandi
      maakonnaga ning lõunaosas Läti Vabariigi Limbaži rajooniga. Vaata Joonis 1.



 Lääne                              Rapla maakond                                              Järva
maakond                                                                                       maakond




                                                                                               Viljandi
                                                                                               maakond




      1.5.2. Piirnevad maakonnad

      Läänes piirneb maakond Liivi lahe ja selle osa - Pärnu lahega. Loodes piirneb Pärnu
      maakond Lääne maakonnaga, põhjast Rapla maakonnaga, kirdest Järva maakonnaga, idast
                                                           Läti
      Viljandi maakonnaga ja Lõunast Läti Vabariigiga.
                                                    Vabariik
Joonis 1 Pärnu maakond ja sellega piirnevad maakonnad



                                               9
                                                             Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



1.5.3. Pärnu maakonna geograafilised andmed

Pärnumaa äärmuspunktid on:
põhjas – 5846' pl Kõnnu küla, Kaisma vald;
lõunas – 5722' pl Ikla küla, Häädemeeste vald;
idas – 2517' ip Rae küla, Vändra vald;
läänes – 2337' ip Muriste küla, Varbla vald.

Pärnu linna asukoht on                5823' N ja 2429' E
Sindi linna asukoht on                5824' N ja 2439' E
Kilingi-Nõmme linna asukoht on        5808' N ja 2457' E
Tõstamaa asula asukoht on             5820' N ja 2359' E
Vändra asula asukoht on               5839' N ja 2501' E
Pärnu-Jaagupi asula asukoht on        5836' N ja 2430' E
Häädemeeste asula asukoht on          5804' N ja 2430' E
Sauga asula asukoht on                5825' N ja 2531' E
Paikuse asula asukoht on              5822' N ja 2436' E

Eesti üldkese paikneb Vändra alevist idas, Rõusa ja Pärnu jõe ühinemiskohal: 5840 pl.
ja 2505 ip.

Pärnu linna kaugus suurematest keskustest mööda maanteed on (km):

Tallinn   129          Sankt - Peterburg      459
Tartu     183          Varssavi               895
Riia      189          Berliin                1475
Vilnius   490          Moskva                 916

Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja
muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Vaata Joonis 2.

             Joonis 2


                                           muu maa
                haritav maa                  3%
                    19%




                                                                                  mets
                                                                                  54%
            soo ja raba
               24%




                                              10
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Pärnu maakonna pinnamood on tasane, kõrgeim punkt on Pati voor (77 m üle mere
pinna), mis asub Saarde vallas. Suurim järv on Tõstamaa vallas asuv Ermistu järv (4,8
km2)
Pärnumaal on 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu – 500 elanikku (16,37
km2)ja Manija – 42 elanikku (1,87 km2).

Pärnumaa pinnamoes on valdavad tasandikud, mida katavad jääajajärgsete veekogude
setted. Põhjavesi on kõrgel ja pinnavee äravool nõrk.
Umbes veerandi Pärnumaa pindalast hõlmavad sood. Turbakihi paksus on ligi 10 m,
suurimad tööstuslikud turbaväljad asuvad Lavassaare ja Tootsi vallas.

Rannajoone pikkus on 242 km. Rannajoont liigendavad Pärnu laht, Tõstamaa poolsaar
ja neemed. Liivi lahe rannik on sirgem ja neemed ei eendu kaugele merre. Paatsalust
Laoni on rannik valdavalt kivine, lahesoppides möllirand, Pärnu lahe ääres Audru ja
Pärnu vahel madal liivarand, Tahkuranna- ja Häädemeeste valla rannikul moreenirand.
Peaaegu kogu Pärnumaa rannikut ääristavad kaks luiteahelikku, mis Häädemeestel
ühinevad ja jätkuvad lõunas ühtse luitestikuna. Suurimad luited on Tõstamaa ümbruses ja
Pärnu lahe kagurannikul Rannametsa küla lähedal (Luitemaa).

Pärnumaal on 189 vooluveekogu. Peamised jõed on Pärnu jõgi (Pärnumaal 85 km,
jõgikond hõlmab 60% Pärnumaa pindalast) ja selle lisajõed. Pärnumaal on üle 80 järve ja
20 suurt laugast: kokku 13,6 km2 – 2,8% maakonna pindalast. Suurimad järved on
Tõstamaal lähestikku asuvad Ermistu ja Tõhela järv.

Üle poole (54%) Pärnumaa territooriumist on kaetud metsaga, esindatud on kõik Eestis
eristatavad metsakasvukohatüübid. Põlde on võrdlemisi vähe, need paiknevad peamiselt
jõgede ääres ja moreenitasandikel.

Kaitstavaid alasid on kokku 44 902 ha, sellest 23 721 hektaril asuvad looduskaitsealad,
millest 7 126 ha hõlmab Soomaa rahvuspark.

Pärnu lahe rannik on kliima poolest Eesti üks soojemaid piirkondi. Vaata Tabel 1.




                                           11
                                                                Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




     Tabel 1 Meteoroloogiliste elementide andmeid Pärnu kohta

Õhutemperatuuri    –34,5 ºC
absoluutne
miinimum
Õhutemperatuuri    33,2 ºC
absoluutne
maksimum
Absoluutne tuule   34 m/s
kiiruse
maksimum
Absoluutne vee     275 cm (9.01.2005a.)
kõrguse
maksimum
Absoluutne vee     -125 cm (okt. 1976a.)
kõrguse
miinimum
                     2000       2001       2002        2003         2004           2005           2006

Aasta keskmine       7,7ºC      6,8ºC      7,0ºC       6,5ºC       6,6ºC           6,0ºC          6,7ºC
õhutemperatuur
Aasta keskmine      2053,1     1841,7      2292,5     1857,3       1829,1         1991,6         2031,9
päikesepaiste
kestus tundides
Aasta keskmise       650,0      953,3      683,1       630,2       760,6           752,8          573,9
sademete
hulga summa
millimeetrites
Aasta keskmine     1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005                 2005/2006
püsiva lumikatte    70 päeva 111 päeva 65 päeva   81 päeva  88 päeva 69 päeva                  105 päeva
kestus
                                                    Allikas: EMHI kliimaandmed seisuga 23.01.2007




                                              12
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




1.5.4. Pärnumaa omavalitsusi kirjeldavad andmed

Pärnu maakonnas on 21 võrdse staatusega kohalikku omavalitsusüksust, sealhulgas 2
linna – Pärnu ja Sindi (Kilingi-Nõmmel on linna staatus, kuid ei ole omaette
omavalitsusüksus) ja 19 valda sh 1 alevvald –Vändra alev. Lavassaare-, Pärnu-Jaagupi-ja
Tootsi alev on vallasisesed alevid. Enne 16.10.2005 koosnes Pärnu maakond 23
omavalitsusest. Eraldi omavalitsustena tegutsesid Tali, Kilingi-Nõmme linn ja Saarde
vald, praeguseks hetkeks on need ühinenud Saarde vallaks. Vaata Joonis 3.




Joonis 3 Pärnu maakonna haldusjaotus




                                          13
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Tabel 2 Pärnu maakonna rahvaarv, pindala , asustustihedus, maa-asulate arv,
keskuse kaugus Pärnu linnast

                                                                              Keskuse
                          Pindala,   Asustustihedus,           Maa-           kaugus
               Rahvaarv     km²    elanikku km² kohta         asulaid       Pärnust (km)
   PÄRNU
 MAAKOND        90929     4 806,68             18,9
    Pärnu
  maakonna
    linnad      49 792     41,49              1200,0
Kilingi-
Nõmme linn       2133       4,26               500,7              -               42,0
Pärnu linn      43 389     32,22              1346,6              -                -
Sindi linn       4 270      5,01               852,3              -               13,2
    Pärnu
  maakonna
    vallad      43 270    4 766,18              9,1              331
Are vald         1 380     159,58               8,6              12               16,8
Audru vald       5 322     378,84              14,0              26               10,1
Halinga vald     3 461     365,45               9,5              43               27,5
Häädemeeste
vald            3 158      390,34               8,1              21               40,2
Kaisma vald      577       183,98               3,1               7               46,4
Kihnu vald       635        16,88              37,6               4               53,7
Koonga vald     1 328      438,51               3,0              42               35,6
Lavassaare
vald             569        8,00               71,1               -               22,7
Paikuse vald    3 635      174,92              20,8               6                9,9
Saarde vald
sh Kilingi-
Nõmme linn      5 015      706,99              7,1               23               42,0
Sauga vald      3 284      164,75              19,9              11                5,5
Surju vald      1 103      357,69               3,1              11               23,0
Tahkuranna
vald            2 241      103,36              21,7               9               16,1
Tootsi vald      932        1,76              529,5               -               33,2
Tori vald       2 647      282,07               9,4              20               26,8
Tõstamaa
vald            1 591      261,01              6,1               20               39,8
Varbla vald     1 037      313,81              3,3               40               60,0
Vändra vald     2 619      458,24              5,7               36               49,0
Vändra vald
(alev)          2 736       3,28              834,1               -             49,0
                                     Andmed: seisuga 01.01.2007 http://portaal.ell.ee/1449




                                         14
                                                                    Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Rahvaarv on 90 929 ehk 6,6% Eesti rahvastikust.
Rahvastiku vanusstruktuur on järgmine: 0-6 aastaseid 6,5 % (5 914 elanikku), 7-18
aastaseid 14,9% (13 495 elanikku), 19-64 aastaseid 60,6% (55 174 elanikku), 65-aastaseid
ja vanemaid 18% (16 346 elanikku).

Tabel 3 Pärnu maakonna 33 suurimat asulat kohalike omavalitsuste andmete alusel

                Jrk.nr                   Asula                       Rahvaarv
                1         Pärnu linn                                43 389
                2         Sindi linn                                4270
                3         Vändra alev                               2731
                4         Paikuse alevik                            2603
                5         Kilingi-Nõmme linn                        2133
                6         Audru alevik                              1555
                7         Pärnu-Jaagupi alev                        1309
                8         Sauga alevik                              1112
                9         Tootsi alev                               932
                10        Häädemeeste alevik                        823
                11        Tihemetsa alevik                          745
                12        Tõstamaa alevik                           680
                13        Lavassaare alev                           569
                14        Võiste alevik                             554
                15        Tori alev                                 527
                16        Uulu küla                                 555
                17        Papsaare küla                             666
                18        Libatse küla                              494
                19        Jõõpre küla                               472
                20        Are alevik                                446
                21        Selja küla                                385
                22        Kabli küla                                400
                23        Saarde küla                               374
                24        Reiu küla                                 446
                25        Jõesuu küla                               378
                26        Tali küla                                 352
                27        Vihtra küla                               327
                28        Surju küla                                323
                29        Suigu küla                                322
                30        Koonga küla                               276
                31        Tammiste küla                             740
                32        Kilksama küla                             361
                33        Kergu küla                                229
              Allikas: kohalikud omavalitsused seisuga 01.01.2007



1.5.5. Transpordi infrastruktuur

   1. Pärnu lennujaam – AS Pärnu Lennujaam




                                               15
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Pärnu lennujaam asub Pärnu kesklinnast 4 km kaugusel, endisel sõjaväe lennuväljal, mis
on kohandatud tsiviillennunduse normidele vastavaks. Lennurada on 2480 m pikkune
betoonrada ja omab sertifikaati kuni 65t maandumismassiga õhusõidukite teenindamiseks.
Kogemus võimaldab teenindada kuni 190t kaaluvaid lennukeid (vajalik Lennuameti
eriluba). Lennujaamast toimuvad regulaarsed lennureisid Eesti väikesaartele Kihnu ja
Ruhnu ning Kuressaarde (talve perioodil 15.12.-30.04.), samuti era- ja tellimuslennud
teistesse riikidesse.

Pärnu lennujaama lennuraja keskpunkti koordinaadid: 5825'08'' N ja 2428'22'' E

Kontaktid
Postiaadress: Eametsa küla, Sauga vald 85001 Pärnu EESTI
E-post: eepu@eepu.ee
Kontakttelefonid: +372 447 5000 juhataja e-post: erki@eepu.ee
                  +372 447 5001 raamatupidaja-klienditeenindaja
                  +372 447 5003 julgestusteenistus (Falck) (+372 53 423 048)
                  +372 447 5008 ATS/MET/AIS (e-mail tower@eepu.ee)
Faks:             +372 44 75 002
                  +372 44 75 009 torn

Lennundusraadiosagedused: EEPU AFIS       132,00 MHz
IATA kood: EPU

Lennujaamas teostab Pärnu-Kihnu-Pärnu reise AS Avies ning Pärnu-Ruhnu-Kuressaare
reise teostab Luftverkehr Friesland Brunzema und Partner KG.

AS Avies kontaktid:
Lennujaama tee 2, 11101, Tallinn
Tel: +372 605 8022

Luftverkehr Friesland Brunzema und Partner KG kontaktid:
Flugplatz Harle
D 26409 Wittmund-Carolinensiel
Tel: +49 4464-94810
Kohalik esindaja:
OÜ Avio Foto, Ülo Mell
Tamme 53-6, 80039, Pärnu
Tel: +372 503 2408


   2. Pärnu sadam – AS Pärnu Sadam

Pärnu sadam asub Liivi lahte suubuva Pärnu jõe suudmealal. Pärnu sadama tagamaaks on
Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa.
Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest
(kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest.

AS Pärnu Sadam on Pärnu sadama valdaja, kes on peamiste sadama infrastruktuuride
omanik ja laevaliikluse korraldaja sadamas. Stividoriteenuseid osutab sadamas OÜ Pärnu
Stividorid.


                                          16
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Talvel on Pärnu laht üldjuhul jääs. Keskmine jääperioodi pikkus on kaks kuni kolm kuud
ning sadama lahti hoidmiseks on vaja jäämurdjat. Jäämurdmise eest sadama
akvatooriumis hoolitseb AS Pärnu Sadam.

Sadamakapten: Riho Prints
E-post: riho.prints@transcom.ee
Sadama keskpunkti (esimene laevade manööverdusala keskkoht) koordinaatideks on
5823 N ja 242808” E
Laevaliikluse dispetšerteenistus side VHF kanalil 16 või 13, kutsung "LOOTS", GSM
+372 50 48180;
Toimib regulaarne reisiparvlaevaliiklus Pärnu – Kihnu, Munalaid – Kihnu ja Munalaid –
Manija liinil. Liiklust nendel liinidel teostab AS Kihnu Veeteed.

AS Kihnu Veeteed kontaktid:
Kalda 2, Pärnu linn 80011
Tel: +372 443 1069
Fax: +372 443 1069


   3. Teedesüsteem

Pärnumaa alal on 217 km põhimaanteid, neist 95 km Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (osa Via
Baltica’st), 60 km Pärnu – Rakvere – Sõmeru mnt, 40 km Uulu – Valga mnt ja 22 km
Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt.

Riigile kuulub ka 109 km tugi- ja 1106 km kõrvalmaanteid ning 3 km rampe ja
ühendusteid. Pärnumaa kohalike ja erateede kogupikkus on 3301 km. Sõiduautode
(30 968), busside (342), veoautode arvult (5318) ületavad Pärnumaad rahvarikkamad
Harjumaa, Ida-Virumaa ja Tartumaa. Peale 74 kohaliku bussiliini on palju maakonda
läbivaid pikamaaliine. Pärnumaa veondusele on omane veoseliikide mitmekesisus.

Maanteeameti poolt 2006 aastal läbiviidud liiklusloenduse alusel on suurima
liiklustihedusega Tallinn – Pärnu – Ikla maantee Ehitajate tee teelõik, kus liiklustihedus
on 12 350 autot ööpäevas. Samal maanteel on suure liiklustihedusega Sauga – Pärnu linna
piir teelõik mida läbib 10 980 autot ööpäevas, Nurme – Sauga teelõik mida läbib 7 930
autot ööpäevas ja teelõik Pärnu linna piirist kuni Valga – Uulu maantee ristumiseni
Tallinn – Pärnu – Ikla maanteega, seda teelõiku läbib ööpäevas 7 140 autot. Lisaks
eelpooltoodule on suure liiklustihedusega Pärnu – Tori tugimaantee teelõik Pärnu linna
piirist Paikuse alevini, seda teelõiku läbib ööpäevas
7 370 autot ja Pärnu – Lihula maantee Pärnu linna piiri – Valgeranna teeristi teelõik mida
läbib 7 540 autot ööpäevas. Vaata Tabel 4.

Tabel 4 Suurima liiklustihedusega teelõigud Pärnu maakonnas
        Maantee                           Teelõik                          Liiklustihedus
                                                                           (autot/ööpäevas)
Tallinn – Pärnu – Ikla      Märjamaa – Pärnu-Jaagupi                                  6 200
Tallinn – Pärnu – Ikla      Pärnu-Jaagupi – Are                                       6 330



                                           17
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Tallinn – Pärnu – Ikla     Are – Nurme                                                        7 080
Tallinn – Pärnu – Ikla     Nurme – Sauga                                                      7 930
Tallinn – Pärnu – Ikla     Sauga – Pärnu linna piir                                          10 980
Tallinn – Pärnu – Ikla     Ehitajate tee                                                     12 350
Tallinn – Pärnu – Ikla     Pärnu linna piir – Valga-Uulu mnt rist                             7 140
Pärnu – Tori               Pärnu linna piir – Paikuse                                         7 370
Pärnu - Lihula             Pärnu linna piir – Valgeranna teerist                              7 540

Riigiteede heakorra eest vastutab Pärnu maakonnas Pärnu Teedevalitsus, valla ja erateede
heakorra eest vastutavad tee valdajad.

Pärnu Teedevalitsus
Suur-Posti 20, Pärnu 80017 Pärnumaa               parnutv@parnutv.mnt.ee
Juhataja                     Uno Kask             51 14 861                             44 64601

Teede hooldamiseks on loodud 4 teemeistripiirkonda.

Häädemeeste teemeistripiirkond
Kooli 33, Häädemeeste 86001 Pärnumaa              haademeestetm@parnutv.mnt.ee
Teemeister                    Raivo Talts         51 05 249                    44 38195
Pärnu-Jaagupi teemeistripiirkond
Kergu mnt. 22a, Pärnu-Jaagupi
                                                  parnujaagupitm@parnutv.mnt.ee
87201 Pärnumaa
Teemeister                    Ervin Kruuse        56 45 4610                            44 36343
Tori teemeistripiirkond
Tori 86801 Pärnumaa                               toritm@parnutv.mnt.ee
Teemeister                    Raivo Tikas         51 14 862                             44 64254
Tõstamaa teemeistripiirkond
Kalli mnt. 2, Tõstamaa 88101 Pärnumaa             tostamaatm@parnutv.mnt.ee
Teemeister                    Leino Blasen         51 02 191                            44 96146
                                Allikas: Maanteeameti kodulehekülg (www.mnt.ee/atp/index.php?id=504)


5. Raudtee

Pärnu maakonnas on 95 km raudteid (Tallinn – Pärnu liin), sellel 4 jaama ja 8 peatust.
Raudtee läbib Pärnu maakonnas Kaisma, Vändra, Tootsi, Tori, Are, Sauga valdasid ja
Pärnu linna.

Raudtee haldajaks on Edelaraudtee AS.
Kaare 25, Türi linn 72213
Tel: +372 385 7123
Fax: +372 384 8301


1.6. Võimalike hädaolukordade loetelu

Pärnu maakonna riskianalüüsis on kaardistatud Pärnu maakonna võimalikud
hädaolukorrad. Hädaolukorrad on hinnatud hädaolukorra tekkimise tõenäosuse ja



                                             18
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



tagajärgede raskuse alusel ja seejärel kantud riskimaatriksisse. Siinkohal on ära toodud
ainult VII (kõige kriitilisemad) gruppi kuuluvad riskimaatriksi lahtrid.

Vastavalt riskianalüüsile puuduvad Pärnu maakonnas hädaolukorrad, mille tekkimise
tõenäosus on väga suur (kõrgeim tõenäosuse aste - 5) ja tagajärjed katastroofilised
(maksimaalne tagajärgede aste - E).Samuti puuduvad hädaolukorrad mille
esinemistõenäosus on väga suur (5) ja tagajärjed väga rasked (D), hädaolukorrad
puuduvad ka lahtris kus olukorra tekkimise tõenäosus on suur (4) ja tagajärjed oleksid
katastroofilised (E).

Pärnu maakonna jaoks on kõige kriitilisemad hädaolukorrad, mis asuvad riskimaatriksi
lahtris D4, mille esinemistõenäosus on suur (4) ja tagajärjed väga rasked (D).
Sellisteks olukordadeks on:
 tulekahjud sotsiaalhoolekandeasutustes ja ajutise elamise majades;
 tulekahjud hotellides ja muudes majutusasutustes;
 tulekahjud tööstushoonetes;
 tulekahjud hoidlates ja laohoonetes;
 plahvatused kaubandus- ja teenindusasutustes;
 kemikaalidega saastumine;
 gaasiavarii;
 liiklusavarii - avarii ohtlikku veost vedava masinaga;
 liiklusavarii - avarii inimesi vedava bussiga;
 liiklusavarii - avarii paljude masinatega ning rohkete vigastatutega;
 uppumine.

Tagajärgede poolest (katastroofilisteks) (E) ja esinemistõenäosuse poolest keskmiseks
(3), loeti järgmiseid hädaolukordi:
 tulekahjud muuseumides ja raamatukogudes;
 plahvatused side- ja navigatsiooniasutustes;
 plahvatused tööstushoonetes.

Esinemistõenäosuse poolest väga suureks loeti järgmiseid hädaolukordi:
 tulekahju elamutes (tagajärjed rasked);
 loodusjõududest põhjustatud tormid, tuuled, mis kahjustavad elektri- ja sideliine
    (tagajärjed rasked);
 kulu põlengud (tagajärjed kerged);
 roostiku põlengud (tagajärjed kerged);
 loodusjõududest põhjustatud tormid, tuuled, mis tekitavad kahjustusi puudele või
    majade katustele (tagajärjed kerged).

Vaata LISA 18 Võimalike hädaolukordade loetelu vastavalt riskianalüüsile

2. II PEATÜKK
2.1. Hädaolukorra lahendamine maakonnas

Kui sündmuskoht on seotud omavalitsuse territooriumiga, siis toimub esmane
hädaolukorrale reageerimine kohaliku omavalitsuse tasandil. Selleks kaasatakse
omavalitsuse kriisireguleerimisplaani alusel või sündmuskoha juhi korraldusel kohaliku


                                          19
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



omavalitsuse territooriumil paiknevad hädaolukorra lahendamiseks vajalikud ressursid.
Hädaolukorra lahendamise koordineerimiseks valla või linna territooriumil võidakse
vajaduse korral moodustada koordinatsioonipunkti. Hädaolukorra lahendamist juhib
vallas vallavanem ja linnas linnapea.

Valla ja linna kriisikomisjoni või kriisireguleerimismeeskonna peamine ülesanne
hädaolukorras on sündmuskoha juhi abistamine ja toetamine hädaolukorra lahendamisel
ning vajalike ressursside hankimine, olukorra analüüs, ametkondade koostöö
koordineerimine, teabevahetuse korraldamine, elanike teavitamine ning täiendavate
ressursside taotlemine maavanemalt. Oluline on ka osalemine elutähtsate valdkondade
toimimise taastamises.

Kui hädaolukord hõlmab mitme kohaliku omavalitsuse territooriumi, nõuab mitme
omavalitsuse ressursside kasutamist või muude lisaressursside kaasamist või kui
omavalitsuse tasandil rakendatavad kriisireguleerimise vahendid ei ole piisavad, toimub
hädaolukorra lahendamise koordineerimine maakonnatasandil.

Hädaolukorra lahendamist maakonnas juhib maavanem, kes koordineerib maakonna
kohalike omavalitsuste ning            maakonnas asuvate riigiasutuste, ettevõtjate,
mittetulundusühingute ja sihtasutuste koostööd kriisireguleerimisel.

Maavanema poolt loodud maakonna kriisikomisjoni ja kriisireguleerimismeeskonna
peamine eesmärk on sündmuskoha juhi abistamine hädaolukorra lahendamisel, koostöö
koordineerimine, teabevahetus, täiendavate ressursside taotlemine hädaolukorra
lahendamiseks      ning   elutähtsate   valdkondade     toimimise     taastamine.
Kriisreguleerimismeeskond juhindub kriisikomisjoni ja maavanema otsustest ja
tegevussuunistest.

Maakonna kriisikomisjoni või kriisireguleerimismeeskonna kokkukutsumisel ning
hädaolukorra lahendamise koordineerimise üleminekul maakonna tasandile
informeeritakse sellest ministeeriumi, mille valitsemisalasse hädaolukord kuulub,
kohalikku omavalitsust, sündmuskoha juhti ja teisi valitsusasutusi vastavalt
hädaolukorrast teavitamise korrale.

Loomatudialase hädaolukorra lahendamiseks moodustab maavanem Pärnumaa
Veterinaarkeskuse juhataja ettepanekul kohaliku loomatauditõrje komisjoni, mille tööd
juhib Pärnumaa Veterinaarkeskuse juhataja.




                                          20
                                                                                                    Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.2. Maakonna kriisireguleerimisstruktuuri ülesehitus


                                              Kriisikomisjoni esimees
                 Tehniline sekretär                                              Komisjoni aseesimees


                                               Kriisikomisjoni liikmed

                                                  Meeskonna juht


            Teavitus         Informatsiooni     Operatiivjuhtimisgrupp         Ressursside          Personali
             grupp                grupp                                           grupp              grupp
                                                  (Päästetööde staap)




                        Koordinatsiooni           Koordinatsiooni              Koordinatsiooni
                            punkt                     punkt                        punkt
                       (Sündmuskoha staap)      (Sündmuskoha staap)          (Sündmuskoha staap)
                          Situatsioon                Situatsioon                  Situatsioon
                           kohapeal                   kohapeal                     kohapeal



                                                                      Joonis 4 Pärnu maakonna kriisireguleerimisstruktuur


                                                           21
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.2.1. Kriisikomisjon

Kriisikomisjon koosneb komisjoni esimehest, komisjoni aseesimehest, komisjoni
liikmetest ja tehnilisest sekretärist. Kriisikomisjoni esimees on maavanem.

Kriisikomisjoni peamised ülesanded:
 hädaolukorra lahendamise koordineerimine maakonnas;
 maavanemale ettepanekute tegemine täiendavate ressursside taotlemiseks;
 elanike teavitamine hädaolukorrast ja selle lahendamisest;
 vaadata läbi maakonna riskianalüüsi ja teha sellest lähtuvalt ettepanekud
    maakonnaplaneeringu täpsustamiseks;
 vaatab läbi maakonna kriisireguleerimisplaani;
 teeb maavanemale ettepaneku kriisireguleerimismeeskonna koosseisu kohta;
 teeb maavanemale ettepaneku hädaolukorra lahendamiseks ja tagajärgede
    leevendamiseks vajalike vahendite ettevalmistamiseks ja soetamiseks;
 teeb maavanemale ettepaneku kriisireguleerimisõppuse korraldamiseks.

Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees või esimehe asetäitja, eelnimetatute puudumisel
esimehe poolt määratud komisjoni liige. Komisjoni istungid protokollitakse ja otsused
vormistatakse protokollina. Komisjoni töö tagamiseks vajalikud rahalised vahendid
eraldatakse Pärnu Maavalitsuse kaudu.

Komisjoni koosseisu kuuluvad alljärgnevate organisatsioonide esindajad:
 Lääne-Eesti Päästekeskuse Pärnumaa Päästeosakond;
 Lääne Politseiprefektuur;
 JVÕK Pärnu Üksikjalaväe pataljon;
 Kaitseliidu Pärnumaa Malev;
 Piirivalve Lääne Piirivalvepiirkond;
 SA Pärnu Haigla;
 OÜ Jaotusvõrk Pärnu-Viljandi piirkond;
 Pärnu Maavalitsus;
 Pärnu Linnavalitsus;
 Pärnumaa Omavalitsuste Liit;
 Pärnumaa Punase Risti Selts.

Igal komisjoni liikmel peavad olema volitused vastava ametkonna ressursside
kasutamiseks hädaolukorra lahendamisel.

Vastavalt hädaolukorra iseloomule on maavanemal õigus kaasata kriisikomisjoni ka
liikmeid teistest organisatsioonidest.

Kriisikomisjoni igal põhiliikmel on 1 asendusliige. Kui häirekeskusel ei ole võimalik
põhiliiget teavitada või inimesel ei ole võimalik kriisikomisjoni tööst osa võtta, teavitab
häirekeskus tema asendusliiget.

Komisjoni liikmete nimekiri LISA 1




                                            22
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



2.2.2. Kriisireguleerimismeeskond

Maavanema poolt on moodustatud maakonnas kriisireguleerimismeeskond (peatükis
2.2.2 edaspidi meeskond), kes viib ellu kriisikomisjoni otsuseid ja jälgib hädaolukorda
24 h tundi ööpäevas.

Meeskonna üldised ülesanded on:
 toetada ja abistada kriisikomisjoni hädaolukorra analüüsimisel ja prognoosimisel
   ning hädaolukorra lahendamisel;
 koguda ja edastada kriisiolukorras informatsiooni kriisikomisjonile ja maavanema
   (erandjuhul kriisimeeskonna juhi) korraldusel teistele ametkondadele ja
   massikommunikatsioonivahenditele;
 toetada ja abistada päästetööde juhti;
 korraldada informatsiooni liikumist erinevate ametkondade vahel;
 koordineerida erinevate ametkondade ressursside kasutamist hädaolukorra
   lahendamiseks;
 pidada arvestust inimressursi kaasatuse kohta päästetöödel;
 koordineerida täiendavate ressursside kaasamist hädaolukorra lahendamiseks.

Meeskonna koosseisu kuuluvad:

Meeskonna liikmed esitab vastav ametkond, liikmed komplekteeritakse eeskätt liikmete
erialasest pädevusest ning kriisireguleerimisalasest ettevalmistusest lähtudes, mis peab
kindlustama efektiivse meeskonnatöö ja tegutsemise kriitilistes olukordades. Liikmetel
on volitused vastava ametkonna ressursside kasutamiseks hädaolukorra lahendamisel.
Vastavalt vajadusele võidakse meeskonna töösse kaasata eksperte, inimesi hädaolukorra
lahendamisega seotud asutustest või vabatahtlikke.

Meeskonna koosseis võimaldab ööpäevaringset tööd kahes vahetuses.

Meeskond koosneb viiest töögrupist ja meeskonna juhist. Alljärgnevalt toodud grupid ja
nende ülesanded:

PERSONALIGRUPP - tagab kriisireguleerimismeeskonda määratud isikute tööaja
arvestuse korraldamise ja dokumentatsiooni haldamise, koordineerib kaasatud
ametkondade ja isikute tööaja arvestuse korraldamist ja dokumentatsiooni haldamist
ning vastutab vajaliku finantsdokumentatsiooni ettevalmistamise eest; varustab
meeskonda tööks vajalike vahenditega (ruumid, mööbel, büroovarustus, toitlustamine).
 ÜLESANDED
          o vajalike isikute ja institutsioonide alarmeerimine;
          o vajalike spetsialistide operatiivne leidmine;
          o reservpersonali ettevalmistamine;
          o rakendatud jõudude personalitabeli pidamine;
          o asjaajamiskorra ettevalmistamine ja kindlustamine;
          o kriisikomisjoni ja meeskonna tööruumide ettevalmistamine;
          o bürootarvetega kindlustamine.

INFORMATSIOONIGRUPP - korraldab sidet sündmuskoha (-kohtade) ja
juhtimispunkti(de) vahel, olukorra analüüsi ning prognoosimist, olemasolevate ja
võimalike kahjude esialgset hindamist, annab ekspertarvamusi.


                                          23
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




   ÜLESANDED:
         o informatsiooni hankimine, ettekannete nõudmine olukorra kohta;
         o informatsiooni analüüsimine;
         o olukorra kaardile kandmine (sitmap);
         o ohtude kirjeldamine;
         o kahjustuste hindamine;
         o raskuspunktide/kriitiliste punktide kindlaksmääramine;
         o rakendatud, valmisolevate ja täiendavalt vajalike ressursside hindamine
         o nõupidamiste ja ettekannete ettevalmistamine;
         o informatsioonikandjate kogumine, registreerimine ja hoidmine.

OPERATIIVJUHTIMISGRUPP - koordineerib olemasolevate ja täiendavate
ressursside kasutamist;
 ÜLESANDED:
           o olukorra hindamine;
           o juhtimissüsteemi ülesehitamine;
           o alljuhtide määramine ja orienteerimine;
           o sündmuskoha/piirkonna organiseerimine (juhtimispunkt, valmisolekuala,
               kogumispunktid);
           o perimeetri piiramise korraldamine, korra tagamine sündmuskohal;
           o kommunikatsioonide kasutamise korraldamine;
           o koostöö korraldamine teiste asutustega, organisatsioonidega jne;
           o nõupidamiste korraldamine;
           o korralduste ettevalmistamine ja järelevale nende täitmise üle;
           o ohustatud elanikkonna esmase hoiatamise, evakueerimise, majutamise,
               transpordi ja esmaste remonttööde korraldamine;
           o päästetud väärtuste esmase tallelepaneku ja julgeoleku korraldamine;
           o kaasabi kahtlusaluste, tunnistajate ja asitõendite kindlakstegemisel.

Kui on vajalik inimeste päästmine moodustub koordinatsioonipunkist sündmuskoha
staabid. Sellel hetkel hakatakse operatiivjuhtimisgruppi nimetama PÄÄSTETÖÖDE
STAABIKS, kust hakatakse juhtima päästetöid ja hädaolukorra piirkonnas olevaid
staape.

RESSURSSIDEGRUPP (LOGISTIKAGRUPP) - rakendatakse juhul, kui on tarvis
kasutusele võtta suures koguses täiendavaid ressursse (toit, majutus, transport, kütus
jne.). Kaasab vastavaid ressursse omavaid ettevõtteid ja organisatsioone;
 ÜLESANDED:
           o täiendavate materiaalsete ressursside hankimine (autod, mahutid,
               traktorid, ehitusmaterjalid jne.);
           o vajalike vahenditega varustamine (vesi, kütus, kaitsevahendid jne);
           o toitlustamise korraldamine;
           o logistikaorganisatsiooni ülesehitamine;
           o rakendatud jõudude majutamine;
           o evakueeritute majutamine.

TEAVITUSGRUPP - suhtleb ettenähtud korras pressiga, koostab pressiteateid,
analüüsib jooksvalt pressi ja avalikku arvamust;
 ÜLESANDED:



                                           24
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



           o käimasolevate operatsioonide kohta informatsiooni kogumine,
             sorteerimine ja väljastamine;
           o meedia monitooring;
           o pressiteadete ettevalmistamine, pressikonverentside korraldamine;
           o töö pressi esindajatega;
           o infotelefoni töö korraldamine.

Täpsem teavitusgrupi tegevus ära toodud LISAS 3 – Teavitusgrupi töökorraldus.

Lisaks põhikoosseisule võib kriisireguleerimismeeskonda kaasata eksperte või inimesi
hädaolukorra lahendamisega seotud asutustest.

2.2.3. Koordinatsiooni punkt

Sündmuskoha (võimaliku) hädaolukorra jälgimiseks ja töö koordineerimiseks
moodustatakse kohaliku omavalitsuse tasandil KOORDINATSIOONI PUNKT,
millesse kuuluvad sündmuskoha omavalitsuse esindaja, kohalik konstaabel ja kohalik
Päästeteenistuse esindaja. Koordinatsiooni grupi tööd juhib kohaliku omavalitsuse
esindaja ja teda assisteerivad teised komisjoni liikmed. Lisaks eelpooltoodutele võib
grupi töösse kaasata asjasse puutuvaid isikuid.

KOORDINATSIOONI PUNKTI ÜLESANDED:
 koguda informatsiooni piirkonna olukorra kohta;
 edastada infot kriisikomisjonile ja kriisireguleerimismeeskonnale;
 koordineerida hädaolukorra lahendamiseks vajalike vahendite kasutamist
  omavalitsuses;
 võimalusel teavitada kohalikke elanikke (võimalikust) hädaolukorrast;
 üleujutuse korral määrata vee taseme monitoorijad, kes edastaksid informatsiooni
  koordinatsioonipunktile ja kriisireguleerimismeeskonnale.

Kui hädaolukord nõuab inimeste päästmist, moodustub koordinatsioonipunktist
SÜNDMUSKOHA STAAP, mille tegevust hakkab juhtima kohalik Päästeteenistuse
esindaja.




                                          25
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.3. Kriisijuhtimisstruktuuri tööle rakendamine

Kui maavanemani jõuab informatsioon (võimalikust) tekkivast hädaolukorrast, siis võib
ta käivitada esmalt kriisireguleerimismeetmed olukorra analüüsiks ja jälgimiseks.

Selleks võib aktiveerida esmalt kriisreguleerimismeeskonna “sinise” koosseisu.
Kokkukutsumise vajadusest teavitab maavanem Pärnumaa Päästeosakonda, kes
komplekteerib esialgse koosseisu.

“Sinise” koosseisu ülesanneteks analüüsida ja hinnata (võimalikku) tekkivat
hädaolukorda. Saadud informatsioon edastatakse maavanemale, kes otsustab edasise
tegevuse. Koosseis koosneb meeskonna juhist ja operatiivjuhtimis-, informatsiooni- ja
teabegrupi osadest liikmetest. “Sinise “ koosseisu kogunemisel pole kriisikomisjoni
kokkukutsumine vajalik. Vaata Joonis 5.

Kui on aktiveeritud “sinine” koosseis, siis toimub maavanema pidev informeerimine
hädaolukorrast. Saadud informatsiooni põhjal otsustab maavanem kriisikomisjoni või
kriisireguleerimismeeskonna täiskoosseisu kokku kutsumise ja üldise edasise käitumise.

Kui võimalik sündmuste areng või tekkinud hädaolukorra lahendamine vajab kogu
kriisireguleerimismeeskonna       kokkutulemist       aktiveerib      maavanem
kriisireguleerimismeeskonna “punase” koosseisu. Sellel puhul on töösse lülitunud
ressursside-, personali-, informatsiooni-, operatiivjuhtimis- ja teabegruppide
täiskoosseisud. Kriisikomisjoni kokkukutsumisel koguneb ka “punane” koosseis.
Vajadusel võib meeskonna täiskoosseisu aktiveerida ilma kriisikomisjoni kokku
kutsumata. Vaata Joonis 5.

Vastavalt olukorrale võib maavanem kokku kutsuda koheselt ka kriisikomisjoni,
millega koos kutsutakse kokku ka kriisikomisjoni täiskoosseis. Soovitav on siiski
aktiveerida kriisireguleerimismeeskond (“sinine” või “punane”) enne kriisikomisjoni
kogunemist.

Kriisikomisjoni koosseisu kokkukutsumine toimub läbi Häirekeskuse Lääne-Eesti
Keskuse (edaspidi häirekeskus). Häirekeskust teavitab kriisikomisjoni
kokkukutsumise vajadusest maavanem või tema poolt määratud isik numbril 112.
Häirekeskus teavitab liikmeid Pärnumaa kriisireguleerimisplaanis antud nimekirjade
alusel. Erandjuhtudel võib kriisikomisjoni liikmeid teavitada maavanema poolt määratud
isik. Kriisireguleerimismeeskonna liikmeid võib teavitada Pärnumaa Päästeosakonna
operatiivkorrapidaja. Kriisireguleerimismeeskonna kokku kutsumiseks informeeritakse
kriisikomisjoni liikmeid vajadusest määrata ja saata oma asutusest liikmed
kriisireguleerimismeeskonda.

Vajadusel moodustatakse kohalik koordinatsioonipunkt. Selle vajalikkusest teavitab
kriisireguleerimismeeskonna esimees kohaliku omavalitsuse esindajat ja Päästeosakonna
kohaliku asutuse juhti. Kohaliku omavalitsuse esindaja edastab kogunemisteate
koordinatsioonipunkti teistele liikmetele. Koordinatsioonipunkt koguneb selleks
otsatarbeks mõeldud ja kokkulepitud ruumides.

Vaata ka kriisijuhtimisstruktuuri tööle rakendumine Joonis 5.


                                           26
                        INFORMATSIOON (VÕIMALIKU) HÄDAOLUKORRA
                                                      Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan
                                         KOHTA
         Allikad
             Vabariigi kriisireguleerimismeeskond                Päästeamet
             Hädaolukorrale reageerijad                          Pärnumaa Päästeosakond
             Meedia                                          


                                       KRIISIKOMISJONI ESIMEES
          Saab informatsiooni (võimaliku) hädaolukorra kohta
          Otsustab kriisireguleerimismeeskonna /kriisikomisjoni kokku kutsumise
          Edastab komisjoni kokkukutsumise käsu häirekeskusele läbi telefoninumbri 112
          Edastab meeskonna “Sinise” koosseisu kokkukutsumise käsu Pärnumaa Päästeosakonnale


                   HÄIREKESKUS                                         PÄRNUMAA PÄÄSTEOSAKOND
        Informeerib kriisikomisjoni ja                                Informeerib kriisireguleerimismeeskonna
         kriisireguleerimismeeskonna koosseisu                          sinise koosseisu liikmeid kokkutulemise
         liikmeid kokkutulemise vajadusest                              vajadusest
        Edastab informatsiooni telefoni (sms) või e-                  Edastab informatsiooni telefoni (sms) või e-
         posti teel                                                     posti teel


                                                      KRIISIREGULEERIMISMEESKONNA
                                                     SININE KOOSSEIS e OSALINE KOOSEIS
                                     Koosneb kriisireguleerimismeeskonna OPERATIIVGRUPI,
                                      INFORMATSIOONIGRUPI, TEAVITUSGRUPI liikmetest ja kriismeeskonna JUHIST
                                     Sinine kooseis hindab ja analüüsib olukorda
                                     Hindab kriisikomisjoni ja punase kriisireguleerimismeeskonna kokkukutsumise vajadust
                                     Edastab olukorra analüüsi kriisikomisjoni esimehele



                                                             KRIISIKOMISJONI ESIMEES
                                              Saab informatsiooni hädaolukorra kohta
                                              Otsustab kriisikomisjoni kokku kutsumise
                                              Edastab kokkukutsumise käsu häirekeskusele läbi telefoninumbri 112



                                                                       HÄIREKESKUS
                                                            Informeerib kriisikomisjoni liikmeid
                                                             kokkutulemise vajadusest
                                                            Edastab informatsiooni telefoni (sms) või e-
                                                             posti teel




                                                        KRIISIKOMISJON
                                   KRIISIREGULEERIMISMEESKOND
                                       PUNANE e TÄISKOOSSEIS
                         (TEAVITUSGRUPP, OPERATIIVGRUPP, RESSURSSIDE GRUPP,
                                 INFORMATSIOONI GRUPP, TEABEGRUPP)


              Kohaliku omavalituse juht/
         Päästeosakonna kohaliku asutuse juht                              KOHALIK KOORDINATSIOONI
          Teavitatakse kohaliku koordinatsioonigrupi                               PUNKT
           kokkukutsumise vajadusest                                           (Päästetööde staap)
          Kutsuvad kokku kohaliku
           koordinatsioonigrupi

                                                              27
Joonis 5 Kriisijuhtimisstruktuuri tööle rakendumine
                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.4. Kriisikomisjoni ja kriisireguleerimiskomisjoni kogunemiskoht ning
     varukoht


Pärnu maakonna kriisikomisjoni tööruumiks on Pärnu linnas asuv Lääne-Eesti
Päästekeskus aadressil Pikk 20a.

Pärnu maakonna kriisikomisjoni varukogunemiskoht on Pärnu linnas asuv Lääne
Politseiprefektuur aadressil Pikk tn 18.

Kogunemiskoha haldajat teavitab tööruumi kasutamise vajadusest maavanem või tema
poolt volitatud isik.

Varutööruum võetakse kasutusele, kui tööruumi kasutamine on mingil põhjusel
takistatud. Varuruumi kasutuselevõtu otsustab maavanem.

Kriisikomisjoni tööruumis või selle vahetusläheduses peab olema:
 interneti püsiühendusega arvutid (vähemalt 2);
 lauatelefonid (vähemalt 3);
 paljundusmasin (võib olla ka kõrvalruumis, kuid peab olema vabalt ligipääsetav ja
    kasutatav);
 printer;
 tahvel;
 videoprojektor;
 kontoritarbed;
 Pärnu maakonna kaart;
 Pärnu maakonna riskianalüüs;
 Pärnu maakonna kriisreguleerimisplaan.

Kommunikatsioonivahendid ja ülejäänud tehnika, mis ei asu statsionaarselt
kriisikomisjoni tööruumis toimetatakse sinna ametiasutuse teistest ruumidest.

Pärnu maakonna kriisireguleerimismeeskonna tööruumiks on Pärnu linnas asuv
Lääne-Eesti Päästekeskus aadressil Pikk 20a.

Kogunemiskoha valdajat teavitab tööruumi kasutamise vajadusest
kriisireguleerimismeeskonna juht.

Kriisireguleerimismeeskonna tööruumis või selle vahetusläheduses peab olema:
 interneti püsiühendusega arvutid (vähemalt 2);
 videoprojektor;
 lauatelefonid (vähemalt 2);
 printer;
 paljundusmasin
 raadio;
 televiisor;
 tahvel;
 kontoritarbed;


                                         28
                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




   kaardid maakonna kohta;
   Pärnu maakonna riskianalüüs;
   Pärnu maakonna kriisreguleerimisplaan (vähemalt 3 eksemplari);
   raadiosaatja.

Kommunikatsioonivahendid ja ülejäänud tehnika, mis ei asu statsionaarselt
kriisikomisjoni tööruumis toimetatakse sinna ametiasutuse teistest ruumidest.




                                         29
                                                                    Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.5. Meditsiinisüsteem

Pärnu Maakonnas asub üks aktiivravihaigla – SA Pärnu Haigla ja 3 hooldushaiglat -
Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus SA, Pärnu-Jaagupi-Vändra
Hooldusravi SA, Pärnu-Jaagupi-Vändra Hooldusravi SA Vändra osakond.

Aktiivravihaigla
SA Pärnu Haigla               Ristiku 1, Pärnu linn         Informatsioon tel. 447 3301
                                                            Registratuur tel. 447 3300
                                                            Erakorraline vastuvőtt, tel. 447 3393
                                                            e-mail ph@ph.ee
Juhatuse liikmed                                            Kontaktid
Urmas Sule (juhatuse                                        447 3100, e-mail suleu@ph.ee
esimees)
Külvar Mand                                                 447 3399, e- mail mandk@ph.ee
Veiko Vahula                                                447 3103, e-mail vahulav@ph.ee
Karl Kukk                                                   447 3104, e-mail karlk@ph.ee
    Haigla osakond            Asukoht                       Kontaktid
     Erakorralise             Ristiku 1, Pärnu linn         Juhataja: Merike Lepp
meditsiiniabi osakond                                       tel. 447 3390, e-mail leppm@ph.ee
Kirurgia kliinik              Ristiku 1, Pärnu linn         Juhataja: Guido Ratnik
                                                            tel. 447 3401, e-mail ratnikg@ph.ee
Anestesioloogi,               Ristiku 1, Pärnu linn         Juhataja: Raido Paasma
operatiiv- ja                                               tel. 447 3470, e-mail paasmar@ph.ee
intensiivravi teenistus
Psühhiaatria kliinik          Sääse 3, Pärnu linn           Juhataja: Ants Puusild
                                                            tel. + 44 73 277, e-mail puusilda@ph.ee
Erakorralise            Kanali 10, Pärnu linn               Juhataja: Külvar Mand
meditsiiniabi teenistus                                     tel. 44 73 399, e-mail mandk@ph.ee
Kiirabi osakond,        Kanali 10, Pärnu linn               Juhataja: Marit Őun
                                                            tel. 4 73 294, e-mail marit@ph.ee
  Hooldushaiglad              Asukoht                       Kontaktid
   Kilingi-Nõmme              Pärnu 65, Kilingi-            tel 449 2382
     Tervise- ja              Nõmme, Pärnu                  e-mail haigla@kilingi.ee
 Hoolduskeskus SA             maakond
PJV Hooldusravi SA            Männi tee 24, Pärnu-          tel 446 4302
                              Jaagupi, Pärnu                e-mail sapjv@hot.ee
                              maakond
PJV Hooldusravi SA            Vana tn 53, Vändra            tel 446 7097
Vändra osakond                alev, Pärnu maakond           e-mail sapjv@hot.ee
Andmed Sotsiaalministeeriumi interneti kodulehelt (www.sm.ee/est/pages/index.html - viimati uuendatud 21.12.2005)
                      ja Pärnu Haigla interneti kodulehelt (www.ph.ee/index.php?menuID=29) seisuga 11.01.2006.
Tabel 5 Meditsiiniasutused Pärnu maakonnas


Pärnu maakonnas tegutseb 53 registreeritud perearsti. Pärnu linna elanikke teenindab 28
ja ülejäänud maakonda 25 perearsti. (Vaata LISA 6 - Perearstide andmed). Pärnumaal
asub 40 apteeki, neist 23 Pärnu linnas ja 17 ülejäänud maakonnas (Vaata LISA – 7
Pärnu maakonna Apteekide andmed).


                                                 30
                                                             Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.5.1. SA Pärnu Haigla meditsiiniline võimekus

Voodikohti:
 360 voodikohta;
 12 voodikohtakohta erakorralise meditsiini osakonnas;
 10 voodikohta intensiivraviosakonnas;
 20 voodikohta EMO (Erakorralise Meditsiini Osakonna) voodifondi reservis.

Operatsioonitube:
 5 operatsioonituba, millest 1 päevakirurgia operatsioonituba.

Kiirabisüsteem:
Kiirabibrigaadide asukoht Pärnu linnas aadressil Kanali 10
 7 kiirabibrigaadi kokku;
 3 varubrigaadi;
 4 kiirabibrigaadi Pärnu linnas (sh 2 arstibrigaadi);
 1 kiirabibrigaad Kilingi-Nõmmes;
 1 kiirabibrigaad Pärnu-Jaagupis;
 1 kiirabibrigaad Vändras;
 1 kiirabibrigaad Lihulas (alates 2006).
Väljasõit:
6-10 minutit Pärnu linnas
Kuni 20 minutit Pärnu maakonnas

Pärnu Haigla teenindussuutlikkus ööpäevas:
Kuni 8 “punast” patsienti I prioriteet- kannatanud so kannatanud, kelle elutähtsad
                             funktsioonid on ebastabiilsed. Arstiabi andmine peab
                             olema alustatud 1 tunni nn “kuldse” tunni jooksul.
                             Vajavad statsionaarse ravi alustamist ühe tunni jooksul.
Kuni 20 “kollast” patsienti II prioriteet-kannatanud, kellel on tõsised vigastused,
                             kuid elutähtsad funktsioonid on veel stabiilsed. Vajavad
                             statsionaarse ravi alustamist mitte hiljem kui 4-6 tunni
                             jooksul.
Kuni 50 “rohelist” patsienti III triaažiprioriteet, kannatanud, kelle vigastused on
                             kergemad ja kes ei vaja statsionaarset ravi.

Töötajaid:
 130 inimest erakorralise meditsiini teenistuses;
 930 töötajat Pärnu Haiglas.




                                          31
                                                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.6. Avalikkuse teavitamine


2.6.1. Informatsiooni edastamine
                                                        1.                                          2.
                  Meedia
                                                 Kriisireguleerimis-
        INFO    Lääne-Eesti                      meeskonna sinine                     Kriisikomisjon
                Päästekeskus          Maavanem
                                                      koosseis

                Häirekeskus
                                                 teavitusgrupi osaline                 teavitusgrupi
                                                       koosseis                         täiskoosseis


                                                 pressiteade/kõneisik               pressiteade/kõneisik



                                                                          MEEDIA


                                                           Televisioon     Raadio      Kirjutav press


                                                                         ELANIKKOND

  Joonis 6 Informatsiooni edastamise skeem




                                                      32
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Avalikkusega suhtlemisega tegeleb Pärnu maakonna kriisireguleerimismeeskonna
teavitusgrupp. Teavitusgrupi tegevuspõhimõtted ja töökorraldus LISAS 3.

Informatsioon (võimaliku) hädaolukorra kohta jõuab läbi infokanalite (meedia,
Häirekeskus, Lääne-Eesti Päästekeskus) kriisikomisjoni esimehele (maavanemale), kes
otsustab kriisikomisjoni või kriisireguleerimismeeskonna kokkukutsumise. Avalikkuse
teavitamisega tegeleb kriisireguleerimismeeskonna teavitusgrupp.

Teavitusgrupi kokkukutsumine rakendub kahel viisil, vastavalt maavanema korraldusele
(vaata Joonis 6):

   1) Maavanema käsul kutsutakse kokku kriisireguleerimismeeskonna sinine
      koosseis, mille hulka kuulub teavitusgrupi osaline koosseis. Vajaduse korral
      hakkavad teavitusgrupi liikmed informeerima avalikkust läbi meediakanalite
      meediaplaani alusel. Teavitusgrupp saadab meediakanalitele pressiteated
      vastavasisulise informatsiooniga või valmistab ette kõneisiku küsimustele
      vastama. Vastavalt vajadusele kutsutakse juurde ka ülejäänud teavitusgrupi
      liikmed.

   2) Maavanema käsul kutsutakse kokku kriisikomisjon ( paralleelselt koguneb
      kriisireguleerimismeeskonna täiskoosseis ehk “punane koosseis”), mille hulka on
      kuulub teavitusgrupp. Vajaduse korral hakkavad teavitusgrupi liikmed
      informeerima avalikkust läbi meediakanalite meediaplaani alusel. Teavitusgrupp
      saadab meediakanalitele pressiteated vastavasisulise informatsiooniga või
      valmistab ette kõneisiku küsimustele vastama.

Pressiteadete saatmise korra määrab kriisikomisjoni esimees.

Kui tööle on rakendunud "sinine koosseis" ja maavanema käsul kutsutakse kokku
kriiskomisjon siis jääb grupi tööd koordineerima "sinise koosseisu" teavitusgrupi juht.

2.6.2. Sõnumid elanikkonnale

Igasuguse hädaolukorra puhul on oluline inimeste järjepidev teavitamine ja sündmustega
kursis hoidmine. Et seda kõige paremini saavutada, palutakse inimestel jälgida
meediakanaleid, sealhulgas kuulata Vikerraadiot (sagedusel 104,8 MHz), Raadio Pärnut
(sagedusel 92,7 MHz) ja vaadata Eesti Televisiooni (ETV). Inimesi tuleb eelnevalt
teavitada kindlasti kella 08.00 – 11.00 ja 17 - 18.00 paiku, kui kuulatakse raadiokanaleid
kõige rohkem. Televisioonis tuleks inimesi teavitada enne õhtuseid uudistesaateid
(19.00, 21.00) ja kindlasti ka uudistesaadete ajal. Nende kaudu organiseerib
kriisikomisjon info andmise, samuti edastatakse kriisikomisjoni soovitusi ja
ettepanekuid. Inimestele teadvustatakse ka info andmise kellaaegu ja intervalle.

Erinevate hädaolukordade puhul edastatakse kriisikomisjoni poolt elanikkonnale
käitumisjuhiseid. Päästeameti poolt on elanikkonnale mõeldud käitumisjuhised välja
töötatud järgmiste hädaolukordade jaoks: üleujutus, lumetorm, veeõnnetus, torm, hoone
tulekahju, õnnetus ohtlike ainetega, metsatulekahju, metsa minek, maavärin,
raudteeõnnetus,      gaasileke,     liiklusõnnetus.      Käitumisjuhised    koosnevad
taustinformatsiooni osast (kirjeldatakse hädaolukordade olemust ja tekkimist) ja
tegutsemist enne õnnetust, õnnetuse ajal ja pärast õnnetust.


                                           33
                                                       Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Pärnu    maakonna      kriisreguleerimisplaani   LISAS - KÄITUMISJUHISED
ELANIKKONNALE on eelpoolnimetatud käitumisjuhistest ära toodud järgmised
juhised:
  käitumisjuhis üleujutuse korral;
  käitumisjuhis tormi korral;
  käitumisjuhis lumetormi korral;
  käitumisjuhis hoone tulekahju korral;
  käitumisjuhis metsatulekahju korral;
  käitumisjuhis liiklusõnnetuse korral;
  käitumisjuhis gaasilekke korral;
  käitumisjuhis ohtlike ainetega õnnetuse korral.

Ülejäänud käitumisjuhised asuvad Pärnu Maavalitsuse regionaalarengu peaspetsialisti
toas 305 ja tööarvutis. Samuti on käitumisjuhised ja nõuanded üleval Päästeameti
koduleheküljel.




                                        34
                                                         Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.7. Koostöö piirnevate maakondadega

Kui hädaolukord ületab maakonna piiri võtab maavanem ühendust naabermaakonna
kriisikomisjoni esimehega. Vastavalt hädaolukorrale lepitakse kokku edasine koostöö ja
käitumine.

Kui hädaolukord ületab riigipiiri, siis vajaduse korral kontakteerutakse naaberrajooni
(Limbaži rajoon) volikogu esimehega. (Limbaži rajoonivolikogu Rigas esimees Ziedonis
Rubezis, +371 9493148, ziedonis.r@tvnet.lv)

Päästeametil on rahvusvaheliste päästetööde        korraldamises       olemas      lepingud
naaberriikidega, kaasaarvatud Läti Vabariigiga.

Naabermaakondade kriiskomisjonide kontaktandmed – LISA 17.




                                         35
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2.8. Inimeste evakueerimine

Inimeste evakueerimine on jagatud kolme faasi:

I faas – elanikkonnale teavitamine ja evakueerimise soovitamine
Kriisikomisjon hindab olukorda ja määrab riskitsooni, kust on vaja inimesed esmalt
evakueerida (punane riskitsoon), samuti määratakse kollane riskitsoon, kust on vajalik
inimeste evakueerimine võimaliku hädaolukorra laienemise korral. Samuti määratakse
ära hetk kui alustatakse evakueerimise II faasiga (Näit. veetõusu korral määratakse
vastav veetase mille pealt hakkab inimeste aktiivne evakueerimine).

Kriisireguleerimismeeskond teavitab riskitsoonides asuvaid kohalikke omavalitsusi
koordinatsioonipunkti ja kogunemiskohtade loomise vajalikkusest. Nõustab kohalikku
omavalitsust (koordinatsioonipunkti) evakuatsiooniplaani koostamisel ja ressursside
hankimisel.

Kohalik omavalitsus loob koordinatsioonipunkti ja informeerib oma haldusalas olevaid
evakueeritavate erigruppidega asutusi (päevakeskusi, tugikodusid, lastekodusid,
noortekodusid, üldhooldekodusid, erihooldekodusid, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusi,
haiglaid, lastesõimi, lasteaedu, lastepäevakodusid, lasteaed-algkoole, koole) riskitsoonis
asumisest. Samuti teavitatakse haldusalas asuvaid majutusasutusi ja soovitatakse
alustada evakueerimise ettevalmistamisega. Võimalusel informeeritakse riskitsoonides
viibivaid elanikke telefoniteel või mõnel muul viisil. Samuti töötatakse välja
evakuatsiooniplaani, milles on paika pandud transpordipunktid ja marsruudid, mida
mööda        oleks      võimalik      inimesi    transportida     kogunemiskohtadesse.
Evakueerimismarsruudid määratakse vastavalt hädaolukorra asukohale, suurusele,
ligipääsuteede olemasolule. Transpordiks kasutatakse suure inimeste mahutavusega
liikuvmasinaid (Näit. bussid, Kaitseväe masinad).

Kriisikomisjoni esimehe korraldusel alustatakse elanikkonna teavitamist. Läbi
meediakanalite informeeritakse inimesi riskitsoonidest. Inimestel, kes asuvad punases
riskitsoonis, soovitatakse alustada evakueerumist. Maapiirkondades asuvatel
inimestel, kus kiire evakueerimine hädaolukorra korral on oluliselt raskendatud,
soovitatakse alustada evakueerumist koheselt. Evakueeruda soovitatakse väljaspool
riskitsoone elavate tuttavate või sugulaste juurde. Inimestel kellel selline võimalus
puudub, soovitatakse minna lähimasse kohaliku omavalitsuse poolt loodud
kogunemiskohta. Vajadusel organiseerib transpordi kohalik koordinatsioonipunkt.
Kogunemiskohtade         asukohad      edastatakse       läbi     meediakanalite      koos
evakueerimisteadaannetega.      Evakueerumisest       palutakse     teavitada    kohalikku
omavalitsust/koordinatsioonipunkti selleks meedias esitletud numbril. Inimestel, kes
asuvad kollases riskitsoonis soovitatakse olla ärkvel ja jälgida meediakanaleid.

II faas - aktiivne evakuatsioon (toimub ainult Pärnu linnas)
Kriisikomisjoni esimees kuulutab kriisireguleerimismeeskonnalt saadud info põhjal
välja aktiivse evakuatsiooni. Läbi meediakanalite informeeritakse inimesi kohese
evakueerimise vajadusest punases riskitsoonis. Samuti sõidavad riskitsooni mõned
politsei/kaitseväe ja päästeosakonna masinad, mis annavad vilkurite ja helisignaaliga
märku olukorra ohtlikkusest ja evakueerumise vajalikkusest.



                                           36
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Inimestel soovitatakse koheselt evakueeruda väljaspool riskitsoone elavate tuttavate või
sugulaste juurde. Inimestel kellel selline võimalus puudub, soovitatakse minna
lähimasse kohaliku omavalitsuse poolt loodud kogunemiskohta (asukohad edastatakse
läbi meediakanalite koos evakueerimisteadaannetega). Inimesi teavitatakse ka
transpordipunktidest ja marsruutidest, mille kaudu inimestel on võimalik kasutada
transporti, et jõuda kogunemiskohta. Evakueerumisest palutakse teavitada kohalikku
omavalitsust/koordinatsioonipunkti selleks meedias esitletud numbril. Inimestel, kes
asuvad kollases riskitsoonis soovitatakse olla ärkvel ja jälgida meediakanaleid.

Evakueerimisalasse jäävad evakueeritavate erigruppidega asutused evakueeritakse
esmajärjekorras. Riskitsoonis asuvate asutuste ja elanike evakueerimise järjekorra
otsustab kriisireguleerimismeeskonna juht.

III faas – inimeste päästmine
Inimeste päästmine päästevahenditega (paadid) käivitub, kui autode ja bussidega
veetaseme kõrge seisu tõttu pole võimalik inimesi evakueerida. Meedias antakse
ülevaade päästetavatest aladest, samuti edastatakse infot riskitsooni laienemise kohta.
Päästetud inimesed viiakse lähimasse kogunemiskohta, kus antakse vajadusel ka
esmaabi. Sündmuskohal hakkab päästmist juhtima koordinatsioonipunktist moodustuv
sündmuskoha staap (juhtimise võtab üle päästeosakonna esindaja). Maakondlikult
hakkab päästmist korraldama kriisireguleerimismeeskonna operatiivjuhtimisgrupist
moodustuv päästetööde staap.

Eesmärk on miinimumini viia paatidega võimalike evakueeritavate arv ehk evakueerida
vajadusel 99,9% inimestest I-II faasis.

Evakueeritavate kogunemiskohad Pärnu maakonnas LISAS 10.




                                          37
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




3. III PEATÜKK
3.1. Plaani hoidmine

Pärnu maakonna kriisreguleerimisplaani hoitakse:
 Kriisikomisjoni tööruumides (vähemalt 2 eksemplari);
 Kriisireguleerimismeeskonna tööruumides (vähemalt 3 eksemplari);
 Pärnu maavanema käsutuses;
 Pärnu Maavalitsuses regionaalarengu peaspetsialisti käsutuses;
 Lääne-Eesti Päästekeskuse Pärnumaa Päästeosakonnas (vähemalt 2 eksemplari);
 Lääne Politseiprefektuuris (vähemalt 2 eksemplari);
 Häirekeskuse Lääne-Eesti Keskuses;
 Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi käsutuses;
 SA Pärnu Haiglas;
 Pärnu Linnavalitsuses;
 Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esimehe käsutuses;
 Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ametiruumides;
 Kaitseliidu Pärnumaa Maleva käsutuses;
 JVÕK Pärnu Üksik- jalaväe pataljoni käsutuses;
 Pärnu maakonna omavalitsustes.

Kõiki plaane uuendatakse vastavalt tehtud muudatustele.

3.2. Plaani uuendamine ja kinnitamine
Maakonna kriisireguleerimisplaani koostamist korraldab maavanem, keda nõustab
plaani koostamisel Päästeamet. Pärnu maavalitsuses vastutab kriisireguleerimisplaani
koostamise, uuendamise ja täiendamise eest Pärnu Maavalitsuse regionaalarengu
peaspetsialist.
Kriisireguleerimisplaani vaatab läbi maakonna kriisikomisjon, kes esitab oma arvamuse
maavanemale.       Maavanem        esitab   kriisireguleerimisplaani  kooskõlastamiseks
siseministrile. Siseminister kooskõlastab kriisireguleerimisplaani kolme kuu jooksul,
arvates selle saamisest. Kui kriisireguleerimisplaan ei vasta Hädaolukorraks valmisoleku
seaduse §-s 18 loetletud nõuetele, koostab siseminister kirjaliku motiveeritud otsuse
kriisireguleerimisplaani kooskõlastamata jätmise kohta ning määrab tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
Maakonna kriisireguleerimisplaani kehtestab maavanem korraldusega.
Maavanema määratud töötaja vaatab kriisireguleerimisplaani läbi vastavalt vajadusele,
kuid mitte harvemini kui üks kord kahe aasta jooksul. Esimesel võimalusel viiakse
plaani ka täiendused isikuandmete ning plaanis nimetatud asutustes toimunud
muudatuste kohta. Muudetud ja täiendatud kriisireguleerimisplaan esitatakse
siseministrile kooskõlastamiseks, välja arvatud Hädaolukorraks valmisoleku seaduse
§ 18 punktides 20 ja 21 nimetatud plaani osades tehtavad muudatused ja täiendused.
Siseministril on õigus teha maavanemale ettepanek maakonna kriisireguleerimisplaani
muutmiseks ja täiendamiseks.



                                          38
               Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




FUNKTSIONAALSED LISAD




          39
                                                                                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




         LISA 1 Pärnu maakonna kriisikomisjoni koosseis

                           Nimi               Ametikoht ja asutus                          Aadress     Telefon (tööl)                 e-mail (tööl)
Komisjoni esimees   Toomas Kivimägi   Pärnu maavanem Pärnu maavalitsus       Akadeemia 2             447 9733
                                                                             80088                   501 3971            toomas.kivimagi@mv.parnu.ee
                                                                             Pärnu linn
Asendusliige        Heiki Mägi        Pärnu Maavalitsuse Arengu- ja          Akadeemia 2             447 9728
                                      planeeringuosakonna juhataja           80088                   504 0491            heiki.magi@mv.parnu.ee
                                                                             Pärnu linn
Komisjoni           Priit Laos        Lääne-Eesti Päästekeskuse              Pikk 20a                507 8981
esimehe asetäitja                     koordinatsiooniteenistuse juht         80010                   44 47 803           piit.laos@rescue.ee
                                                                             Pärnu linn
Liige               Toomas Luik       Lääne-Eesti Päästekeskuse              Pikk 20a                513 8468
                                      kriisireguleerimisbüroo juhataja       80010                   44 47 821           toomas.luik@rescue.ee
                                                                             Pärnu linn
Komisjoni           Liina Saar        Pärnu Maavalitsuse regionaalarengu     Akadeemia 2             447 9726
sekretär                              peaspetsialist                         Pärnu linn              521 8295            liina.saar@mv.parnu.ee


Liige               Mart Viisitamm    Pärnu linnapea                         Uus 4                   443 1356
                                      Pärnu Linnavalitsus                    80089                   534 13124           mart.viisitamm@lv.parnu.ee
                                                                             Pärnu linn
Liige               Simmo Saar        Pärnu linnavalitsuse liige             Uus 4                   443 1356
                                                                             80089                   533 14115           simmo.saar@lv.parnu.ee
                                                                             Pärnu linn

Liige               Sander Peremees   Lääne Politseiprefektuuri Pärnu        Pikk 18                 444 6601
                                      Politseiosakonna                       80089                   517 3292            sander.peremees@laane.pol.ee
                                      vanemkomissar                          Pärnu linn
Asendusliige        Veiko Järva       Lääne Politseiprefektuuri Pärnu        Pikk 18                 444 66 08
                                      Politseiosakonna korrakaitsetalituse   80089                   5115679             veiko.jarva@laane.pol.ee
                                      vanemkomissar                          Pärnu linn




                                                                                  40
                                                                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Liige             Kalvi Almosen     Lääne Politseiprefektuuri                  Pikk 18      444 6430
                                    korrakaitseosakonna preventsiooni- ja      80089        534 29995    kalvi.almosen@laane.pol.ee
                                    patrullitalituse ülemkomissar              Pärnu linn
Asendus liige 1   Olev Naarits      Lääne Politseiprefektuuri                  Pikk 18      444 6415
                                    korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse        80089        534 17129    olev.naarits@laane.pol.ee
                                    ülemkomissar                               Pärnu linn

Asendus liige 2   Joosep Kaasik     Lääne Politseiprefektuuri                  Pikk 18      444 6404
                                    korrakaitseosakonna politseidirektor       80089        524 3526     joosep.kaasik@laane.pol.ee
                                                                               Pärnu linn
Liige             Urmas Sule        SA Pärnu Haigla                            Ristiku 1    447 3100
                                    juhatuse esimees                           80010        501 2591     suleu@ph.ee; ph@ph.ee
                                                                               Pärnu linn
Liige             Veiko Vahula      SA Pärnu Haigla juhatuse liige ravi alal   Ristiku 1    447 3103
                                                                               80010        512 3801     vahulav@ph.ee; ph@ph.ee
                                                                               Pärnu linn
Asendusliige      Marit Õun         SA Pärnu Haigla kiirabiosakonna            Kanali 10    447 3290
                                    juhataja                                   80017        512 3814     marit@ph.ee; ph@ph.ee
                                                                               Pärnu linn
Liige             Dmitri Peterson   Pärnumaa Päästeosakonna juhataja           Pikk 20      444 7837
                                                                               80010        518 3311     dmitri.peterson@rescue.ee
                                                                               Pärnu

Liige             Aivar Leppind     OÜ Jaotusvõrk                              Energia 4    715 0231
                                    Pärnu-Viljandi piirkonna Pärnu             80042        512 9024     aivar.leppind@energia.ee
                                    Juhtimiskeskuse juhataja                   Pärnu linn
Asendusliige      Hannes Lutus      OÜ Jaotusvõrk                              Energia 4    715 0601
                                    Pärnu-Viljandi piirkonna Mõõtesektori      80042        505 0792     hannes.lutus@energia.ee
                                    juhataja                                   Pärnu linn




                                                                                    41
                                                                                                                    Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Liige             Andres Metsoja     Pärnumaa Omavalituste Liidu esimees   Kaisma küla                  521 9613     andres@kaisma.ee
                                     Kaisma vallavanem                     Mõisa 13                     513 8045
                                                                           87401                        44 93 440
                                                                           Kaisma vald
Asendusliige      Vello Tiidermann   Pärnumaa Omavalituste Liidu           Akadeemia 2                  447 9757
                                     tegevdirektori kohusetäitja           80088                        504 6927     vello@sauga.ee
                                                                           Pärnu linn

Liige             Alvar Vallau       Lääne Piirivalvepiirkonna ülem        Tallinna mnt. 19             454 8303
                                                                           93811                        512 1031     alvar.vallau@laane.pv.ee
                                                                           Kuressaare linn
Asendus liige 1   Margus Toomsalu    Lääne Piirivalvepiirkonna Pärnu       Eametsa küla, 80010          447 5801
                                     piirivalvekordoni ülem                Sauga vald                   516 1095     margus.toomsalu@laane.pv.ee



Asendus liige 2   Vaigo Vaske        Lääne Piirivalvepiirkonna Pärnu       Eametsa küla, 80010          447 5802
                                     piirivalvekordoni ohvitser            Sauga vald                   525 2430     vaigo.vaske@laane.pv.ee


Liige             Egle Liiv          Eesti Punase Risti Pärnumaa Seltsi    Kuninga 30a                  447 4474
                                     sekretär                              80014                        512 2881     punanerist.parnumaa@mail.ee
                                                                           Pärnu linn
Asendus liige 1   Ele Linder         Pärnu LKL juhatuse esimees            Niidupark 14-44 Pärnu linn   556 31373
                                                                                                                     raabis@hotmail.com

Asendusliige 2    Ülle Juurik        Restling OÜ reisikorraldaja           Kuninga 30a                  447 1007
                                                                           80014                        5383 8786    ylle@restling.ee
                                                                           Pärnu linn

Liige             Rain Jano          JVÕKi Pärnu Üksik- jalaväepataljoni   A.H. Tammsaare pst 70        717 5801
                                     väljaõppekeskuse                      80010                        513 69 47    rain.jano@mil.ee
                                     ülem                                  Pärnu linn




                                                                                42
                                                                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Asendusliige   Argo Reidla           JVÕKi Pärnu Üksik- jalaväepataljoni       A.H. Tammsaare pst 70   5647 2217
                                     Jalaväe väljaõppekeskuse                  80010                                parnupat@parnupat.mil.ee
                                     väljaõppesektsiooni ülem                  Pärnu linn

Liige          Mehis Born            Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pealik        Pikk 20                 443 0752
                                                                               80013                   5333 2837    mehis.born@mail.ee
                                                                               Pärnu linn

Asendusliige   Marek Laanisto        Kaitseliidu Pärnumaa maleva               Pikk 20                 446 4859
                                     vaneminstruktor                           80013                   512 1037     marek.laanisto@mail.ee
                                                                               Pärnu linn

Liige          Eha Ristimets         Pärnu Maavalitsuse kultuurinõunik         Akadeemia 2             4479767
                                                                               80088                   513 3850     eha.ristimets@mv.parnu.ee
                                                                               Pärnu linn

Liige          Kaja Kukk             Lääne Politseiprefektuuri avalike         Pikk 18                 44 46450
                                     suhete büroo                              80089                   51 76 108    kaja.kukk@laane.pol.ee
                                     komissar                                  Pärnu linn

Asendusliige   Hedy Tammeleht        Lääne Politseiprefektuuri avalike         Pikk 18                 444 6650
                                     suhete büroo                              80089                   5648 9065    hedy.tammeleht@laane.pol.ee
                                     vanemspetsialist-infojuht                 Pärnu linn

Liige          Margus Eisenschmidt   Pärnu Teedevalitsuse juhataja asetäitja   Suur-Posti 20           446 4602
                                                                               80017                   52 07 943    margus.eis@parnutv.mnt.ee
                                                                               Pärnu linn

Asendusliige   Uno Kask              Pärnu teedevalitsuse juhataja             Suur-Posti 20           446 4601
                                                                               80017                   5114861      uno.kask@parnutv.mnt.ee
                                                                               Pärnu linn




                                                                                    43
                                                               Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 2 Päästetööde korraldus

Kriisireguleerimise ülesannete mõistes on päästeteenistuse ülesandeks päästetööde
juhtimine ja teostamine. Juhtimine peab tagama kiire reageerimise inimeste elu ja
tervist, riigi julgeolekut, keskkonda ja vara ohustavate tegurite lokaliseerimiseks ja
võimalusel likvideerimiseks. Päästetööde korraldamisel juhindutakse Päästetööde
üldeeskirjast.

2006 aastal loodi Pärnusse Päästeameti regionaalne keskus - Lääne-Eesti
Päästekeskus, mis teenindab viit maakonda (Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa,
Raplamaa, Saaremaa). Lääne-Eesti päästekeskus täidab oma ülesandeid nelja teenistuse
põhiselt.

1. Lääne – Eesti Päästekeskuse iseloomustus



                                      Lääne-Eesti Päästekeskus
                                                                                                  siseaudiitor
                                              päästedirektor
                                                                                                  jurist

       PÄÄSTETÖÖDE-             KOORDINATSIOONI            JÄRELEVALVE-                   HALDUS-
         TEENISTUS                 -TEENISTUS                TEENISTUS                   TEENISTUS

             juht                     juht                        juht                        juht
               Juhi asetäitja

                                       Kriisreguleerimise büroo          Menetlusbüroo
  Hiiumaa päästeosakond
                                       Avalike suhete büroo              Insenertehniline büroo
  Järvamaa päästeosakond
                                       Ennetustöö büroo                  Tuleohutusbüroo
  Läänemaa päästeosakond
  Pärnumaa päästeosakond                                                     Rahandusbüroo
  Raplamaa päästeosakond           Koolitusbüroo                             Haldusbüroo
  Saaremaa päästeosakond
               1.1.1.1.1           Korrapidamisbüroo                         Tehnikabüroo
             KOMANDOD              Planeerimisbüroo                          Personali- ja
                                                                             asjaajamisbüroo

Koordinatsiooniteenistuse alla kuuluvad kolm valdkondlikku bürood, millede
korraldada on regiooni kriisireguleerimine (kriisireguleerimisbüroo), päästeala
ennetustegevus regioonis (ennetustöö büroo) ja päästekeskuse suhteid avalikkusega
(avalike suhete büroo). Päästetöödeteenistuse alla kuuluvad kuue maakonna
päästeosakonnad, koolitusbüroo, korrapidamisbüroo ning planeerimisbüroo. Samuti
vastutab operatiivteenistuse komandode töö korraldamise eest päästekeskuse
tegevuspiirkonnas. Riiklikku tuleohutusejärelevalve korraldamise ja teostamise eest
päästekeskuse tegevuspiirkonnas vastutab Järelevalveteenistus. Järelevalveteenistus
koosneb menetlusbüroost (tulekahjusündmuste uurimine), insenertehnilisest büroost



                                             44
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



(tuleohutusnõuete täitmise kontrollimine planeerimisel, projekteerimisel ning
ehitamisel) ning tuleohutusbüroost (tuleohutusealased ülevaatused). Haldusteenistuse
alla kuuluvad rahandusbüroo, haldusbüroo, tehnikabüroo, personali- ja asjajamisbüroo.

Lääne-Eesti Päästekeskuse direktoriks on Ivar Kaldasaun       ivar.kaldasaun@rescue.ee
Koordinatsiooniteenistuse juht on Priit Laos tel. 50 78 981   priit.laos@rescue.ee
Päästetöödeteenistuse juht on Jaanis Otsla tel. 444 7805      jaanis.otsla@rescue.ee
Järelevalveteenistuse juht

Lääne-Eesti päästekeskuse postiaadress ja ka kontori asukoht on Pikk 20a, PÄRNU
80010, üldtelefon on 44 47 800 ning üldine e-posti aadress laane@rescue.ee.

Maakondades asuvad osakonnad, kus ametnikud tegelevad kohapeal päästeala
küsimustega. Maakondades asuvad ka järelevalveinspektorid, kes teenindavad ja
nõustavad kodanikke tuleohutuse järelevalve küsimustes kohapeal.

Pärnu maakonna päästeosakonnaks on Lääne-Eesti Päästekeskuse Pärnumaa
päästeosakond, mis korraldab päästetöid ja nende teostamist Pärnu maakonnas.
Päästeosakonnale alluvad Pärnu keskkomando ja kõik tugikomandod.

Pärnumaa Päästeosakond asub Lääne-eesti Päästekeskusega ühes majas aadressil Pikk
20a, osakonna juhatajaks on Dmitri Peterson (tel. 5183311 dmitri.peterson@rescue.ee).




                                          45
                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




 2. Väljasõidupiirkonnad, komandod ja eraldipaiknevad meeskonnad

 Maakonna territoorium on jaotatud kuueks väljasõidupiirkonnaks ja igas piirkonnas
 baseerub üks päästekomando.




Pärnu maakonnas asuvate päästekomandode väljasõidupiirkonnad


 Pärnu maakonnas asub kuus päästekomandot – Pärnu keskkomando, Pärnu-Jaagupi
 tugikomando, Vändra tugikomando, Kilingi-Nõmme tugikomando, Häädemeeste
 tugikomando, Tõstamaa tugikomando. Väljasõidupiirkonna eripärade tõttu paiknevad
 kahes väljasõidupiirkonnas lisaks komandodele ka eraldipaiknevad meeskonnad. Pärnu-
 Jaagupi tugikomando väljasõidupiirkonnas baseerub Koonga eraldipaiknev meeskond
 ja Tõstamaa tugikomando väljasõidupiirkonnas asub Kihnu eraldipaiknev meeskond.
 Komandodes töötab kokku 183 inimest kellest 168 on otseselt seotud päästetööde
 korraldamise, juhtimise ja teostamisega.

 Tugikomandode inimressursi ja kontaktid LISAS 16.


                                         46
                                                         Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




3. Päästetööd hädaolukordades

Päästeteenistuse vastutusalas hädaolukordi põhjustada võivad ohud liigitatakse kahte
valdkonda - inimtegevusest ning loodusõnnetustest põhjustatud hädaolukorrad. Lähtudes
sellest peab päästeteenistus olema suuteline reageerima kõikidele õnnetustele
õigeaegselt ja efektiivselt.

Tulekahju ja plahvatusega seotud hädaolukordi võivad põhjustada:
 metsa- ja rabatulekahju;
 tulekahjust ja/või plahvatus laskemoona või lõhkeaine laos;
 tulekahju ja/või plahvatus keemiatehastes;
 tulekahju ja/või plahvatus ohtlike ainete hoidlas;
 raskete tagajärgedega tulekahju või plahvatus.

Transpordiõnnetusega seotud hädaolukordi võivad põhjustada:
 õnnetus ohtlike ainete transpordil maanteel;
 lennuõnnetus (paljude kannatanutega);
 paljude kannatanutega bussiõnnetus;
 paljude kannatanutega laevaõnnetus sadamas.

Radioaktiivsete ainetega seotud hädaolukordi võivad põhjustada:
 avarii naaberriikide tuumaelektrijaamades;
 terroristlik tegevus;
 ebaseaduslikult omandatud kiirgusallikad;
 kiirgusallikate vargus radioaktiivsete ainete matmispaikadest;
 kosmoseaparaatide tuumaseade.

Loodusõnnetuse poolt põhjustatud hädaolukordi võivad põhjustada:
 tormid ja trombid;
 üleujutused;
 lumi - erakorraline sademete hulk ja lumetormid;
 erakorraliselt kõrge temperatuur;
 erakorraliselt madal temperatuur .

Kõik eelpool loetletud õnnetused ja nende tagajärjed võivad tekitada hädaolukorra
maakonnas. Pärnumaa Päästeosakonna valmisolekut ja võimekust hädaolukordades
tegutsemiseks võivad mõjutada ka mitmete teiste ministeeriumide valitsemisalas tekkida
võivad hädaolukorrad (avariid elektrijaamas või elektrijaotussüsteemides, side
katkemine, massirahutused jne.), mida käsitletakse teiste ametkondade plaanides.

4. Hädaolukorra lahendamine ja päästetööde juhtimine

Hädaolukordades on päästetööde üldise korraldamise eest vastutav isik Pärnumaa
Päästeteosakonna juht.

Juhile alluvad maakonna kuue väljasõidupiirkonna operatiivkorrapidaja kohustusi
täitvad komandopealikud, kes juhivad oma piirkonnas päästetöid ja
päästemeeskondade tegevust.


                                          47
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Päästetööde juhi ülesandeid täitvatel ametiisikutel on Päästeseadusest tulenevad õigused:
        kutsuda sündmuskohale politseijõud;
        rakendada päästetöödele töövõimelisi füüsilisi isikuid alates 18. eluaastast;
        anda korraldusi siseneda mistahes territooriumile ja hoonesse;
        anda korraldusi lammutus- ja raietöödeks, veevoolu tõkestamiseks
         ja vastutule tegmiseks;
        anda korraldusi kõikide vajalike materjalide ja seadmete ning masinate
         kasutamiseks;

Päästetööde juhi seaduslikke korraldusi pole kellegil õigus muuta.

5. Päästetööde juhtimisskeem


                                  Juhtimine sündmuspaigal
    Teostatakse päästetööde juhi poolt, kes juhivad esmast hädaolukordade lahendamist
    sündmuspaigal. Esmaseks juhiks sündmuspaigal on esimesena sündmuspaigale
    saabunud reageerijad. Kui kohale saabub operatiivkorrapidaja, võtab tema päästetööde
    juhtimise üle. Päästetöödejuht annab infot kriisireguleerimismeeskonnale.
                  info                                               ülesannete
                                                                      andmine
                     Juhtimine peale sündmuskoha staabi moodustamist
    Päästetöödel juhib staabi tööd esmaselt kohalik komandopealik. Staap peab tagama
    erinevate teenistuste ja kaasatavate jõudude operatiivjuhtimise, infovahetuse
    sündmuskoha, kriisireguleerimismeeskonna ja kriisikomisjoni vahel, samuti vajalike
    lisaressursside õigeaegse tellimise.

                 info                                                       ülesannete
                                                                             andmine
                      Maakondliku Päästetööde staabi moodustamine
    Päästetööde       juhtimiseks      maakondlikul       tasandil      moodustatakse
    kriisreguleerimismeeskonnast päästetööde staap, mis koordineerib hädaolukorra ajal
    teostatavaid päästetöid. Päästetööde staabi juhiks on Lääne-Eesti Päästekeskuse
    Päästetöödeteenistuse juht (tema puudumisel Pärnumaa Päästeosakonna juht) , kes
    koordineerib koostööd Päästeameti koordinatsioonikeskuse ning naabermaakondade
    päästeosakondadega.

                  info                                                     ülesannete
                                                                            andmine
                                        Kriisikomisjon
    Hindab saadud informatsiooni ja paneb paika üldised tegutsemissuunad. Vajadusel
    taotleb lisavahendeid päästetööde teostamiseks.




                                           48
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




6. Kaasatavad ametkonnad ja organisatsioonid

Päästetöödele kaasatakse kõik valitsusasutused, kes vastavalt oma seaduslikele
ülesannetele on kohustatud operatiivselt reageerima või keda vajaduse korral kaasatakse
hädaolukorra lahendamisel päästetöödele.

Päästetöödele kaasatakse maavanema korraldusel hädaolukorra iseloomust, kestvusest ja
vajadusest lähtudes ka kohaliku omavalitsuse asutusi, ettevõtjaid, avalik-õiguslikke
isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi.

Lisaks päästeteenistusele kaasatakse ja rakendatakse päästetöödele esimese järjekorras
24-tunnises valmisolekus olevad struktuurid:
            Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseijaoskond;
            Pärnu Haigla SA kiirabibrigaadid;
            Lääne piirivalvepiirkond;
            Kaitsepolitseiameti Pärnu osakond.

Lähtudes hädaolukorra iseloomust kaasatakse vajadusel:
           Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakond;
           Pärnu Tervisekaitsetalituse Läänemaa osakond;
           Veterinaar- ja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskus;
           Pärnu Teedevalitsus;
           Pärnu Vesi AS;
           Kiirguskeskus;
           Lennuamet;
           Sideamet;
           Tervishoiuamet;
           Veeteede Amet;
           Kaitseliidu Pärnumaa Malev

Päästeasutuste kaasamise kord

Teiste vabariigi päästeosakondade/keskuste, Demineerimiskeskuse ja Päästeameti
kaasamine      hädaolukordade       lahendamisse      toimub    üldjuhul   Päästeameti
Koordinatsioonikeskuse kaudu, kellele Lääne-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse
juht (tema puudumisel Pärnumaa Päästeosakonna juht) esitab vastava abipalve.
Pakiliste    ülesannete    lahendamiseks       pöördub     Lääne-Eesti   Päästekeskuse
päästetöödeteenistuse juht (tema puudumisel Pärnumaa Päästeosakonna juht) otse
vastava organisatsiooni juhi poole ja täpsustab abivajaduse.

Ametliku abipalve lisaressursside saamiseks esitab maavanem vastavalt kehtivale
korrale.

7. Päästetöödest osavõtvate ametkondade ülesanded

Pärnumaa Päästeosakond:
    päästetööde juhtimine ja teostamne;
    inimeste, vara ja keskkonna kaitsmine kahjustavate tegurite eest;



                                          49
                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



      teenistustevaheline side korraldamine;
      tulekustutus- ja päästetööde üldine juhtimine;
      piirkondliku koordinatsioonipunkti kokku kutsumine;
      esmaabi osutamine kannatanutele;
      õnnetuspiirkonna määramine.

Õnnetuspiirkonnas on päästeosakonna vastutusel:
   side loomine eri teenistuste ja häirekeskusega;
   kannatanute välja toomine riskitsoonist;
   informatsiooni edastamine;
   evakuatsiooni vajaduse otsustamine.

Õnnetuspiirkonnas määratakse ja tähistatakse päästeosakonna poolt:
   kontrollpunkt (id);
   staap;
   kannatanute kogumispunkt, ravitsoon;
   helikopteri maandumisplats;
   dekontaminatsioonipunkt (puhastus – nt. radioaktiivsetest saasteainetest;)
   riskitsoon;
   transportpunkt;
   transiitpunkt.

Õnnetuspiirkonnas on politsei vastutusel:
   kontakti loomine päästetööde juhiga, vajadusel meditsiiniteenistuse abistamine
     side loomisel;
   meditsiiniteenistuse puudumisel esmaabi andmine kannatanule;
   liikluse korraldamine, kaasaarvatud helikopteri maandumine ja päästetranspordi
     liikumise reguleerimine;
   sündmuskoha olustiku fikseerimine ja dokumenteerimine;
   sündmuskoha tähistamine, julgestamine, valvamine kooskõlas päästetööde
     juhiga;
   evakuatsiooni läbiviimine õnnetuspiirkonnast vastavalt päästetööde juhi
     korraldusele;
   õnnetuspiirkonna ja selle vahetu ümbruse läbiotsimine;
   õnnetuses osalenud mittekannatanutele suunamine nende kogunemiskoha, nende
     identifitseerimine ja registreerimine;
   kannatanute registreerimine ja identifitseerimine;
   hukkunud isikute identifitseerimine ja registreerimine;
   kannatanute, mittekannatanute ja hukkunute vara kogumispunkti määramine ja
     selle valve;
   uurimistoimingute läbiviimine;
   oma vastutusalasse kuuluva informatsiooni edastamine päästetööde juhile.

Õnnetuspiirkonnas määratakse ja tähistatakse politsei poolt:
   sündmuskoht (kooskõlastatult päästetööde juhiga);
   mittekannatanute kogumispunkt;
   hukkunute kogumispunkt;
   varade kogumispunkt.




                                         50
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Lisaks tähistab politsei õnnetuspiirkonna ning kindlustab helikopteri maandumisplatsi
valve.

Meditsiiniteenistus
   vajamineva abi ulatuse ja iseloomu väljaselgitamine ning meditsiiniabi
     ressursside tagamine;
   viivitamatu esmaabi andmine eluohtlikus seisundis kannatanutele;
   keemia- ja kiirgusõnnetuste puhul erimeetmete rakendamine kooskõlastatult
     päästeosakonnaga;
   kannatanute uurimine ja abi andmise prioriteetide määramine;
   eluliste funktsioonide toetamine haiglasse jõudmiseni;
   komplikatsioonide vältimine transpordi ajal;
   vajalike haiglakohtade leidmine kannatanutele;
   kannatanute transpordi korraldamine haiglasse;
   pidev koostöö päästetööde juhi ja vastutava politseiametnikuga;
   psühhosotsiaalse abi organiseerimine;
   oma vastutusalasse kuuluva informatsiooni edastamine päästetööde juhile.

Kaitsejõud
Kaitsevägi:
    kiirabi abistamine esmaabi osutamisel ja kannatanute transpordil;
    täiendava meditsiinivarustuse ja transpordivahenditega varustamine;
    politsei abistamine õnnetuspiirkonna julgestamisel ja piiramisel;
    päästeosakondade abistamine päästetöödel;
    abistamine side korraldamisel.

Kaitseliit:
    toetamine inim- ja tehniliste ressurssidega;
    osalemine meditsiinilise ja psühholoogilise abi korraldamisel;
    osalemine toitlustamise korraldamisel;
    osalemine õnnetuspiirkonna piiramisel, elanikkonna evakueerimisel riskitsoonist,
      eriolukorra režiimi kindlustamisel;
    abistamine side korraldamisel.

8. Vastutus päästetöödel

Pärnumaa Päästeosakond vastutab päästetööde üldise korraldamise, läbiviimise ja
juhtimise eest tulekustustus- ja päästetööde tegemisel tulekahjude, loodusõnnetuste,
katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklus- ja muude õnnetuste korral.

Lääne Piirivalvepiirkond vastutab otsingu- ja päästetööde üldise korraldamise,
läbiviimise ja   juhtimise eest sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis,
merereostuse likvideerimisel sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja
lennuõnnetuse korral maismaal.

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakond vastutab päästetöödel avaliku korra
tagamise, isikute tuvastamise, liikluskorralduse ja vara säilimise eest.




                                          51
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Kaitsepolitseiameti Pärnu osakond vastutab päästetöödel hädaolukorra lahendamise
eest, kui tegemist on tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali plahvatuste, radioaktiivse aine
ja terroriaktiga.

Pärnu Teedevalitsus vastutab päästetöödel hädaolukorra lahendamise eest, kui tegemist
on erakorraliste ilmastikutingimuste või muu õnnetuse tagajärjel tekkinud liikluse
katkemisega põhimaanteel enam kui 12 tunniks või inimeste elu ja tervisega seotud
õnnetuste korral peale seda, kui päästeasutus on juhtimise üle andnud.

Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakond vastutab päästetöödel hädaolukorra
lahendamise eest, kui tegemist on ulatusliku õhusaastuse, ulatusliku sise- ja
piiriveekogude ning põhjavee saastumise korral naftasaaduste või muude
keskkonnaohtlike ainetega.

Kiirguskeskus vastutab ja juhib päästetöödel hädaolukorra lahendamist keskkonna
ulatusliku radioaktiivse saastumise ja selle tekkimise ohu korral, põhjustatuna Eestis või
naaberregioonides toimunud kiirgusavariist ning muu radioaktiivse saastumine korral.

Kaitseministeerium vastutab ja juhib päästetöödel hädaolukorra lahendamist vastuhaku
korral kaitseväes.

Pärnu Tervisekaitsetalitus vastutab päästetöödel hädaolukorra lahendamise eest
epideemia korral.

Tervishoiuamet vastutab päästetöödel hädaolukorra lahendamise eest massilise
mürgistuse korral.

Veterinaar- ja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskus vastutab päästetöödel
hädaolukorra lahendamise eest episootia korral.

OÜ Pärnu jaotusvõrgu Pärnu-Viljandi piirkond vastutab päästetöödel hädaolukorra
lahendamise eest tehniliste avariide korral, sellistes elektrijaotusseadmetes ja
alajaamades, mis võivad põhjustada linnade või suurte piirkondade elektrienergiata
jäämise.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas toimub hädaolukordade operatiivjuhtimine
järgmiselt:
       1) Tervisekaitseinspektsioon juhib hädaolukorra lahendamist epideemia korral.
       2) Tervishoiuamet juhib hädaolukorra lahendamist massilise mürgistuse korral.

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas toimub Veterinaar- ja Toiduameti poolt
hädaolukorra lahendamise operatiivjuhtimine episootia korral.

Majandusministeeriumi valitsemisalas toimub operatiivjuhtimine tehniliste avariide
korral elektrijaamas või elektrijaotusseadmetes ja alajaamades, mis võivad põhjustada
linnade või suurte piirkondade elektrienergiata jäämise.

Justiitsministeerium juhib hädaolukorra lahendamist massiliste korratuste korral
vanglates, eelvangistusmajades ja väljasaatmislaagrites.



                                            52
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Välisministeerium juhib hädaolukorra lahendamist juhul, kui on toimunud terroriakt
Eesti Vabariigi välisesinduse, diplomaadi, välisesinduse haldustöötaja või nende
perekonnaliikmete vastu. Välisministeerium on juhtiv ministeerium ka rahvusvaheliste
hädaolukordade puhul.

9. Nõuded ressurssidele

Päästetöödel kasutatavad ressursid peavad olema piisavad tagamaks inimeste elu ja
tervist, riigi julgeolekut, keskkonda ja vara ohustavate tegurite lokaliseerimise ja
likvideerimise. Ressursside vajadus määratakse päästetööde juhi poolt.

Ressursside kaasamiseks ja rakendamiseks tuleb koheselt tarvitusele võtta vajalikud
meetmed:
           kasutada päästetööde juhi õigust ja võtta kasutusele kõik piirkonnas olev
              vajalik ressurss;
           kaasata lähipiirkonnast lisaressurssi;
           olemasolevatele andmebaasidele tuginedes tellida koheselt vajalik
              lisaressurss;
           esitada põhjendatud abipalve lisaressursi saamiseks kõrgemale
              juhtimistasandile;

Ressursside rakendamisel tuleb päästetööde juhil korraldada vastav juhendamine ja
tagada ressursside turvalisus ning töövõime.

Ressursside kasutamise üle peetakse arvestust vastavalt kehtivale korrale. Arvestuse
pidamise eest vastutab ressursi kasutaja, kes esitab vastava aruande kõrgemalseisvale
juhtimistasandile.

10. Päästetöödel osalevate jõudude varustamine

Päästetöödele osalevate jõudude otsene ülesanne on täita efektiivselt ja tähtajaks neile
pandud ülesanded. Nende töövõime tagamiseks tuleb päästetööde juhil korraldada
jõudude õigeaegne varustamine kõige hädavajalikuga, tagada vajalikud vahetused,
puhkeaeg, toitlustamine, kütuste ja määrdeainetega varustamine.

Varustamise korraldamisega tegeleb kriisireguleerimismeeskonna ressursside grupp,
kelle ülesanne on päästetöödel osalevate jõudude varustamine kõige vajalikuga.
Aruanded tehtud töö ja kulutatud materjalide kohta esitab logistikarühma juht
kõrgemalseisvale juhtimistasandile.




                                          53
                                                             Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 3 Teavitusgrupi töökorraldus


Teavitustegevuse eesmärk ja lõpptulemus

Informatsiooni liikumine on üks eduka kriisireguleerimise olulisemaid komponente.
Kriisiolukorras võib kogu info liikumise jagada sisekommunikatsiooniks ja avalikkusele
suunatud kommunikatsiooniks. Info liikumine reageerivate üksuste sees ja vahel peab
tagama reageerivate jõudude adekvaatse tegutsemise.
Avalikkusele edastatav info peab tagama asjatundlike käitumisjuhiste jõudmise
inimesteni ning avalikkuse teavitamise olukorrast ja selle lahendamiseks tehtavast.
Kui tegemist on sündmusega, mis võib ohustada elanikkonna elu ja tervist, siis on tähtis
võimalikult kiiresti hoiatada elanikkonda ilmnenud ohust ja anda neile juhiseid
edaspidiseks käitumiseks kasutades selleks avaliku meedia ja varajase hoiatuse
vahendeid.

Maakonna kriisireguleerimismeeskonna teavitusgrupp: Kriisiolukorras elanike
teavitamiseks ja avalikkusele info edastamiseks moodustatakse maakonna
kriisireguleerimismeeskonna teavitusgrupp. Teavitusgrupi koosseisu kuuluvad Pärnu
Maavalitsuse, Lääne Politseiprefektuuri, Pärnu Linnavalitsuse ja SA Pärnu Haigla
avalike suhete eest vastutavad spetsialistid. Iga ametkond nimetab ka varuliikmed
teavitusgrupi liikmete välja vahetamiseks pikaajalise kriisi olukorras.

Teavitusgrupp koguneb esimesel võimalusel pärast vastava teate saamist.

Teavitusgrupi tööks vajalik infrastruktuur ja töövahendid on olemas Lääne
Politseiprefektuuris Pikk tn 18, Pärnus.

Teavitamisel lähtutakse eri sihtgruppide vajadustest, kusjuures prioriteet on isikute elu ja
tervise kaitse.

Sihtgruppide prioriteetsusjärjestus:
 ohustatud piirkonnas viibivad isikud;
 kannatanud;
 kannatanute ja hukkunute perekonnaliikmed;
 hädaolukorrale reageerivad asutused;
 Eesti avalikkus;
 rahvusvaheline üldsus.

1. Teavitusgrupi põhikoosseis:

Kaja Kukk - kaja.kukk@laane.pol.ee,444 6450
Eha Ristimets - eha.ristimets@mv.parnu.ee, 44 79 767
Sirle Matt – sirle.matt@rescue.ee ,444 7820
Hedy Tammeleht -hedy.tammeleht@laane.pol.ee , 444 6650

Teavitusgrupi ülesanded ettevalmistusel kriisikommunikatsiooniks ja teavitusgrupi
tegevuse valmisoleku tagamine:



                                            54
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




   teavitusgrupi liikmetele tagatakse tööks vajaliku koolituse ja õppuste läbiviimine
    vähemalt kord aastas;
   teavitusgrupi juht koostöös grupi liikmetega tagab esmase valmisoleku grupi
    tööleasumiseks;
   koostab ja uuendab regulaarselt meediapartnerite loetelu kontakte;
   koostöös omavalitsustega koostab ja uuendab regulaarselt kontaktisikute võrgustiku
    andmebaasi;
   teavitab maakonnas asuvaid meediapartnereid maakonna kriiskommunikatsiooni-
    süsteemist;
   koostab koostöös päästeteenistusega juhised inimeste käitumiseks maakonna
    riskianalüüsist lähtuvate võimalike hädaolukordade korral.

2. Teavitusgrupi tegevus hädaolukorras

Teavitusgrupi kokkukutsumine

Teavitusgrupi osalise või täiskoosseisu kutsub kokku teavitusgrupi juht või teda asendav
isik. Grupp koguneb kõikidel juhtudel kui koguneb kriisikomisjon. Muudel juhtudel
otsustab teavitusgrupi kokkukutsumise ja kutsub selle kokku teavitusgrupi juht või teda
ajutiselt asendav isik ning selle eelduseks on sündmus, mille tagajärgede likvideerimine
pälvib enam avalikkuse tähelepanu ja meediakanalite huvi.

Teavitusgrupi funktsioonid:
 adekvaatse info kogumine – side kriiskomisjoniga, kriisireguleerimismeeskonnaga
   ja sündmuskohaga;
 meediatöö korraldamine sündmuskohal;
 osalemine strateegilises juhtimises (kriisikomisjoni juures), kriisjuhtide nõustamine;
 sündmuse info haldamine;
 meedialoogi pidamine (meedia küsimuste ja antud vastuste fikseerimine);
 pressiteadete koostamine;
 meediapäringute vastuvõtmine;
 meedia monitoorimine;
 väärinfo ümberlükkamine;
 pressikonverentside või briifingute korraldamine;
 kõneisikute ettevalmistamine;
 veebilehe uuendamine;
 abijõudude kaasamise vajaduse hindamine (nt kriispsühholoog).

Teavitusgrupi töökoht
Pärast hädaolukorrast ja kogunemiskohustusest teadasaamist koguneb ja asub
teavitusgrupp tööle esmaselt Lääne Politseiprefektuuri ruumides Pikk tn 18, Pärnu.

Teavitusgrupi tööks vajalik varustus:
 kaks interneti ühendusega arvutitöökohta ja printer;
 lauatelefon erinumbriga;
 mobiiltelefonid (teavitusgrupi liikmete töötelefonid);
 pabertahvel;
 kantseleitarbed;
 televiisor;


                                          55
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




   raadio;
   detailne Pärnu maakonna kaart;
   andmed      KOV-te     kriisireguleerimismeeskondade       kogunemiskohtade             või
    kontaktisikute andmete kohta;
   paljundusmasin;
   raadio;
   televiisor.

Teavitusgrupi liikme tööks sündmuskohal vajalik varustus:
 interneti ühendust võimaldav sülearvuti (võimalusel);
 vajadusel võimalus kasutada raadiosidet;
 mobiiltelefon, ainult grupiliikmetele ja juhtivametkonnale teada oleva lühinumbriga;
 mobiiltelefoni võrgu- ja autolaadija;
 võimalusel digitaalne fotoaparaat;
 kantseleitarbed.

Teavitusgrupi transpordikorralduse tagab kriisireguleerimismeeskond;

Teavitusgrupi tööjaotus:

Teavitusgrupi juht jaotab grupi liikmete vahel tööülesanded, kogub informatsiooni
kriisireguleerimismeeskonnalt ja kriisikomisjonilt, aitab formuleerida avalikkusele
suunatud pressiteateid, otsib vastuseid ajakirjanike küsimustele ja valmistab ette
kõneisiku (-d);
Teavitusgrupi liikmed täidavad tööülesandeid vastavalt grupi juhi poolt määratud
funktsioonidele:

Teavitusgrupi koostöö kriisikomisjoni ja kriisireguleerimismeeskonnaga:
 avalikkuse teavitamiseks vajalikku informatsiooni saab teavitusgrupp
   kriisireguleerimismeeskonnalt;
 teavitusgrupi juht kooskõlastab väljaantava info kriisreguleerimismeeskonna juhi ja
   maavanemaga.

Teavitusgrupi koostöö riikliku kriisireguleerimismeeskonna meediagrupiga:

Kui maakondliku teavitusgrupi kokkukutsumise põhjuseks olnud sündmus eeldab
suuremaid tehnilisi- või inimressursse või ületab avalik infonõudlus maakondliku
teavitusgrupi tegevusjõudluse, siis on grupi juhil õigus ja kohustus informeerida sellest
siseministeeriumi kriisikommunikatsioonigrupi juhti ja vajadusel paluda abi.

Kui kriisireguleerimise tasand muutub maakondlikust riiklikuks ning kutsutakse kokku
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon ja/või kriisireguleerimismeeskond, läheb
kommunikatsiooni juhtimine üle riiklikule kriisiteavitusgrupile, mille tegevust korraldab
Siseministeerium.

Koostöö piirnevate maakondade teavitusgruppidega

Sündmuste puhul, mille üheaegse lahendamisega tegelevad kahe või enama piirneva
maakonna kriisikomisjonid ja kriisireguleerimismeeskonnad, korraldatakse avalikku


                                           56
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



kommunikatsiooni ühe maakonna teavitusgrupi juhtimisel. Juhtivaks maakondlikuks
teavitusgrupiks saab grupp, mis käivitab esimesena kriiskommunikatsioonialase
tegevuse.
Pressiteadete koostamine ja edastamine kulub juhtiva teavitusgrupi pädevusse. Juba
avaldatud informatsioonile tuginevaid päringuid teenindavad kõik sündmusega seotud
teavitusgrupid.

Kriisiinfo telefoni käivitamine

Hädaolukordade ja suurõnnetuste korral avalikkusele ohutu tegutsemise juhiste
jagamiseks ning psühholoogilise toe pakkumiseks õnnetustes kannatanutele ja nende
lähedastele käivitatakse vajadusel Pärnumaa kriisinfo- ja nõustamistelefon. Telefoni
käivitumisest teavitatakse avalikkust läbi massimeediakanalite.

Otsuse kriisinfo telefoni käivitamiseks võtab vastu kriisireguleerimismeeskonna juht.

Informatsiooni jagamist õnnetustes osalenute, kannatanute ja hukkunute kohta korraldab
politsei. Politsei varustab infoga ka teavitusgruppi.

Kokkuvõtete tegemine kriisikommunikatsioonist

Pärast teavitusgrupi töö lõpetamist analüüsitakse kriisikommunikatsiooni vältel saadud
kogemusi ja tehakse sellest lähtuvalt          vajalikud muudatused ja täpsustused
kommunikatsioonikorralduse kavadesse.

Sihtgrupid ja nendeni jõudmise kanalid:
 Üldine teavitamine meediakanaleid kasutades ( vt lisa. Meediakaart);
 Personaalne teavitamine toimub KOV-te kaudu, vajadusel taotletakse lisaressursse
    kriisireguleerimismeeskonna juhilt.

Teavitusplaan vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse üks kord aastas ja ühe kuu
jooksul pärast igat hädaolukorda.




                                          57
                                                               Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




3. Pärnu maakonna meediakaart
Kohalikud                                    Telefon/faks        e-post
kanalid
1. Raadio Pärnu        Uudistetoimetus       44 30 301           raadio@pfm.ee
                                             44 30 300(üld)
                                             44 30 305(faks)

2. Eesti Raadio        Uudistetoimetus       44 30 780           parnu@err.ee
Pärnu stuudio
3. ajaleht Pärnu       Uudistetoimetus       44 77 081           uudised@parnupostimees.
Postimees                                    44 77 080           ee
                                             44 77 095
                                             44 77 090(üld)
                                             44 77 088(faks)


4. ajaleht Linnaleht   Uudistetoimetus       44 30 355           tiiu.leis@linnaleht.ee
(nädalaväljaanne)                            44 30 350(faks)

Vabariiklikud                                 Telefon            e-post
kanalid
1. Eesti               Uudistetoimetus        628 4010           err@err.ee
Televisioon                                                      novosti@err.ee
                       Online uudised                            online@etv.ee
                                                                 etv24@etv.ee
2. Kanal 2             Uudistetoimetus        666 2467           uudised@kanal2.ee
                                              666 2450
3. TV 3                Uudistetoimetus        622 0250           uudised@tv3.ee

4. uudisteagentuur     Üldine                 610 8800           bns@bns.ee
BNS                    Siseuudised                               sise@bns.ee
                       Venekeelsed uudised                       igor@bns.ee
5. Eesti Raadio        Uudistetoimetus        611 4446           uudised@err.ee
                                              611 4369(faks)
6. Online - uudised    Postimees              666 2204           online@postimees.ee
                       Eesti Päevaleht        680 4440           online@epl.ee
                       Maaleht                661 3300           online@maaleht.ee
                       Delfi                                     press@delfi.ee
                       Everyday                                  toimetus@everyday.ee
                       SLÕhtuleht                                leht@sloleht.ee
                       Eesti Ekspress                            online@ekspress.ee
                       Kalev Meedia                              online@kalev.ee ;
                                                                 uudised@kalev.ee

7. ajaleht Äripäev                            667 0111           aripaev@aripaev.ee
                       Uudistetoimetus        667 0128
8. ajaleht Molodjož    Uudistetoimetus        614 3426           moles@moles.ee
Estonii
10. Siseminis-                                612 5033, 612      avalikud@siseministeerium.
teeriumi                                      5032               ee
kriisikommunikatsi
ooni grupp




                                             58
                                                    Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




4. Esmane ettekanne hädaolukorrast

Kellele: Päästeameti Juhtimiskeskus / Häirekeskus:
Faks: ……………………, tel: …………………., e-post: ………………………..

1. HÄDAOLUKORRAST TEATE EDASTANUD AMETKOND:

Kontaktisik/ametkonna koordinaator (nimi, ametikoht):
……………………………………………………………………………………………………..
…………………..…………………………………………………………………………………
……………………………………………………………….…………………………………….

telefon: …………………..faks: …………………………., E-post: …...………………………..
Päev/ kuu/ aasta/ kellaaeg: ………………………………………………………………………

TEAVE HÄDAOLUKORRAST JA SELLELE REAGEERIMISEST:
2. TOIMUMISAEG (kuupäev, kellaaeg): ...……………………………………………………..
3. TOIMUMISE KOHT:           maakond- ………………..… vald/linn - ……………………….
koha kirjeldus/ aadress- ……………………………………………………………………………
4. HÄDAOLUKORRA KIRJELDUS: ………………………………………………………….
…………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………………………...…
……………………………………………………………………………………………………...
5. OHVRID: (A) puuduvad: …… (B) hukkunuid: …… (C) vigastatuid: .….. (D) kadunuid: .….
6. EVAKUEERIMINE: (A) ei ole vajadust: ….. (B) on vajadus: ….. oletatav arv: …...……….
7. VAJADUS ABI JÄRELE: (A) puudub: …… (B) on ……
loetelu: ……………………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………………………...…
……………………………………………………………………………………………………...
8. MILLISEID AMETKONDI ON INFORMEERITUD? (A) ei ole …… (B)on …….
loetelu:
politsei: ….………………….., kiirabi: .…..…………………, piirivalve: ……………………….
muud: ………………………………………………………………………………………………
9. KAS KOHALIK KRIISIKOMISJON (KKK) ON KOKKU KUTSUTUD?
(A) ei ole: …… (B) on: …… (C) KKK on koos …….; kellaaeg, kuupäev
…………………………...
KKK asukoht: ……………………………….. , tel: ……………………. , faks: ………………...
10. JUHTIMINE SÜNDMUSKOHAL: (A) puudub: …… (B) juht sündmuskohal (nimi,
ametkond, ametikoht): ……………………………………………………………………………..
telefon sündmuskohal: ………………………………….., faks: ………………………………….
11. MÄRKUSED …………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………...
12. ETTEKANDE KOOSTAJA (nimi, ametikoht): …………………………………………….
tel: …………………… , faks: ……………….., E-post: …………….. allkiri: ………………...
13. ETTEKANDJA VASTUVÕTJA (nimi, ametikoht): ………………………………………..
kuupäev/kell: ………………………………………………………….… allkiri: ………………...



                                      59
                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




5. Ettekanne olukorrast

Kellele: Päästeameti Juhtimiskeskus / Häirekeskus:
Faks: …….…………..……..…, tel: …..….……….………., E-post: ….…….…………………
Kellelt: ……………………………………………………………………………………………..
Ettekande nr. …………… Kellaaeg: …………….. Päev/kuu/aasta: ……….………………….
1. HÄDAOLUKORD: …………………………………………………………………………...
……………………………………………………………………………………………………...
…………………..……………………………………………………………………………….…
……………………………………………………………….……………………………………..
2. TOIMUMISKOHT
……………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………...
3. OHVRID: (A) puuduvad: …… (B) hukkunuid: …… (C) vigastatuid: .….. kellest
hospitaliseeritud: ……………………(D) kadunuid: .…..
4. EVAKUEERIMINE: (A) ei ole vajadust: …… (B) on vajadus: …… oletatav arv:...……….
(A) avatud varjupaiku: ……………………………………………………………………………..
(B) inimesi varjupaikades: …………………………………………………………………………
5. KAHJUSTUSED: ……………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………………………...…
……………………………………………………………………………………………………...
6. OLUKORD (A) normaliseerub: …. (B) stabiilne: …., (C) halveneb: ...., (D) eskaleerub: .….
7. SÜNDMUSTE VÕIMALIK ARENG/RISK: ……………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………...
……………………………………………………………………………………………………...
8. KASUTUSELE VÕETUD ABINÕUD: ……………….……………………………………..
…………………………………..……………………………………………………………….…
……………………………………………………………………………………………………...
……………………………………………………………………………………………………...
9. KAASATUD AMETKONNAD JA RESSURSID/PÕHIJÕUD: …………………………...
…………………………………………………………………………………………………...…
……………………………………………………………………………………………………...
10. VAJADUS ABI JÄRELE: (A) puudub: ……… (B) loetelu: ………………………………..
…………………………………………………………………………………………………...…
……………………………………………………………………………………………………...
……………………………………………………………………………………………………...
11. MÄRKUSED …………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………...
……………………………………………………………………………………………………...
12. ETTEKANDE KOOSTAJA (nimi, ametikoht): …………………………………………….
tel: …………………… , faks: ……………….., E-post: …………….. allkiri: ………………...

13. ETTEKANDJA VASTUVÕTJA (nimi, ametikoht): ………………………………………..
kuupäev/kell: ………………………………………………………….… allkiri: ………………...




                                         60
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



LISA 4 Loomataudialase hädaolukorra lahendamine maakonnas

Loomataudi tõrje tegutsemise aluseks on Loomatauditõrje seadus ja selle seaduse
alusel välja antud õigusaktid, eelkõige loomatauditõrje eeskirjad. Loomatauditõrje
eeskirjades sätestatakse tegutsemisjuhised erinevate loomataudide ennetamiseks ja
tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks.
Loomatauditõrje eeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõigile loomapidajatele,
loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele,
järelevalveametnikele,      volitatud    veterinaararstidele,   tegevusluba   omavatele
veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu
loomatauditõrjega seotud isikutele.

Eriti    ohtlike     loomataudide      puhkemisel      rakendatakse loomatauditõrje
situatsioonplaani, mis on tõrjemeetmete täpsustatud kava loomataudi kiireks ja
efektiivseks likvideerimiseks. Situatsioonplaani koostab ning selle tegelikkusele
vastavuse eest vastutab Veterinaar- ja Toiduamet. Situatsioonplaaniga on võimalik
tutvuda interneti aadressil http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=79.

Samuti on Veterinaar- ja Toiduamet välja töötanud tegevusjuhendid erinevate
loomataudide tõrjeks.

Tegevusjuhendid on välja töötatud järgmiste loomataudide tõrjeks:
 Suu- ja sõrataud;
 Veiste katk;
 Vesikulaarne stomatiit;
 Nodulaarne dermatiit;
 Transmissivne spongiformne entsifolopaatia;
 Sigade klassikaline katk;
 Sigade aafrika kata;
 Sigade vesikulaar haigus;
 Väikemäletsejate katk;
 Lammaste ja kitsede rõuged;
 Lammaste katarraalne palavik;
 Hobuste aafrika katk;
 Lindude gripp ja Newcastle haigus;
 Marutaud.

Tegevusjuhenditega       on    võimalik         tutvuda     interneti        koduleheküljel
http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=79.

Pärnumaal on kaks tunnustatud matmispaika loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks
kõrvalistes piirkondades ning eriti ohtliku loomataudi puhangu korral:
   1. OÜ Karjamõisa Tapamajale kuulunud matmispaik, asukohaga Laadi küla,
       Tahkuranna vald, Pärnumaa.
   2. Salu Tapamajale kuulunud matmispaik (vallale kuuluv maa), asukohaga Salu
       küla, Halinga vald, Pärnumaa.




                                           61
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   1. Tegutsemine linnugripi puhangu korral

Lindude gripp e. klassikaline katk (LG) kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna
põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku
kahju. Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mille
kliinilised tunnused on raske depressioon, isutus, munatoodangu tunduv vähenemine,
harja, lokutite, näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm.
Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged
või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Nakatumine toimub seedetrakti või
hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub. Haiguse puhkemisel kehtestatakse
karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud tapetakse ja hävitatakse.

LG esinemisest või esinemise kahtlusest on loomapidaja kohustatud koheselt teavitama
veterinaararsti, kes on kohustatud kahtlusest või diagnoosimisest teavitama koheselt
järelvalveametnikku või volitatud veterinaararsti ja loomapidajat. Samuti teavitatakse
Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhti.

Tegutsemine haiguse esinemise või esinemise kahtluse korral

Teate saamisel lindude gripi esinemisest või esinemise kahtlusest loomakasvatushoones,
talus või loomakasvatusettevõttes või mistahes muus kohas, peab Veterinaar- ja
Toiduameti     kohalik    asutus,    kelle    järelvalvealal   kõnealune    talu   või
loomakasvatusettevõte asub, viivitamatult tagama ametliku uurimise alustamise, et
kinnitada või ümber lükata lindude gripi. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse
juht kehtestab lindude gripi kahtlusaluse talu või loomakasvatusettevõte suhtes
kitsendused. Kahtlusega loomadele teostatakse meditsiinilised uuringud.

LG kahtlus loetakse kõrvaldatuks:
 negatiivsete laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal;
 kui seroloogilise uurimise alusel tekkinud kahtluse puhul vähemalt 15 päeva pärast
    nakkuskahtlaste lindude kõrvaldamist teostatud ülejäänud lindude seroloogiline
    uurimine lindude gripil haigusele annab negatiivse tulemuse.

LG ametliku diagnoosi paneb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht või tema
volitatud järelevalveametnik loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu,
epidemioloogiliste andmete ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel või Veterinaar- ja
Toiduameti määratud ekspertide komisjon kliiniliste tunnuste, lahanguleiu ja
epidemioloogiliste andmete alusel. LG ametliku diagnoosi kinnitab Veterinaar- ja
Toiduamet.

Tegutsemine pärast taudi ametlikku diagnoosimist

Pärast LG ametlikku diagnoosimist moodustab põllumajandusminister Veterinaar- ja
Toiduameti peadirektori ettepanekul riikliku loomatauditõrje komisjoni (RLTTK),
mille ülesandeks on Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori juhtimisel loomataudi
situatsioonplaani elluviimise koordineerimine.

Pärast lindude gripi ametlikku diagnoosimist moodustab maavanem, Veterinaar- ja
Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul taudikolde ümber karantiini ja määrab
ohutsooni (vähemalt 3 km raadiuses taudikoldest) ja järelevalveala (vähemalt 10 km


                                           62
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



raadiuses taudikoldest). Samuti, kriisikomisjonist kohaliku loomatauditõrje komisjoni
(KLTTK).

KLTTK-i kuuluvad:
 maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse esindaja;
 Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht ja järelvalveametnikud;
 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja vähemalt peaspetsialisti tasemel;
 taudipunkti piirkonda teenindav volitatud veterinaararst, kes suunatakse
   taudikoldesse;
 Politseiameti ja Päästeameti esindaja vähemalt kohaliku asutuse juhi asetäitja
   tasemel.

KLTTK tööd juhib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, kes on otseselt, läbi
PLTTK struktuuri, vastutav Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori ees. KLTTK teeb
oma ülesannete täitmisel koostööd kohalike omavalitsustega, Politseiameti ja
Päästeameti        kohaliku    esindusega,  Keskkonnainspektsiooni      esindajatega,
Tervisekaitsetalitluse kohaliku esindusega ning teiste loomatauditõrjest osa võtvate
isikute ja institutsioonidega.

KLTTK kohustuseks on:
  1. Epidemioloogilise uurimise läbiviimine järelvalvepiirkonnas aset leidnud
     loomataudikahtluse puhul.

   Välja selgitada võimalikud nakatumise põhjused, ajavahemik loomade nakatumise ja
   selle avastamise vahel. Kindlaks teha nakkuse levikuteed, ohustatud karjad ning
   loomataudi võimalik leviala.

   Kohustada loomapidajat võimaldama ohustatud, taudikahtlaste ja haigete loomade
   diagnostilist uurimist.

   Toimetada haiguskahtlastelt loomadelt ja ohustatud karjade loomadelt pärinevad
   proovid kiirelt laboratooriumi.

   2. Ohustatud ja järelvalvetsooni piiritlemine.

   Koostöös RLTTK-ga piiritleda ohustatud tsoon taudipunkti ümber ja järelvalve
   tsoon ohustatud tsooni ümber, kehtestada kitsendused nendes tsoonides. Vajadusel
   muuta ohustatud ja järelvalve tsooni ulatust. Lõpetada kitsendused peale loomataudi
   likvideerimist ning kehtestatud nõuete täitmist.

   3. Loomatauditõrje     konkreetsete haiguste  tõrje  tegemisjuhiste,
      loomatauditõrje eeskirjade meetmete rakendamise koordineerimine,
      korraldamine ja kontroll.

   Varustada taudipunkti piisavate inim- j.m. ressurssidega.

   Teostada järelvalvet karantiini nõuetest kinnipidamise üle. Kehtestada kitsendused
   taudikahtlusel, ohustatud- ja järelvalvetsoonis ning teostada järelvalvet kitsendustest
   kinnipidamise üle. Lõpetada karantiin ja kitsendused pärast loomataudi



                                           63
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   likvideerimist ja selle loomataudi tõrje-eeskirja või Veterinaar- ja Toiduameti
   kehtestatud nõuete täitmist.

   Nõuda taudipunktis viibivatelt isikutelt kaitseriietuse kasutamist,                määrata
   kaitseriietuse ja varustuse kasutamise ja desinfitseerimise kord.

   Suunata loomi tapmisele täiendavate diagnostiliste uurimiste teostamiseks või
   loomataudi leviku tõkestamiseks. Kehtestada metsloomade tapmise kord. Suunata
   loomseid saaduseid ja loomseid jäätmeid kõrvaldamisele või kahjustamisele.

   Teha korraldusi väljaheidete kahjustamiseks, saastunud toodangu ja inventari
   kahjustamiseks või hävitamiseks. Teha korraldusi loomakasvatushoonete ja –
   rajatiste korrastamiseks, desinfektsiooniks, desinsektsiooniks ja deratisatsiooniks.

   Vaktsineerimise puhul viia koostöös RLTTK-ga läbi vaktsineerimiskampaania.

   Pidada arvestust ning infomeerida järjepidevalt RLTTK-I tauditõrje hetkeseisust.

   Informeerida kohalikke omavalitsusi, põllumajandus- ja kaubandusorganisatsioone,
   loomaarste, loomapidajaid ja teisi tauditõrjega seotud isikuid ning institutsioone
   taudialasest olukorrast.

   Vaadata läbi loomapidaja, loomsete saaduste käitleja või riigiasutuste poolt esitatud
   taotlused koos lisatud materjalidega, kontrollida taotletava summa põhjendatust ning
   anda kirjalik hinnang kulude arvestuse vastavuse või mittevastavuse kohta.

KLTTK tööks vajalike vahendite olemasolu eest vastutab Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse juht.

Karantiini ja kitsenduste lõpetamine

Maavanem kehtestab kirjaliku korraldusega Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse
juhi ettepanekul taudipunktis karantiini ning ohustatud ja järelevalvetsooni taudipunkti
ümber. Pärast loomataudi likvideerimist lõpetab maavanem karantiini ja kitsendused
analoogselt nende kehtestamise korrale.

Inimeste teavitamine

Elanikkonda teavitab LG puhkemisest ja rakendatavatest meetmetest Veterinaar- ja
Toiduameti peadirektor massiteabevahendite kaudu. Meedia ja pressiga suhtleb riiklik
loomatauditõrje komisjon.

Ametkondade vastutusalad

Eriti ohtlike loomataudide ennetamist/tõrjet ja sellega seotud kulude hüvitamist
korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

Kohalikud omavalitsused korraldavad tauditõrje käigus tekkivate ohtlike jäätmete
kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Sealhulgas peavad tagama piisava
abipersonali olemasolu taudipuhangu käigus tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks ja


                                           64
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



üleandmiseks jäätmekäitlejatele ning vajadusel kahjutustamiseks Veterinaar- ja
Toiduameti poolt esitatud nõuete kohaselt.

Politseiamet teostab järelevalvet transpordivahendite, loomade ja inimeste liikumise
piirangute täitmise üle taudipunktis, ohustatud ja järelevalvetsoonis.

Päästeamet tagab tehnika ja tööjõu viimaks läbi tauditõrje käigus tekkiva saastunud
materjali ja korjuste hävitamist ohustamata elukeskkonda.

Loomataudide ennetamist ja tõrjet metsloomade populatsioonis korraldab Veterinaar- ja
Toiduamet koostöös Keskkonnainspektsiooni ning jahipidamise ja kalapüügi õigust
omavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

Loomataudi puhkemisel peab Tervisekaitseinspektsioon tegema koostööd Veterinaar- ja
Toiduametiga kõrvaldamaks taudist tulenevaid terviseohtusid ja tagamaks riigi elanike
tervise säilimist.

Maanteeamet tagab taudipuhangul liikluse ümberkorraldamise ja teetõkete paigalduse.

Kõik veterinaarpraksisega tegelevad isikud on kohustatud eriti ohtliku loomataudi
puhkemise korral tegema koostööd järelevalveametnikega loomataudi leviku
peatamiseks ja loomataudi likvideerimiseks. Veterinaar- ja Toiduametil on õigus kaasata
loomataudi ennetamise ja tõrje toimingutele tegevusluba omavat veterinaararsti viimase
taotluse alusel või nõusoleku korral, määrates kirjalikus lepingus teostatava toimingu
ulatuse ja tegevuspiirkonna.

Täpsem informatsioon ja dokumendid internetiaadressil http://www.vet.agri.ee ja
www.linnugripp.ee.




                                           65
                                                             Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 5 Tervishoiualase hädaolukorra lahendamine maakonnas

Riiklikus kriisireguleerimisplaanis on sätestatud kriisireguleerimise prioriteedid, mille
kohaselt on oht inimeste elule ja tervisele kõige olulisem, mis tuleb likvideerida
esmajärjekorras.

1. Kiirabi ja haiglate rollist tervishoiuhalduses hädaolukorras.

Kiirabi ülesandeks katastroofi (suurõnnetuse) sündmuskohal on tagada “punastele” st
T1 kannatanutele (rasked kannatanud, kelle elutähtsad funktsioonid on ebastabiilsed)
vältimatu arstiabi andmine ja transport haiglasse 1 tunni (nn “kuldse tunni”) jooksul,
“kollastele” st T2 kannatanutele, kellel on tõsised vigastused, kuid elutähtsad
funktsioonid on veel stabiilsed - maksimaalselt 4-6 tunni jooksul. Kui kannatanute hulk
ületab kohaliku kiirabi võimalused, kaasatakse abiks läbi häirekeskuste
naabermaakondade kiirabid ja lisaressurss täiendavate kiirabibrigaadide, Kaitseväe
meditsiiniteenistuse, vabatahtlike organisatsioonide (Punase Risti esmaabi rühmad –
valmidus 2 tundi, oma transport puudub) ja Kaitseliidu näol. Võetakse kasutusele
regionaalsed tegevusvarud. “Kerged” (Rohelised) kannatanud st T3 kannatanud
statsionaarset arstiabi ei vaja ning nemad suunatakse ambulatoorsele ravile (näiteks
perearstide juurde). Kui ajakriteeriume ei suudeta järgida, hakkab kannatanute surevus
kiiresti tõusma.

Sündmuskoha meditsiiniliseks juhiks on esimesena kohalesaabuv kiirabibrigaadi arst
(õde), kes informeerib olukorrast häirekeskust, vajadusel kohalikku ja regionaalhaiglat,
teostab meditsiinilist sorteerimist – triaaži ning alustab (korraldab) meditsiiniabi andmist
ja kutsub kohale lisajõude. Kui sündmuse likvideerimine venib pikale ja kohapeal
moodustatakse staap (mida tavaliselt juhib päästeteenistuse esindaja) muutub edaspidi
sündmuskoha meditsiiniliseks juhiks staabi meedik.

Peale triaaži läbiviimist transporditakse kannatanud sündmuskohalt vastavalt vigastuste
profiilile soovitavalt (võimalusel) just sellisesse haiglasse, kus on võimalik teostada
patsiendi lõplik ravi. (Näiteks neurotrauma või rindkere vigastustega patsient suunatakse
otse regionaalhaiglasse). Kannatanute transpordiks kasutatakse kiirabiautosid ja teisi
võimalikke transpordivahendeid sh helikoptereid.

Haigla ülesandeks on statsionaarset arstiabi vajavate kannatanute (T1, T2)
vastuvõtmine ja ravimine vastavalt tegevusloas kehtestatud erialadele.

Haigla alarmeeritakse häirekeskuse või kiirabi poolt. Peale järelpärimist häirekeskuselt
või kiirabilt (veendumaks, et hädaolukord on reaalne) haigla kriisiplaan aktiveeritakse -
kutsutakse kokku haigla kriisikomisjon, täpsustatakse läbi häirekeskuse ja kiirabi
meditsiiniline olukord, töövälisel ajal kutsutakse kohale täiendav meditsiinipersonal,
peatatakse plaaniliste haigete vastuvõtt (ravi), osa paranevaid haigeid kirjutatakse välja
kodusele ravile, aktiveeritakse tegevusvaru, kaasatakse täiendav transport, kontrollitakse
sidevahendid – võetakse ühendust maakonna kriisikomisjoniga (kui see on kokku
kutsutud), kriisireguleerimismeeskonnaga (kui see on kokku kutsutud)
regionaalhaiglaga, Sotsiaalministri poolt nimetatud hädaolukorra meditsiinijuhiga,
korraldatakse suhtlemine kannatanute sugulastega ja meediaga.



                                            66
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Eraldi käsitlemist vajavad haiglasisestest riskidest (tulekahjud, pommiähvardused,
elektrikatkestused jne) tulenevad tegevused hädaolukorra likvideerimisel.

Karantiini kehtestamine. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (RT I
2003,26,160) järgi maavanem kehtestab ja lõpetab karantiini vastavalt
Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori ettepanekule. Maakonnale tähendab see tõsiseid
kohustusi epideemia tõkestamisel ja likvideerimisel, mille käigus selgitatakse välja
haigestunud (nakkuskahtlased), kontaktsed, korraldatakse vaktsineerimisi, piiratakse
inimeste liikumist ja korraldatakse teisi epideemiatõrje meetmeid. Nakkushaigete ravi
korraldatakse haiglate nakkusosakondades. Kaasaegsetele nakkusosakonna nõuetele
vastab praegu ainult AS Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskus, kus
boksid on varustatud negatiivset rõhku tagava ventilatsioonisüsteemiga. Metoodiliselt
juhib seda valdkonda Tervisekaitseinspektsioon.

Koostöö eri ametkondade vahel (pääste, politsei, kiirabi, haigla jt) sündmuse
käivitumisel toimub tavaliselt läbi häirekeskuse vastavalt “Kiirabi, haiglate ning pääste-
ja politseiasutuste kiirabialase koostöö kord”. Kiirabibrigaad või häirekeskus on
kohustatud teavitama haiglat sinna transporditavatest patsientidest (eelteade).
Vabariigi Valitsuse määruse “Hädaolukorrast teavitamise kord ja nõuded edastatavale
teabele” järgi häirekeskus teavitab hädaolukorrast reageerimiskohustuslikke teenistusi,
valla,     linnavalitsuse    või      maakonna       kriisikomisjoni       esimeest     ja
kriisireguleerimismeeskonna liikmeid, aga samuti Päästeameti Juhtimiskeskust.

Häirekeskuse pädevuseks tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel on kiirabi ja teiste
operatiivteenistuste suunamine sündmuskohale, haiglate informeerimine kujunenud
olukorrast, täiendava informatsiooni hankimine sündmuskohalt läbi sinna suunatud
operatiivteenistuste. Vahetu sündmuskoha juhtimine toimub tavaliselt päästeteenistuse
esindaja kaudu, kellele allub ka sündmuskoha meditsiiniline juht.

Väga oluliseks faktoriks tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, eriti
sündmuskohal, on aeg. Raskete kannatanute hospitaliseerimiseks on ainult 1 tund,
keskmiste kannatanute jaoks maksimaalselt 4-6 tundi. Selle ajaga, eriti 1 tunni jooksul ei
pruugi tekkida meditsiiniline käsuahel Riigi tasandil ning päästekorraldus sõltub
kohapealsete operatiivteenistuste suutlikkusest ja koostööst naabermaakondade
operatiivteenistustega. Kui ülaltoodud abiandmise ajanõudeid (1 tund, 4-6 tundi) ei
suudeta järgida, hakkab kannatanute surevus kiiresti tõusma.

Kiirabi ja haiglate tegevusvaru tervishoiualaste hädaolukordade lahendamiseks on
eraldatud 4 päästeregiooni – Tallinn (Tallinna Kiirabi, SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla,), Tartu (SA Tartu Kiirabi, SA TÜK), Pärnu (SA Pärnu Haigla ja Pärnu
Kiirabi) ja Kohtla-Järve (SA Ida-Virumaa Kiirabi, SA Ida-Viru Keskhaigla). Kiirabidele
on eraldatud peale ravimite ja tarvikute ka personali kaitsevahendid – gaasimaskid,
isoleerivad kombenesoonid. Peale selle Tallinna Kiirabile on Tervishoiuamet soetanud
katastroofimeditsiini telgi, mida saab kasutada pikaleveninud suurõnnetuse korral
arstiabi osutamiseks sündmuskohal (stay and play).




                                           67
                                                             Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



2. Tervishoiu- ja psühhosotsiaalse abi korraldus;

Psühhosotsiaalse abi andmist hädaolukorras korraldab Punase Risti Pärnumaa Selts.
Seltsi liige koordineerib inimestele abi andmisel koostöös kiirabi, Elisabeti koguduse
hingehoidjate, Pärnu Shalomi Abikeskus MTÜ ja SA Pärnu Haigla
Psühhiaatriakliinikuga.

Põhiülesanneteks on:
 usaldusliku õhkkonna loomine;
 toetus suhtlemisel omastega;
 abi või suunamine kriisiga seotud asjaajamiste korraldamiseks;
 leinatöö;
 hingehoid.

Samuti on võimalik inimestel psühholooglise abi saamiseks helistada numbril 126, mis
on tasuta ööpäevaringselt töötav usaldustelefon.

Psühholoogilist abi pakub Pärnu maakonnas veel SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik ja
SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskus (psühhiaatriline päevastatsionaar on
Psühhiaatriakliiniku struktuuriüksus) ja erapsühhiaatrid.

Psühhiaatrid:
Ants Puusild               4473277, 5228314
Ivo Tatar                  4473278
Rein Luuk                  4473295, 5123811
Heve Staal                 4473298
Peeter Lääne               4472295
Andrus Tikerpe             4473269

Lastepsühhiaater:
Kaja Rand                  4473283

Valvepsühhiaater:          5160379

Erapsühhiaatrid Pärnus linnas:
Silvia-Miralda Vanatoa 4444001, 53976702
Sirje Kivaste          5513040

Psühholoogid:
Jana Ots                   4473296
Sille Õun                  4473268
Indrek Linnuste            4473287
Irina Kobin                4473287.
Elen Kihl                  5274703
Psühholoogiateenistus      4431412

Andmed SA Pärnu Haiga Psühhiaatria kliiniku juhataja Ants Puusildalt seisuga 14.03.2006




                                             68
                                                                                                                Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 6 Pärnu maakonna perearstide nimekiri ja kontaktid

  Perearsti äriühingu    Tegevuskoha (kohtade)                           Abiarsti
         nimi                   aadress             Perearsti nimi        nimi         Pereõe nimi           telefon        faks                E-post
Pärnu linn
OÜ Mai Perearstid       Metsa 28, Pärnu 80024    Linda Lõoke                        Mare Mikkor                4436605      4436605 maipak@maipak.ee
OÜ Mai Perearstid       Metsa 28, Pärnu 80024    Katrin Drobet                      Tatjana Bõstrenina         4436606      4436605 maipak@maipak.ee
OÜ Mai Perearstid       Metsa 28, Pärnu 80024    Eve Niklus                         Maie Jekimov               4436605      4436605 maipak@maipak.ee
OÜ Mai Perearstid       Metsa 28, Pärnu 80024    Malle Kaha                         Kersti Hansalu             4436606      4436605 maipak@maipak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Linda Allik                        Kreedi Tischler            4477938      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Siiri Alliksoo                     Jelena Porva               4477941      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Linda Fogel                        Ljubov Gubina              4477936      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Kersti Gailit                      Pille Vaargas              4477932      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Raissa Jaanson                     Eevi Laiva                 4477937      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Mare Kerner                        Ljudmilla Nehtsa           4477943      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Tiina Kuusk                        Helgi Lilles               4477939      4477911 post@pak.ee
                                                                                    Inga Kuldmäe
                                                                                    abiarsti õde Aina
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Jaan Lemendik         Jana Lepik   Lõõbas                     4477955      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Rutt Lemendik                      Kersti Poopuu              4477923      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Sirje Levandi                      Valli Schultz              4477958      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Maie Luigemaa                      Irina Tšernjavskaja        4477946      4477911 post@pak.ee
                                                                                    Reet Kakko (endine
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Eha Lipmann                        Tamm)                      4477931      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Marju Pikner                       Malle Rubin                4477925      4477911 post@pak.ee

                                                                                    Alje Raat
OÜ Pärnu Perearstid     Suur - Sepa 14 Pärnu     Sirje Retsja                       asendusõde Ene Tillart     4477922      4477911 post@pak.ee




                                                                  69
                                                                                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




OÜ Pärnu Perearstid         Suur - Sepa 14 Pärnu            Leili Roomets                         Svetlana Gorbenko    4477918      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid         Suur - Sepa 14 Pärnu            Anne Teeäär                           Ilme Savi            4477934      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid         Suur - Sepa 14 Pärnu            Rita Tukk                             Irina Furs           4477913      4477911 post@pak.ee
OÜ Pärnu Perearstid         Suur - Sepa 14 Pärnu            Sirje Uueküla                         Marika Tšerepova     4477914                post@pak.ee
OÜ Ülejõe Perearst          J. W. Jannseni 5 , Pärnu        Tatjana Tšuhnenkova                   Tiiu Sõmersalu       4429925
OÜ Ülejõe Perearst          J. W. Jannseni 5 , Pärnu        Aima Olvik                            Age Aasa
OÜ Ülejõe Perearst          J. W. Jannseni 5 , Pärnu        Antares Aver                          Alla Maltseva
OÜ Ülejõe Perearst          J. W. Jannseni 5 , Pärnu        Marju Punane                          Maime Kunder
Fons Perearstid OÜ          Jannseni 5, 80010 Pärnu         Anu Niisuke                           Maie Tamm            4438000                fons@hot.ee
Fons Perearstid OÜ          Jannseni 5, 80010 Pärnu         Vello Roosmaa                         Velli Tammearu       4438003                fons@hot.ee
Pärnu maakond
OÜ Sindi Tervisekeskus      Jaama 1, Sindi                  Sergei Kaminski                       Küllike Haas         4435474     44-52103 jarvsaar@hot.ee
                                                                                                  Tiiu Rääk, Meeli
OÜ Sindi Tervisekeskus      Jaama 1, Sindi                  Tiiu Proos                            Leman (asendusõde)   4435202     44-52104 jarvsaar@hot.ee
OÜ Sindi Tervisekeskus      Jaama 1, Sindi                  Ruth Leova                            Jelena Tšassovskih   4435474     44-52103 jarvsaar@hot.ee
                                                                                                                       4455358
OÜ Sindi Tervisekeskus      Jaama 1, Sindi; Tiigi 2, Paikuse Anne Järvsaar         Leelo Kaints   Žanna Mešenko        4435466     44-52103 jarvsaar@hot.ee
FIE Ruth Song               Pärnu 65, Kilingi-Nõmme         Ruth Song                             Maire Reinok         4429440                ruths@hot.ee
FIE Ly Andla                Pärnu 65, Kilingi-Nõmme         Ly Andla                              Virve Simson         4429440                andlaly@hot.ee
FIE Elsa Volkov             Pärnu 65, Kilingi-Nõmme       Elsa Volkov                             Heli Antso           4429440                volkov@livonia.ee
                            Ringi 1a, Audru, 88301
FIE Perearst Liili Napp     Pärnumaa                      Liili Napp                              Kaire Vits           4464190                liili5@hot.ee
                            Ringi 1a, Audru, 88301
                            Pärnumaa; Raba 1, Lavassaare,                                                              4465036,
FIE Ülle Runnel             Pärnumaa                      Ülle Runnel              Imbi Veri      Milvi Rebane          4463334               ulle.runnel@mail.ee
Häädemeeste Perearstikeskus Pärnu mnt 22, Häädemeeste
OÜ                          86001 Pärnumaa                  Kaia Metsaoru                         Urve Muru            4465216                haademeestepak@hot.ee




                                                                              70
                                                                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Häädemeeste Perearstikeskus Pärnu mnt 22, Häädemeeste
OÜ                          86001 Pärnumaa                  Harri Looring                    Maigi Kaarepere      4465195                haademeestepak@hot.ee
FIE Helle Treimuth            Kihnu vald, Pärnumaa          Helle Treimuth                   Riina Saare          4469922                helle.treimuth@mail.ee
Koonga Perearst Helle
Vambola                       Koonga 3-3, Pärnumaa          Helle Vambola                    Päivi Tilk           4462530                koongaperearst@hot.ee

                              P-Jaagupi Männi 24; Libatse 1,
FIE perearst Eve Keskküla     Halinga vald                   Eve Keskküla                    Laur, Mall           4494026                fieeve@hot.ee
                              Männi tee 24, Pärnu-Jaagupi
FIE perarst Marina Simm       87201 Pärnumaa                Marina Simm                      Lidia Laev           4494308      4497218 marinasimm@hot.ee
                              Männi tee 24, Pärnu-Jaagupi
Perearst Merike Roseniit OÜ   87201 Pärnumaa                Merike Roseniit                  Merike Tammeleht     4494016                roseniitmerike@hot.ee
Surju Tervisekeskus OÜ        Surju, Pärnumaa               Ülle Alanurm                     Rutt Järvesaar       4460835      4460686 alanurm@hot.ee
Tootsi Perearst Ants Koskaru Kooli 15, Tootsi, Pärnumaa     Ants Koskaru                     Katrin Põllu         4468273                koskaru@hot.ee
Tori Ambulatoorium OÜ         Tori, 86801 Pärnumaa          Sirje Mõttus                                          4436643
Dr Madis Veskimägi            Nooruse 1, Tõstamaa, 88101
Tõstamaa Arst                 Pärnumaa                      Madis Veskimägi                  Eve Käär (velsker)                          terkes@hot.ee
FIE Endel-Eerik Maddison      Saarde vald, Pärnumaa 86101   Endel-Eerik Maddison             Maire Saar
                              Vana 53, Vändra 87701
FIE Naima Toht                Pärnumaa                      Naima Toht                       Sirje Raidna         4476029                toht@hot.ee
                              Vana 53, Vändra 87701
                              Pärnumaa                      Sirje Kullamaa
                              Vana 53, Vändra 87701
FIE perarst Mart Mõttus       Pärnumaa                      Mart Mõttus                      Tiina Kiks           4467142                drmottus@hot.ee
                              Vana 53, Vändra 87701                                                                                      niidaanita.morgen@mail.
FIE Niida-Anita Morgen        Pärnumaa                      Niida-Anita Morgen               Silvia Nõmmik        4467134                ee
Andmed pärined Pärnu Maavalitsuse tervishoiunõuniku kt Katrin Sihveri andmebaasist seisuga




                                                                              71
                                                                                                Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 7 Apteegid Pärnu maakonnas


                                                                                                                 Tegevusluba
Apteegi nimi/ettevõtja                         Asukoht                     Vastutaja      Kontakt*               kehtib

Uuesilla Apteek (OÜ Euroapteek)                Pärnu Suur-Jõe 77           Eve Kaare      449 4349               1.02.2006
Mai apteek (OÜ Mai Apteek)                     Pärnu Metsa 28              Ly Jaanson     447 6266               1.07.2006
Lepa apteek (OÜ Mai Apteek)                    Pärnu Väike-Kuke 9          Lia Jürine     445 9228               1.07.2006
Port Arturi apteek (OÜ Aimi Saare Apteek)      Pärnu Lai 11                Aimi Saar      4478615                1.12.2007
Lõwi apteek (OÜ Aimi Saare Apteek)             Pärnu Rüütli 14/Nikolai 7   Kärt Kambla    4470116                1.12.2007
Wiiburi apteek (OÜ Aimi Saare Apteek)          Pärnu Papiniidu 42          Ele Mätas      4430394                1.12.2007
Oja apteek (OÜ Fabius EE)                      Pärnu Oja 114               Mai Sipp       443 6470               1.10.2008
Ranna apteek (OÜ Ranna Apteek)                 Pärnu Pärna 12              Anu Saulin     442 5500               1.02.2009
Rüütli apteek (OÜ Andresson)                   Pärnu Rüütli 39             Mare Enn       445 0060               1.03.2009
Kalevi apteek (AS Pharmac)                     Pärnu Kuninga 3a            Urve Urm       443 0872               1.07.2009
Pärnu Vana Apteek (AS Pharmac)                 Pärnu Riia mnt 17/19        Einar Paugus   447 1688               1.07.2009
Pärnu Vana Apteegi haruapteek (AS Pharmac)     Pärnu Suur-Sepa 16                         443 5890               1.07.2009
Pärnu Linnaapteek (AS Pharmac)                 Pärnu Pikk 11               Helle Pilve    444 1262               1.07.2009
Ülejõe apteek (AS Ülejõe Apteek)               Pärnu Jannseni 7a           Hiie Päit      4432255                1.11.2009
Estonia Haruapteek (AS Ülejõe Apteek)          Pärnu Tammsaare pst 6                      4430969                1.11.2009
Vikingi haruapteek (AS Ülejõe Apteek)          Pärnu Sadama 15                            4430369                1.11.2009
Ülikooli Apteegi Pärnu Apteek (OÜ Yliopiston   Pärnu Rüütli 30             Urmi Jõgis     447 2740               1.05.2010




                                                                      72
                                                                                                              Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Apteekki)
Papiniidu Apteek (OÜ Koduapteek)                 Pärnu Papiniidu 8/10                Tiina Anniko       445 5915               1.06.2010
Keskusapteek (OÜ Aimi Saare Apteek)              Pärnu Hommiku 1                     Maie Aleksandrov   4479835                1.07.2010
Härma apteek (OÜ Aimi Saare Apteek)              Pärnu Kilgi 4                       Küllike Rannula    4433556                1.07.2010
Suurejõe Apteek (OÜ Koduapteek)                  Pärnu Suur-Jõe 57                   Angela Tsõbulski   449 4312               1.09.2010
SA Pärnu Haigla Apteek                           Pärnu Ristiku 1                     Maarika Saar       447 3190               1.01.2010
Ranna Villa apteek (OÜ Ranna Apteek)             Pärnu Ringi 52                      Lea Langebraun     445 1120               1.12.2010
Pärnu maakond
Vändra Turu apteek (OÜ Folia Apteek)             Pärnumaa Vändra Turu 6b             Ulli Kvell         446 7212               1.12.2006
Tootsi apteek (Maire Vaarmanni Tootsi Apteek)    Pärnumaa Tootsi Kooli 15            Maire Vaarmann     446 8233               1.09.2007
Surju müügipunkt (OÜ Mai Apteek)                 Pärnumaa Surju                                         446 0369               1.07.2006
Sindi apteek (OÜ Sindi Apteek)                   Pärnumaa Sindi Pärnu mnt 23a        Mall Sägi          445 2789               1.06.2008
Audru apteek (Anne Saulski Eraapteek)            Pärnumaa Audru Ringi 1a             Anne Saulski       446 4194               1.01.2009
Paikuse haruapteek (OÜ Andresson)                Pärnumaa Paikuse Tiigi 2                               445 5357               1.03.2009
Pärnu-Jaagupi apteek (OÜ Pärnu-Jaagupi Apteek)   Pärnumaa Pärnu-Jaagupi Pärnu mnt 25 Kersti Pikk        446 4463               1.01.2009
Tõstamaa apteek (Evi Laanemetsa Tõstamaa         Pärnumaa Tõstamaa alevik Varbla mnt                    449 6133
                                                                                     Evi Laanemets                             1.02.2009
Apteek)                                          24
Tori apteek (OÜ Tori Apteek)                     Pärnumaa Tori Pärnu mnt 3           Silva Mürel        446 6053               1.04.2009
Koonga apteek (Liivi Kappak)                     Pärnumaa Koonga küla                Liivi Kappak       446 2572               1.12.2009
Uulu müügipunkt (OÜ Mai Apteek)                  Pärnumaa Uulu                                          446 0697               1.07.2006
Vändra Vana Apteek (OÜ Gvander)                  Pärnumaa Vändra alev Vana 49        Merike Nummert     449 5910               1.02.2010
Vändra Vana Apteegi haruapteek (OÜ Gvander)      Vändra Paide mnt 21                                    449 5559               1.02.2010




                                                                        73
                                                                                                                    Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Kihnu müügipunkt (AS Pharmac)                       Kihnu saar                                                                       1.07.2009
Kilingi-Nõmme apteek (OÜ Kilingi-Nõmme Apteek) Pärnumaa Kilingi-Nõmme Pärnu 65            Ulvi Talts          443 0440               1.04.2010
Häädemeeste apteek (OÜ Häädemeeste Apteek)          Pärnumaa Häädemeeste Pärnu mnt 15     Andrus Soopalu      449 8163               1.10.2010
Andmed pärinevad Ravimiameti üldapteekide ja haiglaapteekide nimistust seisuga 01.01.2006. (www.sam.ee/168)
*- Andmed pärinevad Ekspress Hotline andmebaasist seisuga 10.01.2006 (www.1182.ee)




                                                                        74
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 8 Korrakaitse korraldus;

Politsei ülesanded on korra tagamine, koostöös kaitseliidu ja turvafirmadega
materiaalsete väärtuste valve, evakueeritute vara valve, liikluse reguleerimine. Pärnu
maakonnas tegeleb korrakaitse korraldamisega Lääne Politseiprefektuur vastavalt
ettenähtud korraldustele ja määrustele.

Politsei tegevust korrakaitse korraldamisel hädaolukorras reguleerib hiljemalt
01.02.2006 valmiv Hädaolukorra lahendamise kava funktsionaalse lisa täpsustus
politseiprefektuuri operatiivtaktikalist plaani käsitlev käskkiri.

LISA 9 Kannatanute abistamise korraldus;

1. Ajutine peavari

Kohalikud omavalitsused on määranud oma territooriumil võimalikud hooned ajutiseks
peavarjuks. Pärnu maakonna evakueeritavate kogunemiskohad– LISA 10.
Inimestega tegelemine ja informatsiooni kogumine on Punase Risti Pärnumaa Seltsi
ülesanne. Seltsi liikmetel on vastav väljaõpe ja materjalid, et võimalikult kiiresti
registreerida ja aidata ajutisse peavarju saabujaid. Seltsi liikmed edastavad regulaarselt
kogutud      informatsiooni     kriisreguleerimismeeskonna       informatsiooni   grupile.
Toitlustamine ja joogiveega varustamine toimub koostöös Kaitseliidu Pärnumaa maleva,
JVÕK Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ja eraettevõtjatega

2. Toiduainete ja joogiveega varustamise korraldamine;

Esmase toitlustamise ja joogiveega varustamise korraldab JVÕK Pärnu Üksik-
jalaväepataljon koostöös Kaitseliidu Pärnumaa Malevaga.
Pärnu maakonna kriisreguleerimiskomisjoni ja meeskonna toitlustamine toimub
kokkuleppel kaitseliidu, pataljoni ja eraettevõtjatega.

3. Esmatarbekaupade kättesaadavuse korraldamine.

Esmatarbekaupade kättesaadavus on korraldatud lepinguga Pärnu maavanema,
Kaitseliidu Pärnumaa Maleva, JVÕK Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ja ettevõtjate vahel.




                                           75
                                                                                                                         Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




        LISA 10 Evakueeritavate kogunemiskohad Pärnu maakonnas




                                                       Mahutavus
   Omavalitsus                  Asutus                             Küttesüsteem            Aadress       Kontaktid                            Märkused


Pärnu linn       Raeküla Gümnaasium              200               keskküte        Käo 4            44 37 071
                                                                                                    55 00 704
                 Ühisgümnaasium                  200               keskküte        Mai 3            44 20 132
                                                                                                    56 625 395
                 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse    200               keskküte        Pargi 1          44 27 873
                                                                                                    52 65 790
                 Vanalinna Põhikool/Spordikool   100               keskküte        Pühavaimu 19     44 42 833
                                                                                                    44 31 143
                                                                                                    56 481 107
                 Ülejõe Gümnaasium               300               keskküte        Tallinna mnt 40a 44 39 930
                                                                                                    56 472 348
                 Rääma Põhikool                  150               keskküte        Raba 3           44 37 945
                                                                                                    50 88 773
                                                                                                    52 38 788
Sindi linn       Sindi Seltsimaja                200               õli katlamaja   Sindi linn Pärnu 445 1285               tsentraalne veevarustus veetornist,
                                                                                   mnt 44                                  kanalisatsioon, piisav elektrivõimsus
                                                                                                                           elektrikütte kasutamiseks, katlamaja
                                                                                                                           võimalik käitada 1 kW võimsuse
                                                                                                                           generaatoriga
Kilingi-Nõmme    Kilingi-Nõmme Gümnaasium        800-1000          keskküte        Sambla tn 18      449 2442              Ruumides elekter, vesi, kanalisatsioon,
linn                                                                                                 e-mail:               keskküte
                                                                                                     yld@kool.kng.edu.     (puit+kivisüsi).Tagavaravoolu allikas
                                                                                                     ee                    puudub
                 Kilingi-Nõmme Klubi             300               keskküte        Pärnu tn 73       449 2202              Ruumides elekter, vesi, kanalisatsioon,
                                                                                                      e-mail:              keskküte
                                                                                                     klubi@livonia.ee      (õli).Tagavaravoolu allikas puudub




                                                                              76
                                                                                                                       Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




                  Kilingi-Nõmme Lasteaed "Krõll"   150       keskküte           Aia tn 1              449 2212           Ruumides elekter, vesi, kanalisatsioon,
                                                                                                      e-mail             keskküte(õli).
                                                                                                      evilapp@hot.ee     Tagavaravoolu allikas puudub
Are vald          Are Kultuurikeskus               300-400   keskküte           Are alevik                               Majas on õliküte ja sauna kaminaruumis
                                                                                Pärivere 17                              on puudega köetav kamin .Generaatorit
                                                                                                                         pole aga vesi ja kanalisatsioon küll
Audru vald        Jõõpre Põhikool                  500       keskküte           Jõõpre küla        446 557 3
                  Audru Keskkool                   1000      keskküte           Lihula mnt. 10     446 442 1
                  Lindi lasteaed-algkool           100       ahjuküte           Lindi küla         446 773 3
                  Aruvälja lasteaed - algkool      200       keskküte           Ahaste küla        446 044 5
Halinga vald      Pärnu-Jaagupi spordikeskus       1500      keskküte           Pärnu-      Jaagupi449 7065              ahikütet ei ole, generaatorit ei ole
                                                                                Kooli 3A           559 32951
                  Libatse lasteaed- algkool        500       keskküte           Libatse küla       445 9470              ahjukütet ja generaatorit ei ole
                                                                                                   523 5250
                  Vahenurme Lasteaed- Algkool      500       keskküte           Vahenurme küla     449 4730              ahjukütet ja generaatorit ei ole
 Häädemeeste      Häädemeeste Muusikakool          50                           Häädemeeste alevik 446 5177
    vald                                                                        86001 Pärnu mnt
                                                                                32
                  Kabli Seltsimaja                 100                          Häädemeeste vald 449 8431
                                                                                Kabli küla 86002
Kaisma vald       Kaisma Vallavalitsus             100       ahiküte            Kaisma küla        449 3449              Arstiabi olemas
                  Kergu Põhikool Lasteaed          300       keskküte           Kergu küla         449 3423
                  Kaisma Kultuurimaja              200       ahiküte            Kergu küla         449 3489
Kihnu vald        Kihnu Rahvamaja                  500       elektriküte        Lina küla          445 8120              Kooli söökla kõrval
Koonga vald       Koonga Põhikool                  500       keskküte           Koonga küla        446 2596              Keskküte puuküttel katlamajast, saab
                                                                                                                         pakkuda süüa
                  Lõpe põhikool                    200       keskküte           Lõpe küla             446 2244           Keskküte puuküttel katlamajast, saab
                                                                                                                         pakkuda süüa
                  Koonga lasteaed (raamatukogu)    100       keskküte           Koonga küla           446 2508           Keskküte puuküttel katlamajast, saab
                                                                                                                         pakkuda süüa
Lavassaare vald   Lavassaare rahvamaja             250       keskküte           Lavassaare,           525 9190           Ruumides on elekter, vesi, kanalisatsoon.
                                                                                Mehaanika tn 6                           Voolu annab turbamasina diiselmoorori
                                                                                                                         jõul töötav genaraator. Ühisveevarustuse



                                                                           77
                                                                                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




                                                                                                                            ja -kanalisatsiooni toimimiseks
                                                                                                                            sügavveepump pannakse tööle äsja korda
                                                                                                                            tehtud bensiinimootori jõul töötava
                                                                                                                            generaatoriga.
Paikuse        Paikuse Põhikool                                 kaugküte        Paikuse alevik      445 3132                hoone kasulik
                                                                                Paide mnt 19        523 8053                pindala 3104,4 m2
                                                                                                    555 78651               võimalik kasutada ka elektrikütet
               Seljametsa Lasteaed-Algkool                      ahiküte         Seljametsa küla     445 3413                hoone kasulik pindala 629,7 m2
                                                                                                    561 55010               võimalik kasutada ka elektrikütet
Saarde vald    Tihemetsa Põhikool                    200                        Tihemetsa alevik    449 1031
               Pärnumaa        Kutsehariduskeskuse   600-1000                   Tihemetsa alevik    449 1061
               Tihemetsa õppekoht (ühiselamud ja
               peahoone)
               Tali Seltsimaja                       100        keskküte        Tali küla           449 1624                voolugeneraatorid puuduvad
               Tali Vallamaja                        70         keskküte        Tali küla           443 5740                voolugeneraatorid puuduvad
Surju vald     Surju Rahvamaja                       100        keskküte        Surju külas         446 0816                Rahvamajas on olemas elekter, vesi ja
                                                                                                    534 34653               kanalisatsioon.     Kütteks      on oma
                                                                                                                            õliküttekatlamaja ja olemas on ka
                                                                                                                            puudega kütmise võimalus (bullerjan)
  Tahkuranna   Uulu Kultuuri- ja Spordikeskus        500        keskküte        Uulu keskus         533 05122               Pesemisvõimalus
     vald                                                                                           Marek Link              kohvik
                                                                                                    (juhataja)
               Tahkuranna Lasteaed-Algkool           200        keskküte        Võiste                                      pesemisvõimalus, toitlustamisvõimalus
                                                                                                                            minimaalne: köök ühe väikese pliidiga
varuruum       Lahe kõrts                                                       Uulu
Tootsi vald    Tootsi kultuuri-ja spordikeskus       100                        Tootsi              508 4934
                                                                                                    (vallavanem)
               Tootsi Põhikool                       60                         Kooli 7 Tootsi      508 4934
                                                                                                    (vallavanem)
               Tootsi lasteaed “Sinilill”            80                         Tuleviku 1 Tootsi   508 4934
                                                                                                    (vallavanem)
                                                                                                    446 8354 (juhataja)




                                                                           78
                                                                                                       Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




                Perearsti ruumid            40                      Kooli 15 Tootsi     508 4934
                                                                                        (vallavanem)
Tori vald       Tori Rahvamaja              100                     Tori alevik         446 6997
                Viira kool                  100                     Tõhera küla         446 6460
                Selja algkool               60                      Selja küla          446 6667
Tõstamaa vald   Tõstamaa rahvamaja          500                     Tõstamaa Varbla     449 6172
                                                                    mnt 3
                Tõhela rahvamaja            200                     Tõhela              449 6523
                Pootsi külakeskus           200                     Pootsi
                Manija külakeskus           40                      Manija
Varbla vald     Varbla rahvamaja            200    keskküte         Varbla küla         449 6480
varuruum        Saulepi Seltsimaja          35     ahiküte          Kulli küla          449 6831
varuruum        Paadrema Rahvamaja          35     ahiküte          Tõusi küla                           Tavatelefon puudub
Vändra alev     Vändra Gümnaasium           1500                    Kooli 13            449 5991
                Vändra Kultuurimaja         300                     Pärnu-Paide mnt 2   443 0346
                Vändra Lasteaed Rukkilill   100                     Spordi 13           449 5027
Vändra vald     Pärnjõe Põhikool            300    elektriküttel    Pärnjõe küla        449 3573         toiduvalmistamise võimalus, ühisveevärk
                                                                                        Valdur Ojala     ja kanalisatsioon
                                                                                        (direktor)
                                                                                        449 3515
                Kadjaste vabaaja keskus     40     kaminaküttel     Kadjaste küla       561 51742        ühisveevärk ja kanalisatsioon
                Suurejõe kultuurimaja       100    ahiküttel        Suurejõe küla       449 3633         lokaalne vesi ja kanalisatsioon
                                                                                        Heldi Raude
                                                                                        (juhataja)
                Juurikaru põhikool          400    õliküttel        Juurikaru küla      447 4613         lokaalne vesi ja kanalisatsioon
                                                                                        Eha Kuldkepp
                                                                                        (juhataja)
                Vihtra Lasteaed-Algkool     150    keskküte         Vihtra küla         449 3720         Tahkeküttel (oma katlamaja)




                                                               79
                                                         Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 11 Kommunaaltööd

Kommunaaltööde korraldamine on kohaliku omavalitsuse korraldada. Kohalik
omavalituse esindaja peab vastavalt kriisreguleerimismeeskonna juhistele korraldama
ekspertide ja ressursside kaasamise. Samuti kaasatakse hädaolukorra lahendamisse
ettevõtteid, mis on vastutavad erinevate kommunaalliinide korrashoiu eest
tavaolukorras.

Eraettevõtete kaasamine hädaolukorras on korraldatud lepinguga kohaliku omavalituse
ja ettevõtja vahel.


LISA 12 Hädaolukorra tekitatud kahjustuste hindamine

Kahjude hindamise ja hüvitamise süsteemi väljatöötamise eest vastutab
Rahandusministeerium. Praegusel hetkel (märts 2006) pole Rahandusministeerium
süsteemi välja töötanud, seetõttu võib hädaolukorra korral tekkida raskusi kulude
kogumisel ja hindamisel. Samuti pole kindlaks määratud kulude katmise allikaid.
Seetõttu on selles peatükis ära toodud Pärnu Maavalitsuse poolne nägemus kahjude
kogumisest ja hindamisest. Suuresti toetuvad need 2005 aasta jaanuaritormi
kogemustele.

1. Elanikkonnale tekkinud kahju hindamine ja hüvitamine

Elanikkonnale tekkinud kahju kogumine ja hindamine toimub peale hädaolukorra lõppu
ja seda koordineerib Pärnu Maavalitsus. Kogumise ja hindamise otseseks elluviijaks
kohalikul tasandil on kohalik omavalitsus.

 Vahetult peale hädaolukorra lõppu kogutakse kahjud inimestele eluks vajalikes
 valdkondades:
 toit
 joogivesi
 küte
 kas majapidamises on võimalik edasi elada või on vaja ajutist varjupaika
 Maapiirkondades lisaks
  loomasööt

Ülaltoodud kahjud hüvitatakse esmajärjekorras ja võimalikult kiiresti kohaliku
omavalitsuse või muu selleks määratud asutuse poolt. Samuti loob kohalik omavalitsus
ajutise varjupaiga, kuhu elamiskõlbmatus majas või olukorras inimesed majutada.

Kui esmased kahjud on kaetud, hakatakse täpsustama kahju, mis on tekkinud elamule
või muule varale. Selleks määratakse kohaliku omavalituse poolt ametnikud, kes
edastavad kahjuvormid elanikele või külastavad igat majapidamist eraldi. Kulud
kantakse vormile, mis saadetakse omavalitsustesse Pärnu Maavalitsuse poolt (Näidis
LISA 13). Täidetud vormidel olev informatsioon kantakse kohaliku omavalitsuse poolt
koondtabelisse, saadetakse Pärnu Maavalitsusse elektrooniliselt või mõnel muul viisil.
Täidetud vormid säilitatakse ja vajadusel edastatakse Pärnu Maavalitsusele.



                                         80
                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2. Ettevõtlusele tekkinud kahju kogumine, hindamine ja hüvitamine

Ettevõtlusele tekkinud kahju kogumine toimub peale hädaolukorra lõppu ja seda
koordineerib Pärnu Maavalitsus. Ettevõtlusega tekkinud kahjude otsese kogumisega
tegeleb SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, kuhu kahju kannatanud ettevõtja
teatab oma kahjudest.

3. Ametiasutustele tekkinud kahju kogumine, hindamine ja hüvitamine

Ametiasutused (koolid, haiglad, kultuurimajad jne) edastavad tekkinud kahju vastavalt
nende tööd korraldava ministeeriumi korraldustele.




                                         81
                                                                                             Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



LISA 13 Kahju kompenseerimise taotluse näidis

   09.01.2005. a üleujutuse ja tormi tagajärjel tekkinud toimetulekuraskuste
    kompenseerimiseks kindlustamata majapidamistes Vabariigi Valitsuse
                    10. veebruari 2005. a korralduse alusel

Taotleja (maja/korteri omaniku) nimi .............................................................
Omavalitsus, aadress ........................................................................................
Leibkonnaliikmete nimed .........................................................
                            .........................................................
                            .........................................................
                            .........................................................
                            .........................................................
Brutosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus (krooni) .....................

 Eluaseme hädavajalikuks taastamiseks tööd
ja kulud (omavalitsuse poolt aktsepteeritud):
                                Krooni                                                    Materjalid, tööde loetelu jm
Katuse taastamine                              ....................    ....................................................................
Vundamendi taastamine                          ....................     ...................................................................
Põrandate taastamine                           ....................     ...................................................................
............................................   ....................     ...................................................................
............................................   ....................     ...................................................................
............................................   ....................     ...................................................................
       Kokku                                   ....................
Eeltoodud kuludest on kaetud 14. veebruari seisuga:
Omaniku poolt                                  ....................    ...................................................................
Omavalitsuse poolt                             ....................    ...................................................................
Riigi poolt                                    ....................    ...................................................................
Muu                                            ....................    ...................................................................
     Kokku kaetud                              ....................
Ettepanek ülejäänud kulude katmiseks (3 = 1 – 2):
Omaniku poolt                                  ....................    ...................................................................
Omavalitsuse poolt                             ....................    ...................................................................
Riigi poolt                                    ....................    ...................................................................
Muu                                            ....................    ...................................................................
     Kokku                                     ....................    ....................................... 2005. a.

Käesolevaga kinnitame eeltoodud andmete õigsust (allkiri ja nimi):

Taotleja:                                      Omavalitsusjuht:                                              Taotluse koostaja:




                                                                      82
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Selgitused taotluse koostamiseks
Taotluse saab esitada üleujutuse või tormi tagajärjel toimetulekuraskustesse sattunud
maja või korteri omanik kindlustamata maja/korteri kohta.

Et Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud summa saaks jagatud kõige enam abi vajajatele,
on vajalik välja tuua leibkonnaliikmed ja brutosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta.

Käesolev taotlus käsitleb mitte kogu kahju, vaid üksnes ainult elamu hädavajalikuks
taastamiseks tehtavaid kulusid, nagu katuse taastamine, vundamendi taastamine,
põrandate taastamine. Vabadel ridadel võib tuua muid olulisi töid, mida tegemata ei ole
võimalik majas elada. Siia ei tuleks arvata siseviimistlustöid (näiteks tapeetimine).

Taotluse punktis 2 tuleb näidata 14. veebruariks tehtud hädavajalikud tööd eluasemele.

Taotluse punktis 3 toodu kokku on punktide 1 ja 2 vahe ning see sisaldab sealhulgas
taotlust riigilt.

Taotlusele kirjutavad alla taotleja (kes on maja või korteri omanik), samuti
omavalitsusjuht ja taotluse koostaja (kes on tõenäoliselt omavalitsusametnik).




                                           83
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 14 Koostöö Kaitseväega

Kaitseväe pääste- ja hädaabitöödel osalemise kord on määratletud Vabariigi Valitsuse
26. septembri 2003. a määrusega nr 245.

                                1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib otsustamist kaitseväe üksuste pääste- ja hädaabitöödel osalemise
või kaitseväe vahendite pääste- ja hädaabitöödel kasutamise (edaspidi osalemine) üle
ning kaitseväe üksuste juhtimist pääste- ja hädaabitöödel.
(2) Pääste- ja hädaabitöö käesoleva määruse tähenduses on inimese või vara päästmiseks
või keskkonna kaitsmiseks õnnetuse korral, õnnetuse ennetamiseks või õnnetusejärgselt
elutähtsate valdkondade toimimise taastamiseks tehtav töö. Pääste- ja hädaabitöö ei
seisne sõjalise jõu või isiku suhtes muu jõu kasutamises.

                                  2. Osalemise taotlemine
(1) Kui kaitseväe osalemist taotleb haldusorgan, siis esitab ta Vabariigi Valitsuse 17.
juuni 2003. a määrusega nr 176 «Ametiabi taotluse vorm» (RT I 2003, 47, 334)
kinnitatud ametiabi taotluse vormi kohase taotluse.
(2) Ametiabi taotluses näidatakse ühtlasi ära, kas ja miks puuduvad võimalused
lahendada pääste- ja hädaabitöödel osalemise vajadus teiste jõududega, näiteks
päästeasutuse jõududega või Kaitseliidu kaasamisega.
(3) Kui osalemine on vajalik viivitamata, võib taotluse esitada vormivabalt, näidates ära
«Halduskoostöö seaduse» (RT I 2003, 20, 117) § 19 lõikes 1 sätestatud andmed, samuti
käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud andmed. Sel juhul vormistatakse ametiabi
taotlus tagantjärele esimesel võimalusel.
(4) Kui taotluse esitaja ei ole haldusorgan, võib taotluse esitada vormivabalt.

                               3. Osalemise üle otsustamine
Osalemise       üle     otsustamisel      võetakse     arvesse     järgmisi   asjaolusid:
1) pääste- ja hädaabitööde olulisust ning ohtu inimesele, varale või keskkonnale;
2) osalemisest keeldumisega kaasnevaid võimalikke tagajärgi;
3) pääste- ja hädaabitöödel osalemisest tulenevaid tagajärgi kaitseväele pandud
ülesannete täitmisel, sealhulgas ka pääste- ja hädaabitöödel osalemise kulukust;
4) ohte pääste- ja hädaabitöödel osalevate kaitseväelaste elule ja tervisele, samuti
osalevate kaitseväelaste ettevalmistust sellisteks töödeks;
5) teisi tähelepanu väärivaid asjaolusid.

                                4. Osalemise üle otsustaja
(1) Osalemise otsustab oma käsuga väeosa või kaitseväeasutuse ülem või temast kõrgem
ülem tema alluvuses olevate kaitseväelaste või tema käsutuses olevate vahendite suhtes.
(2) Järgnevalt nimetatud juhtudel otsustavad osalemise järgmised ülemad või nendest
kõrgemad ülemad:
1) osalemine ei võimalda operatiivülesande täitmist – vastava põhiväeliigi ülem;
2) osalemine ei võimalda väljaõppe eesmärkide saavutamist – vastava põhiväeliigi ülem;
3) sõjalise valmisoleku tõstmisel – kaitseväe juhataja;
4) erakorralise seisukorra ajal – kaitseväe juhataja;
5) pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist või sõjaseisukorra ajal – kaitseväe juhataja
või kaitseväe ülemjuhataja.


                                           84
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



(3) Lõigetes 1 või 2 sätestatud ülemast madalam ülem võib osalemise üle otsustada
üksnes juhul, kui osalemise otsustamine on viivitamata vajalik. Sel juhul teavitab
osalemise otsustanud ülem tehtud otsusest viivitamata ülemat, kes on pädev otsustama
lõigete 1 või 2 kohaselt.
(4) Osalemise otsustanud ülem korraldab viivitamata kaitseministri teavitamise
osalemise kohta antud käsust.
(5) Kaitseminister võib kõigil juhtudel otsustada osalemise üle ning kõigil juhtudel
muuta osalemise kohta tehtud otsust.

                               5. Kaitseväelaste allumine
(1) Pääste- ja hädaabitöödele kaasatud kaitseväe üksused või allüksused alluvad pääste-
ja hädaabitööde juhile pääste- ja hädaabitöid puudutavates küsimustes. Pääste- ja
hädaabitööde juht käesoleva määruse tähenduses on ametiisik, kellele on seaduse või
selle alusel antud õigusakti alusel allutatud õnnetuskohal olevad päästemeeskonnad ja
lisajõud.
(2) Pääste- ja hädaabitöödele kaasatud kaitseväelasel on õigus keelduda täitmast pääste-
ja hädaabitööde juhi korraldusi, kui korralduse täitmine võib seada põhjendamatusse
ohtu kaitseväelaste elu või tervise või kaitseväe varustuse, muu hulgas, kui korralduse
andmisel ei ole arvestatud kaitseväelaste teadmiste, oskuste või füüsiliste võimetega.
Keeldumist peab põhjendama ja sellest peab viivitamata teavitama otsest ülemat.




                                          85
                                                                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 15 Kaitseliidu Maleva tehnika ja varustus

   1. Pärnumaa Kaitseliidu Maleva päästeteenistuses kasutatav tehnika

                                                 Pärnumaa Maleva autopark
                                                                                                      Vedavate          Mahutavus
      Nr   Reg. märk           Mark/mudel        Aasta      Värv         Kütusenorm       Aadress
                                                                                                     sildade arv       Inimeste arv

      1     569EKL     Kia/Sorento               2004    roheline           D8        Eametsa küla       2
                                                                                                                             5
      6     201EKL     Peugeot/Boxer             2000    roheline           D10       Eametsa küla       1
                                                                                                                             8
      8     043EKL     VW/ABE B169               1980    maskeer            B14       Eametsa küla       2
                                                                                                                             4
      9     044EKL     VW/ABE B169               1980    maskeer            B14       Eametsa küla       2
                                                                                                                             4
      10    045EKL     VW/ABE B169               1980    maskeer            B14       Eametsa küla       2
                                                                                                                             4
      11    300EKL     Chevrolet/M1009           1985    maskeer            D24       Eametsa küla       2
                                                                                                                             5
      13    156EKL     MB/Unimog (meditsiin)     1969    roheline           B26       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10
      17    519EKL     Truck/M292 (furgoon)      1960    roheline           D40       Eametsa küla       3
                                                                                                                            26
      18    521EKL     Truck/GMC M3511           1960    roheline           D40       Eametsa küla       3
                                                                                                                            28
      25    651EKL     MB/Unimog 416             1980    maskeer            D25       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10
      26    654EKL     MB/Unimog 416/fur         1979    maskeer            D25       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10
      27    656EKL     MB/Unimog 416/fur         1982    maskeer            D25       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10
      28    657EKL     MB/Unimog 416             1982    maskeer            D25       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10
      29    659EKL     MB/Unimog 416             1976    maskeer            D25       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10
      30    660EKL     MB/Unimog 416             1976    maskeer            D25       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10
      31    661EKL     MB/Unimog 416             1976    maskeer            D25       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10
      32    663EKL     MB/Unimog 416/fur         1979    maskeer            D25       Eametsa küla       2
                                                                                                                            10




                                                                    86
                                                                                                      Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




33   665EKL    MB/Unimog 416                   1976   maskeer        D25               Eametsa küla   2                 10
34   677EKL    MB/Unimog 416                   1976   maskeer        D25               Eametsa küla   2
                                                                                                                        10
35   678EKL    MB/Unimog 416                   1979   maskeer        D25               Eametsa küla   2
                                                                                                                        10
36   679EKL    MB/Unimog 416/fur               1979   maskeer        D25               Eametsa küla   2                 10
37   653EKL    MB/Unimog 416                   1977   maskeer        D25               Läänemaa       2
                                                                                                                        10
38   655EKL    MB/Unimog 416/fur               1977   maskeer        D25               Läänemaa       2
                                                                                                                        10
39   658EKL    MB/Unimog 416/fur               1976   maskeer        D25               Läänemaa       2
                                                                                                                        10
40   668EKL    MB/Unimog 416                   1979   maskeer        D25               Läänemaa       2
                                                                                                                        10
41   652EKL    MB/Unimog 416                   1977   maskeer        D25               Saaremaa       2
                                                                                                                        10
42   662EKL    MB/Unimog 416                   1975   maskeer        D25               Saaremaa       2
                                                                                                                        10
43   664EKL    MB/Unimog 416                   1975   maskeer        D25               Saaremaa       2
                                                                                                                        10
44   676EKL    MB/Unimog 416                   1975   maskeer        D25               Saaremaa       2
                                                                                                                        10

                                               Pärnumaa Maleva seadmed
       Nr                         Seadme nimetus                            Maht                      Ühik
       1      Elektrigeneraator                                            1500W                      16tk
       2      Kummipaat                                                    5 inimest                  1tk
       3      Toidutermos                                                    13L                      18tk
       4      Toidutermos                                                    18L                      25tk
       5      Veemahuti (plast)                                             1000L                     3tk
       6      Veemahuti (kumm)                                              500L                      1tk
       7      Veemahuti järelhaagis                                         1500L                     1tk
       8      Rootsi katel                                                  490L                      7tk




                                                                87
                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 16 Pärnumaa päästekomandode kooseisud ja kontaktid


Pärnu keskkomando
Ametikoht           Nimi             telefon   e-mail                            Kohti
keskkomando pealik  Oleg šapkin      5155912   Oleg.sapkin@rescue.ee             1
keskkomando pealiku                                                              1
asetäitja
rühmapealik                                                                5
meeskonna vanem                                                            5
operatiivautojuht                                                          20
tuletõrjuja-päästja                                                        28
tuuker                                                                     14
                                                                     Kokku 74
Pärnu-Jaagupi tugikomando            4497113
tugikomando pealik   Ivar Tõnismaa   5012799   Ivar.tonismaa@rescue.ee 1
tugikomando pealiku                                                    1
asetäitja
meeskonna vanem                                                        4
päästja                                                                15
koristaja                                                              0,5
                                                               Kokku 21,5
Pärnu-Jaagupi tugikomando Koonga eraldipaiknev meeskond         4462540
meeskonna vanem      Vallo Kappak  5288718     Vallo.kappak@rescue.ee 1
tuletõrjuja-päästja                                                    9
                                                               Kokku 10
Vändra tugikomando                4464554
tugikomando pealik   Toomas Taul   5072403     Toomas.taul@rescue.ee 1
tugikomando pealiku                                                    1
asetäitja
meeskonna vanem                                                        4
päästja                                                                15
koristaja                                                              1
                                                               Kokku 22
Kilingi-Nõmme tugikomando         4452100
tugikomando pealik   Olev Paukson  5053592     Olev.paukson@rescue.ee 1
tugikomando pealiku                                                    1
asetäitja
meeskonna vanem                                                        4
päästja                                                                15
koristaja                                                              0,5
                                                               Kokku 21,5
Häädemeeste tugikomando           4498100
tugikomando pealik                                                     1
tugikomando pealiku                                                    1
asetäitja
meeskonna vanem                                                        4


                                     88
                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



päästja                                                                    15
koristaja                                                                  0,5
                                                                     Kokku 21,5
Tõstamaa tugikomando               4496132
tugikomando pealik  Mait Janson                                                  1
tugikomando pealiku                                                              1
asetäitja
meeskonna vanem                                                                  4
päästja                                                                          15
koristaja                                                                        0,5
                                               Kokku                             21,5
Tõstamaa tugikomando Kihnus eraldipaiknev meeskond
meeskonna vanem     Ago Laos       5010322     Ago.laos@rescue.ee                1
tuletõrjuja-päästja                                                              9
                                                               Kokku             10
                                                          Kohti kokku            183




                                   89
                                                                                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 17 Naabermaakondade kriisikomisjonide kontaktandmed

1. Viljandi maakonna kriisikomisjoni koosseis
                                                                                                              ASENDAJA
                Nimi          Ametikoht            Tel       E-post                            Asendaja
                                                                                                              KONTAKT
                                                 433 0400
Esimees      Kalle Küttis Viljandi maavanem                   kalle.kyttis@viljandimaa.ee
                                                 53479146
 Esimehe                     Viljandimaa       435 4512
             Jüri Soovik                                         jyri.soovik@rescue.ee       Veikko Orusaar      53403867
 asetäitja                 Päästeteenistus     5061706
                               Viljandi
                                               433 0402                                                          4330414
 Liikmed     Küllike Kütt    Maavalitsus                      kyllike.kytt@viljandimaa.ee    Marju Lepmets
                                              53408335                                                           5176635
                             maasekretär
                                Lõuna
                          Politseiprefektuuri 433 8901                                                           4338937
             Alvar Pähkel                                     alvar.pahkel@louna.pol.ee         Riho Rei
                          Viljandi osakonna 5134015                                                              53447792
                          vanemmkomissar
                          Viljandi linnapea
                             Viljandimaa       435 4711                                                          435 4713
              Kalle Jens                                        kalle.jents@viljandi.ee        Rein Triisa
                            Omavalitsuste     5622 9583                                                          510 0979
                            Liidu esindaja
                           SA Viljandi Haigla    4352022                                                         4352083
              Ülle Lumi                                               ulle@vmh.ee             Mati Kallas
                            juhatuse esimees     5089279                                                         53428418
                              Viljandimaa
                Ardo                             43 35692                                                        435 0024
                              Veterinaaria                    Ardo.pakkonen@vet.agri.ee       Velta Riisalo
              Pakkonen                           5106031                                                         525 1937
                                juhataja
                                                 435 5571
                           Kaitseliidu Sakala
             Ülar Vomm                           435 5574      ylar.vomm@kaitseliit.ee         Ahto Alas         4355571
                            Maleva pealik
                                                 5104324
                              Viljandimaa
                                                 43 30 521                                                       51965123
             Jelena Sova      Tervisekaitse                  Jelena.sova@tervisekaitse.ee Jaana Pullmann
                                                 5132127                                                         4330522
                                 Talitus
                              Viljandimaa
                                                                                                                 4355620
             Kansi Kaido       Keskkonna         435 5612    kaido.kansi@viljandi.envir.ee    Indrek Lüüs
                                                                                                                 5133614
                           teenistuse juhataja


                                                                                    90
                                                                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




2. Rapla maakonna kriisikomisjoni koosseis

Nimi                Töökoht, amet                     Aadress, faks              Telefon                    Kodu
Tõnis Blank         Rapla Maavalitsus, maavanem       Tallinna mnt 14            4841101
Esimees                                               79513 Rapla                 5061322
                                                      faks 4841130               sekretär 4841100
                                                                                 maavanem@raplamv.ee
Kalle Moor          Rapla Maavalitsus Arengu- ja      Tallinna mnt 14,           4841111
Esimehe asetäitja   planeeringuosakonna               79513 RAPLA                 50 53 666
                    peaspetsialist                    faks 4841130               Kalle.Moor@raplamv.ee
Ain Kajak           Raplamaa Päästeteenistus,         Kevade 10 Sulupere küla    4892 001
                    direktor                          79520 Rapla                sekretär 4892000
                                                      Faks 4892 099               50 56 936
                                                                                 ain.kajak@rescue.ee
Liis Roodla         Rapla Maavalitsus                 Tallinna mnt 14            4841126
Pressiesindaja      Avalik- ja välissuhete            79513 Rapla                55684159
                    peaspetsialist                    faks 4841130               Liis.Roodla@raplamv.ee
Varmo Rein          Lääne Politseiprefektuuri Rapla   Savi tn 2                  4892 901;
                    Politseijaoskonna ülemkomissar    79514 Rapla                sekretär 4892 905
                                                      faks 48 92 909              5173242
                                                                                 k 4821606
                                                                                 Varmo.Rein@rapla.pol.ee
Aarne Sillamaa      Kaitseliidu Rapla malev,          Tallinna mnt.2 Alu 79601   4890370, korrap.4890375
                    malevapealik                      faks 4890374                5109292
                                                                                 kl.rapla@neti.ee
                                                                                 a.sillamaa@kaitseliit.ee

Ülo Veerde          Põhja Regionaalne Maanteeamet      Viljandi mnt 92            6304881
                    Rapla osakonna juhataja           79514 Rapla                5053013
                                                      Faks 6304898               ylo.veerde@pohja.mnt.ee
                                                                                 rapla@pohja.mnt.ee
Hetti Kask          Raplamaa Keskkonnateenistus,      Tallinna mnt 14            4841170, sekretär
                    juhataja                          79513 Rapla                4841171



                                                                     91
                                                                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




                                                       faks 55 798          51 42 487
                                                                            Hetti.Kask@rapla.envir.ee
Aavo Lumi            Raplamaa Veterinaarkeskuse        Kuusiku tee 6        4892 590 raamatup.
                     juhataja, peaveterinaararst       79511 Rapla          4855592
                                                       faks 4892 590         051 69 817
                                                                            aavo.rapla@vet.agri.ee
Sulo Puusta          SA Rapla Maakonnahaigla,          Alu tee 1            sekretär 4890 702;
                     peaarst                           79515 Rapla           52 30 992
                                                       faks 4890 749        peaarst@raplahaigla.ee
                                                                            haigla@raplahaigla.ee
Tarmo Lukk           Eesti Energia AS Jaotusvõrk       Paju 3               7150501 sekretär
                     Rapla-Järva piirkond, piirkonna   79514 Rapla          07150510
                     juht                              faks 7150500          50 62 943
                                                                            tarmo.lukk@energia.ee
Teenindav personal
Kadri Teder          Rapla Maavalitsus                 Tallinna mnt 14,     4841136
                     Kantselei                         79513 RAPLA          5259898
                     Jurist                            faks 4841130         Kadri.Teder@raplamv.ee
Silvi Tarto          Rapla Maavalitsus Arengu- ja      Tallinna mnt 14,     4841118
                     planeeringuosakonna               79514 RAPLA          5203090
                     infospetsialist                   faks 4841130         Silvi.Tarto@raplamv.ee




                                                                       92
                                                                                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




3. Läänemaa kriisikomisjoni kontaktandmed
     Komisjoni                                                                    Aadress            4.  TELEFON                                 Kontakt
                          Ametikoht            Ees- ja perenimi
        Amet                                                             Tööl                kodus     Mobiil   Tööl           Kodus              isikud
Esimees          Rahandusosakonna juhataja     Maaja Toompuu      Lahe 8            Jaakna küla       5102147 47 25630
                 maavanema ülesannetes                            Haapsalu          Pilli talu
                                                                                    Risti vald
Aseesimees       Lääne Maavalitsuse            Epp Mitt           Lahe 8            Metsa 17          5069396    47 25603     47 37041
                 maasekretär                                      Haapsalu          Haapsalu

Sekretär         Lääne Maavalitsuse arengu- ja Ülle Jaansalu      Lahe 8            Potissepa 1-17    53432237   47 25617     47 37972
                 planeeringuosakonna                              Haapsalu          Haapsalu
                 vanemspetsialist
Pressiesindaja   Lääne Maavalitsuse            Ene Pajula         Lahe 8            Metsa 27-1        5279772    47 25604     47 37620
                 suhtekorraldaja                                  Haapsalu          Haapsalu
Liige            Läänemaa päästeoskonna        Andres Liiv        Tööstuse 19       Risti vald        5278428    47 25101          -
                 juhataja                                         Haapsalu          Piirsalu
Liige            Lääne Politsei Haapsalu       Ahti Olesk         Lossiplats 4      Aiavilja 10                  47 32801     5159795 Korrapidaja
                 Politseijaoskond                                 Haapsalu          Haapsalu                                          47 32810
                 Ülemkomissar
Asendusliige     Lääne Politsei Haapsalu       Tarmo Paio         Lossiplats 4      Lääne maakond     5056965    4732808      5050558
                 Politseijaoskond                                 Haapsalu          Ridala vald                                isiklik
                 Korrakaitsetalituse juht                                           Üsse küla
                                                                                    Andruse talu
Liige            Kaitseliidu Lääne Maleva      Arnold Juhans      Lahe 17           Nurme 5-2         5089602    47 37006          -      Korrapidaja
                 pealik                                           Haapsalu          Haapsalu                                              tel.nr 47 37 006
                                                                                                                                          fax.nr 47 37 005
Asendusliige     Kaitseliidu Lääne Malev       Heino Rebane       Lahe 17                             5089601                             Korrapidaja
                                                                  Haapsalu                                                                tel.nr.4737006
Liige            Läänemaa Omavalitsuste        Vello Haaviste     Metsa 44          Männi 9 -5        5010507    47 34233     47 55204
                 Liidu tegevdirektor                              Haapsalu          Haapsalu




                                                                             93
                                                                                                                                  Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Liige             Lääne Maavalitsuse Sotsiaal- ja Aino Rahula       Wiedemanni 14    Mulla 6 –52           528 9526   47 25681     47 33390
                  Tervishoiuosakonna                                Haapsalu         Haapsalu
                  maakonnaarst
Liige             Keskkonnainspektsiooni          Tõnis Ulm         Lahe 38          Vätse küla            5162323    47 24120         -
                  Läänemaa osakonna juhataja                        Haapsalu         Ridala vald


Asendusliige      Keskkonnainspektsiooni             Arseni Eller   Lahe 38                                5094962
                  Läänemaa osakonna                                 Haapsalu
                  keskkonnakaitse
                  vaneminspektor
Liige             Haapsalu Linnavalitsus             Aivar Sein     Posti 34         Haapsalu              5229962    472 5307     475 7867
                  Aselinnapea                                       Haapsalu         Kastani 22-24
Asendusliige      Haapsalu Linnavalitsus             Toivo Hein     Posti 34         Lihula mnt. 7-19      5203852    472 5334         -
                  Aselinnapea                                       Haapsalu         Haapsalu
Liige             Haapsalu Piirivalvekordoni         Kaido Reede    Suur-Holmi 1                           5146776                            Korrapidaja
                  ülem leitnant                                     Haapsalu                                                                  4737480
Asendusliige      Haapsalu Piirivalvekordoni         Tarmo Tomson   Suur-Holmi 1                           55501917
                  ohvitser piirivalve                               Haapsalu
                  nooremveltveebel
Liige             Lääne-Eesti Päästekeskuse          Toomas Luik    Pikk 20a                               5138468    4447821
                  kriisireguleerimisbüroo juhataja                  Pärnu
Asendusliige      Lääne-Eesti Päästekeskuse          Priit Laos     Pikk 20a                               5078981    4447800
                  koordinatsiooniteenistuse juht                    Pärnu



4. Järva maakonna kriisikomisjoni kontaktandmed
         Nimi                                Amet                          Aadress tööl       Töötelefon         Mobiil                        e-post
Üllar Vahtramäe        Järva maavanem                                 Rüütli 25 72713 Paide    3850254          5040112          yllar.vahtramae@jarvamv.ee


Henn Sokk              Järva Maavalitsuse nõunik                      Rüütli 25 72713 Paide    3859607          5063577          henn.sokk@jarvamv.ee




                                                                               94
                                                                                                                              Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Janar Kärner              Lääne-eesti Päästekeskuse Järvamaa              Põllu 23 72712 Paide      3848811      5229095     janar.karner@rescue.ee
                          Päästeosakonna juhataja kohusetäitja
Arvi Luuk asendusliige Aravete Tugikomando pealik                                   Aravete         3832361      5143156     arvi.luuk@rescue.ee


Andrus Leis               Järvamaa Veterinaarkeskuse juhataja              Prääma 72751 Paide        3 850 487   5133818     andrus.jarva@vet.agri.ee
                                                                                  vald

                          Järvamaa Veterinaarkeskuse juhataja asetäitja        Prääma     72751 Paide vald


Toomas Luik               Lääne-Eesti Päästekeskuse                        Pikk 20A   80010         444 78 21                toomas.luik@rescue.ee
                          kriisireguleerimisbüroo juhataja                       PÄRNU
Priit Laos asendusliige   Lääne-Eesti Päästekeskuse                        Pikk 20A   80010         444 78 03                priit.laos@rescue.ee
                          Koordinatsiooniteenistuse juht                         PÄRNU
Andres Müürsepp           AS Järvamaa Haigla peaarst                        Tiigi 8     72714       3848100      5030854     andres.myyrsepp@jmh.ee
                                                                                   Paide
Uno Kiplok                AS Järvamaa Haigla ravijuht                     Tiigi 8     72714 Paide   3848101      52 71 274   uno.kiplok@jmh.ee


Arvi Niglas               Kaitseliidu Järva Maleva pealik                 Väike-Pärnu 6b 72212       3 849 172   5154363     jarva@kaitseliit.ee
                                                                                  Türi
Vello Pops asendusliige Kaitseliidu Järva Maleva inspektor                Väike-Pärnu 6b 72212      3849173      53427256    v.pops@kljarva.ee
                                                                                  Türi

Allan Piik                Järvamaa Keskkonnateenistuse juhataja           Wiedemanni 13 72213        3 848 689   5185996     allan.piik@jarva.envir.ee
                                                                                 Türi

Jaanus Nilp               Järvamaa Keskkonnateenistuse peaspetsialist     Wiedemanni 13 72213       3848680      5109735     jaanus.nilp@jarva.envir.ee
asendusliige                                                                     Türi

Janno Ruus                Lääne politseiprefektuuri Paide                   Tallinna 12 72720        3 849 901   5285304     janno.ruus@laane.pol.ee
                          politseijaoskonna ülemkomissar                          Paide




                                                                                     95
                                                                                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Ülle Koha asendusliige   Paide PJ korrakaitsetalituse ülemkomissar        Tallinna 12 72720        38 49908   5173293     ylle.koha@laane.pol.ee
                                                                                Paide

Kaarel Ilus asendusliige Paide PJ korrakaitsetalituse komissar            Tallinna 12 72720        38 49904   5089914     kaarel.ilus@laane.pol.ee
                                                                                Paide

Aivo Salum               Põhja Regionaalse Maanteeameti juhataja         Sillaotsa, Mäo tee 1    63 04 871    5 083 994   Aivo.Salum@pohja.mnt.ee
                         asetäitja                                          72751 Paide v.
Jaan Võsu asendusliige   Põhja Regionaalse Maanteameti Järva Osakonna    Sillaotsa, Mäo tee 1     63 04 861   5293973     Jaan.Vosu@pohja.mnt.ee
                         juhataja                                           72751 Paide v.

Olev Eelma asendusliige Põhja Regionaalse Maanteameti Järva Osakonna     Sillaotsa, Mäo tee 1     63 04 862   5176552     Olev.Eelma@pohja.mnt.ee
                        juhataja asetäitja                                  72751 Paide v.

Alar Soo                 Keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakonna       Pärnu 75   72715 Paide     3851853    5101867     alar.soo@kki.ee
                         juhataja
Tiiu Alas asendusliige   Keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakonna         Pärnu tn.75 72715        3851853    51 62 466   tiiu.alas@kki.ee
                         keskkonnakaitse juhtivinspektor                        Paide




                                                                                   96
                                                                      Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




             LISA 18 Võimalike hädaolukordade loetelu vastavalt riskianalüüsile


                5                          3.1; 3.2;4.1    1.1;4.2
            Väga suur



                4                         3.4; 3.7;        1. 4; 1.5; 1.6; 1.2; 1.3; 1.9;
               Suur                       4.3;4.4          1.7; 1.16; 3.3; 1.10; 2.5; 6.1;
                                                           3.6; 6.2;4.5    6.4; 7.1; 7.2;
                                                                           7.3;8.1
                3                         3.5; 5.3;        1.11; 1.13;       1.8; 1.14; 1.17;     1.12; 2.8; 2.9;
                                                           1.15; 5.1; 5.4;   1.18; 2.1; 2.2;
            Keskmine                                                         2.3; 2.4; 2.6;
Tõenäosus




                                                           5.6; 5.7; 5.8;    2.7; 2.10; 2.11;
                                                                             2.12; 2.13; 2.14;
                                                                             2.15; 2.16; 2.17;
                                                                             2.18; 4.6; 6.3;
                                                                             7.4; 7.5; 7.6; 7.7
                2                                          5.2; 5.5; 10.1    9.1; 9.2
              Väike



                1
            Väga väike



                                    A           B                C                   D                    E
                            Vähetähtsad      Kerged           Rasked         Väga rasked            Katastroofi
                                                                                                       lised



                                                      Tagajärg

             õnnetus + riskiklass

             1. Tulekahjud
             1.1. Elamutes 5C
             1.2. Sotsiaalhoolekandeasutustes ja ajutise elamise majades 4D
             1.3. Hotellides ja muudes majutusasutustes 4D
             1.4. Büroohoonetes ja haldusasutustes 4C
             1.5. Kaubandus- ja teenindusasutustes 4C
             1.6. Transpordiasutustes 4C



                                                      97
                                                        Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



1.7.    Garaažides ja parklates 4C
1.8.    Side- ja navigatsiooniasutustes 3D
1.9.    Tööstushoonetes 4D
1.10.   Hoidlates ja laohoonetes 4D
1.11.   Ühiskasutatavates meelelahutusasutustes 3C
1.12.   Muuseumides ja raamatukogudes 3E
1.13.   Haridus- ja teadusasutustes 3C
1.14.   Haiglates- ja teadusasutustes 3D
1.15.   Spordihoonetes 3C
1.16.   Põllumajandushoonetes 4C
1.17.   Kultushoonetes 3D
1.18.   Erihoonetes 3D

2. Plahvatused
2.1. Elamutes 3D
2.2. Sotsiaalhoolekandeasutustes ja ajutise elamise majades 3D
2.3. Hotellides ja muudes majutusasutustes 3D
2.4. Büroohoonetes ja haldusasutustes 3D
2.5. Kaubandus- ja teenindusasutustes 4D
2.6. Transpordiasutustes 3D
2.7. Garaažides ja parklates 3D
2.8. Side- ja navigatsiooniasutustes 3E
2.9. Tööstushoonetes 3E
2.10. Hoidlates ja laohoonetes 3D
2.11. Ühiskasutatavates meelelahutusasutustes 3D
2.12. Muuseumides ja raamatukogudes 3D
2.13. Haridus- ja teadusasutustes 3D
2.14. Haiglates- ja teadusasutustes 3D
2.15. Spordihoonetes 3D
2.16. Põllumajandushoonetes 3D
2.17. Kultushoonetes 3D
2.18. Erihoonetes 3D

3. Väljaspool hooneid toimuvad tulekahjud
3.1. Kulu põlengud 5B
3.2. Roostiku põlengud 5B
3.3. Turbavälja põlengud 4C
3.4. Loodusliku raba põlengud 4B
3.5. Viljapõllu, heinamaa põlengud 3B
3.6. Metsa põlengud 4C
3.7. Prügila põlengud 4B

4. Loodusjõududest põhjustatud õnnetused
4.1   Tormid, tuuled (puud, hoonete katused) 5B
4.2   Tormid, tuuled (el.- ja sideliinid) 5C
4.3   Üleujutused 4B
4.4   Lumesadu, tuisk, õhutemperatuuri järsk langus, jäide 4B
4.5   Pikselöök, keravälk 4C
4.6   Maalihked 3D



                                         98
                                                         Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



5. Kommunaalsüsteemide avariid
5.1   Reiu veetöötlusjaama seiskumine 3C
5.2   NaOCl leke Reiu veetöötlusjaamas 2C
5.3   Leke vee magistraaltorustikul 3B
5.4   Reovee sisevoolsete kollektorite ummistus 3C
5.5   Leke reovee magistraalsurvetorustikul 2C
5.6. Reoveepumplate seiskumine 3C
5.7. Pärnu linna heitveepuhastusseadmete seiskumine 3C
5.8. Ühisveevärgi bakteriaalne reostumine 3C

6. Ohtlike ainete õnnetused
6.1. Kemikaalidega saastumine 4D
6.2. Naftasaadustega saastumine 4C
6.3. Radioaktiivne saastumine 3D
6.4. Gaasiavarii 4D

7. Transpordiõnnetused
7.1. Liiklusavarii - avarii ohtlikku veost vedava masinaga 4D
7.2. Liiklusavarii - avarii inimesi vedava bussiga 4D
7.3. Liiklusavarii - avarii paljude masinatega ning rohkete vigastatutega 4D
7.4. Raudteeavarii - reisirong 3D
7.5. Raudteeavarii - rong ohtliku veosega 3D
7.6. Lennuõnnetus 3D
7.7. Õnnetused veesõidukitega - 3D

8. Õnnetused veekogudel
8.1   Uppumine 4D

9. Ohtlikud nakkushaigused
9.1 Koolera 2D
9.2 Katk 2D

10. Joogivee reostus
10.1 Joogiveeallika reostumine patogeensete mikroorganismidega (koolera, tüüfus)

11. Õnnetused massikogunemis kohtades




                                         99
                                                         Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




LISA 19 Hädaolukordadeks valmisoleku ja ühise tegutsemise alane
koostöölepe

HÄDAOLUKORDADEKS VALMISOLEKU JA ÜHISE TEGUTSEMISE ALANE
KOOSTÖÖLEPE

Pärnu                                                    23. Oktoober 2007.a.


Pärnu Linnavalitsus, registrikood 75000064 (edaspidi Linnavalitsus), asukohaga Suur-
Sepa 16, Pärnu 80098, mida esindab põhimääruse alusel linnapea Mart Viisitamm;
Kaitseliidu Pärnumaa Malev, registrikood 74000725 (edaspidi Kaitseliit), asukohaga
Pikk 20, Pärnu 80010, mida esindab Kaitseliidu seaduse ja põhikirja alusel Kaitseliidu
Pärnumaa Maleva vaneminstruktor malevapealiku ülesannetes kapten Marek Laanisto;
Lääne-Eesti Päästekeskus, registrikood 70007943 (edaspidi Päästekeskus), asukohaga
Pikk 20a, Pärnu 80010, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Ivar Kaldasaun;
Kaitseväe Pärnu Üksik-jalaväepataljon (edaspidi Kaitsevägi), registrikood 70006702,
asukohaga A.H. Tammsaare pst. 70, Pärnu 80010, mida esindab põhimääruse alusel
kapten Rain Jano; Punase Risti Pärnumaa Selts, registrikood 80064706 (edaspidi
Punane Rist), asukohaga Kuninga 30a, Pärnu 80014, mida esindab põhikirja alusel Eesti
Punase Risti Pärnumaa Seltsi sekretär Egle Liiv;         Lääne Politseiprefektuur,
registrikood 70006760 (edaspidi Politsei), asukohaga Pikk 18, Pärnu 80089, mida
esindab volituse alusel Sander Peremees; Lääne Piirivalvepiirkond, registrikood
70005252 (edaspidi Piirivalve), asukohaga Tallinna mnt.19, Kuressaare 93811, mida
esindab põhimääruse alusel staabiülem Jaak Haamer ja SA Pärnu Haigla, registrikood
90004527 (edaspidi Haigla), asukohaga Ristiku 1, Pärnu 80010, mida esindab põhikirja
alusel juhatuse esimees Urmas Sule (edaspidi koos “Osapooled”), sõlmisid käesoleva
koostööleppe alljärgnevas:

1. Eesmärk

Koostööleppe eesmärgiks on tõhustada hädaolukordadeks valmisolekut ja ühist
tegutsemist hädaolukordades Pärnu linna haldusterritooriumil tegevusvaldkondade
täpsema jagamise teel.
Koostööleppe aluseks on Hädaolukorraks valmisoleku seadus.

2. Poolte kavatsused

Koostööleppele osapooled kinnitavad, et nende ühishuviks on kriisireguleerimise alane
koostöö ja ülesannete jagunemine alljärgnevalt.

2.1. Linnavalitsus:

   1) teavitab elanikke võimalikest ohtudest ning arendab välja oma
      haldusterritooriumil varajase hoiatuse süsteemi;
   2) korraldab linna kriisireguleerimisplaani koostamist;
   3) osaleb hädaolukorra lahendamisel omapoolsete ressursside kasutamisega;
   4) planeerib ja korraldab koostöös teiste käesoleva koostööleppe Osapooltega
      kriisireguleerimisalase koolituse läbiviimist linna territooriumil;


                                         100
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



    5) tagab Pärnu linna infotelefoni 15505 töö hädaolukorras 24h;
    6) korraldab hädaolukorras toiduainete ja joogivee kättesaadavuse elanikele;
    7) planeerib koostöös käesoleva koostööleppe Osapooltega evakuatsioonipunktide
        personali koolitamist;
    8) korraldab evakuatsioonipunktide valmisolekut hädaolukorras;
    9) korraldab sotsiaalhoolekandealast tegevust hädaolukorras;
    10) töötab koos käesoleva koostööleppe Osapooltega välja nõuded Pärnu linna
        evakuatsioonipunktidele;
    11) korraldab Pärnu linna evakuatsiooniplaani väljatöötamist;
    12) osaleb vähemalt ühel korral aastas koos käesoleva koostööleppe Osapooltega
        kriisiolukorra lahendamisele orienteeritud õppusel;
    13) osutab kõikvõimalikku abi ja edastab oma vastutusalasse jääva informatsiooni
        päästetööde juhile;
    14) teeb Pärnu Linnavolikogule ettepanekuid täiendada Pärnu linna arengukava ja
        eelarvet käesoleva koostööleppe Osapoolte poolt tehtud soovituste alusel.
2.2. Päästekeskus:
    1) juhib ja korraldab päästetöid;
    2) teeb linnale ettepaneku linna kriisikomisjoni ja      kriisireguleerimismeeskonna
       kokkukutsumiseks;
    3) nõustab linnavalitsust linna riskianalüüsi ja kriisireguleerimisplaani koostamisel;
    4) osaleb koostöös Osapooltega kriisireguleerimisalase koolituse läbiviimisel linna
       territooriumil;
    5) osaleb Pärnu linna evakuatsiooniplaani väljatöötamisel;
    6) osaleb koos Osapooltega Pärnu linna evakuatsioonipunktidele mõeldud nõuete
       väljatöötamisel ja evakuatsioonipunktide personali koolitamisel;
    7) osaleb vähemalt ühel korral aastas koos käesoleva koostööleppe Osapooltega
       kriisireguleerimise alasel õppusel.

2.3. Kaitseliit:
    1) toetab hädaolukordades tegutsemisel olemasolevate ressurssidega;
    2) korraldab koostöös Linnavalitsusega elanikkonna toitlustamise;
    3) osaleb päästetöödel;
    4) osaleb koostöös Osapooltega kriisireguleerimisalase koolituse läbiviimisel linna
       territooriumil;
    5) osaleb Pärnu linna evakuatsiooniplaani väljatöötamisel;
    6) osaleb koos Osapooltega Pärnu linna evakuatsioonipunktidele mõeldud nõuete
       väljatöötamisel ja evakuatsioonipunktide personali koolitamisel;
    7) osaleb vähemalt ühel korral aastas koos käesoleva koostööleppe Osapooltega
       kriisireguleerimise alasel õppusel.



                                           101
                                                             Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



2.4. Politsei:
    1) korraldab liiklust;
    2) tähistab, julgestab ja valvab kooskõlas päästetööde juhiga sündmuskohta;
    3) juhib ja korraldab inimeste otsinguid õnnetuspiirkonnas;
    4) informeerib,  registreerib,        identifitseerib   ja     suunab        evakueerituid
       kogunemiskohtadesse;
    5) identifitseerib hukkunud isikud;
    6) määrab kannatanute ja mittekannatanute vara kogumispunkti ja teostab selle
       valvet;
    7) osaleb psühholoogilise abi osutamisel oma võimaluste piirides;
    8) edastab oma vastutusalasse jääva informatsiooni päästetööde juhile.
    9) osaleb Pärnu linna evakuatsiooniplaani väljatöötamisel;
    10) osaleb koos Osapooltega Pärnu linna evakuatsioonipunktidele mõeldud nõuete
        väljatöötamisel ja evakuatsioonipunktide personali koolitamisel;
    11) osaleb vähemalt ühel korral aastas koos käesoleva koostööleppe Osapooltega
        kriisireguleerimise alasel õppusel.

2.5. Punane Rist:
    1) osaleb meditsiinilise ja psühholoogilise abi korraldamisel;
    2) osaleb koos Osapooltega Pärnu linna evakuatsioonipunktidele mõeldud nõuete
       väljatöötamisel ja evakuatsioonipunktide personali koolitamisel;
    3) korraldab evakuatsioonipunktide tegevuse, eraldades selleks oma võimaluste
       piires inim- ja muid ressursse;
    4) peab arvestust evakuatsioonipunktis viibivate inimeste üle;
    5) osaleb vähemalt ühel korral aastas koos käesoleva koostööleppe Osapooltega
       kriisireguleerimise alasel õppusel.

2.6. Kaitsevägi:
    1) abistab esmaabi osutamisel ja kannatanute transpordil;
    2) osaleb psühholoogilise abi osutamisel oma võimaluste piirides;
    3) osaleb päästetööde läbiviimisel;
    4) abistab vajadusel Politseid õnnetuspiirkonna julgestamisel ja piiramisel;
    5) osaleb evakuatsiooni läbiviimisel, kasutades selleks oma inim- ja tehnilisi
       ressursse.
    6) korraldab koostöös Linnavalitsusega elanikkonna toitlustamise;


                                            102
                                                          Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   7) osaleb koostöös Osapooltega kriisireguleerimisalase koolituse läbiviimisel linna
      territooriumil;
   8) osaleb Pärnu linna evakuatsiooniplaani väljatöötamisel;
   9) osaleb koos Osapooltega Pärnu linna evakuatsioonipunktidele mõeldud nõuete
      väljatöötamisel ja evakuatsioonipunktide personali koolitamisel;
   10) võimalusel kasutab oma valduses olevaid rajatisi vajadusel evakueeritute
       majutamiseks;
   11) osaleb vähemalt ühel korral aastas koos käesoleva koostööleppe Osapooltega
       kriisireguleerimise alasel õppusel.

2.7. Piirivalve
   1) abistab esmaabi osutamisel ja kannatanute transpordil;
   2) osaleb päästetööde läbiviimisel;
   3) abistab vajadusel Politseid õnnetuspiirkonna julgestamisel ja piiramisel;
   4) osaleb koostöös Osapooltega kriisireguleerimisalase koolituse läbiviimisel linna
      territooriumil;
   5) osaleb Pärnu linna evakuatsiooniplaani väljatöötamisel;
   6) osaleb koos Osapooltega Pärnu linna evakuatsioonipunktidele mõeldud nõuete
      väljatöötamisel ja evakuatsioonipunktide personali koolitamisel;
   7) osaleb vähemalt ühel korral aastas koos käesoleva koostööleppe Osapooltega
      kriisireguleerimise alasel õppusel.


2.8. SA Pärnu Haigla
   1) korraldab kannatanute abistamise ning kõigi protsessis osalevate
      töötajate koordineeritud ja professionaalse tegutsemise kooskõlas Haigla
      kriisireguleerimisplaaniga;
   2) osaleb haiglavälise erakorralise meditsiiniabi osutamisel (kiirabi) ning tagab
      vähemalt kahe täiendava kiirabibrigaadi valmisoleku hädaolukorras;
   3) osaleb koostöös Osapooltega kriisireguleerimisalase koolituse läbiviimisel linna
      territooriumil;
   4) osaleb Pärnu linna evakuatsiooniplaani väljatöötamisel;
   5) osaleb koos Osapooltega Pärnu linna evakuatsioonipunktidele mõeldud nõuete
      väljatöötamisel ja evakuatsioonipunktide personali koolitamisel;
   6) osaleb vähemalt ühel korral aastas koos käesoleva koostööleppe Osapooltega
      kriisireguleerimise alasel õppusel.
3. Lõppsätted


                                          103
                                                            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Käesoleva koostööleppe allakirjutamine on kriisireguleerimise alase koostöö arendamise
aluseks. Edasises tegevuste plaanis ja täpsemas ajakavas lepitakse kirjalikult kokku
pärast käesoleva koostööleppe allakirjutamist.
Käesoleva koostööleppe lahutamatuks osaks on osapoolte ressurssidest ülevaate andev
lepingu lisa.
Käesolev koostöökokkulepe ja tema lisa(d) vaadatakse üle ja täiendatakse vähemalt kord
aastas. Lepingu dokumendi haldamist ja Lisade ülevaatamist korraldab Lääne-Eesti
Päästekeskus.

Käesolev ühiste koostöölepe on avatud edaspidi kõigile võimalikele osapooltele.

Koostöölepe jõustub allakirjutamise hetkest.

Osapooled lahendavad heas usus ja koostöö vaimus ning vastastikuste läbirääkimiste
kaudu kõik koostööleppe täitmise suhtes esile kerkinud küsimused.
Selle tunnistuseks on sõlmitud käesolev koostöölepe osapoolte täieõiguslike esindajate
poolt allkirjastatuna kaheksas identses eksemplaris.
Käesoleva lepingu osapooled kinnitavad, et plaanivad hädaolukordade lahendamisel
kasutada ressursse leppe Lisas 1 toodud mahus.


4. Osapoolte esindajate allkirjad




________________             ________________                ________________
Mart Viisitamm               Ivar Kaldasaun                  Sander Peremees
Pärnu Linnavalitsus          Lääne-Eesti Päästekeskus        Lääne Politseiprefektuur




________________             ________________                ________________
Rain Jano                    Marek Laanisto                  Jaak Haamer
Kaitseväe Pärnu              Kaitseliidu Pärnumaa            Lääne Piirivalvepiirkond
Üksik-jalaväepataljon        Malev




              ________________                 ________________
              Urmas Sule                       Egle Liiv
              SA Pärnu Haigla                  Punase Risti Pärnumaa Selts




                                          104
                                                              Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



 Koostööleppe Lisa nr 1
 Osapoolte ressurss


          1. Linnavalitsus

          1.1 kaks diiselmootoriga bussi inimeste/kauba vedamiseks,
          mahutavusega kokku 2 juhti + 14 reisijat;
          1.2 linna infotelefoni 15505 ööpäevaringne toimimine;
          1.3 viis ametnikku (munitsipaalpolitseinikud) abiks teistele osapooltele või tööle
              evakuatsioonipunkti;
          1.4 kaks PR-inimest teavitusgrupi koosseisu;
          1.5 vähemalt kolme evakuatsioonipunktiks sobivat hoone kasutusse andmine.

Kontaktandmed:
 Eesnimi Perenimi Ametikoht                        mobiil      E-mail
 Mart      Viisitamm linnapea                      53          mart.viisitamm@lv.parnu.ee
                                                   413 124
 Simmo       Saar         abilinnapea              533         simmo.saar@lv.parnu.ee
                                                   14 115
 Asser       Jaanimets    avalike suhete nõunik    50 99       asser.jaanimets@lv.parnu.ee
                                                   632
 Riho        Alliksoo     sotsiaalosakonna         52 35       riho.alliksoo@lv.parnu.ee
                          juhataja                 220
 Andrus      Haugas       haridusosakonna          51 03       andrus.haugas@lv.parnu.ee
                          juhataja                 677
 Janno       Aringo       majandusosakonna         50 89       janno.aringo@lv.parnu.ee
                          juhataja                 789
 Karl        Kolla        munitsipaalpolitsei      51 73       karl.kolla@lv.parnu.ee
                          direktor                 688

          2. Päästekeskus

          2.1 hädaolukordade lahendamiseks vajaliku töökeskkonna tagamine
              (kriisikeskus);
          2.2 staabitöö korraldamine (kuni 5 inimest);
          2.3 1 PR inimene teavitusgrupi koosseisu.

Kontaktandmed
 Eesnimi Perenimi Ametikoht                     Tel. töö mobiil       E-mail
 Priit     Laos   teenistuse juht               4447800 5078981       priit.laos@rescue.ee

 Toomas      Luik        kriisireguleerimise 4447821 5138468          toomas.luik@rescue.ee
                         büroo juhataja
 Meelis      Viks        kriisireguleerimise 4478822                  meelis.viks@rescue.ee
                         büroo
                         peaspetsialist




                                             105
                                                           Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




        3. Kaitseliit

        3.1 kaks välikööki (kuni kuuesajale inimesele ööpäevas - puuduvad toiduvarud);
        3.2 joogivee transport;
        3.3 kütusevaru oma transpordivajaduste rahuldamiseks kuni üheks ööpäevaks;
        3.4 kriisiolukorras tegutsemiseks 6 täielikult varustatud ja koolitatud
            meeskonda,
            kokku 100 liiget;
        3.5 üks kaplan.

Kontaktandmed:
Eesnimi Perenimi Ametikoht               Tel. töö mobiil  E-mail
Mehis    Born    KL PM pealik            4430752 53332837 mehis.born@mail.ee

Marek      Laanisto     KL PM           4464859 5121037 marek.laanisto@mail.ee
                        vaneminstruktor
Kristian   Kivimäe      KL PM           4464855 53483339 kristian.kivimae@mail.ee
                        instruktor

        4. Kaitsevägi

        4.1 inimressurss – püsivalt kuni 25 kaadrikaitseväelast ( koolitusperioodil
            lisaks ajateenijad / väljaõppel olevad kaadrikaitseväelased);
        4.2 sõidukid – 10 autot ( 5 sõidu- ja 5 veoautot);
        4.3 elektrigeneraatorid – 7 tk , 4,5kW igaüks;
        4.4 tekid, padjad, madratsid: 100 komplekti (kui väeosas ei ole väljaõpetatavat
            koosseisu siis 400);
        4.5 esmaabitarbed – kompanii meditsiinivarustus ( 100-200 komplekti );
        4.6 toitlustus – toiduvarud puuduvad, 1 väliköök, joogivesi 3 kuupmeetrit;
        4.7 meditsiin – esmaabivahendid, ravimivaru, 1 kiirabibrigaad autoga,
            1 kiirabibrigaad meditsiiniautoga (suure läbitavusega), haigla 10 kohaline;
        4.8 üks kaplan.

Kontaktandmed :
Eesnimi Perenimi    Ametikoht               Tel. töö mobiil                   E-mail
Rain     Jano    väeosaülema kt.            7175801 5298147           rain.jano@mil.ee

Argo       Reidla       väljaõppeosakonna 7175802 56472217            argo.reidla@mil.ee
                        ülem




                                           106
                                                              Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




         5. Punane Rist

         5.1 15 inimest, kes on läbinud esmaabi- ja otsingukoolituse;
         5.2 kaheksakümmend tekki;
         5.3 esmaabivahendid kahekümnele kannatanu käsitlemiseks.

Kontaktandmed :

Eesnimi       Perenimi     Ametikoht           Tel.tööl   mobiil         e-mail
Egle          Liiv         Eesti Punase                   5122881        punanerist.parnumaa@ma
                           Risti Pärnumaa                                il.ee
                           Seltsi sekretär
Ele           Linder       Pärnu LKL                      55631373       raabis@hotmail.com
                           juhatuse
                           esimees
Ülle          Juurik       Restling OÜ         4471007                   ylle@restling.ee
                           reisikorraldaja


         6. SA Pärnu 6. Haigla


         6.1 haigla - 360 voodikohta, erakorralisel meditsiiniosakonnal 9,
             võimalik lisada 7 voodikohta;
         6.2 kiirabi - linnas 4 kiirabibrigaadi (kolmeliikmelist),
             maakonnas 3 kiirabibrigaadi (kolmeliikmelist), vajadusel 2 tunni pärast
             võimalik lisada 2 kiirabibrigaadi (kolmeliikmelist) ja veel tunni aja pärast
             1 kiirabibrigaad (kolmeliikmeline), kokku maakonnaga
             10 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi.

Kontaktandmed :
Eesnimi Perenimi                     Amet              Telefon       Mobiil             E-mail
Urmas     Sule             juhatuse liige             44 73100      5012591        SuleU@ph.ee
Veiko     Vahula           juhatuse liige             44 73103      5123801        VahulaV@ph.ee
Karl      Kukk             juhatuse liige             44 73104      5065706        KarlK@ph.ee
Marit     Õun              erakorralise               44 73290      5123814        Marit@ph.ee
                           meditsiiniabi teenistuse
                           juhataja
Merike        Lepp         erakorralise               44 73390      5212656        LeppM@ph.ee
                           meditsiiniabi osakonna                                  asendab Marit
                           juhataja                                                Õuna
Raido         Paasma       anestesioloogia-,          44 73470      5123803        PaasmaR@ph.ee
                           operatiiv- ja
                           intensiivraviteenistuse
                           juhataja
Pille         Kilgi        anestesioloog              44 73490      5123832        KilgiP@ph.ee
                                                                                   asendab Raido
                                                                                   Paasmad



                                             107
                                                               Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




         7. Piirivalve

         7.1 30 piirivalvurit;
         7.2 2 kõrge läbitavusega veoautot;
         7.3 3 maasturit;
         7.4 üks buss (24 kohta);
         7.5 kaks kergpaati (kolmeliikmelised päästemeeskonnad koos varustusega).

 Kontaktandmed:
  Eesnimi Perenimi     Amet     Telefon                  Mobiil               E-mail
 Alvar    Vallau   piirkonna    4548303                 5121031    alvar.vallau@laane.pv.ee
                   ülem
 Jaak     Haamer   staabiülem   4548306                 5208376    jaak.haamer@laane.pv.ee
 Margus Toomsalu   kordoni ülem 4475801                 5161095    margus.toomsalu@laane.pv.
                                                                   ee
 Erki      Timusk           ülema aset     4475808      5152958    erki.timusk@laane.pv.ee
                            korrapidaja    4475810      5121085    parnu.korrapidaja@laane.pv
                                                                   .ee

         8. Politsei

         8.1   40 politseiametnikku;
         8.2   kaks väikebussi (15 ja 8 kohaline);
         8.3   üks kaater;
         8.4   kaks käsi GPSi;
         8.5   elektrigeneraator (3 kw).

Kontaktandmed:
 Eesnimi    Perenimi        Ametikoht                mobiil    E-mail
 Sander     Peremees        Lääne                    5173292   sander.peremees@laane.pol.ee
                            Politseiprefektuuri
                            Pärnu
                            politseiosakonna
                            vanemkomissar
 Veiko         Järva        Politseiprefektuuri      5115679   veiko.jarva@laane.pol.ee
                            Pärnu
                            politseiosakonna
                            korrakaitsetalituse
                            vanemkomissar




                                              108
            Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




KÄITUMISJUHISED
ELANIKKONNALE




      109
                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




           KÄITUMISJUHISED ÜLEUJUTUSE KORRAL


TAUSTINFORMATSIOON

Veemassil on suur jõud. Üleujutus võib kaasa tuua suuri kahjustusi, kuna vesi on raske ja
tohutult liikuv, saades hoogu juurde paisude, tammide ja teiste takistuste ületamisest. Üks
kuupdetsimeeter vett kaalub üks kilo ja ükskuupmeeter üks tonn.

Mis on üleujutus?
Kui tulekahjud välja arvata on üleujutused on kõige tavalisemad ja laialdasemad
looduskatastroofid maailmas. Enamasti kutsuvad üleujutused esile tugevad ja pikaajalised
vihmasajud.

Üleujutuse põhiliike on kaks:
 siseveekogude üleujutused, mida põhjustab jõgede kõrge veeseis või tammide purunemine;
 mere tekitatud üleujutused, mida põhjustavad tavaliselt maavärinad või tormituuled.

Üleujutus võib tekkida kiiresti või aeglaselt. Enamasti areneb üleujutus pikema perioodi jooksul
(rohkem kui ööpäev). Suured ja kiired üleujutused on väga ohtlikud. Äkiliste ja kiirete
üleujutuste põhjuseks võivad olla suuremad tormid, maavärinad, samuti veetammide
purunemine. Sellised üleujutused toovad kaasa väga palju hävingut.

Kiire ja äkilise üleujutusega võivad kaasneda puude, jää ja prügi massiline liikumine, mis seab
ohtu inimesed ja nende vara. Harvad ei ole olukorrad, kus vesi „pühib” minema hooneid. Üle 60
cm veetõus viib väga lihtsalt auto veevooluga kaasa. Äkilised ja kiired üleujutused võivad
tekkida minutitega.

TÄHELEPANU! Parim kaitse üleujutuse vastu on lahkuda kodust ohutumasse kohta.

TEGUTSEMINE ÜLEUJUTUSE KORRAL

ENNE ÜLEUJUTUST
Hangi võimalikult täpne ilmaprognoos ning ole hästi informeeritud veetaseme muutumisest.

Uuri, millise veetaseme korral sinu majapidamine on ohus. Veekoguäärsetel elanikel on
soovitatav paigaldada randa/kaldale kõrgusmärgid (selgesti nähtavad kaugelt). Kui avastad, et
veetase tõuseb ohtlikult kiiresti, teavita sellest naabreid, kohalikku omavalitsust ja päästeasutust.

Väljaspool ruume

   Selgita välja ohud, mis võivad kaasneda üleujutusega:
               kariloomad;
               loomasöödale (silo- ja põhupallid);
               küttepuudele;
               lahtistele esemetele (aiamööbel jne);
               sõiduvahenditele;
               paatidele jm ujuvvahenditele.

   Võimaluse korral tuleks transpordivahendid aegsasti viia kõrgematele kohtadele. Pärnu
    linnas teater Endla esisesse parklasse, Port Arturi või Kaubamajaka parklatesse, kus politsei
    organiseerib vajadusel nende täiendava valve.



                                                110
                                                                  Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




   Võimalusel ehita veetõkkeid, kasutades liivakotte, sõrestikke jne, et kaitsta veetõusu eest
    oma majapidamist.

Hea ja lihtsa veetõkke ehitamiseks saab kasutada puidust laadimisaluseid (rahvasuus
euroalused). Laadimisalused paigaldatakse (ca 45 kraadise nurga all) üksteise kõrvale selliselt, et
tekiks vajalik barjäär, mida toestatakse puidust või metallist tugijalgadega või toetatakse vastu
hoone seina (barjääri kõrgus on sõltuvalt kaldest 95 - 65 cm). Barjäär kaetakse veekindla
vastupidava kile või presentkattega. Võrreldes liivakottide paigaldamisega on töömaht oluliselt
väiksem. Üks laadimisalus on võrdne 50 liivakoti paigaldamisega (üks liivakott on 30 kg ehk
kokku 1,5 tonni).

Ruumides
 Teisalda oma vara: mööbel, elektririistad, olmeelektroonika, väärisesemed, riided jm
   kodune vara võimaliku uputuse piirkonnas maapinnast kõrgemale korrusele.
 Viia uputuse piirkonnast kõrgemale õlid, lahustid, mürgised ained nagu putuka- ja
   taimemürgid, et vältida vete saastumist;
 Keldrikorrusel eemaldada võimalusel WC potid ja sule kanalisatsioonitorude avad ning
   kraani äravoolutorude avad puupunnidega, sest kanalisatsioon võib tagurpidi tööle hakata;
 Ühenda lahti kanalisatsiooni juhitud vihmaveetorud;
 Kontrolli, et keldrikorrusele pole kinni jäetud kodu- või lemmikloomi;
 Vahetu ohu korral lülita maja elektrivõrgust välja.

Vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:
 taskulamp koos tagavara patareidega;
 portatiivne raadio (patareidega) koos tagavara patareidega;
 mobiiltelefon;
 esmaabivahendid;
 vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral);
 söök ja jook;
 söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);
 sularaha ja/või krediitkaart;
 ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud (soovitavalt vettpidavad).

Valmista plaan hädaolukorraks (tõsise üleujutuse korral)
Juhul, kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed on koolis) valmista ette
plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada.

Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad) kuhu saab minna evakueerumise korral.
Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha.

Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet üleujutuse kohta (kohalikud raadiojaamad,
ilmateadete koduleheküljed jne).
Kodust lahkumisel lülita välja elekter ning teavita sellest kindlasti kohalikku omavalitsust.

ÜLEUJUTUSE AJAL
TÄHELEPANU! Häda korral helista koheselt hädaabinumbril 112 ja kutsu abi.

Sõidukis
   Soovitavalt ära sõida läbi üleujutatud piirkonna. Võimalusel vali sihtpunkti sõitmiseks muu
    ohutum tee. Üleujutuste ajal on kõige rohkem inimesi uppunud autodes.
   Kui sinu auto on jäänud üleujutatud teelõigul seisma, siis lahku autost viivitamatult ja otsi
    mõni ohutum ja kõrgem paik.


                                               111
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Väljaspool ruume
   Ära kõnni läbi üleujutatud ala, eriti voolavas vees. Ka väikese voolukiirusega vesi võib sind
    pikali paisata ning uppumisohtu seada.
   Hoia eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -kaablitest. Elektrilöök on
    sagedane hukkumise põhjus üleujutuse korral.
   Kui viibid maastikul, otsi endale mõni ohutum ja kõrgem paik.

Ruumides
   Kui vesi tõuseb kiiresti ning hakkab tungima hoonetesse (eluruumidesse) enne, kui oled
    jõudnud evakueeruda, siis tagane teisele korrusele, pööningule või katusele. Võta kaasa
    hädaolukorraks vajalikud vahendid.
   Ära püüa ujuda ohutumasse paika. Oota päästjaid, kes tulevad ise sinu juurde. Tee kõik
    selleks, et olla päästjatele nähtav:
                       tee häält;
                       vilista (kasuta vile);
                       näita valgust;
                       märgista tänavapoolsed uksed või aknad (nt sõnumid „appi”, „vajame abi”
                        jne).

PEALE ÜLEUJUTUST

   Anna kannatanutele esmaabi!
   Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi –
    invaliidid, vanurid jt piiratud teovõimega inimesed.
   Peale veetaseme alanemist tuleb kohe asuda tegutsema, sest vesi rikub peaaegu kõiki
    materjale. Maja konstruktsioone, mööblit, tekstiili, vaipu jm tuleb hakata kuivatama nii ruttu
    kui võimalik, sest märgunud materjalid on heaks pinnaseks hallitusseente ja bakterite
    kasvule. Need võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule nii terviseprobleeme kui ka vara
    pöördumatut riknemist.

Oluline tegevus
   Üleujutuse all olnud piirkonda sisenedes tuleb olla ettevaatlik. Kummijalatsid ja -kindad
    kaitsevad elektrilöögi ohu eest ruumides, kus põrandal on veel veekiht. Vähimagi kahtluse
    korral võimalikust elektrilöögi ohust teata hädaabinumbrile 112.
   Kontrolli gaasiseadmete korrasolekut (juhul kui majas on kasutusel gaas). Kui on tunda
    gaasilõhna:
                      sule võimalusel gaasi juurdevool;
                      tuuluta ruume akende ja uste avamisega;
                      ära kasuta ruumis lahtist tuld ega elektrit;
                      eemaldu ohtlikust piirkonnast;
                      helista hädaabinumbrile 112.

   Tähtis on kiire tegutsemine. Üleujutuses kahjustada saanud tähtsad paberid ja dokumendid
    tuleb hallituskahjustuste vältimiseks, nii ruttu kui võimalik, panna sügavkülmikusse. Hiljem
    on aega nende kuivatamisega ja taastamisega tegeleda. Kui esemed või dokumendid on
    kahjustatud reoveega, siis tuleb tarvitusele võtta ka sanitaarettevaatusabinõud.

   Märjad esemed on rasked ja haprad, seetõttu tuleb need ümberpaigutamiseks, kuivatamiseks
    või külmutamiseks asetada kindlale alusele. Kõiki üleujutuse poolt tekitatud kahjustusi tuleb
    kirjalikult dokumenteerida, pildistada või teha videofilm.




                                              112
                                                               Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule
    omavalitsusele. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate
    majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.

Hoone
Veendu, et maja vee all olnud osad on terved. Vundamendi uurimisel pööra erilist tähelepanu
selle nurkadele. Veendu, et vundamendi äärest pole vesi pinnast ära uhtunud. Pane tähele
kõmmeldunud või üleskerkinud seinapaneele ja põrandaplaate. Uuri, kas põrandates pole auke,
purunenud klaasi tükke või muid ohtlikke rususid.

Vesi ja reostus
Üleujutusest jäänud vesi võib olla saastatud reoveega või teiste saasteainetega, seetõttu tuleb
(vähemalt esialgu) kanda taastamistöödel kummikindaid. Ka kraanist tuleva vee suhtes tasub
algul tähelepanelik olla – kas pole muutunud selle maitse, värv või lõhn, mis annab tunnistust
kaevu või muu veeallika reostumisest.

Töövahendid
Puhastus- ja taastustöödel võib vaja minna järgmisi vahendeid:
 kummi- ja töökindad;
 tolmumask;
 kaitseprillid;
 tihedast materjalist tööriietus;
 panged, põrandalapp (narmashari), kühvel;
 tangid, haamer;
 mitmes suuruses prügikotid;
 kloori sisaldav pesuvalgendaja;
 nõudepesuvahend, mis ei sisalda ammoniaaki (ammoniaaki võivad sisaldada
    nõudepesumasina pesuvahendid. Kontrollida seda pesuvahendi pudeli sildilt. NB! Kunagi ei
    tohi segada kloori sisaldavat pesuvalgendajat ammoniaagiga. Tulemuseks on väga mürgine
    gaas);
 suuremad kausid või anumad riidematerjalide loputamiseks;
 pesunöör riidematerjalide kuivatamiseks ülesriputamiseks (seda läheb tunduvalt suuremas
    koguses vaja kui tavaliselt pesu kuivatamiseks);
 veekindlad pikendusjuhtmed;
 sukelpumbad;
 märg/kuiv tööstuslik tolmuimeja;
 ventilaatorid;
 spetsiaalsed õhuniiskuse eemaldajad;
 puhurid, soojendajad;
 patareidel töötav raadio jm.




                                             113
                                                                  Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




                    KÄITUMISJUHIS TORMI KORRAL

TAUSTINFORMATSIOON

Mis on torm?
Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sagedasti
äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne.

Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate
kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA
tugevaima orkaani Andrew üleminekul.

Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled
lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on
registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormiks on ristitud
1967.a 6.-7. augusti torm, mil tugevaimaks puhanguks registreeriti küll 35 m/s, kuid erakordseks
muutis selle kahepäevane kestus ja jõulised keerised-trombid.

Mis on äike?
Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid
kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse tekitades võimsa ja sademeterohke
pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sagedasti tugevad hoovihmad
(põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid).

Mis on välk?
Kui atmosfääri kõrgemates kihtidest olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad
tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivseteks ja negatiivseteks laetud tilkadeks. Tekib tugev
elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi
muud kui tohutu lühis.

Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa
vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Harvad pole ka juhud, kus välk lööb hoopis alt üles
või liigub mööda pilve horisontaalselt. Välk liigub kiirusega 30 000 km/h ning tema temperatuur
ulatub 30 000 kraadini.

Välgukanalis olev õhk kuumeneb mitme tuhande kraadini, mille tulemusena tekib järsk rõhutõus
võrreldes muu ümbritseva õhuga. Peale välgusähvatuse lõppu magnetväli kaob ning välgukanal
„rebeneb”. Tekkiva rõhulainega kaasneb tugev heli ehk kõuemürin.

Mis on rahe?
Rahe kujutab endast ümmargusi või ebamäärase kujuga jäätükke. Tõusvad õhuvoolud kannavad
raheterad pilve kõrgematesse kihtidesse, kus veekihi külge kleepuvad lumekübemed. Tera
muutub raskemaks ja langeb allapoole. Allpool seguneb tera allajahtunud piiskadega kattes
rahetera uue läbipaistva jääkihiga. Selliselt liiguvad raheterad rünksajupilvedes tõusvate ja
laskuvate õhuvooludega mitmeid kordi üles-alla. Kui tõusvad õhuvoolud ei suuda lõpuks
suuremaid raheteri enam üleval hoida, langevad need rahesajuna maapinnale.

Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm.

Mis on tromb?
Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa kohal
liikuvat trombi tuulispasaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks.



                                               114
                                                                Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Trombi või vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp,
mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt
tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või
veepiiskadest. Õhk keeristormi sees liigub spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas.
Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib
tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka
inimohvrid. Vesipüksid on ohtliku laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile
läheneda ei tohi.

Kas sa teadsid, et…?
Välgu löök tabab tavaliselt kõrgeid kohti ja objekte – puid, torne, kivirahne, metallist
konstruktsioone ning tekitab tugevaid häireid ja kahjustusi elektroonikaseadmetes.

Igas sekundis tabab maad umbes sada välgulööki ja igal aastal hukkub välgulöögi tagajärjel mitu
tuhat inimest.

Kõige ohvriterohkemas rahesajus hukkus 246 inimest ja 1600 karilooma.

Kõige rängemaid tagajärgi on trombid (tornaadod) põhjustanud Bangladeshis. 1989.a tappis
tromb ligikaudu 1100 inimest.

Välgud ei ole tavaliselt pikemad kui 20 – 30 meetrit. Tugevate äikesehoogude ajal tekivad
taevasse välgud, mille pikkus võib ulatuda kuni 6000 meetrini.

TEGUTSEMINE TORMI KORRAL

ENNE TORMI

   Selgita välja ohud lähiümbruses. Lahtised ja kergesti lenduvad esemed, kuivanud puud või
    selle oksad, mis võivad tugevate tormidega põhjustada vigastusi ja purustusi.
   Selgita välja veeuputuse tõenäosus selles piirkonnas.
   Veendu, et pereliikmed teavad, kuidas tegutseda tormi ajal ja peale tormi.
   Juhenda pereliikmeid kuidas gaasi-, vee- ja elektriseadmed välja lülitada.
   Juhenda lapsi, millal ja kuidas helistada hädaabinumbrile 112 ning millisele raadiojaamale
    tuleb keerata raadio erakorralise informatsiooni saamiseks.

Vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:
   taskulamp koos tagavara patareidega;
   portatiivne raadio (patareidega) koos tagavara patareidega;
   mobiiltelefon;
   esmaabivahendid;
   vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral);
   söök ja jook;
   söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);
   sularaha ja/või krediitkaart;
   ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud (soovitavalt vettpidavad).

Piksevarras
Välgu tabamuse leevendamiseks kasutatakse kõikvõimalikke abinõusid, mis aitavad ennetada
hädaolukorda ning vähendada välgust tingitud õnnetusjuhtumi tagajärgi.
Piksevarras on kuni 4 meetri pikkune ja mõne sentimeetri jämedune raudvarras. Juhul, kui välk
lööb terasvardasse, läheb elekter mööda varrast, kaablit, sütt või augus olevat vett otse maasse.




                                              115
                                                               Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Olgu märgitud, et mittenõuetekohaselt     püstitatud piksevarras on palju ohtlikum kui selle
puudumine.

Valmista plaan hädaolukorraks (tõsise tormi korral)

Juhul, kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed on koolis) valmista ette
plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada.

Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad) kuhu saab minna evakueerumise korral.
Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha.

Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet ilma kohta (kohalikud raadiojaamad,
ilmateadete koduleheküljed jne).

TORMI AJAL

Ruumides
   Veendu, et lahtised ja lenduvad esemed (aiamööbel, telgid jne) on turvalises kohas või
    tugevalt kinnitatud. Vii kergemad esemed siseruumidesse.
   Sule korralikult kõik uksed, aknad ja luugid.
   Kuula kohalikku raadiojaama (patareitoitega), et olla kursis kõige uuema informatsiooniga
    tormi kohta.
   Ära kasuta elektrilisi majapidamisriistu või tavatelefone kuna välk võib levida mööda
    juhtmeid ja kaableid (võimalusel eemalda vooluringist).
   Eemalda antennikaabel televiisorist.
   Väldi vannitoa ja kraanide kasutamist kuna metalltorud ja vesi juhivad hästi elektrit.

Väljaspool ruume
 Püüa varjuda autosse või hoonesse.
 Lagedal väljal, kus puudub võimalus varjuda, ole kükakil, suru põlved kokku, pane pea
    põlvede vahele ning võta kätega ümber jalgade kinni (sellisel juhul ei taba välk suure
    tõenäosusega inimest).
 Ära heida pikali (välk võib maasse löömisel tekitada pinge pea ja jalgade vahel – tuhandeid
    volte).
 Hoidu kogunemistest väljakul, tänaval või õues (rahvahulga tabamise tõenäosus on suurem
    kui üksiku inimese puhul).
 Ära varju puude alla, metallist mastide ja aedade lähedale, sest siin võib välk tabada
    kergemini kui lagedal väljal.
 Mägedes või kõrgetel kaljudel olles püüa võimalikult ruttu alla tasandikule tulla.
 Äikese korral ära hoia käes vikatit, labidat, kirvest, reha või muud metallist tööriista kuna
    raud tõmbab välku väga hästi külge.
 Hoia eemale veekogudest (välk tabab sagedamini tiikide ja kaevude läheduses olevaid
    objekte).

Sõidukis
   Maanteel sõites veendu sõidu ohutuses (ettevaatust murduvate puude ja okstega ning muude
    takistustega, mis võivad sattuda teele või kukkuda sõiduvahendile).
   Vali vastavalt nähtavusele ja ilmastikutingimustele vastav sõidukiirus. Tugevate vihma- või
    rahehoogude ja tormi korral peata auto teeserval ning lülita sisse liiklusvahendi ohutuled.
   Väldi sõitmist üleujutatud teelõikudel.

Trombi ohu korral



                                             116
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Kui võimalik, tuleks peituda keldrisse või hoonesse, võimalikult kaugele välisseintest ja
akendest.

Kui olete lagedal alal, hinnake keeristormi liikumise suunda ja jookske keerise eest kõrvale.

Natuke maad trombist eemal võib valitseda täielik tuulevaikus. Ohutu trombi läheduses siiski ei
ole. Keeristorm võib äkki suunda muuta, ohtlikud on ka keerisest välja lendavad esemed.
Kui aga lagedal maastikul trombi teelt kõrvale põigata ei õnnestu, leidke enda tarvis kraav või
madalam koht, heitke kõhuli või põlvitage, suruge pea rinnale ning katke kätega, hoidke maa
ligi. Kui saate, haarake kinni väikesest puust või põõsast.

Rahe
Äikesetormidega kaasnevad rahesajud on väga ohtlikud, sest suured raheterad toimivad nagu
ehtsad pommid. Tugevamad rahesajud purustavad hooneid, vigastavad põllu- ja aiakultuure ning
on suureks ohuks inimestele ja loomadele.

Eestis on esinenud kuni tuvimuna suurusi raheteri, seega otsi varju ning hoidu kindlasti
rahesadude eest. Vii koduloomad võimalusel varjulisse kohta või lauta. Lemmikloomad võib
lasta tuppa.

Äikesetormi kauguse hindamine

Kuna valgus liigub kiiremini kui heli, siis on võimalik lihtsate vahenditega määrata äikesetormi
ligikaudne kaugus sinu asukohast. Hindamaks äikesetormi kaugust, peab lugema sekundeid
alates välgusähvatusest kuni müristamiseni. Seejärel jaga saadud arv 3-ga. Vastuseks saad
kauguse kilomeetrites.

TÄHELEPANU! Ära unusta, et välgu tabamise oht püsib alati, kui kuuled müristamist.

PÄRAST TORMI

Selgita välja kahjud
   Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi –
    invaliidid, vanurid jt piiratud teovõimega inimesed.
   Osuta vigastatuile esmaabi. Kui keegi on saanud välgutabamuse, alusta koheselt esmaabi
    andmist ning helista viivitamatult hädaabinumbrile 112. Põletushaavade järgi on võimalik
    kindlaks teha välgu sisenemise ja väljumise kohad kehapinnal. Kui löök on põhjustanud
    südame- ja hingamistegevuse seiskumise, alusta koheselt elustamise ABC-ga (ava
    hingamisteed, tee kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaaži) kuni kiirabi
    saabumiseni.
   Teavita asjaosalisi riknenud kaablitest ning juhtmetest.
   Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui
    võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju
    ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest
    teavitama ka muinsuskaitseametit.

Ettevaatust sõitmisel! Teedelolev prügi ning kahjustatud teelõigud teevad sõitmise
ohtlikuks.




                                               117
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




KÄITUMISJUHIS LUMETORMI KORRAL

TAUSTINFORMATSIOON

Suured lumetormid võivad olla surmavate tagajärgedega. Suurimad lumetormid on nõudnud
sadu inimelusid ning tekitanud majandusele miljardite dollarite ulatuses kahjusid.

Kombinatsioon tugevast tuulest, ebatavalisest külmalainest ning rängast lumesajust võib tekitada
elanikkonnale palju probleeme. Kõva pakase (-32 °C) püsimine 5 või enama päeva vältel võib
kaasa tuua inimkaotused, kommunikatsiooniliinide katkemised, katuste sissevarisemised lume
raskuse tõttu, veetorustike külmumised, raskendatud liikumise teedel või nende kinni tuiskamise
jne.

Lumesadu
Tugev lumesadu kestab tavaliselt kuni 12 tundi (sajuhulk on 20 mm ja üle selle). Tagajärjeks
võivad olla liiklustakistused või liikluse seiskumine, piiratud nähtavuse tõttu ka
liiklusõnnetused.

Ohtlik jäide
Ohtlik jäide – must jää, kiilasjää. Tagajärjeks võivad olla kommunikatsiooniliinide purunemine
jäite raskuse all ning libedusest tingitud massilised liiklusõnnetused.

Et talvel libedaga autoga mitte hätta sattuda, tuleks endale selgeks teha talvesõidu mõningad
kuldreeglid ning neid katsetada lagedal platsil või jäärajal. Talvel peab juht õppima tunnetama
oma autot ning tee libedust. Alati tuleb arvestada teeoludega. Tee on libe, kui auto ei allu rooli
pööramisele. Eriti siis, kui õhutemperatuur on nulli lähedal, võib auto pidamine ka lühikestel
vahemaadel suuresti muutuda. Ohtlikumad kohad on madalamal asuvad lohud, nõod, aga ka
sillad, kus õhuniiskus on suurem ja teekatte temperatuur võib olla madalam.

Tuisk
Tuisk on lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul, mille tagajärjel
pööratakse ümber lumekihid, kuhjatakse takistuste ümber kokku või puhutakse sealt ära.

Tugev tuisk on lumesadu, kus tuule kiirus on valdavalt üle 15 m/s 12 või enama tunni vältel.
Tagajärjeks võivad olla liiklustakistused või liikluse seiskumine, piiratud nähtavuse tõttu ka
liiklusõnnetused.

Olenevalt kõrgusest, kuhu tuul tõstab lume maapinnalt, eristatakse üld-, madal- ja pinnatuisku.

Üldtuisk – Üldtuisu puhul pole võimalik eristada, kas lumi langeb pilvedest või on tugeva
tuulega maapinnalt üles tõstetud. Lume liikumine on kaootiline. Nähtavus on halb nii
horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Nõrga üldtuisu puhul, tavaliselt selle alguses, võib kindlaks
teha, et sajab lund.

Madal tuisk – madala tuisu puhul ei saja, lumi on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud 2-3 m
kõrgusele. Taevas ja pilved on nähtavad, s.t. vertikaalsuunas on nähtavus hea. Horisontaalsuunas
on nähtavus halvenenud.

Pinnatuisk – pinnatuisu puhul kandub lumi tuulega edasi mööda maapinda. Lumekeerised
võivad ulatuda 1,5-2 m kõrgusele, kuid nähtavust nad ei halvenda. Tihti esineb selge taeva
puhul, kuid võib esineda koos lumesajuga.




                                              118
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



TEGUTSEMINE LUMETORMI KORRAL

ENNE LUMETORMI

Kodus või tööl
   Hangi võimalikult täpne ilmaprognoos ning ole hästi informeeritud lumetormi liikumise
    kohta.
   Hoolitse selle eest, et kütte- ja elektrisüsteemid oleksid töökorras ning valmis toimima ka
    elektri katkestuste korral (nt varugeneraatorite ja mitme päeva küttevaru olemasolu).
    Valmistu halvimaks!

Vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:
Komplekteeri järgmised vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:
 taskulamp koos tagavara patareidega;
 portatiivne raadio (patareidega) koos tagavara patareidega;
 mobiiltelefon;
 esmaabivahendid;
 vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral);
 söök ja jook;
 söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);
 sularaha ja/või krediitkaart;
 ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud.

Hoolitse koduloomade (koerad, kassid, kariloomad jne) eest ja vii nad võimalusel varjulisse
kohta. Veendu, et loomad on korralikult söödetud ja joodetud. Hoolitse piisava toidu- ja
joogivaru eest.

Sõidukis
   Kui sõitmine või reisimine lumetormiga osutub möödapääsmatuks, mõtle marsruut
    korralikult läbi ja jälgi ilmaprognoosi. Väldi üksinda sõitmist!
   Hoia oma sõiduki kütusepaak võimalikult täis, et vältida jää tekkimist kütusepaaki ja -
    voolikutesse. Jälgi, et masin oleks ettevalmistatud sõiduks talvisteks tingimusteks.

Võimalusel võta kaasa järgmised vajalikud vahendid:
   mobiiltelefon koos varulaadija ja -akuga;
   tekid ja padjad;
   taskulamp koos varupatareidega;
   esmaabivahendid ja arsti poolt väljakirjutatud ravimid (allergia ravimid jne);
   nuga;
   kõrge energiasisaldusega sööki (mitte kiiresti riknevat);
   lisa soojad riided;
   tualettpaber;
   väike anum ja veekindlad tikud (võimalusel saab lumest vett sulatada);
   liivakott või muu puisteaine (kinni jäämise korral rataste haardumiseks);
   labidas;
   esiklaasi kraapija ja käsihari;
   tööriistade komplekt;
   pukseerimisköis;
   akulaadimisjuhtmed;
   joogivesi;
   kompass ja teedeatlas.




                                              119
                                                                Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Valmista plaan hädaolukorraks (tõsise lumetormi korral)
   Juhul, kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed on koolis) valmista ette
    plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada.
   Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad) kuhu saab minna evakueerumise korral.
    Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha.
   Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet ilma kohta (kohalikud raadiojaamad,
    ilmateadete koduleheküljed jne).
   Kodust lahkumisel lülita välja elekter ning teavita sellest kindlasti kohalikku omavalitsust.

LUMETORMI AJAL

Ruumides
   püsi ruumides ja väldi väljas liikumist;
   tarbi kütet ökonoomselt. Kui temperatuur ruumides langeb liialt madalale, sule
    mittekasutuses olevad ruumid (tihenda uksed kaltsude ja rätikutega);
   torustike külmumisohu vältimiseks mässi torud lisaisolatsiooniga (nt kaltsud,
    soojaisolatsiooni materjalid jne). Võimalusel jäta kraanides vesi kergelt nirisema;
   söö ja joo korralikult. Toit aitab organismil sooja toota. Joomine hoiab ära organismi
    veepuuduse;
   riietu soojalt. Soovitavalt kanna avaraid ja kergeid riideid, et vältida higistamist ning
    ülekuumenemist.

Väljaspool ruume
 Külmumise vältimiseks kata kõik oma kehaosad hoolikalt ja soojalt. Otsi endale varjualune
    ning püüa hoida riideid kuivana.
 Vali ilmastikuoludele sobiv riietus:
              avarad ja kerged riided (higistamise ning ülekuumenemise vältimiseks);
              tuule- ja veekindlad riided;
              soojad voodriga kindad (soovitavalt labakindad).

   Väga madala temperatuuri korral kata oma nägu maskiga, et kaitsta oma kopse külma õhu
    eest.
   Väldi ülepingutust. Külm ilm aitab kaasa südamekoormuse suurenemisele.
    Lumekoristamine, auto lükkamine või sügavas lumes kõndimine võivad põhjustada
    südamehäireid.
   Hoidu organismi alajahtumisest ja külmumisest. Peamised kehaosad, kus tekivad
    külmakahjustused on sõrmed ja varbad. Organismi üldine alajahtumine võib põhjustada
    neerude, kõhunäärme, maksa jt organitele püsivaid kahjustusi. Halvimal juhul lõpeb see
    südameseiskumisega.
   Liiguta oma kehaosi (käed, jalad, sõrmed jne) – see aitab parandada vereringet ning toota
    sooja.

Sõidukis
   Lumetormiga muutuvad sõiduolud väga keeruliseks. Peamisteks ohtudeks on halb nähtavus,
    libe ja raskesti läbitav tee ning liiklusummikud. Tugeva lumetormi korral võib väga
    kergesti kaotada orientatsiooni ning jääda lumetormi kätte lõksu.
   Kui oled sõidukis lõksus, siis:
               helista hädaabinumbrile 112 ja oota päästjaid;
               säilita kütust (tarbi ökonoomselt).;
               ava aeg-ajalt aken ja hinga värsket õhku (väldi süsihappegaasi mürgitust).
           




                                              120
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



PÄRAST LUMETORMI

   Ära unusta abistada oma naabreid, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliidid, vanurid
    jt piiratud teovõimega inimesed.
   Kui keegi on alajahtunud, alusta koheselt esmaabi andmist ning helista viivitamatult
    hädaabinumbrile 112. Kui alajahtumine on põhjustanud südame- ja hingamistegevuse
    seiskumise, alusta koheselt elustamisega (vabasta hingamisteed, tee kunstlikku hingamist
    ning kaudset südamemassaaži) kuni kiirabi saabumiseni.
   Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale. Hiljem on reaalse kahju
    ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest
    teavitama ka muinsuskaitseametit.

Esmaabi andmisel alajahtumise korral:
   liiguta kannatanut ettevaatlikult;
   vabastada kannatanu märgadest riietest (soojuse hoidmiseks pane kannatanule kuivad riided
    selga või mähi ta teki sisse);
   võimalusel vii kannatanu sooja kohta (soovitavalt toatemperatuuri) ning alusta kannatanu
    aeglast ülessoojendamist, mitte kiiresti;
   sügava alajahtumise korral tuleb soojendamist alustada seestpoolt väljapoole (soojade
    aurude sissehingamine või sooja vedeliku joomine aitab organismil üles soojeneda;
   südameseiskumisel alusta viivitamatult elustamisega (vabasta hingamisteed, tee kunstlikku
    hingamist ja kaudset südamemassaaži, vahekorras 2:15);
   kui lokaalse alajahtumise puhul on perifeersed kehaosad (jäsemed) külmunud, siis selle
    esimeseks märgiks on valu (valu aitavad leevendada aktiivsed liigutused ning massaaž).

TÄHELEPANU! Sauna minemine on keelatud kuna järsk temperatuuritõus võib olla
organismile eluohtlik!

TÄHELEPANU! Ära pane käsi ega jalgu kuuma vette kuna temperatuuri järsk muutus
võib kahjustada kudesid!




                                              121
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




KÄITUMISJUHIS HOONE TULEKAHJU KORRAL


TAUSTINFORMATSIOON

Lahtise tule praktiline tähtsus inimese jaoks järjest väheneb ja tule kasulikke funktsioone hakkab
täitma mugavam ja mõneti ohutum elekter. Sellest tulenevalt peaks tuleõnnetuste arv vähenema,
kuid kahjuks see nii ei ole. Igal aastal hukkub tules palju inimesi ja hävib palju vara. Kuigi
tehakse palju ennetustööd ja valmistutakse põhjalikult tule laastava toime vastu, ei suudeta iial
tuld absoluutselt valitseda.

Põlemine
Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel
eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb
mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks
tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema.
Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui
ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist
võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise ei kao vaid põlemise
käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks.

Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks
puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne).

Kõigi nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest
kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb.

Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub
kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi,
kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning
kus teadlikult tehakse tuld. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele
erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju.

Tulekahjude tekkepõhjused
Igasuguse põlemise tekke otsustab peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed
süütevahendid – tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed
muud võimalused – elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne.

Tulekahjude peamised tekkepõhjused on:
 hooletus lahtise tulega ümberkäimisel;
 laste mängimine tulega;
 lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine;
 lõkkest lendavad sädemed;
 kulu põletamine;
 katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine;
 katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine;
 tahtlik süütamine;
 isesüttimine (näiteks suurtes silo- või turbakuhjades hakkab sees toimuma käärimine,
    millega tekib kõrge temperatuur ja võib toimuda süttimine);
 klaasikillud, sest need võivad koondada päikesekiirgust ja põhjustada süttimise;
 äike;
 suitsetamine.



                                              122
                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Ohud
Suits – inimese vaenlane nr 1 tulekahjul. Põlemise käigus eraldub kuumuse toimel erinevatest
ainetest mitmeid gaase. Harilikult on need süttimisohtlikud ning aitavad kaasa tule arengule.
Kõige levinumaks põlemisgaasiks on vingugaas. See hakkab põlemisel eralduma siis, kui
ruumis on hapniku hulk väike. Suurema osa tulekahjul hukkunud inimeste surma põhjuseks on
vingumürgitus. Kuigi inimene võib jääda tulle ja ära põleda, selgitab ekspertiis tavaliselt välja, et
inimene on surnud vingumürgitusse juba enne tulega otsest kokkupuutumist.

Kuna vingugaas on lõhnatu ja värvitu, siis ei saa inimene selle olemasolust ruumis aru ning võib
lihtsalt une pealt surra. Tavaliselt eraldub vingugaas tulekahjul koos teiste gaasidega, mis
annavad inimesele õigel ajal ohust märku.

Leegid ja temperatuur – Igasuguse tulekahju käigus on võimalik, et inimene saab
põletushaavasid. Põletushaavu tekitab nii otsene kokkupuude leegiga, kui ka ruumi üldine kõrge
temperatuur. Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk kannatada
saada. Kõrgel temperatuuril oleva õhu sissehingamisel saavad kahjustada hingamisteed ning
üldjuhul on need vigastused ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu
võimatu.

Ehituskonstruktsioonid – Tulekahju käigus mõjutavad kõrge temperatuur ja leegid oluliselt
erinevate ehituskonstruktsioonide vastupidavust ning teatud aja möödumisel tekib suur oht
nende     kokkuvarisemiseks.         Kõige      kuumakartlikemaks      võib    pidada      mitmeid
metallkonstruktsioone, mis hakkavad kuju muutma ja painduma ning põhjustavad ehitise
kokkukukkumise. Ohtlikuks muutuvad ka telliskiviseinad, kus kuumuse käes tulevad tellised
üksteise küljest lahti. Tellistest seinad, mis on tulekahju üle elanud, kukuvad harilikult küllaltki
kerge välismõjutuse abil kokku ja võivad tihti osutuda ohtlikuks läheduses olevatele inimestele.
Tulekahju käigus võivad väga kergesti puruneda ka aknad ja lendavad killud on ohtlikud
lõikehaavade tekitajad.

Muud ohud - Tulekahjudel võivad väga suureks ohuks kujuneda ruumides asuvad ohtlikud
ained näiteks gaasiballoonid, lõhkeained, kütused ja muud kemikaalid. Kui puudub vastav
informatsioon, siis ei ole võimalik end piisavalt kaitsta ja õigeks tegutsemiseks valmis olla. Alati
võib juhtuda, et toimuvad plahvatused või ootamatud tulekahju levimised, mis seavad ohtu
inimeste elud.


TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL

Tulekahjud arenevad minutitega. Parimaks kaitseks tulekahju vastu on tule käitumise tundmine,
tuleohu teadvustamine enesele ning ennetavate abinõude tarvitusele võtmine.


ENNE TULEKAHJU
   Paigalda tubadesse suitsuandurid. Kontrolli nende töökorras olekut iga kuu ja vaheta
    patareid kord aastas (patareide tühjenemisest annab märku ebatavaline heli).
   Õpi ise ja juhenda oma pereliikmeid kuidas käituda tulekahju tekkimisel ja evakueerumisel
    hoonest. Ametiasutustes, teenindusettevõtetes, kaubamajades jne avalikes kohtades
    (hoonetes) peavad olema seintele paigaldatud evakuatsiooni plaanid (igal korrusel) ning
    evakuatsiooni teed märgistatud turvavalgustustitega.
   Harjuta oma pereliikmetega evakueerumist. Proovi seda teha silmad kinni, kuna tulekahju
    ajal tekkib väga palju suitsu, mille tõttu ei ole võimalik midagi näha. Liikumise ajal pea
    meeles, et lae all on alati rohkem suitsu ja kuumust kui põranda lähedal. Hoia ennast




                                                123
                                                                Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



    kummargil või käpakil. Käsikaudu liikumisel ära ava alati kõiki uksi vaid katsu esmalt ukse
    temperatuuri (tulekahju võib olla selle ukse taga)
   Muretse koju esmased tulekustutusvahendid ja õpeta pereliikmeid neid kasutama. Need on
    spetsiaalsed tule kustutamiseks ette nähtud vahendid, mille kasutamisega saab hakkama üks
    inimene:
               pulbertulekustuti,
               väike tuletõrjekraan,
               kast liivaga,
               anum veega ja
               tulekustutusvaip.

Lisaks neile on olemas veel käepärased tulekustutusvahendid. Siia alla kuuluvad kõik vahendid,
mille abil on inimene võimeline oma leidlikkust appi võttes aitama kaasa tulekahju
likvideerimisele (oksad, muld, riided jne).


TULEKAHJU AJAL

Tulekahju avastamine
Kui oled avastanud tulekahju, siis tegutse järgmiselt:
   helista 112 ja teata tulekahjust häirekeskusele;
   informeeri tulekahjust läheduses olevaid inimesi;
   kui hoones on olemas tulekahjusignalisatsiooni süsteem, mille töölepanekuks on tarvis
    vajutada signaalnuppu, siis tuleb seda teha;
   aita ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda! Selle
    punkti täitmine on tarvilik vaid siis, kui põlemine võib ohustada inimesi;
   kui käepärast on vajalikud vahendid, siis alusta võimalusel oma elu ja tervist ohtu seadmata
    tule kustutamist;
   kui sündmuskohale saabub päästemeeskond, siis mine kohe nende juurde ja räägi, mida sa
    sellest tulekahjust tead (kas keegi on hoones sees, kus täpselt põleb, kas on alustatud
    kustutamist).

Häirekeskus (112)
Häirekeskusesse helistamisel tuleb edastada järgmist infot ning vastata küsimustele:
 Mis on juhtunud? Kui helistad häirekeskusesse, siis on kõige õigem alustada sellest, mis on
    juhtunud. Seejärel saab häirekeskuse dispetšer ennast häälestada vastavale lainele ning
    süveneda kiiremini probleemi. Kui sinu esimeses lauses ei sisaldu probleem, miks sa
    helistasid ja dispetšer peab ise hakkama seda pärima, siis kulub sellele lisaaega. Tulekahju
    korral on tähtis, et häirekeskus saaks informatsiooni selle kohta, mis põleb. Kas tules on
    mõni hoone või sõiduk või kulu või prügi jne. Kui tegemist on hoonega, siis on oluline,
    millisel korrusel toimub põlemine, kas paistab ainult suitsu või on ka tuld, kui suureks on
    tuli arenenud.
 Kus õnnetus on juhtunud? Alati tuleb võimalikult täpselt öelda õnnetuse aadress. Teatavas
    mõttes on see kõige tähtsam info, mida abi kutsumisel on vaja öelda. Kui õnnetuse liik,
    olemus ja asukoht on teada, jõuab sündmuspaika õige vajalik abi. Õnnetuspaiga reedab
    harilikult suits.
 Kas keegi on saanud kannatada? Õnnetuskohtadele saadetakse sõltuvalt õnnetuse liigist ja
    suurusest erinevaid abijõude, kuid nende hulgas ei pruugi alati olla kiirabi. Kiirabi
    väljasaatmine otsustatakse selle järgi, kas keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne
    oht. Tulekahjude puhul loetakse reaalseks ohuks olukorrad, kus on kindlalt teada või on
    kahtlus, et põlengust haaratud piirkonnas viibib inimene. Kui helistaja oskab sündmust
    korrektselt hinnata, siis on kõige tähtsam – inimelu kaitse – a maksimaalselt tagatud.




                                             124
                                                                    Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   Kas põlevas hoones võib olla lisaohtusid? Lisaohtudeks on gaasiballoonid, põlevvedelikud,
    lõhkeained jne. Neid võib sageli leiduda igasugustes kõrvalhoonetes, garaažides,
    pööningutel jne.
   Mis on teataja nimi ja kontakttelefon? Kuigi häirekeskuste tehnika võimaldab enamiku
    telefoninumbritest koheselt selgeks teha, on siiski vajalik ka selle üleküsimine, sest
    mõningates olukordades ei ole hiljem võimalik samalt numbrilt kedagi kätte saada. Numbri
    olemasolu on tarvis selleks, et oleks võimalik vajadusel tagasi helistada ja küsida lisainfot.
    Sageli ei leia abijõud õiget õnnetuskohta kohe üles ja on tarvis seda täpsustada.
   Selleks, et sa saaksid ennast natuke rahulikumalt tunda ning oma edasist tegevust paremini
    organiseerida, oleks kasulik küsida häirekeskuselt, kui kiiresti abi kohale jõuab. Sellele ei
    pruugita osata küll piisava täpsusega vastata, sest ei ole täpselt teada, millise tee valib
    päästemeeskond sõiduks ja millised on teeolud, kuid umbkaudse abi saabumise aja saate te
    ikkagi teada. Kui ootama peab 5 minutit, siis jõuab selle aja jooksul vaid teisi inimesi
    teavitada, kuid kui oodata on tarvis 15 minutit, siis peab võimalusel kindlasti alustama
    kustutus- ja päästetöid.

Rusikareeglid tegutsemiseks
Eestis kehtiva Päästeseaduse järgi on igal inimesel õigus alustada päästetööde läbiviimist, seda
tingimusel, et oma tegutsemisega ei tekitata rohkem kahju kui ära hoitakse. Kui oled kindel, et
saad tulekolde kustutamisega ise hakkama ja see ei too endaga kaasa mingeid lisakahjusid, siis
on kõige õigem nii ka käituda. Pole midagi lihtsamat, kui võtta anum veega ja selle abil tuli
kustutada.

   Liigu võimalikult ohutult!
   Ole võimalikult nähtav!
   Ära satu kunagi paanikasse, ära külva oma käitumisega paanikat!
   Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni!
   Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all!
   Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist!
   Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised!
   Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu
    kiiresti ning hoiata ka teisi!
   Ära sea kellegi elu ohtu!
   Sule, kuid ära lukusta uksi ja aknaid!
   Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead, kust seda teha)!
   Lülita ruumist välja elekter (eelnevalt tee selgeks, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)!
    Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon.

Ettevaatust elektriseadmed
TÄHELEPANU! Kui tegemist on elektriseadmega, siis on vee kasutamine eluohtlik.

Enne elektriseadme kustutama asumist tuleb selle juhe võimalusel elektrivõrgust välja tõmmata.
Kui oled veendunud, et elektriseade ei ole voolu all, siis võib seda kustutada ka veega. Voolu all
olevat elektriseadet võib kustutada ainult erimärgistusega tulekustutist. Tulekustuti etiketil peab
olema tähis E. Kui toas on süttinud televiisor, siis selle kustutamisel tuleb olla äärmiselt
ettevaatlik. Kuuma kineskoobi (ekraani) pihta vee viskamine põhjustab kineskoobi plahvatuse,
mis pillub laiali hulgaliselt klaasikilde. Kui on tarvis põlevale telerile vett visata, siis tuleb
viskamise hetkel seista selle kõrval, mitte ees.

Koolis
   Kogu klass peab püsima koos ning ilma õpetaja loata ei tohi hakata klassiruumist väljuma!
    (Kui oled põlevas ruumis, siis tuleb sealt viivitamatult väljuda!)
   Kui koolimaja koridorid on täitunud suitsuga, siis on turvalisem jääda klassi ning ennast
    seal kaitsta!


                                                125
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   Klassis olles tuleb hoida klassiuks suletuna (mitte lukus). Klassi aknad tuleb teha lahti ja
    kõik peavad minema akende lähedusse, sest siis teid märgatakse ning te olete värske õhu
    käes. Loomulikult ei tohi akent lahti teha, kui suits tuleb akendest sisse.
   Kui ukse pragudest tuleb suitsu, siis tuleb need võimalusel riietega kinni toppida. Kui
    klassiruumis on vett, siis kasta need riided eelnevalt märjaks.
   Kui siiski läheb olukord klassis selliseks, et seal ei ole võimalik olla, siis tuleb õpetaja
    korraldusel kõigil koos tegutseda. Läbi suitsuse ruumi liikudes on tarvis katta suu ja nina
    võimalusel märja riidega.
   Koolimajast väljumisel peab õpetaja võtma kaasa ka klassipäeviku, mille alusel saab pärast
    täpselt kontrollida, kas kõik on hoonest välja saanud.
   Peale koolimajast väljumist peavad kõik klassid koos püsima ning vastavalt päästetöötajate
    või koolidirektori korraldusele liikuma ettenähtud kohta.

Evakuatsioon ja inimeste päästmine
Evakuatsioon on inimeste sunnitud väljumine ruumist või hoonest ohutusse kohta tulekahju või
muu õnnetuse või ohu puhul. Hoones peab olema piisaval arvul nõuetekohaselt avaraid ja
liikumiseks ohutuid evakuatsiooniteid, mis tagavad tulekahju või mõne muu õnnetusjuhtumi
korral kõikide ruumis viibivate inimeste ohutu ja kiire väljapääsu. Õnnetuse korral tuleb hoonest
väljumiseks võimalusel alati kasutada märgistatud evakuatsiooniteid.

Hoonetes, kus võib viibida suurel arvul inimesi, peavad olema üles pandud
evakuatsiooniplaanid. Nendel on kujutatud korruse põhiplaan, millele on märgitud sinu asukoht
plaani lugemise hetkel, väljapääsud ning tulekustutus- ja häireandmisvahendite asukohad.
Sellised plaanid peavad olema seintele pandud kõikides koolides. Kindlasti tee endale selgeks,
kas sinu koolis on paigaldatud tulekahjusignalisatsioon, mis hakkab ise tulekahju korral tööle
ning samuti jäta meelde, kus asuvad häire andmise nupud!

Inimeste päästmise põhireegel on - ÄRA KUNAGI RISKI OMA ELUGA!

Tulekahju korral on nii päästetöötajate, kui ka teiste esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste
viivitamatu abistamine. Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust:
 kõigepealt päästetakse need, keda tuli, tihe suits või kõrge kuumus vahetult ähvardab;
 kui sisened ruumi, kus võib olla inimesi, tuleb neid hüüda;
 kannatanuid otsides pea meeles, et lapsed peidavad sageli end hirmu pärast voodite alla,
     kappidesse, nurka või muudesse raskesti leitavatesse kohtadesse;
 kui oled leidnud kannatanu, aga ta ei suuda ise liikuda, siis abista teda väljumisel kandes,
     toetades või lohistades;
 kui tulekahjul süttivad kellegi riided, ei tohi ta mingil juhul joosta, sest see õhutab tuld
     suuremaks. Heida pikali, et tuli ei põletaks nägu ning ei süütaks juukseid. Leegid tuleb
     summutada põlevatele riietele teki, vaiba või muu riide heitmisega, võimalusel ka veega.
     Kui ei ole kannatanule midagi peale visata, siis võib leeke summutada ka maas rullimisega,
     kuid see tekitab rohkem põletushaavu;
 kui oled tulekahju ajal põlevas hoones, siis proovi sellest kiiresti väljuda;
 suitsuga täidetud ruumi ukse avamisel tuleb olla ettevaatlik, sest värske õhu juurdevool võib
     leeke plahvatuslikult suurendada;
 kui sul ei õnnestu väljuda, siis ära mitte mingil juhul poe peitu vaid proovi endast igal
     võimalikul juhul märku anda, sest see on ainus variant, et päästjad näeksid ja kuuleksid, kus
     sa oled. Märguande edastamiseks mine akende lähedale ja näita ennast;
 kui inimesed on ohtlikult alalt väljunud ja päästemeeskonda ei ole veel saabunud, siis tuleb
     hinnata olukorda ning võimalusel alustada tulekahju kustutamisega ja vara päästmisega.
     Seda tehes ei tohi mitte mingil juhul minna riskile, sest inimese elu on tähtsam ükskõik
     millisest varalisest kahjust.
Tulekahju on sündmus, mis tekitab inimestes alati suurt paanikat ja tihti väljendub see just vara
päästmises, kus ei leita üles seda kõige hinnalisemat ja väärtuslikumat ning hakatakse välja


                                              126
                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



tooma täiesti mõttetuid ja suuri asju, näiteks lauad ja riiulid. Samuti võib tuua mitmeid näiteid, et
televiisori või mikrolaineahju kiireks päästmiseks visatakse need aknast välja (puruks
loomulikult). Sellised näited illustreerivad kujukalt inimese käitumist paanikas.

Peaaegu igal inimesel on võimalik alustada tulekahju kustutamisega, kuid enne tegevuse
alustamist tuleb selgitada välja, kas olemasolevate vahenditega on üldse võimalik kustutustöid
piisavalt teostada. Kui tulekahju on arenenud küllaltki kaugele, siis ei ole võimalik ilma
spetsiaalse tehnika, varustuse ja kustutusaine koguseta seda likvideerida ning sellisel juhul ei ole
ka tavainimesel mõtet hakata oma energiat ilmaaegu kulutama. Põhiline, mille eest igaüks
vastutab, on iseenda ohutus.

Päästemeeskondade tegutsemine
   Kui sündmuskohale saabub päästeteenistus, siis informeeri neid kohe tulekahju suurusest,
    hoonesse jäänud inimestest ja hoones olevatest ohtudest (gaasiballoonid, kütused jm).
   Päästemeeskonnale tuleb anda informatsiooni tulekolde võimalikult täpsest asukohast ja
    teedest kuidas sinna ligi pääseb. Väga hea on, kui päästetööde juht saab ühendust inimesega,
    kes konkreetset hoonet või piirkonda hästi tunneb, sest siis on võimalik kiiremini jõuda
    õigesse kohta ja võtta vastu õigeid otsuseid.
   Päästetööde juhil on tarvis saada mitmesugust infot selliste asjade kohta, mida kõige
    paremini teab hoone omanik või seal elav inimene (lähimad veevõtukohad, elektrikilpide
    asukohad, ruumide võtmed, ruumides asuv tehnika jne). Tavaliselt kutsutaksegi selline
    inimene päästetööde juhi abiliseks.
   Mida hakkab sündmuskohal tegema päästemeeskond?
   Esimest toimingut nimetatakse luureks. Selle käigus selgitatakse kiiresti välja tulekahju
    olukord ja otsustatakse, milliste toimingutega alustatakse tööd. Seejärel paigaldatakse
    vajalikud tulekustutusvoolikud. Kunagi ei sõida tuletõrjeautod õnnetuspaigale ilma veeta.
    Selline olukord saab tekkida vaid siis, kui tullakse otse teiselt tulekahjult. Kui on tarvis
    minna kustutama ruumi, mis on suitsu täis ja kus on kõrge temperatuur, siis kasutatakse
    lisaks tulekustutusriietele kaitsevahendina ka hingamisaparaati. Esmalt alustatakse alati
    inimeste päästmist ning selleks peab meeskond minema täies varustuses ruumi, kus võib
    olla otsitav. Kui leitakse inimene, siis tuuakse ta hoonest välja värske õhu kätte ja
    alustatakse esmaabi andmist.
   Vajadusel on võimalik päästjatel inimese hoonest välja toomisel anda talle eraldi
    hingamismask, kust saab puhast õhku. Kui inimesed on päästetud, siis alustatakse tule
    kustutamist.

PÄRAST TULEKAHJU
   Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi –
    invaliidid, vanurid jt piiratud teovõimega inimesed.
   Pärast inimeste väljatoomist ohtlikust piirkonnast tuleb alustada neile esmaabi andmist ja
    kutsuda kohale kiirabi.
   Kui oled hoonest iseseisvalt väljunud, siis anna kindlasti sellest ka teistele teada, et keegi ei
    hakkaks sind asjatult otsima.
   Ettevaatust! Tulekahju tagajärjel võivad hoone konstruktsioonid nõrgeneda. Hoidu
    varisemisohtlikest kohtadest eemale!
   Ära alusta koristamist ega riknenud asjade minema viskamist enne, kui tuletõrje
    järelevalveinspektor on käinud uurimas tulekahju põhjuseid. Ära aja segi „jälgi”, mis
    aitavad põhjusi selgitada!
   Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui
    võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju
    ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest
    teavitama ka muinsuskaitseametit.



                                                127
                                                               Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




        KÄITUMISJUHIS METSATULEKAHJU KORRAL

TAUSTINFORMATSIOON

Tuleohtlik aeg
Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade
saabumisega. Tuleohtlikul ajal on suitsetamine ning lahtise tule kasutamine (lõkke tegemine)
metsades väga ohtlik.

Selleks ettevalmistamata kohtades on suitsetamine ja lõkke tegemine keelatud. Omavalitsused
võivad keelata tuleohtlikul ajal metsa minemise.

Tekkepõhjused
Metsatulekahju peamisteks tekkepõhjusteks on:
 hooletus lahtise tulega ümberkäimisel;
 suitsetamine ja suitsukoni hooletu kustutamine või kustutamata jätmine;
 lõkete tegemine ja väligrillide hooletu kasutamine;
 kuritahtlik süütamine;
 veduri, traktori või muu mootorsõiduki väljalaskesüsteemist paiskuvad sädemed;
 kulu või prahi põletamine;
 isesüttimine (näiteks metsa alla jäetud klaasikildudest);
 äike.

Prügi põletamine
Põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha
väljaspool ehitist (aastaringselt), kui:
 tuule kiirus on kuni 1,5 m/sek;
 lõkkealuspind on mittepõlev või mineraalpinnas;
 täiskasvanud isikud teostavad järelevalvet;
 tulekolle paikneb hoonest, põlevmaterjalidest (nt puuriidad) vähemalt 15 m kaugusel ning
     metsast vähemalt 30 m kaugusel;
 peale põletamist kustutatakse põlemisjäägid hoolikalt veega või kaetakse liivaga.

TÄHELEPANU! Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid tule
tegemise kohta. Tutvu kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud heakorraeeskirjaga.

Avalike lõkete tegemine
Avalik lõke on avaliku ürituse läbiviimise käigus süüdatav lõke (nt avalik jaanituli). Avalikku
lõket võib teha väljaspool ehitist (aastaringselt), kui:
 avaliku lõkke korraldaja on eelnevalt kooskõlastanud oma tegevuse kohaliku
    päästeteenistusega;
 tuule kiirus on kuni 1,5 m/sek
 lõkkealuspind on mittepõlev või mineraalpinnas;
 täiskasvanud isikud teostavad järelevalvet;
 tulekolle paikneb hoonest, põlevmaterjalidest (nt puuriidad) või metsast vähemalt 50 m
    kaugusel;
 peale põletamist kustutatakse põlemisjäägid hoolikalt veega või kaetakse liivaga.

TÄHELEPANU! Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid tule
tegemise kohta. Tutvu kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud heakorraeeskirjaga.




                                             128
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Kulu põletamine
Kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist on lubatud häirekeskuse teadmisel
tulekahju ennetamiseks põletada kulu. Kulu võib põletada, kui:
 kulu põletaja teavitab häirekeskust hädaabinumbril 112 (eksliku väljakutsete vältimiseks);
 tuule kiirus on kuni 3,3 m/sek;
 teeäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida;
 hooneäärse kulu põletamisel tuleb hoone ümbrus eelnevalt kasta märjaks või
     mineraliseerida;
 järelevalvet teostavad tulekustutusvahenditega varustatud täiskasvanud isikud;
 kulu võib põletada ainult põldudel ja maastikualadel, mis ei ole kaetud puude ja põõsastega.

Grillimine
Tahkel kütusel töötav teisaldatav šašlõki- või grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või
lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma
vähemalt 5 m kaugusel.

Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb
kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada.

Metsatulekahju klassifikatsioon
Maatuli – tegemist põlenguga, mis hõõgudes ühtlasi laienedes liigub maa sisse sügavuti. Selline
põleng toimub peamiselt turbapinnasega aladel, saab alguse üldjuhul hooletusse jäetud või
hooletult kustutatud lõkkest, on väga raskesti kustutatav ja sekkumiseta võib areneda
pinnatuleks.

Pinnatuli – siinpuhul põleb rohi, metsa all leiduv risu ja ka madal põõsastik. Tulekahju algfaasis
on võimalik igal inimesel see esmaste vahenditega kustutada, kui tegu ei ole just roostiku või
eriti kõrge taimestikuga kaetud alaga. Okaspuumetsades ja noorendikes on suur oht pinnatule
ülekandumiseks ladvatuleks.

Ladvatule korral levib tuli kiiresti nii mööda metsaalust rohttaimestikku (pinnatulena), kui ka
puuvõrasid. Selline tulekahju on kõige ohtlikum ja võib lisaks keskkonna ja varalisele kahjule
hukata nii põlengu eest põgenejaid kui ka selle vastu võitlejaid.

Tuleohu klassid
Metsade tuleohtu väljendatakse tuleohu klassidega. Infot tuleohu klassi kohta (koos kaardiga)
leiab EMHI koduleheküljelt (www.emhi.ee). Erakordselt suure tuleohu korral teavitatakse
elanikkonda meediakanalite kaudu. Vaata allolevat näidiskaarti.




                                                               Tuleohtu ei ole
                                                               Tuleoht on väike
                                                               Metsad on tuleohtlikud
                                                               Suur tuleoht
                                                               Erakordselt suur tuleoht




Metsakasutusõiguse kitsendused


                                              129
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Loodusõnnetuse ennetamiseks on kohaliku omavalitsuse täitevorganil erakordselt suure tuleohu
korral õigus keelata:
 metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks
    ning rekreatsiooniks;
 võõras metsas viibimine.


TEGUTSEMINE METSATULEKAHJU KORRAL

ENNE TULEKAHJU

Igal aastal põleb Eestis sadu hektareid metsa. Metsatulekahjud toovad endaga kaasa lisaks
keskkonnakahjule ka varalist kahju. Peale metsaomanike, kes tulekahju tagajärjel varalist kahju
kannavad, võivad ohvriks saada ka inimesed, kelle metsaserval asuv talu või eramu tuleroaks
langeb.

Näiteks 2002. aastal kujundas pikk ja kuiv suveperiood metsapõlenguteks soodsad tingimused
ja Eesti metsasid laastanud 356 tulekahju hävitasid või kahjustasid kokku 2081,7 hektarit metsa.

Elanikud, kes elavad metsatulekahjuohu piirkondades, peavad olema teadlikud sellega
kaasnevatest ohtudest ning peavad oskama tegutseda hädaolukorras, et kaitsta end ja oma vara
laastava metsatulekahju eest.
Ehitamisel või renoveerimisel kasutada tulekindlaid materjale. Võimalusel loo hoonete ja metsa
vahele turvaline (tulevaba) ala.
Kiviaiad annavad maa- ja pinnatule eest head kaitset, samuti tiigid, välibasseinid ja suure
pindalaga hoovid on tõhusaks vahendiks turvalise ala loomisel hoonete ja metsa vahele.

Selgita välja tuleohtlikud kohad
   Elektrijuhtmed paigalda võimalusel maa-alla.
   Jälgi, et puud ja põõsad ei puutuks kokku õhuliinidega (elektritraatidega). Hoolitse, et
    hoonete läheduses ei oleks puid, põõsaid või kuluheina, mis võiksid põhjustada tulekahju
    levimist.
   Puhasta järjepidevalt vihmavee renne sinna sattunud kuivadest lehtedest, okstest ja
    okastest.
   Hoia süttimisohtlikke vedelikke ja materjale selleks kohandatud konteinerites, eemal
    eluhoonetest.
   Puhasta regulaarselt korstnalõõre.
   Väldi lahtise tule tegemist, eriti tuleohtlikul ajal.
   Paigalda suitsuandurid tubadesse ( kindlasti magamistubade lähedusse) ning kõigile
    korrustele.
   Koosta evakueerimisplaan juhuks, kui läheduses on puhkenud metsatulekahju. Mõtle läbi
    erinevad evakuatsiooni võimalused.

Vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:
   taskulamp koos tagavara patareidega;
   portatiivne raadio (patareidega) koos tagavara patareidega;
   mobiiltelefon;
   esmaabivahendid (nt põletuste tarvis) ja arsti poolt väljakirjutatud ravimid (allergia ravimid
    jne);
   söök ja jook;
   söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);
   sularaha ja/või krediitkaart;
   sobivad riided ja jalanõud.


                                              130
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Valmista plaan hädaolukorraks
   Juhul, kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed on koolis) valmista ette
    plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada.
   Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad) kuhu saab minna evakueerumise korral.
    Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha.
   Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet ilma kohta (kohalikud raadiojaamad,
    ilmateadete koduleheküljed jne).

TULEKAHJU AJAL

Metsatulekahju avastamine
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
 teatama viivitamatult häirekeskusele (hädaabi numbril 112), kus tulekahju on puhkenud ja
    mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri
    ning vastama päästekorraldaja esitatud küsimustele;
 hoiatama ohtu sattunud inimesi;
 võimaluse piires asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama.

Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik pääste-tööde
juhti:
 tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
 võimalikust ohust inimestele või koduloomadele;
 muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (hooned jne).

Koduses majapidamises
   Lülita sisse raadio (soovitavalt patareidega) ning seadista see kohalikule raadiokanalile
    võimaldamaks saada operatiivset informatsiooni metsatulekahju leviku kohta.
   Vii ära süttimisohtlikud esemed (aiamööbel, aiatelgid, küttepuud jms) või kata korralikult
    kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks).
   Sule aknad ja uksed ning ventilatsiooniseadmed (vähenda tuuletõmmet majas).
   Sule kõik gaasiseadmed (soovitavalt peaventiil).
   Jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse (vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade
    kaltsudega).
   Väärtesemete (mis ei karda vett) peitmiseks kasuta ämbreid, vanne või basseine (et vältida
    esemete kokkupuutumist veega kasuta veekindlaid hermeetilisi kotte – uputa raskusega).
   TÄHELEPANU! Erakordselt suure tuleohu korral valmistu evakueerumiseks. Ära unusta
    kodu- ja lemmikloomi

Tegevus metsas või maastikul vallandunud tulekahju korral
   Avastanud tulekahju, teavita sellest päästeteenistust hädaabinumbril 112 (ära karda
    teavitada koheselt päästeteenistust juhtunust ka juhul, kui põhjustasid põlengu ise).
   Kui suudad leida esmase kustutusvahendi, siis püüa alustada kustutustöödega, sellest on
    kindlasti abi tuleleviku piiramisel.
   Kui avastatud põlengu puhul on tegu ladvatulega või on pinnatuli lootusetult suureks
    paisunud, võid selle likvideerimisele siiski oma panuse anda, teostades peale
    päästeteenistuse teavitamist tuleluuret:
               selgita välja, kuhu liigub tuli kõige kiiremini (front, mis asub üldjuhul põlengust
                allatuult);
               püüa hinnata põlenguala suurust;
               kui tulekahju lähipiirkonnas paikneb inimesi, teavita neid ohust;
               leia päästetehnikale sobivad juurdepääsuteed;
               mine päästjatele vastu;


                                               131
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



               anna päästemeeskonnale sinule teadaolevast infost kiire ülevaade.

Ohutus kustutamisel:
   nailon- või muust kergesti süttivast materjalist riideid kandes hoia tulest eemale;
   taganemistee olgu alati läbimõeldud – juhuks kui põleng peaks hüppeliselt arenema;
   ära jäta oma vara (näiteks autot) tule suhtes allatuult;
   maatule korral liigu nagu soos – järgmist sammu astudes ole kindel, et ei vaju läbi pinnase;
   ladvaleeki kohates hoia sellest võimalikult kaugele.

Esmakustutusvahendite kasutamine
   Kui olete avastanud tulekahju, siis enne igasugust tegutsemist tuleb kindlaks määrata tuule
    suund. Tulekahju suhtes ei tohi viibida allatuult.
   Erinevate metsatulekahju liikide puhul on ka erinevad nende kustutamiseks kasutatavad
    kustutusmeetodid.
   Pinnatule korral on lihtsaimaks ja kättesaadavaimaks esmaseks vahendiks puuoksad. Murra
    või raiu umbes enda pikkune võimalikult tihe oks (sobilikum okaspuu). Kustuta tuld seda
    lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi pikki tulejoont suunaga
    põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega nö “materda” tuld – nii annad sa tulele hapniku
    juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast.
   Käepärastest kodusleiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel
    raudreha, labidat. Vee kasutamise võimalusel võib teiste võimalike majapidamises leiduvate
    anumate hulgas esile tuua kastekannu, mille abil on võimalik tulemuslikumalt ning
    ökonoomsemalt vett kasutada.
   Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni
    jõuaks, on vajalik tulekolle lahti kaevata.
   Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda vaid jookse
    võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse.

Kui oled tulelõksus
   Kui sa ei suuda tule eest ära joosta, siis püüa peita ennast tiiki, lompi või mujale veekogusse
    või jahuta pead ja ülakeha märgade riietega;
   Kui veekogu ei ole ümbruses:
               otsi maastikul või metsas varjuline koobas;
               varju kivide (kaljud, kivihunnikud jne) taha;
               heida pikali ja kata oma keha märgade riietega või pinnasega (muld);
   Kui ei jätku enam värsket õhku (oled ümbritsetud vingu ja suitsuga), siis heida pikali ning
    kaitse oma kopse kõrvetava kuumuse eest. Võimalusel pane märg riie suu ette, et jahutada
    ja puhastada sissehingatavat õhku.

PÄRAST TULEKAHJU

   Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi –
    invaliidid, vanurid jt piiratud teovõimega inimesed.
   Osuta vigastatuile esmaabi (põletushaavad, vingumürgitus jne).
   Ole ettevaatlik, kui kõnnid põlenud maastikul või metsas. Kuumad kohad pinnases võivad
    hoiatamata uuesti süttida.
   Esmalt kontrolli hoonete pööningud ja katusepinnad. Kui leiad sädemeid või hõõguvaid
    tükke, kustuta need viivitamatult. Hiljem otsi läbi kõik ruumid ning süttimisohtlikud kohad,
    et veenduda tuleohu puudumises.
   Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui
    võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju
    ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest
    teavitama ka muinsuskaitseametit.



                                               132
                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




KÄITUMISJUHIS LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL
TAUSTINFORMATSIOON

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel
saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Liiklusõnnetusteks loetakse nii teedel ja tänavatel juhtuvad väikesed avariid, kui ka suured
õnnetused kiirteedel, millest võivad korraga osa võtta kümned sõidukid. Liiklusõnnetuseks ei
loeta juhtumit, kus auto sõidab lihtsalt mingil põhjusel teelt välja ilma, et sellega kaasneks
mingeid vigastusi inimestele või sõidukitele.

Liiklusõnnetused ja nende põhjused
Liiklusõnnetuste tekke peamiseks põhjuseks on liikluseeskirjade rikkumine jalakäijate või
sõidukijuhtide poolt, kuid õnnetusi võivad põhjustada ka:
 sõiduki tehniline rike;
 ebasoodsad ilmastikutingimused;
 halb teede märgistus;
 vead ja rikked liikluse reguleerimisel (valgusfoorid, liiklusmärgid):
 jalakäijate halb nähtavus;
 tähelepanematus;
 muud tegurid.

Pidurdusteekond (Rumvoldi reegel)
Liiklusguru Hellat Rumvolt ütleb oma raamatus “Autoga saab sõita ohutult”: „Kiirus jaga
kümnega, vastus korruta iseendaga ja peatumiseks kuluv tee on teada.” Sel moel arvutatud tee
on küll pisut pikem kui tegelikkuses ent piisav ohutuks peatumiseks, et asjale pihta saada.
Kiirus 50        50:10 = 5 2 = 25 meetrit kulub peatumiseks
Kiirus 70        70:10 = 7 2 =49 meetrit kulub peatumiseks
Kiirus 90        90:10 = 9 2 = 81 meetrit kulub peatumiseks
Kiirus 100       100:10 = 10 2 = 100 meetrit kulub peatumiseks
Kiirus 110       110:10 = 11 2 = 125 meetrit kulub peatumiseks

Kui nüüd numbritesse pisut süveneda, saab teha mitmeid järeldusi. Siin vaid mõned:
 nn linnakiirusel sõitvat sõidukit ei saa kuidagi kümnekonnal meetril peatada;
 asulas pea eessõitjaga pikivahet meetrites, mis võrduks vähemalt poole sinu sõiduki
    liikumiskiirusega;
 maanteel sõites jäta eessõitjaga vähemalt oma kiirusega võrduv pikivahe meetrites;
 kiiruse suurenedes ühe ühiku võrra suureneb peatumisteekond kahe ühiku võrra;
 kui kiirust kahandada ühe ühiku võrra, lüheneb peatumistee kahe ühiku võrra.

Oma lihtsuses on Rumvoldi reeglit kerge meeles pidada, kuid peatumisteekonna pikkust
mõjutavad veel mitmed asjaolud. Ennekõike teekatte tüüp ja selle seisund (kuiv, märg, lumine,
jäine vms).

Karm tõde on, et juhid üldreeglina ei tea, ei taju ega kujuta ette oma sõiduki kiirust.

Jäta meelde, et keskmiselt kulub juhil ohu märkamisest jala piduripedaalile viimiseks 0,8–1,0
sekundit. Nii et kui maanteel 90-ga sõites põder äkki ette hüppab, liigub sõiduk umbes 25
meetrit, enne kui algab aeglustus, algab pidurdamine.




                                                133
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



TEGUTSEMINE LIIKLUSAVARII KORRAL

ENNE LIIKLUSÕNNETUST

Kõige tähtsam on osata ette näha liikluses varitsevaid ohte. Liiklusõnnetuste peapõhjus pole
mitte niivõrd tehnoriketes ega kehvas liikluskorralduses, kuivõrd liiklejate ekslikes toimingutes.
Sageli ei ole tegemist mingi konkreetse eksimusega vaid juhuste kokkusattumisega, mis
põhjustab raskeid tagajärgi.

Paljuski on liiklusõnnetuste põhjused psühholoogilised. Miskipärast tahavad inimesed sageli
riskida. Riskimine on sellise toimingu valimine, mis ebaõnnestumisel seab inimese senisest
halvemasse olukorda:
 sõidukijuhid valivad sellise sõidukiiruse, mis antud oludes ei ole sobiv;
 sõidukijuhid sooritavad möödasõite, mis on ohtlikud;
 jalakäijad ületavad tänavaid kohtades, kus on halb nähtavus;
 jalakäijad ületavad sõiduteid liikuvate sõidukite vahelt või seisvate sõidukite varjust;
 eiratakse meelega liikluseeskirju;
 teedel sõidetakse jalgrattaga liikluseeskirju tundmata.

Igasugune risk on täiesti põhjendamatu, kui teistest ohtlikum lahendus valitakse vaid selleks, et
oma võimeid proovile panna. Paljud inimesed alahindavad ohte ja riskivad ainult sellepärast, et
oma igapäevaellu põnevust tuua.

Ohtu alahinnatakse kahel põhjusel:
 teadmatus;
 inimene võib olla ohust teadlik, kuid hoolimatuse või oma võimete ülehindamise tõttu ei
    lase ta ennast sellest häirida.

Määravaks võib saada ka see, et inimesed on ohust teadlikud, kuid alati arvatakse, et õnnetuse
tõenäosus on küll olemas, kuid see ei juhtu minuga.

Liikluses tähendab turvalisus inimese võimet mitte tekitada liiklemisel ohuolukordi. Nende
kujunemise korral, aga ohtudele edukalt vastu seista (sõltumata sellest, kas ta on põhjustanud
ohuolukorra ise või ei). Lühidalt – võimet õnnetust vältida. Tähtis on osata edukalt käituda
ebatavalistes olukordades.


LIIKLUSÕNNETUSE AJAL

Sõidukis
 Kui oled vahetult enne avariid sõidukis ja näed, et kokkupõrge on vältimatu, siis
    püüa kaitsta iseennast.
 Kui sinu taga sõitev sõiduk on mingil põhjusel sinu autole tagant otsa sõitmas, siis
    püüa ennast suruda istme seljatoe vastu. Suru kukal tugevasti vastu peatuge. Tagant
    otsasõidu suurimaid hädaohte on kaelalülide eluohtlik vigastus.
 Kui löök on tulemas eest ja sa oled turvavööga kinnitatud, siis püüa käevarte ja
    kätega kaitsta oma nägu ja silmi.
 Klaasikildudega vigastamise ohu vähendamiseks kata nägu kätega.
 Kui turvavööd puuduvad, siis visku istmele pikali, vältimaks eluohtlikku lööki
    rooliratta või tuuleklaasi vastu.
 Sõidukites, kus tagaistmetel puuduvad turvavööd, visku kokkupõrke eel istmele
    pikali.



                                              134
                                                                  Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Liiklusõnnetuste tagajärjed ja vigastused
Liiklusõnnetustega kaasnevad inimestele väga ohtlikud ja keerulised vigastused, mis võivad olla
väga erinevad. Tavaliselt on tegemist luude hulgimurdude, kudede lõikehaavade ja siseelundite
rebenditega. Kas siis, kui silmanähtavaid kahjustusi pole, kui esialgu tundub kõik korras olevat,
tuleb karta halvimat. Liiklusõnnetusega kaasneb tavaliselt tugev põrutus. Kokkupõrkel näiliselt
tühise kiiruse 20 km/h juures ületab löögi jõud inimese kehale mõjuva raskusjõu 6…7 kordselt.
Inimene ei suuda oma jõuga vähendada löögi tagajärgi.

Sõiduki esiotsa kokkupõrke korral ükskõik millise objektiga muutub kiirus järsult. Ootamatut
pidurdamist leevendavad sõiduki kere lömmiminek, turvavöö, õhupadi ja laste turvaistmed.
Juhul kui turvavööd ei ole kinnitatud, jätkub sõidukisistujate liikumine endise kiirusega vastu
rooli või armatuurlauda. Vigastuste suurus sõltub kudede elastsusest ja kehakaalust. Tüüpilised
on roolirattast põhjustatud rindkere vigastused, tuuleklaasi ülaservast või klaasi purunemisel
tekkivad peavigastused, lülisamba (selgroo) kaelaosa vigastused pea järsust liikumisest
tahapoole ja reieluude murrud põlvede löögist vastu armatuurlaua alumist serva. Sõidukijuhi pea
paiskumine vastu rooliratast põhjustab sageli aordirebendi. Tüüpilised on ka roide- ja
rinnakumurrud ning südame löökvigastused.

Sõidukite tagant otsasõidu korral paiskub sõitja pea järsult tahapoole, põhjustades sageli
lülisamba kaelaosa vigastusi. Nende vältimiseks peab istmel olema korralik peatugi.

Sõidukite külgkokkupõrke korral paiskuvad sõitjad enamasti sõidukist välja, millega võib
kaasneda eluohtlike vigastuste tekkimine. Teiste külgkokkupõrkel tekkivate vigastuste põhjuseks
on otsene mehaaniline tegur. Juhul, kui sõiduk paiskub üle katuse, löövad sõitjad pea vastu
sõiduki lage, millega sageli kaasneb lülisamba kaelaosa murd, autoukse avanemise korral aga
paiskub sõitja sõidukist välja.

Tõsi, ka turvavööd võivad tekitada vigastusi, kuid alati on need turvavööta sõitjate vigastustest
kergemad. Turvavöö võib põhjustada roide- ja rangluumurde ning isegi maksarebendeid.

Liiklusõnnetuse tagajärjel võib juhtuda, et sõiduk süttib. Selle peamiseks põhjustajaks on lekkiv
kütus või õli ja kahjustada saanud elektrisüsteem. Transpordivahendite tulekahju saab harilikult
alguse mootoriruumis asuvast juhtmestikust (sädeme tekke oht). Sama ohtlik on ka sõiduki
summuti, millel on väga kõrge temperatuur ning kütusepaagi lekke korral võib väljavalguv kütus
süttida. Kuna sõidukites on piisavalt põlevat materjali (juhtmete isolatsioon, kütus, õlid, salongi
sisustus, kummid) ja tule leviku kiirus on väga suur, siis harilikult ei ole päästemeeskonna
saabudes enam eriti palju päästa.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et liiklusõnnetused on tänu paljudele erinevatele ohuteguritele väga
raskete tagajärgedega ja alati ettearvamatud, mistõttu võib kindlalt väita, et nende ärahoidmine
on tunduvalt lihtsam, kui tagajärgedega hakkama saamine.

PEALE LIIKLUSÕNNETUST

Tegutsemise ABC
Peamised tegevused, kui oled sattunud liiklusõnnetusele:
 võimalusel võta endale tulekustuti käeulatusse, sest on sõiduki süttimise oht;
 kui sõiduk on süttinud, siis püüa enda elu ohtu seadmata kannatanu sealt kätte saada.;
 kontrolli avariis osalenud inimeste seisundit (kõneta neid – kas reageerivad, kontrolli
   hingamist ja pulssi, vaata väliseid vigastusi, uuri kas kuskilt valutab);
 kui on olemas kaelalahas ja oskus seda peale panna, siis kasuta seda;
 vestle kannatanu(te)ga kontrollides nende teadvuselolekut;
 peata verejooks;
 vajadusel tee elustamist.


                                               135
                                                                  Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Kaasliiklejate abistamine
Inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult võtnud enda peale suure
vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev
valmisolek. Ei ole eriti palju neid, kes oskavad anda vajalikku esmaabi, kuid kõik saavad
mingilgi määral hakkama abi kutsumisega.

Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on
õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. Proovi kannatanuga kontakti
saada teda kõnetades.

Sellega on võimalik selgeks teha, kas keegi on saanud kannatada ja kas osalised on teadvusel.
Kui sõidukisolijad on suhtlemisvõimelised, siis on mõttekas neilt küsida, kas kõik on terved ja
kas on vaja kutsuda kiirabi. Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute
enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle
tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja
kutsuma. Kui selgub aga, et keegi on saanud kannatada, siis tuleb õnnetusest koheselt teatada
häirekeskust, hädaabinumbril 112.

Kui sõidukis on kannatanud, siis tuleks enne neile abi osutama asumist likvideerida tulekahju
tekke oht. Et vältida avarii teinud sõiduki süttimist, tuleb võimalusel eemaldada sõiduki akult
miinusjuhe. Sageli on see raskendatud juba seetõttu, et sõiduki esiosa on lömmis. Proovi ära
hoida igasugust sädeme tekkimise võimalust. Juhul, kui sõiduk on süttinud, kasuta tema
kustutamiseks tulekustutit. See peab peal olema kõikides sõidukites. Tänapäeval on sõidukites
peamiselt 2 kg pulberkustutid. Süttimise või süttimisohu korral võta kohe tulekustuti.

Transpordivahendite tulekahju saab harilikult alguse mootoriruumist. Kõige efektiivsem ongi
kustutamisel suunata juga sinna ning seejärel sulgeda kapott, et põlemine uuesti hoogu ei võiks
saada.

Kui sa ise oled sündmuskohal ilma autota (üksi) ja kustutit ei ole kuskilt võtta, siis asu koheselt
kannatanutega tegelema.

Õnnetuspaigas ei ole sageli võimalik kuigi palju ära teha, seepärast on äärmiselt tähtis, et see
vähene, mida kohapeal suudetakse ette võtta, oleks tehtud õigesti.

Häirekeskuse teavitamine
Häirekeskus peab teatajalt küsima järgmisi küsimusi:

   Mis juhtus? Olukorra selgitus. (Kuidas see avarii toimus? Mitu sõidukit selles osalesid?)
   Kus õnnetus juhtus? Õnnetuse võimalikult täpne asukoht. Kuna liiklusõnnetused saavad
    üldiselt juhtuda ainult teedel, siis on alati võimalik õige asukoht kuidagi häirekeskusele
    selgeks teha. Kui sa ei tea täpselt, kus sa parasjagu asud, siis on võimalik selgitada, kust
    kuhu sa ise parasjagu liigud. Ka selle järgi on häirekeskusel võimalik kaardi abil selgeks
    teha, kus sa oled. Samuti, kui sa teatad õnnetusest mobiiltelefoni teel, siis järjest enam on
    levimas mobiiltelefonide asukoha määramise süsteemid.
   Sinu nimi, kontakttelefon ja seotus selle õnnetusega (Kas sa oled ise osaleja selles
    õnnetuses, kas nägid õnnetust pealt kõrvalolijana, kas sattusid õnnetuspaika peale õnnetuse
    toimumist möödaminejana?).
   Kas sõidukis on kannatanuid, kui palju?
   Millised on nende vigastused? See on väga tähtis, kuid seda on tavainimesel vägagi raske
    selgitada. Peamiselt saab iga inimene öelda, kas kannatanud on teadvusel, st kas nad on
    kontaktivõimelised; kas nad on verised; kas nad hingavad; kas neil on pulss.




                                               136
                                                                  Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   Kas sõiduk(id) on süttinud või kas on selleks nähtav oht? (nähtava ohu all mõeldakse
    kütusepaagi leket ning bensiini või diisli lõhna).
   Millises asendis on sõiduk(id)? Kas ratastel, külili, katuse peal vm?
   Kas kannatanud on sõidukis või väljas?
   Kas liiklus on takistatud? Kui avarii teinud sõidukid on tee peal, siis on tavaliselt ka liiklus
    takistatud, kui aga kraavis või teelt väljas, siis ei takista nad tavaliselt liiklust.
   Kas tegemist võib olla ohtliku aine veokiga? Kui õnnetusest võttis osa mingi veok, siis kas
    selle peal on oranžid ohumärgised? Kas on näha lekkimist? Ohtlikke aineid transportival
    veokil on selgesti eristatavad ohumärgised.

Häirekeskusel on aega 1 minut, et saada kätte see kõige olulisem teave, mille järgi on võimalik
abi välja saata ja seejärel asuda olukorra täpsustamisele.

TÄHELEPANU! Ütle võimalikult rahulikult, mis on juhtunud ja mida sa näed ning vasta
esitatud küsimustele!

Esmaabi andmine
Kui sõidukis on kannatanuid, siis on esmalt vajalik kiiresti selgitada välja nende seisund. Kui
hakata kannatanuid sõidukist välja aitama enne vajalike uuringute läbiviimist ja esmaabi
andmist, võib vigastusi juurde tekitada või eluohtlike vigastuste korral põhjustada ka surma.
Ainsaks erandiks on olukord, kus sõiduk on süttinud. Sellisel juhul ei ole kannatanu seisundi
hindamine oluline. Kui on võimalik kannatanu sõidukist välja aitamine ilma enda elu ohtu
seadmata, siis tuleb seda teha viivitamatult.

Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu:
 teadvust;
 hingamist;
 südame tegevust;
 seejärel verejooksude ja šokitunnuste esinemist.

Liiklusõnnetuste korral on väga suur oht lülisamba (selgroo) vigastuste tekkeks. Kui selleks on
kahtlust, siis ei tohi kannatanut liigutada. Kui sõitjad ei ole kandnud turvavööd, siis on väga suur
oht hulgivigastustele, kus kannatanu on saanud korraga kaks või enam vigastust (rindkere-, pea-,
lülisamba kaelaosa-, reieluudevigastused).

Mootorrattaõnnetuste korral on tüüpilised vigastused ajutrauma, koljumurd ja sääreluude
murrud.

Jalgratturite vigastused on mootorratturite omadega sama liiki, kuid kergemad. Kuni kiirabi
saabumiseni on tähtis kannatanu elutähtsate funktsioonide säilitamine ja kannatanule
lisavigastuste tekitamise vältimine.

Kannatanu sõidukist väljatõstmine on üldjuhul professionaalne töö, mida peab tegema mitu
inimest korraga. Kui kannatanu sõidukist välja tõstmiseks puudub otsene vajadus (sõiduk põleb,
sõiduk on vees jne), siis on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi. Kui
kahtlustad kannatanul lülisamba vigastust, siis proovi esmalt fikseerida tema kael. Kaela
fikseerimine tähendab selle hoidmist kindlas asendis. Selleks on kõige parem paigaldada kaelale
spetsiaalne kaelalahas, kuid abiks on ka käepärastest vahenditest tehtud toed. Selle tegevusega
väldime seljaaju vigastamist. Püüa meeles pidada, et kui kannatanut on tingimata tarvis
õnnetuskohalt eemale saada, siis teda ei tassita, vaid lohistatakse ettevaatlikult, et teda
võimalikult vähe liigutada ja koormata.

Juhul, kui sõiduk on katuse peal ja sees on inimene, kes on turvavööga kinnitatud ja ripub pea
alaspidi või muus asendis, siis tuleb seda situatsiooni pidada väga ohtlikuks olukorraks. Inimese



                                               137
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



keha raskus on piisavalt suur selleks, et pea peale kukkudes endale suurt viga teha (seda enam,
kui inimene juba on vigastatud). Et sellist olukorda vältida, tuleb esmalt liigutada kannatanut
selliselt, et tema jalad puutuksid vastu põrandat (milleks antud juhul on sõiduki lagi). Samuti on
hea, kui ta ennast kätega toetab ja ka abistaja teda toetaks. Alles seejärel, kui kannatanu on
fikseeritud asendisse, kus ta toetub kindlalt maha, võib avada turvavöö kinnituse.

Politsei, päästeteenistuse ja kiirabi tegutsemine
Kui sündmuskohale saabuvad operatiivteenistused, siis algab seal suhteliselt kindlatele reeglitele
ülesehitatud tegutsemine.

Politsei suleb vajadusel liikluse, piirab sündmuskoha ja asub teostama esialgseid uuringuid
õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks.

Päästeteenistus kõrvaldab tuleohu ning asub kannatanuid sõidukist välja aitamine.

Kiirabi hakkab osutama esmaabi ning transpordib kannatanud haiglasse.

Kõigi nende toimingute peaeesmärgiks on inimelu päästmine. Kogu tegutsemine peab olema
suunatud sellele, et kannatanu saaks võimalikult kiiresti meditsiinilist abi ilma, et sellega
kaasneks uusi vigastusi.

Üldjuhul on esmaabi andmine võimalik ka siis, kui kannatanu on sõidukis kinni, mistõttu on
kannatanu ülikiire väljasaamine hädavajalik vaid siis, kui sõiduk põleb. Kindlasti otsitakse läbi
ka sündmuspaiga lähiümbrus, sest šokis inimesed võivad olla põgenenud metsa ning samuti võib
mõni vigastatu olla üritanud minna abi järele.

Sina pead sellisel juhul asuma eralduslindist väljapoole, kuid kui sul on sellist informatsiooni,
mida operatiivtöötajad peavad teadma, siis räägi see edasi (kui sa nägid, kuidas õnnetus juhtus;
kui sa nägid, kes oli roolis; kui sa nägid kedagi sündmuskohalt lahkumas jne).

ÄRA KUNAGI SEGA TEGUTSEVAID OPERATIIVTÖÖTAJAID, KUID ANNA NEILE
VAJALIKKU INFOT!




                                              138
                                                                Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




             KÄITUMISJUHIS GAASILEKKE KORRAL

TAUSTINFORMATSIOON

Ohud majapidamisgaasiga
Väga paljudes Eesti kodudes on kasutusel majapidamisgaas. Gaasi kasutatakse toidu tegemiseks,
vee soojendamiseks, majade kütmiseks.

Gaasi laialdane kasutamine on tingitud selle suhtelisest odavusest võrreldes elektriga. Samas on
gaasiseadmete kasutamine mitmeti ebamugavam ja ka ohtlikum. Gaas on väga tule- ja
plahvatusohtlik, lekke korral võib põhjustada inimese lämbumist. Gaasiseadmete paigaldamiseks
on kehtestatud ranged nõuded ja nende mittetäitmine on ohtlik eeskätt selle kasutajale.

Majapidamisgaasina on meil kasutusel kaks erinevat gaasi:
 maagaas ning
 vedelgaas.

Mis on maagaas?
Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning jaguneb siin erinevate
kasutajate vahel. Vedelgaas on aga kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide
abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust
edasi jaotub see torustikke mööda. Seega peab teadma, et balloonides olev majapidamisgaas on
vedelgaas, aga torudest saadav gaas võib olla sõltuvalt piirkonnast nii vedel- kui ka maagaas.

Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt kergelt süttiv gaas -
süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest. Võimalik on gaaside plahvatus õues,
ruumides, kanalisatsioonis jm. Plahvatus võib toimuda, kui ruumist on gaasiga täidetud 5-15 %
ning see süttib.

Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale
tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud
võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool
olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse.

Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on
kergelt narkootiline. Kui umbes 10 % ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on
võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20 - 30 %-ni, kaasneb sellega
ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise.

Mis on vedelgaas?
Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja
lõhnatu gaas, mis on väga kergesti süttiv ning plahvatav. Propaan on plahvatusohtlik, kui 2 - 11
% ruumist on täidetud gaasiga. Plahvatuse võib põhjustada isegi staatilisest elektrist tingitud
säde. Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib seoses hapniku
hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba
enesetunnet, peavalu ja nõrkust.

Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi
põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral
ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.

Et inimene saaks aru, kui gaas lekib, on majapidamises kasutatavatele gaasidele lisatud väikeses
koguses lõhnaaineid. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks. Kui gaasileke on maa-aluses
gaasitorustikus ja gaas tõuseb läbi pinnase maapinnale, on odorandid ära filtreerunud ja


                                              139
                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



iseloomulik lõhn kadunud, mistõttu gaasisisalduse avastamine õhus on võimalik ainult
gaasianalüsaatoriga.

Gaasiplahvatusele on iseloomulik, et plahvatuse hetkel sumbub ka tuli, mis plahvatuse tekitas.
See tähendab, et harilikult ei teki peale gaasiplahvatust tulekahju. See on tingitud kahest asjast –
esiteks toimub plahvatus väga lühikese hetke jooksul, teised ruumis olevad esemed ei jõua veel
süttida ning põlenud gaas ise kustub kohe. Teiseks tekitab plahvatus ruumis nii kõrge rõhu, et
see summutab leegid. Tekkiv rõhk on piisavalt kõrge ja purustab kõige nõrgemad
konstruktsioonid ning gaasid pääsevad välja.

Plahvatuse mõju vähendamiseks paigaldatakse gaasirajatistes uksed, aknad ja luugid selliselt, et
nad avaneksid väljapoole ja laseksid sel moel plahvatusgaasid välja. Samuti tehakse vahelaed
kergpaneelidest ning suurendatakse klaasitud pindu. Kui samad tingimused on täidetud ka teistes
ruumides või hoonetes, kus kasutatakse gaasi, on plahvatuse tagajärjel tekkivad purustused
väiksemad. Kui ruumis on gaasileke, kuid ei ole kokkupuudet süüteallikaga, siis tekib seal
mingil hetkel küllastunud segu (gaasi on liiga palju ja hapnikku liiga vähe) ja see ei ole enam
süttimisohtlik.

Ohuolukorrad
Võimalikud avariiolukorrad ja õnnetused gaasitorustikul:
 gaasi leke hoonetes;
 gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine;
 gaasivarustuse katkemine;
 gaasi leke väljaspool ehitisi;
 gaasirõhu järsud muutused võrgus;
 gaasi kontrollimatu süttimine;
 plahvatus gaasivõrku ühendatud hoonetes;
 tulekahju gaasitorustiku kaitsetsoonis või selle ümbruses.


TEGUTSEMINE GAASIAVARII KORRAL

ENNE GAASIAVARIID
   Kõige sagedamaks gaasiavariiks on leke. Selle võivad põhjustada:
              vale seadmete paigaldus,
              vead kasutamisel,
              hooletus jne.
   Oluline on järgida gaasiseadmete kasutusjuhendeid, gaasiettevõtete ettekirjutisi ning
    mitte muutuda hooletuks gaasiseadmete kasutamisel.
   Gaasileke iseenesest veel õnnetus ei ole, seda nimetatakse avariiliseks olukorraks,
    mis võib põhjustada õnnetuse, kui edasine tegevus ei ole õige.
   Vedelgaasi (PROPAAN) ballooni ostmisel veendu, et gaasimüügi ettevõte pakub
    omaltpoolt operatiivset teenust gaasiavarii korral.
   Hangi maagaasi (metaan) tarnija/käitleja kontaktid (nt infonumber avarii korral)
    ning veendu, et spetsialistid on vajadusel kättesaadavad.
   Juhenda pereliikmeid (eriti lapsi), kuidas käituda gaasiavarii korral.




                                                140
                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



GAASIAVARII AJAL

Gaasilekke avastamine
Põhireeglid gaasilekke avastamisel on:
 võimalusel sulgeda gaasi juurdevool;
 tuulutada ruume akende ja uste avamisega;
 mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega elektrit;
 eemalduda ohtlikust piirkonnast;
 informeerida ohust teisi inimesi ja häirekeskust;
 võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter.

Gaasivoolu sulgemine
   Gaasi juurdevoolu sulgemine sõltub sellest, kus on leke. Kui lekke põhjustajaks on
    lahtiununenud kraan pliidi küljes, siis on olukord kõige lihtsam.
   Gaasipliidi tule kustumisel sulgeda kohe kõik gaasikraanid. Kui aga torustik on vigastatud,
    siis tuleb sulgeda see kraan, kust gaas sellesse torustikku jõuab.
   Gaasiballoonide korral on selge, kui kusagilt gaasi lekib, siis tuleb balloon kiiresti sulgeda.
    Kui viga on aga balloonis, siis peab koheselt kustuma kohale selle firma, kust balloon on
    ostetud või teavitama ohust häirekeskust.

Ruumide tuulutamine
Ruume on kiiresti tarvis tuulutada põhjusel, et seal ei tekiks plahvatusohtlikku gaasisegu.
Avatud aknad ja uksed aitavad vähendada kahjustusi, kui siiski plahvatus toimub. Selleks, et oht
kindlalt möödas oleks, tuleb tuulutamist teha vähemalt 30 minuti vältel. See peaks tagama õhu
puhtuse juhul, kui gaasi enam juurde ei tule.

Sädemed ja elekter
Igasugune süüteallikas - lahtine tuli, elektrisäde jne, võib ruumis oleva gaasi süüdata ja sõltuvalt
gaasi kontsentratsioonist tekitada plahvatuse. Selleks, et vältida elektrisädeme tekkimist, ei tohi
peale ohu avastamist ühtegi elektrilist seadet lülitada ega seinast välja tõmmata.

Teatavasti tekitab iga lülitus selles kohas väikeseid sädemeid. Ka siis, kui gaasiga täidetud
ruumis põleb tuli, on ohutum jätta see põlema, mitte teha lülitus, mis võib tekitada sädeme.
Kõige sagedamini tekivad sellised olukorrad köögis, sest gaasipliidid asuvad seal. Elektriliselt
on väga ohtlikuks seadmeks seal külmkapp, sest selles toimub automaatselt iga teatava aja tagant
kompressori sisse- ja välja lülitamine. Sellega kaasneb ka ohtlik säde. Seetõttu on kõige kindlam
lülitada elekter välja terves ohupiirkonnas, milleks võib olla korter, maja jne.

TÄHELEPANU! Elektri väljalülitamist võib teha ainult sellisest kohast, kus gaasilõhna tunda ei
ole, näiteks trepikojast, teisest ruumist.

Eemaldu ohtlikust piirkonnast
Koheselt tuleb ohust informeerida ka teisi seal lähedal olevaid inimesi ning ohukoldest
eemalduda. Võimalikult kiiresti tuleb informeerida häirekeskust, hädaabinumbril 112.

Trepikoda ja kelder
   Kui gaasi lõhn on elamu trepikojas, tuleb võimalusel tuulutamiseks avada trepikoja aknad ja
    välisuks. Kui gaas tungib trepikotta keldrist, siis ei tohi mingil juhul keldrit tuulutada
    trepikoja kaudu (oht elanikele).
   Keelatud on keldrisse minek!
   Avada keldri välisuks ning väljuda ohupiirkonnast.
   Kui gaasi sulgemisega ja ruumide tuulutamisega gaasi kontsentratsioon ruumides ei vähene,
    alustatakse inimeste majast evakueerimist. Kõiki tuleb teavitada, et lahtise tule kasutamine,
    suitsetamine ja elektriseadmete sisse- ja väljalülitamine on keelatud.


                                                141
                                                                  Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   Kui leket ei avastata või on selle likvideerimine aega nõudev, siis sulevad spetsialistid kogu
    maja gaasitrassi. Keldrisse võib gaasilõhn tungida ka maa-alusest vigastatud
    gaasitorustikust.

Gaasleke väljaspool hoonet
   Kui gaasilõhn avastatakse väljaspool hooneid, siis võib see tulla maa-alusest gaasilekkest,
    mille korral on lekkekohast 50 m raadiuses olevad hooned ohus. Gaas tungib neisse keldrite
    kaudu.
   Kasutusele tuleb võtta kõik abinõud (liikluse seiskamine, elanike evakueerimine, ruumide
    tuulutus), et ära hoida plahvatusi, lämbumisi ja muid õnnetusjuhtumeid. Vigastatud
    gaasitorust imendub gaas pinnasesse ning tõuseb kuni tänava või tee tiheda kattekihini.
   Talvel tõuseb gaas kuni külmunud pinnasekihini ja võib mõnikord mööda teealust
    liivvahekihti levida üsna kaugele.
   Kui gaasilõhna on tunda linnaosa majade mitmetes korterites, viitab see reaalsele ohule, et
    antud linnaosas on gaasi madalrõhk tõusnud üle lubatud piiri. Gaasi rõhu tõus võis
    põhjustada tarbijate gaasiarvestite purunemisi ja lekkeid torustikul või seadmetes. Kõigil
    tuleb soovitada sulgeda seadmete ja arvestiteeelsed kraanid, tuulutada ruume ning oodata
    asjatundjate kohalejõudmist.

Informeeri häirekeskust
Häirekeskuse informeerimisel on tarvis küsimustele vastates anda järgmist infot:
 selgitada, mis juhtus (õnnetuse üldine iseloom ja väljendus - lõhn, nähtavad vigastused,
    tulekahju jne);
 avarii asukoht või koht, kus avastati gaasi lõhn (kas avariikoht on ruumis, trepikojas,
    keldris, väljaspool hooneid?);
 kraanid avariikoha lähedal, millest on võimalik lekkekohale viivat torustikku sulgeda (kas
    gaasi juurdevool on suletud?);
 ruumis vooluvõrku ühendatud elektriseadmeid (kas ruumis on elekter sees?);
 lahtine tuli läheduses (küünlad, kamin, ahi jne);
 avarii avastamise aeg;
 ohustatud inimesed, lähedal asuvad hooned või muud objektid;
 enda nimi ja kontaktandmed.

PÄRAST GAASIAVARIID
   Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi –
    invaliidid, vanurid jt piiratud teovõimega inimesed.
   Pärast inimeste väljatoomist gaasiga täidetud keskkonnast tuleb alustada neile esmaabi
    andmist ja kutsuda kohale kiirabi.
   Ära lülita voolu sisse enne, kui oled veendunud, et gaasilõhn on täielikult kadunud ning
    kõik ruumid ja panipaigad on korralikult tuulutatud.
   Teavita gaasimüügi ettevõtet lekkivatest gaasiseadmetest või -balloonidest.
   Enne gaasilekkega seotud seadmete kasutamist lase spetsialistidel gaasiseadmed või -
    balloonid kindlasti üle kontrollida või vajadusel ümber vahetada.




                                               142
                                                                Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




       KÄITUMISJUHIS OHTLIKE AINETE ÕNNETUSTE
                       KORRAL

TAUSTINFORMATSIOON

Ohtlikud ained
Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kas ise või kontaktis teiste ainetega
kahjustusi keskkonnale, varale või meie elule. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või
esemete plahvatus-, tule- või kiiritusohtlikkuses, mürgisuses, sööbivuses ja muude s omadustes.
Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamis- ja hoidmisjuhised, siis seni kuni
vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse ja on täidetud nende hoiustamise
tingimused, on nad ohutud.

Ohtlike ainete klassid
Ohtlikud ained on jaotatud üheksasse klassi, kusjuures ühte ja samasse klassi on grupeeritud
ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Klassidel on ka oma alamklassid, kus ained on
vastavalt ohtlikkusele jaotatud veel gruppidesse.

Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme,
leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt,
ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase.
Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Gaasid jagunevad põlevateks,
põlemist toetavateks ja toksilisteks (mürgisteks).
Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel
eraldavad süttivaid aure.
Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti
kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke
gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu.
Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku, soodustavad tule- ja plahvatusohtu ning
on sageli söövitavad.
Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti
kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist.
Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt
kahjulikud.
Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad
metallidega ning mitmete teiste ainetega.
Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühtegi teise klassi alla.

Kõik ohtlikke aineid vedavad veokid peavad olema märgistatud oranži värvi ohtliku veose
märgiga. Märgid ja nendel olevad numbrid on selleks, et hoiatada kaasliiklejaid veose ohtlikkuse
eest ning õnnetuse korral anda päästetöötajatele vajalikku informatsiooni.

Ohtlike ainete märgistus
ÜRO ohtlike ainete klassifikatsiooni, ohusümbolid ja ohtliku veose tunnusnumbri leiad lisadest
1–3. Ohtliku veose numbrikombinatsiooni (ÜRO number – numbrikombinatsiooni alumine
number) saab kontrollida Päästeameti koduleheküljelt, aadressil: http://www.rescue.ee/cgi-
bin/index.cgi, kus on lisaks äratoodud täpsed tegutsemisjuhised erinevate ainetega õnnetustel.

Ohud käitlemisel
Me kas ei oska või ei taha näha enda ümber ohtusid, mida toob kaasa ohtlike ainete kasutamine
igapäevaselt majapidamises või siis nende transport.




                                              143
                                                                  Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Võrreldes teiste ohuallikatega, võivad õnnetuse tagajärjed raudteel olla kõige raskemad, sest
kogused, mida siin veetakse on palju kordi suuremad kui need, mis on tööstusettevõtetes. Samuti
on õnnetuse toimumise tõenäosus transpordil palju suurem, kui nende ainete kasutamisel.

Eriti rasked võivad olla tagajärjed, kui õnnetus toimub asula piirkonnas, sest siis võivad
ohustatud olla ka elanikud. Kaubarongidel veetakse vedelas, tahkes ja gaasilises olekus erinevaid
aineid. Küllalt suur osa neist kuulub ohtlike veoste alla - peamiselt naftasaadused (bensiin,
diiselküte, masuut), kuid ka ammoniaak ja mitmesugused muud ained. Rongiõnnetuse puhul on
võimalik nende ainete väljavoolamine või -paiskumine tsisternist, mille tulemusena võib
toimuda maapinna, veekogude, põhjavee või atmosfääri reostumine. Sellega võib koheselt
kaasneda ka mürgituse oht. Näiteks ammoniaagi ja kloori pihkumise korral on koheselt
surmavalt ohustatud kõik lähikonnas olevad ilma spetsiaalsete hingamisteede kaitseta inimesed.

Keemiliste ainete peale- ja mahalaadimine on ohtlik tegevus ja iga protsessiga seotud riski
mõjutavad kasutatavad seadmed. Näiteks võib esineda rikkeid ülekandetorustikel, inimese
hooletuse tõttu mahutite ületäitmist või muid õnnetusi.

Liiklusõnnetusse sattumine. Ohtliku kaubaga veos võib osaleda liiklusõnnetuses, ilma et
koormas olev kaup toimunut mõjutaks. Tuleb aga teha vahet eelpool nimetatud õnnetuse ja
sellise õnnetuse vahel, kus ohtlik kaup mõjutab sündmuse kulgu. Selleks, et juhtumit võiks
käsitleda ohtliku kaubaga toimunud õnnetusena, peab osa ohtlikust kaubast (ükskõik kui väike
osa) pakendist välja pääsema.

Enamlevinud tagajärg, mis ohtliku ainega toimunud õnnetuste puhul võib ette tulla, on lihtsalt
aine väljavoolamine, -paiskumine või -pudenemine. Selle tulemusena võib tekkida
keskkonnareostus, kuid alati on oht ka tulekahju või plahvatuse tekkeks.

Ohte saab hoida vastuvõetavates piirides ainult siis, kui riske küllalt hästi tuntakse ja ohtlikke
aineid kohaste meetoditega käsitatakse. See eeldab, et kogu personal, kes sellega kokku puutub,
peab olema saanud piisaval määral väljaõpet õnnetuste korral tegutsemiseks ning nende
vältimiseks.

Ühiskonna areng on kaasa toonud selle, et asustus läheb järjest tihedamaks ja suureneb
tõenäosus, et tööstusettevõtted ja elamurajoonid paigutatakse üksteisele liiga lähedale. Et
selliseid olukordi vältida, tuleb osata neid ohte ette näha. Üheks selliseks võimaluseks on
objektile või piirkonnale riskianalüüside koostamine. Selle käigus selgitatakse välja, millised on
olemasolevad ohud, kes on ohustatud ja kuidas neid ohte vähendada. Riskianalüüs annab
võimaluse ohutumate linnaplaneeringute koostamiseks, samuti näitab, millist väljaõpet peab
tegema ettevõtte töötajatele ning kuidas õnnetuse korral informeerida ümberkaudseid elanikke.

Ohtlike ainete reostus
Ohtlike ainete reostuseks nimetatakse reostava aine äkksattumist looduskeskkonda, mille
tagajärjed võivad kahjustada inimeste tervist, majandustegevust või loodust.

Ohtlike ainetega toimunud õnnetuste tagajärjel võivad reostuda pinnas, vesi või õhk. Kõik need
reostused on väga ohtlikud inimorganismile ja keskkonnale. Reostuse ulatust ja tagajärgi ei ole
võimalik koheselt kindlaks määrata, vaid seda saab teha hilisemate analüüside tulemusel.

Pinnasereostus tekib eelkõige ohtlike ainete peale- ja mahalaadimisel tekkinud tehnoloogiliste
probleemide tõttu või transpordiavariide tagajärjel. Pinnasereostus on üldjuhul lokaalne ning
ohtlike ainete levimine pinnases on aeglane.

Veereostus, mis on seotud voolava veega (jõed, ojad) on kiireloomuline ning sõltuv vee
voolamise kiirusest. Kemikaale võib jagada kaheks – vees segunevateks ja vees
mittesegunevateks. Teine osa veereostustest on pinna- ja põhjaveereostused.


                                               144
                                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




Õhureostus on eelmistest nimetatud reostuse liikidest kõige kiiremini leviv. Sõltuv tuule suunast
ja kiirusest. Teisalt ka sellest, millise ainega on õhku reostatud, kas see on õhust kergem või
raskem.


TEGUTSEMINE OHTLIKE AINETE ÕNNETUSE KORRAL

ENNE ÕNNETUST
Tööstuse ja tehnoloogia arengu tulemusena hakatakse järjest rohkem ka kodumajapidamistes
kasutama kemikaale ja keemilisi ühendeid. Õnnetuste ärahoidmiseks on oluline inimeste
teavitamine varitsevatest ohtudest ja õnnetuste tagajärgedest.

Paljuski on ohtlike ainete õnnetuste põhjusteks inimeste teadmatus, mis ainega on tegemist ja
kuidas seda ohutult kasutada.

Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:
 tuleb jälgida pakenditele kirjutatud juhiseid ja ohusümboleid (leiad lisas 3);
 ohtlike ainete kasutamisel tuleb vältida selle sattumist nahale. Võimalusel kasutada
    kaitsekindaid;
 tuleb vältida ohtlike ainete aurude sissehingamist, võimalusel uste ja akende avamisega;
 ohtlike ainete omavoliline segamine võib esile tuua ohtlike reaktsioone;
 täita ohtlike ainete säilitamise, hoiustamise ja ladustamise eeskirju.

ÕNNETUSE AJAL

HOIA EEMALE – HELISTA 112 – LAHKU
(Kui ei tea, milliste ainetega on tegemist ja kuidas need reageerivad).

Liiklusõnnetus
Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellistele liiklusõnnetustele, millest võtab osa mingi ohtliku aine
veok, sest sel juhul võivad tagajärjed olla raskemad ning kaasnevad uued ohud. Kui juhtub
õnnetus ohtliku veose sõidukiga, tuleb arvestada, et on võimalik lekke-, plahvatus- ja
mürgitusoht.

Sellises olukorras tegutse järgmiselt:
 eemaldu ohtlikust kohast;
 tee kindlaks tuule suund ja ära viibi allatuult;
 helista hädaabinumbrile 112;
 pöördu meditsiiniteenistuse poole, kui puutusid kokku või hingasid sisse ainet, mida veok
     vedas.

Ohtlikke aineid vedavad sõidukid on enamjaolt tsisternautod ja varustatud vastavate
märgistustega. Selliste õnnetuste korral, ilma kaitsevahenditeta ja erialase väljaõppeta, ei tohi
inimesed ise abi osutama minna.

Kindlasti helistada hädaabinumbrile 112 ja võimalusel lahkuda ning hoiduda pealepoole tuult,
kuna õnnetuse tagajärjel võib tekkida mürgine lenduv gaas.

Kui võimalik, siis ära välju oma autost. Võimalusel vältida mahavalgunud ainega
kokkupuutumist. Selliste õnnetuste korral on ohutsoon vähemalt 100 – 200 meetrit.

Info edastamine häirekeskusele


                                                145
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



Häirekeskusele info edastamisel on väga oluline anda piisavalt vajalikku informatsiooni. Väga
tähtis on õnnetuste korral panna tähele, kas veok kandis mingit erimärgistust ja jätta meelde
ohtliku veose märgil olevad numbrid ning öelda need edasi häirekeskusele. See on vajalik, et
väljasaadetav päästemeeskond oleks vastavalt varustatud ning teaks enne sündmuskohale
jõudmist, millega neil tuleb kokku puutuda.

Häirekeskustes on olemas spetsiaalsed andmebaasid, mille abil on võimalik selgeks teha, millise
ainega on tegemist. Need, kes teavad numbrite tähendust, oskavad ka ise teatud määral hinnata
õnnetuse olukorda. Kui tegemist on tuleohtliku ainega, kuid süttimist veel ei ole toimunud, on
vajalik eemalduda õnnetuskohast enne, kui mõnest juhuslikust sädemest võib laadung süttida.
Kui kaubaks on mürgised ained, siis ei tohi õnnetuskohale ligineda ilma spetsiaalse
kaitsevarustuseta.

Kodus või tööl
   Enese kaitsmiseks ohtlike ainete õnnetuste vastu on vähe vahendeid. Kui oled ruumis sees ja
    õnnetus on juhtunud väljaspool ruumi, tuleb jääda siseruumidesse, sulgeda uksed ja aknad.
   Võimalusel lülita välja ventilatsioon ja elekter. Kaitse hingamisteid.

Kodukeemia kasutamisel
   Väga paljud inimesed kasutavad kodumajapidamises ja aianduses ohtlikke aineid. Kõikide
    selliste ainetega kokkupuutel jälgige pakenditele märgitud nõudeid.
   Eelmises punktis mainitud juhised olid selle kohta, kui reostus on toimunud väljaspool
    ruume ja teie ise viibite ruumis sees. Nüüd käsitleks seda osa, kus inimene on samas ruumis
    ohtliku ainega.
   Kui ruumis, kus viibivad inimesed, on toimunud ohtlike ainetega õnnetus, ava uksed ja
    aknad ning kiirusta . Nahalesattunud kemikaal tuleb rohke külma veega maha uhtuda.

Reostused
   Veereostuse korral, kui reostus hõljub veepinnal ja liigub veevooluga kaasa tuleb see
    võimalikult kiiresti kaldale kindlasse kohta suunata, kasutades selleks nööri ja puuprusse,
    tehes nendest tõkkeid ja tamme (kasutada võib ka põhupalle).
   Tõkked tuleb voolavasse vette paigutada umbes 45o nurga all. Siis koguneb reostus teie
    poolt valmistatud tõkke taha ja suundub kalda poole. Peale seda saate selle kokku korjata
    kasutades ämbreid ja kühvleid. Kindlasti tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Teavita
    sellest häirekeskust ja märgistada reostatud kallas.
   Põhjavee reostuse korral tuleb vältida reostunud aladel olevatest kaevudest vee tarbimist
    Salvkaevude puhul on võimalik ka puhastamine vee väljapumpamise teel.
   Peale pinnasreostuse avastamist tuleb reostunud ala märgistada, võimalusel piirata ja sellest
    teavitada 112.

PÄRAST ÕNNETUST
   Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi –
    invaliidid, vanurid jt piiratud teovõimega inimesed.
   Abistage võimalusel kannatanuid. Viige kannatanu õnnetuspiirkonnast ohutusse kaugusesse,
    värske õhu kätte. Kontrollige koheselt kannatanu elutähtsaid funktsioone (teadvus,
    hingamine, pulss). Kui kannatanu ei hinga, alustage viivitamatult elustamise ABC-ga
    (kunstlik hingamine, kaudne südamemassaaž).
   Kunstlikku hingamist tee ainult kaitsevahenditega (kunstliku hingamise mask). Juhul, kui
    hingamine on raskendatud, kontrollige hingamisteede avatust. Naha külge külmunud riided
    tuleb enne eemaldamist ettevaatlikult lahti sulatada, kannatanut üldiselt soojendades (soe
    mähis). Kokkupuutel ainega uhtuge nahka või silmi vähemalt 15 minutit voolava vee all.
    Eemaldage ja isoleerige saastunud riietus ja jalatsid.




                                              146
                                                                 Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan



   Nahale sattunud aine eemaldamisel on kiirus äärmiselt oluline. Tahke aine pühkige nahalt
    ära kuiva lapiga, vältides aine laiali hõõrumist. Katke kannatanu soojalt ja säilitage tema
    normaalne kehatemperatuur .




                                              147
                                                   Pärnu maakonna kriisireguleerimisplaan




KAARDIMATERJAL
Pärnu maakonna üldkaart
Pärnu maakonna üleujutuskaart
Pärnu linna üleujutuskaart
Pärnu maakonna infrastruktuuri kaart (teed, elektriliinid)
Pärnu maakonna kogunemiskohtade kaart




                                     148

								
To top