Docstoc

IA041030_k

Document Sample
IA041030_k Powered By Docstoc
					Pühapäev 31. oktoober 2004                                  -1-
                                                      (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
INVESTEERIMISSTRATEEGIATEST

Investeerimisstrateegia on süstemaatiline viis otsustamaks milliseid aktivaid                 osta,   müüa   või   hoida.
Investeerimistrateegiad võivad baseeruda objektiivsetel või subjektiivsetel kriteeriumitel.

Objektiivsetel kriteeriumitel baseeruvad sellised strateegiad, mis võtavad aluseks mingid kvantitatiivsed suurused
(P/E suhtarv, tehnilised indikaatorid jne), analüütikute poolt antavad ostusoovitused või ettevõtte majandustegevuses
asetleidvad sündmused.

Subjektiivsetel alustel baseeruvad sellised strateegiad, mis võtavad aluseks kvalitatiivseid suurusi, intuitsiooni selle
kohta, mida turg võiks tulevikus teha.

Objektiivsete strateegiate eeliseks on see, et neid on võimalik rakendada ilma emotsioonideta ja järjekindlalt,
subjektiivsete strateegiate aluseks olevad emotsioonid võivad aga suhtumisi kiiresti muuta.

Iga investeerimisstrateegia juures võib eristada järgmisi alajaotusi:
     1. Varade paigutuse (asset allocation) reeglid – milliste aktivaklasside (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara,
         deposiidid) vahel varasid jagada, kui tihti ja millal teha ostu- ja müügiotsuseid
     2. Väärtpaberite valimise (stock selection, stock picking) reeglid – milliseid väärtpabereid oleks mõttekas osta,
         müüa või hoida, milliseid analüüsimeetodeid ja kriteeriume väärtpaberite valikul kasutada.
     3. Riskide juhtimine (money management) – kuidas kaitsta end negatiivsete stsenaariumite vastu (stop-loss
         orderid, tuletisinstrumendid)

Investeerimisstrateegia edukus sõltub paljudest teguritest:
     Strateegia sobivus hetke üldmajandusliku olukorraga – mõned strateegiad töötavad paremini majandusbuumi
         tingimustes, teised stagnatsiooni perioodidel.
     Strateegia universaalsus – kas see töötab erinevate üldmajanduslike tingimuste puhul, erinevate
         investeerimisportfelli suuruste korral.
     Varade paigutuse ja väärtpaberite valiku omavaheline kokkusobivus – näiteks strateegiat, mille kohaselt
         ostetakse väärtpabereid, mis viimasel nädalal on tõusnud (väärtpaberite valimisel tehtav otsus), tuleks üle
         vaadata ja kohandada sagedamini kui kord aastas (varade paigutamisel tehtav otsus).
     Investori distsipliin ja kinnipidamine valitud strateegiast

Näide investeerimisstrateegia kujundamisest:
Varade jaotuse põhimõtted:
     Portfell jagada aktsiate ja võlakirjade vahel suhtega 60%/40%
     Hinda portfelli tulemusi ja kohenda põhimõtteid kord aastas
     Hoia korraga käes kümmet väärtpaberit
     Jaota vara võrdselt väärtpaberite vahel

Väärtpaberite valiku põhimõtted:
     Vali aktsiad Dow Jones tööstuskeskmise indeksi 30 väärtpaberi seast, mille emitendid maksavad dividende
     Vali välja kõrgeima dividenditulususega (dividend yield) väärtpaberid

Iga investeerimisstrateegia eesmärk on “turgu lüüa” (beat the market) samal riskitasemel.

Investeerimistrateegiaga kaasnevat riski võib jagada kolmele tasandile:
    1. Aktivate hindade volatiilsus – mõõdupuuks enamasti tulususe standardhälve
    2. Maksimaalne kahju investeeringust – mitmete finantsinstrumentidega on võimalik kaotada rohkem kui
         esialgse investeeringu suurus
    3. Investeeringu tootluse allajäämine inflatsioonile – USA turul on inflatsiooni pikaajaline keskmine 4% aastas

Investeerimistrateegiate valimisel kaalutavad alternatiivid:
    1. Pikad või lühikesed positsioonid või riskide katmine (hedging) – riskide katmist on võimalik teostada nii
         tuletisinstrumentide kui erinevate tööstusharude väärtpaberite kombineerimise teel
    2. Väärtusele (value), kasvule (growth) või tulule (income) orienteeritud strateegiad:
              o Väärtusstrateegiad – otsitakse aktivaid, mille hinnad on fundamentaalselt põhjendamatult madalad.
                   Allahinnatuse põhjuseks võib olla majandusharu ebapopulaarsus, aktsia jäämine investori
                   tähelepanu alt kõrvale. Üks maailma tuntumaid selle strateegia propageerijaid ja kasutajaid on
                   Warren Buffett (tema investeerimisfirma nimi on Berkshire Hathaway)
                                                       Endriko Võrklaev
                                                      endriko@uninet.ee
                                            http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                 -2-
                                                     (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
               o
               o   Kasvule orienteeritud strateegiad – siin ei hoolita niivõrd väärtpaberi praegusest allahinnatusest
                   kui tuleviku kasvuperspektiividest. Viimaste aastate kasvuaktsiateks on peetud nn. uue majanduse ja
                   tehnoloogiasektori väärtpabereid. Üks maailma tuntumaid selle strateegia propageerijaid ja
                   kasutajaid on William J. O’Neill
              o Tulule orienteeritud strateegiate puhul otsitakse väärtpabereid, mille turuhind eeldatakse olevat
                   stabiilne, kuid mis pakuvad stabiilset tulu näiteks dividendide näol.
     3.   Fundamentaalne või tehniline analüüs investeeringute analüüsimisel
     4.   Väikese (small-cap), keskmise (mid-cap) või suure (large-cap) turukapitalisatsiooniga väärtpaberite valimine
     5.   Tööstusharu valik
     6.   Turu ajastamine (market timing)

Aktiivse või passiivse investeerimisstrateegia valikukriteeriumid

Aktiivne investeerimisstrateegia – investor püüab väärtpaberite analüüsiga, valikuga ja investeeringu ajastamisega
saavutada turu keskmist ületav tulusus.

Passiivne investeerimisstraeegia – investor ei usu, et ta suudaks pikaajaliselt turu keskmist lüüa ja rahuldub turu
keskmise tootlusega.

Teisiti väljendades püütakse aktiivse investeerimisstrateegia puhul pidevate ostu- ja müügitehingutega olla teistest
edukam ja “turgu üle kavaldada”. Passiivse investeerimisstrateegia puhul seevastu teostatakse algne investeering ja ei
püüta portfelli koosseisu pidevalt muuta ning arvatakse, et pikaajaliselt on just nii võimalik olla kõige edukam.

Aktiivsed investeerimisstrateegiad sobivad investorile, kes:
     Ei usu turgude efektiivsuse hüpoteesi ja arvavad, et turud ei ole efektiivsed ning turgudel on võimalik leida
         piisavalt ebaefektiivsusi ja neid atraktiivsete investeerimisvõimalustena oskuslikult ära kasutada
     Omavad piisavaid teadmisi, et teostada pidevat väärtpaberite analüüsi
     Omavad piisavalt aega ja võimalusi, et jälgida pidevalt turgu ning teostada pidevat väärtpaberite analüüsi

Passiivsed investeerimisstrateegiad sobivad investorile, kes:
     Arvavad, et turud on nii efektiivsed, et uudistele reageerimisega, väärtpaberite analüüsiga ja sagedaste ostu-
         müügi tehingutega ei ole võimalik pikaajaliselt turu keskmist tootlust ületada
     Ei oma piisavalt teadmisi, et teostada pidevat väärtpaberite analüüsi
     Ei oma piisavalt ega ja võimalusi, et jälgida pidevalt turgu ning teostada pidevat väärtpaberite analüüsi

Passiivsete investeerimisstrateegiate puhul eristatakse järgmisi võimalusi:
     Osta-ja-hoia (buy-and-hold) strateegia – investor koostab algse investeerimisportfelli ning hoiab seda
         pikaajaliselt ning ei püüa lühiajaliselt portfellis tehtavate ostude-müükidega kasu lõigata
     Indeksfondi strateegia – investor paigutab oma raha investeerimisfondi, mille portfell jäljendab mingit
         turuindeksit ning loodab pikaajaliselt teenida indeksiga võrdväärset turu keskmist tootlust

Lihtsamad investeerimisstrateegiad

Konstantse summa strateegia – riskantsemates finantsvarades (aktsiates) hoitakse konstantset summat. Kui aktsiate
hind tõuseb, siis osa aktsiatest realiseeritakse ning paigutatakse saadud vahendid vähemriskantsematesse
finantsvaradesse (võlakirjad, pangahoiused). Aktsiate hinna languse korral ei toimita siiski harilikult vastupidi, vaid
püütakse vahendeid aktsiate ostmiseks leida muudest allikatest. Harilikult pannakse paika ka mingi protsentuaalne
tõus aktsiaportfellis, mille järel asutakse aktsiaid realiseerima. Selline strateegia distsiplineerib investorit ning
võimaldab vähendada riske. Samas ei võimalda see turu tõusuperioodidel maksimeerida tootlust.

Konstantse suhte strateegia – riskantsemates finantsvarades (aktsiates) hoitakse kindlat proportsiooni portfellist.
Aktsiate tõusu järel osa aktsiaid realiseeritakse ning paigutatakse vahendid vähemriskantsetesse paigutustesse.
Aktsiaturu languste korral toimitakse vastupidi. Strateegia ei võimalda jällegi maksimeerida tootlust, kuid võimaldab
läbi distsiplineeritud käitumise emotsionaalseid otsuseid vältida.

Väärtpaberite ostmine laenuga – positsiooni võimendamine laenatud rahaga. Sellisel juhul paigutab investor
väärtpaberitesse mingi koguse isiklikku raha ning laenab juurde võõrvahendeid. Laenu tagatiseks on ostetavad
väärtpaberid. Selline strateegia suurendab tulupotentsiaali, kuid samavõrra ka riski.


                                                      Endriko Võrklaev
                                                     endriko@uninet.ee
                                           http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                   -3-
                                                       (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
Lühikeseks müümine – võimalus võita turu langustest. Sellise strateegia korral laenatakse aktsiaid, müüakse need
turul ning ostetakse aktsiad hiljem (loodetavasti) madalama hinnaga tagasi ja tagastatakse laen aktsiates. Lühikeseks
müümine eeldab üldjuhul tagatise seadmist ning võib olla üpriski riskantne strateegia (valearvestuse puhul väärtpaberi
hinna tõustes on kaotusvõimalus piiramatu)

Regulaarse ostmise strateegia (Dollar Cost averaging) – eesmärgiks hajutada investeeringud ajas ja vähendada
ebaõigest ajastusest tulenevat riski. Samuti võimaldab selline strateegia muuta keskmise soetushinna soodsamaks.

Investeerimise edutegurid

Lühiajaliselt:
    1. Turu ajastamine
    2. Väärtpaberite valik
    3. Varaklasside valik

Keskmise investeerimishorisondi puhul
    1. Väärtpaberite valik
    2. Turu ajastamine
    3. Varaklasside valik

Pikaajalise investeerimise puhul
    1. Varaklasside valik
    2. Väärtpaberite valik
    3. Turu ajastamine

Situatsioonianalüüs

25 aastane keskmise riskitaluvusega investor on enda jaoks paika pannud järgmise investeeringute portfelli ja
investeerimisstrateegia:

Finantseesmärk: Koguda raha lapsele õpinguteks ülikoolis, mis algavad prognoositavalt 15 aasta pärast.

Portfelli jaotus varaklasside lõikes: 20% aktsiafondides, 50% intressifondides, 30% deposiitides

Portfelli jaotus regioonide lõikes:   60% Baltimaad, 30% Lääne-Euroopa, 10% USA

Võlainstrumentide keskmine reiting:            AAA-

Portfelli jälgmise (ja võimaliku ümberpaigutamise) sagedus:         kord kuus

Investori teadmised investeerimisest ja finantsturgudest:           vähesed


Anna hinnang investori valitud portfellile ja strateegiale. Mida soovitaksid investoril teha teisiti?

INVESTEERIMISFONDID

Fondide liigitus

Avatud investeerimisfond (open-end fund) – fond, mis emiteerib pidevalt osakuid juurde, st on igal ajal nõus vastu
võtma uute investorite raha. Avatud fond kohustub harilikult igapäevaselt oma osakut noteerima, st olema igal hetkel
valmis osakuid lunastama ja osakuomanikele raha välja maksma. Eesti seadusandlus nimetab sellist tüüpi fonde
lepingulisteks investeerimisfondideks.

Suletud investeerimisfond (closed-end fund) – fond, mis ei emiteeri pidevalt uusi osakuid/aktsiaid, kuid võib siiski
uute investorite raha kaasata perioodiliste emissioonide teel. Suletud fondil puudub harilikult kohustus oma osakut
tagasi osta ja seetõttu kaubeldakse suletud fondi osakutega harilikult järelturul. Eesti seadusandlus nimetab suletud
fonde ka aktsiaseltsi tüüpi fondideks.

Tuntumad investeerimisfondide tüübid:

                                                        Endriko Võrklaev
                                                       endriko@uninet.ee
                                             http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                  -4-
                                                      (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
Kasvufond (growth fund) – orienteeritud kasvuaktsiatele, st selliste firmade aktsiatele, millel on suur kasvupotentsiaal
ja ka kõrge väärtushinnanguga suhtarvud. Suhteliselt kõrge riskitasemega fond.

Tulufond (income fund) – paigutab investorite raha stabiilset tulu pakkuvatesse väärtpaberitesse (võlakirjadesse või
stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse). Võrreldes kasvufondiga on siin riskitase väiksem.

Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse.

Vastavalt fondi investeerimisstrateegiale paigutatakse fondid harilikult sellistele skaaladele:

         Väärtus                                                                                                 Kasv

           Tulu                                                                                                  Kasv

 Väikese turukapitalisatsiooniga                                                             Suure turukapitalisatsiooniga
      firmade väärtpaberid                                                                      firmade väärtpaberid

Fondi investeewrimisstiili väljendatakse sageli ka fondide prospektides graafiliselt:




Fondi riskiprofiil (Eesti Ühispanga Varahaldus)                               Fondi riskiprofiil (Hansa Investeerimisfondid)


                             suur


                             väike

väärtus segu      kasv
Fondi riskiprofiil (Hansa Investeerimisfondid)                                Fondi riskiprofiil (Morningstar)

Aktsiafond – lõviosa portfellist on paigutatud aktsiatesse. Keskmisest kõrgema riskitasemega fond.

Võlakirjafond, intressifond (bond fund, fixed income fund) – paigutab raha pikemaajalistesse ja lühemaajalistesse
võlakirjadesse. Võrreldes rahaturufondiga on suurem kaal pikemaajalistel võlakirjadel. Suhteliselt madala
riskitasemega fond.

Segafond – paigutab investorite raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse.

Rahaturufond (money market fund) – paigutab investorite raha lühiajalistesse võlakirjadesse (kommertspaberitesse)
ja muudesse rahaturu instrumentidesse ning pangahoiustesse. Madala riskitasemega fond, tänu kõrgele likviidsusele
sobib lühiajaliste rahaliste vahendite paigutamiseks.

Tasakaalustatud fond (balanced fund) – paigutab investorite raha tasakaalustatult kas aktsiatesse ja võlakirjadesse
või kasvu- ja tuluväärtpaberitesse. Keskmise riskitasemega fond.

Indeksfond (index fund) – fond, mis paigutab raha vaid sellistesse väärtpaberitesse, mis kuuluvad mingi turuindeksi
koosseisu. Fond püüab hoida väärtpaberite osakaalud portfellis võimalikult lähedal mingi konkreetse turuindeksi
koosseisule, et saavutada indeksiga sarnane tulusus. Sobib passiivse investeerimisstrateegia pooldajatele.

                                                       Endriko Võrklaev
                                                      endriko@uninet.ee
                                            http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                   -5-
                                                       (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
Pensionifond – eesmärgiks üksikisikute säästude pikaajaline paigutamine ja hilisem väljamaksete tegemine
pensioniea saabudes. Pensionifondide tegevus on riiklikult väga rangelt reguleeritud, et hoida ära inimeste pikaajaliste
säästude kaotsiminek.

Regionaalne fond – fond, mis investeerib mingi konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse eesmärgiga teha
panus antud piirkonna majanduskasvule.

Majandusharu või sektori fond – fond, mis paigutab raha vaid kindla majandusharu väärtpaberitesse, et anda
võimalus investoritele, kes usuvad mingi haru võidukäiku.

Fondivalitseja – juriidiline isik, kes korraldab fondi tegevust

Fondijuht – füüsiline isik, kes tegeleb fondi portfelli juhtimisega

Depoopank – finantsasutus, kes hoiab fondi varasid

Varade lahususe põhimõte – fondivalitseja ja fondi varad on eraldiseisvad ja fondivalitseja finantsraskuste või
pankroti korral ei rahuldata nõudeid fondivalitseja vastu fondi varadest.

NAV – Net Asset Value – investeerimisfondi osaku puhasväärtus (fondi varad hetke turuväärtuses miinus fondi
kohustused jagatud emiteeritud osakute/aktsiate arvuga).

Investeerimisfondi tulususe all mõistetakse harilikult fondiosaku NAV-i muutusi:
       NAVt  NAVt 1   I t  Gt
rt 
                   NAVt 1
kus       It        on dividendie vm. tulu väljamaksed perioodil t
          Gt        on kapitalikasvu väljamaksed perioodil t

Fondivalitseja saab fondi investeerimisportfelli juhtimise eest tasu. Levinumad tasu liigid on
     Sisenemistasu (väljalasketasu) – fondiosakute ostmisel investori poolt
     Väljumistasu (tagasivõtmistasu) – fondiosakute müümisel investori poolt
     Haldustasu – perioodiline tasu fondi portfelli juhtimise eest
     Edukustasu – preemia eduka investeerimistegevuse eest




                                                        Endriko Võrklaev
                                                       endriko@uninet.ee
                                             http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                                                               -6-
                                                                                              (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
                                                                                                                                                                                                       12 .3
                                                                                                                                                                                                       12 .2
                                                                                                                                                                                                       12 .1
                                                                                                                                                                                                       12 .0
                                                                                                                                                                                                       11 .9
                                                                                                                                                                                                       11 .8
                                                                                                                                                                                                       11 .7
                                                                                                                                                                                                       11 .6
                                                                                                                                                                                                       11 .5
                                                                                                                                                                                                       11 .4
                                                                                                                                                                                                       11 .3
                                                                                                                                                                                                       11 .2
                                                                                                                                                                                                       11 .1
                                                                                                                                                                                                       11 .0
                                                                                                                                                                                                       10 .9
                                                                                                                                                                                                       10 .8
                                                                                                                                                                                                       10 .7
                                                                                                                                                                                                       10 .6
                                                                                                                                                                                                       10 .5
                                                                                                                                                                                                       10 .4
                                                                                                                                                                                                       10 .3
                                                                                                                                                                                                       10 .2
                                                                                                                                                                                                       10 .1
                                                                                                                                                                                                       10 .0
                                                                                                                                                                                                        9.9
                                                                                                                                                                                                        9.8
                                                                                                                                      Kuni 50% aktsiates olevad fondid                                  9.7
                                                                                                                                                                                                        9.6
                                                                                                                                      Kuni 25% aktsiates olevad fondid
                                                                                                                                                                                                        9.5
                                                                                                                                                                                                        9.4
                                                                                                                                      Võlakirjafondid
                                                                                                                                                                                                        9.3
                                                                                                                                                                                                        9.2
                                                                                                                                                                                                        9.1
                                                                                                                                                                                                        9.0
                                                                                                                                                                                                        8.9

                                                                                                                                                                                                   15 00 0
                                                                                                                                                                                                   10 00 0
                                                                                                                                                                                                     50
                                                                                                                                                                                                  x100 00

20 02   Aug   Sep   Oct   Nov    Dec   20 03   Fe b   Mar   Apr    May   Ju n   Ju l   Aug   Sep   Oct     Nov       Dec   20 04   Fe b   Mar       Apr   May    Ju n     Ju l   Aug   Sep       Oct

                                                                                                                                                                                   Investeerimisfondide
                                                                Viimase              Viimase Viimase Viimase Viimase                                             Fondi
                                                                  aasta   Viimase 3 aasta 3 aasta 5 aasta 5 aasta                                                maht              tegevust reguleerib
                                Fond                             tootlus aasta risk tootlus     risk tootlus    risk                                             mln kr            Investeerimisfondide
                                                  Kogumispensioni (2.samba) fondid 0% aktsiates                                                                                    seadus ja
LHV Intressipensionifond                                                  4,72%         1,97%                    -             -                -            -          10,88      Kogumispensionide
Hansa Pensionifond K1                                                     4,61%         2,37%                    -             -                -            -     104,95
                                                                                                                                                                                   seadus. Seadused
Ergo Rahulik Pensionifond                                                 5,39%         1,66%                    -             -                -            -          23,55
Eesti Ühispanga Pensionifond Konservatiivne
                                                                                                                                                                                   sätestavad nõuded
                                                                          4,31%         1,54%                    -             -                -            -     122,55
Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension Intress                            2,69%         1,19%                    -             -                -            -          12,52
                                                                                                                                                                                   fondivalitsejatele ja
Seesami Võlakirjade Pensionifond                                          3,15%
                                                                             -          1,83%                                  -                -            -          16,02      fondijuhtidele,
                                Kogumispensioni (2.samba) fondid kuni 25% aktsiates                                                                                                investeerimispiirangud
Hansa Pensionifond K2                                                     6,20%         2,88%                    -             -                -            -     408,80          jpm. Seaduste täitmise üle
Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 25                                 5,13%         2,72%                    -             -                -            -          37,12      teostab järelevalvet
Seesami Optimaalne Pensionifond                                           2,66%
                                                                            -           2,38%                                  -                -            -          23,64
                                                                                                                                                                                   Finantsinspektsioon
                               Kogumispensioni (2.samba) fondid kuni 50% aktsiates
                                                                                                                                                                                   (www.fi.ee).
Hansa Pensionifond K3                                                     8,08%         4,35%                    -             -                -            -     578,81
LHV Aktsiapensionifond                                                    7,22%         5,73%                    -             -                -            -          53,08
Ergo Tuleviku Pensionifond                                                9,86%         3,80%                    -             -                -            -          61,37                           Tutvu
Eesti Ühispanga Pensionifond Progressiivne                               10,04%         4,52%                    -             -                -            -     443,89                                investeerimisfon
Seesami Kasvu Pensionifond                                                2,50%         4,79%                    -             -                -            -          22,96                            dide seaduse
Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50                                 8,01%
                                                                            -           4,59%                                  -                -            -     251,74                                paragrahvidega
                                   Täiendava kogumispensioni (3.samba) fondid
                                                                                                                                                                                                         255-275
Hansa Pensionifond V2                                                          -             -      -                          -                -            -          15,28
Hansa Pensionifond V3                                                          -             -      -                          -                -            -          11,75
LHV Pensionifond                                                          5,52%         6,87% 3,47%                            -                -            -           7,48
Hansa Pensionifond V1                                                     8,38%         3,55% 10,97%                   3,94%         8,19%                   -          42,94
Ühispanga Pensionifond                                                   10,59%         3,71% 10,91%                   3,32%                    -            -          51,68
Sampo Pensionifond                                                        9,56%         3,34% 9,79%                            -                -            -          15,89
                                                                  Võlakirja- ja intressifondid
Ühispanga Võlakirjafond                                                   4,78%         0,99%            5,01%         1,30%                    -            -     292,64
Hansa Intressifond                                                        3,55%         0,44%            3,51%         0,51%         4,04%           0,58%       1027,87
Kapitalikaitsefond                                                        2,42%         0,26%            3,04%         0,45%         3,61%                   -           6,84
                                                                     Sega- ja aktsiafondid
Hansa Venemaa Aktsiafond                                                 23,45%        24,08%       34,87% 30,69% 36,17% 42,83%                                    135,80
Trigon Balti Aktsiafond                                                  18,64%        14,05%       26,82% 14,35%                               -            -          11,43
Ühispanga Kasvufond                                                      29,34%        12,52%       31,31% 13,80% 26,63% 17,32%                                    208,10
Balti Kasvufond                                                          17,74%         8,70%       22,82%             9,30% 19,59% 10,43%                         303,80
Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond                                         30,02%         7,72%                    -             -                -            -     814,08
Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond                                             29,95%         9,34%            5,89%                 -                -            -     341,48
Sampo Kasvufond                                                          39,94%        10,82%       24,59% 16,26% 13,79% 17,35%                                         92,05
Trigon Teise Laine Fond                                                        -             -                   -             -                -            -     337,44
                                                                                                                                                                   Net
  Tabel seisuga 29.10.2004                                    Kõik        YTD                        3 year           3 year        5 year          5 year       Assets
         tootlused on arvutatud aast baasil                              return        YTD risk      return            risk         return           risk        (mil kr)

                                                                                           Endriko Võrklaev
                                                                                          endriko@uninet.ee
                                                                                http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                               -7-
                                                                   (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
Finantsturgude järelevalve ja investorite kaitse

Finantsturgude järelevalve ja investorite kaitse ülesanded on Eestis pandud Finantsinspektsioonile.
Finantsinspektsioon töötab Eesti Panga haldusalas ja toetub oma tegevuses põhiliselt Väärtpaberituru seadusele.
Lisaks investeerimisfirmade ja finantsturgude järelevalvele, teostab Finantsinspektsioon veel kommertspankade ja
kindlustusseltside järelevalvet. Lisaks Finantsinspektsioonile tegeleb investorite kaitsega ja turu järelevalvega ka
Tallinna Börs, kes toetub oma tegevuses Tallinna Börsi reglemendile. Reglement on kohustuslik siiski vaid börsiga
seotud osapooltele ja seega börsivälisele finantsturule Tallinna Börsil olulist mõju ei ole.

Kelle eest investorid “kaitset” vajavad – siin võiks eristada emitente, finantsuru kutselisi osalisi ja ka
kaasinvestoreid. Finantsuru puudulik reguleeritus võib olla üks põhjusi, miks välisinvestorid uusi arenevaid turge
(emerging markets) sageli väldivad.

Siseinfo ja selle kasutamine (insider info, insiderlus) vastavalt Väärtpaberituru seadusele

21. peatükk

SISETEABE ALUSEL TEHINGUTE TEGEMISE JA TURUGA MANIPULEERIMISE KEELAMINE


       § 189. Käesoleva peatüki kohaldamine

        (1) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata tehingutele, mida Eesti Vabariik, Eesti Pank või nende nimel tegutsev isik või asutus on
teinud seoses raha-, valuutakursi- või riigi võlahalduspoliitikaga.

       (2) Käesolevas peatükis väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud väärtpaberite
ning nende hoidmistunnistuste suhtes, samuti tuletisväärtpaberite suhtes, mille alusvaraks on eelnimetatud väärtpaberid.

        (3) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse tehingutele, mis on tehtud Eestis või kus tehingu üheks pooleks või tehingu poole esindajaks
on Eesti isik ja mis on tehtud Eesti turul kaubeldava väärtpaberiga või tuletisväärtpaberiga, millega Eesti turul ei kaubelda, kuid mille alusvaraks on
Eesti turul kaubeldav väärtpaber.

       (4) Käesoleva peatüki tähenduses loetakse väärtpaberiga kauplemiseks Eesti turul ka olukord, kus avalikustatud on isiku poolt Eesti turu
korraldajale esitatud taotlus alustada selle väärtpaberiga kauplemist turul.

       § 190. Siseteave

         (1) Siseteave käesoleva seaduse tähenduses on avalikustamata teave, mis puudutab otseselt väärtpaberit, millega turul kaubeldakse, või
sellise väärtpaberi emitenti ja mis avalikustatuna tõenäoliselt võib oluliselt mõjutada väärtpaberi hinda või väärtust.

       (2) Siseteabeks ei loeta eranditult avalikustatud teabe alusel teostatud analüüsi, kokkuvõtteid ja muid materjale.

       § 191. Siseteabe alusel tehingu tegemise keeld

        (1) Insaider käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes väärtpaberi emitendi täisosanikuna, juhtimis- või järelevalveorgani liikmena, osaluse
tõttu väärtpaberi emitendis või oma töö, elukutse või kohustuste tõttu omab ligipääsu siseteabele ja valdab seda.

       (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on äriühing või muu juriidiline isik või asutus, siis on insaideriks füüsiline isik, kes
võtab osa tehingu tegemise otsuse langetamisest nimetatud juriidilise isiku arvel ja valdab seda siseteavet.

       (3) Insaideriks loetakse ka kolmandaid isikuid, kes omavad siseteavet, mille käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on talle otseselt või
kaudselt avaldanud.

        (4) Insaider ei või otseselt või kaudselt omandada ega võõrandada oma arvel, kolmanda isiku arvel või nimel väärtpaberit, mida talle teada
olev siseteave puudutab.

       § 192. Siseteabe avaldamise keeld

        Siseteavet on keelatud avaldada kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik töö- või ametikohustuste tavapäraseks
täitmiseks või selle avaldamise kohustus on ette nähtud õigusaktiga või teave avaldatakse käesoleva seaduse §-de 142 ja 159 alusel.

       § 193. Keeld anda soovitusi

        Insaideril on keelatud anda kolmandatele isikutele soovitusi käesoleva seaduse § 189 lõikes 3 nimetatud väärtpaberite, mille kohta ta omab
siseteavet, omandamiseks või võõrandamiseks või mõjutada neid väärtpabereid omandama või võõrandama.

       § 194. Juriidilise isiku esindaja vastutus

        Käesoleva seaduse §-des 191, 192 või 193 sätestatu rikkumise korral loetakse vastavat keeldu rikkunuks ka siseteavet omav juriidilise isiku
füüsilisest isikust esindaja, kes andis nõusoleku §-des 191, 192 või 193 sätestatud teo tegemiseks või töö- või käsunduslepingu alusel või muul
alusel esindas juriidilist isikut teo tegemisel, millega rikuti §-des 191, 192 või 193 sätestatut.


                                                                  Endriko Võrklaev
                                                                 endriko@uninet.ee
                                                       http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                              -8-
                                                                  (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
       § 195. Sisereeglite kehtestamise kohustus

       (1) Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, peab kehtestama sisereeglid, mis reguleerivad siseteabe hoidmist ja selle avaldamist.

        (2) Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, samuti tema emaettevõtja või tütarettevõtja on kohustatud kehtestama sisereeglid oma
täisosanikele, nõukogu ja juhatuse liikmetele ja töötajatele tehingute tegemiseks oma arvel või kolmandate isikute arvel või nimel nimetatud
emitendi väärtpaberitega.

       (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud sisereeglid on kohustatud kehtestama ka muu isik või asutus, sealhulgas inspektsioon,
väärtpaberituru kutseline osaline ja audiitorühing, kes oma töö- ja kutseülesannete või kohustuste tõttu omab regulaarselt juurdepääsu siseteabele.

       (4) Inspektsioonile esitatakse tema nõudmisel viivitamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sisereeglid.

       § 196. Insaideri poolt andmete esitamine

       (1) Insaider esitab inspektsioonile viimase nõudmisel andmed käesoleva seaduse § 189 lõikes 3 nimetatud väärtpaberite omandamise või
võõrandamise ja sellega seotud asjaolude kohta enda, oma abikaasa või faktilise elukaaslase ja alaealiste laste arvel või kolmanda isiku arvel või
nimel.

       (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus esitada inspektsioonile andmed emitendi väärtpaberite omandamise või võõrandamise
kohta enda arvel laieneb ka juriidilisele isikule, kelle füüsilisest isikust esindaja omab juurdepääsu siseteabele.

       § 197. Emitendi poolt andmete esitamine

        Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, ning tema emaettevõtja ja tütarettevõtja esitavad inspektsioonile viimase nõudmisel andmed
selle väärtpaberi insaiderite ja nendega seotud asjaolude kohta.

       § 198. Andmete esitamise kord

        (1) Käesoleva seaduse §-des 196 ja 197 nimetatud andmed esitatakse inspektsioonile kolme tööpäeva jooksul, arvates järelepärimise
kättesaamise päevast, kui inspektsioon ei ole isiku põhjendatud taotlusel lubanud andmete hilisemat esitamist.

       (2) Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete osas nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist.

       § 199. Andmete kasutamine

        (1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse §-de 196–198 alusel edastatud andmeid ja dokumente koguda, säilitada ja kasutada üksnes
käesolevas peatükis sätestatud keeldude rikkumise ja kohustuste täitmise kontrollimiseks või teiste riikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega
tehtava koostöö eesmärgil.

      (2) Käesoleva seaduse § 196 alusel inspektsioonile edastatud teave, mis ei ole enam vajalik käesolevas peatükis sätestatud keeldude
rikkumise ja kohustuste täitmise kontrollimiseks või rahvusvahelise koostöö eesmärgil, hävitatakse viivitamata.

       § 200. Turuga manipuleerimine

        (1) Turuga manipuleerimine on isiku tegevus või tegevusetus, mille eesmärgiks on turul kaubeldavate väärtpaberite väärtusest, hinnast,
käibest või kauplemise aktiivsusest ebaõige või eksitava mulje kujundamine, sekkudes seeläbi turu nõudluse ja pakkumise kujunemise protsessi.

       (2) Turuga manipuleerimiseks loetakse ka ebaõige või eksitava teabe avalikustamist või levitamist turul kaubeldava väärtpaberi emitendi või
temaga ühte kontserni kuuluva äriühingu kohta.

        (3) Turuga manipuleerimiseks loetakse muu hulgas alljärgnev turul avalduv või seda mõjutav tegu:
        1) tehingud või tehingute seeriad või mis tahes muu tegu, mille eesmärgiks on väärtpaberi hinna langetamine, tõstmine või ühel tasemel
hoidmine turul;
        2) tehingud või tehingute seeriad või mis tahes muu tegu, mille eesmärgiks on suurendada väärtpaberite käivet või kauplemise aktiivsust
turul;
        3) tehingud või tehingute seeriad või mis tahes muu tegu, mille eesmärgiks on ajendada teist isikut otseselt või kaudselt turul väärtpaberi
omandamise või võõrandamise tehingut tegema või sellest hoiduma;
        4) tehingud või tehingute seeriad või mis tahes muu tegu, mille eesmärgiks on mõjutada väärtpaberi kauplemispäeva sulgemishinda turul;
        5) tehingud või tehingute seeriad, mille hind või tehingutega kaasnevate võimalike kahjude katmine lepitakse eelnevalt kokku turuväliselt;
        6) väärtpaberi omandamine või võõrandamine samaaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul, mille eesmärgiks on näiliselt suurendada turu
aktiivsust või käivet;
        7) tehingukorralduse sisestamine väärtpaberi osas, mille kohta on eelnevalt teada, et teine osapool sisestab samal ajal suuruselt ja hinnalt
sarnase tehingukorralduse;
        8) turul tehtavad näilised või teeseldud tehingud;
        9) emitendi poolt käesoleva seaduse §-de 146 ja 159 kohaselt avalikustamisele kuuluva teabe avalikustamata jätmine või avalikustamisega
põhjendamatu viivitamine või ebatäpse teabe avalikustamine;
        10) muu tegevus, mille eesmärgiks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamine.

        (4) Korraldajal on õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule kehtestada oma reglemendiga täiendav loetelu tegudest, mida
käsitatakse turuga manipuleerimisena.

       § 201. Turuga manipuleerimise keeld

       (1) Turuga manipuleerimine on keelatud.


                                                                 Endriko Võrklaev
                                                                endriko@uninet.ee
                                                      http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                              -9-
                                                                  (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused
      (2) Investeerimisühingul, kes on teadlik või kellel on kahtlus turuga manipuleerimisest või selle katsest, on keelatud vastavat tehingut
vahendada ja kohustus sellest viivitamata teavitada inspektsiooni.

           § 23717. Insaideri poolt andmete esitamise kohustuse rikkumine

      (1) Insaideri poolt emitendi väärtpaberite omandamise või võõrandamise või sellega seotud asjaolude kohta inspektsioonile viimase
nõudmisel andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

       (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

       (RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)


Väärtpaberituru regulatsioon ja investorite kaitse USA-s:

USA väärtpaberiturgu reguleerib neli peamist seadusandlikku akti:
   1. Väärtpaberiseadus (The Securities Act) - kehtib alates 1933. aastast ja reguleerib põhiliselt
       esmaemissioonidega (esmasturuga) seonduvat.
   2. Väärtpaberituru seadus (The Securities Exchange Act) - kehtib alates 1934. See seadusandlik akt on eelneva
       seaduse laiendus ja käsitleb eelkõige järelturgu. Seadus nõuab väärtpaberibörsidelt ja maakleritelt
       registreerumist ning loob aluse iseseisva järelevalveorgani loomiseks. Selle seaduse alusel loodigi 1934.
       aastal USA väärtpaberituru järelelvalveorgan SEC (The Securities and Exchange Commission).
   3. Investeerimisfirmade seadus (The Investment Company Act) - kehtib alates 1940. aastast ja reguleerib
       investeerimisfirmade registreerimist ja tegevust. 1997. aastal ületas kõigi USA investeerimisfirmade aktivate
       suurus 4 triljonit USA dollarit.
   4. Investeerimisnõustajate seadus (The Investment Advisers Act) - kehtib alates 1940. aastast ning reguleerib
       üksikisikutest investeerimisnõustajate tegevust. Eelkõige püütakse selle seadusega vältida
       investeerimisnõustaja huvide konflikte.
   5. Pangaseadus (The Banking Act, Glass-Steagall Act) - kehtib alates 1933. aastast. See seadusandlik akt on
       oluline selle poolest, et ta keelab kommertspankadel tegelemast investeerimispangandusega, kuna see võiks
       tekitada huvide konflikti. Seetõttu on USA turg erinev muudest maailma väärtpaberiturgudest, kus
       kommertspangad on olulised väärtpaberituru osalised. Siiski on viimasel ajal hakatud USA turul seda
       nõudmist leevendama, et soodustada konkurentsi finantsvahendajate hulgas. Paljud kommertspangad
       osalevad investeerimispanganduses tütarfirmade kaudu.

Tegelikkuses on SEC ikkagi katusorganisatsioon, kes on igapäevase järelevalvetöö delegeerinud väärtpaberibörsidele.
Börsivälise turu (OTC) igapäevase jälgimise on SEC teinud ülesandeks erainitsiatiivil tegutsevale USA
Väärtpaberimaaklerite Rahvuslikule Assotsiatsioonile (the National Association of Securities Dealers, NASD).
Seadusandluse muutmisel peab SEC alati nõu nii ametlike börsidega kui ka viimatimainitud NASD organisatsiooniga.

Insiderid USA turul

Vastavalt SEC nõudmistele tuleb börsil kaubeldavate ettevõtete juhtidel ja üle 10% osalusega aktsionäridel kõigi oma
sooritatud tehingute kohta firma aktsiatega koostada raport vastaval vormil. Selline ülevaade tuleb järelevalveorganile
esitada tehingule järgneva kuu esimese kümne päeva jooksul. Ülevaates esitatud informatsioon tehakse peatselt
(harilikult) ülejärgmisel kuul peale tehingu sooritamist) teatavaks avalikkusele SEC ametlikus igakuises väljaandes
Official Summary of Insider Transactions. Seega saavad insidertehingud avalikkusele teatavaks ca kaks kuud peale
tehingute toimumist.

1934. aasta väärtpaberituru seadus keelab insideritel näiteks lühikeseks müümise ehk hinnalangustele mängimise.
Samuti kohustab seadus insideritel riigile maksma kogu lühiajalise kasumi, mis lühiajalistelt ostu-müügi tehingutelt
vastava väärtpaberiga on saadud. Lühiajalisteks tehinguteks loetakse ostu ja sellele järgnevat müüki kuue kuu jooksul
peale ostutehingut. Seetõttu püüavad USA insiderid sageli jaotada ostmise-müümise pikema perioodi peale.
Loomulikult on keelatud kõik tehingud, mis baseeruvad ettevõttesisesele infole, mida laiem avalikkus ei tea. Viimane
nõue laieneb ka neile, kellele insiderid info edasi annavad. Avalikkusele teadmata info mõiste on ka USA turul
tekitanud probleeme. Näiteks võib avalikkusele teadmata infoks lugeda ka maaklerfirmade analüüsitulemusi jms. ja
seega on ebaseadusliku siseinfo eristamine seaduslikust sageli problemaatiline. Info ebaühtlast jaotumist turul
nimetatakse erialases keeles ka assümmeetriliseks informatsiooniks.




                                                                 Endriko Võrklaev
                                                                endriko@uninet.ee
                                                      http://home.uninet.ee/~endriko/audentes
Pühapäev 31. oktoober 2004                                      - 10 -
                                                           (kokku 10 lk.)
Investeeringute alused

             Insideritest           Vaadeldud                     Keskmine lisatulu (%) kaheksa kuu
                                                            Ajavahemik
             ostjate arv          sündmuste arv                             jooksul peale
                                                                 Insiderite      Insiderite tehingute
                                                                 tehinguid          avalikustamist
                        1            362               1960ndad     1.36                 0.70
                        3            861               1960ndad     5.07                 4.94
                        4            293               1950ndad     5.14                 4.12
                        5            157               1950ndad     4.48                 4.08
Tabelis olevatest andmetest võib järeldada, et ka USA väärtpaberiturg pole efektiivne selle tugevas vormis ehk
siseinfo ei ole hindadesse koheselt sisse diskonteeritud.

Insider info on kogu maailmas vastuoluline ja problemaatiline teema. Ühest küljest peletab see investoreid turgudest
eemale (kes sooviks investeerida turul, kus teistel turuosalistel on paremad tingimused), kuid samas poleks
kauplemisel mõtet ka siis, kui keegi ei usuks, et ta teistest midagi paremini teab.

Üks professionaalseid investoreid ühendav organisatsioon USA turul on insider info defineerinud järgnevalt:

Siseinfo on ükskõik milline info ettevõtte või turu kohta, kus ettevõtte väärtpaberitega kaubeldakse, mida pole
turuosalistele avalikult teatatud, mis võib oluliselt mõjutada ettevõtte väärtpaberi hinda turul või mida peetakse
ratsionaalsete investorite poolt oluliseks investeerimisotsuste tegemisel antud väärtpaberite suhtes.

Toodud definitsioonis on mitmeid küsitavusi. Esiteks tuleks selgeks teha, milline info on avalik - kas see, mida
kuulutatakse kõigile investoritele või ka see, mida on võimalik teada saada võttes ise emitendiga ühendust. Teine
küsitavus on, milline on oluline mõju väärtpaberi hinnale turul? Kolmandaks ei ole üheselt selge ratsionaalse investori
mõiste. Seetõttu tuginetakse USA-s siseinfo valdajate karistamisel suures osas eelnevale kohtupraktikale.

Investeerimisfirmade valduses on sageli informatsiooni, mida sama firma väärtpaberimaaklerid ja analüütikud ei tohi
kauplemise huvides ära kasutada. Selleks luuakse nn. organisatsioonisiseseid informatsiooni “kaitsevalle” (“Chinese
Walls”). “Kaitsevallid” reguleerivad info liikumist organisatsiooni sees ja sätestavad piirangud sellise info põhjal
kauplemisele.


  Näide: Siseinfo varjamine

  Finantsinspektsioon trahvis Kalevit siseinfo varjamise eest

  TALLINN, 28. aprill (EPLO) - Finantsinspektsioon teatas, et trahvis AS-i Kalev erikontrolli aruande täismahus
  avalikustamata jätmise eest ning kaalub väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise taotlemist.

  Seoses Kalevi poolt eile väljaantud börsiteatega teatame, et finantsinspektsioon on pidanud vajalikuks ASi Kalev trahvida
  muuhulgas erikontrolli aruande avalikustama jätmise eest, teatas inspektsioon.

  Inspektsioon on seisukohal, et avalik emitent ei saa siseteavet avalikustada osaliselt, vaid peab seda tegema täielikult, täpselt
  ja õigesti.

  Siseteabe avalikustamisega viivitamiseks peab emitent taotlema selleks loa ASilt Tallinna Börs. Juhul, kui börsilt ei ole
  erandit taotletud, aga sellegipoolest on avalikkusele edastatud ainult osa siseteabest, tuleb siseteave avalikustada täielikult
  vältimaks osalise avalikustamise moonutavat mõju investorite otsustele. AS Kalev poolt finantsinspektsiooni seadusliku
  korralduse - avalikustada siseteave täielikult - võimalik eiramine annab meile alust kaaluda väärteo- või kriminaalmenetluse
  alustamise taotlemist, teatas inspektsioon.




                                                            Endriko Võrklaev
                                                           endriko@uninet.ee
                                                 http://home.uninet.ee/~endriko/audentes

				
DOCUMENT INFO
Shared By:
Categories:
Tags:
Stats:
views:10
posted:10/29/2011
language:Estonian
pages:10